Kuigi ma olen lapsevanem olnud juba pea kaks aastat, avastan ma aina enam ennast mõtlemas, et miks ometi on nii raske lastest aru saada ja neid nii kasvatada, nagu teised “head vanemad” seda teevad?
Näiteks ei suuda mina mõista, mis imelik tahtmine on Maril pidevalt rippuda? Kord ripub ta pea alaspidi diivanilt alla, kukub ja ronib tagasi samamoodi rippuma. Siis ronib ta toolile ja hakkab kõlkuma. Loomulikult kukub, nutab vähe ja ronib toolile tagasi. Või kisub kassi sabast, saab käpaga, nutab veidi ja läheb uuesti kassi saba taga ajama. Miks nad seda ometi teevad? Miks nad oma vigadest ei õpi?
Samuti ei suuda ma aru saada, mis moodi inimesed oma lapsi 7-8 vahel magama saavad? Ma olen üritanud ise kõrval teeselda, et magan, see lõppeb tavaliselt sellega, et jäängi magama. Olen jätnud teda tema voodisse ja ise ukse taga oodanud, kuni ta päris nutma hakkab, siis teda uuesti lohutama läinud ja jälle minema põgenenud. Mitte miski ei aita ja mina ei saa teda normaalseks ajaks magama. Mõnikord tekib küll selline tunne, et kas olen mina ainukene ebaadekvaatne ema, kes ei suuda oma last tegema panna asju, mida teiste lapsed nii iseenesestmõistetavalt teevad. Kui mina lasen oma lapsel magama minna siis, kui tal päriselt uni peale tuleb, jään ma ise ammu kümme korda enne sügavasse unne, sest enne südaööd ei ole meie preilil plaaniski magama heita.
Ühtlasi ei ole ma ikka veel suutnud talle selgeks õpetada potilkäimise kunsti. Kui ta väiksem oli, oli ta kenasti nõus potil aega veetma, nüüd hakkab ta potti nähes röökima, nagu oleks ta kurjast vaimust vaevatud. Kuidas sa siis säärast potile paned? Kinni hoida ei tundu adekvaatne, aga ise ta sinna peale ka ei lähe? Kuidas teised vanemad selle selgeks teevad? Kujutage ette, ma olen isegi lapse nähes tema potti pissinud, et talle näidata kui lõbus see on. Jumal tänatud, et keegi parasjagu mulle koju sisse ei astunud, kui ma väikse roosa poti peal kükitasin ja laia naeratusega: “pissi-pissi sorr, laa-aase tal tulla!” lõõritasin. Olgu öeldud, et see enesehäbistamine oli asjatu, sest ka laps leidis, et see on pigem naeruväärne kui huvitav info, mida järele proovida.
Muidugi ei oska minu nööbike ka veel iseseisvalt süüa. Seetähendab, et süüa ta loomulikult oskab, aga mitte lusika-kahvliga, vaid ikka peoga. Lusikas võib teises käes moe pärast olla, aga suhu läheb ikka toit väikeste sõrmekeste abil. Selle jamaga on veel eriti tuli takus, sest augustis läheb Marike lastehoidu, kus ainuke nõudmine on see, et laps oskaks ise juua ja süüa. Joomisega saab ta veel kuidag hakkama, ainuke viga on see, et mõnikord kui janu täis joodud saab, viskab ta tassi maha ja hakkab veejäänuses solberdama. Loodame, et selle peale lasteaias viltu ei vaadata…
Mis veel? Sõna see laps kah ei kuula! Minu “ei tohi!” või “sa saad haiget!” on temale justkui aasta parim nali. Seega vaatab ta mulle suure naeratusega otsa ja jätkab asjade loopimist, tooliga kiikumist, kassi sakutamist, kahvliga vehkimist või lillede maast üles kiskumist. Ma loodan, et kui ta kunagi rääkima õpib, siis ma saan talle täpsemalt seletada, miks ei ole arukas kahvliga nagu pöörane vehkida. Tuleb lihtsalt loota, et ta nii kaua endal silmad peas suudab hoida.
Täitsa tobe oleks vist eeldada, et Mari elus midagi enda järel ära paneks. Ma juba vaikselt loobun tubade koristamisest, sest just, kui riiul on kenasti korras ja mänguasjad õigetes kohtades, tuleb Mari, valab mänguasjad maha, loobib need mööda tuba laiali. Nii kaua kuni ma neid koristan, kisub ta köögis kapi lahti ja tassib kuivained elutuppa. Kui ma lähen neid tagasi panema, valab jälle legokasti maha ja….hakkab see ring otsast pihta. Eriti tore oli oma kogemuste valguses kuulda lapsetu naise juttu, et kui tema kunagi lapsed saab, siis tema kodu hakkab küll korras olema ja mingeid mänguasju ei kavatse tema küll kuskile vedelema jätta….
Jumal tänatud, et mul mingisugused väiksed võidud siin ilmas on. Näiteks suutsin ma lapse vähemalt lutist võõrutada. Okei, ka seda au ei saa ma päris endale võtta, sest tegelikult kadus lutt lihtsalt ära ja kuna me seda 24 tundi leida ei suutnud, oli ülejäänud osa juba kerge, sest raske algus oli läbi elatud nn sunniviisiliselt. Lisaks olen ma suutnud lõpetada tema katsed pidevalt aiast minema joosta. Ei tea, kas vaene laps tunneb, et temalt nõutakse liiga palju, et ta pidevalt põgeneda üritab, või mis, aga mõnikord tunnen ma ennast tõeliselt läbikukkununa.
Teised emad räägivad pidevalt oma võitudes ja saavutustest, äpardustest ei räägi keegi. See aga tekitab vähemalt minus mulje, et olen ainukene, kes vahepeal hakkama ei saa, kelle pärast laps kasvab kuidagi halvemini. Seega loodan, et minu väike kirjatükikene paneb mõnda lapsevanemat tundma, et ta ei ole ainukene, kes mõnikord oma nööbikesega püsti hädas on. Ei ole, sest mina olen ka!
89 kommentaari
[…] on küll juba tükk aega tagasi aga lugesin kunagi Malluka blogist Link, kuidas ta on hädas lapse isesisvalt sööma õppimisega ja potil käimisega ning mõtlesin, et […]
Mina olen ka hädas! Aga hoopis sellega et ta suuuuur memmekas on, ja seda sünnist saati, väga väsitav!
Aga mis mähkmetesse puutub, siis võta vastu otsus et paned need talle jalga AINULT uneajaks, ülejäänud aja pissigu püksi ja
nautigu oma märgasid pükse, kui hakkab virisema vahetad ära ja seletad et piss tehakse poti sisse, suurel lapsel enam mähkut ei
ole. Lutti pole, mähkut pole, ei ole beebi 🙂 Ma koristasin paar kuud pissi põrandalt ja muudkui rääkisin ja hakkas tulema, alates
1a6kuud on nüüd mähkmevaba, tänaseks siis juba poolteist kuud ja see on NIII MÕNUS. Kui mähkmesse pissib siis ta ei saagi aru
mis toimub sest miski ei lähe tal seal märjaks, hea mugav.
Usu mind sa ei ole esimene ega viimane ema kes niimoodi mõtleb või on mõelnud ? vanema lapsega
polnud mul mingeid probleeme…põhimõtteliselt tuli tal kõik iseenesest..ma ei pidanud erilist vaeva
nägema ei magamise ega potitamisega..magama tahtis ta ise minna kell kaheksa õhtu ja potitamine tuli
ka nii äkki, lihtsalt ükspäev läks ise sinna istuma ja nii ta läkski…lutiga oli aga nii et ämblik viis lihtsalt
minema( ämblik oli siis issi käsi..poisile õudsalt meeldis kui issi käega ämblikut mängis ?) ja laps leidis et
ju siis ämelinil oli seda sossut rohkem vaja ? see-eest plika praegu oeh..no ma ei tea hoopis teisest
puust…vahest ausõna juuksed püsti peas…hetkel 11 kuune mis siis veel kahe aastaselt on ei taha
mõeldagi aga elame näeme. Edu sulle ja kindlat närvi ?
Minul läks laps potile siis kui oli nati üle kahe,
pm võib ju pressida last potile aga ta hakkab
ikka seda kasutama kui ta ise selleks valmis.
ja söömisega läks ka nii et algul ajas toitu
ruskaga endale sisse ja ega me pole takistanud
ka, sest vähemalt ta sõi ja sellest ruskaga
söömisest sai sujuvalt söögiriistaga söömin. Kui
lasteaeda läks oli kõik selge( 2a10k) või noh
magamise graafikut polnud tal mingi sugust
päeval ei maganud ja õhtu läks magama siis kui
väsis aga kui lasteaeda läks oli esimene kes
lôunal magama jäi ja õhtul kodus läks ka kell 9
nagu naksti magama. Kuigi jh olen ka temaga
võidelnud enne seda kui lasteaeda läks aga
lõpuks loobusin ainult enda närvid kulusid, sest
peab tõdema, et mul oli ja nh siiamaani on ûks
kradima kange neiu kodus. Nûûdseks on ta siis
5aastane ja nûüd on talle ka lisaks 7kuune
väike õde nii et eks paista kuidas temaga asi
edenema hakkab. 🙂
Ma olen see reziimitu emme ? lasteaed on saatanast,
ärkame 10 ja lõunaund ei maga, õhtul tuleme
rullitamast 23 paiku ja elu on lill ?seikleme ringi ja
mähkud olid jalad 3nda eluaastani. Kus sa keset talve
ikka puu taha pissid, kui päeval kodus ei istu ? Neiu
saab oktoobris 5 ja pott tuli siis kui ise tahtis. Magab
kaisus kah ??? vahel kisab üle Eesti, et kostüüm ei
sobi ja läheb trall edasi ?
