SÜNNITUS

õhtane murdumine

12. oktoober 2016

Eile õhtul läks mul alakorruse olukord järsku nii valusaks, et ühel hetkel taipasin ma, et komberdan pissilt tulles nuttes vetsust välja ja seisan esikus, et valu tahab silmanägemist ära võtta ja edasiliikumine tundus lihtsalt võimatu. Kardo oli Mariga magama läinud, Lemps hakkas toas natukene tihkuma ja ma lihtsalt mõtlesin, et ma tahaks, et keegi mind narkoosi alla paneks, et ma ei peaks enam selle valuga elama.

Helistasin isegi ITK’sse, et uurida, kas selline paistetus ja väljakannamatu valu on ootamatult okei, aga selgus, et 3-5 päeval võivadki hakata paranema nn makrohaavandid, mis enne ei pruukinudki häda teha, ega näha olla. Soovitas ennast mitu korda päevas pesta (milline üllatus :D) ja rõhutas, et seksuaalelu pole lubatud. Ma ausalt hakkasin naerma telefoni otsas, sest see oli sama loogiline soovitus, et kui mu käsi hääb hakklihamasinasse, et too päev pole vast mõtet sõrmikuid poodidesse proovima minna.

Mässisin paki külmutatud jõhvikaid rätikusse, istusin oma külma kuhja otsas ja andsin hambad ristis Lendele süüa. Lisaks asendasin ma enda püksid ümber seotud rätikuga, et noh mingit õhuvannilaadset toodet saada ja no praeguseks hetkeks on juba poole parem olla, kui eile õhtul. Ahjaa, ühe paratsetamooli sõin ka sisse nii eile õhtul kui täna hommikul.

Parem on ka tissidel, sest kui ma eile valust halvatud olin, siis ma sain aru, et kuigi ma alakorrusele kohest leevendust ei saa, siis paisu suhtes saan ma ennast siiski aidata. Ma duši all proovisin rindu mudida ja neid tilkuda lasta, aga see piimakogus, mis mu sisse pahises, oli ikka liiga suur. Siis ma mõtlesingi, et mida ma krt piinan ennast, kui mul on ju Medela Swing pump olemas ja natukene võin ma ju ikka pumbata, et enda enesetunnet leevendada, sest ma ei suutnud enam seda kahest otsast valu taluda. See oli tõesti hea otsus, sest sain natukene parema enesetunde ja lisaks oli ka edaspidi imetada natukene kergem, sest enne olid tissid nagu kaks kivitükki, mille külge beebi haakuda üritas. Nibud valutavad muidugi edasi, aga määrin neid Purelaniga, kasutan Multi Mom kompresse, aeg-ajalt viskan rinnahoidjasse kapsatüki ja proovin vaikselt edasi elada, sest natukene paremaks läheb vast iga imetamisega.

Nii nadi on see, et see füüsiline olukord peale beebi saamist nii niru olla võib, Mari ajal küll ei olnud selliseid jamasid. Ma tuletan meelde, et kõige selle jama juures on mul veel nohu ja köha ja ohatis kah takkaotsa, nii et jah. Ei ole see eluke mitte iga sekund meelakkumine. Aga mis siis, et ma valutan ja piinlen ja suren, siis ikka ma pean ütlema, et kle hästi läheb, kui keegi küsib, sest beebi on nii väike ja vaepeal naeratab mulle kavalalt ja võtab sõrmekesest kinni ja täna hommikul ärkasin ma nii, et ühel pool oli beebi ja teisel pool Mari, kes mind kaissu kobas ja musi tahtis. Mis siis, et kell oli viis hommikul, siis ikka oli nii armas! Ja Kardo koristas täna enne mu alla tulemist telekatoa ära ja tegi hommikusööki ja kohvi ja muidu on ju kõik väga hästi. V.a see osa, et mu keha mu ümber maha laguneb :D

14700956_640484992796079_8520783907550241372_o

Kardo läks muuseas just oma rõveda seljatumouriga kirurgi juurde ja lubas mulle pärast apteegist tuua midagi, mida inimesed hargivahele pritsida saavad, kui nende alakeha peale sünnitust surnud on. Ma loodan, et ta sõna-sõnalt oma soovi just apteekerile niimoodi edastab.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

82 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply N33 13. oktoober 2016 at 10:19

    Ilmselt see väga ei lohuta, aga siiski. Mul tehti lahkliha lõige ja mõned õmblused ka juurde. Lisaks kohutav nibuvalu. istuda ei saanud normaalselt umbes kuu aega ja pissilkäimine õnnestus ainult sushi all voolava vee satel-siis polnud nii valus. Aga see ei olnud kõige hullem ja neid valusid ma otseselt ei mäletagi võrreldes sellega mida tegid sünnitusel saadud hemaroidid. Käisin paar päeva pärast sünnitust ka EMOS sest arvasin, et mul pärasool ripub välja. Õnneks ei rippunud, olid lihstalt suured ja paistes hemaroidid (lapse rusika suurused). EMOs öeldi et oh, pole üldse väga suured-siin ikka palju hullmeid! Midaaaa??? Igaljuhul nendest tekkisid mulle veel pärakusse lõhed. Ja ma umbes pool aastat NUTSIN sõnaotses mõttes iga päev wc -s nr 2hte tehes ja lõin omale küüned kuhugi ihusse. Vot see oli kohutav. See pissi ja tissi valu on selle kõrval köömes. Päriselt. Mäletan, et vahel nutsin siis ka kui kõik asjad korraga valutasid (see siis paar nädalat peale sünnitust) – see on ka päris hädine ja jube tunne muidugi-nagu invaliid. Aga see hemaroidi värk sai korda alles aasta peale sünnitust. Mäletan kui esimest korda käisin valutult wc-s. Vot see on õnn!!!

