Meil tekkis naistega arutelu, et kui kaua olid nad oma peikaga koos olnud, enne kui sai need kolm tähtsat sõna teineteisele öeldud. Ma pean täitsa ausalt ütlema, et Kardo puhul ma lihtsalt ei mäleta. Ehk Kardo mäletab, peaksin talt küsima. Ma miskipärast arvan, et samuti ei mäleta ka tema seda “uhket päeva”.
Küll aga mäletan ma kuidas mu esimese peikaga sai need sõnad öeldud. Me olime klassiga teatrifestivalil ja mu sõbranna saatis mu peikale smsi, et ou, ma armastan sind. Ju siis selle pärast, et ma ainult peiksist soigusin. Kui ma nägin, mida ta teinud oli, siis ma sain minisüdari, lülitasin telefoni välja ja ootasin surma. Ise olin MEGA paanikas. Loomulikut vastas ta midagi sellist, et väga kena, ma sind ka. Hehe, oh kui naljakas on nii kauget minevikku meenutada. Ma olin siis alles äsja 16 aastaseks saanud, kui ma ei eksi.
Esimene armastus on ikka ilus asi. Panen siia suures hellusehoos ühe pildi ka. Igaks petteks sellise, kus endise peika nägu väga näha pole. Jumal teab, äkki ta ei taha, et ma kolm aastat hiljem temast internetis pilte levitan või nii. Aga pilt on tehtud 2006 aasta lõpus või 2007 aasta alguses, ehk siis…oiii, umbes 8-9 aastat tagasi. Man, I’m old.
Oh, kui tore asi see armastus on. Eriti selline uus armastus. Ma väga palju muidu armastust pole elus kohanud, selles suhtes, et mul ongi olnud kaks päris peikat, keda ma olen armastanud ja kes on mind armastanud. Teised asjad on olnud selline pubekajura või niisama tilu-lilu, kellega aega surnuks lüüa, kuni päris armastus tuli.
Uus armastus on kõikehõlmav ja muud maailma ei eksisteeri. Vähemalt mina olen küll alati selline, et sõbrannade kõrvad vist juba jooksevad sitavett mu: “Issand, siis ta ütles mulle SEDA, mis sa arvad, mida SEE tähendab?” või “Ja siis ta tõi mulle lilli, issand, mida see küll tähendab? OMG OMG OMG?”.
Kõik filmid ütlevad, et tuleb ikka normaalne inimene olla ja actida cool, aga mina kunagi ei oska. Ma lihtsalt armun niiiiii hirmus kõvasti, et mu süda tahaks armastusest plahvatada ja ma tahaks elus iga sekundi selle inimesega veeta ja lihtsalt teda musutada ja kallistada…kuni tuleb peale päris maailm ja päris mured ja ühel hetkel tahaks talle lihtsalt padjaga äiata, et ta selline tropp on 😀
Nali-nali, mul tegelikult troppi peikat olnud ei ole. Arvestades, et ma kahe nädala pärast abiellun, siis ma julgen arvata, et ma ei saa ka enam endale elu sees troppi peiksi. See on tegelikult päris tore. Toredad peikad on toredad, ma tahaks loota, et ma olen ise ajaga toredamaks prutaks ka läinud.
Te ei kujuta ette, kui palju asju ma olen õppinud vahepeal, olles Kardoga koos. Enam ma ei arva, et jalgu trampides ja solvudes saab oma tahtmist, vanasti küll arvasin. Enam ma ei arva, et mehed naiste soove ise välja mõelda oskavad, nüüdseks ma olen kursis sellega, et mul on siiski suu peas ja tegelikult ei pea mehed hiromanti mängima. Üldse olin ma vanasti vist üks üsna kehva pruta, lausa kahju vaesest ekspeikast. Küllap oli meilgi väga toredaid hetki, aga kui ühel hetkel seda kehva poolt rohkem sai…siis läksimegi lahku.
