LAPSED MARI JOHANNA RASEDUS SÜNNITUS Uncategorized @et

lobajutud

11. mai 2016

Eile pani Kardo herned maha ja tänaseks oli Lotte pooled üles kaevanud. Kuigi korraks tekkis plaan Lotte ise mättasse lüüa, pani Kardo mättasse selle asemel siiski uued herned. 88 taime. Läheks need nüüd kasvama ka, siis saaks korralikult hernest süüa!

Täna käisin ma hommikul ühel kohtumisel, kus selgus, et lähiajal on oodata mu sulest uut raamatut. Kas oskate arvata, mis teemal? Ma usun, et üllatute :)

Kohtumiselt tormasin ma kohe Marile lasteaeda järele, sest meil oli täna lõõõõõ-õõõõ-õõõõõpuks tema plaani komisjon. See on ikka päris hull, kuidas asjad venivad. Kui mõelda, et asja hakkasime ajama jaanuaris, siis täna saime siis sinna kohtumisele, kus määrati, et mis teraapiaid ja kui palju Mari saab ja vajab. Kirjutati välja 10x loovteraapiat ja 4x logopeedi ja eripedagoogi. Kui te nüüd arvate, et me kohe naksti saime sinna ajad ka, siis selle suhtes te eksite, sest homsest hakkab juuli aegade täitmine pihta. Ehk siis juulis saame alustada nende plaaniga.

Eriti feil on see, et muidu rõõmsameelne Mari hakkab ALATI arsti juures röökima. Ma ei tea miks, sest ta ei ole ju kunagi isegi süsti saanud, et teaks karta midagi, aga kohe kui sinna astusime, pööras ta otsa ringi ja tahtis minema minna. Võttis head 15 minutit, et ta seal kabinetis rahuneks ja mõnda spetsialisti palvet täidaks.

Ka see spetsialist leidis, et Mari on tegelikult veel väga väike, tundus natukene närviline, kuid kui maha rahunes, siis kuulas sõna, noppis kirjaklambreid anumasse ja joonistas kenasti paberile. Meile soovitati ka sellist asja, et sügisel laps kaheks nädalaks nende keskusesse nn “lasteaeda” tuua. Et seal on 5 last, kes siis iga päev seal kaks nädalat kohal käivad. Noh, nagu päris lasteaed, et magavad seal ja söövad jne ja õhtul tood kenasti koju, nagu ikka. Et siis saavad eksperdid lastega paremini tutvuda ja lapsed saavad iga päev tunde logopeedide ja terapeutide abi. Eks see tundub loogiline ka – lapse tundmaõppime võtab aega. See näitab ka neile, et mis on laste oskused, eelistused ja tugevad ja nõrgad küljed. Et mida siis arendada ja mis meetoditel.

Aga jah, see on alles sügisemuusika. Praegu tuleb aina oodata ja oodata ja oodata ja oodata – selline see süsteem on. Kodusteks harjutusteks anti igasugused pallimängud ja peenmotoorika arendamine. Plastiliinid, rosinate kokku noppimine anumasse, liivaga mängimine, vahadega mängimine (mis vahad?), näpuvärvid, käsnade pigistamine, vannis vahuga mängimine ja hästi väikeste kriitidega värvimine (vajab kindlamat haaret), makaronidest kaelakeede tegemine ja üldse igasugused näppimisasjad. Suurematele lastele mõjub hästi ka paberist kujundite välja lõikamine, aga selle jaoks on Mari veel väikene.

Mul on plaanis teha üks postitus erinevatest asjadest, mis me Mariga peenmotoorika arendamiseks tegema ka hakkame, olen natukene netist toredat materjali otsinud ja juba homme on esimene tegevus Mariga plaanis.

Ühesõnaga, kui arstil käidud, otsustasime ema ja Mariga Marienthali Ampsu sööma minna, kus ma sain maailma kõige rõvedamat seenepannkooki ja Mari üritas ainult naerdes minema joosta ja hakklihakastet endale juustesse hõõruda, seega ei olnud ma üldse kurb, kui ema pakkus, et viib Mari hoopis enda juurde.

