Lapse üles kasvatamine LAPSED Mari

hädas lapsevanem

14. juuli 2015

Kuigi ma olen lapsevanem olnud juba pea kaks aastat, avastan ma aina enam ennast mõtlemas, et miks ometi on nii raske lastest aru saada ja neid nii kasvatada, nagu teised “head vanemad” seda teevad?

Näiteks ei suuda mina mõista, mis imelik tahtmine on Maril pidevalt rippuda? Kord ripub ta pea alaspidi diivanilt alla, kukub ja ronib tagasi samamoodi rippuma. Siis ronib ta toolile ja hakkab kõlkuma. Loomulikult kukub, nutab vähe ja ronib toolile tagasi. Või kisub kassi sabast, saab käpaga, nutab veidi ja läheb uuesti kassi saba taga ajama. Miks nad seda ometi teevad? Miks nad oma vigadest ei õpi?

ripub

ripub2

Samuti ei suuda ma aru saada, mis moodi inimesed oma lapsi 7-8 vahel magama saavad? Ma olen üritanud ise kõrval teeselda, et magan, see lõppeb tavaliselt sellega, et jäängi magama. Olen jätnud teda tema voodisse ja ise ukse taga oodanud, kuni ta päris nutma hakkab, siis teda uuesti lohutama läinud ja jälle minema põgenenud. Mitte miski ei aita ja mina ei saa teda normaalseks ajaks magama. Mõnikord tekib küll selline tunne, et kas olen mina ainukene ebaadekvaatne ema, kes ei suuda oma last tegema panna asju, mida teiste lapsed nii iseenesestmõistetavalt teevad. Kui mina lasen oma lapsel magama minna siis, kui tal päriselt uni peale tuleb, jään ma ise ammu kümme korda enne sügavasse unne, sest enne südaööd ei ole meie preilil plaaniski magama heita.

Ühtlasi ei ole ma ikka veel suutnud talle selgeks õpetada potilkäimise kunsti. Kui ta väiksem oli, oli ta kenasti nõus potil aega veetma, nüüd hakkab ta potti nähes röökima, nagu oleks ta kurjast vaimust vaevatud. Kuidas sa siis säärast potile paned? Kinni hoida ei tundu adekvaatne, aga ise ta sinna peale ka ei lähe? Kuidas teised vanemad selle selgeks teevad? Kujutage ette, ma olen isegi lapse nähes tema potti pissinud, et talle näidata kui lõbus see on. Jumal tänatud, et keegi parasjagu mulle koju sisse ei astunud, kui ma väikse roosa poti peal kükitasin ja laia naeratusega: “pissi-pissi sorr, laa-aase tal tulla!” lõõritasin. Olgu öeldud, et see enesehäbistamine oli asjatu, sest ka laps leidis, et see on pigem naeruväärne kui huvitav info, mida järele proovida.

1

Muidugi ei oska minu nööbike ka veel iseseisvalt süüa. Seetähendab, et süüa ta loomulikult oskab, aga mitte lusika-kahvliga, vaid ikka peoga. Lusikas võib teises käes moe pärast olla, aga suhu läheb ikka toit väikeste sõrmekeste abil. Selle jamaga on veel eriti tuli takus, sest augustis läheb Marike lastehoidu, kus ainuke nõudmine on see, et laps oskaks ise juua ja süüa. Joomisega saab ta veel kuidag hakkama, ainuke viga on see, et mõnikord kui janu täis joodud saab, viskab ta tassi maha ja hakkab veejäänuses solberdama. Loodame, et selle peale lasteaias viltu ei vaadata…

Mis veel? Sõna see laps kah ei kuula! Minu “ei tohi!” või “sa saad haiget!” on temale justkui aasta parim nali. Seega vaatab ta mulle suure naeratusega otsa ja jätkab asjade loopimist, tooliga kiikumist, kassi sakutamist, kahvliga vehkimist või lillede maast üles kiskumist. Ma loodan, et kui ta kunagi rääkima õpib, siis ma saan talle täpsemalt seletada, miks ei ole arukas kahvliga nagu pöörane vehkida. Tuleb lihtsalt loota, et ta nii kaua endal silmad peas suudab hoida.

Täitsa tobe oleks vist eeldada, et Mari elus midagi enda järel ära paneks. Ma juba vaikselt loobun tubade koristamisest, sest just, kui riiul on kenasti korras ja mänguasjad õigetes kohtades, tuleb Mari, valab mänguasjad maha, loobib need mööda tuba laiali. Nii kaua kuni ma neid koristan, kisub ta köögis kapi lahti ja tassib kuivained elutuppa. Kui ma lähen neid tagasi panema, valab jälle legokasti maha ja….hakkab see ring otsast pihta. Eriti tore oli oma kogemuste valguses kuulda lapsetu naise juttu, et kui tema kunagi lapsed saab, siis tema kodu hakkab küll korras olema ja mingeid mänguasju ei kavatse tema küll kuskile vedelema jätta….

diy

Jumal tänatud, et mul mingisugused väiksed võidud siin ilmas on. Näiteks suutsin ma lapse vähemalt lutist võõrutada. Okei, ka seda au ei saa ma päris endale võtta, sest tegelikult kadus lutt lihtsalt ära ja kuna me seda 24 tundi leida ei suutnud, oli ülejäänud osa juba kerge, sest raske algus oli läbi elatud nn sunniviisiliselt. Lisaks olen ma suutnud lõpetada tema katsed pidevalt aiast minema joosta. Ei tea, kas vaene laps tunneb, et temalt nõutakse liiga palju, et ta pidevalt põgeneda üritab, või mis, aga mõnikord tunnen ma ennast tõeliselt läbikukkununa.

Teised emad räägivad pidevalt oma võitudes ja saavutustest, äpardustest ei räägi keegi. See aga tekitab vähemalt minus mulje, et olen ainukene, kes vahepeal hakkama ei saa, kelle pärast laps kasvab kuidagi halvemini. Seega loodan, et minu väike kirjatükikene paneb mõnda lapsevanemat tundma, et ta ei ole ainukene, kes mõnikord oma nööbikesega püsti hädas on. Ei ole, sest mina olen ka!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

89 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Laps iseseisvalt sööma ja potile | migreenik 7. august 2015 at 12:58

    […] on küll juba tükk aega tagasi aga lugesin kunagi Malluka blogist Link, kuidas ta on hädas lapse isesisvalt sööma õppimisega ja potil käimisega ning mõtlesin, et […]

  • Reply Kerli 21. juuli 2015 at 19:52

    Mina olen ka hädas! Aga hoopis sellega et ta suuuuur memmekas on, ja seda sünnist saati, väga väsitav!
    Aga mis mähkmetesse puutub, siis võta vastu otsus et paned need talle jalga AINULT uneajaks, ülejäänud aja pissigu püksi ja
    nautigu oma märgasid pükse, kui hakkab virisema vahetad ära ja seletad et piss tehakse poti sisse, suurel lapsel enam mähkut ei
    ole. Lutti pole, mähkut pole, ei ole beebi 🙂 Ma koristasin paar kuud pissi põrandalt ja muudkui rääkisin ja hakkas tulema, alates
    1a6kuud on nüüd mähkmevaba, tänaseks siis juba poolteist kuud ja see on NIII MÕNUS. Kui mähkmesse pissib siis ta ei saagi aru
    mis toimub sest miski ei lähe tal seal märjaks, hea mugav.

  • Reply Gelluke 17. juuli 2015 at 17:36

    Usu mind sa ei ole esimene ega viimane ema kes niimoodi mõtleb või on mõelnud ? vanema lapsega
    polnud mul mingeid probleeme…põhimõtteliselt tuli tal kõik iseenesest..ma ei pidanud erilist vaeva
    nägema ei magamise ega potitamisega..magama tahtis ta ise minna kell kaheksa õhtu ja potitamine tuli
    ka nii äkki, lihtsalt ükspäev läks ise sinna istuma ja nii ta läkski…lutiga oli aga nii et ämblik viis lihtsalt
    minema( ämblik oli siis issi käsi..poisile õudsalt meeldis kui issi käega ämblikut mängis ?) ja laps leidis et
    ju siis ämelinil oli seda sossut rohkem vaja ? see-eest plika praegu oeh..no ma ei tea hoopis teisest
    puust…vahest ausõna juuksed püsti peas…hetkel 11 kuune mis siis veel kahe aastaselt on ei taha
    mõeldagi aga elame näeme. Edu sulle ja kindlat närvi ?

  • Reply evelin 16. juuli 2015 at 10:45

    Minul läks laps potile siis kui oli nati üle kahe,
    pm võib ju pressida last potile aga ta hakkab
    ikka seda kasutama kui ta ise selleks valmis.
    ja söömisega läks ka nii et algul ajas toitu
    ruskaga endale sisse ja ega me pole takistanud
    ka, sest vähemalt ta sõi ja sellest ruskaga
    söömisest sai sujuvalt söögiriistaga söömin. Kui
    lasteaeda läks oli kõik selge( 2a10k) või noh
    magamise graafikut polnud tal mingi sugust
    päeval ei maganud ja õhtu läks magama siis kui
    väsis aga kui lasteaeda läks oli esimene kes
    lôunal magama jäi ja õhtul kodus läks ka kell 9
    nagu naksti magama. Kuigi jh olen ka temaga
    võidelnud enne seda kui lasteaeda läks aga
    lõpuks loobusin ainult enda närvid kulusid, sest
    peab tõdema, et mul oli ja nh siiamaani on ûks
    kradima kange neiu kodus. Nûûdseks on ta siis
    5aastane ja nûüd on talle ka lisaks 7kuune
    väike õde nii et eks paista kuidas temaga asi
    edenema hakkab. 🙂

  • Reply Noomi 16. juuli 2015 at 08:14

    Ma olen see reziimitu emme ? lasteaed on saatanast,
    ärkame 10 ja lõunaund ei maga, õhtul tuleme
    rullitamast 23 paiku ja elu on lill ?seikleme ringi ja
    mähkud olid jalad 3nda eluaastani. Kus sa keset talve
    ikka puu taha pissid, kui päeval kodus ei istu ? Neiu
    saab oktoobris 5 ja pott tuli siis kui ise tahtis. Magab
    kaisus kah ??? vahel kisab üle Eesti, et kostüüm ei
    sobi ja läheb trall edasi ?

