LAPSED MARTA SÜNNITUS

tere tulemast, Marta Kene

23. november 2018

Nonii, lõpuks võtan nüüd ennast kokku ja kahman arvuti kätte, et teile kiirelt rääkida, kuidas Marta lõpuks meiega ühineda soovis. Nagu ma siin juba novembri algusest saadik rääkinud olen, oli minu enda “sisetunne” selline, et ta sünnib 5-10 novembri vahelisel ajal. Miks, seda ma ei tea, sest see aeg läks mööda põhiliselt ilma suuremate tunnusteta, et ma sünnitama hakata võiks, kuigi jah, 8.11 olin ma tõmmanud endale tuhude vahede mõõtmise äpi, järelikult miskit ma endale ka ette kujutasin.

Sama äppi olin ma lõpuks mingi viiel-kuuel päeval jooksutanud, aga alati lõppesid 5-6 minutilise vahedega toonused sellega, et ma läksin magama ära ja hommikuks oli kõik jälle tavaline. Nagu te teate, siis ämmakaga jäi viimati jutt, et ma esilekutsumist siiski ei taha ja kuna 42. nädalani oli aega, siis jäi kokkulepe, et kui enne midagi ei toimu, tulen 27.11 haiglasse ja nad teevad veed lahti.

Teisipäeval kirjutas aga ämmakas, et kuule, äkki ikka tuled sellel reedel haiglasse. Et oma keha kohta olen ma ikka päris kaua juba rase olnud, arvestades teisi lapsi ja kuna ta võib olla ka suuremavõitu, et teeme selle asja ikka selle nädala sees ära. Ma olin nii segaduses, sest ise ta ju rääkis mulle, kuidas loomulik sünnitus on parim ja nüüd siis selline jutt. Ühest küljest tahtsin arste usaldada, teisalt tahtsin nii väga, et kõik hakkaks ise pihta ja oleks loomulik ja nii. Mis mul üle jäi, nõustusin, et tulen reedel.

Öösel saatis keegi mulle Valguselapsed FBist mingisuguse postituse, mis minu jaoks veits liiga… vaimne ja ingline pula tundus, aga üks lõik jäi siiski mõttesse. “Kui Sinu perre on saabumas ilmakodanik,siis palun ole pigem valiv, kellega Sa midagi parasjagu jagad, sest mitte kõik ei mõtle õnnistavalt, kahjuks. Kuid kui jagad, siis ikka neile, kes Sinust ja lapsekesest väga toetavalt mõtlevad, soojuse, hea sõnaga ning tõeliselt pöialt hoiavad.” 

Peale selle lugemist jäin ma magama, kui kell 1.00 selle peale, et mari pissiaparaat hakkas röökima ja me käisime vetsus ja saate aru, ma ei jäänudki enam magama, sest mulle jälle tundus, et mul on midagi toonuste moodi ja läksin ärevile ja meenutasin nende blogijate sünnituslugusid, kes haiglasse ei jõudnudki ja koju sünnitasid. Kuna ma seda kindlasti ei tahtnud, siis jäingi üles põdema ja tuhusid mõõtma ja olin üleval kuueni, siis magasin kaks tundi ja kell kaheksa ärkasin lastega uuesti üles. Totaalselt magamata, jehhuu.

Hommikul ärgates oli kõik jälle LOOMULIKULT kadunud. Seega kolmapäeva alustasin sellega, et sõitsin Peetrisse, kus üks tore naine mulle salveiõli andis. Mul ei olnud küll väga usku, et mingi õli mind sünnitama paneks, aga meil oli nagunii ülemistesse asja ja seega ei olnud see just suur ring, mida teha. Õli käes, tilgutasin seda kohe sallile ja hakkasin sisse hingama, nagu soovitatud oli. Oi jumal, KUI rämeda haisuga see oli. Reaalselt niii rõve mu jaoks, et ajas lausa südame pahaks, aga no kuna mul midagi kaotada polnud, siis nuusutasin seda õudust edasi. Ja saate aru, suht kohe hakkasid toonused ka. Küll ebaregulaarsed, aga no vahelduseks sellele, et pmst MIDAGI ei toimunud, oli seegi juba asi omaette. Ma muidugi ei väida, et vot just SEE õli oli see sünnitust esile kutsuv imerohi, aga midagi ta igatahes tegi. Näiteks südame ajas pahaks 😂

Selline õli anti mulle, aga eks neid ole erinevaid

Kolmapäeva õhtuks olid toonused vahepeal juba 4 mintsaste vahedega, mitte küll eriti valulikud, aga käimine oli juba raskendatud. Kirjutasin ämmakale ka, et ma tulen parem homme hommikul vete avamisele. Kuidagi tuli selline mõte, et lihtsalt…on aeg. Ja no tegelikult ma korraks mõtlesin juba, et peame kolmapäeval haiglasse minema, nii hulluks läks juba. Nutt tuli peale ja hirm ja valus oli ja isegi lapsed saatsin juba minema. Et lähen ma siis öösel või hommikul, siis on vähemalt lapsed ära orgunnitud ja ei pea selle üle muretsema.

Ma arvasingi, et see üheks mu viimaseks rasedapildiks jääb 😂

Mari läks minu ema juurde ja Lende hoopis Kätule külla. Mul süda valutas, sest tegelikult oli ju plaan selline, et ämm Lende võtab, aga tal jalg valutas ja tundis ennast halvasti, mistõttu pidime plaani B kasutusele võtma. Õnneks läks neil seal kõik hästi ja mu mure oli asjatu, aga täielik kass tuli peale küll, kui kolmapäeva õhtul oli ühel hetkel juba tunne, et kle peaks haiglasse minema ja kohe kui pikali viskasin, kadusid kõik tunnused. KÕIK! Ei toonuseid, ei midagi…

Ma olin üsna pettunud, aga kuna järgmiseks hommikuks pidime nagunii haiglasse minema, siis teadsin, et pikka pidu enam nagunii olla ei saa ja lähiajal saab see taak läbi nagunii. Kolmapäeval tuli ka Kerli ööseks meile, sest tema lubas sünnitusest mõned pildid teha ja kuna me nii vara haiglas olema pidime, siis tunduski loogilisem, et lähme ka kõik koos.

Muidugi läksime me alles enne kahte magama ja ärkasime kell 8, mistõttu jäi und jälle maru väheseks, aga no eks hommikul oli ikka adrekas laes. Jeesus, ma lähengi haiglasse ja saan lapse!

