LAPSED LASTEASJAD MARI JOHANNA PILDID

printsess ja tema kingitused

30. juuni 2016

Jah, ma olen täiesti kursis, et lapsi tuleb õpetada väärtustama enda asju ja seetõttu peaks tal neid olema vähe. Ma olen aru saanud, et muidu…harjub laps ära ja ei hinda oma elus mitte kunagi mitte midagi? Või mis see põhjus oligi. No ütleme nii, et teoorias ma võin seda kõike teada, aga praktikas rakendamine on omaette ooper.

Ma lihtsalt füüsiliselt ei saa poes käia, ilma et ma Marile ka midagi ostaksin. Kui mulle jääb silma vähegi midagi, mis talle meeldida võiks, siis koju see minuga tuleb ja jutul lõpp. Eriti niru on aga siis, kui ma ostan mitu asja ja poes hullult mõtlen, et eiii, korraga ma talle küll neid kätte ei anna. Ja mis on tulemus? KOHE kui ma Mari näen, siis valan ma ta kingitustega üle ja heldin, kuidas ta muudkui “oooooo” ahhetab. Muidugi ei tea ta siis kohe millega mängima hakata ja seetõttu üldine vaimustus nagu lahustub kõikide asjade peale võrdselt ära, selle asemel, et ühe asjaga täiega mängima hakata.

DSC_3733

Täna saabusin ma koju siis Maša ja Karu rongilego, Nemo pusle, kalamängu, suure “karvase” palli, puidust Maša pusle ja P.o.P trikooga. Esimese hooga andsin kätte ainult lilla pallikese, millega me natsa mängisime. Mul oli plaan, et Mari sööb ilusti ära ja kuni ta sööb, siis ma panen ta basseini vee, et uus trikoo selga panna.

Paraku oli plaan ilus, aga ega see ei tähendanud seda, et üks neiu siin mu plaanidega nõustub. See tähendab, et palliga ta mängis hea meelega ja sööma hakkas kah alguses päris tublisti, seda siis nii kauaks, kuni ilmus Lotte, kes tegi Marile selgeks, et kindlasti peab ka tema proovida saama, mis sorti söögiga tegu on. Ega Mari kade tüdruk pole.

DSC_3761

DSC_3765

DSC_3755

Suuremaks läks meievaheline probleem siis, kui mina leidsin, et Mari võiks trikoo selga panna ja vette minna. Mari aga leidis, et riietega vanni EI minda ja kraapis endal südantlõhestavalt trikood ära, et ikka vette saaks. Ma lihtsalt aru ei saa. Ta on sada korda täisriides vanni roninud, aga nüüd trikooga preilil vette minna ei kõlvanud. Nuttis ja kiskus seda seljast, kuni ma lihtsalt alla andsin. Peate lihtsalt leppima minuu sõnaga, et see sobis valatult.

Kogu säärase intriigi peale kadus Maril üldse solistamise tuju ära ja nõnda tuli ta tuppa, kust ta aknalaualt ülejäänud kingihunniku avastas. “Ooooooooo” kilkas ta ja haaras esimesena lego (link) järele. Ma ei jõudnud seda kokkugi panna, kui ta juba pusle (link) järgi krabas ja “ati!” nõudis. Et te teaksite, siis ma eeldan, et see tähendab “lahti!”.

DSC_3769

DSC_3788

Et te jumala eest ei arvaks, et Mari muudkui naeratus suul ringi jookseb, siis ma näitan teile vahelduseks ühte pilti, kus ta minu meelest on täpselt sellise näoga, et kui sa emmekene nüüd KOHEMAID ei tee seda, mida ma tahan siis… oiiiii kurja! Tegelikult ta teeb sellist nägu siis, kui ta puslejuppi suht valesse kohta pressib ja see jultunult sinna ei lähe. Siis selle asemel, et paremat kohta otsida, proovib ta labaselt füüsilise jõuga selle paika suruda.

