Ma vahel loen siin teiste blogidest asju ja löön imestusest käsi kokku. Esiteks – on alles kõikidel teistel kaasasündinud meisterdus- ja kokkamisoskused. Eks siin mina ka muidugi teinekord midagi kokku klopsin, aga olgem ausad, 90% asjadest, mida ma üritan, lihtsalt ei kuku välja. Näiteks viimased leivad, mis ma kokku keerasin, maitsesid nagu jahuplaat ja kõvastusid tunni ajaga nii ära, et ma oleks võinud neid külmrelvana kasutada. Teiseks, KUST SEE AEG VÕETAKSE, ET NEID KÕIKI ASJU TEHA?
Tahtsin mina ka kuuseokstest mega kaunistust teha, lõpptulemus oli ikka see, et mul oli nii kiire ja ma ei osanud midagi teha ja ma viskasin nad vaasi, ning pritsisin mingisuguse mürgiga kokku, mis tahtis kunstlumi olla.
Ega see mind tavaliselt ei heiduta. Ikka mul järjest tekib neid plaane ja mõtteid, et mida kõike grandioosset ma süüa teen või valmis meisterdan. Aga lõpptulemus on ikkagi see, et ma tulen töölt koju, nutan natukene selle segaduse peale, lükkan harjaga raja sisse, et inimlik liikuda oleks ja puhkan vähe diivanil. Seda niikaua, kuni tuleb Mari ja loobib mu raja jälle asju täis, mille peale korjan ma need ikkagi mingisse mänguasjakasti kokku, mille ta minuti pärast uuesti maha valab.
Eilseks oli meie köögis selline seis, et kui süüa tahtsid, pidid vannitoas endale taldriku ja kahvli ära pesema. Seda seetõttu, et noh, köögi kraanikauss on KAAREGA täis ja seal ei mahu midgai tegema. Nõudepesumasin on mul muidugi ka, aga see läks katki ja isegi seda ma ei suuda ära teha, et helistaks siis parandusmehele (kust ma saan mingi parandusmehe üldse?), kes selle korda teeks. Ja hoidku jumal selle eest, et keegi sealt seest siis nõud välja võtaks ja ära peseks. Oh ei! Seal sees asjad elavad juba uut elu oma hallitusemaailmas, aga minu lahendus on seda ust lihtsalt mitte avada.
Magamistuba näeb välja nagu mingi kodutute pesitsuspunkt, mida ma ka iga päev luban endale koristada, aga siis juhtub elu. Noh, et tuleb tööle minna ja töölt tulla ja Mariga sustriitada ja süüa teha ja siis ongi, naks, öö käes. No mida ma siis koristan ja millal? Nädalavahetusel nagu võiks, aga ma ei tahaaa-aaa-aa-aaa! Ma tahan lihtsalt olla ja lamada!
Olgu jumal armuline, et mul kord nädalas koristaja käib, ilma temata oleks ma ennast ammu mättasse löönud. Peakski uurima, et millal tal “jõuluvaheaeg” tuleb, et teaks inimesele boonustki anda selle eest, et ta minusuguse prükkari jama koristama peab pidevalt, aga no, nagu öeldud – olgu jumal talle armuline ta teenete eest!
Magamistuba ta mul siiski ei korista, sest ma nii südametu ka pole, et ma vaese inimese sinna põrgulõksu saadaks, kus on kuhjades ja kuhjades riideid. Kas mustad või puhtad, kes seda teab? Jumal teab, mida ta sealt veel leida võib?! Ei, eks ma pean sinna ikkagi mingi hetk ise sukelduma, aga noh, millal ometi?
Mari tuba tahab ka koristamist, aga no vaevalt, et ma sinna enne jõuan, kui enda omasse. Ja kassi liivakastid peaks ära puhastama? Jumal tänatud, et nad õues käivad, muidu oleks mul vist pool elamist täis situtud.
Samas ega on ka, iga jumala päev astub keegi meie majas kuse või sita sisse. Halvimal juhul mõlemasse. See mõte viib selleni, et äkki ma peaks Lottet VEEL rohkem õue tassima (kuigi kogu aeg tassin), aga no jeesus mul pole aega mitte midagi siin maailmas teha, välja arvatud ilmselgelt selle postituse kirjutamine.
Pean tööd tegema, last kasvatama, Kardole aega leidma, Lottega kooli minema, kui väga rõve tünn olla ei taha, siis peaks trenni minema, kunagi kaalusin isegi autokooli läbida (aga hui!), süüa on vaja teha, mingilgi määral koristada ja lisaks on mul veel blogiga mingid teemad ja lepingud ja koostööd ja pildistamised, mis tahavad ka tegemist ja….
Ja siis ma loen blogist, kuidas teised meisterdavad imeilusaid kitsesid, mis võttis raudselt nelisada aastat aega ja nüüd on neil ilus kodukaunistus (jep, tsau Aili!) ja mis mul on? Mul pole MIDAGI, sest mul POLE AEGA?! Kust teised selle aja võtavad? Kas teised ei ela mingit elu või… Või olen mina ainuke saamatu, kes ei oska lihtsalt elu elada?
Mul on tunne, et iga päev libiseb niiimoodi NAUHTI mööda, korraga on kell 23.00 ja pole jõudnud nagu midagi teha ja kuidagi olla, kui tuleb juba magama minna, et ärgata ja tööle tulla. Õnneks vähemalt tööl pole segamini ja isegi kui oleks, ega ma siis ei koristaks siin ka.
HELP PEOPLE!