Ma haiglasse sõitmas. Toonuseid nagu oli, aga ei midagi hullu, et oleks probleemi kohale sõitmisega. Pilt: Kerli

Kohale jõudsime väikese hilinemisega, sest noh, see poleks minulik kui ma jõuaks kuskile õigeks ajaks… Tegelt me idee poolest olime kell 9 kohal, aga me ei leidnud parkimiskohta ja tiirutasime seal sada aastat ringi. Parkimisplatsi järgi tundus, et haigla on puupüsti täis. Kas oli ka, seda ma ei tea.

Kuigi mind juba oodati sünnitustoas, siis pidime ennast all regama ja veits järjekorras ootama, lifti sattusime koos ühe paarikesega. Naine oli juba ilmselgelt kõvades valudes ja mees naeris seal, et oot, kas te lähete ka sünnitama? Et miks siis üks on SELLINE ja teie SELLINE, vihjates siis sellele, et ma rahumeeli ringi kepsutasin. Ma siis seletasin talle, et ilmselt tema naine sünnitab arvatavasti enne ka kui mina. Huvitav, kas see ka tõsi oli? Sünnitustuppa saimegi siis ütleme kümne paiku. Seal vahetasin endal riided ära ja kuna me avastasime, et sünnitöö käib pmst siis paremini, kui ma liigun ja kõnnin, siis sain istumise ja lamamise keelu peale ja hakkasime seal palatis ringi tuiama ja tantsu vihtuma, et gravitatsioon oma töö teeks. Kardo ka aitas mind selja mudimisega, ma pole seda kunagi eelmiste sünnitustega proovida tahtnud, aga päris hea oli.

Pilt: Kerli

Kell 11 tuli ämmakas koos arstiga, et mul veed lahti teha, aga suur oli nende üllatus, kui nad avastasid, et mul olid üsna regulaarsed tuhud ja 7 cm avatust. Seega arvasime, et pole vajagi seda vett lahti surkida ja saame ka ilma sünnitatud. Ehk siis anti mulle kella 12ni aega ja leppisime kokku, et siis teeme uue KTG ja kui ikka on 7 cm, et siis teeme ka veed lahti. Olin nõus.

Esimese KTG ajal

Kuskil pool 12 kadus minu esialgne tantsutuju ja asendus unega. Tõsimeeli mul oli selline uni, et ma võitlesin iseendaga, et ma ei heidaks voodisse ja naaaaatukenegi magaksin. Samas nägin ma äpist, et isegi kui ma pallil hüppasin, siis läks valude vahe kuuele mindile, kui aga ringi tuiasin, siis 3-4 minutit. Seega selline võitlus iseendaga – kas puhata ja kannatada kaugem, või vastu pidada. Otsustasin ringi tuiata, aga nagu öeldud, suurem tantsutuju oli kadunud ja vaatasin kogu aeg kella, saaks see kell 12 ja KTG’d, et ainult lamada!

Ja kui sain, olin oi kui rõõmus. Enne kadusid lamades toonused ja valud sootuks, seega oli mul siiras lootus sedapuhku 15 mintsa magada, aga paraku teise KTG ajal oli olukord juba selline:

Pilt: Kerli

Sain korralduse ainult püsti olla ja kindlasti mitte sekunditki puhata. Ajas üsna ahastusse, sest mul hakkas külm, tekkis palavikutunne, väsimus murdis mind igast kandist ja toonused olid juba sellised, et ajasid uutama ja päris kõvasti. Ma tundsin, kuidas naljatuju kadus ja asendus sellega, et ma läksin kuskile täitsa oma maailma. Koperdasin seal ringi ja lihtsalt hingasin.

Ühel hetkel oli külmatunne nii väljakannatamatu, et ma anusin luba duši alla minna. Siis oligi kell juba umbes 13.00 ja avatust IKKA 7 cm. Seega ütles ämmakas, et avab veed ja siis võin duši alla kebida. Lihtsalt seetõttu, et soe vesi võib ka emakat lõõgastada ja äkki muidu jälle sünnitegevus aeglustub.

Ma olin nõus. Veed tehti lahti, need olid puhtad ja mind lubati sooja vee alla. Seal oli üheti nii hea, sest soe vesi ja duššiga kõhule ja seljale vee laskmine oli niiiii hea. Aretasin seal endale mingi tehnoloogia, et kui valu polnud, siis istusin toolil ja kui valu tuli, keerasin ennast teistpidi, toetasin pea vastu seina ja uutasin. Ma ise ei omanud üldse aimu ka, kaua need valud kestsid või mis nende vahed olid, hüüdsin ainult Kardole, et kui uuhuutamist kuuleb, siis pangu äpp tööle ja kui vait jään, võib stoppi vajutada. Juhuks kui ämmakal teada vaja on või miskit, mul endal oli nii suva juba kõigest ja mul hakkas lausa nutt peale tulema, sest ma sain aru, et need valud ei ole regulaarsed ja mulle tundus korraga, et ma ei suuda enam. Mu silmade ees hakkasid hõbedased sähvatused vilkuma ja vaateraadius vaikselt mustaks tõmbuma. Ma sain aru, et ma olen tulikuuma vee all väikses ruumis enda järel ka ukse sulgenud ja ilmselt oli mul liiga palav ja liiga valus ja liiga halb, mistõttu ma tormasin ihualasti palatisse tagasi ja käratasin Kardo ja Kerli ämmakat tooma ja ütlesin, et nad enam tagasi ei tuleks. Ma tundsin, et ma olen nii viimasel piiril, et seal pole kellelgi teisel midagi teha, kui vaid mul endal.

Lendega oli mul lõpus juba nii, et mint valu ja mint vahet, aga Martaga kuidagi ei tulnud seda niiöelda stabiilsust.

Kardo sõnul läksid nad toast välja 13.29.

Kohe kui ämmakas sisse astus, suutsin ma öelda, et ma nüüd oksendan, kui ma seda ka tegin. Umbes 6x, taltsutamatult ja poolröökides, sest mul tuli samal ajal nii räige tuhu peale. Ämmakas kontrollis avatust ja ütles, et täisavatus on käes, kuid pea ei ole millegipärast langenud.

