PILDID RIIDED TÄNA ON MUL SELJAS/JALAS Uncategorized @et

meie jaanid 2016

24. juuni 2016

Nagu ma eile mainisin, siis päris kolme ja poolekesti me jaane ei pidanud mööda saatma, sest peale seda, kui me terve elamise ja kõik asjad selles antibakteriaalsete salfakate ja klooriga ära desinfitseerisime, soostusid Kätu ja Tambet meile oma lastega siiski külla tulema, nagu meil juba mõnda aega plaan oli.

Minu jaoks ei ole jaanid kunagi mingi suur ja tähtis püha olnud, sest ma ei ole seda kunagi väga pühalikult oluliseks pidanud. Tavaline vaba päev. Lõket saan ma iga päev teha kui tahan, šaslõkki kah. Kui ma rase poleks, siis pidu saaksin ma ka jällegi igal suvalisel päeval panna. Võib-olla on mul mingi trauma, sest mul on elus nii palju nõmedaid jaane olnud, et paha hakkab :D Kõige eredamalt tuleb mulle see jaan meelde, mil ma Saaremaal käisin ja pidin vaatama, kuidas mu douche crush oma prutaga seal sädistab ja kädistab. Ma olen sellest blogis ka kirjutanud, kuidad padukat sadas ja ma vedelesin täis peaga põllul sopas põlvitades ja mõtlesin, et kui taevaisa on olemas, siis tabab välk mind kohemaid! Ei taband, vedas!

Ühesõnaga, minu jaoks suvaline püha, aga kui Kätu pakkus, et nad külla tulevad, siis selle vastu mul küll miskit polnud, sest mulle Kätu ja ta perekond meeldib ja ega ma olin natsa õnnelik, et vähemalt KEEGIGI meid nagu leeprahaigeid ei kohelnud :D

Miskipärast oli mul sel aastal tunne, et ma tahan pidada ära need alko- ja lihavabad jaanid. Noh, alkovabad nagunii, aga vot ei olnud seda liha isu. Läksime Kätuga poodi ja ostsime sealt hunniku liha seas ka tofut ja taimseid grillvorste.

DSC_3271

DSC_3270

Kuigi tofu marineerisime teryaki kastmes ja vorste proovisin nii ketšupi kui ketšupita, siis ma pean netima, et mulle ei maitsenud see kraam ikka absoluutselt. Õnneks oli meil ka herneid ja maasikaid, mida ma kilode viisi sisse pugisin. Jah, ribi, šašlõki ja grillvorsti lõhnad olid jube ahvatlevad, aga no ma tahtsin lihtsalt see üks kord mitte liha süüa.

Ma tegelikult panin nahka ühe pasteedisaia ka, enne kui ma endale aru andsin, et see on ju ka lihast tehtud, aga noh, ega mul tegelikult ei olnudki plaani väga ekstreemsustesse langeda. Seega pole vast hullu, et ma selle saia pintslisse panin. Vähemalt ei söönud ma laibatükke, et tähistada enda jaoks suvalist päeva.  Abiks ikka!

kleidid

Vahepeal palusin ma Kätul endast kiirelt kaks pilti teha, et ma saaksin enda jaanikleidi valida. Mul nimelt selline asi, et kuna ma ühel hetkel lõpetasin SheIn stuffi näitamise, siis nad lõpuks olid juba hüsteerias, et krt me oleme sulle miljon asja saatnud, aga ühtegi pilti näidata sul pole. Kuna ma ausalt tunnistasin, et ma ei tea, kellele ma need asjad ammu andnud olen, siis nad saatsid mulle lihtsalt VEEL asju. No ma kurb ei ole, sest need kaks kleiti meeldivad mulle küll. Triibulise võtsin ma ainult L suuruses (link) aga oleksin pidanud M’i võtma. Ma pole harjunud sellega, et ma alla võtnud olen :D Teine, hall kleit on jumala mõnus (link) just rasedale, sest ilma raseduseta paistaks iga volt välja, aga praegu on see selline mõnus punukas, mis on lisaks muule ka siivsa pikkusega.

