KODU KURB ON OLLA MEISTERDUSED

kust ometi need oskused ja aeg?

1. detsember 2015

Ma vahel loen siin teiste blogidest asju ja löön imestusest käsi kokku. Esiteks – on alles kõikidel teistel kaasasündinud meisterdus- ja kokkamisoskused. Eks siin mina ka muidugi teinekord midagi kokku klopsin, aga olgem ausad, 90% asjadest, mida ma üritan, lihtsalt ei kuku välja. Näiteks viimased leivad, mis ma kokku keerasin, maitsesid nagu jahuplaat ja kõvastusid tunni ajaga nii ära, et ma oleks võinud neid külmrelvana kasutada. Teiseks, KUST SEE AEG VÕETAKSE, ET NEID KÕIKI ASJU TEHA?

Tahtsin mina ka kuuseokstest mega kaunistust teha, lõpptulemus oli ikka see, et mul oli nii kiire ja ma ei osanud midagi teha ja ma viskasin nad vaasi, ning pritsisin mingisuguse mürgiga kokku, mis tahtis kunstlumi olla.

Ega see mind tavaliselt ei heiduta. Ikka mul järjest tekib neid plaane ja mõtteid, et mida kõike grandioosset ma süüa teen või valmis meisterdan. Aga lõpptulemus on ikkagi see, et ma tulen töölt koju, nutan natukene selle segaduse peale, lükkan harjaga raja sisse, et inimlik liikuda oleks ja puhkan vähe diivanil. Seda niikaua, kuni tuleb Mari ja loobib mu raja jälle asju täis, mille peale korjan ma need ikkagi mingisse mänguasjakasti kokku, mille ta minuti pärast uuesti maha valab.

Eilseks oli meie köögis selline seis, et kui süüa tahtsid, pidid vannitoas endale taldriku ja kahvli ära pesema. Seda seetõttu, et noh, köögi kraanikauss on KAAREGA täis ja seal ei mahu midgai tegema. Nõudepesumasin on mul muidugi ka, aga see läks katki ja isegi seda ma ei suuda ära teha, et helistaks siis parandusmehele (kust ma saan mingi parandusmehe üldse?), kes selle korda teeks. Ja hoidku jumal selle eest, et keegi sealt seest siis nõud välja võtaks ja ära peseks. Oh ei! Seal sees asjad elavad juba uut elu oma hallitusemaailmas, aga minu lahendus on seda ust lihtsalt mitte avada.

Magamistuba näeb välja nagu mingi kodutute pesitsuspunkt, mida ma ka iga päev luban endale koristada, aga siis juhtub elu. Noh, et tuleb tööle minna ja töölt tulla ja Mariga sustriitada ja süüa teha ja siis ongi, naks, öö käes. No mida ma siis koristan ja millal? Nädalavahetusel nagu võiks, aga ma ei tahaaa-aaa-aa-aaa! Ma tahan lihtsalt olla ja lamada!

Olgu jumal armuline, et mul kord nädalas koristaja käib, ilma temata oleks ma ennast ammu mättasse löönud. Peakski uurima, et millal tal “jõuluvaheaeg” tuleb, et teaks inimesele boonustki anda selle eest, et ta minusuguse prükkari jama koristama peab pidevalt, aga no, nagu öeldud – olgu jumal talle armuline ta teenete eest!

Magamistuba ta mul siiski ei korista, sest ma nii südametu ka pole, et ma vaese inimese sinna põrgulõksu saadaks, kus on kuhjades ja kuhjades riideid. Kas mustad või puhtad, kes seda teab? Jumal teab, mida ta sealt veel leida võib?! Ei, eks ma pean sinna ikkagi mingi hetk ise sukelduma, aga noh, millal ometi?

Mari tuba tahab ka koristamist, aga no vaevalt, et ma sinna enne jõuan, kui enda omasse. Ja kassi liivakastid peaks ära puhastama? Jumal tänatud, et nad õues käivad, muidu oleks mul vist pool elamist täis situtud.

Samas ega on ka, iga jumala päev astub keegi meie majas kuse või sita sisse. Halvimal juhul mõlemasse. See mõte viib selleni, et äkki ma peaks Lottet VEEL rohkem õue tassima (kuigi kogu aeg tassin), aga no jeesus mul pole aega mitte midagi siin maailmas teha, välja arvatud ilmselgelt selle postituse kirjutamine.

Pean tööd tegema, last kasvatama, Kardole aega leidma, Lottega kooli minema, kui väga rõve tünn olla ei taha, siis peaks trenni minema, kunagi kaalusin isegi autokooli läbida (aga hui!), süüa on vaja teha, mingilgi määral koristada ja lisaks on mul veel blogiga mingid teemad ja lepingud ja koostööd ja pildistamised, mis tahavad ka tegemist ja….

Ja siis ma loen blogist, kuidas teised meisterdavad imeilusaid kitsesid, mis võttis raudselt nelisada aastat aega ja nüüd on neil ilus kodukaunistus (jep, tsau Aili!) ja mis mul on? Mul pole MIDAGI, sest mul POLE AEGA?! Kust teised selle aja võtavad? Kas teised ei ela mingit elu või… Või olen mina ainuke saamatu, kes ei oska lihtsalt elu elada?

Mul on tunne, et iga päev libiseb niiimoodi NAUHTI mööda, korraga on kell 23.00 ja pole jõudnud nagu midagi teha ja kuidagi olla, kui tuleb juba magama minna, et ärgata ja tööle tulla. Õnneks vähemalt tööl pole segamini ja isegi kui oleks, ega ma siis ei koristaks siin ka.

HELP PEOPLE! 

no-time-to-explain-animals-get-in-the-cars

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

75 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Andrea 3. detsember 2015 at 00:05

    Hei,
    ühekordsed pappnõud võiksid Sind ajutiselt hädast välja aidata:) Põlevad ahjus-pliidi all hästi. Aga kogu see Sinu igapäeva elu
    korrastamise asi on minu meelest laiem teema ja see on kinni selles, et Sul oleks vaja leida oma elus enda jaoks see tegelik nn
    päris asi mida Sa teha tahaksid. Mingi naiste ajakiri ja blogivärk ei pruugi olla Sinu jaoks selline tegevus, mis Sinu jaoks Sinu elu m
    mõtestaks ja arendaks. Rahmid siia -sinna aga ikka pole päris see õige. Siis ongi nii, et Sa ei ole oma elu peremees, asjad juhtuvad j
    ja Sa lihtsalt oled selle kõigega hädas. Mina ei oska Sulle soovitada kuidas ja mida Sa võiksid/peaksid tegema, sellele saad üksnes S
    Sina ise vastuse leida.