75 kommentaari
Hei,
ühekordsed pappnõud võiksid Sind ajutiselt hädast välja aidata:) Põlevad ahjus-pliidi all hästi. Aga kogu see Sinu igapäeva elu
korrastamise asi on minu meelest laiem teema ja see on kinni selles, et Sul oleks vaja leida oma elus enda jaoks see tegelik nn
päris asi mida Sa teha tahaksid. Mingi naiste ajakiri ja blogivärk ei pruugi olla Sinu jaoks selline tegevus, mis Sinu jaoks Sinu elu m
mõtestaks ja arendaks. Rahmid siia -sinna aga ikka pole päris see õige. Siis ongi nii, et Sa ei ole oma elu peremees, asjad juhtuvad j
ja Sa lihtsalt oled selle kõigega hädas. Mina ei oska Sulle soovitada kuidas ja mida Sa võiksid/peaksid tegema, sellele saad üksnes S
Sina ise vastuse leida.
Esiteks olen üksikvanem, seega pole kohustust leida aega mehele. 😉 mis on ilmselgelt positiivne 🙂
Teiseks on mul laps erivajadustega, temaga mngimine, koosolemine ja vajalikud protseduurid võtavad õhtul aega umbes 4
tundi.
(tal on raske puue) ja kui ta terve on mis juhtub umbes 1 ndal uhe kalendrikuu jooksul siis on a lasteaias ja mul on aega oma
närve rahustada. Kokkata ma ei oska, st et pooled toidud mis ma teen ei maitse mulle omalegi,seega asendame need korrad
kamapallidega vms juraga. Laps saab enamasti magama alles 11 õhtul misstttu algab minu aeg sellest hetkest, siis hakkan
koristama ,õppima jms sest kui ta lasteaias on siis ma käin koolis 🙂
PS õnneks ei saa meil tekkida hallitand nõusid kraanikausis vms sest meil poleeee nii plaju nõusid.
Ja kuna meie elamises pole lubatud pesumasinat ühendada siis tuleb ka riided käsitsi pesta. Voodipesud viin pesumajja või
mõne tuttava juurde. OK pesmaja on minujaoks utoopiliselt kallis ja eriti närvi ajab see et mul on pesumasin mis seisab mu õe
juures keldris kasutuna….
Ma ei tea mida ma teeks kui mul oleks suurem korter, hetkel 20 ruutmeetrit. Sest selle koristamine käib üle jõu niigi. aga jah
süüa teha ma ei oska kuigi ikka üritan ja lapsega meisterdamine on lahe ja see on mu prioriteet nr 1.
Aga kui mul kaob jõud ja tahtmine siis küsin endale antidepressandid. Need toovad taas ellu värvid ja tahtmise,kui tahtmist on
siis saab hakkama.
Appi, sa oled niiiiii tubli!
Ma arvan, et sa peaksid oma ajaplaani
koostama ja mingid tegevused läbi
mõtlema. Korista näiteks koos Mariga,
las ta tassib musta pesu kokku vms.
Peske Kardoga nõusid korda mööda. Ja
vooditegemise harjumuse võiks ka igal
hommikul juba külge saada. Mina
näiteks ei saa õhtul minna magama
voodisse, mis on terve päeva sassis
olnud ja seal veel keegi päeva
jooksul peal ka aelenud. Ma kujutan
kohe ette kuidas voodi on rõve ja
purusid täis tassitud linade kängar.
Mulle meeldib kohe kõik sirgeks ja
peale tõmmata. Nõusid pesen üldiselt
siis kui kraanikauss hakkab täis
saama.. enne eriti mitte.
Ma hea meelega tuleks sulle appi koristama 😀 Ma täiega kaifin koristamist. Vahepeal vaatasin seda Obsessive Compulsive
Cleaners, kus inimesed läksid appi sellistele, kellel toad träna täis või konkreetselt aastaid maja koristamata ja mõtlesin, et kui
Eestis selline saade tehakse, siis läheks hea meelega niimoodi appi (kui kaamerahirmu ei oleks) 😀 Muidugi ma nii hull ei ole kui
osad appiminejad seal olid, kes klooriga WCd tegid 5x päevas puhtaks ja kartsid meeletult pisikuid jne.
Endal ka kodu vahepeal sassis, tihti seda ka juhtunud, et keegi tuleb külla vähese ette teatamisega, siis loobin megakiirelt asju
kappidesse, et jääks mulje nagu kodu oleks korras 😀 Ja igasuguste meisterdamistega olen ka mõelnud, et oi võiks seda ja seda
teha ja siis ikka ei ole aega. Kuigi minul on see täiesti enda laiskuse taga kuna mul ei ole ei koduloomi ega last. Olen mõelnud ka,
et kuidas veel pereinimesed jõuavad kõike laste ja töö kõrvalt, ma tunnen et mul jookseb juhe kokku juba töö ja enda
molutamise kõrvalt.
