Beebiootus Beebiootus LAPSED RASEDUS SÜNNITUS

mida? juba kaheksa kuud!*

8. september 2018

Okei, see kaheksa kuud on veits mööndustega öeldud, sest tegelikult hakkab kaheksas kuu jooksma 4 päeva pärast, kui mul 31. nädal täis tiksub, aga mul on täna lihtsalt praegu pool tunnikest vaba aega ja iseendalegi üllatuseks lausa midagi rääkida sellest rasedusest. Tihti heidetakse ette, et miks ma üldse ei räägi oma rasedusest jne, aga nagu ma olen siin pmst terve beebiootuse aja öelnud – ei miskit uut siin ilmas.

Ühel hetkel oli nii, et ma ohkides rullisin ennast teisele küljele ja kirusin, et jumala eest, kuidas mul need lõpuraseduse hädad juba külge tulnud on, et ma alles teises trimestris. No jah, suur oli üllatus, kui ma äppi vaadates sain aru, et aa ei, mul ammu kolmas trimester käes ja täna ütleb äpp, et sünnituseni on 67 päeva. Kuna ma iial 40da nädalani last kandnud pole, siis ümmardame selle 60 päeva peale. 60!

Samas see on kaks kuud, mis on suht normaalne aeg, eelkõige selleks, et oma raamat lõpetada. Selle tähtaeg on ju sama, mis beebil ja see kuupäev on kindel. Ehk siis ma isegi loodan, et ma saan raamatuga varem valmis, et oleks vähem pinget, kui pikisilmi lõpus juba sünnitust ootan. Veel ei oota, aga ma tean, et selle 60 päeva jooksul hakkan ootama, sest ega mul see olemine siin kergemaks minna ei saa, kui Marta välja tulla otsustab.

Täitsa õige jutt – kõhu kasvades on tõepoolest väga ebamugav pikemaid (ja lühemaid) vahemaid käia ja kõrvetistest ma ei hakka rääkimagi, need on juba ammu. Mõni öö pean lausa kaks-kolm korda ennast üles ajama, et pissida ja üks Rennie nahka panna. Teate, sitt on, aga ma vist viriseks rohkem, kui ma poleks nagu mingi suht kogu aeg rase ja täitsa harjutav on see pidev oma kehas lõksus olemine, kus keegi sees rabeleb ja kõik iiveldab ja pistab ja nii. Seega ei lase ma ennast sellest suurt häirida. Mis aga väga ebamugav on – rahutud jalad. Lebad voodis ja ei suuda lihtsalt niisama magama jääda, jalad justkui tõmblevad või… ma ei oskagi kirjeldada. Ütleme nii, et seda ma peale rasedust igatsema ei jää, see on kindel.

Haiglakoti pakkimiseks tundub jube vara olevat, selle peale veel mõelda ei viitsi ja kui mu eelnevad kogemused paika peavad, siis mida mul ikka selleks üheks ööks ITK’s vaja oleks. Martale normaalseid riideid endale nipet-näpet, aga sellele veel aega mõelda *kuni ühel hetkel on aeg käes ja ma pole mõelnud, eks😂*.

Sünnitusplaani pole ma ka kunagi teinud, minu plaan on a)haiglasse minna, b)oksendada, c)laps saada. Küll aga on mul plaanis seekord endale sünnituspleilist teha, seega kui kellelgi on häid ideid, mis lugusid seal olla võiks, siis andke teada. Noh, midagi peale selle “push it real good” loole 😂

Ühtegi põhjust mul arstile minna õnneks ei ole, väljaarvatud see, et ma pole SIIANI Martat näinud, saate aru või? Iga UH ajal on ta endale käed näo ette tõstnud, või nina mugavalt emakaseina surunud, et pole võimalik olnud pilti teha. Samas kui ma käisin LA uuringus, siis arst ütles, et võime teha peale 30dat nädalat veel ühe ultraheli, ehk siis saame. Mitte, et see oluline oleks, aga Mari nii tahab näha ja ega mul ka selle vastu miskit ei oleks. Samas seda uuringu aega mul veel kirjas pole, ämmakas pidi panema.

Ämmakast rääkides, ma saingi endale eraämmaka! Vist selle ühe ja ainsa, kes siis vaba oli (või mind võtma soostus, ma ei tea). Igatahes on ta nimi Merilin Kruminš, ma vaatan, et teda on mulle soovitatud ka siin vahepeal. Ise saan temaga uuel nädalal kokku, eks näis, kuidas kohtumine läheb. Või noh, mis seal minna on, räägin talle oma mõtetest ja soovides seoses sünnitusega ja nii teemegi, mis muud.