  • Reply K 2. detsember 2015 at 12:40

    Esiteks olen üksikvanem, seega pole kohustust leida aega mehele. ;) mis on ilmselgelt positiivne :)
    Teiseks on mul laps erivajadustega, temaga mngimine, koosolemine ja vajalikud protseduurid võtavad õhtul aega umbes 4
    tundi.
    (tal on raske puue) ja kui ta terve on mis juhtub umbes 1 ndal uhe kalendrikuu jooksul siis on a lasteaias ja mul on aega oma
    närve rahustada. Kokkata ma ei oska, st et pooled toidud mis ma teen ei maitse mulle omalegi,seega asendame need korrad
    kamapallidega vms juraga. Laps saab enamasti magama alles 11 õhtul misstttu algab minu aeg sellest hetkest, siis hakkan
    koristama ,õppima jms sest kui ta lasteaias on siis ma käin koolis :)
    PS õnneks ei saa meil tekkida hallitand nõusid kraanikausis vms sest meil poleeee nii plaju nõusid.
    Ja kuna meie elamises pole lubatud pesumasinat ühendada siis tuleb ka riided käsitsi pesta. Voodipesud viin pesumajja või
    mõne tuttava juurde. OK pesmaja on minujaoks utoopiliselt kallis ja eriti närvi ajab see et mul on pesumasin mis seisab mu õe
    juures keldris kasutuna….
    Ma ei tea mida ma teeks kui mul oleks suurem korter, hetkel 20 ruutmeetrit. Sest selle koristamine käib üle jõu niigi. aga jah
    süüa teha ma ei oska kuigi ikka üritan ja lapsega meisterdamine on lahe ja see on mu prioriteet nr 1.
    Aga kui mul kaob jõud ja tahtmine siis küsin endale antidepressandid. Need toovad taas ellu värvid ja tahtmise,kui tahtmist on
    siis saab hakkama.

    • Reply Mallukas 2. detsember 2015 at 13:30

      Appi, sa oled niiiiii tubli!

  • Reply elis 2. detsember 2015 at 12:22

    Ma arvan, et sa peaksid oma ajaplaani
    koostama ja mingid tegevused läbi
    mõtlema. Korista näiteks koos Mariga,
    las ta tassib musta pesu kokku vms.
    Peske Kardoga nõusid korda mööda. Ja
    vooditegemise harjumuse võiks ka igal
    hommikul juba külge saada. Mina
    näiteks ei saa õhtul minna magama
    voodisse, mis on terve päeva sassis
    olnud ja seal veel keegi päeva
    jooksul peal ka aelenud. Ma kujutan
    kohe ette kuidas voodi on rõve ja
    purusid täis tassitud linade kängar.
    Mulle meeldib kohe kõik sirgeks ja
    peale tõmmata. Nõusid pesen üldiselt
    siis kui kraanikauss hakkab täis
    saama.. enne eriti mitte.

  • Reply Mia 2. detsember 2015 at 02:55

    Ma hea meelega tuleks sulle appi koristama :D Ma täiega kaifin koristamist. Vahepeal vaatasin seda Obsessive Compulsive
    Cleaners, kus inimesed läksid appi sellistele, kellel toad träna täis või konkreetselt aastaid maja koristamata ja mõtlesin, et kui
    Eestis selline saade tehakse, siis läheks hea meelega niimoodi appi (kui kaamerahirmu ei oleks) :D Muidugi ma nii hull ei ole kui
    osad appiminejad seal olid, kes klooriga WCd tegid 5x päevas puhtaks ja kartsid meeletult pisikuid jne.
    Endal ka kodu vahepeal sassis, tihti seda ka juhtunud, et keegi tuleb külla vähese ette teatamisega, siis loobin megakiirelt asju
    kappidesse, et jääks mulje nagu kodu oleks korras :D Ja igasuguste meisterdamistega olen ka mõelnud, et oi võiks seda ja seda
    teha ja siis ikka ei ole aega. Kuigi minul on see täiesti enda laiskuse taga kuna mul ei ole ei koduloomi ega last. Olen mõelnud ka,
    et kuidas veel pereinimesed jõuavad kõike laste ja töö kõrvalt, ma tunnen et mul jookseb juhe kokku juba töö ja enda
    molutamise kõrvalt.

    • Reply Mallukas 2. detsember 2015 at 13:31

      Jeesus, tule külla siis :D

  • Reply kity 2. detsember 2015 at 02:36

    Kui on kodus segadus,siis tuleb mul lausa
    masekas peale.Hetkel olen titega kodune,aga
    ometi kaob päev käest nagu nõiaväel,tihtipeale
    jääb ajast puudugi,nii toimetan teinekord öö
    tundideni. Kui aega saaks osta,oleks ma ilmselt
    pankrotis ka juba ;) . Elaks korteris,siis vast
    saaks rohkem aega iseendale ja hobidele
    pühendada,aga oma majas ajab üks töö teist
    taga. Kui käisin tööl,siis oli mul oma kindel
    graafik välja kujunenud,mis mulle sobis,nii jäi
    aega puhkamisekski. Töötasin 12 h vahetustes
    ,vahest kolm ,vahest neli vahetust järjest. Peale
    tööpäevi jõudsin n.ö kiirkoristuse ära teha
    ( tööpinnad puhtaks ,nõud masinasse ja kiire
    tiir tolmuimejaga) esimesel puhkepäeval
    rügasin end vigaseks ( pesu pesemine,terve
    maja koristus: tolmu võtmised,põranda pesu
    jne jne.) Kui oli talv,siis ülejäänud kaks päeva
    võtsin vabamalt,puhkasin,käisin külas,tegelesin
    oma koertega.Suvel lisandusid mu
    puhkepäevadesse muru niitmine ja
    lillepeenarde rohimine,sügisel lehtede
    riisumine.Arvasin ,et kui jään titega koju on mul
    rohkem aega,aga tuleb välja,et ajast jääb
    puudugi.Hommikul äratus,saadan pere tööle/
    kooli,tegelen titega,siis lähen välja kärutama
    temaga. Sel ajal kui ta lõunaund teeb,koristan
    ma toas hommikust jäänud segadust,teen süüa
    ja muid toimetusi mis vaja teha on.Kui laps
    ärkab on jälle temaga tegelemise aeg.Õhtul
    saabub pere,kes tahab süüa ja kelle järgi peab
    koristama pärast….. Peale lapse vannitamist ja
    magama panemist ,on vahel veel toimetusi mis
    tegemist tahavad.Kui pean kodust väljas
    käima,ilusalongis või pikemalt kuskil
    poodides,siis on mu päevagraafik nii segi,et ei
    teagi kust alustada koju jõudes.Vahel on tunne,
    et oi kuidas ma ei viitsi triblada nii. Aga see on
    mu oma valik (oleks võinud oma korteris edasi
    kükitada ja elu oleks lill :D ) Puhtust ja korda
    oma kodus hindan väga (vahest kui juhtubki
    mingi segadus kodus olema ja kui keegi
    helistab,et külla tulla tahab,siis pole mind
    kodus :) .Mul on häbi kedagi külla lasta
    omale,kuna mul tekib tunne ,et olen üks paras
    laiskloom,kes ei suuda puhtas kodus külalisi
    võõrustada. Mul on suht ükskõik millised
    näevad välja mu sõprade kodud,aga mu enda
    oma peab korras olema,siis olen ma rahulik ja
    õnnelik .