Jeesus, tule külla siis 😀
Kui on kodus segadus,siis tuleb mul lausa
masekas peale.Hetkel olen titega kodune,aga
ometi kaob päev käest nagu nõiaväel,tihtipeale
jääb ajast puudugi,nii toimetan teinekord öö
tundideni. Kui aega saaks osta,oleks ma ilmselt
pankrotis ka juba 😉 . Elaks korteris,siis vast
saaks rohkem aega iseendale ja hobidele
pühendada,aga oma majas ajab üks töö teist
taga. Kui käisin tööl,siis oli mul oma kindel
graafik välja kujunenud,mis mulle sobis,nii jäi
aega puhkamisekski. Töötasin 12 h vahetustes
,vahest kolm ,vahest neli vahetust järjest. Peale
tööpäevi jõudsin n.ö kiirkoristuse ära teha
( tööpinnad puhtaks ,nõud masinasse ja kiire
tiir tolmuimejaga) esimesel puhkepäeval
rügasin end vigaseks ( pesu pesemine,terve
maja koristus: tolmu võtmised,põranda pesu
jne jne.) Kui oli talv,siis ülejäänud kaks päeva
võtsin vabamalt,puhkasin,käisin külas,tegelesin
oma koertega.Suvel lisandusid mu
puhkepäevadesse muru niitmine ja
lillepeenarde rohimine,sügisel lehtede
riisumine.Arvasin ,et kui jään titega koju on mul
rohkem aega,aga tuleb välja,et ajast jääb
puudugi.Hommikul äratus,saadan pere tööle/
kooli,tegelen titega,siis lähen välja kärutama
temaga. Sel ajal kui ta lõunaund teeb,koristan
ma toas hommikust jäänud segadust,teen süüa
ja muid toimetusi mis vaja teha on.Kui laps
ärkab on jälle temaga tegelemise aeg.Õhtul
saabub pere,kes tahab süüa ja kelle järgi peab
koristama pärast….. Peale lapse vannitamist ja
magama panemist ,on vahel veel toimetusi mis
tegemist tahavad.Kui pean kodust väljas
käima,ilusalongis või pikemalt kuskil
poodides,siis on mu päevagraafik nii segi,et ei
teagi kust alustada koju jõudes.Vahel on tunne,
et oi kuidas ma ei viitsi triblada nii. Aga see on
mu oma valik (oleks võinud oma korteris edasi
kükitada ja elu oleks lill 😀 ) Puhtust ja korda
oma kodus hindan väga (vahest kui juhtubki
mingi segadus kodus olema ja kui keegi
helistab,et külla tulla tahab,siis pole mind
kodus 🙂 .Mul on häbi kedagi külla lasta
omale,kuna mul tekib tunne ,et olen üks paras
laiskloom,kes ei suuda puhtas kodus külalisi
võõrustada. Mul on suht ükskõik millised
näevad välja mu sõprade kodud,aga mu enda
oma peab korras olema,siis olen ma rahulik ja
õnnelik .
apppi… tean täpselt mida tunned… ma arvan, et asi pole mitte niivõrd ajas vaid pigem selle planeerimise oskamatuses ja ka
LAISKUSES. Jah, ma olen laisk. Ma tõesti hindan kvaliteetaega endaga ja teistega rohkem kui koristamist ja küürimist. Kõige
hullem on see, et kui oled kõik ära koristanud siis järgmine päev paneb keegi mingi väikese läbu kuskile töötasapinnale. Siis tuleb
järgmine inimene ja vaatab – oh mis tore väike läbu – ja paneb talle oma läbu ka kõrvale. Ja nii see pall veerema hakkab kuni
järgmiseks õhtuks on kõik jällllllllle sassis… ja mis motti on niimoodi koristada? Ah? Milleks? Kellele? Keegi sega ju ei hinda ja ei
hoia puhatana… seega olengi käega löönud. Mul on mees, kaks last, hunnik koduloomi ja töö ja ülikool ja trenni tahaks ju ka teha…
so cheers! and f*ck it all!
Ma olin jumala kindel, et loen kommentaare stiilis “kullake, sa pole ainus…”, aga ei.
Pärast tööpäeva rooman koju, ainuke mõte on, et tahan puhata & mängida. Selle asemel peaksin hoopis palgatööd jätkama
(hullud ajad), kööki lihvima-värvima (panin elukaaslase fakti ette, et nädalavahetusel hakkame köögi põrandat vahetama –
endal värvimisetapp täitsa vahele jäänud) või kassiga mängima. Ei jaksa, ausalt, ei jaksa.
Kodu on valdavas osas seapesa (vabandan ennast praegu remondiga välja). Kui ise jätan asju laokile, ei lähegi nii närvi, peale
vaadates lihtsalt häirib. Kui elukaaslane jätab asjad laokile, olen meganärvis, sest ma tean, kes selle lõpuks ära koristab (vihje:
mina).
Seega kullake, sa pole ainus!
Mis blogisid sa loed? 🙂
Oskad soovitada äkki midagi huvitavat.. sisustusblogid vms
No mul sama asi, pole aega meisterdada. Või pole ma piisavalt emane.. Mees ka maininud, et teised naised küll dekoreerivad kodu
ja meisterdavad 😀 Aga nooh, samas ma töötan tihtipeale vähemalt 45h nädalas ja käin 4-5 korda trennis, kodu on alati korras –
pole aega seda sassi ajada 😉
Mina tean, miks sina (ja mina) ei leia aega imeilusate niidist hirvede meisterdamiseks. Me joome kell pool
kaks veini. Normaalsed inimesed on samal ajal kas tööl või meisterdavad. Nii lihtne ongi.
Võeh, endal ei ole rõve teil sassis kodus elada, õhtul väsinuna räpasesse koju tulla?
Meie kodus pestakse mustad nõud kohe ära ja voodid tehakse kohe peale tõusmist. Mustad riided lähevad kohe pesumasinasse,
pestud riided pannakse kohe kuivama ja kuivanud riided kohe kappi. Riidekapid on korras, midagi ei vedele valedes sahtlites ega
veel hullem põrandal. Ma ei mäleta korda, millal ma viimati oleks kodust ära läinud nii, et voodid oleks tegemata, mustad nõud
kraanikausis või diivanil olev pleed kokkupanemata.
Duši all on riiuli peal ka puhastusvahendid – kes duši all käib, saab samal ajal ka dušikabiini seinu ja põrandaid pesta. Nõusid
pestes, saab kohe läikima lüüa ka kraanikausi, pliidiplaadid ja köögi tööpinnad. Tolmuimejaga teeme ülepäeva vaheldumisi.
Kui aega jääb puudu, siis tõuske tund aega varem!