Te ei kujuta ette, mismoodi ma ennast tundsin, kui ta seda ütles. Konkreetselt AHASTUS. Reaalselt sellest kellaajast ma loen seda “MA SUREN” faasi oma sünnitusest, sest järgnev käis nagu ülihelikiirusel. Ma kargasin püsti, järi najale, toetusin ainult kätega ja anusin ämmakat: “Ütle, mida ma tegema pean!”. Ta vastas, et ma ei saagi midagi teha, et ma prooviks ennast võimalikult palju püsti hoida ja… Lause lõpp kadus mul kuskile kohinasse, sest ma sain aru, et ma olen ennast ainult ülakeha abil järi peale vinnanud, üks jalg üleval, teine värises nagu… Ma ei tea, ma ei saanud enam midagi aru mis toimub, ma tundsin enda seest nagu mingit raginat, nägin kuidas ma värisen ja ma vist(!?) karjusin. Ma ausalt ei tea, mitte meelega ega tahtlikult, aga see tunne oli midagi kirjeldamatut. Ei saanud ise ka aru, mis toimub, ainult paanika oli, et issand jumal, mul pole ju veel isegi lapse pea laskunud, et kui hulluks see siin veel minna saab?!

Äkki hüüdis ämmaemand, et kas sa tahad püsti sünnitada? Astu samm selja taha, istu sellele… pukile? ja PRESSI. Astusin sammu taha ja sain aru, et keegi on peadpidi minust väljas. Ma ausalt ei suuda isegi öelda, millal see juhtus, ma ei saanud midagi aru, kõik oli ainult üks suur valuhoog ja kui ma istusin, ei suutnud ma üldse pressida. Seda hetkeni, kuni ämmaemand ütles, et pressi nüüd ja kõvasti, sest laps on peadpidi kinni ja läheb siniseks. Ei mina tea, kust ma selle jõu võtsin, aga oma viimase varu ma too hetk mängu panin ja pressisin. Ma tundsin jälle seda raginat ja lausa seda, kuidas ma füüsiliselt rebenen, kui lõpuks hakkas midagi liikuma ja laps hakkas välja tulema. Ja teda muudkui tuli ja tuli ja ma ei saanud aru, kui suur saab üks laps olla, aga ühel hetkel oli väljas ja sekundi sain ma tunda seda tunnet, et appi, ma sain hakkama, see on tehtud, kui ma teda vaatasin.

Ta oli mu rinnal, tumesinine, ämmakal oli käes mingi rätik millega ta teda hõõrus, ta oli täiesti lödi, liikumatu, ei nutnud, aga silmad olid lahti ja ta vaatas mind, kui hakkas suust vett välja purskama. Siis tegi vist paar piiksu ka. Samal ajal hakkas ämmakas ta kaela ümbert pikka nööri lahti kerima. Nabanöör oli Marta kaela ümber lausa 3x, mis seletab pmst seda, miks ta ise välja tulema ei hakanud. Nöör hoidis teda kinni, mistõttu ta ei saanud korralikult langeda, mistõttu ta ei saanudki ise veekotti lahti suruda ja sünnitööd alustada. Õnneks hakkas ta ise kohe hingama ja liigutama, midagi hullu tal viga polnud, peale selle, et ta nii sinine ja lillakas oli.

4464 grammi ja 53 cm. Marta Kene oli kätte saadud, jumal tänatud! Kell oli 13.43. Ehk siis umbes 45 mintsaga oli olukord muutunud “pole hullu midagi” kuni “issand, ma sain just lapse”.

Ma koperdasin kuidagi voodisse, saime kätte ka platsenta (mis oli juba vananev, nagu mulle öeldi) ja siis hakkas arst õudusega vaatama, et mis see jurakas mu alakehast üldse alles jätnud on, aga saate are. Null. Null rebendit. Null marrastust. Kuigi ta mu eelmistest lastest nii palju suurem. Arst arvas, et kuna eelmised on sellili sünnitatud, siis ei saanud sabakont eest liikuda ja ruumi teha, aga MIDAGI pidi järele andma. Seekord seisin ja istusin, sabakont sai eest minna ja seetõttu pääsesingi ma igasugustest rebenditest.

Ühesõnaga, hea oli, et 27dani ei oodanud. Tõesti hea. Ja kirja läks ikka loomulik sünnitus, sest vete avamise ajaks oli sünnitöö nii full on käimas, et sellega ei algatatud midagi, vaid aidati niiöelda kaasa. Ja hea oli ka, et aidati. Ma ei taha teada, kaua ma seal muidu piinelnud oleksin.

Peale sünnitust oli mul maru nõrk olla. Mulle anti tablett keele alla, et emakas kiiremini kokku tõmbuks ja verejooks aeglustuks, aga see tekitas kohutavaid külmavärinat ja palavikku. Seega ma matsin kohe maha mõtte, et me sama päev koju läheks, kuigi pmst 6h peale sünnitust oleks meid teoorias koju lastud vist küll. Saime hoopis perepalati ja seal ennast sisse seada.

Kerli tegi veel mõned pildid ja nõnda me jäime kolmekesti. Väike Marta ainult sõi ja magas, ainult mul endal oli jube nõrk olla, mul tekkis verekaotusest aneemia, mis praeguseks hetkeks on isegi veits hullem kui eile. Käia eriti ei saa, aga istudes on jumala hea olla. Isegi autoga sõitsime täna kenasti koju tagasi. Või noh, mina sõitsin. Nüüd vedelen siin hambad laiali kodudiivanil, valutan sabakonti ja armastan elu. Lihtsalt nii äge on see elu kolme tütrega, ei ole midagi öelda!

Aga sellest kõigest juba mõni teine kord, sünnilugu on nüüd vast kenasti kirjas ja miski ei saa vahepeal ära ununeda.

Ps! Kas keegi soovitaks mulle, mida ämmakale kinkida? Kommikarp tundub küll liiga vähe selle eest, et ta mind nii palju aitas…

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

114 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply A 28. november 2018 at 23:10

    Palju õnne uue pereliikme puhul! Ja mind jäi kummitama see pissiaparaat- mis see on? Mul nimelt laps ei küsi öösel potile ja tekkis lootus et on miskit mis märku annab😂 aga ei tundu eriti reaalne😀

  • Reply Gerda 26. november 2018 at 23:44

    Oh jummel mis soovitused siin on. Ämmaemandale kinkida photoshoot, pesupoe kinkekaart ja oma lapsest raamitud pilt. Tule taevas appi!

  • Reply Mer 25. november 2018 at 13:33

    Palju palju õnne uue ilma kodaniku sünni puhul ! 🤗🤗😊😊

  • Reply Merje 25. november 2018 at 09:31

    Natuke deja vu tunne on… Ka 22. november (2016), ka kolmas laps, ka tähtajast kõvasti üle, kuigi eelmised sündisid u tähtajal, ka oli esilekutsumine plaanis, kuid siis hakkas midagi ise toimuma, mida pidi ikkagi kiirendama. Erinevus oli selles, et minul sündis poiss ja temaga oli algusest peale kõik korras, mina sain aga tohutul hulgal rebendeid ja väga korraliku verekaotuse ning vereülekanded.