  • Reply ekku 15. juuli 2015 at 22:36

    Mul lps ka kartis potti nagu tuld 🙂 viisin lastehoidu ja seal rääkisin et ta kardab.oli siis mähkudega ja
    varsti hakkas ise huvi tundma et miks kõik iga natukese aja tagant sinna vetsu viiakse ja varsti oli
    kambavaimus ka tema potile saadud. Kasvataja üles et kõike ei saagi kodus mõni asi tuleb teiste eeskujul.

  • Reply D 15. juuli 2015 at 10:33

    Siin kohal on tõesti parim järjepidevus ja kindel kava. Mina õpetasin nagu lasteaias kava on, lõuna on 1-3,
    söögiajad enam vähem samad (Ilmselt hommikusöök on hilisem kui lasteaias) , õhtul läheb magama 9,
    suvisel ajal hiljem, sest HEY puhkus onju 😉
    Kuigi on ju teada,et sulle koristada ei meeldi, aga ma soovitaks mähkmed ära võtta ja lase tal niimoodi
    olla, sest praeguseni ta ei teagi kui paha on, kui piss on püksis 🙂 jah, ilmselt sul tuleb palju pissiloike
    koristada ja võib olla ka nr.2´te, aga usun,et tulemused saabuvad 🙂

  • Reply Margit 15. juuli 2015 at 10:09

    No trikk, et saaks lapse õhtul normaalsel ajal magama seisneb – REZIIM!!!! lapsel peab päeva jooksul olema kindel režiim, kindlate
    söögiaegadega jne jne. Minul läheb laps õhtul kell 20.30 magama…ja niimoodi juba pea, et aasta aega. laps ise on 1,5 aastane. Ja
    ainus, mis toimib ongi režiim. Kohe kui päevane režiim sassi läheb, on õhtul uinumisega raskusi.

  • Reply Katrin 14. juuli 2015 at 23:18

    Jõudu ja jaksu ning palju kannatlikust, sest iga asi tuleb lapse kasvamise juures, siis kui on õige aeg
    või natuke hiljem, nii ütles üks vahva eripedagoog, kelle loengutes oli alati väga värskendav viibida.
    Minul on need mured, millest ees pool juttu läbi käidud, aga see ei tähenda veel midagi. Laste
    kasvades tulevad uued, aga see käib kasvamise juurde. Mul on neli toredat last, kaks neis juba
    täiskasvanud ja väikesmad 10 ja 7. Kõiki olen enda meelest kasvatanud ühte moodi, kuid ometi on
    nad juba vastsündinuna olnud väga erinevad. Esimesele beebile ei meeldinud kohe üldse oma voodi,
    et vähegi ise magada saaksin, siis võtsin ta enda juurde. Muidugi sain ema käest riielda, et hellitan
    ära ja mis kõik veel, et ei maga ta sul enam kunagi oma voodis. No õnneks nii ei läinud, poti
    vajalikkusest hakkas ka u 2,5 aru saama. Sama lugu oli kolmanda lapsega. Teine ja nelja ei tahtnud
    aga minu kaisus magada, kuigi ma olin selleks valmis. Kui laps läheb lasteaeda, siis lahenevad nii
    mõnedki mured. Mäletan selgesti, kui noorem tütar läks lasteaeda. Ta oli kohutavalt aeglane riidesse
    panija. Sukapükse ei suutnud kodus kunagi ise jalga saad, aga lasteaia esimese nädala lõpuks oli
    esimene töövõit olemas. Sama oli söömisega.
    Muidugi on noore emana raske kuulata kriitikat ja teiste emmede kiidulaulu, mida kõike nende tibud
    teha oskavad, mõnele inimesele on kohe väga vajalik enda kiitmine, kas see elu tal tegelikult ka nii
    ilus on jääb saladuseks, pigem on neil endal suur tähelepanuvajadus. Sina, aga toimi ikka nii nagu ise
    õigeks pead ja tervemõistust ütleb. Kui laps on õnnelik, ja seda on piltidelt näha, siis on ju kõik Super.
    Armasta ja hoia teda nii nagu oskad ja kõik ongi väga hästi. Last ei huvita, kas tuba on sassis või
    piinlikult korras, põhiline on see, et sa tema jaoks olemas oled.
    NAUDI SEDA AEGA, TA ON AINULT VÄGA LÜHIKEST AEGA VÄIKE!

    • Reply Krissu 18. juuli 2015 at 23:39

      Nii armas. just nii ongi

  • Reply Kats 14. juuli 2015 at 22:30

    Hahhaa need lastetud inimesed on laste teemal alati
    kõige paremad õpetajad :D. Mul töökaaslane rääkis, et
    tema küll last nende suures voodis magama ei õpeta
    (selle jutu peale, et mina ei tea, mis teha, et laps oma
    voodis magama hakkaks). Ja siis ta sai lapse ja see oli
    vist mingi 2.nädal, kui ta kirjutas mulle, et võttis lapse
    oma kõrvale voodisse, et ise natukenegi magada
    saaks :P. A üldiselt see laste saavutustega kekkamise
    teema on vist rohkem esimese lapse puhul või ma ei
    tea…ma teise lapsega küll enam ei eputa, et kas käib
    potil või koristab mänguasju, sest keda see ikka väga
    huvitab ja mis vahet seal on :D. Kui lasteaias hakkab
    käima ja vaatab, et teised käivad potil, küll hakkab ka
    käima ;).

  • Reply Stefi 14. juuli 2015 at 22:07

    Võin öelda oma kogemusest lapsega potil
    käimisest.Alles ise läbisime selle nö
    probleemi.minu tüdruk ei tahtnud ka üldse käia
    potil ja ma olin kohe sellist põhimõtet,et mina
    ei hakkkagi sundima teda,kuna nagu näha üksi
    laps pole lasteaia lõpetamisel
    mähkmetega.mina hakkasin alles,siis kui ta oli
    2a1 kuu ja natukene peale vana,teda rohkem
    potile panema ja seletama et mida sinna teha
    tuleks.Ja tead Mallukas,järgmisel päeval käis
    mu laps ise potil.Nädal aega hiljem polnud isegi
    magamiste ajal enam mähkmeid.Ja nüüd juba
    pea 2 kuud oleme mähkme vabad.See mähkme
    värk tuleb igal ühel omal ajal.Küll laps siis
    hakab potil käima,kui on selleks valmis.

    Ja tubade koristamisest mul pole mõttet üldse
    rääkida,kuna minu arust mul kodu koguaeg
    sassis.Kuni ma koristan ühest toas,korraldab
    plika segadust teises järgmisea.Ja nii see
    surnud ring meil käib 😀 Nii et ära põe ja naudi
    elu,su laps on täiesti normaalne tegelane 🙂

  • Reply Karmen 14. juuli 2015 at 21:49

    Kas äkki potil käimisega aitaks.kui koos nukuga käia?
    Nukul.ka.pissipott ja koos istuvad? Ava mina
    muretaesin oma.lapsele kunagi laulva pissipoti..siis tal
    oli alati põnev sinna häda teha 🙂

  • Reply hellu 14. juuli 2015 at 21:45

    osta laulev pott, ema raakis mulle et kui ma
    vaike olin siis oli meil ka laulev ja sinna läksin
    alati pissile kui häda oli, vahepeal olin ka
    niisama seal istunud ja mänginud 🙂
    EDU SULLE MALLUKAS!

  • Reply eveli 14. juuli 2015 at 21:42

    Magama panekuga on meil siin majas sellised lood, et laps sai just 2 aastaseks. Ja kuu ajaga on kõik muutunud, alguses ma ka
    olin ta kõrval ja panin teda magama, aga nüüd on asjaolud muutunud, kuna mu õde on lasteaias õpetaja ja on mulle palju häid
    nippe õpetanud. Kui on magamamineku aeg, viid lapse voodisse, seletad talle, et nüüd lähed tuttu ja kalli-musi ja hea ööd ja
    tuled ise tulema toast. Kui laps hakkab jonnima või läheb voodist minema, siis lähed tõstad ta uuesti pikali, sõnagi lausumata (
    rääkida ei tohi sellepärast, et muidu saab ta su tähelepanu) ja nii kordad niikaua, kuniks ta jääbki magama. Kui kisa ja jonn on
    meeletu, siis alguses aitab ka selline asi, et paned lapse voodisse ja ise jääd põrandale/toolile voodi juurde istuma, last ei tohi
    kordagi vaadata, kuna ta saab siis jälle tähelepanu.. ja oled niikaua seal, kui magama jäääb. Aga laps võib seda hakata ära
    kasutama ja alati kutsub enda juurde maha sind istuma, meil sai kohe see tema taktika selgeks ja järgmisel korral lihtsalt enam
    ise juurde passima ma ei jäänud. Ja nüüd jääb laps ise kenasti magama 🙂 . Potil käimisega on kõik parimas korra, kuna elame
    suure õuega majas, siis väljas olles teeb oma häda nii, et till püksist välja ja tehtud, nagu õiged mehed kunagil. Mässut alla
    paneme vaid ööseks, üks kerge piss tuleb öö jooksul sisse küll, kuid enamus ajast ärkab öösel üles ja ütleb mulle pii-pii ja
    patustab tilli peale, siis tean, et peab potile ta viima, kuigi mässud on tal all. Poes või ükskõik kus oleme ( sõitnud ka Tallinnast
    Põlvamaale) küsib ise sõidu ajal pissile, siis teeääres teeme selle häda ära.. eks poistega sel teemal vähe kergem ka ole 😀

  • Reply Kaidi 14. juuli 2015 at 21:24

    Ennustan ,et ei hakka Marike sul
    Augustist hoius käima !
    Tundub ,et ikkagi vara veel 🙁 !

  • Reply karolyn 14. juuli 2015 at 20:14

    Iga asi omal ajal, ära pabista 🙂 mul mõlemad lapsed kuskil kaheselt ise lambist potil käima hakanud. esimest hakkasin ka varakult
    harjutama ja kulutasin kõvasti meie mõlemi närve, lõpuks kui alla andsin, hakkas tüüp ise potil käima. teise lapsega ei vaevunudki
    varakult harjutama, pott oli koguaeg silmapiiril ja mingi hetk hakkas käima.
    mul mõlemad lapsed pöörased ja ülienergilised, sõna väga ei kuula. aga ma lohutan end sellega, et raudselt rahmeldavad ja
    möllavad praegu ära ja pubekana on rahulikud ja need kelle lapsed pisikesena rahulikud ja kuulekad, teevad selle kõik pubekana
    tagasi 😀 (minu loogika…loodan, et peab paika ka 😀 )

    • Reply ketu 14. juuli 2015 at 20:24

      Minu kogemuste järgi ei pea paika?

