AVALDAN ARVAMUST Beebiootus Beebiootus RASEDUS

tänane ämmaemanda visiit

22. aprill 2016

Täna oli siis üle pika aja jälle ämmaemanda juures käimise aeg ja loomulikult ei suutnud ma selle peale tulla, et oma rasedakaartigi kaasa võtta. Aasta rase, eksole. Ma isegi ei mäletanud, et mis nendel suvalistel ämmakavisiitidel tehakse, teised rasedad pakkusid, et mõõdetakse emakapõhja ja kuulatakse doppleriga, aga mul mõõdeti ainult vererõhku ja kaalule pidin ka astuma. Taevased kaalujumalad on minu poolt ja kaal on veelgi langenud, hetke seis on 63.3 kilo.

Ülejäänud ajast lobisesime niisama igasugustest teemadest. Või noh, ikka rasedusest ja sünnitusest ja lastest. Esiteks tuli jutuks see, et ma suutsin lõpuks oma digiloosse sisse logida ja vaadata, mis seal mu sünnituse kohta kirjas on. Ma olin juba ammu tahtnud vaadata, mis seal on, sest ma olin kuulnud lugu, kuidas üks sealt välja luges, kuidas tal lapsel oli 2 korda nabanöör ümber kaela mässitud olnud, aga ta ise ei teadnud sellest miskit. See on muidugi vist päris haruldane näide, sest mul oli seal ainult paar lauset, et ala sündis elus tüdruklaps ja lisaks oli sinna kirjutatud, et mulle oli kaks lahkliharebendit! Ma tean küll, et mis see lahkliha on, see on see ala mis on su kahe … augu vahel onju. Ja kuigi ma tean, et mind õmmeldi küll, siis ma ei küsinud tol ajal, et täpselt kust nad mind nõeluvad. Kodus ma muidugi vaadata ei tihanud, seega sain alles paar kuud hiljem uurimise käigus aru, et sünnitusel oli mul maakeeli kaotsi läinud üks sisemine mokake.

Kuna siin oli kaks varianti, et kas Mari sündimise päeval lippas ringi mokavaras, või siis järelikult õmmeldi mul miskipärast üks mokk poole väiksemaks, siis ma arvasin, et tegu on siiski teise variandiga. Nüüd olin ma päris segaduses, sest mokk ja lahkliha on teineteisest ikka üsna kaugel ja kui mul lahkliha õmmeldi, siis kes kurat mu moka kaasa võttis ja mis põhjustel? Ämmakas siiski arvab, et digiloos on mingi viga, sest kuna ma peale sünnitust ikka istuda sain ja kodus lausa paar päeva hiljem fitnesspallil kargasin, siis arvatavasti ei olnud mu vaesel lahklihal siiski ühtegi rebendit ja tegu oli siiski hariliku mokaprobleemiga.

Jah, ma kirjutasin just kaks lõiku omaenda sisemisest häbememokast.

Lisaks kasutasin ma juhust ja küsisin oma ämmaka arvamust raseduse ajal alkoholi tarvitamisest ja tema sõnad olid: ei mitte ühtegi pokaalikest ei maksa endale lubada! Jah, erinevad raamatud ja arstid räägivad eri juttu, aga minu ämmakas arvas, et kui see pokaalike juba sind ennast paneb teisiti tundma, olenemata sellest, kas sa tunned ennast olevat purjus või mitte, siis kindlasti mõjub see ka lapsele ja tema sellist asja heaks ei kiida. Vot, teile siis ka infoks, kes te arvasite (nagu ka mina enne), et pokaalikene toidu kõrvale on rasedana aeg-ajalt täitsa okei.

Meil tuli jutuks ka see, et mõned ämmakad ütlevad suitsetavatele rasedatele patsientidele, et maha tuleks jätta järk-järgult ja et korraga maha jätmine on lootele väga halb. Uskuge mind – see on mingi väga kaheldava väärtusega müüt, sest mitte mingil juhul ei saa suitsetamisest loobumisega kaasnev “stress” olla beebile hullem, kui tema igapäevane mürgitamine tubakasuitsuga. Seega minu arst on rääkinud – ei mingit järk-järgult loobumist* ja ei mingit veini mekutamist.

