lõhnaparadiis – Fragrance Gallery

Ühel ilusal päeval juba ammu aega tagasi, kuulsin ma mingist kohast, kus olla palju erinevaid parfüüme müügil. Te ju teate minu parfüümihullust, nii et ühel kenal päeval ma seadsingi oma sammud Lembitu tänavale, et lõhnasid uudistada. Ma muidugi eeldasin, et seal on sama kaup, mis teistes poodides, aga oh boy, was I wrong!

Esiteks oli mul tunne, et ma olen sattunud kuskile…muuseumisse. Igal pool olid lõhnad, parfüümid, küünlad, ehted, maalid ja lauake kommide ja kohviga. Korraks arvasin, et ma olen mingi rikkuri koju sisse tunginud, aga õnneks selgus, et koht oli ikka õige, lihtsalt minu arvamus kohast oli sootuks vale. See ei olnud mingi tavaline kaubamaja parfüümiosakond, see tõesti oligi parfüümide galerii!

Seal ei olnud esindatud mitte ühtegi lõhna, mida ma teadsin. “Ah, selge, raudselt mingid üüberkallid mutilõhnad,” mõtlesin ma ise vaikselt, kuid asusin siiski ringi uudistama. Esimesena jäigi mulle silma lauake, kus olid peal need…toalõhnastajad? Kuidas nende viisakas nimetus on, ma ei tea. Aga need olid tõeliselt hea lõhnaga ja pidavat püsima pea pool aastat!

Tõepoolest – neid lõhnu sa mujalt ei saa, sest selles poes on hoolikas valik tehtud maailma parimate disainerparfüümide vahel. Erinevus massikaubast seisnebki selles, et parfüümi koostisosad on võimalikult kvaliteetsed ja audentsed. Ma vist nuusutasin üle 20 lõhna ja lõpuks oli mul päris raske enam lõhnadel üldse vahet teha. Õnneks oli seal kohviube, mida nuusutades sai jälle lõhnameeled ära värskendada. Lõhnadega tutvumiseks oli seal mõeldud lahe variant! Selle asemel, et enda randmed lõhna täis piserdada, oli lõhna lastud tagurpidi konjakiklaasidesse (ma vähemalt arva, et need on konjakiklaasid?). Kuna ruum on väike, siis oleks täitsa tobe lõhna õhku lasta, sest varsti oleks kõik lõhnanoodid su ninas segunenud ja sa ei teeks neil enam üldse vahet. 

Minu lemmiklõhn pärines just Blood Consept sarjast “+MA”. Kui ma ei eksi, siis see oligi B veregrupile mõeldud? Igatahes oli lõhnadisainer ennast inspireerinud just erinevate veregruppidega. Kui ma vaid mäletaks selle inimese nime, siis ma ütleks selle teile ka, aga kahjuks ma ei mäleta ja kes huvi tunneb, peab ise googeldama!

Selline lahe pudel ka siis! Muidugi see maksab ka omajagu. 60ml maksab täpselt 120 eurot, kuid ma võin näiteks öelda, et kui ma tavalist lõhna lasen peale mingi 3-4 surtsu, siis sellel saan hakkama vaid ühega ja ma tunnen ise seda lõhna terve pika päeva! Nii et poole kallim, aga kestab rohkem kui poole kauem, kui nn tavalõhnad. 

Nende lõhnadega on see värk ka, et need reageerivad erinevate inimeste nahaga nii erinevalt, et kohapeal tuleks oma lemmikut siiski randmele lasta ja paar tundi oodata. Alles siis saad sa aru, kuidas lõhn sinu nahaga sobib ja kas sulle see siiski 100% meeldib. Seda soovitan ma selle pärast ka, et kuna hinnad on seal üsna kvaliteedile kohased, oleks ju kurb pärast kodus avastada, et lõhn sulle siiski üldse ei meeldi. 

Vot selliste testeritega tulin mina koju. Nagu öeldud, Blood Consept oli lemmik, aga veel meeldis väga see kuldne Bois. Kui te küsite, mis lõhna see meenutab, siis ausalt mitte ühtegi, millelaadset ma enne nuusutanud oleksin. BC on mõnusalt magus, kuldne Bois ka. Samas see üleval parempoolne tester Officina delle ssenze lõhnab minu meelest nagu lõke 😀 Heas mõttes, aga konkreetselt tunnen puidu ja põlemise noote. See on jälle pigem selline kangem ja õhtusem parfüüm. 

Igatahes ma soovitan kõikidel minna, kes ennast samuti hea lõhnaga premeerida tavatsevad. Ja miks mitte minna sinna ka kingitust otsima? Kallile inimesele on seal sadu kingiideed! Näiteks miks mitte kinkida oma abikaasale või isale maailmakuulus Eight&Bob parfüüm? Kas olete sellest midagi kuulnud?

1937. aastal oli Pariisist pärit Albert Fouquet puhkusel. Meel oli tal mõru, sest kuigi ta tahtis olla tuntud parfüümitegija, põlgasid kõik suurfirmad ta toote ära. Täitsa ootamatult kohtus ta John F.K’ga ja mehele hakkas Alberti lõhn väga meeldima ja palus ka endale väikest näidist. Selle talle Albert ka jättis, kirjakesega: “Siin on sulle vähekene prantsuse galmuuri, mida su ameerika iseloomus puudu jääb!”

Olenemata sellest häbematust kirjast saatis John Albertile mõni aeg hiljem kirja, kus meest lõhna eest tänas ja väitis, et kõik tema sõbrad olid lõhnast vaimustuses. Seega palus ta saata oma sõpradele veel kaheksa näidist “ja veel üks Bobile, kui võimalik” seisis kirjas.

Albert oli perfektsionist. Seega valis ta pikalt ja hoolikalt pudeleid, disainis need sama särgimustriga, mis Johnil seljas oli, kui nad kohtusid ja panigi lõhna nimeks naljaga “Eight&Bob”. Pärast kastikese USAsse saatmist hakkas Albertile varsti nii palju tellimusi sisse tulema, et ta ei jõudnud ära imestada. Iga USA kuulsus soovis just seda meesteparfüümi! Kahjuks jäi Albert 2 aastat hiljem auto alla ja parfüümi tegemine lõppes, kuni nüüd, aastaid ja aastaid hiljem, leiti selle parfüümi “retsept” ja see on taas üks ihaldatuimaid meesteparfüüme maailmas.

Fragrance Gallery’s müüakse seda kinkekomplektiga ka, kui soovi. Pakendiks ongi see ülilahe raamat! Mõelge kui uhke oleks seda kinkida nt oma isale juubeliks, ülemusele sünnipäevaks või abikaasale pulmaastapäevaks? Voh!

Aga tulevikus ma kindlasti räägin teile sellest poest rohkem, sest mind painavad siiani need kodulõhnad ja ma tahan neid kindlasti proovida ja testida 🙂 Seniks uudistage aga kodulehte SIIN (link).

Kas keegi on nuusutanud päris disainerlõhnasid? On ju erinevad!