  • Reply Ty 1. detsember 2015 at 23:13

    apppi… tean täpselt mida tunned… ma arvan, et asi pole mitte niivõrd ajas vaid pigem selle planeerimise oskamatuses ja ka
    LAISKUSES. Jah, ma olen laisk. Ma tõesti hindan kvaliteetaega endaga ja teistega rohkem kui koristamist ja küürimist. Kõige
    hullem on see, et kui oled kõik ära koristanud siis järgmine päev paneb keegi mingi väikese läbu kuskile töötasapinnale. Siis tuleb
    järgmine inimene ja vaatab – oh mis tore väike läbu – ja paneb talle oma läbu ka kõrvale. Ja nii see pall veerema hakkab kuni
    järgmiseks õhtuks on kõik jällllllllle sassis… ja mis motti on niimoodi koristada? Ah? Milleks? Kellele? Keegi sega ju ei hinda ja ei
    hoia puhatana… seega olengi käega löönud. Mul on mees, kaks last, hunnik koduloomi ja töö ja ülikool ja trenni tahaks ju ka teha…
    so cheers! and f*ck it all!

  • Reply KLM 1. detsember 2015 at 23:01

    Ma olin jumala kindel, et loen kommentaare stiilis “kullake, sa pole ainus…”, aga ei.

    Pärast tööpäeva rooman koju, ainuke mõte on, et tahan puhata & mängida. Selle asemel peaksin hoopis palgatööd jätkama
    (hullud ajad), kööki lihvima-värvima (panin elukaaslase fakti ette, et nädalavahetusel hakkame köögi põrandat vahetama –
    endal värvimisetapp täitsa vahele jäänud) või kassiga mängima. Ei jaksa, ausalt, ei jaksa.

    Kodu on valdavas osas seapesa (vabandan ennast praegu remondiga välja). Kui ise jätan asju laokile, ei lähegi nii närvi, peale
    vaadates lihtsalt häirib. Kui elukaaslane jätab asjad laokile, olen meganärvis, sest ma tean, kes selle lõpuks ära koristab (vihje:
    mina).

    Seega kullake, sa pole ainus!

  • Reply Kristi 1. detsember 2015 at 21:17

    Mis blogisid sa loed? :)
    Oskad soovitada äkki midagi huvitavat.. sisustusblogid vms

  • Reply varikasblog 1. detsember 2015 at 21:11

    No mul sama asi, pole aega meisterdada. Või pole ma piisavalt emane.. Mees ka maininud, et teised naised küll dekoreerivad kodu
    ja meisterdavad :D Aga nooh, samas ma töötan tihtipeale vähemalt 45h nädalas ja käin 4-5 korda trennis, kodu on alati korras –
    pole aega seda sassi ajada ;)

  • Reply Eveliis 1. detsember 2015 at 20:35

    Mina tean, miks sina (ja mina) ei leia aega imeilusate niidist hirvede meisterdamiseks. Me joome kell pool
    kaks veini. Normaalsed inimesed on samal ajal kas tööl või meisterdavad. Nii lihtne ongi.

  • Reply hanna 1. detsember 2015 at 20:19

    Võeh, endal ei ole rõve teil sassis kodus elada, õhtul väsinuna räpasesse koju tulla?
    Meie kodus pestakse mustad nõud kohe ära ja voodid tehakse kohe peale tõusmist. Mustad riided lähevad kohe pesumasinasse,
    pestud riided pannakse kohe kuivama ja kuivanud riided kohe kappi. Riidekapid on korras, midagi ei vedele valedes sahtlites ega
    veel hullem põrandal. Ma ei mäleta korda, millal ma viimati oleks kodust ära läinud nii, et voodid oleks tegemata, mustad nõud
    kraanikausis või diivanil olev pleed kokkupanemata.
    Duši all on riiuli peal ka puhastusvahendid – kes duši all käib, saab samal ajal ka dušikabiini seinu ja põrandaid pesta. Nõusid
    pestes, saab kohe läikima lüüa ka kraanikausi, pliidiplaadid ja köögi tööpinnad. Tolmuimejaga teeme ülepäeva vaheldumisi.
    Kui aega jääb puudu, siis tõuske tund aega varem!

    • Reply Vaike 1. detsember 2015 at 21:07

      Ma teen iga päev tolmuimejaga, kas ma olen nüüd veel parem kui sina?

    • Reply Triin 1. detsember 2015 at 21:53

      “Kes duši all käib, saab samal ajal ka dušikabiini seinu ja põrandaid pesta. ” :D :D :D :D Sorry, aga milline mees su välja kannatab?
      :D

    • Reply Marusja 1. detsember 2015 at 22:01

      Päriselt ka on selliseid inimesi olemas?

      • Reply Marusja 1. detsember 2015 at 22:05

        Aga voodit teha,kohe peale tõusmist on eriti ebahügieeniline.Niiskus jääb kõik voodipesusse ja seal hakkavad arenema
        jubedad mikroorganismid.

    • Reply K 1. detsember 2015 at 23:06

      Appi, kui kohutav!! Aga veits naljakas ka!
      Aga Mallukas, suured tänud, et selle teemaks võtsid, sest see sama probleem närib ka mind.