Mul lps ka kartis potti nagu tuld 🙂 viisin lastehoidu ja seal rääkisin et ta kardab.oli siis mähkudega ja
varsti hakkas ise huvi tundma et miks kõik iga natukese aja tagant sinna vetsu viiakse ja varsti oli
kambavaimus ka tema potile saadud. Kasvataja üles et kõike ei saagi kodus mõni asi tuleb teiste eeskujul.
Siin kohal on tõesti parim järjepidevus ja kindel kava. Mina õpetasin nagu lasteaias kava on, lõuna on 1-3,
söögiajad enam vähem samad (Ilmselt hommikusöök on hilisem kui lasteaias) , õhtul läheb magama 9,
suvisel ajal hiljem, sest HEY puhkus onju 😉
Kuigi on ju teada,et sulle koristada ei meeldi, aga ma soovitaks mähkmed ära võtta ja lase tal niimoodi
olla, sest praeguseni ta ei teagi kui paha on, kui piss on püksis 🙂 jah, ilmselt sul tuleb palju pissiloike
koristada ja võib olla ka nr.2´te, aga usun,et tulemused saabuvad 🙂
No trikk, et saaks lapse õhtul normaalsel ajal magama seisneb – REZIIM!!!! lapsel peab päeva jooksul olema kindel režiim, kindlate
söögiaegadega jne jne. Minul läheb laps õhtul kell 20.30 magama…ja niimoodi juba pea, et aasta aega. laps ise on 1,5 aastane. Ja
ainus, mis toimib ongi režiim. Kohe kui päevane režiim sassi läheb, on õhtul uinumisega raskusi.
Jõudu ja jaksu ning palju kannatlikust, sest iga asi tuleb lapse kasvamise juures, siis kui on õige aeg
või natuke hiljem, nii ütles üks vahva eripedagoog, kelle loengutes oli alati väga värskendav viibida.
Minul on need mured, millest ees pool juttu läbi käidud, aga see ei tähenda veel midagi. Laste
kasvades tulevad uued, aga see käib kasvamise juurde. Mul on neli toredat last, kaks neis juba
täiskasvanud ja väikesmad 10 ja 7. Kõiki olen enda meelest kasvatanud ühte moodi, kuid ometi on
nad juba vastsündinuna olnud väga erinevad. Esimesele beebile ei meeldinud kohe üldse oma voodi,
et vähegi ise magada saaksin, siis võtsin ta enda juurde. Muidugi sain ema käest riielda, et hellitan
ära ja mis kõik veel, et ei maga ta sul enam kunagi oma voodis. No õnneks nii ei läinud, poti
vajalikkusest hakkas ka u 2,5 aru saama. Sama lugu oli kolmanda lapsega. Teine ja nelja ei tahtnud
aga minu kaisus magada, kuigi ma olin selleks valmis. Kui laps läheb lasteaeda, siis lahenevad nii
mõnedki mured. Mäletan selgesti, kui noorem tütar läks lasteaeda. Ta oli kohutavalt aeglane riidesse
panija. Sukapükse ei suutnud kodus kunagi ise jalga saad, aga lasteaia esimese nädala lõpuks oli
esimene töövõit olemas. Sama oli söömisega.
Muidugi on noore emana raske kuulata kriitikat ja teiste emmede kiidulaulu, mida kõike nende tibud
teha oskavad, mõnele inimesele on kohe väga vajalik enda kiitmine, kas see elu tal tegelikult ka nii
ilus on jääb saladuseks, pigem on neil endal suur tähelepanuvajadus. Sina, aga toimi ikka nii nagu ise
õigeks pead ja tervemõistust ütleb. Kui laps on õnnelik, ja seda on piltidelt näha, siis on ju kõik Super.
Armasta ja hoia teda nii nagu oskad ja kõik ongi väga hästi. Last ei huvita, kas tuba on sassis või
piinlikult korras, põhiline on see, et sa tema jaoks olemas oled.
NAUDI SEDA AEGA, TA ON AINULT VÄGA LÜHIKEST AEGA VÄIKE!
Nii armas. just nii ongi
Hahhaa need lastetud inimesed on laste teemal alati
kõige paremad õpetajad :D. Mul töökaaslane rääkis, et
tema küll last nende suures voodis magama ei õpeta
(selle jutu peale, et mina ei tea, mis teha, et laps oma
voodis magama hakkaks). Ja siis ta sai lapse ja see oli
vist mingi 2.nädal, kui ta kirjutas mulle, et võttis lapse
oma kõrvale voodisse, et ise natukenegi magada
saaks :P. A üldiselt see laste saavutustega kekkamise
teema on vist rohkem esimese lapse puhul või ma ei
tea…ma teise lapsega küll enam ei eputa, et kas käib
potil või koristab mänguasju, sest keda see ikka väga
huvitab ja mis vahet seal on :D. Kui lasteaias hakkab
käima ja vaatab, et teised käivad potil, küll hakkab ka
käima ;).
Võin öelda oma kogemusest lapsega potil
käimisest.Alles ise läbisime selle nö
probleemi.minu tüdruk ei tahtnud ka üldse käia
potil ja ma olin kohe sellist põhimõtet,et mina
ei hakkkagi sundima teda,kuna nagu näha üksi
laps pole lasteaia lõpetamisel
mähkmetega.mina hakkasin alles,siis kui ta oli
2a1 kuu ja natukene peale vana,teda rohkem
potile panema ja seletama et mida sinna teha
tuleks.Ja tead Mallukas,järgmisel päeval käis
mu laps ise potil.Nädal aega hiljem polnud isegi
magamiste ajal enam mähkmeid.Ja nüüd juba
pea 2 kuud oleme mähkme vabad.See mähkme
värk tuleb igal ühel omal ajal.Küll laps siis
hakab potil käima,kui on selleks valmis.
Ja tubade koristamisest mul pole mõttet üldse
rääkida,kuna minu arust mul kodu koguaeg
sassis.Kuni ma koristan ühest toas,korraldab
plika segadust teises järgmisea.Ja nii see
surnud ring meil käib 😀 Nii et ära põe ja naudi
elu,su laps on täiesti normaalne tegelane 🙂
Kas äkki potil käimisega aitaks.kui koos nukuga käia?
Nukul.ka.pissipott ja koos istuvad? Ava mina
muretaesin oma.lapsele kunagi laulva pissipoti..siis tal
oli alati põnev sinna häda teha 🙂
osta laulev pott, ema raakis mulle et kui ma
vaike olin siis oli meil ka laulev ja sinna läksin
alati pissile kui häda oli, vahepeal olin ka
niisama seal istunud ja mänginud 🙂
EDU SULLE MALLUKAS!
Magama panekuga on meil siin majas sellised lood, et laps sai just 2 aastaseks. Ja kuu ajaga on kõik muutunud, alguses ma ka
olin ta kõrval ja panin teda magama, aga nüüd on asjaolud muutunud, kuna mu õde on lasteaias õpetaja ja on mulle palju häid
nippe õpetanud. Kui on magamamineku aeg, viid lapse voodisse, seletad talle, et nüüd lähed tuttu ja kalli-musi ja hea ööd ja
tuled ise tulema toast. Kui laps hakkab jonnima või läheb voodist minema, siis lähed tõstad ta uuesti pikali, sõnagi lausumata (
rääkida ei tohi sellepärast, et muidu saab ta su tähelepanu) ja nii kordad niikaua, kuniks ta jääbki magama. Kui kisa ja jonn on
meeletu, siis alguses aitab ka selline asi, et paned lapse voodisse ja ise jääd põrandale/toolile voodi juurde istuma, last ei tohi
kordagi vaadata, kuna ta saab siis jälle tähelepanu.. ja oled niikaua seal, kui magama jäääb. Aga laps võib seda hakata ära
kasutama ja alati kutsub enda juurde maha sind istuma, meil sai kohe see tema taktika selgeks ja järgmisel korral lihtsalt enam
ise juurde passima ma ei jäänud. Ja nüüd jääb laps ise kenasti magama 🙂 . Potil käimisega on kõik parimas korra, kuna elame
suure õuega majas, siis väljas olles teeb oma häda nii, et till püksist välja ja tehtud, nagu õiged mehed kunagil. Mässut alla
paneme vaid ööseks, üks kerge piss tuleb öö jooksul sisse küll, kuid enamus ajast ärkab öösel üles ja ütleb mulle pii-pii ja
patustab tilli peale, siis tean, et peab potile ta viima, kuigi mässud on tal all. Poes või ükskõik kus oleme ( sõitnud ka Tallinnast
Põlvamaale) küsib ise sõidu ajal pissile, siis teeääres teeme selle häda ära.. eks poistega sel teemal vähe kergem ka ole 😀
Ennustan ,et ei hakka Marike sul
Augustist hoius käima !
Tundub ,et ikkagi vara veel 🙁 !