Seega, kõik kes tundsid muret, et ma oma eelmise teemaga kuidagi provotseerida üritasin, ma ütlen kohe ära, et tegemist oli lihtsalt suvalise heietusega mingist mõttest, mis mulle pähe kargas. Ma leidsin, et on huvitav ära mainida, et kuigi ma Mari oodates ei võtnud seda paari pokaali nii tõsiselt, et praeguseks on mul kujunenud isiklik suhtumine, et raseduse ajal nulltolerants alkoholi. Ja ma ei ürita sellega midagi tõestada, või välja vabandada – lihtsalt nii see on kuidagi läinud, et nii ma seekord tunnen ja arvan. Ja nüüd ma saan lihtsalt rõhutada, et kui te ka minu kombel arvasite, et suva see pokaalike, siis noh, nüüd teate, et näiteks minu ämmakas arvab, et pole ta nii “suva” midagi ja ehk jätate ka teie siis selle väikse pokaalikese võtmata.

Siinkohal tekkis mul mõte, et huvitav, kas see vein maitseb peale 9 kuud siis ERITI hästi, või hoopis vastupidiselt ja halvasti?

Ühesõnaga, visiit oli tore ja informeeriv, aga kahjuks ma sain täna teada, et minu ämmaemand Triin teeb ainult raseduse jälgimist ja sünnitusi vastu tema ei võta. Kuna me Kätuga arutades jõudsime järeldusele, et eelmine kord ei olnud mul kõige sobivam ämmakas, kellega klappinud oleks, siis arvas Triin, et 30daks nädalaks peaks ma ära otsustama, et kas soovin võtta tasulise ämmaemanda, kellega oleks mõnus klapp ja sünnitus selle võrra lihtsam. Kas keegi oskab ITK’st soovitada ämmakaid? Ja no lihtsalt nime kirja panemine soovitusena ei aita nagu üldse :D Miks te teda soovitate? Kuidas ta täpsemalt teid aitas jne? Kas üldse peate vajalikuks tasulist ämmakat?

Ja kuna ma seda lugu siin kuidagi kokku võtta ei oska, siis panen lõppu ühe eilase pildikese.

1

*See suitsu teema tuli lihtsalt meil kuidagi jutujätkuks, sest mul endal pole vaja mahajätmisega tegeleda ei järk-järgult ega korraga. See hetk, kui positiivse rasedustesti sain, ei ole minu käsi mitte ühegi suitsu poole tõusnud ja ei ole ma sellest tulenevalt ka mingisugust stressi tundnud.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

59 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Mai 2015 2. juuni 2016 at 10:23

    Mina olin raseduse ajal jälgimisel Maila Teramehe juures. Olin väga rahul ja palusin teda ka endale sünnitusele tasuliseks, aga ta
    arvas, et tal pole sel hetkel aega. Soovitas mulle siis Kaili Nisu. No Kaili on tõesti ingel maa peal. Nii rahulik, samas konkreetne, kui
    on midagi vaja teisiti teha või soovitada. Ja alati arvestab sünnitaja soovidega. Ilma Kailita ma naljalt sellega toime poleks vist
    tulnud.

  • Reply Silvia 25. aprill 2016 at 10:37

    Kaili Nisu oli super.

  • Reply hohohoh 24. aprill 2016 at 21:43

    Kustkohast need kaunid saapad pärit on?