DSC_3787

DSC_3790

DSC_3799

See viimane kalamäng on küll totaalne pettumus! Ma mäletasin lapsepõlvest taolist mängu, kus õnge otsas oli magnet ja nii sai kala kätte, siin on aga väga ludud “õnged” mille otsas on mingi konksulaadne asi, millega Maril ei õnnestunud ühtegi kala kätte saada. Isegi mul oli ausalt öeldes raskusi ja esimese 5 minutiga lagunes üks õng sootuks ära. Seega, kui keegi teab, kust osta sellist ÕIGET kalamängu, magnetiga, siis öelge mulle. Otseloomulikult tahan ma seda Marile kinkida :D

Ma lihtsalt ei tea ise ka, mis mul viga on, aga no ma ei saa poest koju tulla, ilma, et mul mingi nukuvanker või hüppeloom või Tark Plastiliin näpus poleks. Viimane on muuseas selline tore asi, et seda näppides on nõus Mari (tulutult) potil istuma, seega ma ostsin talle täna teise veel. Pildit unustasin ta lihtsalt välja.

Ja siis ma imestan, et miks mul raha kogu aeg nii vähe on :D

Kuidas teil nende kingituste ostmisega on? Suudate ennast paremini taltsutada? 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

51 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Karina 5. juuli 2016 at 23:49

    Ostad küll lapsele, samas eks sind ennast ka vast alateadlikult need asjad ka huvitavad. Ma ise olen ka veel üsna noor ja mõelnud,
    et kui ma peaks lapse saama siis võib olla tekib sama olukord, et ostan juba puht sellepärast talle asju, et ise tahaks ka neid uurida
    ja nendega mängida. :D

  • Reply Janne 1. juuli 2016 at 20:15

    Mina olen sama “haige”. Endale ei
    raatsi, aga laps peab alati saama.
    Näide: käisin sõbrannale taksot
    sõitmas ja minul oli laps kaasas.
    Istus siis ühes poes olles
    jalgrattale ja hakkas mööda poodi
    vurama. Eks ma siis lõpuks tulingi
    selle rattaga sealt lõpuks koju
    (mainimist tahab veel see, et tal
    just kevadel oli ostetud ratas, aga
    väntamine kuidagi raske,. Uuega vurab
    kenasti ringi).
    Täna käisin emale sünnipäevaks uut
    tolmuimejat ostmas ja laps leidis
    Elsa&Anna 75 eurised nukud. Muidugi
    oli tal neid vaja, aga jah täna ei
    pidanud mu rahakott sellisele
    väljaminekule avastu. Sai kleepsud ja
    peeretava lima.

  • Reply r 1. juuli 2016 at 12:21

    asjad, asjad, asjad. kõik need minutid, mis sa poes neid asju valisid oleksid saanud selle võrra varem kodus olla nt… isiklikult ma
    suht vihkan poode, teen just kiire ringi ära, et mitte viibida selles meeletus asjade külluses. see on minu jaoks ahistav. muidu
    arvan, et kui me kõik ostaks ainult asju, mida me vajame, oleks maailm kordades parem paik. liigtarbimine on meie ühiskonna
    suurim probleem.

    võidab see kellel on surres rohkem asju… (aga mälestused? emotsioonid? individuaalne areng? õnn?)

  • Reply Hellu 1. juuli 2016 at 12:14

    Mulle meeldib ka lapsele midagi vahvat alati otsida/osta. Ämm räägib ammu,et meil rohkem mänguasju,kui lasteaias. Tegelikult
    võib see vist isegi tõsi olla :).
    Aga ma pole kõiki asju talle kohe kätte andnud. Mul eraldi kast tutikate asjadega, kus hea midagi võtta. Nt vahepeal oli meie
    kohalikus Säästumarketis sellised suuremad aurod 50 senti/tk. Ostsin suurest rõõmust u 15 autot. Nüüd kui tal mõni vanem
    katki on läinud, olen selle katkise kohe ära visanud ja talle pärast sealt kastist uue andnud.

  • Reply Käts 1. juuli 2016 at 10:29

    Mina ostan rohkem riideid, praegu veel selline vanus
    et nagunii plastpudel või puuklots on huvitavam kui
    mingi hingehinda maksev FisherPrice karussell (mille
    ostsin) või üliarmas mänguasi (ka mõttetult kallis ja
    ostsin).