Iga asi omal ajal, ära pabista 🙂 mul mõlemad lapsed kuskil kaheselt ise lambist potil käima hakanud. esimest hakkasin ka varakult
harjutama ja kulutasin kõvasti meie mõlemi närve, lõpuks kui alla andsin, hakkas tüüp ise potil käima. teise lapsega ei vaevunudki
varakult harjutama, pott oli koguaeg silmapiiril ja mingi hetk hakkas käima.
mul mõlemad lapsed pöörased ja ülienergilised, sõna väga ei kuula. aga ma lohutan end sellega, et raudselt rahmeldavad ja
möllavad praegu ära ja pubekana on rahulikud ja need kelle lapsed pisikesena rahulikud ja kuulekad, teevad selle kõik pubekana
tagasi 😀 (minu loogika…loodan, et peab paika ka 😀 )
Minu kogemuste järgi ei pea paika?
Igastahes…ma siin lugesin ja lugesin, kui peksmiseks läks, siis enam ei viitsinud ja mõtlesin, et kirjutan oma mõtte ära. Meie
plika(1a, 8k.) ka hästi potil käia ei taha, aga ta on nõus oma selle potialusega suurel potil käima, seal siis istub nagu suur inimene
kunagi, kord tahab lehte kätte saada, et lugeda, siis paberit ja nii ma temaga seal võitlen 🙂 Aga seal vähemalt istub ja teeb häda ka,
kui õigel ajal satun panema 😛
Mul endal küll lapsi pole, aga selles olen suht
kindel, et teised vanemad nii avalikult oma
laste äpardustest ei räägigi, ainult head
räägivad ja sina oled aus ja räägid kõik nii nagu
on 🙂 mis on muidugi positiivne minu meelest
Aga see on ok et ta selliseid asju teeb.
Normaalne laps nii õpibki. Ja iga asi vaja
mitusada kordust enne kui mõikama hakkab.
Eks mul ka närvid surevad, iga kord, kui räägid/
keelad ja kohale ei jõua. Minupoiss rippus ja
kõõlus samamoodi. Mitu korda o peale
ringikeerutamist oma suu puruks kukkunud
jne. Nii kurb ja väsitav kui see ka pole, siis nii
see käibki…kui laps just hirmus flegma pole.
Pea vastu, siinpool on ka üks kaaskannataja.
Malluu, ära põe, mu 4-aastane poeg magab endiselt
meie kaisus ja ma ei tea millise nipi või trikiga ta oma
voodisse magama saaks?! Ma loodan, et ta lihtsalt
varsti ise enam ei taha ja läheb vabatahtlikult oma
voodisse, sest ma olen juba kõike proovinud ja miski ei
aita.. Aga sina oled tubli, lapsed ongi sellised, kõik
emad teevad sama läbi 🙂 🙂
Kõik õige. Kaheaastased nii teevadki. Minul on
kolmas laps ja nüüd kolme ja poolene. Kõik
hakkasid potil käima alles peale 2,5 aastat.
Rääkima peale 3 ja sõna ei kuulata siiani. Noh,
see viimane oli nali :). Pott oli kõigile vaenlane
kuni nad ise ta leidsid. Poisiga oli tiba lihtsam,
kuna elame metsas, saatsin ta koos isaga
nurgataha ja asi sai selgeks. Plikadega ikka
vahel potiproovi ja kui ikka sõprust polnud, siis
mõnda aega pausi ja uuesti. Proovisin ka
mingeid potimänguasju, millega võis mängida
ainult potil istudes, aga see ei andnudtulemusi,
sest kui häda kannatatuks muutus, siis tuli sealt
ilmtingimata põgeneda ja ikka põrand täis
lasta. Keelamiste ja karistamistega, usun, et
oled õigel teel. Keelan, riidlen, kehtestan,
räägin, põhjendan, selgitan. Nagu hane selga
vesi. Rääkima hakkamisele aitavad kaasa
omavanused, ehk siis lastehoid. Kiiret pole.
Tegelikult olen mina oma viimase ytlapse
kasvamise ja arengu koha pealt üpris rahulik,
sest mu vanemate laste areng on olnud sama
aeglane, aga praeguseks on poiss 18 ja tüdruk
14. Mõlemad käivad iseseisvalt potil ja
räägivad kenasti, pigem on keerulisemaks
muutunud muidugi õhtune magamamineku
aeg, aga see läheb igal sügisel kooli algusega ise
paika 😀 Tegelikult siis on nendest kahest
lapsest kasvanud väga tublid ja teistega
arvestavad ning töökad lapsed, nii et ära
muretse, kõik tuleb just siis, kui tulema peab
või natuke hiljem, aga tulematta ei jää. Põhiline,
minu kasvatusmeetodite juures on olnud
põhjendamine. Mitte lihtsalt keelata ja
karistada, vaid kõik ära põhjendada ning lahti
seletada, mida mina tunnen, kui ta on mõne
pahandusega hakkama saanud.
Mul tsikk saab 7 kohe ja kui ma millegi kohta ütlen, et ei tohi, siis järgneb solvumine ja oma tuppa ja uks kinni! 😀 Sõnadest saab
aru küll, aga tagajärjed on veel hullemad.
Meil mõjub magamamineku puhul
imehästi unejutu lugemine. Algul
kindlasti võtab aega, aga mõne aja
pärast saab see armsaks rituaaliks –
loed kaks lehekülge ära ja laps juba
noriseb 😀
Ah jaa meil veel selline asi nagu karistus nurk
toolikesega, pole väga vaja läinud, mõni üksik
kord, kui saab hullu pahandusega hakkama siis
panen sinna istuma ja viin muudkui tagasi kui
ära tuleb – sellel on oma taktika. Ja rääkimisega
on jah see asi et sina muudkui räägi temaga ja
ära väsi seletamast. Ta õpib niimoodi rääkima.
Samuti oli mul seda kõike raske endale sisse
harjutada aga ma tasapisi kasvasin ja muutusin
koos lapsega, ma ei hakanud end tagant
kiirustama ega sundima aga aegajalt pidin
ennast ette võtma ja endaga tööd tegema, kuigi
ma ei viitsinud jne. Aga tasapisi.
See pole karistuse nurk, see on mõtlemistool 🙂 meil on ka seee asi kasutusel ja toimib väga hästi ! Seletan teistele lahti, mis asi
see on. Kui laps teeb pahandus, siis hoiatad teda ala et “kui sa veel nii teed, siis lähed mõtlemis toolile” ja kui laps kordab oma
lollust, siis viidki lapse sinna istuma, oleneb siis vanusest… 2 aastane 2 minutiks, 3 aastane 3 minutit jne… ja selle ajaga kui ta
jonnib ja tuleb sealt ära vms, siis viid ta sinna toolile tagasi ja niikaua, kui ta istuma sinna jääb ja siis hakkab aeg alles jooksma,
ise lähed silmapiirilt minema. Tavaliselt laps jonnib terve selle aja, aga kui aeg täis, lähed tema juurde ja ütled, et nii, nüüd
rahuned maha ja räägid, et miks ta seal toolil oli ja miks ta seda lollust teha ei tohi ja kallistate 🙂 . Tool võib olla ükskõik milline
kasutuses olev tool majapidamises, võiks olla selline väike, kuhu laps ilusasti istuda saab, jalad maas.
Ma olin sama meeleheitel kui sina kui laps oli 2.
aastaseks saanud ja asjad ei laabunud kuidagi.
Nüüd on 2.5 aastane ja asjad on laabunud selle
5. kuuga. Ma lihtsalt mõtlesin sellel meeleheite
hetkel et ma ei hakka oma last kiirustama,
järelikult ei ole ta valmis veel.
Ma olen teda terve tema elu lasknud kasvada
mitte kasvatanud, või noh mõõdukalt
kasvatanud.
Ise sööma hakkas juba 1. Aastaselt, kuni 2.
aastaseks saamiseni sõi nii et mul oli
koristamist hullult.
Jätkasin igapäev oma tavalist elu. Ostsin talle
pisikese puidust laua ja tooli, kui söök sai
valmis katsin talle laua ja hüüdsin tule sööma,
alguses ma kartsin et ta vist näljutab ennast
kuna kõik söök lendas alati põrandale.
Katsetasime igasuguseid erinevaid kahvleid,
lusikaid, kausse, taldrikuid jne.
Nüüd sööb väga ilusti oma laua ääres.
Pissil hakkas ka just ise käima. Reegel et ainult
ööseks ja lõunauinakuks mässu alla tuli juba
um. 1,5 aastaselt ja vahepeal olin palju alla
andnud aga nüüd võtsin vastu otsuse et kuu
aega jätkame iga päev samas vaimus ja nüüd
läheb ise õue pissile ja õhtuti ning kakale potile.
Poisiga on muidugi see asi et huvitav on käia ja
nokut koguaeg välja võtta aga seda miks
pissimine peaks tüdrukutele huvitav olema ma
ei tea, pole veel tütre emme 😀
köögiga oli meil nii et kõik ohtlikud asjad ära
kõrgele ja seda muud mida on lihtne kokku
korjata see alla kappidesse. Varem ka kolas
kappides aga nüüd on huvi kadunud sest need
vanad asjad.
Koristamisega on nii et kodu on korras.
Paneme ise koguaeg mehega asjad ära sest siis
jääb hea komme lapsele ka külge, pean ütlema
et seda oli raske külge harjutada sest ma olin ka
harjunud asju jätma kappide ja toolide peale
mitte panema oma kohale aga kui lapse saime
sain üsna pea aru et tuleb ümber end õpetada.