Kolm kuud hiljem, juulis, “tutvusin” ma uuesti Kardoga, armusin natsa ära, siis armusin veel rohkem ära ja esimene jaanuar jäin ma rasedaks. Täpselt pool aastat hiljem. Eks see tundus natukene vara küll ja natukene hirmus ka, aga vähemalt siin me oleme…abiellumas. Armastamas. Mis siis, et me kumbki ei tea, millal me seda päriselt esimene kord ütlesime.
Kardol on aga komme iga kord kui ma talle ütlen, et ma teda armastan, mulle vastata: “JUMAL TÄNATUD!”. 😀
Ja, et see postitus poleks kaunistatud vaid endise peika musutamispildiga, siis panen ikka Kardoga kah.
Meie esimene musutamisepilt
Meie niisama piknikul, kui ma suht lõpurase olin
Aga okei, ma jõudsin järeldusele, et ma ei teagi, et mis see mu point oli. Aga seda tahtsin küll küsida, et kaua teie olite koos olnd, kui esimene “ma armastan sind” üle huulte kargas? Ja kumb enne ütles?
73 kommentaari
Mina oma noormeest tean alates 2007 suvest. Kunagi pubekaeas deitisime, aga see oli pigem selline faas, kus oli lihtsalt
tore öelda, et näe, mul on peiks. See kestis paar lühikest kuud. Saime aru, et tegelikult ei ole see ju mingi suhe… Aga käsi
südamel võin öelda, et jäime väga headeks sõpradeks. Ainus asi, mis muutus, oligi see, et enam ei musitanud. Eks me enne
vist olimegi pigem musitavad sõbrad kui paarike.
Mõlemal tekkis vahepeal juba keegi teine, aga kumbalgi polnud ikka päris nii hea suhe, nagu olla võiks. Kõigepealt läks oma
neiust lahku tema ja seejärel mina oma noormehest (mitte küll kohe, noh paari kuulise vahega ja teineteisest sõltumatult).
See oli juba kolm aastat pärast seda kui esimest korda kohtusime ehk 2010.
Üks päev istusime ja arutasime maailma asju, nagu ikka. Rääkisime oma rõõmudest ja muredest, kuni üks hetk teatas ta
mulle, et armastab mind. Täiesti kõhklemata vastasin samaga.
Ilmselt saime mõlemad pubekaeast väljakasvanutena aru, et tegelikult on meil koos hea, ja et üks tugev suhe põhineb
usaldusel ja aususel. Ei olnud me tegelikult selleks hetkekski kes-teab-mis-vanad, aga ilmselt piisavalt (18 ja 19).
Ehk siis meie suhe saigi alguse armastuse avaldusest. Umbes aasta pärast seda kolisime kokku ja järgmine kuu täitub meil
koos juba viis aastat. See ei ole küll väga pikk aeg, aga alustuseks hea küll. Äsja ostsime koos omaenda kodu, kuhu tuleval
nädalavahetusel sisse kolida saame ja kus tuleva kuu lõpus tähtpäeva tähistada saame.
Alati ei olegi oluline, kui kaua enne armastuse avaldamist koos ollakse. Mõnikord sa lihtsalt mõistad, et armastad, ja hakkad
kokku. :).
esiteks: ebakindlad inimesed võiks oma kommentaarid endale hoida, näitate enda madalalaubalisust siin..
teiseks: minu elukaaslane “avaldas” esimest korda armastust. saatis purjus peaga sõnumi sõbra sünnipäevalt sisuga: ma armastan
sind ka! Mille peale mul tekkis küsimus, et oot..kellele ta seda saata üritas? Olime vaid kaks nädalat deitinud ja isegi ei tea, kas
midag tõsist selle ajaga juhtunud oli…vist oli. Rohkem pole ta seda öelnud kah aga kuus aastat koos elatud:)
Olime elukaaslasega pool aastat koos
olnud (mina elasin tol hetkel
Saaremaal, tema Tartus) ja siis tuli
temalt “ma armastan sind” SMSiga, kui
ta Inglismaale tööle pidi minema.
Esimest korda lennukiga. Eks ma sain
ta hirmust aru ja kinnitasin, et kõik
läheb hästi ja armastan teda ka.