    Aga riiete ostmisega ei saa endalegi pidama, proovi
    siis mitte osta väikseid armsaid riideid TÜDRUKULE..
    Olen küll üritanud mõistlik olla ja ostnud suuremaid
    riideid, seega praegusel hetkel poleks sügiseni ühtegi
    uut asja vajagi.. Kuni ma jälle poodi lähen või hakkab
    HM supersale, no siis on jälle KÕIKE vaja.

    Ja siis nuputan paar nädalat enne “palgapäeva” et
    kurat KUHU see raha jälle kadus..

    Aga vähemalt laps on ilusti riides ja saab instas mõned
    laikid eks. #materialgirl

  • Reply mann 1. juuli 2016 at 10:10

    Kuigi su soov lapsele rõõmu valmistad
    on üllas võid sa talle niimoodi
    karuteene teha
    Lugemist
    :https://www.theguardian.com/global/2015/sep/01/depriving-your-kids-of-toys-great-idea

  • Reply Aix 1. juuli 2016 at 09:28

    http://pood.karupoegpuhh.ee/lauamangud/4707-l%C3%B5bus-kalam%C3%A4ng.html
    Meil on selline – ostetud küll paar
    aastat tagasi- aga töötab siiani
    korralikult.
    Salve tn 2a pood super— alati saab
    mängu enne ostu proovida jne.

  • Reply Keit 1. juuli 2016 at 09:21

    Minul on ka ostmise haigus. Ma ei suuda toidupoest ka nii ära tulla, et lapsele mõnda asjakest ei osta. Ja nii seda mõttetut träna on
    ikka kogunenud kõvasti. Aga mõlemad mu lapsed tõesti mängivad oma asjadega palju ja seetõttu pole kahju ka osta :)

  • Reply Eva 1. juuli 2016 at 07:19

    Kalamängu magnetiga ostsin paar nädalat tagasi
    Tigerist 7€. Minu laps jumaldab seda mängu :)

    Aga mis kinkidesse puutub, siis ega see vist väga kasulik
    ei ole jah. Ma ise olen vastupidine, eile oli lapse sünna ja
    kinkisin õhupalli talle. Teadsin, et vanavanemad toovad
    ju ka kingitusi ja ei tahtnud teda üle erutada. Muidu
    toon talle uusi mänguasju ca kord kuus või harvemgi. Ja
    neid annan ka siis kätte, kui näen, et tal tõesti paduigav
    ja mitu päeva vihma sajab või muul põhjusel pikalt toas
    oleme.

  • Reply Kaidi 30. juuni 2016 at 22:31

    Ei ,ei ja veelkord ei on minupoolt arvamus mänguasjade üleküllusele ??!
    Oma 8 aastasele pojale olen ostnud mänguasju väga minimaalselt ,
    Sest absoluutselt piisab nendest ,
    mida kuhjadena küllaldaselt sugulaste – sõprade poolt kingitakse sünnipäevaks- jõuludeks !
    Seevastu näen ,kuidas sugulaste kolmele tütrele ostetakse viimne kui üks värviline plastmassist
    Vidin või PARBI , mida pliksid vähegi soovivad .
    Kui neile külla minna ,siis on maja põrand kaetud ühtlaselt poolkatkiste mänguasjadega ja
    Preilid vinguvad emme sabas ,et IGAVIGAVIGAV on ! Neil muide puudub selle asjadeuputuse
    tulemusena igasugune fantaasiapojake , et mingisugust mängu omavahel välja mõelda ? !

  • Reply meow 30. juuni 2016 at 22:07

    Kuna mul laps alles 5-kuune ja ei oska veel
    mänguasjadest väga vaimustada, siis mul sellist
    ostuhullust veel pole. Küll aga ei saa ma vist kordki nii
    poes käidud, et ma talle mingit riidehilpu ei ostaks

  • Reply Meriliis 30. juuni 2016 at 21:26

    Nagu keegi juba mainis siis Konsumist. Ma oma preilile
    sain ka samast ketist aga a ja o poest ☺️ Aga konsumis
    nägin hiljem ka. Suhtkoht pisike kuid lapsele paras ja
    maksis mingi 2 euro kanti ? Minu laps on vaimustuses
    ?