Mänguasjadega teeme nii et räägime
vahetpidamata koguaeg et mänguasju hoiame
ainult sinu toas (lapse), mänguasjade jaoks
ostsime selle mini telgi kahe akna ja uksega
(pallimere telk) ja õhtuti korjame koos kõik
kokku. Selle harjumuseni oli ka raske jõuda –
rääkisin koguaeg et kui jätad vedelema saame
meie issiga peale astudes aiai.
Noh ja nüüd on meil nii et ta juba saab aru et
ainult tema toas võivad olla mänguasjad, reegel
on selline et mujale ei too mänguasju, kuigi on
veel reegel et võib lemmikud asjad võtta
koolikotiga kaasa teistesse tubadesse. Ostsime
talle kaks autodega koolikotti, ühes on legod ja
klotsid, teises autod, ühe võib korraga kaasa
võtta teise tuppa ja selle koti võtame tavaliselt
poodi ka kaasa. Õues õpetasime ka kohuaeg et
kui asja ei taha viid kohr liivakasti tagasi. Jättis
koguaeg vedelema õue peale. Aeda meil ees ei
ole üldse aga kui aiast välja tahtis minna läksin
kohe rääkisin et sinna ei tohi minna, kui auto
tuleb saad aiai.
Kõige enne tegime selgeks mis on aiai,
koguaeg kui kukkus vms. Siis rääkisin koguaeg
et emme ütles ju et saad aiai jne.
Alguses oli jube raske aga ma koguaeg võtsin
lapse sülle ja seletasin talle mitu korda kõikke.
Kordama olen ka pidanud miljoneid kordi
kõikke aga lõpuks saab asja ka 🙂
väga raske on iseendaga see töö ära teha ja
harjutada külge see kordamine aga külge ta jäi
lõpuks. Alguses arvasin küll et mida ma
näägutan niikuinii ta aru ei saa aga tegelikult
sai küll ja see on aidanud teda päris palju
rääkima õppida.
Selle vitsa andmise asjaga oli ka nii et ma
vaatasin koguaeg kuidas nende vitsa saavate
vanemate lapsed nii hästi ja austavalt käituvad
oma vanematega ja tahtsin et minu laps oleks
ka nii tubli. Need teised vanemad veensid mind
koguaeg et füüsiline karistus on parem jne.,
hakkasin isegi uskuma neid peaaegu aga nähes
seda kuidas laps pahandada saades avalikus
kohas mitte ei austanud vaid kartis oma
vanemat tuli mu mõistus ikkagi tagasi ja ma
pole õnneks mitte kunagi oma last löönud. Mu
oma perekond (vanemad,tädid jne. ) on kõik
füüsilist.. kasvatust pooldavad ja selliste
ligiduses oli raske elada.
Olin paar korda isegi näinud kuidas mu oma
ema tutistas või kiskus mu last ja alati läksime
tema juurest suure tüliga ära, viimane kord kui
ta mu last lõi läksin ja tõukasin teda isegi
suurest vihast. Ja nüüd me elame 300 km
kaugusel lapse vanaemast ja ei taha teda siin
nähagi.
Ühesõnaga mina arvan et minu laps peaks siiski
austama mitte kartma mind ja ta on väga
tubliks lapseks kasvanud 2.5 aastaga ja mul on
väga hea meel et ma neid vitsa inimesi
kuulanud ei ole. Täielik lollus see lapse
löömine, kui vanem ei oska kasvatada last pole
laps selles süüdi.
Sul on siin väga paljude lastevanemate
kogemusi lugeda aga loodan et minu
kogemusest on ka kasu.
Kannatlikus viib sihile ja kindlasti ei tohiks last
tagant kiirustada.
Mina pooldan vaba kasvatust ja riideid saad sa
veel palju pesta. Pane õhtul masin käima ja
hommikul pesu kuivama.
Endal küll veel lapsi pole aga seda teksti
lugedes tuli meelde selline lause:”Good moms
have sticky floors,dirty ovens and happy kids.”
Hehee, kunagi fb-s ka üks “musterema” jagas seda. No eks kuidagi peab ju õigustama seda korralagedust ja ennast lohutama.
Mina arvan, et kuna on väga palju emasid, kellel ei ole sticky floors ja dirty ovens, siis on see täiesti saavutatav ka nende teiste
emade poolt. Ja lapse õnnelikkusel ei ole kodu puhtusega küll mitte midagi pistmist (no, kui just päris prügimäed kodus ei vedele).
Sinu 2a on täitsa ok laps mu sugulase oma on 4
ja täitsa sõnakuulmatu.ema isa sõna ei kuula
hakkab vastu ja kui visakab kommipaberi maha
üles ei võtta ja kui ema on tal käskinud ei tee
välja ja kui saab laksu pepule siis lapse isa on
ema peale vihane läheb tüliks ja kui mina kord
ütlesin et emale ja isale ei tohi vast ega halvasti
öelda siis armas sugulane(lapse isa) ütles mulle
et mis ma ähvartan ta last mulle tuli see
üllatuseks sest ma ju ei ähvartanud ma ainult
keelasin ja mänguasjadega on nii kui minu
juures käib siis ei korja ta neid ülesse et las olla
arvan et see pole õige
aga see vastu mu naabruses elab 2a neiu see
kuulab ilusti sõna kui teda hoian küsib muidugi
veidi oma keeles kas tohib võtta mingit asja või
mitte ja alati on asjad kokku korjanud ta ikka
ütleb mulle et olen tema sõber jah aga sellest
aru ei saa et 4a ei kuula sõna hakkab vastu ega
ei saa aru mis on vale aga seevastu2a kuulab
sõna ja saab aru
Mul olid samad emotsioonid, ega muud polegi õelda, et
kasvab välja. Kasvata aga edasi, tulemusi on ehk aasta
pärast näha ? .Meil kolmene juba täitsa nitsevoo. ?
Haha, läksin teise tuppa ja 2 suurt kõrrepakki oli mõõda
maad laiali aetud.help!! ?
Meie postitamine algas just enne 2 saamist. Peale lõunaund püksid kuivad, viisin potile. Hakkas
kisama. Kuna just oli terve pakk wd pabereid maas, tegin ettepaneku torni ehitada. Selle saatel
tuli õnnelikult poiss ka ära. Laps oli ise ka õnnelik, sai aru mida just tegi. Ja jätsin ilma
mähkudeta. Iga mõne aja tagant käisime torni ehitamas. Ja iga korraga tuli poiss kiiremini.
Alguses on nii, et võib püksi iga minut tulla. Ebamugavuse tõttu käskis ära võtta. Aja möödudes
õppis põit pidama. Aga Kakada potti ei tahtnud, tegi mähkusse. Eelmisel nädalal kannatas kakat.
Puuksutas kogu aeg, püksid läksid natuke kakaseks . Nii paar päeva. Viimaks hommikul oli juba
nii paha olla. Tegi puuksu ja arvas, et kakas püksi.. Küsisin mis on, kas tahab kakale ? Vastas ja.
Läksime potile ja tuli lõpuks kaka ka potti. Nüüd käib ise. Pott on meil elutoas. Nähtaval kohal tal
ja käib ise. Kui pole, siis ütleb.. Pane tuli põlema, potile minna. (wcs) lapse postitamine
kättevõtmise asi.. Kui alustad, siis jätka. 2 päevasel proovil pole mõtet. Esimese lapsega läks
potitreening kiiremini, ta tegi üldse kõike kiiremini ja varem kui teine..
Minul tirts saab septembris neli ja kui muidu kõik lutid,
potid,söömised ja koristamised lihtsalt läinud siis
peobleem on samamoodi keelude eiramises. Ta teab
väga hästi, et minu kreemid, lõhnad jms asjad on
temale keelatud puutuda siis ükskõik kui kõrgel need
on , ta kasvõi ronib sinna. Kui mina ütlen “ei tohi” vms
siis on see peaaegu, et tühi koht (mitte alati) aga kui
elukaaslane keelab siis kuulab kohe. Koristab ainult
siis kui ma vedelevad mänguasjad “hoiule panen”
senikauaks kui hoolitsema hakkab oma asjadest (neid
mänguasju olen ma ka meeletus koguses kokku
ostnud ju). Magama läheb alati kell 8, ta ise teab seda
ja läheb ise ilusti aga siis hakkab triangel peale
“emmmmmmeeeee, mul on kõht tühi” pakun süüa, siis
enam ei ole. “Emmmmmeee mul on pissihäda” potile
läheb ta tegelikult lihtsalt lollitama ja wc paberit
rebima. Siis on tal veel 100 muud jama enne kui kell 10
või 11 alles magama jääb.
Vahest tunnen ka, et ma ei oska või ei saa hakkama
aga siis alati meenutan endale sellega last keda ma
kunagi hoidsin. See oli puhtahull, teda jagus igale
poole ja keelusid jaga seinale aga see kestis täpselt nii
kaua kuni neli sai, siis oli kohe palju korralikum. Nii ma
siis olengi endale kindel ja vahest vaidleme tirtsuga
meeletult selle üle, et see supp on tegelikult täitsa
maitsev. Ükspäev ta ju ikkagi kuulab mind ja ma ei pea
tihti minema eemale rahunema et mitte lapsele välja
näidata et see tegelikult mind metsikult vihastab kui
ta mii käitub.
ma laste kasvatamisest palju ei tea. aga kunagi olen neid nanny saateid vaadanud.
kas nt kui kardo koristab lapse asju või üritab teda magama panna, kas ta teda kuulab paremini või ei?