Poolteist aastat hiljem kolisin juba
Tartusse ja nüüd järgmine kuu saab
meil 4 toredat aastat täis.
Ma hakkasin kohe meenutama, et millal meil esimene
kord oli. Kuna kasutame seda lauset tegelikult üsna
harva, igapäevaselt on pigem lause: “Kallis oled!”, siis
pidin ikka järgi mõtlema.
Kui mulle nüüd see päris esimene kord meelde tuli, siis
võin vabalt öelda, et ma olen ikka täiesti jobu 😀
Asjatasin köögis, arutasime asju, läksin külmkapist
midagi võtma ja ütlesin mehele naljaga, üldse mitte
kurjalt, et miks sa pead selline jobu olema? Tema :
“Sest ma armastan sind!” Ja mina, lollakas nagu ma
olen, vastason ainult: Tohohh, see on küll midagi uut.
KÕIK!! Tegin süüa edasi… Jumal küll, võin ikka tuim
kala olla 😀
Koos olime selleks ajaks olnud pool aastat. Tundub, et
ta ei tahtnud mulle seda pärast veel tükk aega öelda,
sest uuesti tuli see lause vast siis kui üle aasta koos
olime olnud, siis vastasin mina ka samaga 😀 aga
armastus on meil alati olnud. Me näitame seda rohkem
tegude kui sõnadega. Nüüd hakkame abielluma,
lapsedki olemas 🙂
Peika ütles umbes kuu aega pärast deitimist, et armastab mind. Mille peale ma vastasin:”Sa ju ei tunnegi mind!!???!!” xD
Kui õigesti mäletan, siis järgmine kord ütlesin vastu ka 🙂 Aga nüüd naerame selle lause üle, juba 3 ja pool aastat. Vahest kui
ütlen, et armastan teda, siis vastab mulle selle sama lausega 😛
Lugedes eelnevaid kommentaare ja toetudes ka enda kogemustele, ütlevad mehed enamikel juhtudel need kolm sõna esimesena.
Aga eks see nii ole, mehed käituvad impulsiivsemalt, ütlevad need sõnad esimesena välja (kohe kui tunne tekib,ei hakka
analüüsima), naistel läheb ikka tunduvalt kauem aega, ütlevad, kui nad on kindlad…ja siis armastavad kauem ka.
Nõustun..mulle ütles mees peale kahte nädalat
tutvust, et armastab. Mina ütlesin siis kui poolteist
kuud sai täis. Nüüd 2 ja pool aastat koos olnud.
Minu kutt ütles seda mulle umbes kuu peale suhtesse minekut valentinipäeval ja ma ütlesin kohe vastu ka. Pärast tunnistasime
mõlemad, et olime juba mitu nädalat tahtnud teineteisele seda öelda, kuid julgust polnud.
Mina olen kahjuks oma eksile haiget teinud selle mitte ütlemisega. Ma mäletan väga selgelt, et ta oli selline äge mees, keda
kõik tahtsid. Mina suhtusin temasse kuidagi neutraalselt. Käis mul külas ja värki. Kuid mina olin just tulnud raskest suhtest ja
mõtlesin, et mina küll mingit suhet ei taha. Kuid kuidagi ronis ta mulle ikkagi küljealla 😀 JA siis ükskord ütles ta mulle köögis
koos süüa tehes, et ta armastab mind. See tuli mulle täiesti külma duššina, ma ei oskanud midagi vastada. Ütlesin aitäh 😀
Kahjuks vastu kunagi tundeid ei tekkinudki ja meie suhe lõppes sellega, et ma olen ta sõbraga juba üle 5a koos olnud. Ju siis oli
nii loodud, et ma pidin läbi tema enda praegust meest kohtama. Praeguse mehega ei mäletagi millal see, ma armastan sind
täpselt tuli. Aga oli vist pärast B-real’i kontserti Tallinnast tagasi sõites. või see õhtu . Samas nüüd ütleme seda üksteisele
igaõhtu enne magama minekut, nii on lihtsalt kuidagi jäänud, See too kaasa hea sooja tunde millega on hea magama jääda oma
armsama kaisus 🙂
Kõigile armastus !