  • Reply M-L 13. oktoober 2016 at 09:35

    Appikene, mida siin emad on pidanud läbi elama. Minul oli jällegi super kerge sünnitus. Öösel tulid veed, läksin haiglasse ja sain kohe sünnitustuppa. Magasin seal põhimõtteliselt kuni presside alguseni ( ca 4h) . Valud olid aga kerged, nagu gaasid oleksid. Mees sai ka kõrval tugitoolis korralikult välja magatud end. Kui tundsin, et enam kauem tagasi hoida ei saa, lasin ämmaemanda kutsuda kes peale esimest pressi lasi mehel lapse ise välja tõmmata. Seega peale 4 h und, kergeid gaasivalusid ning kahte pressi hiljem oli mul 3,6 kg tüdruk rinnal. Ei olnud mingeid õmblusi ega marrastusi. Nibud olid küll nädal aega nii valusad, et söötes poetasin mõne pisara aga seda oli oodata ja käisin ka nädalakese palja ülakehaga kodus ringi :D Seega neiud, kellel veel lapsi pole ja keda siinsed sünnituslood on ära hirmutanud, ärge muretsege, võib ka väga kergelt minna ;)
    Sulle aga tugevat meelt Mallukas ja naisena Sa ju tead, et Sa oled kõikvõimas! ;)

  • Reply Relika 13. oktoober 2016 at 06:15

    Mina sünnitasin juulis teist korda(eelmine 8 a tagasi) ja ka meeles need õudused. Ja KÕIK oli õudsam ja valusam, kui esimene kord. Juba haiglas suutis beebi mu rinnad katki imeda ja koju jõudes teisel päeval ei olnud mul endiselt piima tekkinud korralikult ja nutt tuli peale kui teda pidin toitma hakkama. Esimest ööd tema teisel elupäeval mäletan hästi, olin beebiga kahekesi kodus. Hakkasin teda kell 20 toitma et magama minna ja ta istus kella 02ni rinna otsas ja ei saanud kõhtu täis. Ta nuttis sest kõht oli tühi ja ma nutsin sest ma ei TAHTNUD talle enam süüa anda, niiii valus oli :( Kuna laps oli sõnaotseses mõttes söömata, pakkisin ta öösel kell 2 riidesse ja sõitsin apteeki mis 24h avatud ja mis asus kodust 15 km kaugusel. Ostsin paki Aptamili ja apteeker soovitas ka nibukaitsmeid. Läksin koju,väänasin talle pudeli kunsttoitu sisse ja lõpuks sai ta paariks tunniks magama, ise määrisin Palmersi nibukreemiga kokku ja magasin palja ülakehaga et õhuvanni saada. Järgmised päevad kordasin kreemitamist,kapsalehtede kasutamist ja nibukaitsmetega toitmist ja Palju õhuvanni!Paljud küll kukkusid “kaagutama”, et nibukaitsmed pole hea mõte ja blablaa, tuleb ravida jne..Mismoodi saab ravida kui see väike inimene vahepeal isegi iga poole tunni tagant süüa tahtis, kreem ei saanud mõjudagi, nibukaitsmetega jäi kreem vähemalt nibule.Umbes nädala pärast sai asi nii kaugele, et julgesin juba ta rinna otsa tagasi panna. Sealt edasi läks asi ainult paremaks, nibude osas..aga kohekohe tekkis ka miski piimapaisu laadne asi, palavik tuli ja värisesin, kuskil kuu aja pärast uuesti sama asi, aga siis oli tükk rinnas. Arsti soovitusel tuli lasta rind tühjaks süüa ja voilaa, kadunud..
    Allpool aitas mind samuti õhuvann, kui veritsus oli ülejäänud magasingi alasti sest mõlemad korrused tahtsid õhuvanni saada :D täna 3 kuud möödas ja võib öelda, et kõik on lõpuks nii nagu peab..väljaarvatud see, et ma pole ükski öö veel täies ulatuses magada saanud :D aga jään ka seda õnne nüüd ootama…

  • Reply Katre 12. oktoober 2016 at 21:56

    See pilt teist on niiiii ilus!

  • Reply Kärt 12. oktoober 2016 at 21:55

    Astelpajuõli määrida peale pesu sinna alla :) Õhuvannid ja peale pissi pesta. Ja mul ei tule meelde, aga on üks sprei sinna mõeldud. Sinine väike pudel. Jahutab ja värki. Apteegist! Ohh endal liiga värskelt meeles see valu. Paipai :)

  • Reply Pille 12. oktoober 2016 at 20:55

    Sa ajad mulle nüüd täiega hirmu nahka. Taastusin ise ka esimesest sünnitusest päris kenasti. Nüüd teist pelgan. Aga ma raudelt lasen ennast ikka õmmelda ka, kui ämmakas seda ikkagi soovitab, olgu kui valus tahes. Peale esimest sünnitust ma ei saanud arugi, et keegi mind õmbleb. Sünnitusagoonia oli läbi ja kõik edasine tundus kui väike näpistus. Loodetavasti teine korda ka nii. Uhh.

  • Reply Merle 12. oktoober 2016 at 19:36

    Synnitasin pea 3 a tagasi. Ämmaemandal olid mega mega pikad ripsmed pandud ning ytles et tead pidin 8 ömblust tegema.rebenes ikka kövasti. Luges sönad peale et kindlasti kuu aja pärast peate proovima vahekorraga alustamist. No valutasin terve see kuu aega kuni löpuks siis andsin mehele alla et ok proovime. No krt ei saanud miskit tehagi kui pisarad jooksid ja ai ai oli :D läksin teise arsti juurde kontrolli kuna kuu aega tundus et miskid vale. Tuli välja et ämmaemand oma ripsmete tagant oli kurjam emaka kinni hoogsalt nõelunud :D demit ees ootas uus opp ja mees ainult ootas ja ootas mitmeid kuid :D loodan et sinul miskit sellist pole ja lihtsalt synnitus järgsed valud :D edu ja jaksu

    • Reply K. 12. oktoober 2016 at 20:42

      Kuidas meil selle anatoomiaga nüüd siis on? Emaka kinni õmmelnud?

  • Reply Brigit 12. oktoober 2016 at 18:52

    Ma ei saanud 9 päeva istuda ? Ainult lamada v püsti olla, aga siis päeva pealt läks paremaks :)

  • Reply MissSarajevo 12. oktoober 2016 at 18:32

    Minul tegi Multi Mam rinnasalv kohe imetamise okeiks. Kompressid vahel ajasid kipitama, aga salv hea tihke ning ei pea maha pesema enne toitmist. Purelaniga kogemus puudub, aga Multi Mam aitab raudpolt. Ja muidugi ka aeg parandab :) Jõudu igatahes!

  • Reply Lille 12. oktoober 2016 at 16:03

    Minule ämmakas soovitas omaenda rinnapiima lasta nibu peal ära kuivada, et ravib paremini kui mõni kreem. Aitas päris hästi ja kiiresti leevendas.