äkki oled lapsega leebe olnud ja laps kasutab n.ö sind ära, et saada oma tahtmist. loobib asju laiali, kõõlub tagurpidi, ei lähe
magama. jms ..tunneb et sa annad järgi ja siis teeb lõbusalt lollusi edasi.
peab olema järjekindel asju üritama talle seletada. või siis lapsed on lapsed ja küll nad mingi hetk loodetavasti kasvavad sellest
välja.
😀
võibolla peab olema järjepidev potile panemises või magama viimses ja kohe nutu peale ei lähe lohutama teda siis ta nii saabki
aru, et magama ei pea jääma ja ema tuleb kohe kui ta soovib.mingi hetk väsitab ta ikka ära.
samas eks ikka hellitatakse nõrgemaid. ega mul kass ka jalgejuures magab vahel nii et mina ise magan pahasti, aga teda ära ei
aja ka. samas aastatega olen üritanud olla tugevam. ja enda uni on tähtsam kui tema oma ja ta magab eemal. kes meist loom, kes
inimene. kuigi juba vanem kass ja ikka linnupoja. :P:D
Minu plika ka ei tahtnud potist
midagi teada ka veel 2,5 aastasena.
Ja sundima mina küll ei tahtnud hakata.
Igatahes sain nädalaga lapse täiesti
mähkmevabaks selle raamatu abiga:
http://www.simonandschusterpublishing.com/oh-crap-potty-training/index.html
Tõsiselt hea raamat on, soovitan väga.
PS: minu hetkel neljane ei rääkinud
ka kolmeaastaselt veel eriti midagi
(üksikuid sõnu ainult) ning see ei
takistanud kuidagi potilkäimise
õpetamist.
Minu põnniga on täpselt samasugused päevad. Jumala
üks ühele ☺ arvasin,et mul üksinda selline hullumaja
puhvet kodus. Natuke hea on lugeda,et ma ainus siiski
pole. Mu poiss paar kuud Marist noorem,aga käime
küll juba igapäevaselt hoius,töötab väga hästi. Õpib ja
areneb väga kiiresti. Nädalapäevadega hakkas ka
lambist ise sööma,küll läheb mõni lusika täis ka laua
alla,aga mis sest…nii ju õpitakse. Aga muudes asjades
on Marimummuga sarnased
päevad,ripub,kõõlub,sikutab,kukub,viskab jne jne. Küll
magama läheb ta tõesti nats peale 7. See rutiin oli ja on
meil jöänud algusest peale.
Ma näitasin pojale youtubest videot potitamisest ja
aitas. Poiss andis pärast märku, et tahab pissile.
Seletasin juurde, et häda tuleb poti teha jne. Võid ka
proovida.
Kodu on mul k segi, vahet ei ole, ka olen just raiskad
3h koristamisele või ei ? Ja egas see ka pole ok, et
käin lastel järel ja muudkui panen asju omale kohale
tagasi. Koristama endaga suunan…aitab tolmu imeda
ja tolmuharjaga tolmutab. Et püüan kaasata enda
tegevustesse, mis ohutud.
Fakkjuu inimestele, kes oskavad kõrvalt vaid vaadata
ja kommenteerida ja need, kel pole endal kogemust ja
kaagutavad…lihtsalt Fakkjuu. ?
Ma arvan, et probleem ongi selles, et tirtsu kõne on vähe arenenud. See tekitab lapses trotsi, et ta ei suuda end piisavalt
selgelt väljendada. Mina soovitan tegeleda eeskätt kõne arendamisega. Palju käelist tegevust (peenmotoorika) kuna need
on omavahel seotud. Endal kaks poissi, üks kohe 4a ja teine veel paari kuune. Aga ma hetkel olen hädas pigem selle 4 a
jonnimistega. Ta ei suuda ühtki asja öelda/küsida ilma, et ei jonniks (vahel lausa karjub kurgu põhjast). Vaidleb vastu, ei taha
täita käsklusi ja õigustab omi tegusid. Ma olen kasutanud kõik võimalikud nipid juba ära v.a vana hea kasevits. Ma ei tea
enam kuidas ma saaksin end kehtestada. Ainult vanaema ja vanaisaga on laps nagu kullatükk. Olen mõelnud, et vb pisikese
sünd on selle kõik põhjustanud aga samas ta nii väga hoiab oma vennakest, otsest seost ma ei oska näha.
Mul suurem poiss ka 4 ja samamoodilma iga asi käib
jonniga. Pole veel küsima ta hakanudki kui juba ving
lahti. Ja kogu aeg on mingi “aga” tal. Eks püüan
muudkui rääkida ja seletada ja näiteid tuua, miks nii
pole ok end väljendada. Vahel juba hakkab inimese
möödi olema ja suus läheb jälle trall pihta
Vahel on ikka täitsa ahastus peal, et lähen hulluks. Aga
eks kord saab see aeg otsa. ?
Mu laps hakkas potil käima peale teist eluaastat alles. Ma ei pressinud peale, ega sundinud kuidagi, lihtsalt üks hetk hakkas käima
ja suht päeva pealt jätsime mähkmed ära, ka öösiti. Kõik lapsed õpivad asju tegema omas tempos. Aga lapse korrale kutsumisega
on mingi hea nipp kunagi supernannylt õpitud, et hääletooniga saab kiirelt korra majja. Last keelates ei tohi hääletoon olla sama,
mis niisama rääkides või mängides. Konkreetse, karmi ja otsusekindla tooniga olen mina igasugustes võimuvõitlustes peale
jäänud.
Potilkäimisest keeldumine võib ka sellest olla et ,potil on valus käiia .kõht kinni või nii,siis nad kardavad isegi pissile minna
kardavad ,et on valus.Või pole veel lihtsalt temajaoks veel õige aeg,ei maksa last sundida.küll tuleb õige aeg .?
Nende asjadega oleks pidanud varem
tegelema. Nagu ma aru olen saanud, siis oled
siiamaani oma lapsele kõike lubanud ja mitte
keelanud(seal juures seletamata jätnud miks
üks või teine asi hea või halb on). Nüüd ta
lihtsalt naerabki sulle näkku ? lapse unega
on sama asi, kui kohe alguses kindlalt režiimi
pole, siis on ka lapsel raske ükshetk sinule
sobival ajal magama jääda. ?
Minu poiss 2 a ja 4 kuud vana.Potile sain ta eelmisel
esmaspäeval täiesti juhuslikult.Võtsin mähkme ära ja
mõtlesin,et proovin ja õnnestuski.Täpselt nii lihtne see
oligi.Vaatamata oma korduvatele katsetele ta potile
saada,teen järeldused et ju siis ei olnud varem tema
jaoks õige aeg.Muidugi sain märkusi,et nii suur laps
alles mähkmetes ja ei tea mis rongaema ja kõik ma
veel olin aga ausalt…täiesti savi!Ja ei jää ka Mari
mähkmetesse.Lihtsalt ei ole veel õige aeg.Ja magama
jäämisega meil sama seis,poiss on viimane kes
jääb.Niiet kõik tuleb siis kui tulema peab.Tublid olete
🙂
Minu aasta ja kolmekuusel tüdrukutirtsul on kombeks sööki maha loopida. Sööb oma isu natukene täis ja siis hakkab toidusõda
pihta, ta hakkab söögitoolis ükshaaval üle kandiku ääre toidutükikesi loopima. Kui ütlen, et “ei tohi”, siis ta hakkab naerma ja
viskab veel suurema kaarega. Üritan küll seletada, et miks ei tohi ja emme ei tee nalja, aga temal on ikka naljakas. 🙂
Hakkan ka parasjagu potitamisega tegelema, aga praegu ta korraks istub potile ja siis paneb jooksu. Üritan igasugu raamatute ja
mänguasjadega meelitada, aga ei ole tal aega neid vaadata. Ostsin just hunniku aluspükse, et lasen tal lihtsalt päevasel ajal ilma
mähkmeta olla (ja aeg-ajalt ikka potile ka pannes), et ta saaks aru, et kui pissib, siis on ebamugav. Olin isegi nii usin, et lugesin
potitamise raamatu läbi, mõned nipid ikka sain kah, aga eks näis kuidas praktikas asi kulgema hakkab. 😀 Usun, et suurte
pissiloikudega põrandal.