  • Reply Kadri 24. november 2018 at 22:36

    Palju õnne!!! <3 Mina viisin ämmakale võileivatordi, sest magusat viiakse neile kindlasti niikuinii kogu aeg.

  • Reply Kaija 24. november 2018 at 22:29

    Oh mis sünnilugu! Pisardan siin nii, et titt rappub tissi otsas. Temal oli sündides nabanöör ümber kaela ja mõlema õla, kuid õnneks ulatus napilt välja tulema. Igaljuhul palju õnne, jõudu ning head kosumist!

    Ka minu ema, Marta, palus lisada enda poolsed õnnesoovid!

  • Reply Oksana 24. november 2018 at 22:08

    Palju palju õnne kogu teie perele! 😍
    Silma võttis märjaks küll kogu see lugu. Arst oli tõesti tubli.. sest kõik lõppes väga hästi õnneks! 🙏 Õnne ja palju armastust täis hetki kõigile!!!

  • Reply Jane 24. november 2018 at 22:05

    Palju õnne ! ❤

  • Reply Ene 24. november 2018 at 18:41

    Palju õnne perelisa puhul =) Igasuguste kingituste jm tegemisel oleks aga pigem ettevaatlik. Päevalehes olid just artiklid sellest, kuidas arstidele altkäemaksuks nii alkoholi, kinkekaarte jm tuuakse. Muidugi ma ei mõtle, et sa siin altkäemaksu hakkad pakkuma :D Aga lihtsalt, et ka heast südamest tehtud kink võib endaga probleeme kaasa tuua.

  • Reply Evs 24. november 2018 at 16:57

    Ütle, kas mu teooria su logo kujunduse kohta peab paika, kui ütlen, et kaks suuremat mulli olete sina ja Kardo, väiksemad on vastavalt suurusele Mari, Lende ja Marta?
    Muidugi soovin Sulle rõõmu pisikese sünni puhul ja elan sulle ka edaspidi anonüümselt kaasa :)

    • Reply Mallukas 24. november 2018 at 17:02

      Ma ausalt ei tea, sest logo on disaineri omalooming :D

  • Reply Eliise 24. november 2018 at 16:25

    Palju, palju ōnne kogu perele 😊 Väga kaasahaarav lugu 😊 Kus haiglas sünnitasid ja kes ämmakas oli? Olen eraämmaka otsinguil ja soovitus kuluks väga ära 😊

    • Reply Mallukas 24. november 2018 at 16:45

      Ma varsti kirjutan temast ka, haigla oli itk :)

  • Reply Tk 24. november 2018 at 15:30

    Palju õnne teie perele, endal ka kevadel kolmas sünnitus ees :)
    Mina vist kingiks ämmakale nt Juustukuningate kinkekorvi.

  • Reply Ann 24. november 2018 at 15:25

    Meie kinkisime spa kinkekaardi. Palju õnne tütre sünni puhul!

  • Reply Flamingo 24. november 2018 at 14:52

    Palju õnne, Mallu ja su pere! Tahtsin küsida, et kas beebi nime öeldakse nii nagu ütleksid kokku Martakene või siis Kene nii nagu umbes skene..?

    Olen töötanud pikalt haiglas, oma kogemuse põhjal ütleks et palun ära kingi mingeid kristalle, fotoshoodi või eriti pesupoe kinkekaarti või mingid konkreetset mälestuseset enda perest. Ma küll pole see fantast ämmakas, aga kõik need pakkumised on liiga familiaarsed tbh. Ilus variant oleks küünal… Aga tegelikult parim kommentaar oli, et lillekimp ja võileivatort. Sest esiteks osakonnas on ikka tiimitöö ja tavaliselt üksteisega jagatakse, samas lillekimp jääb ämmakale. Meie lemmik oli üks kord kui patsiendi mees tõi suure kotitäie suitsukala :D ja iseküpsetatud pitsad olid ka nii armsad.

    • Reply Mallukas 24. november 2018 at 15:11

      Nime öeldakse… ma ei tea, ma ütlengi marta või martakene :D Aga ära muretse, ei hakka kindlasti mingeid kristalle, ega fotosid kinkima :D

  • Reply H 24. november 2018 at 12:38

    Palju õnne! 😍 Minu meelest Marta on täpselt sinu nägu. Nina samasugune nagu sul. 😃 Mari ja Lende on Kardo nägu. Lende tundub nii suur Marta kõrval.

  • Reply Inimene 24. november 2018 at 10:57

    Õudne lugu.
    Mul suri vanem õde sünnituse käigus ära, kuna nabanöör oli ümber kaela. Ja ikka ainult üks keerd. Kolme ei kujuta ettegi! Aga see oli mitukümmend aastat tagasi. Kas tänapäeval ultraheli vms ei näita seda nabanööri jama?

    Sul vedas rämedalt! Täiega! Õnnelaps on see laps sul.
    Ämmaemand on sul lihtsalt super!

    • Reply DW 24. november 2018 at 21:50

      See on täiesti rutiinne, et lapsed sünnivad nabanöör ümber kaela tegelikult. Erineva statistika järgi lausa 15-30% oigeaegsetest lastest.

    • Reply Merje 25. november 2018 at 09:23

      Mul on neljast lapsest kolmel olnud nabanöör ühe korra ümber kaela, ühel kaks korda. Õnneks on nendega küll kõik korras.

  • Reply Gellu 24. november 2018 at 09:44

    Palju-palju õnne!

  • Reply Kristiina 24. november 2018 at 09:41

    Palju-palju õnne teile kõigile!
    Ausalt, pisar tuli silma ❤️
    Marta Kene, tere tulemast siia maailma ❤️❤️

  • Reply Kadri 24. november 2018 at 08:43

    Tehtud! Sa oled imetlust väärt, oled kolm elu siia ilma toonud! Võimas!
    Pisut hirmutav lugu, aga lõpp hea, kõik hea!
    Palju, palju õnne tervele perele ja kiiret kosumist! 🎈🚼

  • Reply Keit 24. november 2018 at 08:42

    Palju palju onne!!! Väga tublid olete :))

    Mina kinkisin suure suure lillekimbu ja Stocki kinkekaardi. Mida sa ikka viia oskad? Pudelit ei vii ju 🤓

    Ja muide. Minu yhe lapse synnilugu on sinuga yks yhele sama! Oleksin samamoodi siiani vist rase. Lootevett oli vähe ja nabanöör mitu x kaela ymberja ei saanud laskuda alla.
    Ja 4400 oli ka minu lapse kaal- Martakesele peale vaadates aimasin, et sama kaaluga 😇

  • Reply Fänn 24. november 2018 at 08:24

    Palju õnne! Aga Mallu, palun räägi meile sellest milliseid rasestumisvastaseid vahendeid sa edaspidi kasutama hakkad?! Soovitan EVRA plaastrit, lihtne ja mugav, nädal mureta.