  • Reply Pille 12. oktoober 2016 at 15:21

    Elan Teie perele südamest kaasa. Loodan, et paraned kiiresti ja varsti ei mäleta sa seda valu enam üldse, sest selle koormavad kaks väga vahvat rosinakest ja imeline mees, kes on kõike seda läbielamist väärt.

    Kahjuks on palju ka neid naisi, kes küll sünnitavad, aga sellega tulenevat vilja ei saa nautida. Ainult piiritu valu hinges ja kõik muu sünnitusega kaasnev ka veel koormaks. Mõtle sellele järgmise emakakokkutõmbe ajal või kui istud potil ja pissida ei saa, sest keegi nagu julmalt viilutaks sind sealt altpoolt ning mõistad kui õnnelik inimene sa oled.

    Siinkohal tervitan kõiki ingliemasid ja meie pisikestele palju sooje pilvevahulisi kallisid, musisid ja paisid. Armastan!

    • Reply jmk 13. oktoober 2016 at 00:25

      Pai ka sulle, Pille.

  • Reply Triinu 12. oktoober 2016 at 15:10

    Mul soovitati mitte lõhnavaid duššigeele seal allpool kasutada ja lihtsalt veevanni võtta.

  • Reply Merli 12. oktoober 2016 at 14:56

    Mäletan täpselt seda sama tunnet, aga 3a tagasi. Minu jaoks oli sünnitusjärgne taastumine hullem ja kohutavam aeg kui haiglas 3päeva sünnitada.. taastumine võttis ca 2ndl kui sai hakata normaalsemalt elama.
    Soovin sulle jõudu ja jaksu ja mõtetes olen toeks!!

  • Reply Marju 12. oktoober 2016 at 14:41

    Mäletan seda tunnet. Peale esimest ja teist sünnitust oli mul selline tunne et keegi lõikab noaga sealt alt. Liikuda ei saa ja terve keha valutab. Nüüd kaks kuud tagasi sündis meie pesamuna, kolmas poiss ning olgugi et sünnitus oli minu jaoks nagu lõputu piin. Siis see eest oli pärast kõik ok. Esimene õhtu pidin parakat küsima valu vastu aga järgmine päev oli enesetunne nagu polekski sünnitamas käinud, jumala ok oli olla ei mingit valu ega sellist laiba olekut nagu kahe varasema synnituse puhul??. Sõbrants käis haiglas kylas ning veel naljaga pooleks ytles sa oled nii virk nagu polekski synnitanud ja rase olnud. ????

  • Reply Helina 12. oktoober 2016 at 14:19

    Minu meelest ka see taastumine on kohati hullem, kui sünnitus, sest see võib kesta nii kaua.
    Mäletan, kuidas ma 2 nädalat peale sünnitust toidupoes käisin, siis ju justkui peaks nagu inimesena ennast tundma jälle. Riiulite vahel kõndimine oli ilmselgelt liiga pikk jalutuskäik. Jalgevahelt hakkas valutama, pea ringi käima, taarusin sealt välja autoni tibusammul. Ma ei kujuta ette kuidas üksikud emmed alguses ilma abita selle esimese kuu üle elavad, eriti veel mitme lapse emmed.

    PS! See apteekri lõik ajas mind südamest naerma, tänks selle eest! :D

  • Reply Mira 12. oktoober 2016 at 14:02

    Esimese lapsega tehti lahklihalõige ja õmmeldi kinni. Ei tea minu meeelest oli täitsa üleelatav ja istusin kohe ilusasti. Muidugi ämmakad veel seal sünnitusmajas mainisid, et oii kuule ära istu nii, et kas valus pole. Noo miskit oli tunda aga täitsa köömes.
    Teise lapsega tehti paar ilupistet. Mainisin veel ämmakatele õmmeldes, et tehke head tööd ikka, et mees saaks pärast rahul olla :D Viimasest sünnitusest möödas 1a5k ja ütlen ausalt, et need õmmeldud kohad annavad nagu vahest tunda. Huvitav, kas ainult minul sedasi? Eks muidugi oleneb ilmast ja tähtedeseisust või mida veel, sest see üsna harva aga vahest nagu annavad need kohad tunda. Teiseks imelikuks asjaks on asjaolu, et kuigi alumine korrus nüüd nii korras kui vähegi olla saab peale kahte sünnitust aga ütleme kui tulla pesust ja alumine korrus märg, siis vastik lirtsu lirstu hääl kostub alt, et krt peab siis sedasi olema :D
    Minul lapsed piimapaisu ajal ei tahtnud absull rinda võtta ja üsna võimatu oli ka, sest rind oli täiesti kivikõva ja raske oli kusagilt kinni haarata. Ise pumpasin ka välja.
    Kas sa seda ka räägid, et palju haiglasse jäi kaalu jne :P? Pole küll teab mis oluline aga huvitav siiski :)

  • Reply Kristel 12. oktoober 2016 at 13:47

    Tean mida tunned! Tegelikult ikka ei tea küll, mäletan häguselt. Aga sul on teine nagu minu esimene oli. Mitu päeva voodis ja kui keegi julges mulle öelda, et mine söö või viitas toolile, pingile, diivanile.. millele iganes kuhu istuma pidi, siis ma oleks tahtnud tal pea küljest hammustada. UU.. ja siis need supersidemed.. niidid ja nahk kleepus nende külge kinni ja ma röökisin valust kui neid iga poole tunni tagant vahetasin, sest olin kindel, et ma tõmban oma mokad, karvad ja kõik muu ka küljest ära.
    No ja rinnanibud, mis mul kaugemale kui nibuväljani lõhki olid ja lapse suu minu verd pidevalt täis oli kui sõi, siis hakkab meeenuma mida tunned. Mäletan, et kui ema lapse mulle rinna otsa tõi kui seal olime, olin mina krampis ja kui lõpuks laps haakus, siis sai ema, kes parasjagu meie kohal kummardus jalaga tugeva hoobi vastu jalgu, sest ma hakkasin tõmblema valust. No ja siis see nutt.. emakakokkutõmbed kui laps nuttis, nagu soolane põis tuleks haavu täis sünnitusteedpidi kohe välja.
    Ja siis tuli mõni särav nägu ja ütles, et mis sa halised, sul kõik nii hästi ja sa näed hea välja. Kuule, sul kõht polegi tagasi tõmmanud?

