rannakehad ja ebaperfektsus

Ma muidu suur juutuubi fänn ei ole, sest ma enamasti lihtsalt EI VIITSI teiste inimeste videosid vaadata. Mulle on kuidagi palju mugavam asju lugeda, kui näha. Tänapäeval on enamasti asjad vist vastupidi, sest te ei kujuta ette, mitu korda ma olen kuulnud lauset: “Ma loeks küll su blogi, aga sa kirjutad nii pikki sissekandeid, ma ei viitsi neid lugeda”. Ma ei tea, kui raske on oma silmi liigutada ja lugeda?

Ühesõnaga tahtsin ma jõuda sinna, et kuigi ma muidu juutuubis ei surfa ja nende poppide juutuuberitega ennast kursis ei hoia, siis ma loomulikult olin kuulnud sellisest tüdrukust nagu Graveyardgirl (tema channel on SIIN). Olin ka paari videot näinud, sest üldiselt see idee mulle meeldib, et ta näitab erinevaid asju ja katsetab, kas need tõesti töötavad. Ainuke miinus on see, et minu jaoks ta röögib kuidagi jube kõvasti ja on lihtsalt…too much for me. Mitte, et see halb oleks, aga ma tõesti ei ole suutnud väga kaua seda kisavat ja grimasse tegevat tüdrukut väga pikalt vaadata, sest mul tekib tunne, et ma pean üleni vaiksesse kohta minema ja natukene rahu saama sellest inimesest ja tema ülevoolavast energiast. Aga see on täitsa minu enda isiklik maitse ja arvamus, tegelikult on ta jube popp ja armastatud, seega inimesed ja nende röökimise talumise aste on erinevad.

Eile aga nägin, et mitmed inimesed jagasid just tema linki “whats wrong with your teeth” ja kuna mul ei olnud midagi paremat teha, siis ma panin arvuti kõlarid häää-äääästi vaikseks ja kuulasin, mis ta siis oma hammastest räägib. Jah, need videod, mis ma näinud olin, siis tõepoolest oli mulle ka silma jäänud, et tal on alumised hambad natsa viltused ja kollased. Ja ma tahtsin ka teada saada, et no miks see naine siis neid korda ei tee, ise on nii maailmakuulus juutuuber ja puha.

Miks siis ei tee? Sest ta lihtsalt EI TAHA ja ta meeldib endale ka niimoodi väga hästi. Ma lihtsalt kuulasin ta juttu sellest, kuidas ta on väiksest peale oma vildakat hammast südamepõhjani armastanud ja kuidas kõik talle peale pressisid, et kle mine pane kindlalt breketid, sest sa suurena kahetsed seda ja tahad endale ilusaid ja sirgeid hambaid. Aga vahi lopsu, tema siiamaani armastab oma põikpäiset ja vildakat hammast, kes trotsis kõiki “hambaseadusi” ja kasvas rebelina hoopis viltu. Ja see mõte meeldis mulle. Ja nõnda ma panin kohe tema röökimist ja grimassitamist sada korda vähem tähele, sest noh, ta tundus juba selleks hetkeks nii armas inimene, et las ta siis karjub, jumala haud. Kes olen mina, et öelda, et üks inimene ei tohi oma videodes näidata just nii palju emotsiooni välja, kui tema sees parasjagu on, eksole.

Aga see hamba teema pani mind mõtlema selle üle, et mul olid ka viltused esihambad ja mind need kohutaval kombel häirisid. Kui ma vaatasin peeglisse, siis ma mõtlesin kogu aeg, et need on nii koledad ja ma ei saanud kunagi hammastega naeratada ja varjasin oma suud käega. See tegi elu palju keerulisemaks, kuigi tegelikult ei ole ju vahet, kas kellelgi on hambad natsa viltu või mitte. Mind aga häiris see niii niii nii väga. Kohe, kui ma hambad korda sain, siis ausalt ma olin 100% õnnelikum inimene!

Samas kuulen ma pidevalt kommentaare enda kehakaalu kohta. Jah, ma tean. Loomulikult räägitakse iga naise kehakaalust ja see on täitsa arusaadav, kui ma kaalusin kaks aastat tagasi 49 kilo ja olen nüüd 63 kilo. See on ikka päris suur vahe. Ja tõesti – kui ma kaalusin 68.9 kilo, siis mul oli endal ka halb. Noh, kui ma riides olin, siis mul ei olnud halb, aga pesuväel peeglisse vaadata küll oli vastik ja pidevalt käis peas mõte, et no kuidas ma olen ennast nii käest lasknud ja kuidas ma ei viitsi selle suhtes midagi teha. Nii kaua ketrasin seda mõtet, kuni noh, võtsin kätte ja tegelesin siis ka natsake, et mitte päris 100 kilosena lõpetada.

