glamuuritari päevaraamat jätkub

Kunagi ei maksa küsida, kas olukord saab hullemaks minna, sest selle peale hõõrub universum käsi kokku ja kihistab pihku – ikka saab!

Eilne päev jätkus küll täpselt nii, nagu oleks arvata võinudki. Nimelt lõi Mari põhi alt ära. Mis muud, kui vahetasin iga 10-20 minuti tagant vaese lapse mähet, kes oli ebaharilikult loid ja kurb. Kohe kahju teist vaadata. Ometi võttis ta ennast kokku, et lõpuks elavdada meie maja igavaid ja valgeid aknapõski. Ehk siis nii kaua kuni mina teed keetsin, värvis noor artist ühe aknapõse punaseks. Täitsa kaunis ju.

Selleks ajaks kui Kardo koju jõudis, sain ma aru, et mitte vaid Mari ei ole ainuke, kes on…eee…põhja kaotanud, või kuidas nüüd viisakalt ennast väljendada. Minu enesetunne oli siiski kordi parem kui Maril, sest ühel hetkel ronis ta mulle täiesti kaissu ja oksendas välja absoluutselt iga grammi sööki, mida Kardo talle enne sisse suutis anda. Seda siis kenasti üle minu, üle diivani, üle pleedi ja üle lambanaha.

Ma ei hakka siin üle igasuguste rämedustepiiride minema, aga ma lihtsalt hoiatuseks ütlen, et kui teil on plaanis raputada lambanahalt ropsi terrassile, siis veenduge enne, et tuul teie poole ei oleks. Ma ei veendunud ja kahetsen siiani. Just sayin‘. Ma võiks edasi rääkida, kuidas Kardo Mari vannitas, aga seal läks see lugu veel rämedamaks ja ma jätan selle teile lihtsalt ette kujutada, mis õudus seal vannis lõpuks kokku oli.

Tänane Marikese olukord on lihtsalt loid. 38 palavik ja vedeleb teki all nagu väike nunnu ahvipojuke. Nii kahju on vaadata, kui lapsel kehva olla on. Enda nadi enesetundega veel lepid, aga mis see väike nööbike siin ilmas halba teinud on, et tal igalt poolt kõike lippama peab. Enda puhul kasutan positiivset mõtlemist – ehk võtan lausa allagi 😀

Kuna me mõlemad siin tekkide all oleme, siis kuulame parasjagu plaadi pealt lastelaule. Ma kunagi ammu kirjutasin blogis ka, et mulle saadeti hästi tore lastelaulude plaat “Lood plaadi pealt” (LINK). Nüüd on Mari suurem ja ühel päeval tuli mulle see plaat meelde. Enamasti seetõttu, et Mari iga reklaamimuusika ajal tantsu vihuma hakkab. Plaadi leidsin üles küll, aga see oli kuskile valesti ära pandud ja täitsa ära kriibitud, mistõttu tuli mul lihtsalt uus osta, sest mulle endale hakkasid need laulud jubedalt meeldima. Kuigi esimene kord saadeti see plaat mulle jah niiöelda reklaaami märgiks, siis ma ausalt ütlen, et ma poleks ju uut ostma hakanud, kui mulle see väga meeldinud poleks. Seega, kes otsib toredat lastelaulude plaati lapsele, siis see on just õige valik. Maksab 10.99€ (siin).

Kerge guugeldus näitas mulle, et seda plaati saab tellida Apollost. Panin selle ostukorvi ja hakkasin juba selle eest tasuma, kui mulle kargas ette kiri, et telli veel mingi summa eest ja saad tarne tasuta. Läksin kiikasin siis nende lasteplaatide valikut, kui nägin seal entel-tenteli plaati, kus peal 50 Eesti populaarseimat lastelaulu. Seda plaati oli mul küll vaja, sest ma tahaks, et Mari ka neid laulda oskaks ja mina neid enam peast küll ei mäleta. Panin ka selle ostukorvi, see maksis natsa alla 13 euro (siin).

Seejärel märkasin ma nende lehel suurelt vilkuvat bännerit, mis ütles, et neil on palju raamatuid -90%. Kuna ma siin viimasel ajal rohkem raamatute lainele tagasi ronida tahan, siis mõtlesin üle kiigata, mis neil siis ka pakutakse. Eriti kui lubatud on, et lausa 90% soodukat. Nõnda ma tellisingi allahindlusega neli raamatut ka. Kaks Shauni raamatut Marile, mille kohta ma arvasin, et need on rohkemate piltidega ja titekamad, aga tegelikult pole seal pilte üldsegi, vaid on rohkem selline ette lugemise raamat. Ma neid kohe Marile kätte ei annagi, parem panen kõrvale aegadeks, kui ta vanem on ja kõike puruks rebida ei taha.

Siis jäi mulle silma raamat “50 trikki, mida oma koerale õpetada” nii et panin selle ka ostukorvi. Ikka tahaks, et Lotte mõnda muud trikki ka peale tuppa häda tegemise oskaks. Lõpetuseks paelus mind pealkiri “Sool, suhkur, rasv“, mis oli 51% alla hinnatud ja lubab lugejale selgeks teha, mis päriselt meie toidukorvidesse “toidu” pähe topitakse. Tundub huvitav ja peale kõige selle oli ta veel New York Timesi menuk, nii et loodame siis, et on põnev raamat. Ma veel seda lugeda pole jõudnud, sest mul on endiselt mu “Jõehobu elutoas” raamatust paar lehte lugeda.

Muuseas, ma olin selle postituse kirjutamisega juba sealmaal, et kirjutasin plaatidest, kui ma korraks meilile kiigates nägin, et Apollo palus mul oma lugejatele ka teada anda sellest samast kampaaniast, millest ma just põhimõtteliselt kirjutamas olin. Seega võiks öelda, et see postitus on ja ei ole reklaampostitus 😀 St, reklaam on nagunii, aga ma tahtsin seda ise teha, sest näidata neid plaate ja raamatute osas ka ikka, et lugejatele näidata, et ma olen üks jube haritud mutt, kes ka raamatuid loeb 😀 Lisaks lubasid nad mul postituse eest valida ühe raamatu ja raamatuid ei saa ühel inimesel mitte kunagi liiga palju olla, seega siin see postitus on.