Nüüd me siis istume siin Kardoga ja oleme kahekesti vait nagu sukad. Keegi ei taha, et me näitaks 200x, et mis hääl teeb lehm, lammas, kana ja hobune. Keegi ei loobi legosid laiali. Keegi ei jookse Lottega ringi. Haudvaikus. Ja mida meie teeme? Vaatame multikaid :D

Korraks helistas ema, et mulle ühte meili meelde tuletada, taamalt kostusid Mari naerukriisked.

Küll on hea vahepeal lihtsalt olla. Lihtsalt vedeleda.

Mul oli plaan vaba tuba koristada, sest varsti-varsti tuleb mu sõbrake Aussist meile, aga no kohe mitte ei viitsi. Sai täna niigi joostud ja tehtud. Mingi hetk tänase päeva jooksul suutsin ma järgmise nädala kaaneloo ka valmis teha. Nagu seal saiareklaamis öeldakse, et ma ise ka ei tea millal, see läks kuidagi möödaminnes.

Imelik on see ka, et mul on juba 17+4 rasedust! Püha jumal noh! Palusin kohe Kardol üks pilt ka teha, enne otsisin kolm aastat seda täpilist kleiti, millega ma 15 ja 16 nädalal pilti tegin.

DSC_1385

Titejuttudest veel põgusalt, siis vaatasin Kätu sünnitusvideot (SIIT) ja hakkasin nutma. Ei, mitte helgusest, vaid sellest hirmsast röökimisest ja mul tuli reaalselt kabuhirm peale. Kui esmasünnitajatel on see õnn minna sünnitama teadmisega, et noh, olla valus jah, siis mina juba TEAN kui valus see on ja no sedasi röökimist kuulata…Uuuh… KARDAN! Lihtsalt õõõõõudne.

Aga ma nüüd ronin Kardole kaissu ja tiksume täna niisama kahekesti.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

55 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Helder 15. mai 2016 at 20:53

    Armas Mallu, tohib ma küsin, kui ruttu sa peale ” halba
    juhtumit” uuesti rõõmusõnumeid said? :) mul juhtus
    peetumine aprilli alguses ja mais sain teada,
    igasugused omapoolsed kommentaarid oodatud, arsti
    ju on nagu nad on (oota kuus kuud jne :))

    • Reply Mallukas 15. mai 2016 at 21:21

      Peetumine oli novembris ja jaanuaris jäin uuesti. Minu arst ütles, et mida rutem uuesti jääda, seda väiksem tõenäosus on, et see uuesti juhtub. Aga see kehtib varajase katkemise korral (alla 9 ndala vist). Tunnen kaasa ja loodan, et varsti saad rõõmusõnumi!

  • Reply väga väga naine 15. mai 2016 at 17:06

    Kuule, mul on vaha. (s.t. esiteks ma tean, mis vaha see on – phmt nagu plastiliin, aint ta ei kleepu, teiseks ma ostsin selle endale, kui
    esimest korda Haapsalu Neuroloogilisest Keskusest ema juurde sain ning veel eriti ülevaadet ei omanud, et mida ma hakkan
    tegema, mida mitte, ning ma pole oma vahapurki isegi mitte avanud. )
    Kirjuta mulle aadressil murumuna ät gmail punkt com, anna oma aadress, ma saadan sulle – või lähimasse smartposti automaati,
    siis on vist vaja teada, kuhu just, ja telefoninumbrit.

  • Reply Carita 13. mai 2016 at 08:58

    Tänapäeval on need meetodid, mida teile soovitati, suht tavapärased, mille abil arendada lapse
    peenmotoorikat jne. Ei pea olema erivajadusega vms. Tuleks lihtsalt varakult alustada, mitte oodata, et
    laps hakkaks ise midagi tegema. Mõni vajabki natuke rohkem tähelepanu ja suunamist.
    Aga kogu see rehasüsteem on Eestis ikka kehv, igal pool pikad järjekorrad. Vahel vajab inimene kohe
    neid tegevusi, mis plaanis kirjas, aga võta näpust, peab aasta otsa niisama passima.