      • Reply Mallukas 2. detsember 2015 at 13:33

        Elu on selline :D

    • Reply MaruMari 2. detsember 2015 at 00:55

      Tegelt? Iga krdi kord küürid ühe käega duši seina ja
      teisega selga?
      Oi jummijommi noh

      Ma teen ka voodi iga päev ära, nõudepesumasin töötab
      ka iga päev, riided panen ka peasu ja kuivama, aga vat
      nyyd ma löikan kyll sulle näppu – ma triigin ka!
      Tolmuimejaga teen vahel kasvoi mitu korda päevas,
      oleneb kassi karvadest! Appiii! Sa teed ikka liiga harva!

      Jaaa, ilgelt rõve on koju tulla, kui kraanikausis on kaks
      kruusi ja lusikat, sest faking masin juba töötas ja ei
      vaevunud pesema neid.

      Ime, et sa ikka prügi prügikasti paned, mitte ei jookse
      tühjaks saanud pikmapakiga konteineri juurde

      Kamoon, inimene teab ise kuidas ja miks ta nii elab.
      Mine appi siis, kui sul rôve hakkas.

      • Reply E 2. detsember 2015 at 01:53

        :DDDDD

  • Reply h 1. detsember 2015 at 17:12

    põhjuse leiab alati:P
    aga ega eluaeg ei saa hullumajas” elada. küll sul loodetavasti üks ilus päev tuleb koristamistuhin peale. nt ma vaatan keset ööd
    tlc kanali pealt mingeid hullumeelseid koristajaid kes lähevad külla neile kes pole oma 20a koristanud ja omal tuleb ka suur
    vajadus hakata maal külmkappi koristama keset ööd.aga jätan ikkagi järgmiseks päevaks.
    ma vahel noormehe emal saan maal elades siin terve kotitäie pahaks läind konserve purke jms toite ära visata lisaks alati enne
    koristajat ise koristame ka oma asjad ära.
    riideid,sahtleid jms pisiasju meeldib väga koristada linnas, aga suurt korda ma ise ka alati ei suuda hoida.
    eks see ole vahel ikka kasvatuse kinni ja enda tahtes on asi.
    võtad asja kätte ja küll siis parem tunne endal ka kui kõik korda saab.

  • Reply njah 1. detsember 2015 at 15:58

    Mõtle positiivselt, varsti on väike
    neljajalgne nii suur, et saad temaga
    jalutamas või jooksmas käima hakata
    ja nii on kaks muret (trenn ja
    koeraga tegelemine) ühe hooga kaelast
    ära!

  • Reply preili R 1. detsember 2015 at 15:48

    Minu paev algab kahe plika äratamisega kell
    7.30 ,sis pessu,riidesse,patsid,lasteaeda,ise
    lahen tööle … Minu paev lõpeb 17.30 ,sis
    kihutan lasteaeda ja koju,sis teen süüa,koristan
    ära elammise mis vaja koristada,sis on lastel
    varsti pesu aeg ja tuttu.. ja nii ma käin
    ringiratast.. ülepaeviti pesen pesu.. nv üritan
    peol käia ja natuke lõõgastuda
    .. aga üldine soovitus on jh,et asjad korras
    püsiks,sis nõud peale söömist ära pesta,sis kui
    riideid vahetad,sis mustad kohe pesukorvi jne..
    sis ei teki seda segadust nii palju :)

  • Reply Diana 1. detsember 2015 at 15:45

    Mina olen täielik pedant,sest mul on nii palju vaba
    aega…töölt tulin suvel ära,et saaks oma juntsu
    rahulikult 1.kl saata ja olla rohkem perega..lapsel
    lõpevad lõunast tunnid,siis tuleb koju..mul laud
    lookas,sest ta on alati nii näljane,kui koolist tuleb..siis
    me õpime ja õpime :)
    Ausalt,ma naudin kodus olemist..mul on kodu alati
    korras ja puhas,pere riided puhtaks pestud/
    kuivatatud/ triigitud…soe õhtusöök alati laual..mis
    kõige tähtsam,perega saan palju rohkem koos
    olla…pere on mulle tööst alati tähtsam olnud :) ja ma
    käin mõned korrad nädalas lapsi hoidmas,et taskuraha
    teenida endale !! Isegi kodukoristuse võtaks
    juurde,kui leiaks :) :) kõik hommikud on vabad mul,kui
    olen lapse kooli saatnud ja mehe tööle !!
    Teinekord olen jällegi nii laisk,et endal vastik hakkab
    ..aga kuna mullle meeldib raamatuid lugeda,siis on
    põhjust ka laisk olla ja lihtsalt heegeldada :)

    • Reply Ty 1. detsember 2015 at 23:05

      Kus sa elad? Mul oleks pedanti kodu koristama appi vaja :D

  • Reply Daria 1. detsember 2015 at 15:43

    Tead, olin elus nii obsessive compulsive koristaja (kui
    üksinda elasin) kui ka laiskvorst, kellele mees ütles ‘miks
    sa pole kunagi põrandat pestnud?’. Lapse saamisega soov,
    et kõik õleks pedantselt korras on suurenenud. Samuti ka
    arusaam, et see on võimatu. Mul lihtsalt pole aega kõike
    koristada, nii et iga asi läheb KOHE sinna, kus ta peab
    olema. Mu lemmiklause on vist ‘Kullake, emme kohe tuleb
    sinuga mängima. Ma vaid pesen need taldrikud ära’.
    Vähemalt ei pese põrandaid käsitsi iga päev, väike OCD
    achievement seegi!