    • Reply Mallukas 24. november 2018 at 10:00

      Mina ei hakka enam midagi kasutama :D

      • Reply Fänn 24. november 2018 at 11:05

        Vaata, et Kardo ei peaks endal midagi maha lõikama, see pole tervisele hea. Aga mis moodi siis rasedust ära hoida?

        • Reply Mallukas 24. november 2018 at 12:37

          MAHA ei lõigata tal kindlasti midagi.

          • Fänn 24. november 2018 at 13:18

            Vabandust, pidasin silmas seemnejuhade läbilõikamist.

          • Inimene 26. november 2018 at 06:40

            See jutt, et vasektoomia pole tervisele hea, on nii erakordselt loll jutt, et ma poleks uskunud, et 21. sajandil veel selliseid asju keegi arvab.

        • Reply L 24. november 2018 at 17:55

          No ega naiste rasestumisvastased vahendidning rasedused ka tervisele head pole ju, seega aeg ka lõpuks mehel panus anda, ei?

    • Reply Kerli 24. november 2018 at 12:16

      Minul on kodus üks 2a6k ‘Evra’ seega ei soovita 😁

  • Reply Ele 24. november 2018 at 07:22

    Palju õnne värske tütre puhul :)
    Iga sünni lugu on erakordne. Rõõm kuulda, et olete kõik terved ja õnnelikud.

  • Reply Mimi 24. november 2018 at 00:55

    Palju, palju õnne!

    Meie kinkisime oma Marta sünni puhul ämmakale roosikimbu – roosiõisi oli arvuliselt täpselt sama palju kimbus, mis sünnikuupäevaks ehk 25tk. Oli ikka uhke kimp küll :)

  • Reply Liisu 24. november 2018 at 00:08

    Hei, Mariann Palju Palju õnne tuttuue lapse puhul. Muide nüüd vajaks su blogi tutvustus osa ka uuendamist. Et ei ole enam ” Olen kahe lapse ema ja ühe mehe naine”! 😂 Palju päikest ☀️ teie ellu.

  • Reply anonüümne kaasaelaja 23. november 2018 at 23:59

    Palju õnne!
    Selle suurepärase ämmaka nimi tuleks suurte tähtedega kirjutada… ma ei tea kuhu. Võib-olla ta ei taha avalikku tähelepanu. Ehk tuleks emalt emale ja suust suhu kiitust levitada nagu rahvaluulet. Sest tema kõhklematu valmisolek ja õige tegutsemine tegi raskes olukorras sünnituse emale ja lapsele turvaliseks.
    Üldiselt paljud ämmakad ei ole ikkagi valmis samalaadses situatsioonis järil või püsti sünnitust vastu võtma. Ja üsna tõenäoline on, et lapse vastuvõtmise asemel tuleks stsenaarium selline- ema lauale, laps ei saa välja, vaakum, hapnikupuudus, keiser- neid lugusid on mitte vähe. Ja kõigeks selleks muudkui läheb aega ja aega… Ja ei kujutagi hästi ette, kui oleks sekkunud veel arst….
    Eks Sinu lugu on ka lausa nagu ämmaemanduse õppematerjal. Aitäh jagamast!
    Pole olemas kinki, millega seda tänutunnet väljendada saaks.

  • Reply Katu 23. november 2018 at 23:49

    Palju õnne! Marta on niii armas! Ootasin juba väga sünnilugu ja sai kõik ühe hingetõmbega lõpuni loetud, nii kaasahaarav 😃😃

  • Reply Kärt 23. november 2018 at 23:27

    Nutan ja loen, nutan ja loen…liiga elavalt kujutan kogu seda sünnilugu ette. Ise kolme lapse emana, olen nii mõndagi läbi elanud. Naised on ikka vägevad olevused….olles surmväsinud ja siis, ei kusagilt, tulevad need nn viimased jõuvarud (hirmu ees, et lapsega ei ole kõik hästi) ja see pisikene inglike on ilmavalgust näinud. Palju, palju õnne Marta Kene-le ning bravoooo tublile emmele. Ja ärme unusta ka isasid, kes vaikides tagaplaanil elavalt kaasa elavad ja üritavad kuidagi aidata. Beebid on vägevad! Lapsed on vägevad!

  • Reply Krissu 23. november 2018 at 23:23

    Ja nüüd kõik viimase vindi peal rasedad tormavad seda õli ostma 😂

  • Reply E 23. november 2018 at 23:23

    Väga ilusad pildid ja lugu.
    Hea meel sinu üle, et lõpuks olete viiekesi ja ei pea enam neid lolle “sünnitad vää” kommentaare hommikust õhtuni lugema.
    Ja Marta on nii Mari nägu :) Lende on kuidagi teist nägu, omamoodi aga Marta täitsa Marikese koopia :)
    Edu teile :)

  • Reply Neiu 23. november 2018 at 23:15

    Mind viimati jälgival ämmaemandal oli kabinetis seinal rippumas beebi jalajäljed raamituna ja beebi nimi+kuupäev. Need mingi savi vms komplektina, mida müüakse. See kindlasti oleks armas ja meeldejääv + nt pakk kohvi.

  • Reply maisa 23. november 2018 at 23:15

    Kas võib küsida kui suur oli siis Mari ja Lende ? :)

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 23:36

      Mari oli umbes 3kg ja Lende 3,4kg

  • Reply Ämmakas 23. november 2018 at 23:04

    Mina kui töötav ämmaemand palun südamest, ei mingeid kvartsidega ingleid vms. Inimeste maitsed ja elud on niii erinevad. Kommikarp on alati tore, sest selle taga on siiras tänu. Igasugu tuvid ja inglid olgu inimeste enda valida. Mina jumaldan joiki lõhnaküünlaid, kuid ten küll kolleege, kes jagavad need ära. Inimesed on nii erinevad. Kui siis mingi juustuvalik või tee. Kohvi joob vist pea iga ämmaemand ning hea kätekreem karedaid/pestud käsi pehmendama on ka super. On olnud mõni väiksem kinkekaart vms. Aga tänusõnad on parim tänuavaldus ja eriti siis, kui see ei ole kirjutatud teie perepildi või lapse pildi taha 😄

    • Reply Keit 24. november 2018 at 08:47

      Väga õige. Ise mõtlen ka alati et no milleks neid pilte kingitakse? Elus ees ei oska ämmakas neid nii hinnata nagu vanemad ise ja lisaks kuhu need pildid kõik peaks ära mahtuma. Sama asi et miks savist jäljed kinkida??? Olgem pigem praktikised kinkidega

    • Reply Inimene 24. november 2018 at 10:59

      Öko kätekreem, lõhnatu, eksole, sest beebid.