    Aga olen ka see hull ostan-lapsele-kõik-mis-vähegi-
    meeldida-võiks emme ??

  • Reply Mar 30. juuni 2016 at 21:18

    Kui mul raha puu otsas kasvaks, siis ma vast ostaks
    koguaeg lapsele midagi. Aga on vist juhtunud nii, et
    kuus ühe mänguasja saab. Ja iga kord see ei ole midagi
    uut, ostan ka kasutatult.

  • Reply Evelin Merisalu 30. juuni 2016 at 21:04

    http://pood.karupoegpuhh.ee/beebikaubad/3602-kalam%C3%A4ngu-pusle-magnetiga.html

    see pole küll selline .. aga tundub üpris huvitav ja selline .. teistsugune :)

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 21:08

      Meil on see kalamäng :D

  • Reply Keiti 30. juuni 2016 at 20:56

    Ostsin ka täna selle kalamängu ja pettusin.
    Müüja käest veel küsisin, et soovin magnetiga,
    aga koju jõudes oli miskit muud. Koduekstras
    on need pisikesed ringikujulised, mida saab
    nupust üles keerata.

  • Reply Siret 30. juuni 2016 at 20:53

    Võib-olla keegi juba kirjutas, ei lugenud kõike läbi aga
    ma nägin Maxima XX poes seda magnstitega
    kalamängu nagu vanasti olid need

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 20:54

      Tänud!

  • Reply Kerli 30. juuni 2016 at 20:53

    Mina sain sellise üleskeeratava ÕIGE kalamängu
    Maximast. Samuti olen turul näinud ja aliexpressis ka
    olemas :D

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 20:53

      Krt ma otsin alist :D!

  • Reply Marlen 30. juuni 2016 at 20:47

    Mul on lastel see kalamäng,
    magnetiga..üleskeeratav ja kalade suud käivad
    kinni-lahti, ole ainult mihkel ja õigel hetkel oma
    magnetõngega kohal..konsumist pärit

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 20:50

      Kas sa ostsid ammu või alles?

  • Reply Kristel 30. juuni 2016 at 20:38

    Karupoeg Puhh’ist sain minapuidust
    magnetiga kalamängu.

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 20:40

      Sa mõtled sellise pusle? Selline meil juba on.

  • Reply Krisel 30. juuni 2016 at 20:08

    Kuna ma ise lapsepölves eriti midagi ei saanud siis oma poistele ostan kyll pidevalt igast asju millega arvan, et neil tore oleks
    mängida. Löpptulemus on muidugi see, et paari kuu pärast sorteerime mänguasju ja viime osad olla, möne aja pärast saab need
    uuesti yles tuua ja teised alla viia :)

  • Reply Altius 30. juuni 2016 at 19:46

    minu lastel võiks selline ema olla, nad oleksid nii sillas :D endal mul õnneks niipalju raha ei ole, igakord imestan, kui kallid, ja suht
    mõttetud, on mõned lasteasjad. Nüüd saavad sünnipäevaks raha ja ostku ise omale neid kalleid vidinaid. Üksi poes käies ma neile
    ei osta, aga kui lapsed kaasas, siis oskavad nad mu ära rääkida, kui väga neil seda või toda vaja on :D

  • Reply Noomi 30. juuni 2016 at 19:46

    Ostan kõik talle ära, teistele ei jäta mitte midagi-
    päriselt ?