Kõht on ees juba päris korralik, aga raseduse algusest on juurde tulnud täpselt 1 kg. Raseduse algseks kaaluks on 70kg pandud ja ma nüüd spas sain ennast kaaluda, olin täisriides mingi 71 kg, seega ütleme, et kaalun ehk 70 nüüd jälle. Ma lihtsalt alguses võtsin täiega alla, nagu iga rasedus võtnud olen, aga nüüd saab siis mõnuga juurde tulema hakata. Mõlemaga olengi kuskil 10 kg juurde võtnud, kuigi seda ma ei mäleta, kas ma 80 kilo ka kaalunud olen mõne lapsega? Lendega vast ikka? Kes seda mäletab… Pole vist väga vahet ka, kui kaalu just liialt juurde ei tule ja selle pärast ma nagu muretsema ei peaks.

Ma pole siiani väga harjunud mõttega, et ma beebi saan, aga ilmselt vist ikka saame või nii. Enne on see olnud nagu mingi fakt, et näed, saad lapse, okei, tavai, saan hakkama, teen ära, selge pilt. Alles nüüd viimaste nädalatega on tekkinud päriselt selline tunne, et ooo… kuule, see on ju päris äge! Beebi! Võttis aega pmst kaheksa kuud, aga parem kui mitte kunagi, eksole! Päris äge värk, Martat kudrutada ja nii.

Kõige rohkem põnevil on Mari. Kogu aeg tahab kõhtu katsuda ja patsutada ja kallistada ja musitada. Eile voodis ka pani käe kõhule, kui Marta seal ringi rullis ja siis ütles: “Aitab, võta välja, ma ei saa nii pai teha!”. Kuigi ta tegelt saab aru, et Marta peab veel kasvama ja natukene läheb aega, enne kui “arstitädi naks-naks Marta välja lõikab”, nagu Mari kindel on. Ma loodan, et see mingi prohvetlik ennustus keisrile ei ole, aga noh, ei usu.

Ma ei karda üldse sünnitust, ma olen selleks valmis, ma tean, et ma saan sellega lebolt hakkama ja ainus “õudus” selle juures saab olema pidev oksendamine. Üritan sedapuhku siiski mitte elueest enne sünnitama minekut liha süüa, seda on MAX rõve roopida, ütlen kohe ära. Isegi haiglasse mitte jõudmist ma ei karda, ma tunnen oma keha nii hästi, et kuigi mul lapsed sündinud kell 19 ja kell 23, siis ma olen juba hommikul ärgates teadnud, et just täna see päev on. Seega jah, kõik saab olema okei. Kõik ongi okei!

*Raseduskaaslane on mul ikka ja alati ITK, kes muu

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

39 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Kim 9. september 2018 at 14:19

    Enne haiglasse minekut söö apelsini. Parim asi mida oksendada :D Tõmbab seda okse/maomahlade maitset leebemaks.

  • Reply K 9. september 2018 at 13:50

    Mul ütleb äpp et sünnituseni 12 päeva ja mu jaoks on see täiiiestii uskumatu et mismõtttes juba 12 päeva pärast😱
    Mul on kogu see rasedus üsna kaebuste vabalt kulgenud, seega ei ole sellist tüdimust või rammestust tekkinud et “appi kaua veel”
    Haiglakott ei ole mul ka veel päris koos 🙄 no lapse jaoks on asjad ilusti kotis, aga endale veel mitte – ei oska miskit kaasa pakkida + kõik asjad mida võiks pakkida on justkui igapäevases kasutuses 🤷‍♀️

  • Reply Yutulind 8. september 2018 at 22:49

    MgCl otse nahale on hea, seedetraktist ei imendu magneesium, hoopis naha kaudu. Kui sügeleb siis proovi mingit muud toodet või lahjenda. Mul oli mingi sinine pudel, aga ei mäleta. Ei sügelenud see toode. Pleilistis oli mul lemmik tuhude ajal Miley Cirus- Lighter. Mega hea lõõgastaja.

  • Reply Kristi 8. september 2018 at 22:03

    Mind aitas väga hästi rahutute jalgade vastu magneesium. Õhtul ennem magama minekut valasin kotikese suhu(vahel ka kaks), kohe oli parem olla. https://www.apotheka.ee/magnesium-diasporal-400-extra-direkt-graanulid-n20-pmm0117803ee

    Kui sa muidugi juba ise proovinud pole :)

    • Reply Maire 12. september 2018 at 01:16

      Mul sama lugu. Just see kotikeses olev magneesiumipulber aitas mingil määral talutavamaks muuta olukorra.