  • Reply Kristel 23. november 2018 at 23:03

    Kas keegi mulle kui lastetule võiks natuke seletada, mis see täpsemalt tähendab kui nabanöör on ümber kaela 1x, 2x, 3x.. ? Kas see on lapsel juba siis algusest peale? Kas kõhus olles ei tee see lapsele midagi või läheb see alles lõpupoole ümber kaela?

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 23:37

      Tähendabki seda, et kolm tiiru oli peal. Keerutavad ise ennast mingi hetk, u 25da nädalal

  • Reply Kertu 23. november 2018 at 22:51

    Palju, palju õnne! Sünnilugu on nii hästi kirja pandud, et elasin põhjalikult kaasa. Mul on väga hea meel, et kokkuvõttes kõik hästi läks.
    Ämmaemandale viiksin korvitäie eesti tooteid, jõulude eel pakuvad paljud väiketootjad mõnusaid komplekte. Just jäid silma Arkna mõisa komplektid, Põhjaka mõisal on ka iga aasta paar komplekti, NOPil jne jne

  • Reply Andra 23. november 2018 at 22:50

    Hey. Kõigepealt suured suured õnnesoovid pisikese ilmakodaniku puhul.Rõõm oli lugeda su ausat ja südamest tulevat sünnituslugu.Mis aga puutub kingitusse siis tean et on kohvipoodides sellised toredad kingipakid mis sisaldav erineva maitsega teesid ja kohvisid.Hea tee maitseb ju kõigile.Palju rõõmuhetki ja sulle rahulikku taastumist.

  • Reply Ai 23. november 2018 at 22:50

    Suured-suured õnnesoovid teie toredale perele!
    Martakene on mega armas 😍
    Nii mõnus lugemine pisarad voolavad.. mul oli ka nii et sünnitus tegevus käis avatust ei mäleta aga veed ei läinud lahti …kui veed lahti tehti siis põhimõtteliselt oligi üks suur pikk valu ja justkui mingi ragin (selline luuvalu) ja käes ta oligi 😉

  • Reply Anna 23. november 2018 at 22:43

    Meditsiinis üritatakse praegu sisse viia mõttemall, et kingitusi meditsiinitöötajatele võiks mitte teha. Isegi siis, kui see on heast südamest ja tehtud pärast ravi, on see ikkagi korruptsiooni mõttes keeruline. Eriti kui see on väärtuslik kingitus, mida ei saa jagada kõigi töötajatega.
    Kui on soov ämmaemandat tänada, saab teha annetuse. TÜKi Lastefond, Sünnitusmajade Fond, enneaegsete lastega tegelev organisatsioon (https://enneaegsedlapsed.ee/annetused/) on ühed neist fondidest, mis teeks nii sünnitushaigla töö kui ka kaudselt su ämmaemanda töö kergemaks, lisaks jääks püsijälg, kui see annetus aitab mõne haige lapse elu paremaks teha. Nimelisi annetusi saab ka teha ju!

    • Reply Liis 23. november 2018 at 23:59

      See on nii hea mõte :)

  • Reply Anu 23. november 2018 at 22:42

    Muudkui loen ja imestan kui paljud sind ikka unes näevad 😅
    Aga palju õnne! 🙂

  • Reply Liis 23. november 2018 at 22:29

    Jeeee, nii huvitav lugemine oli. Palju õnne teile :)

  • Reply Laura 23. november 2018 at 22:27

    Ära kindlasti kommikarpi kingi neil siiber juba kommidest, pigem mingi korv puuviljadega.

  • Reply Kairi 23. november 2018 at 22:05

    Sa oled nii tubli! Mina tundsin end küll pärast sünnitusi kangelannana! Naised on väekad! ;)

    Imelist kooskasvamist teile!

    Äkki ämmaemandale õrn lambavilla haldjake roosa kvartsi kristalliga ? ;)

  • Reply Emme 23. november 2018 at 22:04

    Palju õnne armsa perelisa saabumise puhul! Marta on nii armas punnpõsk! Minulgi on üks lastest sarnase sünnikaaluga olnud, ligi 4,5 kg. Nägi sündides välja nagu 2-kuune, kintsudel ja kätel olid voldid. :D
    Jube raske oli teda välja pressida, aga jäin enda üllatuseks samuti terveks. Ämmaemand ütles, et suured lapsed laskuvad vaikselt, millimeeter haaval teevad teed endale. Ja selle tõttu on suurem oht rebenditeks hoopis väikeste beebidega, kes kiirelt edasi liiguvad.

  • Reply Laura 23. november 2018 at 21:54

    Tere Mariann. Palju õnne! :)
    Mina see liftis olnud naisterahvas. Meil ikka läks pikalt. Sündis alles 22.15 ja 4,2kg ja 53cm :)

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 22:22

      Oh sa vaeseke! Aga suht sama suured vägilased 😂 palju õnnne ka!

  • Reply Mai 23. november 2018 at 21:49

    Palju õnne! Nii tore!!! :)

  • Reply L 23. november 2018 at 21:44

    Nii tubli! Palju õnne :)
    Mul teise sünnituse käigus murdus sabakont, terve sünnituse jooksul oli kõige räigem see ragin mis mu sabakont tegi kui lapse pea alla liikus.

  • Reply Piret sarapik 23. november 2018 at 21:32

    Soovitan kinkida tänukirja või ajakirja ämmakale see jääb terveks eluks talle

  • Reply Maarja 23. november 2018 at 21:15

    Kommikarp pole mitte ainult vähe, selle jagab kolleegidele. Kingi midagi personaalsemat, kui ämmakat hästi tunned, siis ehk tead, mis talle meeldida võiks. Või tee talle kingitus väikese Spa lõõgastuse näol. Vspa ntx.