Aga näiteks praegu. Okei, praegu ma olen rase ka, aga ma ausalt vaatan peeglisse ja mõtlen, et holy shit, mu keha on jumala ilus! Jah, see ei ole uhke kuuspaki ja maailma saledaima pihaga ja mu kann ei ole kivikõva ja mu käed-jalad võiksid ju olla natsa peenemad ja natsa trimmis ja ÜLDSE võiksin ma näha välja nagu Victoria Secretsi modell. Aga ma ei näe. Ja ma olen jumala okei sellega!

Mul on vahepeal mingi poolde põlve rippuv lott näos, kui ma mingis teatud asendis olen ja mu põsed lähevad jube punni, kui ma naeran ja mu kõhul on kolm pekivolti kui ma istun. Aga ma ausalt ei vaata ühtegi nendest asjadest ja mõtle, et issand. Fuhh. Ma VIHKAN oma keha. Mkmm! Ma muidugi ei nutaks oma volte ja lotte taga, aga no kui nad praegu siin minuga on, siis las nad olla pealegi! Mari meelest on mu lõualott muuseas väga armas, sest ta mõnikord paitab seda hellalt. Ja mu kõhuvoldid on sellised, et kui ma kaua istun ja püsti tõusen, siis nad jätavad peki vahele sellised randid, nagu mul oleks PEKI KUUSPAKK! See on ju peaaegu kuuspakk! 😀 Ja las need punnis põsed ka rahumeeli hängida mu küljes, ongi parem naeratada – kaugemale näha!

Ja siis ma mõtlen, et kui palju kordi elus ma olen mõelnud, et ma PEAKSIN alla võtma või PEAKSIN olema selline või teine, sest noh, teised on. Ühiskond on. Ajakirjad röögivad, et suvi on tulemas ja tuleb saada rannavormi. Pilt on kenasti juures, milline see rannavorm olema peaks. Ei, see ei hõlma enda all armsaid sangakesi ja naerulotti ja punnis põski.

Ma ei ütle, et selline keha KOLE või vale oleks. Oh ei, see on muidugi täitsa arvestatav rannavorm. Aga nii palju kui mina rannas käinud olen, siis seal on neid vorme mingi 200 erinevat, seega võite endale kõik kenasti õlale patsutada, sest ma garanteerin teile, et kui teil KEHA küjes on, siis on teil olemas ka rannavorm. Kohe päris ausalt. Ja mina ka ei saa aru, miks ma ei võiks öelda, et ma olen oma elu parimas rannavormis, sest kindlasti tuleks kuskile anonüümselt kommenteerima või foorumisse räuskama inimesed, kes oksendaksid mu keha peale ja ütleksid, et see Mallukas on puhta segi läinud, kui oma vaala keha rannavormiga segi ajab.

Aga kes see dikteerib, milline see õige rannavorm on? Ja kui juba uurimiseks läks, siis milline on õige poes käigu vorm? Või õige tööl käimise vorm? Või vanaemal külas käimise vorm? Mis imeloom see rannavorm on?

Ma ütlen käsi südamel, et trenni teha ja tervislikult toituda on loomulikult arukas, sest niimoodi oleme me vastupidavamad ja saame kauem siin imelises maailmas tegutseda ja elada. Kõike kogeda ja näha ja tunda ja joosta ja mängida ja armastada ja kõike seda. Aga päris ausalt puhtalt välimus on ju tegelikult nii kaua teisejärguline, kui see sind ennast ei häiri. Kui sa saad peeglisse vaadata, ilma et sa hakkaksid nutma või ennast vihkama, siis on ju kõik okei. Kui sa vaatad oma volte ja patsutad neid rahulolevalt, sest eilne sefiiritort oli tõesti hea ja las see väike pekikihineke elab ka oma elu, kui ta nii väga tahab, eksole?