  • Reply N 8. september 2018 at 20:25

    Olen su blogi lugenud alates Mari sünnist, niii tore on vaadata kui suureks ja asjalikuks preiliks ta juba on kasvanud. Te olete niiii armas ja tore perekond. 😊

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:30

      Nii äge, aitäh :) Oled ikka kaua meiega olnud :D

  • Reply Inks 8. september 2018 at 18:31

    Kas neid just nimelt neid prille pead “koostöö” vms pärast andma? No äkki annavad teised kui hästi palud või sa ei ole ise vadanud ühtki pilti, videod, siis äkki viitsid..,

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 18:49

      Vabandage, ma ei ole kuigi osav täis peaga kirjutatud jutu arusaamisel – tõlget? :D

  • Reply Janne 8. september 2018 at 17:58

    Mul näitab äpp 58 päeva veel. 😊 No kuidagi pole tekkinud tuju minna riideid ostma. 😱 Kuna mees puhkusel, siis turvahäll ja kombe saidküll ostetud, siis saab lapse vähemalt koju tuua. 😉 Kuna ees on kaks tütart(5a4k ja 2a9k), siis poisile pole riideid ka vanadest varudest võtta. Mul suurem neiu ootab kõige rohkem väikest vennat, vahepeal tal tekkis idee, et lähme arsti juurde ja las ta võtab tita välja(kuna tema tahab teda näha) ja siis paneb tagasi. 🤣

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:39

      Proovi netishoppamist :D

  • Reply Nöps 8. september 2018 at 16:59

    Mulle meeldib, et kirjutasid raseduse teemal lõpuks ka postituse. Kui muidu on ikka raseduse kohta rohkem kuulda vingu ja hala, siis mulle meeldib, et sa oled positiivne ja võtad asja rahulikult (okei.. kolmas laps ka, aga siiski). Rasedus on ju tegelikult imeline etapp ühe naise elus ja seda peakski täiega nautima ja roosa ja rõõsa olema :) (suva, et tegelikult on mitmeid hädasid).

    Olen 31.nädalat rase ja tahangi teadlikult väga positiivne olla ning mitte kurta kogu aeg et mul on raske magada või kõrvetised tahavad ära tappa. See on kõik mööduv nähtus!! :)

    Ole tubli!

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:40

      Noh, ma saan aru, miks vingutakse ja halatakse, ega väga mõnus ei ole kõik need lisad, mis rasedusega kaasnevad. Aga no aeg läheb nii ruttu ja need vaevused kaovad ju üsna pea, koos beebi saabumisega :D

  • Reply V 8. september 2018 at 16:35

    Mul sai just esimene trimester läbi ja ma loen päevi, et lõpp juba paistaks. See aeg läheb niiiiiii aeglaselt. Mina vedelen juba praegu pooled päevad, sest need emaka venimise valud on nii meeletud ja ebamugavad, et ega liikuda ei tahagi :D

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:41

      Oooooo! Palju õnnne esiteks! Teiseks – mul juba emakas “vana ja välja veninud nagu korduvkasutatav kilekott” nagu ämmakas ütles, et ma sellest sedapuhku pääsesin :D

  • Reply Kätz 8. september 2018 at 16:26

    Ilusat nimepäeva, Mariann! :)

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:40

      Aitäh!

  • Reply Kreebik 8. september 2018 at 16:08

    Rahutute jalgade ainus ravi on magneesium. Pista iga päev 4-6 tabletti kinni ja probleem kaob kiirelt.
    Ja sünnitades oksendad sa suuresti äkki sellepärast, et sööd enne kõhu korralikult täis. Sööd ju?
    Ma esimest last sünnitades oksendasin samuti, ausalt, nagu rikkis purskkaev olin. Ämmakas nöökis veel lisaks: “kohe näha, et hea lõunasöök on olnud”. Teise lapsega võtsin esimeste sünnitegevuste märkide ilmnemisel väga lahjalt, teadlikult. Ei tahtnud muudkui oksendada. Midagi kerget selle ööpäeva jooksul ikka sõin, aga siiski vähe. Ja ei mingit oksendamist. Viimane lõpp jäi mul venima, hirmus janu oli kogu aeg, aga arst piiras isegi mu veejoomist (koguseid siis, janusse siiski surra ei lastud). Ütles, et mul pole mõtet viimastel hetkedel oma energiat oksendamise peale raisata, laps on vaja välja pressida. Küllap tal oli õigus.

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 16:39

      Ma oksendasin 2h iga 5 mintsa tagant, söögist polnud ammu juttugi

  • Reply väga väga naine 8. september 2018 at 16:08

    /kade

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:41

      sul ju ka beebi!