Ma teen iga päev tolmuimejaga, kas ma olen nüüd veel parem kui sina?
“Kes duši all käib, saab samal ajal ka dušikabiini seinu ja põrandaid pesta. ” 😀 😀 😀 😀 Sorry, aga milline mees su välja kannatab?
😀
Päriselt ka on selliseid inimesi olemas?
Aga voodit teha,kohe peale tõusmist on eriti ebahügieeniline.Niiskus jääb kõik voodipesusse ja seal hakkavad arenema
jubedad mikroorganismid.
Appi, kui kohutav!! Aga veits naljakas ka!
Aga Mallukas, suured tänud, et selle teemaks võtsid, sest see sama probleem närib ka mind.
Elu on selline 😀
Tegelt? Iga krdi kord küürid ühe käega duši seina ja
teisega selga?
Oi jummijommi noh
Ma teen ka voodi iga päev ära, nõudepesumasin töötab
ka iga päev, riided panen ka peasu ja kuivama, aga vat
nyyd ma löikan kyll sulle näppu – ma triigin ka!
Tolmuimejaga teen vahel kasvoi mitu korda päevas,
oleneb kassi karvadest! Appiii! Sa teed ikka liiga harva!
Jaaa, ilgelt rõve on koju tulla, kui kraanikausis on kaks
kruusi ja lusikat, sest faking masin juba töötas ja ei
vaevunud pesema neid.
Ime, et sa ikka prügi prügikasti paned, mitte ei jookse
tühjaks saanud pikmapakiga konteineri juurde
Kamoon, inimene teab ise kuidas ja miks ta nii elab.
Mine appi siis, kui sul rôve hakkas.
:DDDDD
põhjuse leiab alati:P
aga ega eluaeg ei saa hullumajas” elada. küll sul loodetavasti üks ilus päev tuleb koristamistuhin peale. nt ma vaatan keset ööd
tlc kanali pealt mingeid hullumeelseid koristajaid kes lähevad külla neile kes pole oma 20a koristanud ja omal tuleb ka suur
vajadus hakata maal külmkappi koristama keset ööd.aga jätan ikkagi järgmiseks päevaks.
ma vahel noormehe emal saan maal elades siin terve kotitäie pahaks läind konserve purke jms toite ära visata lisaks alati enne
koristajat ise koristame ka oma asjad ära.
riideid,sahtleid jms pisiasju meeldib väga koristada linnas, aga suurt korda ma ise ka alati ei suuda hoida.
eks see ole vahel ikka kasvatuse kinni ja enda tahtes on asi.
võtad asja kätte ja küll siis parem tunne endal ka kui kõik korda saab.
Mõtle positiivselt, varsti on väike
neljajalgne nii suur, et saad temaga
jalutamas või jooksmas käima hakata
ja nii on kaks muret (trenn ja
koeraga tegelemine) ühe hooga kaelast
ära!
Minu paev algab kahe plika äratamisega kell
7.30 ,sis pessu,riidesse,patsid,lasteaeda,ise
lahen tööle … Minu paev lõpeb 17.30 ,sis
kihutan lasteaeda ja koju,sis teen süüa,koristan
ära elammise mis vaja koristada,sis on lastel
varsti pesu aeg ja tuttu.. ja nii ma käin
ringiratast.. ülepaeviti pesen pesu.. nv üritan
peol käia ja natuke lõõgastuda
.. aga üldine soovitus on jh,et asjad korras
püsiks,sis nõud peale söömist ära pesta,sis kui
riideid vahetad,sis mustad kohe pesukorvi jne..
sis ei teki seda segadust nii palju 🙂
Mina olen täielik pedant,sest mul on nii palju vaba
aega…töölt tulin suvel ära,et saaks oma juntsu
rahulikult 1.kl saata ja olla rohkem perega..lapsel
lõpevad lõunast tunnid,siis tuleb koju..mul laud
lookas,sest ta on alati nii näljane,kui koolist tuleb..siis
me õpime ja õpime 🙂
Ausalt,ma naudin kodus olemist..mul on kodu alati
korras ja puhas,pere riided puhtaks pestud/
kuivatatud/ triigitud…soe õhtusöök alati laual..mis
kõige tähtsam,perega saan palju rohkem koos
olla…pere on mulle tööst alati tähtsam olnud 🙂 ja ma
käin mõned korrad nädalas lapsi hoidmas,et taskuraha
teenida endale !! Isegi kodukoristuse võtaks
juurde,kui leiaks 🙂 🙂 kõik hommikud on vabad mul,kui
olen lapse kooli saatnud ja mehe tööle !!
Teinekord olen jällegi nii laisk,et endal vastik hakkab
..aga kuna mullle meeldib raamatuid lugeda,siis on
põhjust ka laisk olla ja lihtsalt heegeldada 🙂
Kus sa elad? Mul oleks pedanti kodu koristama appi vaja 😀
Tead, olin elus nii obsessive compulsive koristaja (kui
üksinda elasin) kui ka laiskvorst, kellele mees ütles ‘miks
sa pole kunagi põrandat pestnud?’. Lapse saamisega soov,
et kõik õleks pedantselt korras on suurenenud. Samuti ka
arusaam, et see on võimatu. Mul lihtsalt pole aega kõike
koristada, nii et iga asi läheb KOHE sinna, kus ta peab
olema. Mu lemmiklause on vist ‘Kullake, emme kohe tuleb
sinuga mängima. Ma vaid pesen need taldrikud ära’.
Vähemalt ei pese põrandaid käsitsi iga päev, väike OCD
achievement seegi!