    • Reply Mallukas 13. mai 2016 at 09:37

      Tjah, eks siis tulebki ise otsida muid lahendusi ja proovida koduski midagi teha :)

  • Reply Alla 12. mai 2016 at 16:08

    Vaatasin video ka ära. Tegelikult, väga kerge sünnitus tundub. Või äkki mina olen selline julge inimene, kes huviga vaatab selliseid
    videosid :D

  • Reply Kiks 12. mai 2016 at 09:58

    Vaatasin videot ja nutsin ka. Sest 3 päeva tagasi tõin
    ilmale oma teise lapse ja sünnitada õnnestus esimest
    korda. Ei salga,et tegelikult ilus sündmus see pole. Ilus
    hakkab sellest hetkest, kui laps rinnal on. Enne seda on
    ikka must ja kole ja valus küll. Samas nii imeline on ka!
    :)

  • Reply J. 12. mai 2016 at 09:17

    Kui blogi lahti teed siis too pildi
    peal, mis enne postituse avamist ees
    on (Mari ratta taustal), paistab kõht
    nii suur. Pidin lausa pettuma kui
    postituse lahti tegin ja seda pilti
    batuudi taustal nägin :D

    • Reply Mallukas 12. mai 2016 at 09:23

      Ma olin siin omast arust parema näoga. Aga se kõhu suurus oleneb ikka nurgast ja pildist ka jah muidugi. Sellest ka, kui nõgusaks ma oma selja lasen minna.

  • Reply Katrin 12. mai 2016 at 09:06

    Esimese lapsega ulgusin kui hunt :)
    hommikul teised sünnitanud küsisid,et
    kas sina olidki see hunt,kes öösel ulgus??
    ??..Jube häbi oli mul..vastata,et jah
    mina see olin.. :D ja kui ausalt ütlen,siis ei
    teadnud ma esimesel korral sünnitusest
    suurt midagi, olin noor ja
    kogenematu(nagu me kõik).Töötasin
    alguses suht vastu arsti sõnadele,sest
    sain šoki sünnitusest ja arstide
    käitumisest.Olin küll vaadanud videosid
    ja lugenud sünnituse kohta aga poleks
    iialgi arvanud,et see on nagu nii hull.Ja
    naised jäävad vabatahtlikult rasedaks ?
    ??..Esimene sünnitus oli mul täiesti
    ilma valuvaigistiteta ja vb see tegigi selle
    nagu nii hulluks.Pealegi kestis sünnitus
    üle 13h ja lõpus olin omadega täiesti
    läbi,et oleksin lausa pildi kotti
    visanud.Laps jäi veel kuhugi kinni ja jõudu
    mul ka enam polnud.Lapse näidud
    hakkasid ka halvenema ja lõpuks tulid
    kuskilt teisest toast kaks tädi ja vajutasid
    mulle kõhu peale??see oli kuidagi nii
    ootamatu.. ja laps tuli nagu viuhti kõhust
    välja.Aga millegi pärast tundsin end nii
    halvasti,et ei saanud hakkama :( nagu
    mind oleks reedetud või ärakasutatud ?
    Õnneks oli nii minu kui lapsega kõik ok
    aga see sünnituskogemus oli nagu väga
    hull ?? Ei tahtnud nagu kunagi enam
    rohkem sünnitada…
    Aastad möödusid, valud läksid meelest ja
    tuli uuesti beebiisu tagasi.Aga siis peetus
    mu rasedus ja arstid avastasid mul
    polütsüstilised munasarjad?? ja
    ütlesid,et kui tahan veel kunagi lapsi
    saada pean ravikuuri läbi tegema või
    lausa kuntslikviljastamise peale
    mõtlema.Imestasid,et kuidas mul üldse
    laps on..? see kõik oli nii raske aeg meile
    ja siis lõime käega,et ah üks laps meil juba
    on,et siis nunnutame ja kasvatame teda..
    Aga oh sa imet..jäin uuesti rasedaks :)
    Ja see rasedus ja sünnitus olid nagu täitsa
    erinevad.
    Sünnitus läks küll pea 2n tähtajast üle aga
    kui tuhud tulid siis nad muutusid nagu
    suht ruttu regulaarseks(tõmbasin endale
    äppi).Haiglasse sõit(30min) oli küll piin
    aga arstide suhtumine oli supper!? sain
    valuvaigisteid ja sünnitus kestis vähem
    kui 3h.Karjumist polnud.Kõik oli nii
    imeline,et võiksin kohe uuesti sünnitama
    minna :) Ämmakas oli kogu selle aja koos
    meiega ja minusse suhtuti nii nagu
    oleksin üks väga tähtis tegelane :) kõik oli
    no täiega hea.Teine sünnitus toimus
    soomes, sünnituse erinevus on nagu väga
    suur.Igaljuhul mina jäin siin väga väga
    rahule!Mis sest,et nt keelt ei osanud ja,et
    ma eestlane olen.Minusse suhtuti nagu
    nii hästi,et ei oska lihtsalt ära kiita :)