Tõesti on ka minu meelest naeruväärne mõnitada teise inimese füüsilisi omadusi. Jah, ma olen raudselt seda elu jooksul teinud ja kindlasti on ka mul mingeid inimesi/pilte/videosid vaadates peast läbi käinud, et oh appi, ta on nii paksuks läinud, või issand jumal, kui katkised ta juuksed on või noh, midagi säärast kritiseerivat ja arvustavat. Aga et nüüd kätte võtta ja sellele inimesele teada anda, et juhhuu, sa oled vist täiega juurde võtnud? No miks? Või, et sul on koledad juuksed. Või punniline nahk. Või kole lott. Või paksud käsivarred. Või mida iganes! Not cool man!

Ma ka kuulsin, et olla arutatud, et ma ikka pean ka oma kehakaalu kohta valetama, sest olla inimesi, kes kaaluvad sama palju kui mina, aga näevad lausa 10 kg kergemad välja kui minu pildid, mis ma endast pannud olen. Mis see info mulle andma peaks? 😀 Et…. on olemas minust pikemaid inimesi, kes arvatavasti näevadki sama kaalu juures peenemad välja? Või miks ma üldse PEAN peenem olema, kui ma olen praegu ka jumala rahul?

Miks peavad olema kõik inimesed peenikesed ja elama must-valgetes kodudes ka kandma nahktagi ja snapchatis endale koeranägu ette monteerima ja käima pilateses ja teenima vähemalt 1000 eurot, sest alla selle on suht “mark” ja inimesel võiks ju olla huvi “enda eest hoolitseda”. Selle alla kuulub siis oma kodu iga päev koristamine, küünte lakkimine, soengu tegemine, hammaste valgendamine, keratiinhoolduses käimine ja muud sellised asjad. Mis teevad meid ilusaks ja ühiskonnale aktsepteeritavaks.

Mu juuksed on vist kolm päeva pesemata ja ma lõikasin endale ise eile pelleris tuka ette, et välja näha. Mu jalad on nii karvased, et ma kardan voodis Kardole pihta minna, sest võib juhtuda, et mu teravad jalakarvad rebivad ta reiearterid katki ja seda jama veel vaja. Mu varbaküüntel on lakk maha kulunud ja mu parema käe küüned on puhta ära näritud ja eile ma ei viitsinud harja tuua ja lükkasin kõik prügi diivani alla, mis elutoas vedeles. Ja ükskord ma ei viitsinud nõusid pesta ja viskasin nõud ära, sest see tundus kergem. Ja mu rannakeha koosneb voltides ja lottidest ja I don’t give a fuck!

Jah, mulle meeldib ka aeg-ajalt ennast üles lüüa ja tund aega meikida ja soengut teha ja ilusaid selfisid kõlpsida ja küüsi lakkida ja muu selline kraam, aga see ei ole ju päris mina, vaid vahelduse mõttes mingi selline alterego loomine. Kas keegi tõesõna arvab, et need imelised instapildid on kellegi reaalsus? Ma arvan, et mitte.

Ma ei käi ringi ja tapa inimesi ja tee kellelegi kurja, vaid ma elan lihtsalt nii nagu ma tahan ja viitsin ja mu põhieesmärk on olla õnnelik ja rahul. Mind ei huvita, mida arvab minust inimene, kes näeb mind mu kodumaximas rasvaste juuste ja Kardo t-särgiga. Ma ei nuta kodus patja, kui keegi rannas mu keha peaks vaatama ja mõtlema, et see mutt on ennast küll käest ära lasknud. Ma…keeldun allumast ühiskonnanormidele, kus kõik peavad olema perfektsed, sest kuradima KEEGI ei ole perfektne, mõni on lihtsalt elu eesmärgiks võtnud selle võimalikult ligilähedase teesklemise. Ma keeldun sellest ja lähen voltide lohisedes kohvi jooma.

Muutke enda juures ainult seda, mida te ISE tahate, mitte neid asju, mida teised tahavad. See on ikkagi sinu, mitte teiste elu 🙂 Meil kõigil on hetki, kus me tunneme ennast ebakindlalt, aga tegelikult on ebakindluse põhjuseks ikkagi see, mida arvavad VÕÕRAD inimesed. Mõelge vaid, kui naeruväärne, et meid huvitab nende arvamus, kes meid ei tea, kes pole meiega koos südamest naernud, kellega me ei ole saladusi jaganud ja kelle õlal me ei ole nutnud. Vaid jumala võõrad inimesed, kes kritiseerivad. Unustagem need inimesed! Nad ei loe, sina loed.

Vot tak.

Kõikide rannakehade terviseks! Te olete kõik imeilusad ja ma armastan kõigi teie volte ja kehasid! 4 real!