Noh see aeg tuleb lihtsalt kuskilt pigistada..kui tööl
käiksin siis oleks suti raskem aga olles viimast kuud
kodune siis ikka leiab selle aja..tänagi sai lõpuks tooli
seljatoe katted pitsiga kaunistatud mida blogiski
mainisin ja tegin tellitud 1.5 kg piparkoogitainast ära
mida iga aasta tuttavad tellivad..hiljem tuleb veel oma
6 kg tainast teha kuna vaja traditsiooniline
piparkoogimaja meistertada ja imehäid piparkooke
jõuludeks vslmistada ?? ütlen ausalt alumine
korrus on mul korras aga ülemisele ei jõua
kuidagi…magsmistoas on varsti selline riiete meri et
jube…
No üldiselt on minu elutempo ka väga kiire. Põhitöö 8st poole viieni, lisaks lisatöö mida teen kodus ja planeerin oma aega ise mis
päeval kliente kutsun jne ja hommikuti lähen veel kella 7:00 aeg trenni , no tööle jõuan seetõttu suts ihljem 8:30. Kõige selle
kõrval ma koristan ja teen ise süüa, meeldib kokata kuna tervislikku toitu on ju vaja, kaalun ja mässan süüa endale ja mehele. Aga
see elurütm tuleb lihtsalt sisse saada 🙂
Soovitan kasvõi iga õhtu võtta endale 1 tegevus, et täna teen suuretoa täiesti korda tolmu võtan ära jne .. teine päev
magamistuba ja riidekapid , et nädalavahetusel saaks mõnusalt puhtas kodus perekeskel puhata 🙂
Oh, seda tunnet ma tean, et aega
pole! Ise raban koolis ja tööl käia,
samal ajal teen korteris remonti (ei
värvi lihtsalt kapikest üle, vaid
kõik on reaalselt betoonini lahti
kisutud) ning siis peab veel eraeluks
ka aega jääma. Mida külmemaks ja
pimedamaks läheb, seda rohkem tekib
see tunne, et enam lihtsalt ei suuda.
Ja mis kõige hullem, stressiga
hakkavad juuksed välja langema! 😀
Aga pole siin midagi, pea vastu, tee
oma pere keskis nädalavahetusel
koristustalgud ja ongi pärast hea
olla 🙂
Mul täna hommikul oli ka paras põrsamaja aga siis
helistas mehele sõber , et tuleb läbi kohvile ja
kahepeale saime 15 minutiga toad korda 😀 Kutsu
mõni sõbranna või sõber külla kes on pedantsem ja
kelle ees oleks häbi kui sassis on 🙂 minu puhul toimib
alati 😀
Meil on ämma küllatulek see, mis
koristama sunnib. Mu ema on sama
lohakas kui mina (kust ma mujalt
selle külge olen saanud), nii et tema
külaskäikudeks koristada ei viitsi.
Aga kui mehe ema tuleb siis küürime
kahekesi nii, et higimull otsa ees,
et korter ikka elamiskõlbulik välja
näeks 😀
Ise naerame ka, et oleme alles
petturid, muidu elame sealaudas aga
teistele on vaja näidata, kui
korralikud oleme. Kuid nii saab
vähemalt iga paari nädala tagant
elamise korda tehtud.
Hahaha, meil sama nipp 😀 kodu saab
nagu imeväel korda, kui keegi külla
tulemas ja keegi pole kunagi näinud, mis
sealaudas me tegelt enamus ajast elame
😀
Mul kahh Ämma külaskäik suurimaks motivaatoriks 🙂 !
Oi, ma tean seda tunnet 🙁
Aga paar soovitust, mille järgi ise ÜRITAN tegutseda-Tuled töölt koju(kahma sellel päeval mingit valmistoitu), annad lapse
mehele ja võtad ühe ülesande-näiteks elamisest kõik must pesu kokku korjata. Järgmine päev ülesandeks köögis nõud ära pesta
jne. Ega üksinda aktiivse lapse kõrvalt ei saa, selleks vaja ikka meest appi last valvama 🙂 Ja kui antakse aega ja võimalust
koristada, siis peaks see ehk ka natuke kiiremini minema 🙂
Teine asi, mida jälgida üritan, on lihtne ütlus: “kui lähed-siis vii, kui tuled, siis too”.
Ehk siis-lähed vannituppa, samal ajal kahma kaasa tee peal vedelevad mustad riided. Tuled vannitoast ja liigud magamistuppa-
võta kaasa puhtad riided.
Mul on ka aktiivne laps, aga saab tehtud ikka.
Tuleb leida lapsele tegevus, mida ta teeb rohkem, kui 5-
10min ja juba see aitab hädast
A vbla mul on mingi teistmoodi aktiivne siis, sest ma
kaasanteda ka palju. Nt koristame asju koos pôrandalt
tema mängude kasti ja siis teen algul mina tolmuimejaga
ja siis tema. Ma saan samal ajal nt nôud masinasse
panna. Masinast aitab tema jàlle puhtad nôud vàlja
vôtta. (1a8k on vana)
Segadust ei teki, kui asjad kohe peale kasutamist
omale kohale panna. Enne magamaminekut teen
elamise korda, pesen nõud, korjan mänguasjad kokku,
diivani sätin korda, riided tumbale jne jne. Suurt
koristust teen kord nädalas. Aga jah, magama ei saa
minna teadmisega, et sassis on. Isegi peale kodupidu
svipsis peaga teen kõik korda
Kas sul laps(ed) ja mees on? Koduloomad? Kui ei, siis
see on hoopis teine teema. Lisaks veel maja vs
korterielu.
Arvasin et ma ainukene hull. Kass on, mees on, laps ja suur korter. Hommikul ârkan 4.20
teen mehele js endale syya. Koristan veits(riided kappi mis kuivad jne). Korrastan voodid.