  • Reply E. 14. juuli 2015 at 19:39

    Igastahes…ma siin lugesin ja lugesin, kui peksmiseks läks, siis enam ei viitsinud ja mõtlesin, et kirjutan oma mõtte ära. Meie
    plika(1a, 8k.) ka hästi potil käia ei taha, aga ta on nõus oma selle potialusega suurel potil käima, seal siis istub nagu suur inimene
    kunagi, kord tahab lehte kätte saada, et lugeda, siis paberit ja nii ma temaga seal võitlen 🙂 Aga seal vähemalt istub ja teeb häda ka,
    kui õigel ajal satun panema 😛

  • Reply Jaana 14. juuli 2015 at 18:14

    Mul endal küll lapsi pole, aga selles olen suht
    kindel, et teised vanemad nii avalikult oma
    laste äpardustest ei räägigi, ainult head
    räägivad ja sina oled aus ja räägid kõik nii nagu
    on 🙂 mis on muidugi positiivne minu meelest

  • Reply Kaire 14. juuli 2015 at 17:45

    Aga see on ok et ta selliseid asju teeb.
    Normaalne laps nii õpibki. Ja iga asi vaja
    mitusada kordust enne kui mõikama hakkab.
    Eks mul ka närvid surevad, iga kord, kui räägid/
    keelad ja kohale ei jõua. Minupoiss rippus ja
    kõõlus samamoodi. Mitu korda o peale
    ringikeerutamist oma suu puruks kukkunud
    jne. Nii kurb ja väsitav kui see ka pole, siis nii
    see käibki…kui laps just hirmus flegma pole.
    Pea vastu, siinpool on ka üks kaaskannataja.

  • Reply Krista 14. juuli 2015 at 16:29

    Malluu, ära põe, mu 4-aastane poeg magab endiselt
    meie kaisus ja ma ei tea millise nipi või trikiga ta oma
    voodisse magama saaks?! Ma loodan, et ta lihtsalt
    varsti ise enam ei taha ja läheb vabatahtlikult oma
    voodisse, sest ma olen juba kõike proovinud ja miski ei
    aita.. Aga sina oled tubli, lapsed ongi sellised, kõik
    emad teevad sama läbi 🙂 🙂

  • Reply kallu 14. juuli 2015 at 16:18

    Kõik õige. Kaheaastased nii teevadki. Minul on
    kolmas laps ja nüüd kolme ja poolene. Kõik
    hakkasid potil käima alles peale 2,5 aastat.
    Rääkima peale 3 ja sõna ei kuulata siiani. Noh,
    see viimane oli nali :). Pott oli kõigile vaenlane
    kuni nad ise ta leidsid. Poisiga oli tiba lihtsam,
    kuna elame metsas, saatsin ta koos isaga
    nurgataha ja asi sai selgeks. Plikadega ikka
    vahel potiproovi ja kui ikka sõprust polnud, siis
    mõnda aega pausi ja uuesti. Proovisin ka
    mingeid potimänguasju, millega võis mängida
    ainult potil istudes, aga see ei andnudtulemusi,
    sest kui häda kannatatuks muutus, siis tuli sealt
    ilmtingimata põgeneda ja ikka põrand täis
    lasta. Keelamiste ja karistamistega, usun, et
    oled õigel teel. Keelan, riidlen, kehtestan,
    räägin, põhjendan, selgitan. Nagu hane selga
    vesi. Rääkima hakkamisele aitavad kaasa
    omavanused, ehk siis lastehoid. Kiiret pole.
    Tegelikult olen mina oma viimase ytlapse
    kasvamise ja arengu koha pealt üpris rahulik,
    sest mu vanemate laste areng on olnud sama
    aeglane, aga praeguseks on poiss 18 ja tüdruk
    14. Mõlemad käivad iseseisvalt potil ja
    räägivad kenasti, pigem on keerulisemaks
    muutunud muidugi õhtune magamamineku
    aeg, aga see läheb igal sügisel kooli algusega ise
    paika 😀 Tegelikult siis on nendest kahest
    lapsest kasvanud väga tublid ja teistega
    arvestavad ning töökad lapsed, nii et ära
    muretse, kõik tuleb just siis, kui tulema peab
    või natuke hiljem, aga tulematta ei jää. Põhiline,
    minu kasvatusmeetodite juures on olnud
    põhjendamine. Mitte lihtsalt keelata ja
    karistada, vaid kõik ära põhjendada ning lahti
    seletada, mida mina tunnen, kui ta on mõne
    pahandusega hakkama saanud.

  • Reply Ebapärlikarp 14. juuli 2015 at 15:57

    Mul tsikk saab 7 kohe ja kui ma millegi kohta ütlen, et ei tohi, siis järgneb solvumine ja oma tuppa ja uks kinni! 😀 Sõnadest saab
    aru küll, aga tagajärjed on veel hullemad.

  • Reply E. 14. juuli 2015 at 15:51

    Meil mõjub magamamineku puhul
    imehästi unejutu lugemine. Algul
    kindlasti võtab aega, aga mõne aja
    pärast saab see armsaks rituaaliks –
    loed kaks lehekülge ära ja laps juba
    noriseb 😀

  • Reply T 14. juuli 2015 at 15:36

    Ah jaa meil veel selline asi nagu karistus nurk
    toolikesega, pole väga vaja läinud, mõni üksik
    kord, kui saab hullu pahandusega hakkama siis
    panen sinna istuma ja viin muudkui tagasi kui
    ära tuleb – sellel on oma taktika. Ja rääkimisega
    on jah see asi et sina muudkui räägi temaga ja
    ära väsi seletamast. Ta õpib niimoodi rääkima.
    Samuti oli mul seda kõike raske endale sisse
    harjutada aga ma tasapisi kasvasin ja muutusin
    koos lapsega, ma ei hakanud end tagant
    kiirustama ega sundima aga aegajalt pidin
    ennast ette võtma ja endaga tööd tegema, kuigi
    ma ei viitsinud jne. Aga tasapisi.

    • Reply eveli 14. juuli 2015 at 21:33

      See pole karistuse nurk, see on mõtlemistool 🙂 meil on ka seee asi kasutusel ja toimib väga hästi ! Seletan teistele lahti, mis asi
      see on. Kui laps teeb pahandus, siis hoiatad teda ala et “kui sa veel nii teed, siis lähed mõtlemis toolile” ja kui laps kordab oma
      lollust, siis viidki lapse sinna istuma, oleneb siis vanusest… 2 aastane 2 minutiks, 3 aastane 3 minutit jne… ja selle ajaga kui ta
      jonnib ja tuleb sealt ära vms, siis viid ta sinna toolile tagasi ja niikaua, kui ta istuma sinna jääb ja siis hakkab aeg alles jooksma,
      ise lähed silmapiirilt minema. Tavaliselt laps jonnib terve selle aja, aga kui aeg täis, lähed tema juurde ja ütled, et nii, nüüd
      rahuned maha ja räägid, et miks ta seal toolil oli ja miks ta seda lollust teha ei tohi ja kallistate 🙂 . Tool võib olla ükskõik milline
      kasutuses olev tool majapidamises, võiks olla selline väike, kuhu laps ilusasti istuda saab, jalad maas.

  • Reply T 14. juuli 2015 at 15:26

    Ma olin sama meeleheitel kui sina kui laps oli 2.
    aastaseks saanud ja asjad ei laabunud kuidagi.
    Nüüd on 2.5 aastane ja asjad on laabunud selle
    5. kuuga. Ma lihtsalt mõtlesin sellel meeleheite
    hetkel et ma ei hakka oma last kiirustama,
    järelikult ei ole ta valmis veel.
    Ma olen teda terve tema elu lasknud kasvada
    mitte kasvatanud, või noh mõõdukalt
    kasvatanud.
    Ise sööma hakkas juba 1. Aastaselt, kuni 2.
    aastaseks saamiseni sõi nii et mul oli
    koristamist hullult.
    Jätkasin igapäev oma tavalist elu. Ostsin talle
    pisikese puidust laua ja tooli, kui söök sai
    valmis katsin talle laua ja hüüdsin tule sööma,
    alguses ma kartsin et ta vist näljutab ennast
    kuna kõik söök lendas alati põrandale.
    Katsetasime igasuguseid erinevaid kahvleid,
    lusikaid, kausse, taldrikuid jne.
    Nüüd sööb väga ilusti oma laua ääres.
    Pissil hakkas ka just ise käima. Reegel et ainult
    ööseks ja lõunauinakuks mässu alla tuli juba
    um. 1,5 aastaselt ja vahepeal olin palju alla
    andnud aga nüüd võtsin vastu otsuse et kuu
    aega jätkame iga päev samas vaimus ja nüüd
    läheb ise õue pissile ja õhtuti ning kakale potile.
    Poisiga on muidugi see asi et huvitav on käia ja
    nokut koguaeg välja võtta aga seda miks
    pissimine peaks tüdrukutele huvitav olema ma
    ei tea, pole veel tütre emme 😀
    köögiga oli meil nii et kõik ohtlikud asjad ära
    kõrgele ja seda muud mida on lihtne kokku
    korjata see alla kappidesse. Varem ka kolas
    kappides aga nüüd on huvi kadunud sest need
    vanad asjad.
    Koristamisega on nii et kodu on korras.
    Paneme ise koguaeg mehega asjad ära sest siis
    jääb hea komme lapsele ka külge, pean ütlema
    et seda oli raske külge harjutada sest ma olin ka
    harjunud asju jätma kappide ja toolide peale
    mitte panema oma kohale aga kui lapse saime
    sain üsna pea aru et tuleb ümber end õpetada.
    Mänguasjadega teeme nii et räägime
    vahetpidamata koguaeg et mänguasju hoiame
    ainult sinu toas (lapse), mänguasjade jaoks
    ostsime selle mini telgi kahe akna ja uksega
    (pallimere telk) ja õhtuti korjame koos kõik
    kokku. Selle harjumuseni oli ka raske jõuda –
    rääkisin koguaeg et kui jätad vedelema saame
    meie issiga peale astudes aiai.
    Noh ja nüüd on meil nii et ta juba saab aru et
    ainult tema toas võivad olla mänguasjad, reegel
    on selline et mujale ei too mänguasju, kuigi on
    veel reegel et võib lemmikud asjad võtta
    koolikotiga kaasa teistesse tubadesse. Ostsime
    talle kaks autodega koolikotti, ühes on legod ja
    klotsid, teises autod, ühe võib korraga kaasa
    võtta teise tuppa ja selle koti võtame tavaliselt
    poodi ka kaasa. Õues õpetasime ka kohuaeg et
    kui asja ei taha viid kohr liivakasti tagasi. Jättis
    koguaeg vedelema õue peale. Aeda meil ees ei
    ole üldse aga kui aiast välja tahtis minna läksin
    kohe rääkisin et sinna ei tohi minna, kui auto
    tuleb saad aiai.
    Kõige enne tegime selgeks mis on aiai,
    koguaeg kui kukkus vms. Siis rääkisin koguaeg
    et emme ütles ju et saad aiai jne.

