korduvad unenäod

Ma ei tea miks, aga ma olen viimasel ajal näinud umbes 4x unes seda, kuidas ma leian mingi võimaluse rännata Austraaliasse, Sydneysse ja siis ma eksin seal ära. Tavaliselt ongi need unenäod koosnenud sellest, et ma otsin Centralit või Kings Crossi, sest siis ma ju teaksin, kus ma olen, aga kunagi ma ei jõua sinna õigesse kohta ja lisaks sellele, ei ole mul kunagi raha.

Tänases unenäos ma korraks arvasin, et ma tean, kus ma olen. Ma jooksin täiega, isegi pisarad tulid silma, et lõpuks olen ma siin, kus ma nii kaua olla tahtnud olen….aga siis selgus, et ma olin ikkagi ainult sarnases kohas ja ma olin tegelikult ikka veel eksinud ja ilma rahata ja ainult otsisin seda kohta, kus ma peaks või saaks minna.

Naljakas, et need unenäod mind niimoodi painavad.

Kuid päriselt on mul tunne, et minust jäi midagi sinna Sydneysse maha. Ma muutusin seal. Midagi…läks katki ja ma olin täiesti kadunud. Ma ei tea ja ma ei oska seda enda jaoks selgeks teha ja ära seletada. Ma lihtsalt tean, et kui ma mõtlen oma elule Austraalias, siis see oleks nagu mingi teine elu. Midagi kauget. Nagu unenägu?

Selle vahega, et möödas on viis aastat ja siis olin ma Aussis kadunud ja kaotsis ja vaene ja eksinud. Nüüd ärkan ma oma peatse abikaasa kõrval. Vaatan, kuidas Marimummukene oma voodis laiutades magab, endal sinine mõmmi kaisus. Ja võib-olla, nagu täna, ärkame me Mariga ühel ajal üles ja hakkame igaüks oma toimetusi tegema. Mina hommikusööki ja tema legodega mängima.

Ja elu on imeline ja ma ei ole kuskile kadunud ega eksinud.

Aga tunne on, et ma PEAN AUSTRAALIASSE SAAMA.

Ma lihtsalt pean!