  • Reply K 23. november 2018 at 21:13

    Mariann, sa oled väga väga tubli naine! :)

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 21:24

      aitäh, kuigi noh, ma ei teind midagi :D

  • Reply Pisi 23. november 2018 at 21:04

    Ei ole aru küll saada, et üle 4kg preili Marta kaalus. Aga lõpuks ta siiski oli valmis tulema teie juurde ja kõik lõppes siiski hästi. Oli ikka väga hea, et sünnitegevus ise hakkas peale, mitte ei kutsutud esile. Oli nii sulle, kui ka Martale see ikkagist parim lahendus. Ja preili on ikka täitsa Marta nägu.
    Kuna nüüd kohe on jõulud käes, siis mina teeksin kinkekorvi, kuhu lisaks siis piparkooge, glögi, kommikarbi ja ehk ka mandariine. Selline mõnus jõulune kinkekorvike.

  • Reply P. 23. november 2018 at 21:02

    Lugesin nagu enda sünnituse kohta. Ka läks üle aja, ka tuhud olid, aga ebaregulaarsed, emakas ei avanenud üldse, siis lõpuks avanes, minul süda paha, veed ei tulnud kôik, siis avati veed, siis laps sinine sünnitusteedes ja oli 3x ümber kaela nabanöör ja laps oli lodev algul, aga kui nina puhtaks sai siis hakkas hingama. No nii sarnane, et päris dejavu tunne tekkis. 😊 Minu põnn on 9kuune praeguseks ja väga tragi poiss. No ja suur laps oli ta ka, 4530g ja 57cm. Minul oli ta teine, kolmandale ringile ei julge minnagi. Esimene oli teisest pea kilo kergem. 😁
    Jôudu teile kasvamisel ja palju õnne! 🍼

  • Reply Setina 23. november 2018 at 20:57

    Palju õnne! Kas ultrahelis ei olnud näha, et nabanöör on 3x ümber kaela?

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 21:00

      ei

      • Reply Emme 23. november 2018 at 21:56

        Ega nad seda reeglina emmedele ei ütlegi, et mitte paanikat tekitada, isegi kui nähakse. Neil oma märgetes võib see kirjas olla. Aga see on väga tavaline, et nabanöör kas 1 või 2 või 3 korda ümber kaela on.

        • Reply Mallukas 23. november 2018 at 22:22

          No mulle ämmakas ütles, et see pole tavaline, et 3x on..

          • Emme 24. november 2018 at 00:37

            3 korda ehk tõesti, aga 1-2 korda tean väga paljude puhul.

          • P. 24. november 2018 at 08:09

            Ma ka kuulsin, et see 3x on pigem haruldus, aga nüüd tänu sellele, et minu lapsel oli 3x ümber kaela, sai minu ema ka teada, et temal oli ka olnud. Üle 50 aasta hiljem tulevad sellised asjad lagedale.

    • Reply B 23. november 2018 at 21:44

      Kui mina arstilt küsisin, et kas öeldakse nabanööri kohta, kui on ümber kaela. Vastus oli, et meelega ei öelda. Neile on oluline raseda südamerahu raseduse ajal. Sünnituse ajal jälgivad lapse südametööd ja kui see peaks halvaks minema, siis sekkuvad keisriga.

      • Reply Mallukas 23. november 2018 at 21:50

        minu ämmakas küll kindlasti seda ei teadnud, seda enam, et 3x ümber kaela on üsna ohtlik ja seda enam ei oleks ta öelnud, et ah jah ootame mitu nädalat, teades, et ta ise sündida ei saa :D

        • Reply Trinx 24. november 2018 at 02:38

          See ümber kaela/keha on üldplaanis üsna tavaline. Minu tütrel oli 1x ümber kaela ja 1x ümber rindkere. Südametöö hakkas aeglustuma ja siis kästi lihtsalt kogu jõust pressida, et laps võimalikult kiiresti välja saaks.

          Negatiivne oli asja juures see, et minule ei maininud mitte keegi, et nabanöör oli kaela ja keha ümber. Seda ütles mu ema, kes oli sünnituse kõrval. Ka epikriisis polnud märget.

          Aga lõpp hea, kõik hea.

          Palju õnne, Mariann! :)

  • Reply Salme-Marta 23. november 2018 at 20:56

    Tublid olete! Vägev, et beebskini välja said. Parem väljas kui sees.
    Eksa piad nüid oidma ennast kõvasti ja turgutama, kui aga vähedegi võimalust on.

    * Vanainime kallistab Sind. ; P

  • Reply K 23. november 2018 at 20:54

    Issand, mul tuli meelde mu viimase lapse sünnitus😬. Tundus nii pikk, ning meeletult valus sünnitus, hoolimata selllest et laps oli 2.7kg ja esimese lapse sünniga võrreldes, sündis poole kiiremini. Palju palju õnne teie perele! Nii meeletult äge on kellegile kaasa elada, keda sa üldsegist ei tea😍!

  • Reply Mrs G 23. november 2018 at 20:54

    Palju palju õnne!

    Ma kusjuures ei kommenteeri kunagi, aga jälgija olen juba tükk aega. Ja üleeile öösel nägin unes, kuidas Sa sünnitasid. Minu unenäos vannis ja päris kiirelt ning Kardo oli ka välja aetud sealt ruumist.
    Aga neljapäeval ei olnud blogis ega FBs veel märkugi sünnitusest.
    Hea, et kõik on hästi! Jõudu ja jaksu teie perele!N

  • Reply Cat 23. november 2018 at 20:48

    Jeee palju õnne! Mul hakkas kahju kui kirjutasid, et Martal oli nabanöör 3x ümber kaela ja sellepärast ei saanud laskuda madalamale.. Mul oli sünnitusel sama jama – ma kannatasin täisavatusega 3h valudes, enne kui laps oli piisavalt madalal, et pressida. Õudukas!

  • Reply Kristi 23. november 2018 at 20:44

    Kingi ämmakale fotoraadi kinkekaart, kindlasti oleks tal tore üks kena jõulusessioon teha :)

    Palju õnne pisitütre sünni puhul ka ja head kosumist mõlemale :)

  • Reply Eeva 23. november 2018 at 20:42

    Suured suured õnnesoovid teile!
    Marta Kene’st täpselt 9a vanem Kristelle arvas,et niiii nunnu beebi 😍

    • Reply Kristiina 24. november 2018 at 09:49

      Väga hea nime valik, mul kodus 2.5aastane Kristelle 😁

  • Reply A 23. november 2018 at 20:41

    Vabandust, nüüd märkasin sünnikaalu ka!

  • Reply A 23. november 2018 at 20:39

    Nii nii tubli naine! Palju palju õnne veel kord!!! :) Mallu, sa vist pole veel avaldanud Marta sünnikaalu? :)

  • Reply Karin 23. november 2018 at 20:38

    Mina kingikski raamitud pildi ja taha kirjutaks jutu ja köik mis südamest.
    Väga vinge lubu ja palju önne “ahjusooja” beebi puhul!