    Alguses oli jube raske aga ma koguaeg võtsin
    lapse sülle ja seletasin talle mitu korda kõikke.
    Kordama olen ka pidanud miljoneid kordi
    kõikke aga lõpuks saab asja ka 🙂
    väga raske on iseendaga see töö ära teha ja
    harjutada külge see kordamine aga külge ta jäi
    lõpuks. Alguses arvasin küll et mida ma
    näägutan niikuinii ta aru ei saa aga tegelikult
    sai küll ja see on aidanud teda päris palju
    rääkima õppida.

    Selle vitsa andmise asjaga oli ka nii et ma
    vaatasin koguaeg kuidas nende vitsa saavate
    vanemate lapsed nii hästi ja austavalt käituvad
    oma vanematega ja tahtsin et minu laps oleks
    ka nii tubli. Need teised vanemad veensid mind
    koguaeg et füüsiline karistus on parem jne.,
    hakkasin isegi uskuma neid peaaegu aga nähes
    seda kuidas laps pahandada saades avalikus
    kohas mitte ei austanud vaid kartis oma
    vanemat tuli mu mõistus ikkagi tagasi ja ma
    pole õnneks mitte kunagi oma last löönud. Mu
    oma perekond (vanemad,tädid jne. ) on kõik
    füüsilist.. kasvatust pooldavad ja selliste
    ligiduses oli raske elada.
    Olin paar korda isegi näinud kuidas mu oma
    ema tutistas või kiskus mu last ja alati läksime
    tema juurest suure tüliga ära, viimane kord kui
    ta mu last lõi läksin ja tõukasin teda isegi
    suurest vihast. Ja nüüd me elame 300 km
    kaugusel lapse vanaemast ja ei taha teda siin
    nähagi.
    Ühesõnaga mina arvan et minu laps peaks siiski
    austama mitte kartma mind ja ta on väga
    tubliks lapseks kasvanud 2.5 aastaga ja mul on
    väga hea meel et ma neid vitsa inimesi
    kuulanud ei ole. Täielik lollus see lapse
    löömine, kui vanem ei oska kasvatada last pole
    laps selles süüdi.
    Sul on siin väga paljude lastevanemate
    kogemusi lugeda aga loodan et minu
    kogemusest on ka kasu.
    Kannatlikus viib sihile ja kindlasti ei tohiks last
    tagant kiirustada.
    Mina pooldan vaba kasvatust ja riideid saad sa
    veel palju pesta. Pane õhtul masin käima ja
    hommikul pesu kuivama.

  • Reply Preili 14. juuli 2015 at 15:25

    Endal küll veel lapsi pole aga seda teksti
    lugedes tuli meelde selline lause:”Good moms
    have sticky floors,dirty ovens and happy kids.”

    • Reply Jane 14. juuli 2015 at 19:07

      Hehee, kunagi fb-s ka üks “musterema” jagas seda. No eks kuidagi peab ju õigustama seda korralagedust ja ennast lohutama.
      Mina arvan, et kuna on väga palju emasid, kellel ei ole sticky floors ja dirty ovens, siis on see täiesti saavutatav ka nende teiste
      emade poolt. Ja lapse õnnelikkusel ei ole kodu puhtusega küll mitte midagi pistmist (no, kui just päris prügimäed kodus ei vedele).

  • Reply Mann 14. juuli 2015 at 15:07

    Sinu 2a on täitsa ok laps mu sugulase oma on 4
    ja täitsa sõnakuulmatu.ema isa sõna ei kuula
    hakkab vastu ja kui visakab kommipaberi maha
    üles ei võtta ja kui ema on tal käskinud ei tee
    välja ja kui saab laksu pepule siis lapse isa on
    ema peale vihane läheb tüliks ja kui mina kord
    ütlesin et emale ja isale ei tohi vast ega halvasti
    öelda siis armas sugulane(lapse isa) ütles mulle
    et mis ma ähvartan ta last mulle tuli see
    üllatuseks sest ma ju ei ähvartanud ma ainult
    keelasin ja mänguasjadega on nii kui minu
    juures käib siis ei korja ta neid ülesse et las olla
    arvan et see pole õige
    aga see vastu mu naabruses elab 2a neiu see
    kuulab ilusti sõna kui teda hoian küsib muidugi
    veidi oma keeles kas tohib võtta mingit asja või
    mitte ja alati on asjad kokku korjanud ta ikka
    ütleb mulle et olen tema sõber jah aga sellest
    aru ei saa et 4a ei kuula sõna hakkab vastu ega
    ei saa aru mis on vale aga seevastu2a kuulab
    sõna ja saab aru

  • Reply mrl 14. juuli 2015 at 15:00

    Mul olid samad emotsioonid, ega muud polegi õelda, et
    kasvab välja. Kasvata aga edasi, tulemusi on ehk aasta
    pärast näha ? .Meil kolmene juba täitsa nitsevoo. ?

    • Reply mrl 14. juuli 2015 at 15:10

      Haha, läksin teise tuppa ja 2 suurt kõrrepakki oli mõõda
      maad laiali aetud.help!! ?

  • Reply Pille 14. juuli 2015 at 14:40

    Meie postitamine algas just enne 2 saamist. Peale lõunaund püksid kuivad, viisin potile. Hakkas
    kisama. Kuna just oli terve pakk wd pabereid maas, tegin ettepaneku torni ehitada. Selle saatel
    tuli õnnelikult poiss ka ära. Laps oli ise ka õnnelik, sai aru mida just tegi. Ja jätsin ilma
    mähkudeta. Iga mõne aja tagant käisime torni ehitamas. Ja iga korraga tuli poiss kiiremini.
    Alguses on nii, et võib püksi iga minut tulla. Ebamugavuse tõttu käskis ära võtta. Aja möödudes
    õppis põit pidama. Aga Kakada potti ei tahtnud, tegi mähkusse. Eelmisel nädalal kannatas kakat.
    Puuksutas kogu aeg, püksid läksid natuke kakaseks . Nii paar päeva. Viimaks hommikul oli juba
    nii paha olla. Tegi puuksu ja arvas, et kakas püksi.. Küsisin mis on, kas tahab kakale ? Vastas ja.
    Läksime potile ja tuli lõpuks kaka ka potti. Nüüd käib ise. Pott on meil elutoas. Nähtaval kohal tal
    ja käib ise. Kui pole, siis ütleb.. Pane tuli põlema, potile minna. (wcs) lapse postitamine
    kättevõtmise asi.. Kui alustad, siis jätka. 2 päevasel proovil pole mõtet. Esimese lapsega läks
    potitreening kiiremini, ta tegi üldse kõike kiiremini ja varem kui teine..

  • Reply Sigrid 14. juuli 2015 at 14:39

    Minul tirts saab septembris neli ja kui muidu kõik lutid,
    potid,söömised ja koristamised lihtsalt läinud siis
    peobleem on samamoodi keelude eiramises. Ta teab
    väga hästi, et minu kreemid, lõhnad jms asjad on
    temale keelatud puutuda siis ükskõik kui kõrgel need
    on , ta kasvõi ronib sinna. Kui mina ütlen “ei tohi” vms
    siis on see peaaegu, et tühi koht (mitte alati) aga kui
    elukaaslane keelab siis kuulab kohe. Koristab ainult
    siis kui ma vedelevad mänguasjad “hoiule panen”
    senikauaks kui hoolitsema hakkab oma asjadest (neid
    mänguasju olen ma ka meeletus koguses kokku
    ostnud ju). Magama läheb alati kell 8, ta ise teab seda
    ja läheb ise ilusti aga siis hakkab triangel peale
    “emmmmmmeeeee, mul on kõht tühi” pakun süüa, siis
    enam ei ole. “Emmmmmeee mul on pissihäda” potile
    läheb ta tegelikult lihtsalt lollitama ja wc paberit
    rebima. Siis on tal veel 100 muud jama enne kui kell 10
    või 11 alles magama jääb.
    Vahest tunnen ka, et ma ei oska või ei saa hakkama
    aga siis alati meenutan endale sellega last keda ma
    kunagi hoidsin. See oli puhtahull, teda jagus igale
    poole ja keelusid jaga seinale aga see kestis täpselt nii
    kaua kuni neli sai, siis oli kohe palju korralikum. Nii ma
    siis olengi endale kindel ja vahest vaidleme tirtsuga
    meeletult selle üle, et see supp on tegelikult täitsa
    maitsev. Ükspäev ta ju ikkagi kuulab mind ja ma ei pea
    tihti minema eemale rahunema et mitte lapsele välja
    näidata et see tegelikult mind metsikult vihastab kui
    ta mii käitub.