  • Reply Maarja 30. juuni 2016 at 19:05

    Ma ei tea mis mul viga on, aga ma just ei osta oma
    lapsele mänguasju (rongaema eks :D). Mitte et ma ei
    tahaks ja kade oleks, vaid ma näen oma õe lapse pealt
    et liiga palju mänguasju on ainult nuhtluseks..kõik
    kohad neid täis ja laps ei hoia ka neid üldse. Ja vaadata
    kuidas mu õde ostab lapsele mänguasja mida ta
    soovinud on, siis teine reaktsioon peale “ooo-d” on, et
    järgmisena ma tahan seda ja seda :D :D no tere tore,
    ütleks siis kasvõi aitäh ja mängiks oma uue asjaga, aga
    ei unistab juba järgmisest :D õudne :D
    Ühesõnaga ma ostan ainult siis kui näen, et lapse
    arengule kasulik või kui kuskil külas on mingi
    mänguasi millega talle tõesti meeldib mängida :)
    Loodan et jääb ka nii ja ei tule mingit hullust peale :D
    äkki siis hoiab ka asju rohkem :D

    • Reply J 30. juuni 2016 at 20:07

      Ma nunnutasin ka oma esimest. Ikkagi esimene ju.
      Ükshetk kui enam nônda ei saanud siis nàitas iseloomu.
      Usun et sain ôigel ajal veel joone alla tômmata, ma ei tea
      mis laps temast oleks saanud ?

    • Reply Kaire 30. juuni 2016 at 20:25

      Mina olen samasugune rongaema. Leian lihtsalt, et liigne kola piirab lapse
      oma fantaasia arengut. Ja poiss suudab tõesti suvalisest asjast endale
      mida iganes ette kujutada. Ise kiidab juurde, et mängult see on too.

  • Reply mimps 30. juuni 2016 at 19:03

    See kohutav asjade üleküllus muideks takistab väga
    laste arengut.

  • Reply Terje 30. juuni 2016 at 19:00

    Mina ostsin Alüksnes kalamängu. Puidust ja magnetiga! Maksis
    4eurot.

  • Reply Ee 30. juuni 2016 at 18:40

    Eks tunned, et midagi on kunagi vajaka jaanud su
    tegemistes. Klassikaline kompenseerimise tunne, mis
    muud.

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 18:43

      Ma olen Marile neid asju kuhjanud sünnist saati, ei tea siis mida ma kompenseerin. Mis mul tegemata jäi ta eostamisel :D

      • Reply MP 30. juuni 2016 at 19:12

        Kommenteerija mõtles pigem seda, et
        mida sul endal lapsepõlves puudu jäi,
        mida tahtsid, aga ei saanud vms.
        mitte sel ajal kui sai Mari eostatud
        ja nüüd siis tagantjärgi ostad
        igasugu asju, mitte endale, vaid
        lapsele. :) Mina ise arvan sama, et
        pole mõtet üle tarbida ja liialt
        hulluks minna asjade soetamisega, aga
        ma pole mingi ütleja, kuna mul endal
        lapsi pole, siis ei tea kuidas ise
        käituksin, kui mul oleks(id) laps(ed). :)

        • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 19:13

          Muuseas mulle ei tule küll pähe, et mul midagi jubedalt puudu oleks olnud lapsena :D

        • Reply MP 30. juuni 2016 at 19:17

          Ja mina olen selle poolt, et kui
          tekib ja on neid mänguasju ja
          igasuguseid muid vidinaid saanud
          liialt palju ja nendega ei mängita ja
          ei vajata, siis võiks need anda
          nendele, kellel pole üldse midagi.
          Minu perekonnas on nii tehtud, et
          mänguasjad millega ei mängita enam ja
          mis on veel täiesti korralikud, siis
          oleme ära sorteerinud ja viinud
          kellegile, kes siis ise omakorda viib
          need neile, kellel pole. Selline
          väike heategu, aga teeb alati meele
          rõõmsaks nii meil, kui saajal. :)

          • Mallukas 30. juuni 2016 at 19:38

            Ma annan pidevalt asju ära. Nii enda kui Mari omi.

    • Reply E 30. juuni 2016 at 19:03

      Vabandust aga sa ‘ee’ oled ikka uskumatult
      opakas. See, et vanem oma lapsest hoolib, teda
      jumaldab ja tahab talle kõike parimat on sinu
      jaoks kohe negatiivne asi. See kui sinu
      käitumismustrit taolised asjad iseloomustavas
      ei tähenda, et pead teistele samuti taolisi
      “diagnoose” külge kleepima.