Ja kuna nad käskisid kolm asja ette näidata, siis palun. Kolmandaks võtsin tõelise kodukana t-särgi, mis olenemata pehmest ja mõnusast materjalist mulle esimese kandmisega selga rebenes ja nüüd on tal väike auk kaenla all. (link siin).

DSC_3297

No aga ülejäänud õhtu me istusime, rääkisime juttu, mehed jõid õlut ja toimetasid aias ringi. Kardo pani vahepeal kolmel lainel korraga – kiigutas Jassut, lasi Mariga liugu ja loopis Lottega köit. Lotte oli üldse nii õnnelik – nagu ta alati on, kui külalised tulevad. Siis on ju palju rohkem rahvast, kes temaga mängida võiksid!

DSC_3351

DSC_3333

lottemari

Jassu on muidu üldiselt Lottet kohutavalt kartnud, seekord proovis ta teda siiski ainult vältida ja ei hakanudki iga kord nutma, kui Lotte talle lähedale tuli. Progress! Julge poiss ringi jalutamas – väike tantsusamm tuli ka vist sisse!

DSC_3371

Muidugi me pidime ju tegema toredaid “meie niisama armastava paarina jaane pidamas” pilte, aga paraku näeb Kardo igal pildil minuga välja nagu keegi hoiaks tal kakatükki nina all ja Kätlin ja Tambet, noh…Nad on nagu nad on :D! Ps! Nii naljakas on ennast pildil Kardo kõrval nii kääbusena näha, ma üldiselt ei saa tavaelus aru, et ma temast niiii palju lühem oleksin. Selle pärast mul ongi jube imelik, kui mulle öeldakse mõnikord, et ah, ma arvasin, et sa PALJU pikem. Nagu… ma olen harjunud siin majapidamises üsna lühikene olema :D

DSC_3363

DSC_3311

DSC_3357

Väike Henri magas kenasti peaaegu terve päeva, kui siis selle erandiga, et ta vahepeal piima nosis ja siis edasi põõnas. Täitsa ideaalne beebikesekene!

DSC_3386

Me palusime Tambetilt ÜHTE asja, et ta teeks meist Kätuga ühe normaalse pildi. Ta tegi mingi 20, aga kui te nüüd mõtlete, et see oli kõige normaalsem, siis jah, te võite ette kujutada, millised need teised veel olid. Me muidugi poseerisime ka nagu piirivalvur ja ta koer, nii et ega sealt vist head nahka nagunii tulla ei saanudki…

Üldse oli ikkagi väga tore õhtu. Nii mõnus, et me Kätuškaga juba 10 aastat sõbrad oleme olnud  – ta on täpselt selline inimene, kellega on jube lihtne suhelda. Ma isegi ei tea, kui väga me millegi suhtes eriarvamusel oleksime, kuigi me võime tunduda jube erinevad inimesed, siis mina ei tea, kas Kätu ei viitsi lihtsalt lollidega vaielda, või meil polegi kunagi mille üle vaielda. Täiesti minu inimene!

Kuidas teil jaanid läksid? Mis tegite? 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

7 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Tyy 24. juuni 2016 at 20:18