    • Reply Mallukas 25. aprill 2016 at 07:03

      Triinu käest sain :)

  • Reply meow 23. aprill 2016 at 11:18

    Veini ei saa ju ka 9 kuu pärast (imetamine). Ma isegi ei
    mäleta enam kuidas alkohol maitses :D aga noh,
    loogilineson, et ämmakas ei ütle, et pokaal veini on ok.
    Ma võtaka sellisel tegevusloa ära :D

  • Reply Orcidaca 23. aprill 2016 at 10:11

    Soovitan sünnituse juurde Minni-Triin Kasemetsa. Ta on pigem sõbralk-konkreetne kui illu-ninnu-nännu. Ise valisin ta ennekõike
    sellepärast, et mulle avaldas võimsat muljet see, kuidas ta käib aeg-ajalt Aafrikas vabatahtlikuks ämmaemandaks ja võtab
    sünnitusi vastu olukordades, kus pole mingit ktg aparaati, eriti steriilseid riistu ega ammugi mitte keisri võimalust. Teab, milleks
    üks Naine Tegelikult võimeline on ja kuidas temas Jõudu esile manada + igasugu muid nippe-trikke. Mis ei tähenda sugugi, et ta
    oleks mingi voodoo-nõid ja põlgaks kaasaegset meditsiini – mind kupatas ta olude sunnil üsna ruttu erakorralisele keisrile ja aitas
    nii igati tervel lapsel sündida + minul kergesti taastuda.

    Üldisem soovitus on see, et saa mõne soovitatud sünnituse-ämmakaga kokku, valmista talle hulk küsimusi ette ja siis kujuta
    sisimas ette, kuidas temaga koos luurele minna/kaevikus istuda oleks. Sisetunne on siin lugejate soovitustest kindlasti olulisem!

    Minni blogi ka: http://vabatahtlikunagaanas.blogspot.com.ee/search/label/Minni

  • Reply Kristi 23. aprill 2016 at 10:00

    Minu mõlemad lapsed on ITKs vastu võtnud Annely
    Kärema ja mul jagub ainult kiidusõnu. Ta ei ole üleliia
    nännutav, on toetav, abistav, rahulik ja üsna konkreetne.
    Ta ei olnud terve aja minu juures, pakkus mulle
    privaatsust aga oli piisavalt aktiivne. Kuna ta on
    loomuliku sünnitusosakonna juhataja vist paberite järgi
    ka, siis ta ei sundinud mind kordagi mingisse asendisse,
    vaid aeles ise põhimõtteliselt maas, et ma saaksin
    pressida nii nagu minul mugav oli.

  • Reply k 22. aprill 2016 at 15:41

    Selline küsimus, et kuskohast enda digilooga
    tutvuda saaks :)?

  • Reply kat 22. aprill 2016 at 15:29

    Ma ise olen loomult üsna äpuke, või noh, selline, kellega peaks tiba ninnu nännutama ja kenasti rääkima. Mingid konkreetsed tädid
    mulle absoluutselt ei istu,
    Seega soovitaksin enda ämmaemandat- Ruth Miilen. Ta on tark, noor, nägi ALATI kadestamisväärselt ilus ja särav välja, sõbralik,
    kuulas, küsis, informeeris, jagas nänni jnejnejne. Pluss!!!! ta oli nii kohutavalt armas ning noomis kenasti kui natuke liiga palju
    pirukatega maiustanud olin ja kuu ajaga 2 kilo juurde tuli.
    Kahjuks olen hetkel Tartus rase, seega Tallinna ennast arstile ei vea, aga vastasel juhul suruksin ennast kasvõi ta koduaknast sisse,
    et visiidile saada.

    • Reply Orcidaca 23. aprill 2016 at 10:20

      Ruth ei võta kahjuks sünnitusi vastu. Jälgijana oli super, isegi minusugusele, kes ninnust-nännust eriti ei hooli. Nii sõbralik ja kena,
      et alati lahkusin tema vastuvõttudelt hirmus hea tujuga.

  • Reply Heli 22. aprill 2016 at 15:24

    Minul võttis mõlema lapse sündi vastu Irina Ivakina no
    tõsiselt hea arst! MIKS ? Esiteks ta seletab alati mis
    nüüd juhtub või mis teeb . Hästi abivalmis arst käib
    küsib kuidas on ja ei unusta sind ära …

    • Reply Liisa 23. aprill 2016 at 14:47

      Ämmaemand, mitte arst!