Meiega on selline naljkas lugu, et me
tutvusime ja ka armusime telefoni
teel. Ja esimene “ma armastan sind”
oli ka telefoni teel, kuskil 4-5 kuud
peale tutvumist. Teineteist olime
siis vaid korra päriselt näinud, ja
me ei meeldinud üksteisele väga 😀
Kui teist korda kokku saime siis juba
meeldis välimus ka ja kolisime kohe
kokku.
Nüüdseks üle 10a koos, 9a neist
abielus, 5a tütar ja elu on lill 🙂
Olen enda praeguse härraga 2. Korda suhtes ning see
teine kord kui kokku läksime, sellest on pea 2 aastat
möödas. Ja esimene kord ütlesin talle siis juba 3-4
aastat tagasi. 1. Suhte ajal. Naljakas on sellest nagu
rääkida 😀 Praegu kordan ma seda üsna tihti. Igakord
ma mõtlen kas ikka peaks aga ma ju armastan. Ja
Igakord kui ma ütlen talle need 3 kõige kaunimat sõna
siis ma saan vastu samad sõnad ja suure suure musi.
Need kolm sõna alati teevad mu päeva paremaks ja
kaunimaks 🙂
See armastus on ikka üks veider tunne.
Olin mina otsustanud igasugu tunnete jurast loobuda, endale üks kobe tükk voodisse leida ja siis vaikselt
elada. 2 kuu pärast härra teatas pisarad silmi, et armatab mind. Oli ikka hämming küll 🙂
kes hoiab ekspeikaga pilte alles
Peaksin need ära kustutama või? Naeruväärne
Tänaseks elukaaslasega koos 9,5 aastat. Iga päev ei ütle, et armastame, pigem, et kallis oled. Kui väga
väga on tunne, et armastus on peal 😀 siis ütleme välja ka. Aga esmalt ütles tema, üsna suhte alguses,
võis olla nii kuu või paar, kui olime koos olnud. Mina too hetk ei saanud neid kuulsaid sõnu üle huulte,
kuigi olin kõrvuni armunud, tundis, et nendeks sõnadeks valmis ei ole ja nii sai ka temale öeldud. Minu
poolt tuli lauseke siis mõni aeg hiljem. Kui hiljem, ei mäleta enam tänaseks.
Mis eksidesse puutub – eksid on eksid põhjusega ja kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta. Oleks, et
Sa poleks Kardole kunagi varem rääkinud, et vat oli selline tüüp enne sind, siis võiks tulla see pilt
šokina, aaaga ma arvan, et terves suhtes on eluterve ka oma minevikku jagada
Meie oleme koos olnud yle 8 aasta. Sõitsime taksos kui mu elukaaslane ytles midagi totakat ja ma vastasin niisama naljaga: ,, mina
sind ka” 😀 koos olime olnud ehk paar kuud. Kuid peale minu sellist ytlust vastas ta, et on kaua mulle öelda tahtnud, et armastab
mind niiii väga aga pole julgenud 🙂 Peale seda muutus meie suhe palju tugevamaks 🙂
Olime pärast pidu koju jõudnud, unesegasena (ja pisut joobes) ühmasin: ” kuule, ma vist armastan sind.” Sügisel on pulmad 🙂
Täpselt sama, 6 kuud koos ja siis tuli kõhubeebi 🙂 natuke vara tundus jah, aga kui armastus on suur siis WHY NOT 🙂
Kõhubeebi on tänaseks 4-aastane.
Pulmi veel ei plaani, see on üks igavsti kulukas ettevõtmine 🙂
beebi juba kõhust välja ei hakka tulema selle nelja aastaga?
