Värska Sanatoorium ja puhkus Värskas

Vaade meie toast!

Eile jõudsime siis kell 7 õhtul kenasti Värska sanatooriumisse. Kõlab nagu me oleks lihtsalt autosse istunud ja naks kohal olnud, aga tegelikult sõitsime me siia pea 3-4 tundi. Ma isegi täpselt ei tea.

Minule kohaselt suutsin ma maha unustada oma meigikoti ja pooled tarbeesemed. Näiteks ujumisriided. Õnneks saime Põlva kaubamajas kiire lahenduse ja nüüd olen ma ühe paari siniste ujukate võrra rikkam. Kuna me tegime pidevalt pissi-, söögi- ja suitsupause, siis venis see kohalejõudmine ikka omajagu. Me olime juba selleks valmis, et me õhtusöögile ei jõua ja olime endale õhtuks natukene nosimist ostnud, kuid meie üllatuseks pakuti vastuvõtust, et me ikka sööma läheksime. Kuigi me seda teha ei soovinud, sest olime üsna väsinud, oli see siiski kena üllatus.

Toaks saime  me esimesel korrusel asuva Juunior sviidi (link). Kui me oleks Mariga tulnud, oleks see kahe erineva toa süsteem väga mugav olnud, sest oleksime saanud Mari ühte tuppa magama panna ja ise teises toas üleval olla. Kuigi Marikest kaasas ei olnud, siis päris mõnna oli diivanil filme vaadata ja siis voodisse tudule minna, mitte oma õueriietega puhaste linade vahele ronida.

Ma ei saa nüüd öelda, et see tuba hull luksus oleks, aga täitsa armas ja hubane. Nagu ma aru saanud olen, siis Värska sanatoorium ei olegi just mingi SPAelamuse otsimise koht, vaid inimesed tulevad siia enamasti siiski ravi ja teraapiat saama. Kuigi remont käib ja uus osa avatakse juba paari päeva pärast. Näiteks kolmas korrus on jumala tuttuus ja ilus, nõnda ka vastuvõtt.

Värska vee kraanid renoveeritud korrusel….

VS teisel korrusel, mis pole veel renoveeritud.

Esimesel õhtul me eriti midagi ei teinudki. Vaatasime õudukat “The Visit”, mis on lihtsalt superhirmus. Kes tahab elu lõpuni vanu inimesi karta, siis andke tuld ja vaadake. Et me ikka magama julgeks minna, vaatasime “pealekaks” komöödiat nimega “Trainwreck” mis rääkis naisest, kes kartis suhteid. Loomulikult lõpetas ta õnnelikus suhtes, nii et saime rahuliku südamega magama minna.

Ps! Voodi, linad, tekid, padjad – kõik olid nii superpehmed. Ma ei saa aru, miks ma kodus kunagi linu nii pehmeks ei saa? Mis nende hotellide ja SPAde nipp on?!

Hommikul ärkasin ma vanainimese kombel kell 8. Ma ise arvasin, et kell on raudselt juba vähemalt 12 ja et me oleme kindlasti täiega sisse maganud nii hommikusöögile, kui ka Krislyni hommikusele massaažile, aga tutkit. Samas kui me juba üleval olime, kebisime sööma.

Enne siia tulekut olin ma kuulnud jutte, et a)toidud on jube head ja kodused, b)toidud on hirmus kehvad. Mina pean tunnistama, et jah, mingit restoranitoitu oodata ei maksa, aga kõhu saab korralikult täis ja valikut on ka. Alloleval kollaažil on näha ka õunakook, mis oli nii hea, et ma sõin seda rohkem, kui tunnistada tihkaksin.

Pärast hommikusööki vaatasin mina Grey anatoomia uue osa ära ja Krislyn käis massaažis (link), mille kohta on tal vaid kiidusõnu. Oli olla olnud tore tädi ja väga lõõgastav massaaž. Ainukene miinus – oleks võinud kauem kesta! Krislyn soovitab seda kõigil võtta, sest tema sõnul on see väga hea algus päevale. Ja mina soovitan… Grei anatoomiat vaadata, sest see on maailma lahedaim sari, just sayin’.

Kui Krislyn tagasi tuli ja minul sari vaadatud sai, ajasime Kargu alla ja läksime Värskat avastama. Esimese asjana ronisime kohe Tsäimajja, kus vaatasime hobust, sõime natukene pliini/suppi ja jõime köömneteed, mida teenindaja soovitas. Väga eriskummaline, aga hea maitsega tee!

Tsäimaja lastenurgake

Kõik seinad olid kaetud eriti lahedate raamitud kinnastega. Me pidasime vaikselt aru, et kas keegi saaks aru, kui me mõned paarid pihta paneks, aga me ei tihanud siiski proovida 🙁

Muidugi leidsime me mingi vana, mahajäetud maja, kus ka pilte teha. Me mõtlesime ise, et see on nagu iga hea õuduka algus. “Oh vaata, mahajäetud maja, lähme teeme seal pilte ja kui me keldrist mingeid hääli kuuleme, siis kindlasti hargneme ja lähme erinevatesse pimedatesse ruumidesse!”.

Kui metsad läbi konnatud, mõtlesime selle Värska jõuka üle kaeda, sest eelmisel õhtul olin mina endale usinalt hapusid komme näost sisse ajanud. Mõeldud- tehtud. Natikene otsisime seda küll taga, aga leidsime üles ja tegime väheke trenjooshat.

Seejärel oli aeg minu mudavanniks (link), mis oli päris naljakas kogemus. Esiteks ma ei teadnud, et ennast paljaks koorima peab, kuigi see on vast loogiline, kes siis riietega vannis käib. Siuh-sauh täitis töötaja vanni vett täis, käskis mul trussikud maha koorida ja vanni karata. Mis siis muud kui kargasin.

Ma ei jõudnud veel ennast sissegi sättida, kui juba tuluke kustus, 10 minutit täis sai ja aeg vannist välja kobida kätte sai. Samas päris pull oli ja meenutas mulle seda fiilingut kui väiksena rannas sai ennast mudaga kokku mäkerdatud.

Ja nüüd käisime me lõunal, kus sai korralikku koolitoitu ja mina istun siin ja toksin blogida. Natikene on meil veel aega, siis on õige aeg Värska noortele blogimisest rääkida. Nii kaua kavatsen ma leiba luusse lasta ja lihtsalt puhata, sest nagu kodulehelgi ütles, on peale mudavanni tõesti suur rammestus peal ja millegi tegemisest küll praegu ma mõelda ei suuda.

Vot sellised lood siit Värskamaalt! Mis teil nädalavahetusel head tehtud sai/saab?