  • Reply Gaidi Randmäe 1. detsember 2015 at 15:34

    Noh see aeg tuleb lihtsalt kuskilt pigistada..kui tööl
    käiksin siis oleks suti raskem aga olles viimast kuud
    kodune siis ikka leiab selle aja..tänagi sai lõpuks tooli
    seljatoe katted pitsiga kaunistatud mida blogiski
    mainisin ja tegin tellitud 1.5 kg piparkoogitainast ära
    mida iga aasta tuttavad tellivad..hiljem tuleb veel oma
    6 kg tainast teha kuna vaja traditsiooniline
    piparkoogimaja meistertada ja imehäid piparkooke
    jõuludeks vslmistada ?? ütlen ausalt alumine
    korrus on mul korras aga ülemisele ei jõua
    kuidagi…magsmistoas on varsti selline riiete meri et
    jube…

  • Reply Kiku 1. detsember 2015 at 15:33

    No üldiselt on minu elutempo ka väga kiire. Põhitöö 8st poole viieni, lisaks lisatöö mida teen kodus ja planeerin oma aega ise mis
    päeval kliente kutsun jne ja hommikuti lähen veel kella 7:00 aeg trenni , no tööle jõuan seetõttu suts ihljem 8:30. Kõige selle
    kõrval ma koristan ja teen ise süüa, meeldib kokata kuna tervislikku toitu on ju vaja, kaalun ja mässan süüa endale ja mehele. Aga
    see elurütm tuleb lihtsalt sisse saada :)
    Soovitan kasvõi iga õhtu võtta endale 1 tegevus, et täna teen suuretoa täiesti korda tolmu võtan ära jne .. teine päev
    magamistuba ja riidekapid , et nädalavahetusel saaks mõnusalt puhtas kodus perekeskel puhata :)

  • Reply Birgit 1. detsember 2015 at 15:24

    Oh, seda tunnet ma tean, et aega
    pole! Ise raban koolis ja tööl käia,
    samal ajal teen korteris remonti (ei
    värvi lihtsalt kapikest üle, vaid
    kõik on reaalselt betoonini lahti
    kisutud) ning siis peab veel eraeluks
    ka aega jääma. Mida külmemaks ja
    pimedamaks läheb, seda rohkem tekib
    see tunne, et enam lihtsalt ei suuda.
    Ja mis kõige hullem, stressiga
    hakkavad juuksed välja langema! :D
    Aga pole siin midagi, pea vastu, tee
    oma pere keskis nädalavahetusel
    koristustalgud ja ongi pärast hea
    olla :)

  • Reply Landa 1. detsember 2015 at 15:11

    Mul täna hommikul oli ka paras põrsamaja aga siis
    helistas mehele sõber , et tuleb läbi kohvile ja
    kahepeale saime 15 minutiga toad korda :D Kutsu
    mõni sõbranna või sõber külla kes on pedantsem ja
    kelle ees oleks häbi kui sassis on :) minu puhul toimib
    alati :D

    • Reply njah 1. detsember 2015 at 16:01

      Meil on ämma küllatulek see, mis
      koristama sunnib. Mu ema on sama
      lohakas kui mina (kust ma mujalt
      selle külge olen saanud), nii et tema
      külaskäikudeks koristada ei viitsi.
      Aga kui mehe ema tuleb siis küürime
      kahekesi nii, et higimull otsa ees,
      et korter ikka elamiskõlbulik välja
      näeks :D
      Ise naerame ka, et oleme alles
      petturid, muidu elame sealaudas aga
      teistele on vaja näidata, kui
      korralikud oleme. Kuid nii saab
      vähemalt iga paari nädala tagant
      elamise korda tehtud.

      • Reply Kristiina 1. detsember 2015 at 22:42

        Hahaha, meil sama nipp :D kodu saab
        nagu imeväel korda, kui keegi külla
        tulemas ja keegi pole kunagi näinud, mis
        sealaudas me tegelt enamus ajast elame
        :D

      • Reply Kaidi 3. detsember 2015 at 11:24

        Mul kahh Ämma külaskäik suurimaks motivaatoriks :) !

  • Reply mammu 1. detsember 2015 at 14:57

    Oi, ma tean seda tunnet :(
    Aga paar soovitust, mille järgi ise ÜRITAN tegutseda-Tuled töölt koju(kahma sellel päeval mingit valmistoitu), annad lapse
    mehele ja võtad ühe ülesande-näiteks elamisest kõik must pesu kokku korjata. Järgmine päev ülesandeks köögis nõud ära pesta
    jne. Ega üksinda aktiivse lapse kõrvalt ei saa, selleks vaja ikka meest appi last valvama :) Ja kui antakse aega ja võimalust
    koristada, siis peaks see ehk ka natuke kiiremini minema :)
    Teine asi, mida jälgida üritan, on lihtne ütlus: “kui lähed-siis vii, kui tuled, siis too”.
    Ehk siis-lähed vannituppa, samal ajal kahma kaasa tee peal vedelevad mustad riided. Tuled vannitoast ja liigud magamistuppa-
    võta kaasa puhtad riided.

    • Reply MaruMari 2. detsember 2015 at 01:02

      Mul on ka aktiivne laps, aga saab tehtud ikka.
      Tuleb leida lapsele tegevus, mida ta teeb rohkem, kui 5-
      10min ja juba see aitab hädast
      A vbla mul on mingi teistmoodi aktiivne siis, sest ma
      kaasanteda ka palju. Nt koristame asju koos pôrandalt
      tema mängude kasti ja siis teen algul mina tolmuimejaga
      ja siis tema. Ma saan samal ajal nt nôud masinasse
      panna. Masinast aitab tema jàlle puhtad nôud vàlja
      vôtta. (1a8k on vana)

  • Reply Liis 1. detsember 2015 at 14:24

    Segadust ei teki, kui asjad kohe peale kasutamist
    omale kohale panna. Enne magamaminekut teen
    elamise korda, pesen nõud, korjan mänguasjad kokku,
    diivani sätin korda, riided tumbale jne jne. Suurt
    koristust teen kord nädalas. Aga jah, magama ei saa
    minna teadmisega, et sassis on. Isegi peale kodupidu
    svipsis peaga teen kõik korda

    • Reply aile 1. detsember 2015 at 14:49

      Kas sul laps(ed) ja mees on? Koduloomad? Kui ei, siis
      see on hoopis teine teema. Lisaks veel maja vs
      korterielu.

      • Reply sipd 1. detsember 2015 at 15:04

        Arvasin et ma ainukene hull. Kass on, mees on, laps ja suur korter. Hommikul ârkan 4.20
        teen mehele js endale syya. Koristan veits(riided kappi mis kuivad jne). Korrastan voodid.
        Reisin 100km kaugusele kooli. Òhtul 5-6 kodus. Opin.olen lapsega, teen syya, panen
        Pesumasina tőőle. Pesen nòud peale sööki ja tomban pòrandad puhtaks.
        Asja nimi on organiseerimine. Minu “oma aeg” on bussis. See ka viimasel ajal puhkuse
        planeerimise alla lãinud.
        Nv laupäev aga on päev kus ei tee midagi.