  • Reply Geidy 23. november 2018 at 20:33

    Räägi sellest Mari pissiaparaadist ka lähemalt, väga huvitav asi tundub🤔

    • Reply Merlin 23. november 2018 at 22:25

      Kuulaks ka huviga…. Palju õnne lapsukese sünni puhul!

  • Reply Ty 23. november 2018 at 20:26

    Palju õnne! Tubli olid!
    Kingitus – ämmakale on massaaž v mingi spaaprotseduur alati kindlapeale minek!

    Tehtud! Jeee!

  • Reply Emmeliine 23. november 2018 at 20:26

    Palju õnne Teile!!!! Nii armsad ja tublid olete!

    Ämmakale võiks kinkida näiteks tuhat eurot…

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 20:34

      No raha ta juba teenusepakkumise eest sai, tahaks kinki ka teha :D

      • Reply M 24. november 2018 at 01:06

        Palju õnne teile! Kas oled juba kuskil maininud ka, kelle endale era-ämmakaks võtsid ja kuidas rahule jäid teenusega? Tänud!

  • Reply Ma 23. november 2018 at 20:19

    See on ikka ulme, mida naised suudavad. Kui ma kolm kuud tagasi oma kolmandat last sünnitasin, siis kõik käis ülehelikiirusel. Sellest tulenevalt oli kõik tuhat korda valusam kui eelmiste sünnituste ajal. Pressimise ajal ainult karjusin välja hingates, sest nii valus oli, aga suutsin sellel ajal mõelda ka, et kui sa niimoodi karjud ja korralikult ei pressi, siis see laps ei saagi sündida. Järgmise pressi ajal võtsin end kokku ja pressisin nii kõvasti et selle pressiga sündiski pea.
    Nutt tuleb alati peale selliseid lugusid lugedes. Need kogemused on midagi erilist ja need liidavad kõik naised omavahel.
    Aga ämmaemandale kingi näiteks mõni kinkekaart. Nt mõne pesupoe oma. Saab ise valida endale midagi meelepärast. Või pane kokku üks suur korv puuviljadest, juustust, veinist jmt. :)

  • Reply Elis 23. november 2018 at 20:12

    Kas sa võiksid siis palun selle instagrami storyde asja ära seletada… ? Meelega õhtul lisatud alles? :D ma nii segaduses.. :D
    Oled väga vapper ja tubli! ❤

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 20:18

      jah, ma ei rääkinud pea kellelegi, et ma haiglasse lähen.

      • Reply Elis 23. november 2018 at 20:38

        Hästi huvitav valik- üldse mitte halb, aga just see, et pigem jäi mulje, et nagu tahaksid kõikke jagada, aga tagajärgede pärast ei julge vms. Ülisupper üllatus oli mulle küll :D

  • Reply Lenne 23. november 2018 at 20:08

    Nii lahe ja kiirelt ju läks kõik :) Ma ei tea kas Sa üldse tegeled enam fotograafiaga, aga kui jah , siis ãkki kinkekaart nt Sinu juurde pildistamiseks kunagi kui sa jälle valmis oled :) Armas tänuavaldus 😊😊

    • Reply Mallukas 23. november 2018 at 20:18

      noh, ma rohkem vastsündinute pildistamise peal, seega see eeldaks, et ta sünnitaks :D

      • Reply Annika R.L 23. november 2018 at 20:50

        Aga pilte teda tööd tegemas sarjast oleks ka huvitav mälestus?

        • Reply Kadri 23. november 2018 at 22:37

          see on väga huvitav idee kusjuures ;) :)

  • Reply MP 23. november 2018 at 20:08

    Suured õnnesoovid uue ilmakodaniku puhul! Kusjuures, mingi nädal tagasi ma mõtlesin endamisi niisama, kui sa kirjutasid ühes postituses, et Marta võiks juba tulla, tähtaeg nagu käes vms, et äkki kuna ikka veel ei ole tulnud, ehk tuleb siis, kui mul ka sünnipäev on (22.11) ja näed sa siis, tuligi! :D Seega mulle ka palju õnne, 26 eluaasta algas. :D Ja veelkord palju õnne ja armastust, mida teil juba kuhjaga on, aga küll küllale liiga ei tee. :)

  • Reply Kärt 23. november 2018 at 20:07

    https://charm.ee/pood

    Äkki selline lahe üllatus-küünal :)

  • Reply Älis 23. november 2018 at 20:07

    Uhh…külmavärinad tulid peale..nii tubli naine oled! Palju palju õnne teie perele ja mõnusat beebiaega! Puhka rohkem!

  • Reply Merilin 23. november 2018 at 20:06

    Sa oled ikka nii tubli😋

  • Reply Kristiina L 23. november 2018 at 20:06

    Vau… ma loen ja nutan. Imeline on kõik hästi ja kõik saabki aint paremaks minna. Jõudu jaksu teile. Suurepärased inimesed!

  • Reply M 23. november 2018 at 20:05

    Palju Õnne vist on nii, et kui teise sünnituslugu loed hakkab endal ka pisut hõre, meenub kohe igasuguseid toredusi. Mina kinkisin oma ämmakale hõbedast kaelaketi, mille otsas oli hõbedast süda ja kahekäe lillekimbu.

  • Reply Piia 23. november 2018 at 20:04

    Me oleme iga lapsega võileivatordi viinud. See sünnitusosakonnas alati suur hitt olnud, sest 98% viiakse ikka magusat.

  • Reply A4 23. november 2018 at 20:04

    Issand kui ilus lugeda ja nii armas lugu..tuleb ikka enda sisetunnes kuulata. Väga armsad pildid ja vãike neiu on väga väga armas. Palju õnne teile ja mõnusat kooskasvamist. Kas Mari ja Lende on ka juba oma arvamust väiksest õest avaldanud😊mari ju nii ootas teda

  • Reply A 23. november 2018 at 19:58

    Palju õnne armsa oisikese puhul! Pilfi pealt vaadates ei ütleks et 4 kilo tundub nii pisi pisi :3
    Seda lugedes tuli oma sünnituski meelde, kus enamus hetkel õieti aru ei saanud mis kus toimus ja lõpuks antakse aega viimane press .
    Ja usu ämmakale piisab ka lilledest ja kommikarbist kuna kõige tähtsam on see et inimene tuleb tagasi ja tänab neid, paljud ei tee seda :)