  • Reply Jana 11. mai 2016 at 23:59

    Vaatasin ka seda kätlini videot ja nutsin ning
    tuletasin enda sünnitust meelde mis oli kuu
    aega tagasi ja valud olid küll meeletud aga
    niimoodi ma küll ei karjunud, pigem ma ei
    osanud üldse karjuda :-D aga noh iga inimene
    isemoodi :-) aga pärast sünnitust rõõmupisarad
    :-)

    • Reply raaa 12. mai 2016 at 07:58

      Kusjuures ka mina ei röökinud, mees ka imestas, et nii
      tubli. Mul ei tulnud pähegi selline asi, et kisama peaks.
      Eks ähkides puhkides sai ka asjaga ühele poole ? aga
      kuskil kôrval sünnitustoas naine röökis vot nii nagu
      saetaks tal käsisaega jäsemeid küljest …nii et selle
      Kätlini pisike kisa oli täitsa ilus ja armas ☺

      • Reply Jana 14. mai 2016 at 03:22

        Ainus kisaja vara hommikul oli ka mul
        lapseke kui sündis :-) kui ma olin enda
        sünnitusega lõpusirgel siis läks äe abiline
        teist sünnitajat vaatama kuna tollel käisid
        pressid …see nali oli ka mul kui pressid
        käisid ss äe käis vahepeal kõrvalruumis
        magamas :-D

  • Reply J 11. mai 2016 at 22:22

    Ma ka vaatasin seda videot ja no niii okse isu ajas peale. Nii kahju oli temast ja siis ma veel otsisin
    youtubest veel sünnitusvideoid ja vaatasin ja nutsin ja tundsin kaasa neile emadele, endale ka muidugi.
    Mõelda vaid et kolm kuud tagasi pidin ise kaksikud sünnitama, nii jäle lihtsalt see sünnitus ja miks peab
    inimene üldse nii piinlema – katki rebenema ja kannatama, sama hea kui lased vabatahtlikult end tunde
    järjest nugadega sonkida. Nagu sellest midagi kasu ka oleks et lapsed nii raskelt tulevad, ikka leidub
    mingeid jobusi kes jätavad oma lapsi maha, neist ei hooli jne.
    Siiamaani tuleb okserefleks peale kui mõtlen kui jube on sünnitus, ühtegi last ma enam nõus sünnitama
    pole :D terve lõunaune nägin õudukaid sünnitusest. Mõni veel väidab et sünnitus on ilus sündmus, ega
    ikka ei ole küll, lapse saamine on ilus sündmus aga mitte lõhki rebenemine ja lehma kombel karjumine,
    aga noh, mis sa teed kui valu nii suur. Muidugi on erandeid aga see et nad tulevad kekutama et ärge
    ajage, nii lihtne oli, see on lollus.