Reisin 100km kaugusele kooli. Òhtul 5-6 kodus. Opin.olen lapsega, teen syya, panen
Pesumasina tőőle. Pesen nòud peale sööki ja tomban pòrandad puhtaks.
Asja nimi on organiseerimine. Minu “oma aeg” on bussis. See ka viimasel ajal puhkuse
planeerimise alla lãinud.
Nv laupäev aga on päev kus ei tee midagi.
Mul on 2 väikest last ja haige koer (kes vajab suurt hoolitsust), suur maja ja talitan samamoodi. Kodu on koguaeg korras.
Kusjuures kahe aastane ja neljane koristavad ka enda järgi täiesti vabatahtlikult, sest olen neid pisikesest saadik niimodi
harjutanud. Kõik on võimalik kui tahta. Nõudepesumasinast on muidugi suur abi 🙂 Mul tekib segamini kodus stress ja ei
tahagi seal olla…
Mul on mees, laps, kass ja maja 😉
Mul on kolm last, kass, koer, maja ja suur hoov
Ikka talitan sama skeemi järgi, et ôhtul kôik korda.
Okei tolmuimejaga ei tee ôhtuti enam, aga diivan,
köök , mänguasjad jne ikka teeme enne magama
minekut korda.
Siuh sàuh ja valmis
Hommikuti magame kaua, päeval aktiivselt ôues
3h
Siis vaja sôidutada suuremaid lapsi jne ja kui veel
omal ka trenn siis maha saab istuda ca 8 ajal. Seega
kuigi ma tööl ei käi, siis pole ka päevasel ajal eriti
palju aega kodus vuntsida.
Aga ohtul kiiresti siit ja sealt ja valmis.
No Aili, Lipsuke, Britt ei tööta ju ka hetkel, vaid on lastega kodus. Sealt see aeg leitaksegi, loogiline ju 🙂
Jep, ma kodused toimetused teen jooksvalt koos Leenu abiga ja 2x nädalas teeme Brunoga kahekesi suurema koristuse ja
igasugused meisterdamised jms. teen laste lõunaune ajal (ja mida annab, teen Leenuga koos) 🙂
Tööelu kõrvalt jõudmine oleks minu jaoks ka müstika (või äärmiselt hea organiseeritus).
kas sa nõudepesumasinat selle kindlustusega ei saa välja vahetada nagu arvuti said? parandamine võib kallimaks minna kui
omavastutus, kojukutse eest juba mingi miljon võetakse.
Just! Mul eelmine masin kui katki läks (elekteoonika
läks lolliks ja tekkis mingi ülesurve vms, et hakkas vett
ukse vahelt välja viskama) ja parandamine oleks läind
niivôrs kalliks, et kasulikum oli uus osta.
Mul aitas sellisest elustiilist vabanemiseks
NIMEKIRI. Tegin külmkapile nimekirja
KÕIGEST mis on tarvis teha. Ja siis hakkasin
aga hagu andma. Aega läks mitu nädalat aga
kõik sai tehtud ja maru uhke tunne oli sealt
järjest asju maha kriipsutada. Mingi süsteem jäi
sellega sisse aga vaheat kui mingud hunnikud
hakkavad jälle ligi hiilima teen jälle nimekirja.
Sa kirjeldasid täpselt minu elu …
praegu, kui ma olen puruhaige. Sul on
vaja kindlat aega, mis Sa koristad
mingit nurka või tuba. Ja vaat siis
koristadki. Kui valmis ei saa, jätad
pooleli ja teed järgmisel päeval
edasi – muidu on järgmiseks päevaks
koristamine nii vastumeelne, et Sa
lihtsalt ei hakka seda tegema. Mustad
pesud viid alati KOHE mustapesukorvi.
Puhtad pesud paned kohe pärast nende
kuivamist puhtapesukohta ja sealt
sorteerid kappidesse ära.
Söögitegemisega samal ajal loed
Marile raamatut või koristad kööki
või kütad ahju või koristad koera
loike. Sa ei pea kõrval seisma ja
pealt vaatama, kuidas muna keema
läheb, ausalt. See
koduperenaise-oskus tuleb aastatega.
Ühel päeval vaatad praegusele elule
tagasi ja mõtled, kas Sa tõesti oled
ennast rööprähklemises nii saamatuna
tundnud. Sa oled tubli ja võimekas,
küll Sa õpid.
Ma just eile õhtul vaatasin neid
kohutavaid tolmurulle, mis mul koju
tekkinud on…(piinlik, ma tean!),
aga mul ei olnud nt aega võtta
tolmuimeja ja natukene korrastada.
Vaja ju sada muud asja teha –
koristada, pesu pesema panna, pesu
kuivama panna, kuivanud pesu kappi
panna, trenni teha (eile leidsin aega
teha kükke ja kõhulihaseid).
Ühesõnaga, see koristamine on minu
jaoks suur töö ja nõuab peaaegu
tervet päeva (kuigi mul on ühetoaline
korter). Sest kui ma koristamisega
alustan, ei suuda ma lõpetada 😀 siis
näen igal pool näed neid väikseid
vigu, mis küürimist vajaksid
(sellised Monki stiilis kiiksud, a la
segisti ümber katlakiviring, ukse
peal mingi väike plekk – vaja ju kogu
ust küürima hakata, jne jne). Üksinda
ma ei tohigi koristada, sest muidu
see tegevus ei lõppegi. Võimalusel
koristan ikka koos mehega, ta aitab
mul õiget (st kiiresti valmis) kurssi
hoida 🙂
ah jaa, ja nädalavahetustel eelistan
iga kell magada või jalutada, aga
mitte koristada 🙂 sest sellest
väärtuslikust ajast hakkab lihtsalt
kahju….