      • Reply murumutt 6. juuni 2016 at 12:35

        Muide, Irina Ivakina on ka arst,
        günekoloog—kaks ühenimelist
        inimest! Aga ITK-s on sellenimeline
        ä/e ainult.

  • Reply Mari 22. aprill 2016 at 15:09

    Mina arvan, et kui tõesti ei suuda keegi ilma veini või õlleta need 9 kuud + imetamiseperiood vastu pidada, siis võiks ju
    alkoholivaba veini ja õlut juua. Sama kohviga, saab kofeiinivaba kohvi juua. Maitseelamus tagatud, aga last ei kahjusta

  • Reply Minni 22. aprill 2016 at 14:37

    Olen kuulnud Pillest head ja sain isegi temaga kokku.
    Tundus väga tore ja plaanisin ta võtta. Aga tuli hoopis
    plaaniline keiser.

  • Reply Mia 22. aprill 2016 at 13:55

    See järk-järgult suitsu maha jätmise soovitus on minu arust üks kõige hullemaid asju. Selle peale see vaene rase (või tavainimene
    kes midagi sellist katsetab) piinleb lihtsalt rohkem ja hoopis veendub, et suits on kõige kallim ja toredam asi maailmas.

    • Reply Reet 22. aprill 2016 at 18:29

      Täitsa tõsi. Ma ka jätsin järk järgult(soovitati mullegi,
      sest tõmbasin muidu paki päevas) ja lõpuks kui selle 1
      suitsu päevas ainult tegin siis ühel hetkel käis plõks, et
      miks kurat ma seda ühte ka veel kimun. See oli kusagil
      3.nda kuu keskel. Ja ausalt, kui see üks ka kõrvale
      heidetud oli, tundsin ennast uhkena ja suitsuisu ei
      olnud enam üldse. Siis oligi asjaga lõpp ja enam, ma ei
      mõelnud üldse, et tahaks.

  • Reply Siram 22. aprill 2016 at 13:45

    Mina ei tarbinud siis kaks aastat alkoholi.. Peale seda
    tõesti on alkohol teise maitsega ja üldse ei kutsu nii
    tarbima nagu varem, ei ahvatlegi üldse. Lisaks on ka
    pohmakad hullemad, kui enne last pidi ikka natuke
    tarbima,et pohmakas tekiks, siis nüüd on mul ka peale
    kolme siidrit järgmine päev ikka megapaha.
    Suitsetamise lõpetasin ka päevapealt, kui rasedusest
    teada sain ja ei saa ka aru nendest, kes loobuda ei
    suuda oma lapse pärast.

  • Reply Kkk 22. aprill 2016 at 13:29

    Minul on kodus oktoobri tähtajaga
    novembribeebi. Alkoholiga oli 0-tolerants.
    Suvel palavaga ikka isutas siidri/veini järele,
    kuid mis see lonks siis annab? Mitte midagi.
    Ootasin hirmasti millal need 9 kuus läbi
    saavad ja saaks aga ometi pokaali punast
    veini. Aga oh ei. Siis tuli imetamise periood ja
    endiselt 0-alkoholi. Nüüd magab poisu
    esimest ööund ca 4-5h. Olen paarkorda
    lubanud kohe peale imetamist pokaalikese
    veini ja no ei maitse ju üldse hästi :( esimene
    kord oli ikka eriti hull. Mis sest, et hull- ikka
    teine kord ka tuli proovida. Natuke läks
    paremaks aga sellist naudingut nagu enne
    rasedust veel tundnud ei ole.
    Sulle aga mõnusat kosumist ja kindlat meelt!