😀 tekkis sama küsimus. Kõhubeebi ja tibuemme
Oleks pidanud vist “kõhubeebi” jutumärkidesse lisama, et vähemtaibukad valesti aru ei saaks 🙂
Umbes 10 kuud ja tema 6tles esimesena 🙂
Mina olen ma praeguse elukaaslasega pea 8 aastat tuttav, koos sellest elanud ligi 3 aastat. Saime tuttavaks gümnaasiumi, mina
lõpuklassis ja tema kümnendas. Klappisime kohe hästi, oskas komplimente teha, olla õigel ajal toeks ja tuua mind ka vahest
kahe jalaga maapeale. Olime tol ajal ainult sõbrad aga klassikaaslased kutsusid mind “hellitavalt” lasteahistajaks. Olles alles nii
tundlikus eas, siis ei soovinud, et mind mõnitatakse ja tõukasin teda eemale. Tema aga järjekindlalt oli koguaeg mul olemas.
Olin teistega koos, kui lahku läksin, oli tema esimene kes ütles, et tema armastab mind ja kunagi minuga nii ei käituks. No ei
tahtnud uskuda, et meil midagi välja tuleks. Kaklesime iga jumala päev, sõimasime, andestasime, riidlesime, lubasime, et
MITTE kunagi enam ei suhtle teineteisega, leppisime uuesti, armukadetsesime üksteise kallal. Alati ta ütles, et ta sellepärast
niii armukade kuna ta armastab mind. Mina loll aga ei uskunud.. Olime sõbrad edasi…aga siis ühel ilusal päeval taipasin ma
ise(nähes teda ühe tüdrukuga väljas), et olen teda salamahti koguaeg armastanud, lihtsalt olin enda jaoks need tunded ära
blokeerinud. Teadsin ka seda, et ta armastab mind jätkuvalt, kuna korrutas mulle seda iga jumala päev. Otsustasin oodata ta
sünnipäevani, et siis seda talle öelda. Teha talle ehk äkki maailma kõige parem sünnipäeva kink, need kolm kõige tähtsamat
sõna.. Aga ei suutnud, ütlesin ikka nädal enne tema sünnipäeva, tundus õige aeg…SEEGA ütlesin mina temale seda ESIMESEL
PÄEVAL kui hakkasime koos olema. Oleme need 3 aastat õnnelikud olnud, mitte kordagi kakelnud ega riielnud. Ju said omal
ajal nurgad maha lihvitud.
Minu mees ütles esimesena, et mind armastab ja umbes kuu enne suhte algust. Siis olin küll juhm, ja ei osanud midagi vastu öelda,
kui “okei.” 😀 Nüüd mõtlen, et see on nats masendav. 😀 Aga suhtesse astusime, siis üsna pea ütlesin mina ka selle ära, ja nüüd ikka
iga päev vähemalt kord enne magamaminekut, vahest rohkem kah. 😀
Meie suhtes ütles mu kallim mulle, siis kui olime 2 kuud koos olnud. Esimene reaktsioon oli lihtsalt see, et ma muigasin ja
suudlesin teda selle peale. Ja nii mitu kuud jutti – tema ütles ja mina ei öelnud midagi vastu ja üritasin kõrvale puigelda. Kuni
lõpuks kui olime 5 kuud koos olnud, siis esimesel jõulupühal hommikul ärgates ütlesin mina talle esimest korda “Ma armastan
sind”. Nüüdseks oleme ~2 aastat koos ja tegelikult väga tihti see lause üle huulte ei tule, ei taha et selle lause sisu kuidagi
devalveeruks – räägime rohkem tegude keeles ja teame, et meie vahel on armastus:) Aeg-ajalt siiski ütleme teineteiesele ka need
3 ilusat sõna:)
Meie suhtes ütlesin mina esimesena, saatsin veel smsi
varastel hommikutundidel. Kui ise hiljem ärkasin, siis
olin veel pettunud, et vastust ei tulnud. Hiljem
avastasin, et olin selle juba läbi une ära lugenud. Kus
siis alles hakkasid liblikad lendama….
Praeguseks juba üle kuue aasta ?