Ma küll 18 aga no mul täpselt sama mis sul. Õnneks
elan veel vanematega. Ülejaanud kodu korras ja minu
oma siis nagu pommiauk. Kooliasju vaja teha aga aega
pole ja tanu sellele sitt seis jne jne jne. Ma ei saa aru
nendest kes kaivad koolis, tool, tegelevad nt lapsega ja
kaivad veel trennis jne. kust nad votavad selle aja?????
Soovitan seda postitust mitte töö juures lugeda 😀 Sa
kirjeldasid praegu 100% minu elu, mul on sama
küsimus. Ma lihtsalt ei jõua, ei füüsiliselt ega vaimselt .
Nädalavahetusel tahaks ainult voodis vedeleda. Ja ma
lihtsalt naeran nende inimeste peale, kes siia moraali
tulevad lugema. Ära põe, sa pole ainus!
Koristamisega on see et kui koguaeg korda hoida, siis kaost ei tule.
Kuna päeval meil kedagi kodus ei ole, siis üldiselt on raske paari tunniga õhtul kaost tekitada. Tolmuimejaga tõmban üle
päeva, selle 10minutit aega leiab alati 🙂
Lapsega on meil selline tava tekkinud, et õhtul lähevad mänguasjad oma kohale magama.
Nõudepesumasin käib korra päevas enamasti. Kui meil eelmises korteris nõudepesumasinat ei olnud, siis õhtul pesin kindlasti
nõud ära. Mulle ei meeldi magama minna, kui köök v teised toad sassis on..
Musta pesu jaoks kasutame mustapesukorvi.
Nädalavahetusel koristan ühel päeval korralikult, tolmud, põrandapesu, WC vannituba jms..
Nii et kõik on ikka enesedistsiplineerimise küsimus 🙂
Koristaja sul käib, nii et korra nädalas on sul ju korralik üldpuhastus.
Proovi leida igapäev kasvõi see 30minutit, et suurem kaos ära hoida. Kui see harjumuseks saab, siis teistmoodi enam ei tahagi.
Lisaks annab see ju Marile ka eeskuju! Sa ju ei taha et temast lohakas naine kasvaks?!
Aega on meil kõigil ju ühe palju, erinevus on see, kuidas me seda kasutame ja planeerime.
Mulle meeeldib koristada, ma teen seda mingil määral
iga päev. Eriti mulle meeldib, lausa pean saama
koristada siis, kui tuju on halb, see maandab stressi mul
🙂
Aga kõik nuud ettevõtmised on kättevõtmise asi… Kui
tahta midagi teha piisavalt, saab ka tehtud. Ja lapsega
tegelemise saab ühildada mingitesse oma tegevustesse
nende kaasamise ? EDU aja leidmisel!
Issand Mallu, sa kirjutasid just praegu minu elust 😀
Koera mul küll ei ole ja kasse ka mitte, aga laps, kelle mänguasjad katavad põrandaid vaiba asemel – check!
Magamistoas terve kuhi riideid, mis tuleks kappidesse panna – check!
Lisaks põhitööle lisatöö – check!
Trenni teen kodus ja AEGA EI OLE muu jaoks.
Ja no see tunne, kui kodu uksest sisse astun…ajab nii vihaseks aga lihtsam on ignoreerida 😀
Mv… kolmandat korda kirjutan, sest mingi error oli.
Anyway.. kui lohutab, siis mul on samasugune hullar kodus. Noh last veel pole, kes kõike segamini ajaks, aga me suudame
kuidagi ise kõike seda sama tekitada. Ütlen ausalt, mul ei ole viitsimist koristada, nii hea on võtta tekk ja lihtsalt diivanil lesida.
Hea, kui ma süüagi viitsin teha. Nädala sees pole lihtsalt jõudu ja tuju ning nädalavahetusel tahaks millegi muuga, kui
koristamisega, tegeleda.
Õnneks täna elukaaslane lubas peale tööd ise koristada, pidi kasspeldiku puhastama (mis ongi tema töö enamasti :D),
tolmuimejaga natuke kraamima ja veel nipet näpet, eks näis, mis saab.
Öeldakse, et kes teeb, see jõuab 😀 Ja mulle tundub ka, et mida rohkem kohustusi võtta, siis rohkem tulemust on. Aga see võib
muidugi olla lühiajaline, sest üks hetk saab lihtsalt jaks otsa. Koristamisega on see lugu, et ma ka ei fänna seda, aga ometi koristan
ma nii tihti, sest mind häirib segadus. Ja see on ju parim motivaator 😀 ega asjad ise ennast korda ei tee ja polegi muud kui käed
käiku lasta
Lugesin ja mõtlesin,kas asi ikka nii hull on?
Kirjutada sa ju ikka oskad,et põnev lugeda on!
NB! Vaataks tõsielu filmi:”Mallukas ja tema kiire elu.”
Mul kah aega pole. Peaks nagu olema, võiks nagu olla,
aga ikka kaob ära. Pealegi, koristamine pole üldse
meeldiv tegevus 😀 Pigem meisterdan lastega midagi.
Sinu puhul ma imestan, et kust sa võtad aja blogida.