    Jaaa.. meie emad mõistame sind! :) Suur rõõm on ikkagi lugeda, et kõigest hoolimata, sa näed, et kõik siiski on sinu ümber fantastiline. Lihtsalt keha veab mõneti alt. :D

  • Reply Gathren 12. oktoober 2016 at 13:46

    Apteegis müüakse multi-gyn kompresse, millega sealt alt olukorda leevendada ..:) Sama firma toode, nagu multi-mam, mida sa juba kasutad. Töötan apteegis ja minuni on jõudnud multi- gyni kohta ainult hea tagasiside :)

    • Reply Lille 12. oktoober 2016 at 16:05

      Proovisin kord seda multi-gyn geeli, kipitas nii hullult, et tahtsin karjuda. Pesin kohe maha.

  • Reply kärt 12. oktoober 2016 at 13:41

    Kas beebsul veel gaase pole v6i sured varsti näljasurma ka?

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 13:52

      Ei ole gaase.

  • Reply Merka 12. oktoober 2016 at 13:38

    Mina olin peale poisi sündi täitsa katki ja mulle tehti vist 12 pistet õmblusel . Enne kui koju saime ütles ammakas , et esimesed 2nadalat istu madala aga pehme padja peal . 3ndal päeval enam valus polnud ! Proovi ka !

  • Reply Mammu 12. oktoober 2016 at 13:24

    Vaeseke, aga lootust on et varsti läheb paremaks :D
    Tee õhuvanne nii allakorrusele kui rindadele. Minul aitas nibud korda tavaline kookosõli ja no ma käisin nädala paljaste tissidega kodus ringi ka :D
    Mul oli peale sünnitust alt kõik ribadeks ja õmmeldi üle tunni..kõiki nelja tuimestussüsti tundsin ja samuti igat pistet..pm polnud tuimestusest midagi kasu. Liigutada ma ennast reaalselt ei saanudki järgmisel päeval. Istumine keelati 2nädalaks ära ja kui ma paar päeva hiljem julguse kokku võtsin ja end alt poolt vaatasin, siis ma nägin reaalselt kahte meeletult suurt verevalumit – ma ei liialda öeldes et need meenutasid kotte :D Siis olin kül kindel et midagi on ikka väga valesti :D :D kõndisin ka jalad harki, sest need verevalumid suht segasid käimist :D õnneks kadusid siiski 2-3 nädalaga ära. Aga ühe koha peal seista ma ei suutnud vähemalt 2 kuud..pm iga kord oli sellinne tunne, et kogu organism vajub alt poolt välja..sellinne rõve suruv tunne. Pidin liigutama või isuma, et seda tunnet ei tekiks..arvasin et jääbki nii, aga õnneks lõpuks ikka kadus see rõve tunne ära :D uuh kui rõve seda sünnitusjärgset aega meenutada, sest kohe-kohe uus sünnitus ees (34+4)..loodan et seekord läheb veidi paremini :D

  • Reply Kadri 12. oktoober 2016 at 13:24

    Pane kapsalehed peale kui rinnad kôvad ja valusad,aitab ime hästi.

    • Reply meow 12. oktoober 2016 at 14:29

      Just! Hoia kapsast külmas ja enne rindadele panemist kraabi mahla ka välja

      • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 14:35

        Kirjutasin ju, et panen kapsast :D

  • Reply Kris 12. oktoober 2016 at 13:10

    See õhuvanni tegemine aitabki kõige paremini. Mul oli samasugune mokarebend nagu sulgi :D Haiglas anti miski külmakompress (selline geeliga, apteegis ja spordipoodides müüakse), mis siis kõigepealt oli mässitud õhukese kummikinda ja seejärel käterätiku sisse. Esimesed 2 päeva suht vedelesingi ainult see jalge vahel :D Kodus soovitas ÄE võimalikult palju palja alakorrusega olla. Tegin nii, et voodisse või diivani peale panin need ühekordsed linad, öösärgi selga ja paar patja jalge vahele, et see õhuvool sellesse haavatud piirkonda võimalikult suur oleks. Aitas väga hästi, paari päevaga olin nagu uuesti sündinud :D Lisaks oli mugav ka last niimoodi imetada, ei pidanud asendit muutma ega midagi. Vajadusel ainult keerasin külge. Ehk aitab sind ka :)

  • Reply Dixy 12. oktoober 2016 at 12:58

    Hei hei..endal oli peale sünnitust sama jama allkorrusel :(
    Arst soovitas kasutada Panthenol spray. Kasutasin seda lausa kolm-neli korda päevas ja Ohh tõesti aitas :) (Y)
    Soovitan ;)
    Paikest ja tervist sulle ja pisikesele :)

  • Reply kiivi 12. oktoober 2016 at 12:52

    Mul on keisrilapsed ja olen alati natuke kurb olnud, et mulle pole antud reaalset sünnitamise kogemust. Lugedes selliseid jutte valutavatest hargivahedest olen aga jälle mõelnud, et kurat, kus vedas – pigem ikka õmblus kõhul kui jalgevahel. Kujutan liiga hästi ette, mis hirmus piin see olla võib :S.
    JÕUDU ja kiiret taastumist!

  • Reply S. 12. oktoober 2016 at 12:50

    Oi kuidas mulle su huumorimeel meeldib ?
    Tüdruk sa oled lahe?
    Igast õudusest suudad nalja välja pigistada ?

  • Reply Karet 12. oktoober 2016 at 12:45

    Minu arust oli ka see sünnitusjärgne aeg isegi vaat et hullem kui sünnitus. Istuda ei saanud, kuigi oleks tahtnud ja mul oli veel see jamps, et seista ka ei saanud, sest siis oli tunne, et sealt alt kukub midagi välja :D nii ma siis beebsut sain hoida ainult edasi-tagasi kõndides ja seejuures olin ka nagu part. Oeh, õnneks see kõik möödus suhteliselt kiirelt.. Ja teine asi oli minul see, et kõik ajas nii väga nutma. Kui beebi nuttis, siis mina nutsin veel hullemini, aga õnneks oli mees kõrval olemas ja rahustas. Sel hetkel ma arvasin, et jäängi selliseks jonnipunniks ja tõenäoliselt pean hakkama psühholoogi juures käima ja siis topitakse mind ravimeid täis ja siis ma olengi hull valmis ja siis on mu lapsel hull ema jne.. aga guess what, ka see läks mööda. Ühesõnaga jõudu sulle, varsti on kõik hästi ja paremgi veel!