  • Reply Maarika Kirp 22. aprill 2016 at 13:11

    Maila Teramees on ka minu mõlemad rasedused jälginud ja lapsed vastu võtnud, ei kujutaks kedagi teist üldse ettegi, kahtlemata
    kõige parem ämmaemand üldse, kes olemas olla saab :) Rahulik, rõõmsameelne, kuid samas üsna konkreetne kui konkreetne vaja
    olla on. Ja mulle meeldib ka see, et ta on väga avatud uutele asjadele ja ei käitu stamp mustrite järgi. Laseb sul teha, mida soovid ja
    oskab suunata ja soovitada. No ja muidugi tema töökogemus on ka väga pikk ja lai. Muidugi praegu teda vist ei õnnestu endale
    ämmaemandaks saada, ta väga populaarne ja ta enda uus firma ämmaemanda nõuandetelefon ka võtab vist enamus ajast, seal ta
    vastab kõnedele ise ka, korra oli isegi abi vaja ja sattusingi tema otsa, ka telefonis super inimene ja asjalik nõu sai kuulatud. Nii et
    kui õnnestub teda endale saada ämmaemandaks, siis kahtlemata parim valik.

  • Reply Kersti 22. aprill 2016 at 12:52

    Minul kadus esimese raseduse ajal
    alkoholi soolikas üldse kuhugi ära ja
    tagasi ta tulnud ei ole :D Aga ma
    küsiks siit korra teema välise
    küsimuse. Kuna se puudutab ka
    rasedust ja siin palju ootel emmesid
    siis kuna te rasedakaarti
    saite.Mitmendal nädalal? mul 12+6 ja
    kuklavoldi uuringu uh äragi juba
    olnud aga rasedakaarti ikka pole??
    Kas riskirasedad saavad selle siis
    kunagi hiljem?

  • Reply Virge 22. aprill 2016 at 12:46

    Nii ägedad kossid :D

  • Reply A. 22. aprill 2016 at 12:24

    No lõpuks ometi! Kuna sul, Mallukas,
    on nii palju jüngreid, fänne ja muidu
    järgijaid, siis ehk tuleb mingi osa
    neist mõistusele ja saab aru, et
    tipsutamine, suitsu imemine +
    rasedus&imetamine ei käi kokku! Muidu
    kõik need, kelle meedia on
    tituleerinud staarblogijaks, on seni
    viljelenud seda suhtumist, et
    lonksuke ja klaasike siin-seal ei tee
    midagi ja et selline ettevaatlikkus
    kuulub vaid kuivikutest kodukanade
    valdkonda.

    • Reply Mallukas 22. aprill 2016 at 12:31

      Ma ei tea, kes need sellised staarblogijad on, aga ettevaatlikus on asi, mis tuleb tegelikult ajaga. Mulle ka ämmakas ütles, et esmarasedad on tihti palju muretumad ja võtavad vabamalt, kui teist-kolmandat-neljandat last ootavad naised. Eks tarkus tuleb ajaga :D

      • Reply An 22. aprill 2016 at 13:15

        Sellega pigem ei saaks nõustuda! Esmarasedana
        oli mul palju rohkem aega muretsemiseks. Suits
        pole kunagi teema olnud ja alkohol mininaalselt ja
        kindlasti ei raseduse ajal kõigele sellisele. Teise
        raseduse aegne energia läks siiski enamusest ajast
        olemas olevale lapsele ja rasedus kulges üsna
        märkamatult ja ka palju kiiremini kui esimene. Ma
        ei muretsenud , ja endiselt ei kõigele halvale.
        Tasulise ämmaka osas – kaalusin pikalt, kas võtta v
        mitte, ei võtnudki. Õnneks oli mul väga kiire
        sünnitus ja ämmakaga puutusin kokku väga
        minimaalselt. Sünnitustoas olin 10 minsa rasedana
        ja laps oligi käes.
        Kui sa tunned, et tahad, siis kindlasti soovitaksin.
        Uuri ka oma ämmakalt soovitusi!

        • Reply Mallukas 22. aprill 2016 at 14:26

          No see väga individuaalne, et kuidas keegi :)

          Kes su ämmakas oli?

          • An 24. aprill 2016 at 22:34

            Keegi ämmaemand Tomberg (eesnime
            enam ei mäleta!) Aga selle lühikese
            ajaga jäin mina rahule, kõik sujus ?