    • Reply Janne 12. mai 2016 at 09:50

      Mina võin öelda , et minu kaks sünnitust olid küll
      ilusad ja kiired , mitte valusad nii et ma oleks pidanud
      karjuma nagu lehm ning katki rebenema . Mitte midagi
      sellist ei olnud . Esimene sünnitus kestis valudega
      kokku 2 h 45 minutit , kirja läks äkksünnitusena , teine
      sünnitus kestis koos valudega 1 h 10 minutit , ka
      äkksünnitus , ei taha teada , kuidas see kolmas sügisel
      tuleb ning kas üldse haiglassegi jõuan (kolisin 12 km
      kaugemale , kui enne elasin) . Esimese ja teise
      sünnituse vahe oli 2 aastat 4 kuud ning nüüd on vahe 4
      aastat 6 kuud.
      Ütleks , et kaks korralikku kakahäda :-D

      • Reply J 14. mai 2016 at 23:38

        No on tõesti neid kellel veab aga neid inimesi on väga vähe, arst mulle rääkis sünnitusel et nn suure
        kondiga inimestel/väga laiade puusadega naistel on sünnitused lihtsamad, mina olen igatahes
        suhteliselt pisike naisterahvas ja minu arvates on sünnitus maailma peaaegu kõige hullem asi (
        sellest hullem saab olla ainult see kui su lapsega midagi juhtub või ta sureb). Tõesti, sa oled see
        erand sest need valud mida ma 22.5 h taluma pidin olid üle mõistuse, ma ei usu et see et keegi sind
        elusast peast noaga lõigub isegi nii valus saaks olla, lihtsalt nii valus et hingata ka ei suuda. Samas
        see hetk kui laps sealt välja hakkab tulema ja katki rebenemine ja lahkliha lõige ei olnud isegi
        “valus” sõna väärt, veidi ebameeldiv tunne aga mitte midagi sinna lähedalegi et seda valusaks saaks
        nimetada, teise sünnitusega veendusin uuesti et need valud mis intervallidena käivad on kõige
        jubedamad siin maailmas, jällegi laste sündimise hetk ei olnud valus vaid kergendus tunne, peale
        esimest kaksikut valud tagasi ei tulnudki ( kuigi oleks pidanud tulema et teine ka sündida saaks) ja
        ma lihtsalt pressisin teise lapse ka välja, ilma valudeta oli see kõik täiesti lihtne.

  • Reply kt 11. mai 2016 at 22:08

    Armas k6huke.
    Teine synnitus laheb yldiselt hoopis kiiremini/kergemalt.

    OT, aga kes sulle selle Marlilyn Monroe meigi tegi?

  • Reply E. 11. mai 2016 at 21:59

    Mu õde on laste loovterapeut, kui kontakti vaja on ?

  • Reply Sulg 11. mai 2016 at 21:49

    Issand jumal Mallukas, ma teen
    sarnast tööd nagu sina. Kirjutan
    artikleid ja muid sarnaseid asju. Aga
    Sul käib kõik kuidagi möödaminnes
    alati. Ma teen siin ühte lugu mitu
    päeva! Kuidas sa nii kiirelt ja
    tõhusalt alati hakkama saad, ah? Ja
    pärast viskad möödaminnes veel
    blogisse ka paar ülipikka postitust.
    Ja siis kirjutad raamatu ka eksole.
    KUIDAS SA ASJADEGA NII KIIRESTI
    HAKKAMA SAAD? Ja kas sul ei ole
    probleeme, et jääd FB-sse molutama,
    kuigi tead, et samal ajal oleks pool
    tööd juba tehtud?

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 21:51

      Ma olengi lihtsalt kiire inimene, molutama jään ka muidugi. Nt tänase looga ma molutasin, sest inteka tegin juba esmaspäeval. Oleks võind ju sama õhtu valmis visata.