  • Reply h 14. juuli 2015 at 14:31

    ma laste kasvatamisest palju ei tea. aga kunagi olen neid nanny saateid vaadanud.
    kas nt kui kardo koristab lapse asju või üritab teda magama panna, kas ta teda kuulab paremini või ei?
    äkki oled lapsega leebe olnud ja laps kasutab n.ö sind ära, et saada oma tahtmist. loobib asju laiali, kõõlub tagurpidi, ei lähe
    magama. jms ..tunneb et sa annad järgi ja siis teeb lõbusalt lollusi edasi.
    peab olema järjekindel asju üritama talle seletada. või siis lapsed on lapsed ja küll nad mingi hetk loodetavasti kasvavad sellest
    välja.
    😀
    võibolla peab olema järjepidev potile panemises või magama viimses ja kohe nutu peale ei lähe lohutama teda siis ta nii saabki
    aru, et magama ei pea jääma ja ema tuleb kohe kui ta soovib.mingi hetk väsitab ta ikka ära.
    samas eks ikka hellitatakse nõrgemaid. ega mul kass ka jalgejuures magab vahel nii et mina ise magan pahasti, aga teda ära ei
    aja ka. samas aastatega olen üritanud olla tugevam. ja enda uni on tähtsam kui tema oma ja ta magab eemal. kes meist loom, kes
    inimene. kuigi juba vanem kass ja ikka linnupoja. :P:D

  • Reply Annaˇ 14. juuli 2015 at 14:28

    Minu plika ka ei tahtnud potist
    midagi teada ka veel 2,5 aastasena.
    Ja sundima mina küll ei tahtnud hakata.
    Igatahes sain nädalaga lapse täiesti
    mähkmevabaks selle raamatu abiga:
    http://www.simonandschusterpublishing.com/oh-crap-potty-training/index.html
    Tõsiselt hea raamat on, soovitan väga.
    PS: minu hetkel neljane ei rääkinud
    ka kolmeaastaselt veel eriti midagi
    (üksikuid sõnu ainult) ning see ei
    takistanud kuidagi potilkäimise
    õpetamist.

  • Reply Kristel 14. juuli 2015 at 14:13

    Minu põnniga on täpselt samasugused päevad. Jumala
    üks ühele ☺ arvasin,et mul üksinda selline hullumaja
    puhvet kodus. Natuke hea on lugeda,et ma ainus siiski
    pole. Mu poiss paar kuud Marist noorem,aga käime
    küll juba igapäevaselt hoius,töötab väga hästi. Õpib ja
    areneb väga kiiresti. Nädalapäevadega hakkas ka
    lambist ise sööma,küll läheb mõni lusika täis ka laua
    alla,aga mis sest…nii ju õpitakse. Aga muudes asjades
    on Marimummuga sarnased
    päevad,ripub,kõõlub,sikutab,kukub,viskab jne jne. Küll
    magama läheb ta tõesti nats peale 7. See rutiin oli ja on
    meil jöänud algusest peale.

  • Reply Mari 14. juuli 2015 at 14:07

    Ma näitasin pojale youtubest videot potitamisest ja
    aitas. Poiss andis pärast märku, et tahab pissile.
    Seletasin juurde, et häda tuleb poti teha jne. Võid ka
    proovida.

    Kodu on mul k segi, vahet ei ole, ka olen just raiskad
    3h koristamisele või ei ? Ja egas see ka pole ok, et
    käin lastel järel ja muudkui panen asju omale kohale
    tagasi. Koristama endaga suunan…aitab tolmu imeda
    ja tolmuharjaga tolmutab. Et püüan kaasata enda
    tegevustesse, mis ohutud.

    Fakkjuu inimestele, kes oskavad kõrvalt vaid vaadata
    ja kommenteerida ja need, kel pole endal kogemust ja
    kaagutavad…lihtsalt Fakkjuu. ?

  • Reply Pätu 14. juuli 2015 at 14:04

    Ma arvan, et probleem ongi selles, et tirtsu kõne on vähe arenenud. See tekitab lapses trotsi, et ta ei suuda end piisavalt
    selgelt väljendada. Mina soovitan tegeleda eeskätt kõne arendamisega. Palju käelist tegevust (peenmotoorika) kuna need
    on omavahel seotud. Endal kaks poissi, üks kohe 4a ja teine veel paari kuune. Aga ma hetkel olen hädas pigem selle 4 a
    jonnimistega. Ta ei suuda ühtki asja öelda/küsida ilma, et ei jonniks (vahel lausa karjub kurgu põhjast). Vaidleb vastu, ei taha
    täita käsklusi ja õigustab omi tegusid. Ma olen kasutanud kõik võimalikud nipid juba ära v.a vana hea kasevits. Ma ei tea
    enam kuidas ma saaksin end kehtestada. Ainult vanaema ja vanaisaga on laps nagu kullatükk. Olen mõelnud, et vb pisikese
    sünd on selle kõik põhjustanud aga samas ta nii väga hoiab oma vennakest, otsest seost ma ei oska näha.

    • Reply Mari 14. juuli 2015 at 20:43

      Mul suurem poiss ka 4 ja samamoodilma iga asi käib
      jonniga. Pole veel küsima ta hakanudki kui juba ving
      lahti. Ja kogu aeg on mingi “aga” tal. Eks püüan
      muudkui rääkida ja seletada ja näiteid tuua, miks nii
      pole ok end väljendada. Vahel juba hakkab inimese
      möödi olema ja suus läheb jälle trall pihta
      Vahel on ikka täitsa ahastus peal, et lähen hulluks. Aga
      eks kord saab see aeg otsa. ?

  • Reply Anu 14. juuli 2015 at 13:55

    Mu laps hakkas potil käima peale teist eluaastat alles. Ma ei pressinud peale, ega sundinud kuidagi, lihtsalt üks hetk hakkas käima
    ja suht päeva pealt jätsime mähkmed ära, ka öösiti. Kõik lapsed õpivad asju tegema omas tempos. Aga lapse korrale kutsumisega
    on mingi hea nipp kunagi supernannylt õpitud, et hääletooniga saab kiirelt korra majja. Last keelates ei tohi hääletoon olla sama,
    mis niisama rääkides või mängides. Konkreetse, karmi ja otsusekindla tooniga olen mina igasugustes võimuvõitlustes peale
    jäänud.

  • Reply Mammu 14. juuli 2015 at 13:43

    Potilkäimisest keeldumine võib ka sellest olla et ,potil on valus käiia .kõht kinni või nii,siis nad kardavad isegi pissile minna
    kardavad ,et on valus.Või pole veel lihtsalt temajaoks veel õige aeg,ei maksa last sundida.küll tuleb õige aeg .?

  • Reply Maria 14. juuli 2015 at 13:39

    Nende asjadega oleks pidanud varem
    tegelema. Nagu ma aru olen saanud, siis oled
    siiamaani oma lapsele kõike lubanud ja mitte
    keelanud(seal juures seletamata jätnud miks
    üks või teine asi hea või halb on). Nüüd ta
    lihtsalt naerabki sulle näkku ? lapse unega
    on sama asi, kui kohe alguses kindlalt režiimi
    pole, siis on ka lapsel raske ükshetk sinule
    sobival ajal magama jääda. ?

  • Reply Jaanika 14. juuli 2015 at 13:34

    Minu poiss 2 a ja 4 kuud vana.Potile sain ta eelmisel
    esmaspäeval täiesti juhuslikult.Võtsin mähkme ära ja
    mõtlesin,et proovin ja õnnestuski.Täpselt nii lihtne see
    oligi.Vaatamata oma korduvatele katsetele ta potile
    saada,teen järeldused et ju siis ei olnud varem tema
    jaoks õige aeg.Muidugi sain märkusi,et nii suur laps
    alles mähkmetes ja ei tea mis rongaema ja kõik ma
    veel olin aga ausalt…täiesti savi!Ja ei jää ka Mari
    mähkmetesse.Lihtsalt ei ole veel õige aeg.Ja magama
    jäämisega meil sama seis,poiss on viimane kes
    jääb.Niiet kõik tuleb siis kui tulema peab.Tublid olete
    🙂

  • Reply Birgit 14. juuli 2015 at 13:33

    Minu aasta ja kolmekuusel tüdrukutirtsul on kombeks sööki maha loopida. Sööb oma isu natukene täis ja siis hakkab toidusõda
    pihta, ta hakkab söögitoolis ükshaaval üle kandiku ääre toidutükikesi loopima. Kui ütlen, et “ei tohi”, siis ta hakkab naerma ja
    viskab veel suurema kaarega. Üritan küll seletada, et miks ei tohi ja emme ei tee nalja, aga temal on ikka naljakas. 🙂
    Hakkan ka parasjagu potitamisega tegelema, aga praegu ta korraks istub potile ja siis paneb jooksu. Üritan igasugu raamatute ja
    mänguasjadega meelitada, aga ei ole tal aega neid vaadata. Ostsin just hunniku aluspükse, et lasen tal lihtsalt päevasel ajal ilma
    mähkmeta olla (ja aeg-ajalt ikka potile ka pannes), et ta saaks aru, et kui pissib, siis on ebamugav. Olin isegi nii usin, et lugesin
    potitamise raamatu läbi, mõned nipid ikka sain kah, aga eks näis kuidas praktikas asi kulgema hakkab. 😀 Usun, et suurte
    pissiloikudega põrandal.
    Potivihkamise periood pidi normaalne olema ja last ei tohiks potile sundida, vaid proovida hiljem uuesti kui potti enam ei vihka. 🙂
    Mis Mari suurest potist muidu arvab, äkki seal meeldib rohkem selle laste prill-lauaga häda teha? Soliseb ja saab vett lasta. 😀

  • Reply HEDI 14. juuli 2015 at 13:33

    Mallukas ära piina ennast selliste mõtetega. Lapsed on lapsed ja teevad just kõike sinu tahtmisele risti vastupidi…
    Söömine, pissil käimine ja kõik muu tuleb iseenesest. Meil oli suureks abiks just lapse päevahoitu saatmine. Nähes kuidas
    suuremad kõike seda teevad, hakkas meie klut seda kõike järgi tegema. Muidugi siiani, 2,5 a nagu ta on, õnnetusi juhtub( küll
    pissib püksi, küll valab ennast joogiga üle jne.) Aga sellest ma ennast heidutatada ei lase, lapsed arenevad iga üks omas taktis, ega
    see teda teisteks halvemaks ei tee. Seda erilisem ta ongi 😉