Olin oma eksiga umbes 3-4 kuud koos olnud kui tundsin, et kõik on nii õige ja armastan. Võtsin julguse kokku ja ütlesin. Vastu
sain, et ta ei usugi enam armastusse. Kuna ta oli mu esimene ja olin siis kui suhe algas 19 oli see päris valus. Üritasin mõista jne, et
ta minust mitu aastat vanem 23 ja selja taga kaks luhta läinud suhet ja ehk ajapikku ta tunded muutuvad aga nii ei läinud. Olin
temaga koos selle aasta novembrini, selle aja sees läksime paar korda kokku lahku aga neid sõnu mida ma kuulda tahtsin ei
kuulnudki. Ega sõnad polegi olulised ning ta näitas muudki moodi, et minust hoolis aga ikkagi. Tahaks ikka tunda ennast ainukese
ja armsamana, siiamaani üritan sellega leppida, et kõik läbi. Ise siiamaani armastan ja väga raske üle saada, kuigi jah olen noor
nüüd siis kohe 22 on ikka raske.
Ma seda ei mäleta, millal mina
esimest korda need kolm võlusõna
ütlesin. Seda aga mäletan, et olime
üks kuukene koos olnud, kui mu härra
ühel õhtul mokaotsast lausus: “Ma
armastan sind!” Ja minu reaktsioon
oli: “NII RUTTU?” 😀 😀 Rikkusin
hetke sajaga ära. Praegu on see
muidugi naljakas. Minu
“ma-armastan-sind” tuli ilmselt mõned
kuud hiljem, kui ma täitsa kõrvuni
sees olin 😀
Meie oleme mehega juba üle 4 aasta
koos ja üle 1,5 aasta abielus ja meil
on imearmas 11 kuune laps, aga neid
kolme sõna pole me kumbki
teineteisele öelnud. Meile piisab
sellest, et oleme teineteisel olemas
ja sõnu polegi vaja. Kuidagi piinlik
on neid toredaid tundeid lörtsida
sõnadega, mis on nii tavaliseks juba
saanud (“Ma täiega armastan oma uut
kleiti ja ma armastan
sinihallitusjuustu jne”).
Lihtsalt huvist, mis need “toredad tunded” on kui armastust ei tunne üksteise vastu? Hapud viinamarjad?
Ikka armastame, aga minu arust on
teod tähtsamad kui sõnad. Ja igal
hetkel armastuse kinnitamine ei ole
vajalik, me teame niigi, et armastame.
“Igal hetkel” ja “mitte kunagi” on
ikka väga kaugel üksteisest.
Mina ennast selle pärast halvasti ei
tunne. Miks see kedagi teist häirib?
Müstika.
Ma jätaks oma mehe maha, kui ta oma mingi sellise musupildi oma eksiga mõned nädalad (ei tea täpselt su kuupäeva) enne pulmi
netti üles paneks. Isegi siis jätaks, kui pulmi tulemas ei oleks. Seriously, mis sa teeks, kui Kardo selliseid pilte fb-s lehvitama
hakkaks? See on kõigest minu arvamus, aga eksid ja nendega loodud ühised mälestused jms lääge jura jäägu uues suhtes olles
kuhugi riidekapi kõige sügavamasse nurka kingakarbi sisse.
mis minul sinust ja sinu mehest? kuidas see minusse ja kardosse puutub? kahju, et sa nii ebakindel oled, teiste suhted ei pea selle pärast olema.
See ei ole ebakindlus. Ma olen meie suhtes väga kindel. See on lihtsalt ebameeldiv, vastik ja nõme. Sinu kaaslane on sulle
see üks ja ainus, see õige. Aga nagu…selliseid pilte vaadates tulevad ikka sellised mõtted, et oot…enne mind oli see
eelmine ju ka see üks ja ainus, see õige. Ma ei tea, kas ma väljendan end arusaadavalt, igatahes, ma eelistaks mitte oma
mehe eelmistele pruutidele mõelda. Ja ma eelistaks, et mu kaaslane neid minevikupilte heldimusega ei vahiks.
Heldimusega vahtimine tähendab tavaliselt ikkagi igatsust millegi järele, mis kunagi oli.