Potivihkamise periood pidi normaalne olema ja last ei tohiks potile sundida, vaid proovida hiljem uuesti kui potti enam ei vihka. 🙂
Mis Mari suurest potist muidu arvab, äkki seal meeldib rohkem selle laste prill-lauaga häda teha? Soliseb ja saab vett lasta. 😀
Mallukas ära piina ennast selliste mõtetega. Lapsed on lapsed ja teevad just kõike sinu tahtmisele risti vastupidi…
Söömine, pissil käimine ja kõik muu tuleb iseenesest. Meil oli suureks abiks just lapse päevahoitu saatmine. Nähes kuidas
suuremad kõike seda teevad, hakkas meie klut seda kõike järgi tegema. Muidugi siiani, 2,5 a nagu ta on, õnnetusi juhtub( küll
pissib püksi, küll valab ennast joogiga üle jne.) Aga sellest ma ennast heidutatada ei lase, lapsed arenevad iga üks omas taktis, ega
see teda teisteks halvemaks ei tee. Seda erilisem ta ongi 😉
Minu neiu saab nüüd kohe-kohe 4 aastaseks. Kui ta mul kahene oli siis, meil olid ka reeglid nii nagu nad olid -õhesõnaga väga ei
olnudki. Pliks tegi, mida ta tahtis. Kuid siis oli aeg lasteaeda minna ja ma pidin ennast kätte võtma, sest mu pliks ei käinud potil
ega samuti söönud-joonud ise. Oli 2 nädalat väga ränka tööd, et saada une graafik paika ja söömine korralikuks, potile õpetasid
teda käima kasvatajad 1,5 nädalaga ?!?! mina jändasin terve suve ! Magama saime nii, et hommikul kel 7 oli äratus, tahtis ta
seda või mitte, kell 12 oli söömine ja peale seda tuttu ja õhtul kell 19,30 sai süüa, edasi pessu ja magama, nii et umbes kell 8,30
vnii olime voodis. tuba pimedaks !! ISe oled vaikselt, igakord kui laps püsti tõusis panin pikali. aga ei ühtegi sõna ei rääkinud.
Võttis see aega kaua , pea 2 nädalat, aga ise tuleb olla järjekindel, muidu ei saavuta midagi. Kui ühel hetkel lubad ja teisel
keelad. Ta ei saa aru mida ta tegema peab või ei pea, ta läheb segadusse !
Ja kui ei kuula sõna, nt nagu Mari sikutab kiisut sabast jne.. Siis tuleb teha lapsele järele mõtlemise tool. 2 aastane = 2 minutit .
Vastavalt vanusele vastavalt minutid. ja minutid hakkavad lugema ajast mil ta rahulikult tooli peal on. Jah seda on valus emana
vaadata, aga see toimib paremini kui LAKS !!!!! tuleb olla järjekindel ! Aga kõik kodus peavad olema samat meeld ja sama
moodi tegema, muidu ei mõju 🙁
Jõudu ja jaksu 🙂
Kas te koos vetsu minemisega pole proovinud.
Üks suurel, teine väikesel. Lastel tavaliselt
meeldib vanemate järgi asju teha. Eelnevalt
kirjutasid ka, et käib sind vahepeal piilumas ja
probleemi sellest pole 😀
mu vets nii väike, sinna ei mahu teine pott 😀
Sõnakuulmatus on puhtalt enda viga, kõrvalt
vaadates. Laks pepu peale või kerge sakutus juustest
(tähelepanu tõmbav, mitte haiget tegev – seal on suur
vahe) on ses vanuses omal kohal, koos keeluga.
Keelamise järel peabki olema ainult kaks varianti –
oodatud reaktsioon või karistus. Kui midagi ei juhtu,
siis polegi ju vaja reageerida, onju?
Koristamine – eks see tuleb ajaga, aga harjutama
peab. Kui korjad asju, siis ei lase ka last mujale
sigatsema – aitab koristada, kasvõi natuke. Kui polegi
tuju, koristate natuke hiljem, kuid siiski koos.
Ise söömine – jälle, tuleb harjutamisega, kuid suuna
pead sina andma. Et süües PEAB lusikat või kahvlit
kasutama. Samas nõue on ju täidetud – ta sööb ise :p
Potitamine – kogemus puudub, aga see vastalisus
läheb üle, millalgi.
Uni – meil unne 20.30 ja 22.30 vahel, enamjaolt siiski
21-22, äratus u 8 ja päevauni kell ca 13. Päevakava
on oluline. Kui sellest isegi laias laastus kinni ei pea,
siis muutubki elu ennustamatuks. Meil nt pole isegi
ohtu, et laps väsib ja jääb lampi kuskil magama.
Aiast põgenemine, kassi kiusamine, peenra
rüüstamine – keelud ja neile kindlaks jäämine.
Ja eks ole neil ‘headel’ lastevanematel ka kohutavaid
päevi, mil mitte miski ei käi tavalist rada, kisa ja jonn
käib taevani, keelud käivad kuradile jne….
Enamik su muresid saavadki alguse sinust endast.
See pole osatamine – järgi mõeldes peab ju seda
tunnidyama?
Sa ju täitsa kirjutad minu plikast ja meie argipäevast.
Suht üks-ühele 😀
Tore lugemine! Saan ainult öelda, et kõik
lapsed ongi erinevad. Minu esimene pois läks
magama kell 19:30, agavot tütar on
ööinimene, kui oli 2aastane ka läks magama
10-11 vahel. Leidsime lahenduse, et tal ei
olnudki vaja päevaund. Lasteaiaga oli sellega
muidugi probleemid, aga saime kokkuleppele.
Ja pottil käimine ja söömine, kas sa tead kas
või üht täiskasvanud kes ei käi pottil ja ei oska
kasutada lusikat või kahvlit?! ? Kõik tuleb
omal ajal ? Ja usu, kui pisikene läheb hoidu,
sealt õpib ta asju väga kiiresti ja sa veel üllatad
selle peale! ? Edu kasvatamisel! Varsti
kolmanda lapse ema.
Tead Mallukas. Mina avastan end vahel sama mõtlemas. Kuigi
pisem potil käib juba pikemat aega. Aga poiss on kaks ja pool
aastat ja lutt on ikka hea sõber.. Olen möku ja annan järgi 😀
Sõna kuulavad siis kui ikka kurja röögatuse teen 😀
Aga ei, aasta ema ma pole aga seda tiitlit taga ka väga ei aja. Iga
laps on omamoodi väga hea laps ja kui kõik oleks samasugused
paid siis poleks elu ju kirju 🙂
Enamus kiidavadki ennast aga just neid negatiivseid asju ei
räägi, sest siis nad ju poleks head emad..
Tuba ka mul tihtipeale sassis ja vahel löön käega- ei jõuaaaa xD
Aga mis seal ikka, mulle meeldib see pilt kui Sul tuba sassis on ja
riided toolil- seebon PÄRIS ELU LAPSEGA! 🙂
Sa pole ainuke,kellel sama mure.Pott on täielik
vaenlane meil.Proovisin lasta kah niisama pükstega
olla,aga sirtsutati iga paari minuti tagant märjaks.Ise
keeldub söömast.Ja kui süüa ei saa,siis jonnib päev
läbi.Ja veel ei ytle yhtegi sõna.Ainult seletab oma
keeles.Ja kuna esimene laps,siis puuduvad oskused,et
suunata ja õpetada.Meil oleks hädasti vaja Nännit
kõrvale?
Kui minu poiss oli umbes 6 kuune siis hakkasime potile harjutama kõik oli ilus seni,kuni jalad alla sai ja siis võisin poti ära
unustada. Abiks olid hispikud ja kuna ei sooviks igapäev voodipesu ja madratsit küürida siis hipsikud olidjalasi siis kui ise kodus
olin ja aegajalt pakkusin talle potti. Kuid eks õnnetusi tuli ikka ja päris ilusti hakkas käima ka alles lasteaias,kuna teised ju ees ja
neil kord,et enne sööki/peale sööki jne käivad kõik pissil 🙂
Hipsik*
Minu peaaegu kahene ei arvanud samuti potist midagi.
Või noh, ta võis seal istuda. Isegi päris pikalt. Aga piss
tehti ikka pigem poti kõrvale. Vahel oli mul hea
meel,et potis midagi polnud. Istus ta seal ja järgmine
hetk tõusis püsti ja pani poti endale pähe hoopis..
winwin, et seal siis midagi sees ei olnud!
Paar päeva enne kaheseks saamist proovisin jälle teda
suurele potile panna. Tegigi sinna häda ja hakkas vist
meeldima. Muretsesin ka suurele potile väikese prill-
laua. Aga õnneks paar päeva hiljem avastas ta,et võib
ju ka oma väiksesse potti hädad teha. Praegu ta veel
magamised ja autosõidud on mähkmega,aga muidu
ilma.
Poisiga kunagi oli ka see,et lausa kartis potti. Ei
surunudki siis. Jätsin poti mänguasjade juurde, et las
harjub. Lõpuks hakkas ise mähet ära võtma ja häda
sinna tegema. Edasi läks temaga väga lihtsalt 🙂
Jaa..segamini toad ja sõnadest aru saamine on
keerulisem teema 😀 võin terve päeva koristada.
Õhtul saan 2 sekundit oma päevatööd nautida (suures
toas,sest lapse toas on nagunii asjad kohe laiali
veetud. Enam ei koristagi päris igapäevaselt sealt neid
kokku.) ja enne kui ma magama saan minna, poleks
keegi nagu sada aastat koristanud.. aga ma lohutan
ennast sellega,et kunagi nad enam ehk pole sellised ja
siis on ka minu kodu korras. Need lastetud,kes
loodavad kergemalt pääsed, palkavad endale 24/7
koristaja või ei muretse lastele mänguasju 😛 aga
seljuhul on mänguasjade asemel ntx kuivained vms
ikka olemas 😀
Mina sain oma pojal 2,5 aastane lutist lahti nii et lõikasin luti otsa puruks nii, et seal seda otsa lihtsalt enam ei olnud ja panin
maha selle juhusliku kohapeale ja kui laps leidis selle maast siis ütlesin, et hiired närisid ära . 1,5 päeva oli natuke paanikat ja
jutustas kuidas hiir tema luti katki tegi, ja muidugi viis ta selle ise prügikasti ära :).