  • Reply Elve 12. oktoober 2016 at 12:44

    Mallukas, aga sa ei lasknud end sealt alt nõeluda. Ehk oleks pidanud laskma, siis oleksid haavad kiiremini paranenud ja vähem valu teinud. Seda “tripperililla” vanni soovitaksin mina ka.

  • Reply Kerli 12. oktoober 2016 at 12:42

    Kusjuures, mul olid õmblused ja paistes olin nagu ma ei tea misasi sealt alt.( arstid tahtsid mu käest pissiproovi järgmine hommik saada. Ytleskn et ma ei saa teha, et verd ju tuleb. Ütlesid, et pane vati tups ette, aga kõik oli nii paistes, et ma ei saand aru kus õige auk isegi oli)
    Aga mulle anti 2 testrit seda multi-mam kompresse ( siukesed riidest lehekesed) ja need tuli panna siis sinna haavade peale ja ausalt ma kasutasin vist ainult 2 lehte ja mul oli paistetus taandund juba järgmisel päeval.
    Istuda õnneks sain juba 4 päeva peale synnitust ilusti. Ainult kui istuma ära sain, siis liikuma saamine võttis uuesti aega.
    Vaatan Lendet ja mõtlen, et kui tore oleks ka teine tita. Aga ma kardan sünnitust, sest mul oli emakasisene rebend ja sain peale sünnitust õhtuotsa vereülekannet ja arst ytles, et järgmisega on ilmselt sama.

  • Reply Aivi 12. oktoober 2016 at 12:40

    Ma 1,63 cm pikk ja enne rasedust 49kg raske, sünnitama läksin 71kilosena :) punnisin välja 4420gr poisipurika ja see rebis mu puruks kui paberikoti. Ja vaevlesin veel kroonilise kõhukinnisuse küüsis. Oi oli jube aeg see peale sünnitust küll. Microlax oli parim sõber üldse :)

  • Reply Lihtsalt Liina 12. oktoober 2016 at 12:39

    Mina sain haiglas valutav hargivahe pärast..küünlaid pärakasse,mis tuimestasid allkorruse…siis see “muhutikand” ei valutanud nii väga.pärast veel pätsasin neid küünlaid koju ka protseduuri toast :) . Istuda otse nagu ei tohtinud jah,kui alt katki.külgedel istusin mina(ühel kannil) pesin tihti lillaveega(kaaliumpergamanaadiga). Kuna ilmselt sul see kena suur side veel mõni aeg all siis see hautab hästi..peadki tihti pesema. Ja suurest punnitamisest tekkinud tüsistusi.. tupsutasin astelpaju õliga. Tissitamisega peadki ise tsuts väljalüpsma.kuigi ära unusta nii palju kui lüpsad tuleb tagasi :P nibudele aitas see nipli kreem hästi,kohe peale tissutamist panna .ohatisele pane rohtu julgelt..ei juhtu miskit(ma ohatise spets ise,koguaeg näos kinni) ka raseduste ajal olen kasutanud spets ravimeid. mul muidu 3 vahvat põnni ja kõik läbielatud. Igatahes jõudu.

  • Reply Stiina 12. oktoober 2016 at 12:38

    Ma olin nii hullult ōmmeldud,et ei saanud liikudagi. Ja mulle öeldi,et pane seda(ei mâleta hetkel)õli peale. Ja nii kui jâlle kõndima hakkasin ja valus oli siis jälle mâârisin ja nädalaga olid 12õmblust unustatud. See oli apteegis ja ta oli oranżi värvi minumeelest .saada härra küsima ? Usu hakkab kergem. Ma tahtsingi ainult vannis puhta vee sees istuda ja ainult seda õli panna.

  • Reply Kristi 12. oktoober 2016 at 12:37

    Mina olen ausalt mõelnud, et järgmised 2 last ma lapsendan, et ei peaks enam sünnitust ja sellele järgnevat üle elama. Mul olid ka mingid rebendid ja jumal teab, mis. Nii et esimesed kaks kuud elasin teadmisega, et suure tõenäosusega ei suuda ma enam oma hädasid ohjeldada.. Üsna nukker, kas pole. Pool aastat hiljem tehti seal all uus lõikus ja nüüd olen juba kolm aastat vaat, et normaalne. Ainult, et anatoomia ei ole enam kaugeltki see, mis varem.. Ei saa aga kurta, vähemalt kõik toimib :D Järgmisteks kordadeks on ämmaka soovitusel keisrid. Jõudu!

  • Reply Raili 12. oktoober 2016 at 12:24

    Mul peaaegu 3,5 aastat tagasi oli vägagi traumeeriv kogemus sünnitusel. Esiteks ei kontrollitud lapse asendit (kui tavaliselt sünnib laps kukal ees siis minu oma tuli nägu ees) ja hiljem tuli välja, et laps oleks pidanud sündima keiserlõikega kuna vaid ime päästis sellest, et laps vale asendi tõttu ei tõmmanud lõhki veresoont tänu millele oleksin võinud verest tühjaks joosta. Sünnitus oli 19h ja 5 min pikk. Haiglasse jõudes oli emakas 2cm avanenud ja 2h enne lapse sündi oli ikka vaid 2cm avanenud, siis nad järsku avastasid, et peaks mulle andma tablette mis emaka kiiremini tööle panid, mille tulemusena oli tund aega hiljem täis avatus ja pressid algasid niivõrd tugevalt, et hakkasin maomahlu välja oksendama ise samal ajal olin veendunud et kõht on lahti aga midagi välja ei tule lihtsalt. Tiriti siis sünnituslauale mind, sest ma keeldusin vetsust lahkumast. Tund aega pressimist ja pliks oli rinnal. Sain kokku 21 õmblust ja no ausalt, kui keegi mulle mainib, et mul laps juba piisavalt suur, et võiksin teise lapse peale mõtlema hakata, siis see paneb mind õudusest õlgu judistama. Mitte et ma oma last ei armastaks, armastan küll ja lõpmatuseni palju, lihtsalt peale sellist esimest korda vaevalt, et kunagi teist last üldse saada soovin :)

    • Reply Raili 12. oktoober 2016 at 12:26

      Unustasin veel mainida, et tänu 21 õmblusele, oli 3 nädalat kõndimine puhas piin. Iga 2 meetri tagant puhkasin ja kirusin, et miks keegi mind ette ei hoiatanud sellise valu eest :)

  • Reply Eki 12. oktoober 2016 at 12:24

    Mina sain abi multi mum kompressiga, mis mõeldud just allkorruse jaoks. Võttis turse ja valu maha, ma olin normaalselt turses, kuna sünnitus oli vaakumiga.