Aga niimoodi öelda, et “mis minul sinust ja sinu mehest?” Ma ei tea, kommentaarium on vist ikka oma arvamuse
avaldamiseks. Sa peaks vist mingi moderation variandi tegema, et lased läbi ainult need kommentaarid, mis sulle
meeldivad. Mina ei seadnud sinu suhte tugevust kahtluse alla, avaldasin vaid oma arvamust, et mis siis oleks, kui minu
suhtes midagi sellist oleks, miks sina seda teed?
Ok, tore 😀
Ehk siis minevik tuleks olematuks teha? Ära
unustada? Reegline saadakse just nii
õppetunde ja muututakse selliseks kes sa
hetkel oled…
Oma õppetunnid saad sa kätte ka siis, kui sa oma uuele kaaslasele pidevalt oma eksist ei räägi. Ega mõtlemist saa
tõepoolest ära keelata, aga oma eelmiste suhetega väga detailselt ei lehvitaks uue kaaslase ees küll.
Me saime aru jah, mida sina ei teeks 😀
Kui sa sellise tühise asja pärast
mehe maha jätaksid, siis te küll ei
peaks vist koos olema 🙂
Minu kommentaar oli Janele.
ma arvan sama 😀
No mu peiks ütles mulle pärast kahte nädalat, ise oli samal ajal Soomes, et armastab mind. Eks ta selle “niisama sebimise”
ajal rääkis ka täis peaga, et armastab mind ja ma ütlesin vastu, et jaja ma sind ka. Kui ta pärast kahte koosoldud nädalat oli
mulle hommikul kell seitse kirjutanud, et armastab mind, oli mu esimene reaktsioon “ah täis oled v” 😀
Aga eks kui koju tuli, siis ütles ka esimest korda näost-näkku, eks see oli ikka päris meeliülendav. Ka just seetõttu, et tal oli
elus mitmeid naisi enne mind, kes olid tal niisama ja ta polnud kunagi kedagi armastanud ja siis järsku armus minusse 😀
kuidagi out of this world tunne oli 😀
Enne ei tulnud meil mingit suhet kui need
imelised sõnad õeldud olid:),meespool ütles
enne ja mina sekund hiljem.Ütleme siiani
igapäev juba peaaegu kuus aastat.
Ongi, probleem oleks, kui see oleks teie suhte ajal tehtud pilt, et mis värk on, aga see on minevik. Vaevalt et Sa teda näiteks täna
kohates kohe musitama kukuks Kardo nina all. 😀 😀
Sai oldud veidi üle poole aasta koos, kui mees pool seda lausus. Ja oh seda eufooriat sel hetkel 🙂
Ta ütles seda peale kahte kuud umbes.
Mäletan,et olin ta lähiperega juba
tutvunud,aga see oli esimene kord kui
terve ta suguvõsaga tutvusin.
Sünnipäeva lõpp oli.
Minu kaasa ajas mind aastaid enne taga kui mina lõpuks alla andsin ja seega tema ütles mulle seda juba ammu enne meie ühist
ajaaravamist! Mina aga kirjutasin talle nn armastuskirja meie esimeseks ühiseks jõululaupäevaks! Edasi oli juba lihtne täna enam
pole probleemi seda kasvõi 10 korda päeva öelda 😉
Millega ta sind siis lõpuks ära võlus :D?
Kes seda teab 😛 Aga nüüd on ta parem kui tahta oskaks 🙂
Mulle neeldib, et meie esimesel musutamispildil on mul käes 2 viinapudelit 😀
Kaks on parem kui üks, Kardoke.
Aga vasta siis, mäletad esimest “ma armastan sind”’i vä?