      • Reply K. 1. detsember 2015 at 15:14

        Mul on 2 väikest last ja haige koer (kes vajab suurt hoolitsust), suur maja ja talitan samamoodi. Kodu on koguaeg korras.
        Kusjuures kahe aastane ja neljane koristavad ka enda järgi täiesti vabatahtlikult, sest olen neid pisikesest saadik niimodi
        harjutanud. Kõik on võimalik kui tahta. Nõudepesumasinast on muidugi suur abi :) Mul tekib segamini kodus stress ja ei
        tahagi seal olla…

      • Reply Liis 1. detsember 2015 at 22:30

        Mul on mees, laps, kass ja maja ;)

      • Reply MaruMari 2. detsember 2015 at 01:06

        Mul on kolm last, kass, koer, maja ja suur hoov
        Ikka talitan sama skeemi järgi, et ôhtul kôik korda.
        Okei tolmuimejaga ei tee ôhtuti enam, aga diivan,
        köök , mänguasjad jne ikka teeme enne magama
        minekut korda.
        Siuh sàuh ja valmis
        Hommikuti magame kaua, päeval aktiivselt ôues
        3h
        Siis vaja sôidutada suuremaid lapsi jne ja kui veel
        omal ka trenn siis maha saab istuda ca 8 ajal. Seega
        kuigi ma tööl ei käi, siis pole ka päevasel ajal eriti
        palju aega kodus vuntsida.
        Aga ohtul kiiresti siit ja sealt ja valmis.

  • Reply Printsess 1. detsember 2015 at 14:23

    No Aili, Lipsuke, Britt ei tööta ju ka hetkel, vaid on lastega kodus. Sealt see aeg leitaksegi, loogiline ju :)

    • Reply Britt 1. detsember 2015 at 15:14

      Jep, ma kodused toimetused teen jooksvalt koos Leenu abiga ja 2x nädalas teeme Brunoga kahekesi suurema koristuse ja
      igasugused meisterdamised jms. teen laste lõunaune ajal (ja mida annab, teen Leenuga koos) :)

      Tööelu kõrvalt jõudmine oleks minu jaoks ka müstika (või äärmiselt hea organiseeritus).

  • Reply ... 1. detsember 2015 at 14:23

    kas sa nõudepesumasinat selle kindlustusega ei saa välja vahetada nagu arvuti said? parandamine võib kallimaks minna kui
    omavastutus, kojukutse eest juba mingi miljon võetakse.

    • Reply MaruMari 2. detsember 2015 at 01:08

      Just! Mul eelmine masin kui katki läks (elekteoonika
      läks lolliks ja tekkis mingi ülesurve vms, et hakkas vett
      ukse vahelt välja viskama) ja parandamine oleks läind
      niivôrs kalliks, et kasulikum oli uus osta.

  • Reply Kerttu 1. detsember 2015 at 14:23

    Mul aitas sellisest elustiilist vabanemiseks
    NIMEKIRI. Tegin külmkapile nimekirja
    KÕIGEST mis on tarvis teha. Ja siis hakkasin
    aga hagu andma. Aega läks mitu nädalat aga
    kõik sai tehtud ja maru uhke tunne oli sealt
    järjest asju maha kriipsutada. Mingi süsteem jäi
    sellega sisse aga vaheat kui mingud hunnikud
    hakkavad jälle ligi hiilima teen jälle nimekirja.

  • Reply reet 1. detsember 2015 at 14:08

    Sa kirjeldasid täpselt minu elu …
    praegu, kui ma olen puruhaige. Sul on
    vaja kindlat aega, mis Sa koristad
    mingit nurka või tuba. Ja vaat siis
    koristadki. Kui valmis ei saa, jätad
    pooleli ja teed järgmisel päeval
    edasi – muidu on järgmiseks päevaks
    koristamine nii vastumeelne, et Sa
    lihtsalt ei hakka seda tegema. Mustad
    pesud viid alati KOHE mustapesukorvi.
    Puhtad pesud paned kohe pärast nende
    kuivamist puhtapesukohta ja sealt
    sorteerid kappidesse ära.
    Söögitegemisega samal ajal loed
    Marile raamatut või koristad kööki
    või kütad ahju või koristad koera
    loike. Sa ei pea kõrval seisma ja
    pealt vaatama, kuidas muna keema
    läheb, ausalt. See
    koduperenaise-oskus tuleb aastatega.
    Ühel päeval vaatad praegusele elule
    tagasi ja mõtled, kas Sa tõesti oled
    ennast rööprähklemises nii saamatuna
    tundnud. Sa oled tubli ja võimekas,
    küll Sa õpid.

  • Reply Katrin 1. detsember 2015 at 14:07

    Ma just eile õhtul vaatasin neid
    kohutavaid tolmurulle, mis mul koju
    tekkinud on…(piinlik, ma tean!),
    aga mul ei olnud nt aega võtta
    tolmuimeja ja natukene korrastada.
    Vaja ju sada muud asja teha –
    koristada, pesu pesema panna, pesu
    kuivama panna, kuivanud pesu kappi
    panna, trenni teha (eile leidsin aega
    teha kükke ja kõhulihaseid).
    Ühesõnaga, see koristamine on minu
    jaoks suur töö ja nõuab peaaegu
    tervet päeva (kuigi mul on ühetoaline
    korter). Sest kui ma koristamisega
    alustan, ei suuda ma lõpetada :D siis
    näen igal pool näed neid väikseid
    vigu, mis küürimist vajaksid
    (sellised Monki stiilis kiiksud, a la
    segisti ümber katlakiviring, ukse
    peal mingi väike plekk – vaja ju kogu
    ust küürima hakata, jne jne). Üksinda
    ma ei tohigi koristada, sest muidu
    see tegevus ei lõppegi. Võimalusel
    koristan ikka koos mehega, ta aitab
    mul õiget (st kiiresti valmis) kurssi
    hoida :)

    • Reply Katrin 1. detsember 2015 at 14:08

      ah jaa, ja nädalavahetustel eelistan
      iga kell magada või jalutada, aga
      mitte koristada :) sest sellest
      väärtuslikust ajast hakkab lihtsalt
      kahju….

  • Reply karmen 1. detsember 2015 at 14:04

    Ma küll 18 aga no mul täpselt sama mis sul. Õnneks
    elan veel vanematega. Ülejaanud kodu korras ja minu
    oma siis nagu pommiauk. Kooliasju vaja teha aga aega
    pole ja tanu sellele sitt seis jne jne jne. Ma ei saa aru
    nendest kes kaivad koolis, tool, tegelevad nt lapsega ja
    kaivad veel trennis jne. kust nad votavad selle aja?????