      Oma esimese raamatu panin ma kokku 5 päevaga, ma ei tea, mis artiklit ma mitu päeva teeks :D

      • Reply Sulg 11. mai 2016 at 21:58

        Täitsa tahaks näha sinu töötamist
        kõrvalt! Oleks huvitav. :D Mõte
        jookseb siis nii kiirelt ja sõrmed
        veel nobedamalt? Ok, tegelikult on
        mul nõnda, et kui mind pannakse fakti
        ette, et kirjuta täna ja ruttu valmis
        see ning see, siis saab enamasti
        kiiresti tehtud. Aga kui tähtaeg on
        nt nädala pärast, siis ma molutan.
        Kirjutan jupikese valmis ja mõtlen,
        et homme jätkan jne… Ja sina veel
        siin pidasid ennast mingi aeg
        laisaks. Hah, hea nali.

  • Reply M' 11. mai 2016 at 21:32

    Mesilasvaha!

    Olin vahepeal waldorflasteaiast tööl, ja neil oli seal seda. Punast ja sinist ja mingit värvi veel. Ainult et sellega on see point, et see
    peaks kõigepealt pihkudes veidi soojenema, siis on vormitav. “Külmana” on hirmus tüütu midagi sellest teha.

    Edu teile!

    • Reply Lonni 11. mai 2016 at 21:35

      Aga miks see parem on kui play doh näiteks?

      • Reply A 11. mai 2016 at 21:46

        Mesilasvaha tuleb vist enne niisama ka kuidagi üles soojendada. Siis pakub see lisaks mudimisrõõmule ka mõnusat
        soojatunnet ja lõhnab hästi. See tähendab ju rohkem avastamisrõõmu. Seepärast on mesilasvaha parem kui play doh…

        • Reply aile 11. mai 2016 at 21:51

          Jah aga paljudel lastel on meeproduktide
          vastu allergia, üsna ohtlik mänguasi.

          • Lonni 11. mai 2016 at 21:56

            Ära muretse selle pärast,, nagu ma aru saan, keegi niikuinii ei tea, kust seda saab

      • Reply ER 12. mai 2016 at 13:22

        On play dohist parem, sest laps peab
        sõrmedega rohkem vaeva nägema-
        arendab paremini peenmotoorikat (on
        teada, et peenmotoorika on seotud kõne
        arenguga). Sellepärast tasub eelistada
        tavalist plastiliini play dohi asemel ja
        värvilisi pliiatseid vildikate asemel.

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 21:36

      Ja kust seda saab?

      • Reply M' 11. mai 2016 at 21:54

        Parem juba sellepärast, et on ju täiesti looduslik. Lisaks lõhnab hästi ja ei kuiva ära, nagu mõned teised plastiliinid.
        Selles lasteaias kasutati Stockmar Modeling Beeswax-i, ma ei ole kindel, kust seda eestis osta, kindlasti saab tellida ja
        võibolla mõnes ökomas poes on..

        Lasteaias oli selline tore süsteem, et igale lapsele anti üks pall kätte ja kasvataja rääkis mingi lühikese loo (u 5min). Nii sai
        vaha soojaks ja muutus pehmemaks. Kui muinasjutt lõppes, hakkasid kõik voolima – ka kõige pisemad, kahe-kolmeaastased.

        Päikest!

      • Reply Mumm 11. mai 2016 at 22:22

        Balti jaama lähedal on üks mesinduspood.
        Google abiga peaks selle leidma. Saad osta nö
        kunstkärge. Tegu 100% mesilasvahaga (üldiselt)
        aga kunstkärje nime kannab seetõttu, et
        kärjestik kunstlikult pressi abil tehtud. Hoiad
        natuke soojemas kohas, päikese käes olemisest
        täitsa piisab. Muutub üpris kergelt vormitavaks.
        Neti teel saad ka tellida. Paradiisimesila.ee on
        Eesti suurim mesinduspood, saadavad ka
        postiga. :) Ja juhul kui seda enam ei kasuta siis
        tee sellest küünal või anna mesinikule. Tegemist
        nii väärt kraamiga, et ära viskamine on puhas
        patt.