  • Reply M 12. oktoober 2016 at 12:22

    Lohuta end sellega et oled oma probleemidega vähemalt omas kodus,boonuseks ka terve laps ja hoolitsev mees.Mul läks teise lapsega nii et pidin jääma 2 nädalaks haiglasse .laps sündis kollasena ja pidi päevitama.neli ja pool kaalus nii et olin ka suht katki. Oi kuidas ma oleks tahtnud oma sooja koju oma teise lapse ja mehe juurde! Samas meil polnud ju häda midagi,Meie olime haigla hotellis ja seal oli veel mônus.rohkem kahju oli mul neist naistest kes olid veel päevi nendes tavapalatites kus on mitu naist lastega samas palatis.üks laps röökis ja siis teine ja siis kolmas jne … :/

  • Reply Maria 12. oktoober 2016 at 12:20

    Ma peale esimest last olin “surnud”. Aga peale teist last mul polnud midagi viga nooo peale suurt lötendavat kõhtu. Alumise koha pealt mul polnud ei rebendeid ega valu. Aga kuna tean mis sa tunned kuna esimene laps tegi mind väga katki siis tegelt läheb kiiresti mööda.
    Anna endale aega ja head paranemist :).

  • Reply Silva 12. oktoober 2016 at 12:01

    mul olid ka need valud aga ma olin kogu see aeg, viis päeva, haiglas ja kordagi ei antud ega soovitatud valu vastu.
    Aga imetamine- ma võtsin kohe Bepanthen salvi kasutusele ja aitas väga hästi imetamisvalu vastu.
    Aaa, imetamisega oli hea kild kah. Peale sünnitust tahtis üks tädike, et ma titale tissi annaks ja teine mind kokku õmblema hakata. Tissitädi oli kuri, et kuidas ma talle ei saa selili olles tissi antud. Ütlesin talle, et kui ta just märganud pole siis ma olen ju pesulaud,et kuidas ta seda ette kujutab. Võttis siis ja sättis nii beebit kui tissi ja andis lõpuks alla ning beebi pidi kannatama, kuni teine tädike mulle kihnu mustrit tikkis seal all:D :D

  • Reply Kadi 12. oktoober 2016 at 11:57

    Tuttav tunne, peale sünnitust oli mul ka allkorgithusel tõsised valud. Mina sain leevendust sellisest tootest: https://apteek.apotheka.ee/product/4628/kaaliumpermanganaat-10g-paira . Kuna meil vanni nii suurt polnud kuhu mu tagumik sisse oleks mahtunud, siis tegin pesukausi sisse selle lahuse ja istusin seal sees. Mina omast kogemusest soovitan soojalt, korra päevas tegin seda ja tõsiselt hästi toimis.

  • Reply Lizette 12. oktoober 2016 at 11:55

    Minu meelest istumine teeb alati asja hullemaks. Ma mäletan, et mul ämmakas kohe ütles, et 10 päeva mitte istuda ja küll ma igatsesin seda aega, kui ma seda teha tohiksin. Muudkui lamasin või seisin igal pool. Autos istusin ka pärast sünnitusmajast kojutulekut poolviltu ühe kannika peal ja see oli koju jõudes täitsa ära surnud. Aga veab Sul sellegagi, et kohvi tohid juua. Minu beebi muutus selle peale nii ärevaks, et võpatas iga asja peale.

  • Reply K. 12. oktoober 2016 at 11:55

    Omg, ma tunnen sulle kaasa.

    mul oli väga hull põletik sees, rinnad veritsesid, õed jooksud mööda apteeke ringi, isegi tuimestav sprei ei aidanud. Arst ähvardas rinnad ära lõigata, va tropp selline.

    Seega, pumpa! Jumalaeest ära lase hullemaks minna.

    Ilmselt mulle jääbki yks laps, sest sellist jama ma elus kogeda ei viitsi. Enesetapp

  • Reply Merit 12. oktoober 2016 at 11:49

    Mul on nüüd natuke üle viie kuu möödas sünnitusest ja ausõna tean mida sa tunned.Minu jaoks oli see peale sünnitust aeg kõige jubedam kogu 9 kuu jooksul.Õnneks kui üle läheb siis läheb meelest ka,ilmselt selle pärast ma oleks igakell uueks lapseks valmis juba :D
    Aga no ma istusin niisama paljalt jalad laua peal ja nii paranes kiiremini aga nutsin ka iga päev,et kuidas üldse nii elada saab keegi ja no nii vist kaks nädalat jutti haletsesin ennast :D

  • Reply paljulapseline 12. oktoober 2016 at 11:42

    Ma olen neli last sünnitanud (viimati küll 2005a) ja iga kord soovitati mul “alumist otsa” loputada paari nädala jooksul kaaliumpermanganaadilahusega ehk siis rahvakeei tripperilillaga. Teed kaussi sellise tumeroosa lahuse ja kui mahud, võid lausa seal sees istuda, kui ei, siis valad ja viskad mingi kopsikuga end alt korralikult kokku ja nii mitu korda päevas. On antiseptilise, põletikuvastase toimega. Võid proovida, ehk on abiks. Halba see igal juhul teha ei tohiks.

    • Reply Maria 12. oktoober 2016 at 12:23

      Mkmmm mulle kohe öeldi, et seda asja mitte kasutada. See pidi väga kuivatama alumist osa. Puhas vesi ja piisab küll. :).

    • Reply V.A. 12. oktoober 2016 at 12:35

      Kaks last, mõlemad sünnitused palavatel suvepäevadel. Kaks korda altpoolt lõhki olnud. Mõlemal korral pärast sünnitust tegin seda lillat vett. Ausalt aitas. Iga kord loputasin end altpoolt puhtaks (pärast wc toiminguid). Tegin igal võimalusel õhuvanne. Seda kõike umbes 1-2 nädalat.

  • Reply Liis ;) 12. oktoober 2016 at 11:38

    Sama minu jaoks tundus sünnitus nagu mööda minnes olevat kuna reaalselt oli see mu esimene iseseisev sünnitus (esimene) laps kavatses tulla ju keisriga, aga need õmblused ja järgmised nädalad vot need olid piinarikkad. Ei saa istuda astuda ega lamada. Voodist välja tulemine oli reaalselt pisaratega. Aga õnneks nüüd 3 kuud hiljem tunnen et oli seda valu ja piina väärt kui oma tirtsu vaatad.

