Jummel juudas, kui mitmed on mult küsinud, et noh, mitu kilo haiglasse jäi ja kui palju ma nüüd kaalun. Ma pean kahjuks nentima, et ma ausalt ka ei tea. Mul pole kodus midagi peale köögikaalu ja tükkhaaval ma ennast kaaluda ei saa, seega elan teadmatuses. Kuigi me homme lähme Martaga perearstile, et pmst seal raudselt kuskil ikka on kaalu ma usun? Kui on, siis ma kaalun ja kannan viisakalt teile ette, kuigi ma ütlen kohe ära, et kaalunumber-šmaalunumber. Keda huvitab?…
-
Nagu ma enne rääkinud olen, siis esimese kahe lapse sünni juures mul eraämmakat ei olnud. Üldse puutusin ma kahe sünnituse ajal ämmaemandaga nii vähe kokku, et isegi parima tahtmise juures ei suudaks ma meenutada…
-
Nonii, lõpuks võtan nüüd ennast kokku ja kahman arvuti kätte, et teile kiirelt rääkida, kuidas Marta lõpuks meiega ühineda soovis. Nagu ma siin juba novembri algusest saadik rääkinud olen, oli minu enda “sisetunne” selline,…
-
Lugesin siin teie kommentaare ja jõudsin lõpuks järeldusele, et ma siiski ei soovi esilekutsumist. Mis siis, et enamik kommenteerijaid rõhutasid, et neil avati veed ja kõik läks kiiresti ja hästi, siis hakkasin ma mõtlema,…
-
Lugesin siin teie kommentaare ja jõudsin lõpuks järeldusele, et ma siiski ei soovi esilekutsumist. Mis siis, et enamik kommenteerijaid rõhutasid, et neil avati veed ja kõik läks kiiresti ja hästi, siis hakkasin ma mõtlema,…
-
Täielik preggobrain on – viimased päevad oli mul tunnis sada mõtet, millest blogida tahaks, aga nüüd ei meenu ühtegi. Ma ausalt tean, et raudselt mu tihedad rasedusjutud on lähiajal tüütuks muutunud, aga ausalt ma…
-
Täielik preggobrain on – viimased päevad oli mul tunnis sada mõtet, millest blogida tahaks, aga nüüd ei meenu ühtegi. Ma ausalt tean, et raudselt mu tihedad rasedusjutud on lähiajal tüütuks muutunud, aga ausalt ma…
-
Nagu ma rääkisin, siis täna oli mul jälle visiit Dr. Ridnõi juures. Ta ütles, et ma talle 15da hommikul e-maili kirjutaksin ja seda ma ka tegin. Kell 5 hommikul ? Mul ei tulnud ta…
-
Vot, julged päeva blogimata olla ja instasse mitte pilte lisada, siis hakkab pihta see, et “appi, ma arvasin, et sa sünnitad!”. Mul on selle sünnituse koha pealt selle suhtes kahetised tunded, et kuigi ma…
-
Vot, julged päeva blogimata olla ja instasse mitte pilte lisada, siis hakkab pihta see, et “appi, ma arvasin, et sa sünnitad!”. Mul on selle sünnituse koha pealt selle suhtes kahetised tunded, et kuigi ma…
-
Ma isegi ei mäleta, kas ma kunagi blogis mainisin, et ma tahtsin üksvahe minna doulaks õppima? Seda saab tarkusekoolis teha ja eks selle suur motivaator oli see, et ma hakkasin ju sünnitusi pildistamas käima…
-
Ma ei ole kunagi mõlenud, et ma tahaks sünnitusel epiduraali. St ma ei ole seda kunagi ENNE sünnitust mõelnud, sünnituse lõppfaasis olen ma vist seda mõlemal korral anunud, mille peale nenditi alati, et kle…
-
Okei, see kaheksa kuud on veits mööndustega öeldud, sest tegelikult hakkab kaheksas kuu jooksma 4 päeva pärast, kui mul 31. nädal täis tiksub, aga mul on täna lihtsalt praegu pool tunnikest vaba aega ja…
-
Küll on selle Põlva ja Valga sünnitusosakonna ümber suur meediaskandaal. Kui eile minu poole pöörduti palvega, et jagaksin oma lugejatele petitsiooni, mis algatati Põlva sünnitusosakonna säilitamiseks, oli mul arvamus, et see petitsioonivärk on ikka…
-
Tõsku käsi kõik minu lugejad, kes on praegu rasedad. Või kelle hea sõbranna on parasjagu rase? Kui oled käe tõstnud, siis loe aga heaga edasi, sest täna tutvustan ma teile Säliselli. See on säärane…
-
Pidin tervisetõendi saamiseks digiloos mingisugused paberid ära täitma, mistõttu jäin seal pärast veel ringi vaatama. Mida kõike on võimalik sealt põnevat leida. Näiteks seda, et ma olen elus kaks korda haiglas olnud, mõlemal korral…
-
Beebiootus KARDO Lapse üles kasvatamine LAPSED Lende Mari Rasedus Sünnitus Uncategorized
kolmas laps
Kolm aastat tagasi (okei, kuu rohkem, kui kolm aastat tagasi), kui Mari oli üheseks saanud, kirjutasin ma oma blogisse postituse, et teise beebi isu on peal (link). Täpselt aasta ja kaks kuud peale selle…
-
Mul oli eile nii emotsiooniderikas päev, et ma avasin blogilehe ja passisin seda kümme minutit. Mis siis eile juhtus. Noh, läksin sünnitust pildistama, nagu ma siin ühes postituses eile mainisin. Sünnitus iseenesest on mingisugune maagiline…
-
Kui ma Mari sünnitama läksin, siis oli mul nägu naerul ja tuju hea. Seekord läksin ma konkreetselt nuttes, sest mul oli juba valus ja ma teadsin, et ega see paremaks ei lähe, aina hullemaks…
-
Eile õhtul läks mul alakorruse olukord järsku nii valusaks, et ühel hetkel taipasin ma, et komberdan pissilt tulles nuttes vetsust välja ja seisan esikus, et valu tahab silmanägemist ära võtta ja edasiliikumine tundus lihtsalt…
-
Nagu ma eile kell 4 ärkasin, siis ma teadsin, et see saab olema see päev, mil ma lapse saan. Eks ta natukene hirmus oli küll ja nõnda üritasin ma oma mõtteid mujal hoida, et…
-
Eile ohkasin ma Kardole, et kuigi nüüd võib iga päev asjaks minna, siis ma olen juba kuidagi vaikselt ära harjunud selle igavese rasedusega. Et ma olin ju 100% kindel, et Lemps tuleb kuupäevaliselt veel…
-
Täna, umbes kella 12st saadik on mul nõrgad toonused olnud. Mitte valusad otseselt, aga pigem sellised, et kõht läheb kõvaks ja alakeha ja just eriti alaselg, tõmbuvad krampi. Noh, umbes nagu ebamäärased päevade valud.…
-
Ma kogu aeg kuulen seda lõpurasedate hala, et ei saa kolme sekundit ka telefonile mitte vastata või Facebook chatis vaiki olla, kui juba lennatakse peale küsimusega, et issand, ega sa sünnita. Kuigi Mari sündis…
-
Nagu ma siin halanud olen, siis ma kartsin hirmsal kombel sünnitamist. No ikka väga hirmsal. Aga… ma enam ei karda. Naljakas, aga ma nägin täna sellist und, et viis mu hirmud täitsa ära. Unenägu…