  • Reply Hedvig 1. detsember 2015 at 13:56

    Soovitan seda postitust mitte töö juures lugeda :D Sa
    kirjeldasid praegu 100% minu elu, mul on sama
    küsimus. Ma lihtsalt ei jõua, ei füüsiliselt ega vaimselt .
    Nädalavahetusel tahaks ainult voodis vedeleda. Ja ma
    lihtsalt naeran nende inimeste peale, kes siia moraali
    tulevad lugema. Ära põe, sa pole ainus!

  • Reply K. 1. detsember 2015 at 13:51

    Koristamisega on see et kui koguaeg korda hoida, siis kaost ei tule.

    Kuna päeval meil kedagi kodus ei ole, siis üldiselt on raske paari tunniga õhtul kaost tekitada. Tolmuimejaga tõmban üle
    päeva, selle 10minutit aega leiab alati :)

    Lapsega on meil selline tava tekkinud, et õhtul lähevad mänguasjad oma kohale magama.

    Nõudepesumasin käib korra päevas enamasti. Kui meil eelmises korteris nõudepesumasinat ei olnud, siis õhtul pesin kindlasti
    nõud ära. Mulle ei meeldi magama minna, kui köök v teised toad sassis on..

    Musta pesu jaoks kasutame mustapesukorvi.

    Nädalavahetusel koristan ühel päeval korralikult, tolmud, põrandapesu, WC vannituba jms..

    Nii et kõik on ikka enesedistsiplineerimise küsimus :)

    Koristaja sul käib, nii et korra nädalas on sul ju korralik üldpuhastus.

    Proovi leida igapäev kasvõi see 30minutit, et suurem kaos ära hoida. Kui see harjumuseks saab, siis teistmoodi enam ei tahagi.
    Lisaks annab see ju Marile ka eeskuju! Sa ju ei taha et temast lohakas naine kasvaks?!

    Aega on meil kõigil ju ühe palju, erinevus on see, kuidas me seda kasutame ja planeerime.

  • Reply Angeli 1. detsember 2015 at 13:51

    Mulle meeeldib koristada, ma teen seda mingil määral
    iga päev. Eriti mulle meeldib, lausa pean saama
    koristada siis, kui tuju on halb, see maandab stressi mul
    :)
    Aga kõik nuud ettevõtmised on kättevõtmise asi… Kui
    tahta midagi teha piisavalt, saab ka tehtud. Ja lapsega
    tegelemise saab ühildada mingitesse oma tegevustesse
    nende kaasamise ? EDU aja leidmisel!

  • Reply Andra 1. detsember 2015 at 13:46

    Issand Mallu, sa kirjutasid just praegu minu elust :D

    Koera mul küll ei ole ja kasse ka mitte, aga laps, kelle mänguasjad katavad põrandaid vaiba asemel – check!

    Magamistoas terve kuhi riideid, mis tuleks kappidesse panna – check!

    Lisaks põhitööle lisatöö – check!

    Trenni teen kodus ja AEGA EI OLE muu jaoks.

    Ja no see tunne, kui kodu uksest sisse astun…ajab nii vihaseks aga lihtsam on ignoreerida :D

  • Reply anukasss 1. detsember 2015 at 13:45

    Mv… kolmandat korda kirjutan, sest mingi error oli.

    Anyway.. kui lohutab, siis mul on samasugune hullar kodus. Noh last veel pole, kes kõike segamini ajaks, aga me suudame
    kuidagi ise kõike seda sama tekitada. Ütlen ausalt, mul ei ole viitsimist koristada, nii hea on võtta tekk ja lihtsalt diivanil lesida.
    Hea, kui ma süüagi viitsin teha. Nädala sees pole lihtsalt jõudu ja tuju ning nädalavahetusel tahaks millegi muuga, kui
    koristamisega, tegeleda.
    Õnneks täna elukaaslane lubas peale tööd ise koristada, pidi kasspeldiku puhastama (mis ongi tema töö enamasti :D),
    tolmuimejaga natuke kraamima ja veel nipet näpet, eks näis, mis saab.

  • Reply meow 1. detsember 2015 at 13:42

    Öeldakse, et kes teeb, see jõuab :D Ja mulle tundub ka, et mida rohkem kohustusi võtta, siis rohkem tulemust on. Aga see võib
    muidugi olla lühiajaline, sest üks hetk saab lihtsalt jaks otsa. Koristamisega on see lugu, et ma ka ei fänna seda, aga ometi koristan
    ma nii tihti, sest mind häirib segadus. Ja see on ju parim motivaator :D ega asjad ise ennast korda ei tee ja polegi muud kui käed
    käiku lasta

  • Reply Jaana 1. detsember 2015 at 13:40

    Lugesin ja mõtlesin,kas asi ikka nii hull on?
    Kirjutada sa ju ikka oskad,et põnev lugeda on!
    NB! Vaataks tõsielu filmi:”Mallukas ja tema kiire elu.”

  • Reply Riin 1. detsember 2015 at 13:38

    Mul kah aega pole. Peaks nagu olema, võiks nagu olla,
    aga ikka kaob ära. Pealegi, koristamine pole üldse
    meeldiv tegevus :D Pigem meisterdan lastega midagi.

    Sinu puhul ma imestan, et kust sa võtad aja blogida.
    Mul pole aega nii palju lugeda, kui sina kirjutad :D
    Rääkimata siis sellest, et ise saaks … Ma ei tea…. korra
    päevas kirjutada. Kui hästi läheb, leian korra nädalas
    aega selleks :D