    Minu Jaan 2016 aastal. Kas tõesti tahad teada?
    Sõin mõnuga eelküpsetatud ja siis grillitud ribi-liha, värske kartuli , tilli ja ema-aia salatiga.
    Nämmmmmm … Ootasin kohe Jaani, sest polnud jupp-aega LIHA teinud, saanud. no jah neid muid
    saadusi küll, nagu vorstid jne, Ja kõige otsa veel kodumaa Maasikaid ja Mureleid. Viimaste päritolu ei
    teagi.
    Ema oma õues lõket ei lubanud teha, tal selline “paanika-häire” , et kohe põletame kõik maha. Ehkki,
    viimased lõkked on olnud vanas pajas ja miniatuursed, on ta ikkagi oma nutulaulu /tansu löönud ümber
    selle , nii et kõigil villand. Tegin siis naljaviluks öösel koju jõudes küünla-alusele personaalse mini lõkke
    ja turtsatasin naerma ettekujutusest, kuidas ma üle selle kalpsan. Soliidsemas vanuses üksi terrassil
    karelda võib lõppeda naabrite hädakõnega hullarisse. Seda ma ju ometi ei tahtnud. Noored olid pidus ja
    kiikusin imelises suveöös ja nautisin vabadust ise rivitult olla ja mitte kedagi teenindada . On olnud
    üksjagu mölluseid Jaanipidusi ja meenutasin neid laia naeratuse ja heldimusega. Eh ma kõlan nagu
    oleksin vähemalt 80 aastane. EEEEiiii , ei ole. Lihtsalt imestasin kui rahul olin Jaaniõhtul üksindusega,
    kahe-kümneselt oleks see mind tönnima ajanud. Me kõik muutume moel, mida tulevikuks ette ei kujuta.
    Eriti seda, et ka nii võib/saab tore olla. Aga homme lähen sõbranna juubelile ja see saab vähe kärtsum
    olema.

  • Reply K 24. juuni 2016 at 13:25

    Mina pole umbes kolm aastat liha söönud nii, et selles mõttes jaanipäev muust ajast ei erine. Minu meelest väga lahe, et üritasid
    ilma lihata. Aga need sojagrillvorstid mulle ka ei maitse, sama firma viinerid küll. Vapra Oa šašlõkk on veel hea ja erinevad
    taimsed kotletid (teen ise kui grillimisest pikemat aega ette tean ja viitsin) ka. Ise jaanipäeva ei pidanud, sest ei pea neist uuema
    aja “kommetest” suurt ja ilm oli ka halb, aga neli vaba päeva kulub marjaks ära ikkagi.

    • Reply K 24. juuni 2016 at 13:26

      Aa minu meelest oleks lahe kui teeksid mingi vegantoodete maitsetesti blogis. Tutvustaksid oma suurele lugejaskonnale seda
      maailma äkki ja leiaksid ise ka ehk midagi huvitavat. :)

  • Reply Alice 24. juuni 2016 at 12:37

    Mul olid täitsa loomse kraami vabad jaanid, esimest
    aga kindlasti mitte viimast korda. Jaanipäeva lõke jms
    tavaline tähistamine jäi ära, oli ainult üks
    ebaõnnestunud katse telkida.
    Mulle on alati viinerid nii kurva välimusega (ka lihast)
    tundunud, et no üldse ei kipu ostma. See-eest oleksid
    sa võinud sojagrillkotlette proovida. Pidev lihasööja
    vast märkab vahet, aga minule tuli esimene suutäis
    küll ehmatusena, tekstuur oli nii päris liha moodi.

  • Reply L 24. juuni 2016 at 12:20

    Ohjaaa, need vegan vorstid on JÄLEDAD! Mõned kuud tagasi oli mul selline hullem vegan-tuhin peal ja
    proovisin siis neid. Nope nope nope :D

  • Reply Laura 24. juuni 2016 at 10:50

    Nii vingelt kirjutad! Aga meie grillisime natuke liha(!)
    ja hiljem tegime väikse lõkke ka. Head Jaani Mallukas!
    :)

  • Reply preili R 24. juuni 2016 at 10:45

    Minu jaanid läksid koduselt.. Kolmap istusime
    sõbrannaga tuttava pool.. Neljap olin kodu e,mees
    võttis lapsed ja köis peol.. Hiljem tõi lapsed koju ja läks
    maale grillima ja tsillima ..üldiselt rahulikud jaanid ;)