tõstan käed ja tunnistan süüd

Ma lubasin suure suuga kirjutada oma vaibasaagast ja noh, nüüd on ta lõpu leidnud. Selle näol, et ma tunnen ennast nagu viimane psühhopaat, kes ei tohiks vist üldse kunagi enne sõna võtta, kui ta oma “idee” otsas paar päeva istub ja seda seedib. Aga no asjast – eile kirjutati mulle vaibafirmast tagasi ja lubati täna hommikul siit läbi sõita, et vaipa uurida ja vajadusel see kaasa võtta.

Ma olin ennast ikka hommikuks parajalt puhevile ajanud ja kujutasin ette, kuidas ta kindlasti väidab, et vaip ei haise ja mina jäängi siia oma hallitava ja eluohtliku vaibaga surma ootama. Ühesõnaga ma olin valmis suuremaks sõnasõjaks, aga tegelikult tuli siis see sama härrasmees, kellega ma kirjavahetuses olnud olin, kenasti tuppa, langes kohemaid käpuli maha ja hakkas mu vaipa nuusikima. Selgus, et tõepoolest on sellel mingi hais, aga kohe kindlasti ei olevat see sellest, et nad oleks märja vaiba rulli keeranud.

Te oleks pidanud seda hetke nägema. Vana onu, istub minu vaibal maas, vaatab mulle silmaaugu sisse ja räägib kõige siiramal toonil, kuidas see äri on nende enda isiklik, nad on ise enda tööandjad, et nad on seda aastakümneid teinud ja sellised vead, nagu märja vaiba rulli keeramine on ammu algusaastal ära tehtud ja nendest vigadest ka aastakümneid tagasi õpitud. Et nad mitte IIAL ei teeks sellist asja. Ma olen kindel, et kui siin oleks mõni piibel vedelenud, oleks ta ka selle valmis olnud haarama ja selle nimel vanduma.

Mu vaip haiseb hoopis selle pärast, et mul on koer + mingi arv kasse. Koerakarvad vajuvad paraku minu vaiba sünteetilistesse pikkadesse karvadesse ja neid sealt ära saada sajaprotsendiliselt on täiesti võimatu. Nii mul tolmuimejaga, kui temal oma masinaga. Need karvad vajuvad sinna täitsa vaiba “põhja” ja kui vaip pestud, siis polegi muud teha, kui ta võib vähe aega haiseda nagu.. märg koer. Aga et see kaob kindlasti mõne aja jooksul.

Ta pakkus, et kui ma tahan, siis ta võib vaiba kaasa võtta ja neutralisaatoriga üle lasta, aga uuesti pesta tal vaipa pole mõtet, sest see on tegelikult puhas ja ei kopita ega hallita mitte kuskilt otsast. Lihtsalt mul olla koeraga majapidamise jaoks sootuks vale vaip. Selle peale ta kohe lohutas mind ka, et ega MINA ju sellist asja teadma ei peakski ja üldse enamik inimesi ei mõtle sellele ja…Ühesõnaga oli see onu nimega Matis eriti armas ja viisakas ja sõbralik ja mingist sõnasõjast meil polnud juttugi, sest otseloomulikult ma koheselt uskusin teda ja samal sekundil tundsin ma ennast nagu ilgem värdjas. Tegelikult ka. Vaene vana onu. Teeb rahumeeli oma tööd ja siis peab mingi psühho raseda mutiga kemplema.

Vähe sellest, et ta superviisakas ja sõbralik oli, siis ta pakkus, et aitab mul veel diivanigi vaibale tagasi tõsta ja mängis vähe Lottega ja läks siis minema, kui ma ütlesin, et tõepoolest, sellisel juhul ei maksa tal seda vaipa kaasa võtta, kui sinna suurt midagi nagunii teha pole, kui vaid oodata. Ta soovitas veel vähemalt 3x nädalas võimsa tolmuimejaga vaip üle käia, et neid karvu natukenegi vähem vaiba sisse satuks, aga 100% vältida seda nagunii ei saa. Vot sulle lopsu, nõnda ta ära läkski.

Mina jäin siia vedelema ja nutta tihkuma. Ma mõtlesin sellele, et raudselt on tema ka kellegi papa ja ainuüksi MÕTE sellest, et keegi minu papat nõnda ebaõiglaselt kohelnud oleks, tõi mulle pisara silma. Ütle nüüd, et ma ei ole segane inimene eksole. Aga ühesõnaga ma tõstan käed ja ütlen, et ma olen jumala alusetult süüdistanud seda vaibafirmat ja tegelikult on nad lausa nii viisakad, et kui isegi mõni psühhopaat neile kliendiks satub, siis nad on sõbralikud ja vastutulekud edasi.

Rääkisin sõbrannale ka, et jube niru tunne on, et kohe ei teagi mida teha. Vabandasin ma juba siis, kui onu siin oli, aga no vähevõitu tundus. Sõbranna soovitas midagi saata, näiteks korv puuvilju. See tundus super hea mõte. Tegingi FruitXpressis kinkekorvi tellimuse ja tasusin ära, aga netis polnudki sellist võimalust, et ma oleks saanud mingi kaardikese vms korvile lisada. Seega karma… Ma pidin helistama FruitXpressi ja pidama väga awkward vestluse klienditeenindajaga.

“Tere, kas oleks võimalik tellitud korvile kaardikese ka juurde panna?”

-“Jah, ikka on. Mis ma sinna peale kirjutan?”

“Eee…No kirjutage, et “palun vabandust, et ma käitusin nagu vaimuhaige. Klient Nelgi tänavalt.”

*Kuulen kuidas inimene teiselpool toru kirjutab ja vaikselt omaette pobiseb “vaimuhaige klient nelgi tänavalt”*

-“Kirjutasin!” vastas mulle rõõmus hääl tooniga, et see on täiesti tavapärase sisuga kaart, mida inimesed puuviljakorvidega kaasa panevad.

Äkki ongi? Äkki on minusuguseid vaimuhaigeid veel?

Ühesõnaga, tõstan käed ja palun vabandust ja teen siis kiirelt reklaami, et kui keegi tahab oma vaipa puhastada lasta eriti siiraste silmadega vanaonu poolt (kes võib-olla on kellegi papa!) siis pöörduge Sinitiivik OÜ poole aadressil http://www.porivaibad.ee. Nad teenindavad isegi hulle!