  • Reply Anu 12. oktoober 2016 at 11:37

    Mulle soovitas ämmaemand troxevasin salvi ja aitas jube hästi nii kuivuse kui ka haavade paranemisele kaasa. Soovitan soojalt.

  • Reply reesi 12. oktoober 2016 at 11:36

    Ka mul oli imetamisega probleeme, ilgelt valus oli ja laps ei osanud üldse imeda(geenides vist, ema rääkis, et minu ajal oli sama jama), aga haiglas soovitati nibukaitsmeid. Ostsingi ja tegid imetamise palju paremaks, ilma oli ikka väga valus aga nendega oli väga hea. Mingi hetk hakkasin vaikselt harjutama ilma imetama.
    Paar kuud oli ka probleem valusate ja katkiste nibudega. Proovisin ka Mam nibukreemi ja neid geeli patju ning purelaini. Aga juhuslikult apteegis sattusin Palmer’s imetamiskreemi peale, vot see oli hea, aitas rohkem kui need eelmised. Iga järgmiseks imetamiskorraks olid nibud paremas seisus. Soovitan seda proovida.
    https://apteek.apotheka.ee/product/2835/palmers-imetamiskreem-30g

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 11:51

      oo, mul on see kuskil olemas

  • Reply Krista 12. oktoober 2016 at 11:29

    Soovitaksin rinnahoidjaid kodus mitte kanda. Las jookseb piima. Kui laps sööb hoian teist rinda nibust,et tol hetkel piima ei jookseks.

  • Reply kairit 12. oktoober 2016 at 11:29

    Minul küll õmmeldi lahkliha lõikest tekkinud haav kinni aga siiski oli see väga valus. Kaks nädalat ei saanudki normaalselt istuda, ühe külje peal tohtiski ainult, kõik valutas üleüldiselt ka sealt alt ka nädal peale sünnitust ja endal oli ka halb olla nagu oleks palavik või midagi. Pissil käisin minagi päris alguses vee all, hiljem kükitasin poti kohale, sest kuhu ma ikka istun oma lõhkise hargivahega :D See kõik on loogiline, sest on see ava kust laps välja tuleb ju nii väike võrreldes beebiga kes ennast sealt välja pressib( minul oli mõni gramm alla 4 kilo ja ma ise olen juba paras kirp :D)

  • Reply evelin 12. oktoober 2016 at 11:26

    Minu meelest on see sünnitus köki-möki võrreldes selle järgneva taastumisega. Sünnituse puhul sa tead, et lõpp on lähedal ja tulemus on imeline aaga kõik see järgnev on küll palju hullem. peale oma esimese lapse sündi ei saanud ma istuda 2 nädalat( laps kaalus siis 4200). Mõlema lapsega olid ka nibud puruks , sellised sügavad mõrad olid sees, ja igakord kui laps selle katkise rinna otsa läks olid hambad ristis ja vahepeal koguni mõtlesin et sellest rinnas yldse ei sööda enam last :D kuigi ilmselt pidin ma seda ikkagi tegema. Ja peale teise lapse sündi nii umbes nädal lõi puusa selline valu, et olin reaalselt maas kägaras ja hoidsin nuttu tagasi sest niii siga valus oli…..kuigi sellest on möödas juba pea kaks aastat siis lugedes sinu juttu tuleb see kõik meelde…..ja mitte kohe ei igatse… noo ja lohutuseks sulle nii umbes kuu aja pärast on kõik need piinad ainult üks mitte kõige meeldivam mälestus…..nii, et pea vastu :)

  • Reply Liska 12. oktoober 2016 at 11:19

    Mul oli imetamise algus kohutavalt valulik, nibud olid katki mis kole. Aga siis ostsin nibukaitsmed ja elu oli järsku lill. Pidin muidugi proovima mitut erinevat varianti enne kui endale ja lapsele sobivad leidsin, aga ilma nendega ma ei oleks enam suutnud tilkagi piima lapsele anda. Ja ei olnud meil küll seda muret, et pärast poleks laps osanud enam oma rinnast juua, kõik sujus imeilusti ja minu rinnad said päästetud. Nii et soovitan soojalt kasutada nibukaitsmeid. Mulle sobisid pikliku kujuga (on ka ümmargusi).

    Head paranemist soovides!

  • Reply evelin s 12. oktoober 2016 at 11:18

    Mulle tehti lahklihalõiga ja astelpaju kreem aitas tõesti….

  • Reply Melz 12. oktoober 2016 at 11:17

    Hei, minu jaoks samuti sünnituse järgne aeg jube kogemus! Jaheda veega lasin üle väga tihti ja mkngil hetkel tupsutasin saialilletinktruuri. Ja koguaeg öeldi, et 2 nädala pärast on inimese tunne. Jah! Just nii oligi:) edu paranemisel ja mõnusat kooskasvamist teile :)

  • Reply Aiku 12. oktoober 2016 at 11:14

    Tean, et see ei lohuta hetkel üldse mitte, kuid “aeg parandab kõik haavad”.
    Ma ütleks hoopis, et imetlusväärne mees sul seal kõrval. Okei, sina võid praegu hädaldada aga, et mees sedasi mitte 50% pareting värki ei tee vaid antud hetkel lausa 89%, on lausa imeline.
    Kas sa kujutad end ette täpselt samasuguses olukorras aga ILMA Kardota. Sa lihtsalt PEAD siis kõik asjad ise ära tegema, mida teeb praegu tema. Enamikel peredel paraku nii ongi ilmselt, väga vähe on mehi, kes koju jäävad. Ok vb võib jääda aga ta ei taipa ikkagi muffigi, miks ta midagi sellist tegema peab, mis on ju perenaise pärusmaa.
    Ma vist kingiksin oma mehele medali, karika ja kinkeka “happy endind” massaažile, kui tal oleks võimalik mulle nii palju olemas olla peale sünnitust.
    Ma siiralt loodan, et mu kolmas sünnitus mind rivist välja ei löö, siiani esimese kahega olen omal jalal sünnituslaualt minema kõndinud ja ilma ühegi õmbluseta rahulikult juba terve jalgevahega istunud.
    Soovin sulle kiiret paranemist, saad jagu kõigest!