Mul ütles elukaaslane seda esimesena ja äkki umbes kuu aega äkki peale meie suhte algust. Minu jaoks oli see ikka väga
(positiivselt) ootamatu, kuna arvasin, et ta pole üldse selline inimene, kes nii oma tundeid tahab väljendada. Muidugi oli see väga
tore, sest tunded olid vastastikused. Tol hetkel oli pime, aga mu nägu oli siis vist küll punane nagu tomat 😀
Aga eksimusipiltidest- muidugi ei aja see teie suhet lõhki ja see ON paratamatu osa meie kõigi minevikest, aga see ei tähenda, et
kellelegi meeldiks vaadata, kuidas ta kallim kellegi teisega suudleb. Tal on teadmine, et oled olnud ka varem kellegi teisega koos,
aga see ei tähenda, et tal peaks olema ka see visuaalne kujutluspilt, mida on võib-olla päris raske peast välja saada. Kui nüüd
Kardo paneks kuskile enne pulmi üles pilte endast endiste tüdrukutega musitamas…?
Kui sellel oleks mingi põhjendus, nagu mul see blogipost, siis minu poolest pangu kasvõi kaksteist pilti, mis vahet seal mulle enam on 🙂
Kardo võttis enne musipilti julgust?:D (pudelid käes):D
Me olime mu sõbra sünnal 😀
Minu mees ütles mulle need kolm sõna kaks nädalat
peale meie suhte algust ja mina talle paar kuud hiljem.
Ma lihtsalt ei olnud seda varem väga teinud ja imelik
oli öelda. Nüüd ütleme iga päev üksteisele, et
armastame üksteist. See on nii äge.
Päeval, kui me suhe nö alguse sai. Enne kumbki ise teadsime, et jah, asi on sealmaal ja mõlemad oleme armastusest ogarad, aga
siis sai see nö ametlikult välja öeldud. 😀 Mees ütles. Pooleteise kuu pärast abiellun.
:))
Polegi öelnud veel.. oleme juba 1,5 aastat koos umbes 😀
Ma ei tea, aga mul lihtsalt ei tule need sõnad üle huulte. Lihtsalt ei tule. Vb spst et meil peres ei ole kombeks olnud selliseid sõnu
lausuda. Aga ma näitan kõikidel võimalikel viisidel kuidas ma teda armastan, aga lihtsalt neid sõnu otseselt selleks ei kasuta.
a ja kunagi ammuammu kirehoos ütles peiks ”ütle et sa armastad mind” ja ma ei suutnud, need sõnad ei tulnud lihtsalt. Aga noh
see oli lamp teema ka 😀
Natuke imelik pole 3 nädalat enne pulmi panna eksmehega suudlemispilte üles? Kardo ju ka loeb su blogi. Just asking…
Aaaawkward… 😀
Ma ei tea, mul küll awkward pole. Minu eelmine suhe on ka osa minust ja minu minevikust, ega ta mingi lord Voldemort ei ole, et tema nime kasutada ei võiks 😀
Jah, kui ma nüüd järgi mõtlen, siis see tõesti võib meie suhte Kardoga purustada! Tänud hoiatamast!!!
???
Suht savi,ma arvan 😀 ega see pilt suudlust
olematuks muuda ja ma arvan,et Kardol ka
ükskõik,see musi ju nii ammu tehtud 😀 See
vaid minu arvamus 🙂
Jah, ma saan aru, et ma paneks mingi täna tehtud pilti mingi kutiga üles, siis oleks vast imelik 😀
Ma olen kindel, et probleeme neil
sellest ei tule 😀 muidu nad ju ei
abielluks…täiskasvanud inimesed
ikkagist.
Ma ei saa aru, miks üldse kellelegi suhtes peaks sellisest tühiasjast probleem tulema?
Eks jah ühest suhtest teise astudes oleks tegelikult elementaarne elukoht, soeng, nimi jms ka ära vahetada, et uus kaaslane aimu ei saaks, et sul mingisugune (teisi inimesi sisaldav!!!) minevik võiks eksisteerida. Ja kui ta tõesti midagi küsib või info lekib kuskilt kaudu, siis tuleb eitada kõike: “Ei mind polnud olemas enne, kui ma sinuga kohtusin, ma ei tundnud ka mitte kedagi. Mismõttes kellega ma veel suudelnud olen? Mul polnud huuligi enne sind” jne.
Inimesed on ikka kalkunid…
Jah, ma enne sind elasin keldris!