  • Reply Saskia 1. detsember 2015 at 13:38

    Hahaha, nii hea ajastus sul sellel
    postitusel – ja ma mõistan TÄPSELT,
    mida tunned. Nimelt olen juba aasta
    otsa jauranud mõttest lõpuks ometi
    teha ära oma toidublogi (sest
    ilmselgelt Eesti vajab ju veel ühte
    kodukokablogi, oh jee!), mille peale
    elukaaslane eile lõpuks ütles, et
    davai, tee endale palun jõulukingitus
    & uusaastalubadus 2in1 ning ava see
    blogi juba ükskord :D
    Ja nüüd ma olen 2 päeva ajast, mil
    tegelikult peaksin tööl tähtis ja
    toimekas olema, jõllitanud
    toidublogisid ja ohkinud endamisi, et
    ma ju EI SAA pakkuda mingit
    võimalikku konkurentsi ilma vähemalt
    583 uue taldriku, tassi, kausi,
    vaagna, karbi, liua ja vormita,
    milles oma käkke imeilusaks
    pildistada! Kuidas reaalselt saab
    inimesel olla NII PALJU erinevaid
    nõusid ja NII ILUS KÖÖK? Kuidas tal
    liha nii pruuniks läheb ja kuidas tal
    pavlova nii valge jääb? Kuidas ta
    oskab ISE välja mõelda, mis
    järjekorras ja mis koguses ja mis
    asjad selle või teise toidu sisse
    lähevad nii, et see ka hiljem koos
    püsiks? Niuts.
    Seega, ma täiega fiilin sind, aga
    samas ma mõtlen, et äkki see ongi
    meie võlu – et sinul on toad sassis
    ja põrandal koerasitt, ning et minul
    on mingi vannitoasuurune köök
    miniatuursete tööpindadega ja et mu
    toite iseloomustab pigem sõna “leid”
    kui “looming”! Olemegi ässad omas
    nišis :D
    Point being, ära põe, korras toad
    pididki olema märk igavast elust ;)

  • Reply Aili 1. detsember 2015 at 13:36

    Õigesti öeldud – mul ei ole muud elu, sellepärast on ka
    aega kitsesid teha :D

  • Reply Reili 1. detsember 2015 at 13:35

    Ma armastan koristamist, lemmik tegevus. Kõik alati
    arvavad, et teen nalja :D kui koristan, siis peab kõik
    olema kindla nurga all ja loodiga mõõdetud, haige, ma
    tean :D tulen koristan su kodu ära :D

    • Reply Skorpaneiu 1. detsember 2015 at 14:28

      Oh, hea teada, et ma ainukene pole
      kellele meeldib koristada! Ema vahest
      ikka ei jõua ära imestada, kui MONK
      saab 1 inimene olla. Ja isegi vahest
      hullem veel, kui Monk. :D Nii hea on
      ju kodus olla ja enesetunne ka kohe
      palju parem ja rõõmsam, kui kõik toad
      korras ja puhtad on. Ja oii seda head
      tunnet pärast koristamist. Nii et
      jagan täiega sinu arvamust. Kõlan
      kindlasti hullumeelsena, aga ka MINA
      ARMASTAN KORISTADA! :D

    • Reply annika 1. detsember 2015 at 19:17

      :D väga tuttav olukord ;)

  • Reply Kaie, www.uuskogemus.com 1. detsember 2015 at 13:33

    Sinu suureks oskuseks ja andeks on nö mööda minnes kirjutada valmis selliseid blogipostitusi, et naera pooleks või nuta terve tiigi
    täis pisaraid. On siis seda leivaküpsetamise oskust vaja :D
    Aga ise hakkasin hiljuti õmblemisega väikest viisi tegelema. Mari vist kaisulapi jaoks juba liiga suur? Kuigi valmimas on just üks
    natu suurem kaisulapp juba veidi suuremale pisipõnnile. https://www.facebook.com/LoLolooming/

    • Reply L 2. detsember 2015 at 00:20

      Oh jumal küll. Sa oled oma blogi reklaaminud juba
      piisavalt, kas tõesti on vaja veel mingit FB lehte ka
      reklaamida?
      Sa nii üritad alati siduda oma kommentaare tekstiga,
      aga ikka jääb lõpuks kõlama sinu blogi aadress või siis
      nüüd FB oma. Õhh :(
      Inimene kirjutab, et tal ei ole aega meisterdada ja sina
      lingid oma meisterduse posti. Noo. Ilmselgelt sa ei
      kommenteeri selleks, et Mallukale vastata.
      Nii häirib. Ei saa lugemata ka jätta, sest kommentaarid
      huvitavad. Aga Sinu pidev linkimine igal pool lihtsalt
      viskas üle.

      • Reply L 2. detsember 2015 at 00:46

        Ah, tead, ära pane tähele tegelt. Läksin korra
        närvi, siis läksin. Ise ka juba kahetsen. Järgmine
        kord lihtsalt libisen üle sinu kommentaarist.

  • Reply Kadri 1. detsember 2015 at 13:32

    Minuga on ka see, et käin iga päev korra
    tolmuimejaga korteri üle, siis ei teki ka suurt
    segadust. Lapsed koristavad juba ise enda
    järelt. Ma ei suuda isegi ühte päeva jätta
    nõusid pesemata, endal halb tunne. Nende
    hallitama minek võtab ju vähemalt nädal, kui
    mitte kaks… Kas tõesti sellist aega ka ei leia???

  • Reply Mustriks 1. detsember 2015 at 13:31

    Ajaga on vahel jah nii ,et see lendab lausa.Kui lapsi polnud ,siis ei saanud aru kuhu aeg lendab .Oma nokitsemised üritan teha kui
    tibu magab vōi ōhtul ,kui kōik magavad .Töö inimese elu on selline, tean kui käisin tööl,hetkel kodune.Vahel tundub ,et kodus
    olles jääb kah aega puudu.
    Lapse kōrvalt üritan teha Amigurumi asju
    http://maculagirl.blogspot.com.ee/2015/09/girl-with-curly-hair.html

  • Reply Glacier 1. detsember 2015 at 13:30

    Mallukas, kust Sa koristaja leidsid? Mul oleks ka abi vaja natukene, aga ei ole siiani head varianti leidnud..

  • Reply Mari 1. detsember 2015 at 13:24

    Mina olen siit abi saanud kodumasinate remondi osas: http://www.abimees.ee/ee/contact.html

  • Reply Virge 1. detsember 2015 at 13:24

    Ma saaks sinu pool vist infarkti :D Mul on juba kodus kisa lahti kui keegi suhkrut lauale on kogemata natukene puistanud. Jooksen
    igal vabal hetkel harjade ja muu säärasega ringi :D haige pedant lihtsalt. Isegi külas olles koristan :D

    • Reply Mallukas 1. detsember 2015 at 13:26

      palun jumal tule mulle külla siis!!!! :D naljakas on muidugi see, et ükspäev olin sõbranna juures ja pakkusin, et kle koristaks su elutoa ära ja siis koristasimegi :D Aga kodus? Oh ei!

      • Reply Virge 1. detsember 2015 at 13:27

        Külas on huvitavam koristada :D

      • Reply Ebapärlikarp 1. detsember 2015 at 14:10

        Mallu, tule külla :D