  • Reply Haike 14. juuli 2015 at 13:28

    Minu neiu saab nüüd kohe-kohe 4 aastaseks. Kui ta mul kahene oli siis, meil olid ka reeglid nii nagu nad olid -õhesõnaga väga ei
    olnudki. Pliks tegi, mida ta tahtis. Kuid siis oli aeg lasteaeda minna ja ma pidin ennast kätte võtma, sest mu pliks ei käinud potil
    ega samuti söönud-joonud ise. Oli 2 nädalat väga ränka tööd, et saada une graafik paika ja söömine korralikuks, potile õpetasid
    teda käima kasvatajad 1,5 nädalaga ?!?! mina jändasin terve suve ! Magama saime nii, et hommikul kel 7 oli äratus, tahtis ta
    seda või mitte, kell 12 oli söömine ja peale seda tuttu ja õhtul kell 19,30 sai süüa, edasi pessu ja magama, nii et umbes kell 8,30
    vnii olime voodis. tuba pimedaks !! ISe oled vaikselt, igakord kui laps püsti tõusis panin pikali. aga ei ühtegi sõna ei rääkinud.
    Võttis see aega kaua , pea 2 nädalat, aga ise tuleb olla järjekindel, muidu ei saavuta midagi. Kui ühel hetkel lubad ja teisel
    keelad. Ta ei saa aru mida ta tegema peab või ei pea, ta läheb segadusse !
    Ja kui ei kuula sõna, nt nagu Mari sikutab kiisut sabast jne.. Siis tuleb teha lapsele järele mõtlemise tool. 2 aastane = 2 minutit .
    Vastavalt vanusele vastavalt minutid. ja minutid hakkavad lugema ajast mil ta rahulikult tooli peal on. Jah seda on valus emana
    vaadata, aga see toimib paremini kui LAKS !!!!! tuleb olla järjekindel ! Aga kõik kodus peavad olema samat meeld ja sama
    moodi tegema, muidu ei mõju 🙁
    Jõudu ja jaksu 🙂

  • Reply Kristel 14. juuli 2015 at 13:21

    Kas te koos vetsu minemisega pole proovinud.
    Üks suurel, teine väikesel. Lastel tavaliselt
    meeldib vanemate järgi asju teha. Eelnevalt
    kirjutasid ka, et käib sind vahepeal piilumas ja
    probleemi sellest pole 😀

    • Reply Mallukas 14. juuli 2015 at 13:25

      mu vets nii väike, sinna ei mahu teine pott 😀

  • Reply v 14. juuli 2015 at 13:21

    Sõnakuulmatus on puhtalt enda viga, kõrvalt
    vaadates. Laks pepu peale või kerge sakutus juustest
    (tähelepanu tõmbav, mitte haiget tegev – seal on suur
    vahe) on ses vanuses omal kohal, koos keeluga.
    Keelamise järel peabki olema ainult kaks varianti –
    oodatud reaktsioon või karistus. Kui midagi ei juhtu,
    siis polegi ju vaja reageerida, onju?
    Koristamine – eks see tuleb ajaga, aga harjutama
    peab. Kui korjad asju, siis ei lase ka last mujale
    sigatsema – aitab koristada, kasvõi natuke. Kui polegi
    tuju, koristate natuke hiljem, kuid siiski koos.
    Ise söömine – jälle, tuleb harjutamisega, kuid suuna
    pead sina andma. Et süües PEAB lusikat või kahvlit
    kasutama. Samas nõue on ju täidetud – ta sööb ise :p
    Potitamine – kogemus puudub, aga see vastalisus
    läheb üle, millalgi.
    Uni – meil unne 20.30 ja 22.30 vahel, enamjaolt siiski
    21-22, äratus u 8 ja päevauni kell ca 13. Päevakava
    on oluline. Kui sellest isegi laias laastus kinni ei pea,
    siis muutubki elu ennustamatuks. Meil nt pole isegi
    ohtu, et laps väsib ja jääb lampi kuskil magama.
    Aiast põgenemine, kassi kiusamine, peenra
    rüüstamine – keelud ja neile kindlaks jäämine.
    Ja eks ole neil ‘headel’ lastevanematel ka kohutavaid
    päevi, mil mitte miski ei käi tavalist rada, kisa ja jonn
    käib taevani, keelud käivad kuradile jne….
    Enamik su muresid saavadki alguse sinust endast.
    See pole osatamine – järgi mõeldes peab ju seda
    tunnidyama?

  • Reply Carmen 14. juuli 2015 at 13:21

    Sa ju täitsa kirjutad minu plikast ja meie argipäevast.
    Suht üks-ühele 😀

  • Reply Evita 14. juuli 2015 at 13:17

    Tore lugemine! Saan ainult öelda, et kõik
    lapsed ongi erinevad. Minu esimene pois läks
    magama kell 19:30, agavot tütar on
    ööinimene, kui oli 2aastane ka läks magama
    10-11 vahel. Leidsime lahenduse, et tal ei
    olnudki vaja päevaund. Lasteaiaga oli sellega
    muidugi probleemid, aga saime kokkuleppele.
    Ja pottil käimine ja söömine, kas sa tead kas
    või üht täiskasvanud kes ei käi pottil ja ei oska
    kasutada lusikat või kahvlit?! ? Kõik tuleb
    omal ajal ? Ja usu, kui pisikene läheb hoidu,
    sealt õpib ta asju väga kiiresti ja sa veel üllatad
    selle peale! ? Edu kasvatamisel! Varsti
    kolmanda lapse ema.

  • Reply Mari 14. juuli 2015 at 13:15

    Tead Mallukas. Mina avastan end vahel sama mõtlemas. Kuigi
    pisem potil käib juba pikemat aega. Aga poiss on kaks ja pool
    aastat ja lutt on ikka hea sõber.. Olen möku ja annan järgi 😀
    Sõna kuulavad siis kui ikka kurja röögatuse teen 😀
    Aga ei, aasta ema ma pole aga seda tiitlit taga ka väga ei aja. Iga
    laps on omamoodi väga hea laps ja kui kõik oleks samasugused
    paid siis poleks elu ju kirju 🙂
    Enamus kiidavadki ennast aga just neid negatiivseid asju ei
    räägi, sest siis nad ju poleks head emad..
    Tuba ka mul tihtipeale sassis ja vahel löön käega- ei jõuaaaa xD

    Aga mis seal ikka, mulle meeldib see pilt kui Sul tuba sassis on ja
    riided toolil- seebon PÄRIS ELU LAPSEGA! 🙂

  • Reply tups 14. juuli 2015 at 13:15

    Sa pole ainuke,kellel sama mure.Pott on täielik
    vaenlane meil.Proovisin lasta kah niisama pükstega
    olla,aga sirtsutati iga paari minuti tagant märjaks.Ise
    keeldub söömast.Ja kui süüa ei saa,siis jonnib päev
    läbi.Ja veel ei ytle yhtegi sõna.Ainult seletab oma
    keeles.Ja kuna esimene laps,siis puuduvad oskused,et
    suunata ja õpetada.Meil oleks hädasti vaja Nännit
    kõrvale?

  • Reply Pirru789 14. juuli 2015 at 13:14

    Kui minu poiss oli umbes 6 kuune siis hakkasime potile harjutama kõik oli ilus seni,kuni jalad alla sai ja siis võisin poti ära
    unustada. Abiks olid hispikud ja kuna ei sooviks igapäev voodipesu ja madratsit küürida siis hipsikud olidjalasi siis kui ise kodus
    olin ja aegajalt pakkusin talle potti. Kuid eks õnnetusi tuli ikka ja päris ilusti hakkas käima ka alles lasteaias,kuna teised ju ees ja
    neil kord,et enne sööki/peale sööki jne käivad kõik pissil 🙂

    • Reply Pirru789 14. juuli 2015 at 13:14

      Hipsik*

  • Reply Katu 14. juuli 2015 at 13:10

    Minu peaaegu kahene ei arvanud samuti potist midagi.
    Või noh, ta võis seal istuda. Isegi päris pikalt. Aga piss
    tehti ikka pigem poti kõrvale. Vahel oli mul hea
    meel,et potis midagi polnud. Istus ta seal ja järgmine
    hetk tõusis püsti ja pani poti endale pähe hoopis..
    winwin, et seal siis midagi sees ei olnud!
    Paar päeva enne kaheseks saamist proovisin jälle teda
    suurele potile panna. Tegigi sinna häda ja hakkas vist
    meeldima. Muretsesin ka suurele potile väikese prill-
    laua. Aga õnneks paar päeva hiljem avastas ta,et võib
    ju ka oma väiksesse potti hädad teha. Praegu ta veel
    magamised ja autosõidud on mähkmega,aga muidu
    ilma.
    Poisiga kunagi oli ka see,et lausa kartis potti. Ei
    surunudki siis. Jätsin poti mänguasjade juurde, et las
    harjub. Lõpuks hakkas ise mähet ära võtma ja häda
    sinna tegema. Edasi läks temaga väga lihtsalt 🙂

    Jaa..segamini toad ja sõnadest aru saamine on
    keerulisem teema 😀 võin terve päeva koristada.
    Õhtul saan 2 sekundit oma päevatööd nautida (suures
    toas,sest lapse toas on nagunii asjad kohe laiali
    veetud. Enam ei koristagi päris igapäevaselt sealt neid
    kokku.) ja enne kui ma magama saan minna, poleks
    keegi nagu sada aastat koristanud.. aga ma lohutan
    ennast sellega,et kunagi nad enam ehk pole sellised ja
    siis on ka minu kodu korras. Need lastetud,kes
    loodavad kergemalt pääsed, palkavad endale 24/7
    koristaja või ei muretse lastele mänguasju 😛 aga
    seljuhul on mänguasjade asemel ntx kuivained vms
    ikka olemas 😀

  • Reply katrin 14. juuli 2015 at 13:10

    Mina sain oma pojal 2,5 aastane lutist lahti nii et lõikasin luti otsa puruks nii, et seal seda otsa lihtsalt enam ei olnud ja panin
    maha selle juhusliku kohapeale ja kui laps leidis selle maast siis ütlesin, et hiired närisid ära . 1,5 päeva oli natuke paanikat ja
    jutustas kuidas hiir tema luti katki tegi, ja muidugi viis ta selle ise prügikasti ära :).
    Mänguasjadest nii palju, et alguses võtsin talt käest kinni ja võtsime koos mõlemad 1 mänguasja kätte ja viisime selle koos
    kasti ära. Kuid nüüdseks olen saavutanud nii, et enamuse ajast koristame siis kui läheme õue või pesema. Ütlen talle enne
    õue/pesema ei lähe kui tuba korras on , siis teeme nii nagu ma lubasin. Muidugi alati nii ka ei lähe. vahepeal pean ise ka aitama
    teda. Või üksi seda tegema.
    Potile sain oma pisikese nii, et vahepeal käis potil korralikult päevasel ajal. Siis aga kui hakkas palju upse juhtuma siis panin
    mässu uuesti jalga ja puhkasin sellest poti rallist natukene. Kui tuli aga kooli vaheaeg nädal aega siis võtsin ennast käsile laps
    potile saada. muidugi, et lapsele asi huvitavamaks teha siis lubasin tal meie potile minna, sest seal tal meeldis palju rohkem
    käija kui oma poti peal . Nüüdseks poolteistnädalat möödas sellest, et ta magab ka öösel ilma mässuta. 1 öö on juhtunud ups,
    aga eks alguses ikka juhtub. Öö mässust saime lahti nii, et ühel õhtul unustasin mässu jalga panna ja avastasin, et voilaa
    hommikul polnudki mässut jalas.