Mul pole aega nii palju lugeda, kui sina kirjutad 😀
Rääkimata siis sellest, et ise saaks … Ma ei tea…. korra
päevas kirjutada. Kui hästi läheb, leian korra nädalas
aega selleks 😀
Hahaha, nii hea ajastus sul sellel
postitusel – ja ma mõistan TÄPSELT,
mida tunned. Nimelt olen juba aasta
otsa jauranud mõttest lõpuks ometi
teha ära oma toidublogi (sest
ilmselgelt Eesti vajab ju veel ühte
kodukokablogi, oh jee!), mille peale
elukaaslane eile lõpuks ütles, et
davai, tee endale palun jõulukingitus
& uusaastalubadus 2in1 ning ava see
blogi juba ükskord 😀
Ja nüüd ma olen 2 päeva ajast, mil
tegelikult peaksin tööl tähtis ja
toimekas olema, jõllitanud
toidublogisid ja ohkinud endamisi, et
ma ju EI SAA pakkuda mingit
võimalikku konkurentsi ilma vähemalt
583 uue taldriku, tassi, kausi,
vaagna, karbi, liua ja vormita,
milles oma käkke imeilusaks
pildistada! Kuidas reaalselt saab
inimesel olla NII PALJU erinevaid
nõusid ja NII ILUS KÖÖK? Kuidas tal
liha nii pruuniks läheb ja kuidas tal
pavlova nii valge jääb? Kuidas ta
oskab ISE välja mõelda, mis
järjekorras ja mis koguses ja mis
asjad selle või teise toidu sisse
lähevad nii, et see ka hiljem koos
püsiks? Niuts.
Seega, ma täiega fiilin sind, aga
samas ma mõtlen, et äkki see ongi
meie võlu – et sinul on toad sassis
ja põrandal koerasitt, ning et minul
on mingi vannitoasuurune köök
miniatuursete tööpindadega ja et mu
toite iseloomustab pigem sõna “leid”
kui “looming”! Olemegi ässad omas
nišis 😀
Point being, ära põe, korras toad
pididki olema märk igavast elust 😉
Õigesti öeldud – mul ei ole muud elu, sellepärast on ka
aega kitsesid teha 😀
Ma armastan koristamist, lemmik tegevus. Kõik alati
arvavad, et teen nalja 😀 kui koristan, siis peab kõik
olema kindla nurga all ja loodiga mõõdetud, haige, ma
tean 😀 tulen koristan su kodu ära 😀
Oh, hea teada, et ma ainukene pole
kellele meeldib koristada! Ema vahest
ikka ei jõua ära imestada, kui MONK
saab 1 inimene olla. Ja isegi vahest
hullem veel, kui Monk. 😀 Nii hea on
ju kodus olla ja enesetunne ka kohe
palju parem ja rõõmsam, kui kõik toad
korras ja puhtad on. Ja oii seda head
tunnet pärast koristamist. Nii et
jagan täiega sinu arvamust. Kõlan
kindlasti hullumeelsena, aga ka MINA
ARMASTAN KORISTADA! 😀
😀 väga tuttav olukord 😉
Sinu suureks oskuseks ja andeks on nö mööda minnes kirjutada valmis selliseid blogipostitusi, et naera pooleks või nuta terve tiigi
täis pisaraid. On siis seda leivaküpsetamise oskust vaja 😀
Aga ise hakkasin hiljuti õmblemisega väikest viisi tegelema. Mari vist kaisulapi jaoks juba liiga suur? Kuigi valmimas on just üks
natu suurem kaisulapp juba veidi suuremale pisipõnnile. https://www.facebook.com/LoLolooming/
Oh jumal küll. Sa oled oma blogi reklaaminud juba
piisavalt, kas tõesti on vaja veel mingit FB lehte ka
reklaamida?
Sa nii üritad alati siduda oma kommentaare tekstiga,
aga ikka jääb lõpuks kõlama sinu blogi aadress või siis
nüüd FB oma. Õhh 🙁
Inimene kirjutab, et tal ei ole aega meisterdada ja sina
lingid oma meisterduse posti. Noo. Ilmselgelt sa ei
kommenteeri selleks, et Mallukale vastata.
Nii häirib. Ei saa lugemata ka jätta, sest kommentaarid
huvitavad. Aga Sinu pidev linkimine igal pool lihtsalt
viskas üle.
Ah, tead, ära pane tähele tegelt. Läksin korra
närvi, siis läksin. Ise ka juba kahetsen. Järgmine
kord lihtsalt libisen üle sinu kommentaarist.
Minuga on ka see, et käin iga päev korra
tolmuimejaga korteri üle, siis ei teki ka suurt
segadust. Lapsed koristavad juba ise enda
järelt. Ma ei suuda isegi ühte päeva jätta
nõusid pesemata, endal halb tunne. Nende
hallitama minek võtab ju vähemalt nädal, kui
mitte kaks… Kas tõesti sellist aega ka ei leia???
Ajaga on vahel jah nii ,et see lendab lausa.Kui lapsi polnud ,siis ei saanud aru kuhu aeg lendab .Oma nokitsemised üritan teha kui
tibu magab vōi ōhtul ,kui kōik magavad .Töö inimese elu on selline, tean kui käisin tööl,hetkel kodune.Vahel tundub ,et kodus
olles jääb kah aega puudu.
Lapse kōrvalt üritan teha Amigurumi asju
http://maculagirl.blogspot.com.ee/2015/09/girl-with-curly-hair.html
Mallukas, kust Sa koristaja leidsid? Mul oleks ka abi vaja natukene, aga ei ole siiani head varianti leidnud..
Mina olen siit abi saanud kodumasinate remondi osas: http://www.abimees.ee/ee/contact.html
Ma saaks sinu pool vist infarkti 😀 Mul on juba kodus kisa lahti kui keegi suhkrut lauale on kogemata natukene puistanud. Jooksen
igal vabal hetkel harjade ja muu säärasega ringi 😀 haige pedant lihtsalt. Isegi külas olles koristan 😀
palun jumal tule mulle külla siis!!!! 😀 naljakas on muidugi see, et ükspäev olin sõbranna juures ja pakkusin, et kle koristaks su elutoa ära ja siis koristasimegi 😀 Aga kodus? Oh ei!
Külas on huvitavam koristada 😀
Mallu, tule külla 😀