Kuna nädalavahetus möödus üsna…lamades, otsustasin ma täna tubli olla. Esiteks käisin ma intekat tegema, kus kaunis Mari Ojasaar kinkis mulle ja ülemusele (ja fotograafile ka, aga tema võttis enda oma kohe oma kätte) imeilusad prossliblikad. Ma pole teile veel enda kõiki liblikaid näidanud, aga tänane hele liblikas on minu neljas 🙂
Koduteel käisin Järve keskuses, ostsin endale humanast paar hõlsti ja õhtuks süüa. Koju tulles otsustasin korraks Mariga aias tsillida, sest nii soe oli ja Mari ei nõustunud mu tuulutusplaaniga ja jooksis muudkui õue. Seega pidin kaasa minema.
Barbara muuseas on vaid paar korda õues käinud ja tuli ka tasa ja targu parem meie juurde, mitte “hirmsasse avaloodusesse” 😀 No vaadake kui numptsik ta on! Nüüd te raudselt kahetsete, et te teda kunagi omale ei tahtnud, kui ta mul veel siin vaid hoiukodukass oli.
Vahepeal tulin tuppa, koristasin terve alumise korruse ära ja pildistasin enda kleiti, pluusi ja kaht seelikut. Kokku neli euri!
Õhtusöögiks oli steik väikeste kartuli-feta vormikestega ja väheke värskega. Üllataval kombel tuli täna isegi kaste välja – punane vein, mesi, dijoni sinep ja muu soga pannile ja voilaa!
Et ennast veel kiita, siis ma ütlen, et tegelikult viskasin ka kanakoivad ahju, et Kardol oleks homme midagi tööle ka lõunaks kaasa võtta. Ja tema tõi mulle koju tulles tutti fruttisid! Ma just vaatasin enne Briti videot ja tahtsin ka täiega, Kardo luges vist mõtteid 😀
Nüüd läks Kardo Mariga mänguväljakule ja mina löön siin niisama lulli. KORRAS KODUS! Seda ei juhtu just tihti, nii et päris hea on.
7 kommentaari
Mul on ka teemaväline küss 😀 Sa käisid kunagi mingis üliodavas laos(?), ostsid igast kodukeemiat ja värki… mis koht see oli? 😀
Mul on täitsa teemaväline küsimus,
aga kuna sa oled suur kassisõber ja
kogemusi on sul omajagu, siis ehk
oskad hüva nõu anda.
Nimelt tahan sõbrustada omavahel enda
3-kuust kassipoega enda ema 2-aastase
isase kassiga, kuna vahepeal tuleb
ette olukordi, kus pean pikemaks
ajaks kodust ära minema. Esimesel
tutvusel tegi vana kass jubedat häält
(susises ja lihtsalt selline naljakas
kurgupõhjast tulev “urin”) ning
hoidis ennast vägagi eemale.
Kassipoeg oli väga uudishimulik ja
hirmu ei paistnud üldse tundvat. Ise
hoidsime muidugi hinge kinni, et vana
kass kassipojale kallale ei läheks,
kuna sealt poleks vist küll midagi
eriti alles jäänud. Kuna pakud tihti
hoiukodu teistele kassidele ja
kassipoegadele, siis kuidas su nö
vanad kassid sellega on leppinud?
Mida oskad soovitada teha, et ükspäev
saaksime nii kaugele, et kassid
saaksid omavahel ilusti läbi? 🙂
Mul kass ei sallinud teisi kasse ÜLDSE enne. Aga novembris jooksis ootamatult üks kassipoeg lihtsalt tuppa ukse vahelt. Hoidsin
siis 5 päeva enda vana isast kassi enda magamistoas kinni, tatikas oli all korrusel. Viiendal päeval lasin vana kassi välja ja
kassipoeg oli puuris. Tutvusid alguses läbi puuri. Hiljem lasin juba kokku. Eriti õnnelik esialgu küll kass ei olnud aga mingit kaklust
ei tulnud ja praeguseks on suured sõbrad. Noor kass hoiab mu 9,5 aastast kassivolaskit noorena. Ilmselt tasub ka veidi aega hoida
vana kassi kusagil eemal, niiet noore kassi lõhn jõuab igale poole mujale levida ja ta ei tunne ennast siis enam ainuperemehena,
sest pole enam ainult tema lõhn toas.
Need liblikad on ok, aga sry see clutch on küll mõttetu asi, nagu vanasti need nahast salmikud. Isegi kui
tasuta saaks, ei kannaks.
Mina sain neid täna näppida ja kannaks rõõmust nuttes 😀
mis see clutch on?
Raamatu kaantega käekott/rahakott vms