    Suur osa mängib muidugi rolli ka lapse iseloom.
    Sulle aga jõudu lapse kasvatamisel, sest see on väga raske 😀 !

  • Reply Helina 14. juuli 2015 at 13:09

    Aga osta suurele potile käiv laste istumisalus, mingi toredate piltidega. Äkki see meelitab rohkem, kui talle väike pott ei meeldi. 🙂
    Minu lapse potitreening nägi välja selline, et umbes kuu aega pissis ja kakas enamus kordadest püksi, üksikud korrad, kui potile
    jõudsime. Koguaeg pidi muidugi trussikuid vahetama ja pesema, aga pamput ei pannud, jonnisin. Äkki tal lõpuks viskas üle see, ei
    tea, igaljuhul üks päev lihtsalt hakkas ise potile küsima ja oligi mähkuvaba laps valmis 🙂

    • Reply Mallukas 14. juuli 2015 at 13:15

      Mari ei oska ju rääkida, kuidas ta siis ikka potile küsiks 😀

      • Reply Helina 14. juuli 2015 at 13:24

        😀 Noo… küll ta siis annab sõnadetagi märku, ühe koha peal tammudes, näpuga poti suunas näidates vms 😉

      • Reply L 14. juuli 2015 at 13:27

        Minu laps on 1a6k ja potile kysib nii, et tuleb
        sikutab mind ja jookseb vannituppa. See, et
        rääkida ei oska, ei sega.
        (Asi pole siiski nii roosiline, et kõik alati potti
        tuleb, aga vähemalt suurema häda tuleb juba
        ammu alati potti)
        Vahepeal ka preili nuttis juba paljalt potti nähes.
        Tegin kuu aega pausi ja nüüd on jälle nõus
        istuma.

      • Reply G 14. juuli 2015 at 13:35

        Ka minu poiss keeldus väiksest potist. J hakkas
        algul suure peal käima. Tegi palju nalja ja pakkus
        huvi. Ise hakka iga natukese aja tagant teda sinna
        panrma. Lõpuks harjub ja kui rääkima hakkab siis
        kysib. Ja kui suurel selge. On väike poitt
        kökimöki!
        Vahest tuleb ahastus omalgi peale, et kuidas
        saab yks ema nii saamatu olla. Teiste lapsed
        teevad nii ja naa. Minuoma ei tee midagi. Aga
        varu aega. Iga asi omal ajal! Kõigil ei käi nagu
        kellavärk ja nagu raamatus kirjutatakse. Kahju,
        et lastel kasutusjuhendit kaasas pole. Ning ON
        OFF nuppu!!! 🙂

      • Reply Liisi 14. juuli 2015 at 20:59

        Ma soovitan sul alustada sellest, et lased tal ilma mähkmeta olla. Kui näed, et piss tuleb, jooksed ja paned ta potile.
        Midagi läheb maha (alguses muidugi enamus :)) ja midagi läheb potti. Siis kiidad, kui tubli ta on, et piss potti läks jne.
        Kui tuleb põrandale, siis seletad, et piss käib potti, mitte põrandale.

  • Reply Kertu 14. juuli 2015 at 13:08

    Jube lugeda, et on vanemaid, kes annavad laksu oma lapsele või siis tutistavad…. nagu miks? Olen ise kasvanud üles ilma laksuta ja
    kavatsen kunagi ka oma lapsi nii kasvatada. Haige värk! Olen ka laspehoidja olnud ja hetkel lasteaiaõpetaja ning see on täiesti
    normaalne aeg, kus laps ei taha potti nähagi, see läheb üle, peab olema lihtsalt järjekindel selle teemaga. Üks õppejõud ütles
    mulle, et on teaduslikult tõestatud, et kui laps on 2,5. aastane, siis tal käib plõks ja hakkab mõistma seda potivärki. Või enne seda,
    aga 2,5. aastaselt kindlasti. Nii on ka minu lastega läinud. (Keda ma hoidnud, kasvatanud

  • Reply Kristel 14. juuli 2015 at 13:08

    Meil oli ka poti vastu vimm alguses. Nö sõbraks
    said siis, kui ma lapsele lihtsalt seosetut juttu
    ajasin :D. Lihtsalt mõttetu ja pointless jutt, aga
    lapsel huvitav ja mõtted mujal.
    Sain potile korraks istuma, laps veel ei
    pissinud, ütlesin talle: vaata, piss tuleb! natuke
    läks aega mööda, laps vist otsides seda pissi,
    pissiski. See toimib siiani, kui väidetavalt häda
    pole, aga vaja, et potil ära käiks.

    Ja lapse löömist samuti ei poolda. Hullemal
    juhul võib see lõppeda sellega, et laps laseb
    koolini öösel voodisse. Keelamine minu
    2aastase puhul samuti ei aita, aga mingi
    kahtlane jutt aitab 😀 lilledega möllab, siis ytleb
    lihtsalt, et lillel on valus või : vaata selle lehe
    alla/mulla juurde, seal elab putukas . Ja nii ta
    seda putukat parem otsima hakkabki.

  • Reply Kristel 14. juuli 2015 at 13:07

    Meil oli ka poti vastu vimm alguses. Nö
    sõbraks said siis, kui ma lapsele lihtsalt
    seosetut juttu ajasin :D. Lihtsalt mõttetu ja
    pointless jutt, aga lapsel huvitav ja mõtted
    mujal.
    Sain potile korraks istuma, laps veel ei
    pissinud, ütlesin talle: vaata, piss tuleb!
    natuke läks aega mööda, laps vist otsides
    seda pissi, pissiski. See toimib siiani, kui
    väidetavalt häda pole, aga vaja, et potil ära
    käiks.

    Ja lapse löömist samuti ei poolda. Hullemal
    juhul võib see lõppeda sellega, et laps laseb
    koolini öösel voodisse. Keelamine minu
    2aastase puhul samuti ei aita, aga mingi
    kahtlane jutt aitab 😀 lilledega möllab, siis
    ytleb lihtsalt, et lillel on valus või : vaata selle
    lehe alla/mulla juurde, seal elab putukas . Ja
    nii ta seda putukat parem otsima hakkabki.

  • Reply Kertu 14. juuli 2015 at 13:07

    Jube lugeda, et on vanemaid, kes annavad laksu oma lapsele või siis tutistavad…. nagu miks? Olen ise kasvanud üles ilma laksuta ja
    kavatsen kunagi ka oma lapsi nii kasvatada. Haige värk! Olen ka lapsehoidja olnud ja hetkel lasteaiaõpetaja ning see on täiesti
    normaalne aeg, kus laps ei taha potti nähagi, see läheb üle, peab olema lihtsalt järjekindel selle teemaga. Üks õppejõud ütles
    mulle, et on teaduslikult tõestatud, et kui laps on 2,5. aastane, siis tal käib plõks ja hakkab mõistma seda potivärki. Või enne seda,
    aga 2,5. aastaselt kindlasti. Nii on ka minu lastega läinud. (Keda ma hoidnud, kasvatanud olen).

  • Reply Vaike 14. juuli 2015 at 13:04

    Minu vennas oli nõustunud potilkäimisega alles lasteaias, kus ta nägi, et teised ju ka käivad. Nii et ehk võib selles osas ja lusika
    kasutamises lastehoiule loota. 🙂
    Laksu andmine selliste asjade eest on muidugi “geniaalne” idee. Uskumatu ikka.

  • Reply Leila 14. juuli 2015 at 13:03

    Potitreenimise osas – võta päeva pealt mähe ära! Isegi öösel. Las ta tunneb seda ebamugavust. Pott las olla
    silmnähtaval..õues võid puu taha ta pissile viia ja tagant poolt ta lihtsalt kükikil pissimisasendisse tõsta. Kõlab imelikult, ma
    tean, aga mu poiss streikis ka alguses ja tegin ka suvel niimoodi, pesin ja küürisin aluspesu ja voodipesu, kuid see toimis
    päris kiiresti.
    Koristamise osas ta lihtsalt veel ei saa aru, muidugi saab seda mänguliselt koos teha..kui ta natuke värve tunneb, siis nt
    korjake esimesena punased asjad jmv, kuigi üldjuhul neil kaob huvi päris kiiresti selles eas. Aga kui korduvalt ka seda teha,
    peaks see ka toimima hakkama.
    Magamise osas.. Suvisel ajal on suht karm teda 7-8 ajal magama panna, kui õues särab päike. Seda enam kui ta kodus ka on
    terve päev. Lastehoius käima hakates tekib rutiin ja õhtul väsib ka kiiremini, siis loksub ise asi paika.

    Hang in there:)

    • Reply Merily 14. juuli 2015 at 15:31

      Ma soovitan ka seda päevapealt mähkme
      ärajätmise taktikat potilesaamiseks.
      Minu laps oli küll vanem, 2a11k, kui
      päevapealt mähkmed ära jätsime, aga
      suht kiirelt sai selgeks, kuhu piss
      käib. Õnnetusi juhtus, PALJU ja nt
      kakat ei teinud ta pikka aega potti,
      alles nüüd hiljuti hakkas seda
      tegema. See voodipesude vahetamine
      (ka keset ööd) oli tüütu, aga vaeva
      väärt. Muidugi peab ära tabama õige
      aja, kui laps on valmis. Me
      proovisime terve aasta enne seda
      igasuguseid potitamise trikke, laps
      lihtsalt keeldus. Istus potil küll,
      aga kõik hädad hoidis kinni nii kaua,
      kuni mähkme alla sai. Päris
      meeleheide tekkis juba.