  • Reply Lonni 11. mai 2016 at 21:29

    Ma lugesin mitu korda, et miks see spetsialist su sõna kuulas ja kirjaklambreid nokkis. No ei ole mulle ajusid antud :D Ootan väga
    seda postitust peenmotoorika arendamisest. PS! Vägevad saiad :D

  • Reply L 11. mai 2016 at 21:11

    Kuidas sa alati kaanelugusid teed? Või sa lihtsalt ainult mainid neid, mistõttu jääb mulje nagu sa teeks ainult kaanelugusid, mitte
    tavalisi artikleid? Ma olen juba kaua mõistatanud :D

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 21:18

      Haha, ma teen ikka tavalisi lugusid ka. Homme teen kaks meie elukat, reedel teen ka ühe :D

  • Reply kertu 11. mai 2016 at 21:02

    Oli vaja mul, siis lugeda ?
    Selline pill làks lahti, nagu oleks ise kohal olnud ?

  • Reply Skorpaneiu 11. mai 2016 at 20:56

    Need, kes ei julge videot vaadata,
    siis ei ole seal videos midagi hullu,
    et ei ole vaja karta ja neid
    karjumise hääli on seal videos pigem
    summutatud ning pole seal teab mis
    röökimist. :) Ilus video oli.
    Ja sina, Mallukas, näed väga kena välja.

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 21:22

      Ma olin nii šokis, aga eks ma olen pussy kah :D Muidu aitäh sulle :)

      • Reply gaidi randmäe 11. mai 2016 at 21:54

        Jh teist korda sünnitama minnes on juba teada
        mis ees ootab..ma kardsin ka jubedalt..oligi nii
        jube ka aga õnneks läks asi kiirelt..noh kui neli
        tundi on kiire ? igatahes seekord ma olin
        mõnuga duši all ja tegin neid nö hingamisi tuhude
        ajal ning kusjuures aitas..ma isegi ei karjunud aga
        nutsin küll, sest kurat küll mida üks naine peab
        üle elama, et uus ilmakodanik valgust näeks ?

  • Reply Mina 11. mai 2016 at 20:51

    Heh tead mõnus vaadata Su kõhupilte, peaks sulle fb postkasti saatma enda pildid. Mul nädalaid 18 +5 ja no ausalt, ega ei ütleks
    küll. Anna märku kui huvitab. :)

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 21:22

      Mul on enamus äkki ikka pekk ka :D

      • Reply Mina 11. mai 2016 at 21:35

        Kõhu kuju järgi siiski mitte. :D Okei, ma kostitan Sind piltidega fb :D Kui ei julge, ära vaata :D :D

  • Reply Mari 11. mai 2016 at 20:49

    Oeh,kui äge punu.
    Minagi oanin lastega täna herned maha :D
    Kuskil 50 panime meie :D
    Ja pagan võtaks, kui mu suur kaevamine ja higistamine
    selleks vilja ei kanna :D Olgu parem megahead
    herned! :D

    Ma nüüd siin kaalun, et kas vaatan seda videot või ei..
    :D
    Kusjuures esimese lapse ajal mäletan, kuidas ma
    karjusin.. Aga ema ütles, et ma karjuks kõvasti sest siis
    pidavat valutum olema :D Tal on ju kuus last- ju siis
    teadis,kuigi ei tundunud nii mulle :D
    Teise lapse ajal mõmisesin ja puhkisin naljakalt ja see
    sünnitus oli tõesti poole lühema ajaga, kui esimene. :D
    Ei ole midagi Mallukas.. Mu arust oli teine sünnitus
    just parem, sest siis sa juba tead, mis ees on ootamas
    :D