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 11:27

      oi muidugi ma olen Kardole jube tänulik, aga eks ma mõtlen sellele siis natukene selgemalt, kui mul pole alakeha pussitamise tunne :D

  • Reply Maarja 12. oktoober 2016 at 11:13

    Oh õudu!:( Lapsi tahaks, aga miks see kõik peab nii jube olema??! Hea, et kirjutad asjadest nii nagu nad on. Siis tean umbes, mis mind kunagi ees ootab, kui julguse kokku võtan?.

  • Reply kristi 12. oktoober 2016 at 11:12

    Astelpaju õli aitab allkorrusele väga hästi kui õrnalt tupsutada. Ma olin peale sünnitust alt ikka täiesti ribadeks ja sellised valuhood olid u 1,5 nädalat täiesti tavalised. Lisaks panin beebipuudrit peale pesu, leevendas veidi ka seda rõvedat tunnet seal. Õhuvanne tee nii et u 15- 30 min päevas pane rätik alla ja pikuta nii.

    • Reply karin 12. oktoober 2016 at 12:27

      jaa, ma ka kasutasin seda õli. ma olin peale sünnitust alt paistes ja käia normaalselt ei saanud. istuda ei lubatud, kuidagi poole kanni peal vildakalt seda tegin. mu meelest see taastumine on ka jubedam kui sünnitus :)

  • Reply Reena 12. oktoober 2016 at 11:10

    Mul olid ka rinnanibud nagu lahtised roosinupud otsast, täiesti puruks ja apppppppi kui valus oli imestada. Kasutasin seda Bepanthen salvi, aitas päris kiiresti.

  • Reply Kelly 12. oktoober 2016 at 11:10

    Ma vist teen vea,et neid postitusi loen ,sest mul on igasugune tunne, et tahaks ka kunagi last saada, täiesti kadunud ja see on asendunud mega suure hirmuga selle ees :D Pühajumalissandjumal, kui tugevad ja kannatlikud peavad naised olema ikka :D

    • Reply Merili 12. oktoober 2016 at 13:35

      Olgu sulle lohutuseks, et mitte kõikidel pole see sünnitusest taatumine nii hull. Mul kolm last, esimesega tehti lahklihalõige ja teistega see veits kärises ja õmmeldi jälle kokku. Imekombel oli taastumine kõige kiirem teise lapsega, kes kaalus sündides 4460 g, kolmandal päeval juba sain istuda. Kõikidega oleme kojutulekupäeval juba õue jalutama läinud- seega pole mõte igaks juhuks ette muretseda.

      • Reply Kelly 13. oktoober 2016 at 21:38

        Jumal tänatud! :) Aitähhh lohutamast! :)

  • Reply Kertu 12. oktoober 2016 at 11:09

    Kas sul valuvaigisteid ei soovitatud võtta? Mina sünnitasin Taanis ja siin suurem osa naisi sünnitab ilma valuvaigistiteta ja kõik on väga naturaalne kuid peale sünnitust öeldi kohe, et kui tunned et natuke midagi kuskilt valutab, tule küsi valuvaigisteid.
    Antakse tops kus on 3 v 4 erinevat pilli. Seal peaks olema miskit sellist: 2×500mg paratsetamool ja 1×600mg ibuprofen. Need kõik korraga alla neelata. Mõjuma hakkavad eri aegadel ning toime on samuti erinev, seega toime on tugevam ja nn pikemaajalisem.
    Olge tublid!

  • Reply helle 12. oktoober 2016 at 11:08

    Ma ei tea, kas see lohutab, aga mul oli veel hullem. Mul tuli piimapaisuga ka põletik ning selle otsa sain kõige rõvedama soori. Imetasin ja pumpasin piima läbi valukarjete kaks kuud, kui imetamisnõustajad ütlesid, et aitab, see pole mu tervisele hea.
    Lahkliha rebenes mul heaga Hiina piirini ja õmmeldi kaks tundi, pissil käisin kaks nädalat duši all käies ja see oli palju teostatavam kui potil, muidu oleks kogu aeg uuesti need haavad valu teinud. Teist häda tegin ka nuttes, lahtistite ja muude mölludega…
    Väga suur trauma on sellest jäänud, teist last ei tihka saada veel pikalt…

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 11:08

      Ma ausalt tunnen sulle kaasa :(((

  • Reply Masa 12. oktoober 2016 at 11:07

    Mulle haiglast soovitati sellist super spreid (ise ka kasutasid): https://apteek.apotheka.ee/product/4543/bionect-silversprei-50ml

    Pissida sai kõige paremini üldse veeall olles :) Aga kahju, et sul nii hull on, ise pääsesin kuidagi kergemalt. Ma ei tea, kas keegi juba seda on soovitanud ka aga kõhule mõjub väga hästi kõhuli olek. Aitab kiiremini kõigel kokku ja tagasi tõmbuda.

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 11:08

      See kõht on mul kõige väiksem mure, aga selle lingi saatsin kardole edasi :D

      • Reply Masa 12. oktoober 2016 at 11:11

        Multi Mam kompressid ka head, neid on nii tissidele kui ka tussule :) Aitasid ka, super hästi! :) (Jällegi haiglas tehti reklaami, anti näidised ja kasutasin hoolsalt, seega tänu sellele sain kõik kiiremalt korda).
        Seda spreid lasta ei ole tore, see esimene tunne ei ole tore, hoiatan ette. Aga see töötab :)

        • Reply Masa 15. oktoober 2016 at 20:49

          Nii tore, et see sprei aitab!!! :D Super onju :)

  • Reply Kelly 12. oktoober 2016 at 11:04

    Ehk imelik küsimus aga kuidas sa pissil käid? Mina pissisin ca 2 nädalat peale sünnitust ainult jooksva vee all vannis… oli natukenegi talutav

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 11:04

      Lihtsalt vetsus käingi. Mul on seal see väike käsidušš.

  • Reply K 12. oktoober 2016 at 11:03

    Mul on kaks sünnitust seljataga ja esimesega olin väga lõhki. Mina soovitaksin astelapaljuõliga määrida peale igat pesukorda, minul aitas see haavadel väga hästi paraneda. Seda saab ka apteegist. Ettevaatust ainult sellega, et see määrib.

    • Reply Maiku 12. oktoober 2016 at 11:24

      See astelpajuõli on tõesti hea! :)