  • Reply Kleinust 8. september 2018 at 14:19

    Mul oli Merilin erakana, sõbrannal kahel korral ja ühele lihtsalt sattus. Nii palju kui omavahel oleme jõudnud lobiseda, siis lihtsalt suurepärane inimene ja ämmaemand. Siis kui sünnitama läksin, valvekas all küsis kes mul ämmakaks kokkulepitud ja siis tal läks ka suu kõrvuni ja ütles, et oiiii te olete heades kätes. Endal tuli ka selline hea tunne sisse :)

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:42

      Oh, niiii hea meel kuulda :)

  • Reply Kaisa 8. september 2018 at 13:14

    See aeg läheb ikka jube kähku ja lohutuseks võin öelda et ma sain oma rasedusest alles teadagi 30ndal nädalal . Seega mõttega harjumiseks ei olnud ülsdse aega rääkimata siis beebile vaja mineva varumiseks 😀 Küsida kuidas on võimalik mitte aru saada. Pole mõtet sest ei taju siiani kuidas ei taipand 😀 ja nüüd eile oli JUBA üllatusbeebil esimene mini sünnipäev 😀
    Jaa seda raseduse viiimast kuud ei igatse üldse. Õudne kui raske see lõpp ikka oli. liikuda ei jaksanud eriti enam üldse. Ja kui liikusin siis järgmised mõned tunnid olin lihtsalt diivani kaunistus 😀 kahe eelnevaga pole see nii õudne olnud 😀

  • Reply Hh 8. september 2018 at 12:13

    Proovi juua tavalist läbipaistvat toonikut, see aitab ka rahutute jalgade vastu. Võinoh, aitab see aine nimega kiniin seal sees. Mulle soovitas seda sõber, kelle rahutud jalad on suht to the extreme, ehk siis unepealt vehib nendega lausa ja tema joob õhtuti klaasitäie toonikut :)

  • Reply Stella 8. september 2018 at 11:47

    Oh see rahutute jalgade sündroom minu “lemmik” 😆
    Raseduse ja imetamisega vōimendub veel eriti. Ainuke asi,mis aitab on hea magneesiumi tablett vōi magneesiumi ōli otse jalgadele. Igaōhtune rutiin juba☺️

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 11:50

      see magneesiumiõli ajab mind miskipärast niiii-iiii sügelema :D

      • Reply Mammu 8. september 2018 at 13:50

        Mul ajas ka see õli ebameeldivalt sügelema, aga magneesiumi helveste jalavann+see mg vesi tegid olemise palju paremaks. Kõige jubedam asi raseduse juures oligi need pagana “rahutud jalad”

      • Reply Helina 9. september 2018 at 10:32

        Magneesiumiõli võibki kihelema ajada, kui keha pole sellega harjunud

        • Reply Mallukas 9. september 2018 at 10:58

          Ilmselt mul vist siis pole jah :(

  • Reply Ma 8. september 2018 at 11:37

    Söö õuna, seda on mõnus oksendada. 😂

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 11:48

      arbuusi ka :D Aga miskipärast on siiski mõlemal korral enne haiglasse minekut väga suur lihaisu :D

  • Reply E 8. september 2018 at 11:35

    Mul ütleb rasedusapp et sünnituseni 45 päeva. Vot see on hirmus :( aga noh kuna mul kindel keiser, siis saabub poja meie juurde varem (kahjuks veel kuupäeva paika pandud pole :( ). Alles sain ju need triibud ja nüüd juba lõpp käes. Ei saa aru kuidas see aeg niii kiirelt läinud.

    • Reply Mallukas 8. september 2018 at 11:49

      Noh, see ka veel tegelt poolteist kuud, on veel aega veits :D Mõtle, kui sellega kaasneks see, et sul peaks ka 350 000 tähemärgiline raamat valmis olema :D titt tuleb enivei, aga raamat ise ei valmi #nuuux

      • Reply E 8. september 2018 at 14:06

        Hah eks raamatu valmimine on jah isegi veel hullem 😀 sest ausalt ma ei saa aru kust sa võtad kõigi oma miljoni toimetuse juurest veel aega et seda kirjutada 🤔 beebiga ju hea, kasvab ise vaikselt kõhus 😀

    • Reply Triinu 8. september 2018 at 15:39

      Banaan on ka päris ok, pehme ja magus 😂

      • Reply Mallukas 8. september 2018 at 20:41

        Hea libe ka :D

        • Reply maise 8. september 2018 at 22:35

          mulle meeldib seljankat oksendada näiteks, ilus vaadata kohe :D

          • K 10. september 2018 at 15:32

            rosolje on ilusam ja väike kalahais ka :-P