  • Reply Tri.n. 11. mai 2016 at 20:45

    Ma ei ela eestis ja võin öelda, et mujal maailmas
    võtavad arstiajad veeeeeel kauem. Kuna mu pojal
    diagnoositud ADHD plus veel sellega kaasnevaid
    hädasid siis ootan arstiaega ja komissioni nagu
    hingeõnnistust. Nii …. ja mida ma siiani saanud olen?
    Hehh…. 2014a lõpus tegin kooli avalduse (kuna siin
    ISE sellise asjaga nt psühhiaatri vm sarnase juurde
    aega panna ei saa…. kool peab suunama), esimese
    arstiaja sain 2015a novembris, kus pandi ka selle riigi
    arsti poolt diagnoos( eesti arsti arvamust ei loetud) ja
    SIIANI ootan järgmist aega…. miljon korda olen juba
    uurinud ja küsinud…. alati vastuseks “ja ja asi on töös….
    kohe kohe saate aja”. Ülemõistuse.

  • Reply meow 11. mai 2016 at 20:45

    Mul on päevade valu kordades hullem kui oli
    sünnitusvalu :D ma isegi ei teinud häält, hingasin veits
    sügavamalt ainult. Päevade valu peale olen aga lausa
    minestanud ja oksendanud. Aga et positiivsel noodil
    lõpetada, siis megaarmas näed välja! Muah

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 21:19

      Mul pole päevadevalu iial olnud, sünnitusevalu selleest oli.. räme:D

    • Reply H 11. mai 2016 at 22:52

      :D Ohh, see annab mulle lootust. :D
      Mul on päevadevalu alati, ning
      aeg-ajalt nii hull, et võtab
      pildituks – olen taksoga töölt koju
      läinud ja kägaras voodis
      poolteadvusetult oiganud (no nagu
      surijad filmides). Õnneks pole nii
      hull iga kuu :D

      Aga ehk läheb siis sünnitus nagu
      möödaminnes :D

      • Reply meow 12. mai 2016 at 21:32

        Jep, lootust on :D mul pole sünnitusest ühtegi
        halba mälestust

    • Reply G. 15. mai 2016 at 11:23

      Mul oli päevadevalu pmst samahull kui sünnitusvalu :D aga sünnituse ajal ma vähemalt ei ropsinud ega minestanud.
      Ja peale sünnitust ei ole päevade valusid enam kunagi olnud :) see on kõige parem :D

  • Reply Andra 11. mai 2016 at 20:43

    Ma võin öelda, et tean mis raamat on aga kust herneid saab :D juba turust?

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 20:45

      Herneid saab turult jah, jumlaa häid! Kilo maksab muidugi 9 euri, aga no niiiiii hea. Ma ikka räägin hernestest, mis me maha panime :D

      • Reply Andra 11. mai 2016 at 20:50

        Ma tean jah aga üks hommik sa sõid ka neid ja nüüd ma tahaks ka :D

      • Reply Mari 11. mai 2016 at 20:52

        Hahaha,ma juba ehmusin, et mina panin pange,
        et meie lastega ka panime herneid :D

  • Reply Mann 11. mai 2016 at 20:38

    Ma parem ei hakka seda sünnitusvideot vaatama.
    Mul nädalaid pea 11 ja ma tunnen end jube paksuna. Ausalt pean jubedalt vaeva nägema, et varjata kõhtu..käin riides nagu
    kaltsakas:D
    Sest praegu lihtsalt tunduks, et ma olen end saiakestest paksuks söönud, mitte rase..:D

  • Reply Kelly 11. mai 2016 at 20:37

    Kas see on see raamat, millest hiljuti meil juttu oli, et ma ka ostan selle kui peaks ilmuma? :) või mingi uus idee?

    • Reply Mallukas 11. mai 2016 at 21:19

      Jaa, seesama, millest rääkisime :D

      • Reply Kelly 11. mai 2016 at 21:23

        Jessssss, Sa oled niiii tubli,et selle ära teed… jään suure huviga ootama ja siis olen raamatuga uksetaga autogrammi
        küsimas :) :*