  • Reply H 30. juuni 2016 at 18:38

    Mul mingi aeg viskas üle see hull ületarbimine, mis igalt poolt vastu vaatab. Enamus vist väga ei hooli sellest kui palju mõttetuid
    pakendeid jms asju nende tõttu loodusesse satub. Ise ostan lastele jõulude ja sünnipäeva ajal kingid, jooksvalt ehk mingeid
    kunsti-vms tarbeid. Riideid ja muid tarbeesemeid püüan ka mitte liialt osta. Eks rõõmu valmistab neile küll kui midagi saavad, aga
    usun, et see rõõm on suurem kui see igapäevane pole. Pealegi kui maja asju täis siis nagunii kõigega ei jõua mängida.

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 18:42

      Ma nõustun sinuga 100%, aga poes elan ikka muud elu :D

  • Reply Triin 30. juuni 2016 at 18:27

    Minu tütreke on 10 kuune ja minagi tahan
    talle koguaeg midagi osta niiet varsti on
    mänguasju rohkem kui ruumi??

  • Reply LiZ 30. juuni 2016 at 18:18

    Täpselt sama haige olen :D
    Endal ka tütar ja paar kuud Marist noorem.
    Absoluutselt igakord on vaja midagi poest kaasa osta.
    Lähen võibolla paki piima ja pätsi leiva järele, aga
    kindlasti leian lapsele ka midagi, mida “hädasti” vaja
    oleks. Ise olen eelnevalt kodus ostnud mõnelt
    netilehelt talle midagi ja ka homme leian kindlasti
    miskit, mis vajab lunastamist. Kohutav … ma tean
    samamoodi, et ei peaks ja võibolla rikub see lapse ära
    ja tema ju miskit ise ei nõua. Ju see ongi mingi emade
    ravimatu haigus :D

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 18:21

      Ma ennast lohutan ju sellele, et kõiki asju peab tulevikus KAHELE jaguma :D

      • Reply LiZ 30. juuni 2016 at 18:34

        Tunnen kaasa, sest kui kaks last majas, siis
        tegelikult tekivad poes uued mõtted, mida
        esimesele, mida teisele jne :D Ma muidugi
        kindlalt ei tea öelda, sest meil üks laps aga
        kunutan ette ma oleks kahega vist sama hull :D

        • Reply Käbi 30. juuni 2016 at 19:29

          kahega on veel hullem… sest mõlemale peab midagi välja nuputama :D

  • Reply Maria 30. juuni 2016 at 18:15

    No minu lapsel on mänguasju küll ja veel ja jagub koerale ka närimiseks. Midagi lahedat näen ja raha on
    siis ikka ostan, aga muidu ei ole sellist ostmishullust :D.

  • Reply Dje 30. juuni 2016 at 18:11

    Ilmselt on natuke vale loomi ja lapsi võrrelda, aga kuna
    mul täitsa enda lastega veel kogemusi pole, ainult oma
    mususe kassiga, siis võin öelda, et tema olen ma küll ära
    hellitanud. Mida iganes vinget ma poes näen, selle peab
    ta saama. Mänguasjadest kuni treat’ideni välja. Ei tea,
    mis siis saama hakkab, kui veel kunagi lapse peaks
    saama ?

  • Reply Käbi 30. juuni 2016 at 18:07

    Taibulas jms poodides on neid magnetiga kalamänge suur valik. Mulle meeldib see:
    http://www.taibula.ee/group/vaikestele-melissa-and-doug/puua-ja-loenda-kalapuugimang

    Aga no enda lohutuseks võid ju öelda, et enamus sinuostetud mänge on lapsele kasulikud :) Mängides laps õpib :)
    Mul on kodus 2 last ja miljon mänguasja aga ma ei ütleks, et nad nendest ei hooli. Keda siis veel hellitada, kui mitte lapsi :)

    • Reply Mallukas 30. juuni 2016 at 18:08

      See ei ole ka eriti see, mis ma mõtlen. Selline kalapusle magnetiga tal juba on, ma mõtlen just seda, mis keerleks. Mul lapsena oli :D

      • Reply E4 30. juuni 2016 at 18:17

        Ooojaaa…roosa ja sai nupust üles
        keerata :)