      • Reply meow 23. aprill 2016 at 11:22

        Mu arust just esmarasrdad üldiselt rohkem
        pabistajad. Mina olin küll selline paanikahunnik
        et jube. Kartsin niiii paljusid toite (juustud,
        mereannid, puuvilju pesin pool tundi jne :D).
        Üldse olin hirmus ettevaatlik ja käisin vahel
        südamerahuks ka EMOs. Mu jaoks oli ses mõttes
        psühholoogiliselt raske aeg, pidevalt miskipärast
        muretsesin ja pabistasin.

  • Reply Bull 22. aprill 2016 at 12:16

    Merily Lilleväli!!! Konkreetne ja sõbralik! Ütles ilusti, et nüüd
    teeme nii ja siis nii ja pärast nii. Küsis üle ka, et kas saad ikka aru
    jne :) Ei valinud küll lisatasu eest teda aga järgmune kord võtaks
    küll :)

  • Reply Leenu 22. aprill 2016 at 12:15

    Suurepärased ämmakad on Mai Tammaru ja Minni-Triin Kasemets.

    • Reply murumutt 6. juuni 2016 at 12:38

      Tammaru on ülikonkreetne ja mõni on
      väga ära ehmatanud sellest.

  • Reply M 22. aprill 2016 at 12:15

    ITK Siiri Ennika. Ta tasuline ämmaemand. Poolel minu suguvõsal sünnitused vastu võtnud. Supper ämmakas. Terve öö saatis mulle
    smse ja helistas kuidas nüüd jne. Kui aeg kätte jõudis sõitis kodust kohale ja 45 minutiga oli sünnitus tehtud :D Aga kuna ta
    suhteliselt nõutud tuleb temaga varakult kokku leppida :) Kui kunagi veel sünnitama peaks siis kindlalt valin uuesti tema :)

  • Reply Mari 22. aprill 2016 at 12:14

    Mina ei saa aru, mis häda see on nendel inimestel, et ei saa nyyd alkoholist aastakese hoiduda?!

    • Reply Gerlin 22. aprill 2016 at 14:21

      Mina ka ei mõista. Ja ma ei saa ka aru neist kes
      unistavad raseduse ajal või imetamise ajal alkoholist. ?
      Ma tõesti ei mõista. Mul polnud aega mõeldagi sellele.
      ?
      Mida ma pruukisin( mitte liitritega) oli alkoholivaba vein
      ja õlu. Seda viimast jõin raseduse aeg, imetamise aeg ei
      riskinud ma ügehi gaasitatud joogiga.
      Vb oli/on see alkoholi vaba vein ka kuidagi kahjulik, ei
      tea.
      Ahjaa.. Sain veel kommentaare, et mida sa seda s***a
      ikka jood. Oota siis juba õige joogi aeg ära. Aga mul
      polnud tunnet, et tahaks ja pole siiani. Mul on nina jube
      tundlik selle alkoholi peale kange või lahja vahet pole…
      Teise sünnitasin siis 2014 ja kohe on tulemas kolmas.
      Üldiselt jh ??

  • Reply K 22. aprill 2016 at 12:11

    Kas su ämmakas on Triin Rootalu? Kiidan minagi Kaili Nisu tööd. :)

    • Reply Mallukas 22. aprill 2016 at 12:20

      Jaa, Triin Rootalu jah :)

      • Reply Liiska 22. aprill 2016 at 12:47

        Super ämmakas, mul oli ta ka! ?

      • Reply J. 22. aprill 2016 at 16:37

        Triin oli ka minu ämmakas, väga jäin
        rahule. Ja sünnitusel oli Kaili Nisu
        samuti!!! Väga väga super! Jäin rahule :).

  • Reply Eneli 22. aprill 2016 at 12:07

    Minul tutvusringis palju suitsetavaid rasedaid olnud ja kõik väidavad ja “lohutavad” ennast sellega,et mahajätmine hullem lapsele
    kui sujuvalt edasitõmbamine.Sama tehakse rinnaga toitmisel.Väga jube,kole ja isekas.