      Ka minu laps ei rääkinud ega osanud
      küsida potile. Pidin ta kehakeelt
      jälgima. Kui “tantsima” ja nihelema
      hakkas, oli viimane aeg potile
      suunata. Isegi kui ta ütles, et ei
      taha, istus ikka ja alati tegi häda.

  • Reply marii 14. juuli 2015 at 13:03

    Mu pisipoiss saab küll alles 6 kuuseks, aga vahel on
    mul ka juba tunne, et mitte millegagi hakkama või et
    “kasvatan liiga vähe” teda. Eriti toredad on need
    beebigrupid fbs, kus samavanad beebid roomavad,
    ennast püsti ajavad ja hea veel et osadel ei käi juba.
    Paneb vahel mõtlema küll, et appi mida ma siis nüüd
    tegemata olen jätnud, et minu oma ainult ennast
    kõhuli keerab ja vihaseks saab, kui mõnda mänguasja
    kätte ei saa, sest roomata ju ei oska veel. Kuigi tean ju,
    et iga laps areneb omas tempos..
    Tunnistan nüüd, et olen ise küll mõne asja suhtes
    natuke kahjurõõmus.. Näiteks kui mõnel on tõesti
    24/7 lutt suus, aga meie kutt väga väga harva tahab
    seda. Magama jäädes vahel, kui siiski.. ?
    Potitada olen ka juba natukene üritanud.. Ehk siis 1x
    seisin kutiga peaaegu 30min kraanikausi juures ja
    seletasin ise “piss-piss. Tee piss ära”. Vahepeal panin
    vee ka veel jooksma, et äkki siis hakkab pissile, aga ei.
    Poti peale ei saa üldse panna, istuda ei oska veel ise ja
    muudkui tahab ennast sirgu lükata ja lõpuks on pepu
    punane (ja ilmselt valus) ja hakkab nutma. ?
    Magama jäi siiani kutt ilusti kuskil 9 paiku, nii et panin
    ta voodisse, läksin ise minema ja mingi aja pärast jäi ise
    magama. Vahel kui jorises, panin luti suhu ja ikka jäi
    ilusti üksi magama. Nüüd viimased päevad on täiesti
    kohutav trall käinud selle magamaminekuga. Mitu
    tundi jauramist ja jorisemist ennem kui magama jääb.
    See hakkas muideks peale seda, kui laupäeval
    Haapsalus ilusaid autosid vaatamas käisime ja kl 12
    alles koju jõudsime. Autos küll jäi 11 paiku magama,
    koju jõudes sai uue mähku ja oma voodisse ja kohe
    magas ka. Tõesti siis sellest ühest korrast piisas, et
    tema enam ennem poolt 11 kindlasti magama ei ole
    nõus jääma? ?

    Ja su postitus on ka väga äge, sest tõesti keegi ei ole
    kunagi nõus tunnistama oma äpardusi, kuigi see just
    süstib teistesse ju positiivsust, et nemad ei olegi
    ainukesed, kellel probleeme ja muresid on. ?

    • Reply marii 14. juuli 2015 at 13:19

      Et mitte millegagi hakkama ei saa* ?

  • Reply Marju 14. juuli 2015 at 13:01

    Mina sain oma lapsed potile suhteliselt lihtsalt. Ma lihtsalt võtsin neil mähkud ära ja nii nad siis muudkui lasid püksi. Mõnda aega
    lasingi neil märgade sukapükstega olla enne kui nad ära pesin ja kuivad püksid andsin. Paari nädalaga sai pott sõbraks. 🙂
    Eks muidugi ole suht vastik kui kõik kohad on pissised ja pidevalt peab koristama, aga tähtis on tulemus.

    • Reply tibu 14. juuli 2015 at 13:29

      Mina samuti sain lapse potile nii. Enne oli täielik
      potistreik ja vanust juba umbes 2.a. Kogu ärkveloleku
      aja lasi püksi umbes nädal aega. Siis lõpuks taipas. 🙂

  • Reply Laura 14. juuli 2015 at 13:01

    Lastel aitab uinuda see, kui uneajale eelnevad alati samad rituaalid – tuduriiete selgapanek, hambapesu, raamatu lugemine. Lisaks
    peaks laps õhtuks ikka väsinud ka olema. Võib-olla on lõunauni ebaregulaarne, liiga hilja või liiga pikk?

    Ja potitreeningul tasub laps panna esialgu potile vaid kohe pärast magamist, mil tal on kindlasti häda. Siis ta ei pea seal istuma
    sada aastat enne kui miskit potti tilgub. Ja kui poti sisse miski jõuab, siis tuleb last kindlasti premeerida. Mina olen lapsele
    merekivikesi andnud. Üks või kaks istumise eest ja siis potti tegemise eest ka! 🙂
    Selline treening muidugi eeldab, et sa kohe hüppad püsti, kui laps ärkab ja tormad temaga potile :D:D

  • Reply katrin 14. juuli 2015 at 13:00

    Tean täpselt, mida sa tunned.. loeks justkui iseenda
    mõtteid 😉 Kõik ainult kirjutavad, kui head lapsed neil
    on, yldse ei karju, juba kõnnivad ( mul 11 k plika )
    kuulavad sõna, magavad hiljemalt kell 8 OMA voodis!
    Tihti taban ennast mõttelt, mis mutandi mina siia ilma
    küll olen synnitanud 😀 Teie aga olge Mariga sama
    lahedad edasi!

  • Reply Merilin 14. juuli 2015 at 12:56

    Mina ka pidevalt põdesin samade asjade pärast.
    Potil käimine oli ka ulme ettevõtmine. Ta lihtsalt pani
    sealt jooksu ja kusi hiljem poti kõrvale maha.
    Mähkmeid ei pannud ma talle enam päeval juba nö
    kiusu pärast, et kui teeb püksi, siis on ju halb olla märja
    tagumikuga. Pott seisis ka koguaeg keset elutuba
    pmst. Lõpuks andis piiga alla ja otsustas ise potile
    minna.

  • Reply tr 14. juuli 2015 at 12:55

    Oh lapse kasvatamine ongi
    raketiteadus, võitlus
    tuuleveskitega:))) Ma tean täpselt 1
    ema vaid kelle kodu on lastega alati
    korras…sest ta lihtsalt ei luba
    lastel mängida. Kui laps tahab
    mängida siis võtab asja, läheb istub
    laua taha ja kui mäng lõppeb, viib
    uuesti oma kohale. Mul on küll
    lastetoas nagu mänguasjade plahvatus
    toimunud:))

    Potile saamiseks oleks muidugi juba
    aeg aga kui lapse ei lähe siis
    sundimisega ei jõua kaugele. Tasub
    väike paus teha ja siis uue hooga
    üritada. Järgekindlus viib sihile.
    Minu piiga hakkas 1a7k potil käima,
    sügisel lasteaeda minnes ( 1a10k) oli
    mähkmevaba ( ainult öösiti oli all).
    ALustasin nii, et ostsin talle
    nukkude jaoks ka poti, hakkasime
    nukkusid pissile sättima, ise potile
    istus siis ka samal ajal sättis
    nukkusid ka (see aitas veidi potil
    püsida). Kuidagi läbi mängu saime.

  • Reply kristiina 14. juuli 2015 at 12:53

    Lapsehoidjana töötades, sain 2 aastase potil käima
    nii,et igakord kui ilusti potil käis,sai ühe kommi.
    Muidugi kui kommid/maiustused kogu aeg
    kättesaadavad on,siis ei mõju ka selline variant.

    • Reply Mallukas 14. juuli 2015 at 12:56

      maiustusi ka tegelikult anda ei taha 😀

      • Reply kristiina 14. juuli 2015 at 13:00

        Ehk saab mõne tervislikuma asjaga ka,mis Marile
        meelepärane on. 🙂
        Seal peres oli vanemate soov,et just kommi
        saaks. Lastel oli päevas lubatud 3 kommi. Ja siis
        kui midagi hästi tegid,said nö preemiat.

  • Reply Kerli 14. juuli 2015 at 12:49

    Öelgu, mis öeldakse, aga laks pepu pihta on igati õigustatud.
    Omal ajal paljud meist ”tappa” saanud, aga näe, elame veel ja ei ütleks, et mingi lapsepõlvetrauma sellest oleks tekkinud.
    Ulud natuke ja kui rohkem saada ei taha, siis istud rahulikult ja ei tee oma komejanti.
    Mainin igaks juhuks ära, et ma ei poolda mingit lapse vaeseomaks peksmist, oh ei. Aga ei võta see pisike nätakas tükki
    küljest ja kui ei saa heaga, siis saab ”kurjaga”.

    • Reply Mallukas 14. juuli 2015 at 12:53

      Mina ei hakka oma lapsele iial laksu andma, täiesti sada protsenti. Teie taguge oma lapsi hea või halvaga, mul lihtsalt kahju su lapsest.

    • Reply tr 14. juuli 2015 at 12:56

      Nojah, ei oska kohe midagi öelda. Kui
      SINA ei suuda oma lapsega toime tulla
      siis miks sa lapsele kallale lähed?
      See on ju sinu oskamatus temaga
      toime tulla, mitte tema süü. tema on
      LAPS, sina oled EMA.

    • Reply Riin 14. juuli 2015 at 12:59

      No see on küll puhta rumal jutt.
      Mis sa siis teed, kui laps kunagi kedagi teist lööma
      peaks? Tal ju eeskuju olemas, et nii lahendataksegi
      probleeme – kui sõnadega ei saa, siis löö!
      Mallukale: kolme lapse emana julgen öelda, et ole
      järjekindel, see kõik läheb mööda 😉

    • Reply rs 14. juuli 2015 at 14:28

      Ettevaatlikuks tegid väljendid “ulguma”, “vaesomaks peksmist”.

  • Reply marika 14. juuli 2015 at 12:48

    Meil on ka pott yks suur vaenlane.niuke kisa
    lahti ja pulksirgeks tehakse ennast kui hakkan
    potile panema.ulme lihtsalt.?