Mänguasjadest nii palju, et alguses võtsin talt käest kinni ja võtsime koos mõlemad 1 mänguasja kätte ja viisime selle koos
kasti ära. Kuid nüüdseks olen saavutanud nii, et enamuse ajast koristame siis kui läheme õue või pesema. Ütlen talle enne
õue/pesema ei lähe kui tuba korras on , siis teeme nii nagu ma lubasin. Muidugi alati nii ka ei lähe. vahepeal pean ise ka aitama
teda. Või üksi seda tegema.
Potile sain oma pisikese nii, et vahepeal käis potil korralikult päevasel ajal. Siis aga kui hakkas palju upse juhtuma siis panin
mässu uuesti jalga ja puhkasin sellest poti rallist natukene. Kui tuli aga kooli vaheaeg nädal aega siis võtsin ennast käsile laps
potile saada. muidugi, et lapsele asi huvitavamaks teha siis lubasin tal meie potile minna, sest seal tal meeldis palju rohkem
käija kui oma poti peal . Nüüdseks poolteistnädalat möödas sellest, et ta magab ka öösel ilma mässuta. 1 öö on juhtunud ups,
aga eks alguses ikka juhtub. Öö mässust saime lahti nii, et ühel õhtul unustasin mässu jalga panna ja avastasin, et voilaa
hommikul polnudki mässut jalas.
Suur osa mängib muidugi rolli ka lapse iseloom.
Sulle aga jõudu lapse kasvatamisel, sest see on väga raske 😀 !
Aga osta suurele potile käiv laste istumisalus, mingi toredate piltidega. Äkki see meelitab rohkem, kui talle väike pott ei meeldi. 🙂
Minu lapse potitreening nägi välja selline, et umbes kuu aega pissis ja kakas enamus kordadest püksi, üksikud korrad, kui potile
jõudsime. Koguaeg pidi muidugi trussikuid vahetama ja pesema, aga pamput ei pannud, jonnisin. Äkki tal lõpuks viskas üle see, ei
tea, igaljuhul üks päev lihtsalt hakkas ise potile küsima ja oligi mähkuvaba laps valmis 🙂
Mari ei oska ju rääkida, kuidas ta siis ikka potile küsiks 😀
😀 Noo… küll ta siis annab sõnadetagi märku, ühe koha peal tammudes, näpuga poti suunas näidates vms 😉
Minu laps on 1a6k ja potile kysib nii, et tuleb
sikutab mind ja jookseb vannituppa. See, et
rääkida ei oska, ei sega.
(Asi pole siiski nii roosiline, et kõik alati potti
tuleb, aga vähemalt suurema häda tuleb juba
ammu alati potti)
Vahepeal ka preili nuttis juba paljalt potti nähes.
Tegin kuu aega pausi ja nüüd on jälle nõus
istuma.
Ka minu poiss keeldus väiksest potist. J hakkas
algul suure peal käima. Tegi palju nalja ja pakkus
huvi. Ise hakka iga natukese aja tagant teda sinna
panrma. Lõpuks harjub ja kui rääkima hakkab siis
kysib. Ja kui suurel selge. On väike poitt
kökimöki!
Vahest tuleb ahastus omalgi peale, et kuidas
saab yks ema nii saamatu olla. Teiste lapsed
teevad nii ja naa. Minuoma ei tee midagi. Aga
varu aega. Iga asi omal ajal! Kõigil ei käi nagu
kellavärk ja nagu raamatus kirjutatakse. Kahju,
et lastel kasutusjuhendit kaasas pole. Ning ON
OFF nuppu!!! 🙂
Ma soovitan sul alustada sellest, et lased tal ilma mähkmeta olla. Kui näed, et piss tuleb, jooksed ja paned ta potile.
Midagi läheb maha (alguses muidugi enamus :)) ja midagi läheb potti. Siis kiidad, kui tubli ta on, et piss potti läks jne.
Kui tuleb põrandale, siis seletad, et piss käib potti, mitte põrandale.
Jube lugeda, et on vanemaid, kes annavad laksu oma lapsele või siis tutistavad…. nagu miks? Olen ise kasvanud üles ilma laksuta ja
kavatsen kunagi ka oma lapsi nii kasvatada. Haige värk! Olen ka laspehoidja olnud ja hetkel lasteaiaõpetaja ning see on täiesti
normaalne aeg, kus laps ei taha potti nähagi, see läheb üle, peab olema lihtsalt järjekindel selle teemaga. Üks õppejõud ütles
mulle, et on teaduslikult tõestatud, et kui laps on 2,5. aastane, siis tal käib plõks ja hakkab mõistma seda potivärki. Või enne seda,
aga 2,5. aastaselt kindlasti. Nii on ka minu lastega läinud. (Keda ma hoidnud, kasvatanud
Meil oli ka poti vastu vimm alguses. Nö sõbraks
said siis, kui ma lapsele lihtsalt seosetut juttu
ajasin :D. Lihtsalt mõttetu ja pointless jutt, aga
lapsel huvitav ja mõtted mujal.
Sain potile korraks istuma, laps veel ei
pissinud, ütlesin talle: vaata, piss tuleb! natuke
läks aega mööda, laps vist otsides seda pissi,
pissiski. See toimib siiani, kui väidetavalt häda
pole, aga vaja, et potil ära käiks.
Ja lapse löömist samuti ei poolda. Hullemal
juhul võib see lõppeda sellega, et laps laseb
koolini öösel voodisse. Keelamine minu
2aastase puhul samuti ei aita, aga mingi
kahtlane jutt aitab 😀 lilledega möllab, siis ytleb
lihtsalt, et lillel on valus või : vaata selle lehe
alla/mulla juurde, seal elab putukas . Ja nii ta
seda putukat parem otsima hakkabki.
Meil oli ka poti vastu vimm alguses. Nö
sõbraks said siis, kui ma lapsele lihtsalt
seosetut juttu ajasin :D. Lihtsalt mõttetu ja
pointless jutt, aga lapsel huvitav ja mõtted
mujal.
Sain potile korraks istuma, laps veel ei
pissinud, ütlesin talle: vaata, piss tuleb!
natuke läks aega mööda, laps vist otsides
seda pissi, pissiski. See toimib siiani, kui
väidetavalt häda pole, aga vaja, et potil ära
käiks.
Ja lapse löömist samuti ei poolda. Hullemal
juhul võib see lõppeda sellega, et laps laseb
koolini öösel voodisse. Keelamine minu
2aastase puhul samuti ei aita, aga mingi
kahtlane jutt aitab 😀 lilledega möllab, siis
ytleb lihtsalt, et lillel on valus või : vaata selle
lehe alla/mulla juurde, seal elab putukas . Ja
nii ta seda putukat parem otsima hakkabki.
Jube lugeda, et on vanemaid, kes annavad laksu oma lapsele või siis tutistavad…. nagu miks? Olen ise kasvanud üles ilma laksuta ja
kavatsen kunagi ka oma lapsi nii kasvatada. Haige värk! Olen ka lapsehoidja olnud ja hetkel lasteaiaõpetaja ning see on täiesti
normaalne aeg, kus laps ei taha potti nähagi, see läheb üle, peab olema lihtsalt järjekindel selle teemaga. Üks õppejõud ütles
mulle, et on teaduslikult tõestatud, et kui laps on 2,5. aastane, siis tal käib plõks ja hakkab mõistma seda potivärki. Või enne seda,
aga 2,5. aastaselt kindlasti. Nii on ka minu lastega läinud. (Keda ma hoidnud, kasvatanud olen).
Minu vennas oli nõustunud potilkäimisega alles lasteaias, kus ta nägi, et teised ju ka käivad. Nii et ehk võib selles osas ja lusika
kasutamises lastehoiule loota. 🙂
Laksu andmine selliste asjade eest on muidugi “geniaalne” idee. Uskumatu ikka.
Potitreenimise osas – võta päeva pealt mähe ära! Isegi öösel. Las ta tunneb seda ebamugavust. Pott las olla
silmnähtaval..õues võid puu taha ta pissile viia ja tagant poolt ta lihtsalt kükikil pissimisasendisse tõsta. Kõlab imelikult, ma
tean, aga mu poiss streikis ka alguses ja tegin ka suvel niimoodi, pesin ja küürisin aluspesu ja voodipesu, kuid see toimis
päris kiiresti.
Koristamise osas ta lihtsalt veel ei saa aru, muidugi saab seda mänguliselt koos teha..kui ta natuke värve tunneb, siis nt
korjake esimesena punased asjad jmv, kuigi üldjuhul neil kaob huvi päris kiiresti selles eas. Aga kui korduvalt ka seda teha,
peaks see ka toimima hakkama.
Magamise osas.. Suvisel ajal on suht karm teda 7-8 ajal magama panna, kui õues särab päike. Seda enam kui ta kodus ka on
terve päev. Lastehoius käima hakates tekib rutiin ja õhtul väsib ka kiiremini, siis loksub ise asi paika.
Hang in there:)
Ma soovitan ka seda päevapealt mähkme
ärajätmise taktikat potilesaamiseks.