  • Reply Madli 22. aprill 2016 at 11:51

    Ma ei ole nüüdseks joonud alkoholi u 2 aastat (rasedus + sünnitamine). Eks paljud ütlevad, et mis see väike klaasike ikka teeb, aga
    sel juhul võib ju selle klaasikese ka ära jätta. Aga ma avastasin veel ühe asja, mis last kohe väga tugevalt imetamise ajal mõjutasid:
    hormoontabletid. Mulle kirjutati need 6 nädalat pärast sünnitust välja ning ma asusin neid kohe usinalt võtma ka ja kohe
    avaldusid lapsel südame vahelöögid. Nii lastearst, kardioloog kui ka ämmaemand olid hämmingus, sest enne polnud mitte kellelgi
    mitte kunagi nii juhtunud. Kohe kui hormoontabletid maha jätsin, vahelöögid kadusid, nii et ma soovitan seda jälgida. Vahelöögid
    pole küll väga ohtlikud, aga siiski ebameeldivad.

  • Reply Liina 22. aprill 2016 at 11:51

    “Mokavaras”….naersin ikka tükk ega selle sõna peale :D
    Minul nt ei maitse alkohol peale rasedust ja imetamist enam üldse. Peale ühte pokaal veini on vastik mitte mõnus sumin peas. Ja
    üle kahe pokaali mul alla ei lähegi ning see teine pokaal läheb tavaliselt kraanikausist alla (milline veini raiskamine ma tean :D).
    Puudust alkoholist ei tunne üldse. Näen elu hoopis teise nurga alt. Mõjub hästi nii tervisele kui rahakotile :D

  • Reply G. 22. aprill 2016 at 11:48

    Kahjuks ma ei mäleta kes mul ITK’s eelmise sünnituse vastu võttis, nii et soovitada ei oska.

    Aga üks keda ma EI soovita on Aive Jürgenson, vähemalt suhtumise poolepealt küll. Olin sõbrannaga sünnitusel kaasas ja see
    ämmakas oli selline nipsakas ja umbes sellise olekuga et noh millal sa juba ükskord ära sünnitad ma tahaks kohvi jooma minna.
    Nii ta muidugi ei öelnud aga hullult pushis takka et saaks ikka kiiremini. Kui ühes asendis paari pressiga laps ära ei sündinud
    siis ütles et ei tema ei saa midagi niimoodi teha ja mingu teise asendisse. Niimoodi nähvaski pidevalt.

    Kusjuures sõbrannal oli niigi turbosünnitus, kui me haiglasse jõudsime oli tal vastuvõtutoas juba 7cm avatust ja sünnitustoas
    jõudis ta vbl pool tundi valutada enne kui pressid hakkasid. Ja kui SEDA veel nähvamistega tagant kiirustada siis ma ei taha
    teada mida ta normaalse kestvusega sünnitusel veel teeks :)

    • Reply karin 22. aprill 2016 at 20:04

      Aga minul on Aive Jürgensoniga super
      kogemus. Mõistev, tark, kaastundlik. Ja oli ilus
      ja lõhnas hästi, mis oli kuidagi lohutav peale 24
      tundi valutamist. Mina teda just tahtsin
      soovitada.

    • Reply Anonüümne 24. aprill 2016 at 14:28

      Naljakas jah, minul Aive Jürgensoniga ainult hea kogemus. Oli pikk sünnitus, nägin ära 3 erinevat ämmaemandat ja Aive
      Jürgenson oli neist ainus, kes mind reaalselt aitas. Meil oli temaga kuidagi väga hea klapp ka.

      • Reply murumutt 6. juuni 2016 at 12:42

        AIVE RÄÄGIB VÄGA KIIRESTI, NAGU
        KUULIPIDUJAST…SELLEST VÄÄRARUSAAMAD
        TEMA “NIPSAKUSEST”. Aive on väga
        kaasatundlik , tore inimene.

        • Reply K. 21. juuni 2016 at 12:42

          24h tagasi ka sünnitasin temaga ja
          imeline ämmaemand! :) Olen
          lihtsalt ülitänulik talle ja julgen
          soovitada!

  • Reply maarion 22. aprill 2016 at 11:46

    Meil oli ka teist last vastu võtmas Ülle Visnevski ja väga väga tore selline vanaema tüüpi tädi. Mehele ka väga meeldis.
    Eelmise lapse võttis vastu Kaili Nisu ka väga hea kogemus.

  • Reply Mina 22. aprill 2016 at 11:41

    Aet-Maarja Leberecht on fantastiline, Kaili
    Nisu samuti

  • Reply Karita 22. aprill 2016 at 11:40

    Kadri Türkson on super ämmakas ITK´s. Oli mul viimase sünnituse juures ja ainult kiidusõnad tema kohta.

  • Reply Iris 22. aprill 2016 at 11:39

    Tegelikult on paljudel alkoholi suhtes erinev
    arvamus. Sattusin Ülle Liivimaa artikli peale,
    kus on kenasti ära põhjendatud raseda
    alkoholi tarbimine. :) Panen ka sulle
    lugemiseks.
    http://www.e-perekool.ee/kas-rase-tohib-
    juua-alkoholi-kui-jah-siis-millal-ja-kui-palju/

    • Reply Mallukas 22. aprill 2016 at 11:41

      Jah, ma ju kirjutasin seda ka, et paljudel on oma arvamus, ma panin kirja lihtsalt oma arsti arvamuse :)

  • Reply Elis 22. aprill 2016 at 11:38

    Mina ei joonud raseduse ajal ja ka peale sünnitust imetamise
    ajal, ca 3 kuud- kokku siis umbes aastake, tilkagi alkoholi. Nüüd
    kui olen vaikselt tipsutama uuesti hakanud, ei maitse alkohol
    ikka üldse hästi. Eriti mingid veinid, jumal kui rõveda maitsega
    need on :D

  • Reply keit 22. aprill 2016 at 11:36

    Tasuline ämmakas Kaili Nisu. Ta on
    maapealne ingel!!! Üliarmas ja mõistlik.

    • Reply Karmen 22. aprill 2016 at 14:18

      Minul oli ka kaili viimased 4 h enne kui poja kätte sain.
      Üli armas inimene. See kes enne oli siis no tule taevas
      appi..nime eintea sestal polnud nimesilti

  • Reply Tr 22. aprill 2016 at 11:33

    ITKs on imeline sünnitusosakonna ämmaemand Ellu Kullerkann. Ta on nii laheda suhtumisega inimene, pole mingi ninnunännuplinnuplännu
    ninnunännuplinnuplännu vaid sõbralik, konkreetne, abivalmis. Tõeliselt vahva inimene kellega on suur rõõm sünnitada. Aitab
    igati, samas ei käi liiga pinda ega pressi oma arvamust peale.

    • Reply TT 22. aprill 2016 at 15:15

      Mul oli ka Ellu Kullerkann. Sünnitasin üksinda ja
      polnud kordagi tunnet, et ma olen üksi. Alati käis ja oli
      toeks mulle ja kiitis kui tubli ma olen. Lisaks
      õmblemise ajal rääkis mulle oma elust ja muud vàikest
      juttu, et ma valule ei mõtleks. Väga soe ämmaemand
      igatahes :)

  • Reply M. 22. aprill 2016 at 11:32

    ITK võttis mu esimese sünnituse vastu Maila Teramees – super ämmakas! tahtsin teda ka teise sünnituse juurde tasuliseks, kuid
    paraku otsustas noormees sündida siis, kui ta välismaal konverentsil oli. seega võttis teise lapse vastu Maila soovitatud Ülle
    Visnevski. ka tema on suurepärane! soovitan soojalt mõlemat.

    • Reply Aliis 22. aprill 2016 at 23:00

      Minu sünnituse võttis ka Visnevski vastu ja tõesti ei
      oleks paremat osanud loota ega valida. Sünnituse
      viimastest faasides olin ikka väga läbi ja siis Ta toetas
      ja julgustas. Ei tahtnud Teda toast äragi lasta, kuigi
      väga tubli mees oli ka kõrval. Kuidagi just Tema sõnad
      ja õpetused hingamiseks aitasid.