Minu laps oli küll vanem, 2a11k, kui
päevapealt mähkmed ära jätsime, aga
suht kiirelt sai selgeks, kuhu piss
käib. Õnnetusi juhtus, PALJU ja nt
kakat ei teinud ta pikka aega potti,
alles nüüd hiljuti hakkas seda
tegema. See voodipesude vahetamine
(ka keset ööd) oli tüütu, aga vaeva
väärt. Muidugi peab ära tabama õige
aja, kui laps on valmis. Me
proovisime terve aasta enne seda
igasuguseid potitamise trikke, laps
lihtsalt keeldus. Istus potil küll,
aga kõik hädad hoidis kinni nii kaua,
kuni mähkme alla sai. Päris
meeleheide tekkis juba.
Ka minu laps ei rääkinud ega osanud
küsida potile. Pidin ta kehakeelt
jälgima. Kui “tantsima” ja nihelema
hakkas, oli viimane aeg potile
suunata. Isegi kui ta ütles, et ei
taha, istus ikka ja alati tegi häda.
Mu pisipoiss saab küll alles 6 kuuseks, aga vahel on
mul ka juba tunne, et mitte millegagi hakkama või et
“kasvatan liiga vähe” teda. Eriti toredad on need
beebigrupid fbs, kus samavanad beebid roomavad,
ennast püsti ajavad ja hea veel et osadel ei käi juba.
Paneb vahel mõtlema küll, et appi mida ma siis nüüd
tegemata olen jätnud, et minu oma ainult ennast
kõhuli keerab ja vihaseks saab, kui mõnda mänguasja
kätte ei saa, sest roomata ju ei oska veel. Kuigi tean ju,
et iga laps areneb omas tempos..
Tunnistan nüüd, et olen ise küll mõne asja suhtes
natuke kahjurõõmus.. Näiteks kui mõnel on tõesti
24/7 lutt suus, aga meie kutt väga väga harva tahab
seda. Magama jäädes vahel, kui siiski.. ?
Potitada olen ka juba natukene üritanud.. Ehk siis 1x
seisin kutiga peaaegu 30min kraanikausi juures ja
seletasin ise “piss-piss. Tee piss ära”. Vahepeal panin
vee ka veel jooksma, et äkki siis hakkab pissile, aga ei.
Poti peale ei saa üldse panna, istuda ei oska veel ise ja
muudkui tahab ennast sirgu lükata ja lõpuks on pepu
punane (ja ilmselt valus) ja hakkab nutma. ?
Magama jäi siiani kutt ilusti kuskil 9 paiku, nii et panin
ta voodisse, läksin ise minema ja mingi aja pärast jäi ise
magama. Vahel kui jorises, panin luti suhu ja ikka jäi
ilusti üksi magama. Nüüd viimased päevad on täiesti
kohutav trall käinud selle magamaminekuga. Mitu
tundi jauramist ja jorisemist ennem kui magama jääb.
See hakkas muideks peale seda, kui laupäeval
Haapsalus ilusaid autosid vaatamas käisime ja kl 12
alles koju jõudsime. Autos küll jäi 11 paiku magama,
koju jõudes sai uue mähku ja oma voodisse ja kohe
magas ka. Tõesti siis sellest ühest korrast piisas, et
tema enam ennem poolt 11 kindlasti magama ei ole
nõus jääma? ?
Ja su postitus on ka väga äge, sest tõesti keegi ei ole
kunagi nõus tunnistama oma äpardusi, kuigi see just
süstib teistesse ju positiivsust, et nemad ei olegi
ainukesed, kellel probleeme ja muresid on. ?
Et mitte millegagi hakkama ei saa* ?
Mina sain oma lapsed potile suhteliselt lihtsalt. Ma lihtsalt võtsin neil mähkud ära ja nii nad siis muudkui lasid püksi. Mõnda aega
lasingi neil märgade sukapükstega olla enne kui nad ära pesin ja kuivad püksid andsin. Paari nädalaga sai pott sõbraks. 🙂
Eks muidugi ole suht vastik kui kõik kohad on pissised ja pidevalt peab koristama, aga tähtis on tulemus.
Mina samuti sain lapse potile nii. Enne oli täielik
potistreik ja vanust juba umbes 2.a. Kogu ärkveloleku
aja lasi püksi umbes nädal aega. Siis lõpuks taipas. 🙂
Lastel aitab uinuda see, kui uneajale eelnevad alati samad rituaalid – tuduriiete selgapanek, hambapesu, raamatu lugemine. Lisaks
peaks laps õhtuks ikka väsinud ka olema. Võib-olla on lõunauni ebaregulaarne, liiga hilja või liiga pikk?
Ja potitreeningul tasub laps panna esialgu potile vaid kohe pärast magamist, mil tal on kindlasti häda. Siis ta ei pea seal istuma
sada aastat enne kui miskit potti tilgub. Ja kui poti sisse miski jõuab, siis tuleb last kindlasti premeerida. Mina olen lapsele
merekivikesi andnud. Üks või kaks istumise eest ja siis potti tegemise eest ka! 🙂
Selline treening muidugi eeldab, et sa kohe hüppad püsti, kui laps ärkab ja tormad temaga potile :D:D
Tean täpselt, mida sa tunned.. loeks justkui iseenda
mõtteid 😉 Kõik ainult kirjutavad, kui head lapsed neil
on, yldse ei karju, juba kõnnivad ( mul 11 k plika )
kuulavad sõna, magavad hiljemalt kell 8 OMA voodis!
Tihti taban ennast mõttelt, mis mutandi mina siia ilma
küll olen synnitanud 😀 Teie aga olge Mariga sama
lahedad edasi!
Mina ka pidevalt põdesin samade asjade pärast.
Potil käimine oli ka ulme ettevõtmine. Ta lihtsalt pani
sealt jooksu ja kusi hiljem poti kõrvale maha.
Mähkmeid ei pannud ma talle enam päeval juba nö
kiusu pärast, et kui teeb püksi, siis on ju halb olla märja
tagumikuga. Pott seisis ka koguaeg keset elutuba
pmst. Lõpuks andis piiga alla ja otsustas ise potile
minna.
Oh lapse kasvatamine ongi
raketiteadus, võitlus
tuuleveskitega:))) Ma tean täpselt 1
ema vaid kelle kodu on lastega alati
korras…sest ta lihtsalt ei luba
lastel mängida. Kui laps tahab
mängida siis võtab asja, läheb istub
laua taha ja kui mäng lõppeb, viib
uuesti oma kohale. Mul on küll
lastetoas nagu mänguasjade plahvatus
toimunud:))
Potile saamiseks oleks muidugi juba
aeg aga kui lapse ei lähe siis
sundimisega ei jõua kaugele. Tasub
väike paus teha ja siis uue hooga
üritada. Järgekindlus viib sihile.
Minu piiga hakkas 1a7k potil käima,
sügisel lasteaeda minnes ( 1a10k) oli
mähkmevaba ( ainult öösiti oli all).
ALustasin nii, et ostsin talle
nukkude jaoks ka poti, hakkasime
nukkusid pissile sättima, ise potile
istus siis ka samal ajal sättis
nukkusid ka (see aitas veidi potil
püsida). Kuidagi läbi mängu saime.
Lapsehoidjana töötades, sain 2 aastase potil käima
nii,et igakord kui ilusti potil käis,sai ühe kommi.
Muidugi kui kommid/maiustused kogu aeg
kättesaadavad on,siis ei mõju ka selline variant.
maiustusi ka tegelikult anda ei taha 😀
Ehk saab mõne tervislikuma asjaga ka,mis Marile
meelepärane on. 🙂
Seal peres oli vanemate soov,et just kommi
saaks. Lastel oli päevas lubatud 3 kommi. Ja siis
kui midagi hästi tegid,said nö preemiat.
Öelgu, mis öeldakse, aga laks pepu pihta on igati õigustatud.
Omal ajal paljud meist ”tappa” saanud, aga näe, elame veel ja ei ütleks, et mingi lapsepõlvetrauma sellest oleks tekkinud.
Ulud natuke ja kui rohkem saada ei taha, siis istud rahulikult ja ei tee oma komejanti.
Mainin igaks juhuks ära, et ma ei poolda mingit lapse vaeseomaks peksmist, oh ei. Aga ei võta see pisike nätakas tükki
küljest ja kui ei saa heaga, siis saab ”kurjaga”.
Mina ei hakka oma lapsele iial laksu andma, täiesti sada protsenti. Teie taguge oma lapsi hea või halvaga, mul lihtsalt kahju su lapsest.
Nojah, ei oska kohe midagi öelda. Kui
SINA ei suuda oma lapsega toime tulla
siis miks sa lapsele kallale lähed?
See on ju sinu oskamatus temaga
toime tulla, mitte tema süü. tema on
LAPS, sina oled EMA.
No see on küll puhta rumal jutt.
Mis sa siis teed, kui laps kunagi kedagi teist lööma
peaks? Tal ju eeskuju olemas, et nii lahendataksegi
probleeme – kui sõnadega ei saa, siis löö!
Mallukale: kolme lapse emana julgen öelda, et ole
järjekindel, see kõik läheb mööda 😉
Ettevaatlikuks tegid väljendid “ulguma”, “vaesomaks peksmist”.
Meil on ka pott yks suur vaenlane.niuke kisa
lahti ja pulksirgeks tehakse ennast kui hakkan
potile panema.ulme lihtsalt.?