Ma olen kindel, et ma olen jube paljude standardite järgi laisk ema. Näiteks ei viitsi ma pea kunagi kohe üles tõusta, kui Mari ärkab, mistõttu lasen ma tal hea pool tundi magamistoas laamendada ja asjatada, enne kui kargu alla ajan. Usinad emad tõusevad vist ikka KOHE üles ja panevad lapse riidesse ja annavad süüa ja teevad muid selliseid toiminguid? Ma ei tea, ise ei ole üks nendest vist.
Kuigi laias laastus pean mina ise lõpuks selle magamistoa korda ka tegema, seega ma vist nii laisk ka olla ei saa. Igatahes eelistan ma hommikust vedelemist vähesele koristusele, mis siis ikka teha, kui see mind laisaks emaks teeb.
Eile avaldas keegi arvamust, et kui kaheaastane laps ei käi potil, siis on tegemist laisa emaga. Mingil määral ma võin nõustuda, et noh, ma saan aru sellest poindist, et kui sa oled jube usin ja järekindel, siis suurema tõenäosusega saad sa lapse enne potile, kui teine, kes ei viitsi sellega nii pikalt tegelda. Aga öelda kellelegi “laisk ema” kõlab nii üleolevalt ja vastikult, kas te ei leia?
Jah, potil ka minu laps ei käi. Olenemata sellest, kui mitmeid sadu kordi olen ma teda meelitanud väiksele potile, pakkunud telefoni, komme, plastiliini, pissinud ise potti, laulnud välja mõeldud pissilaule, pannud teda potile iga mõne aja tagant, katsetanud suure potiga, soristanud veega….oeh, mul ei tule isegi pähe rohkem näiteid, mida kõike olen ma katsetanud, et Mari hakkaks potil käima, aga no võib öelda, et ma olen proovinud vist kõike. Okei, päris poti külge liiminud ma teda veel ei ole, aga olukord, kus pisarates laps potil istudes telefonist multikaid vaatab, on siin majas juhtunud küll ja veel, mina “pissi, pissi sorrr, lase tal tulla!” kõrvalt takka ergutamas.
Sittagi.
Konkreetselt ei pissi, ega ka sittagi. Midagi. Kohe, kui ma oma vigurdamised lõpetan, tõuseb Mari ruttu sellelt õudsalt asjanduselt püsti ja paneb vehkat.
Ma isegi mõtlesin, et okei. Teeme siis nii pidi, et las pissib suva kuhu, aga kui ära pissib, tõstan iga kord potile. Mis te arvate, mitu korda olen ma täna teda siis potile tõsta saanud? NULL! Mul pole õrna aimugi, kuhu ta täna pissinud on, aga igatahes on ta teinud seda nii salakavalalt, et mina seda salakohta üles ei leia.
Ei, ei aita ka see taktika, et “las ta pissib püksi, hakkab ebamugav ja saab aru”. Ega Mari loll pole ja omas kodus ometigi pükse ei kanna, hoiaks jumal selle eest! Seega ei saa ma talle ka parima tahtmise juures näidata, kui rõve on püksi lasta, sest tal lihtsalt ei ole 99% ajast mitte miskit jalas!
Ja siis tuleb keegi ja ütleb mulle, et ma olen laisk. No pelšše küll. Ise oled! Ma saan aru, et ta ütleks, et ema on järelikult kuidagi ebapädev last potitreenima või on seda valesti teinud või ei oma piisavalt oskusi selles vallas, aga laisk kellelegi öelda on lihtsalt nõme. Okei, siis oleks see võib-olla argumenteeritud, kui keegi konkreetselt päevad-ööd teist ema jälgib ja spekuleerib kuude pikkusel perioodil ja siis teeb oma nähtu põhjal säärase järelduse. Aga tulla oma avalduseni “laisk ema” selle põhjal, mida üks laps oskab või mitte, on nõme ja isegi kui ma kõigest väest üritan mitte sellise asja peale solvuda, siis ma ei saa.
Jube lihtne on arvamust avaldada enda kogemuste põhjal ja kindlasti on miljoneid lapsi, kellel ühel päeval see imeline plõks käis ja ta hakkas potile pissima. Ma olen kuulnud isegi lugusid, kuidas vanemad ei peagi MIDAGI tegema, et laps potil käima hakkaks, lapsed ise tahavad ja lähevad. Ja kas poleks siis jube lihtne neil vanemadel ahhuieitada, et ei no küll võib ikka laiskasid emasid olla, ei suuda ISEGI last potitreenida. Nagu see oleks sama lihtne kui sisse-välja hingamine ja üksplussüks.
Ja äkki mõni ei TAHAGI oma last potitreenida? Selles suhtes, et kaheaastane mähkmega laps ei ole just mingi asi, millega uhkustada, aga no kuna ema on siiski see, kes neid mähkmeid ostab ja vahetab, siis mis see teiste asi üldse kommenteerida ja küsida on, et miks? Mis mõttes miks?!
Ma tahaks alati sellisel juhul minna ja küsida nende emade käest midagi sama nõmedat vastu. Ala, et kuule, miks sa ometi nii vähe palka saad? Minu meelest need, kes kuus alla 1500 teenivad, need on ikka jube laisad küll. MINA küll suudan rohkem teenida, jube kahju, et sa siis nii laisk oled…Või, et kuule, kuulsin, et saad jälle uue mehega lapse. Miks sa nii laisk olid ja vanaga asju ära ei klaarinud? Päris imelik naine oled ikka küll…
Arusaadavatel põhjustel ei läheks ma ühelegi inimesele selliseid asju ütlema ega küsima, sest noh…Kas see vajab seletust? Miks siis tunnevad osad inimesed õigust hinnang anda teisele ainult selle pärast, et tema kogemus elus on erinev olnud? See on ju loogiline, et mõni inimene näeb jubedalt vaeva, et saada oma unistuste töökoht, teisele sajab see lihtsalt sülle. Mõni peab läbi käima 10 jubedat suhet, et leida see õige mees, teine abiellub oma esimese armastusega ja ei tea midagi kehvadest suhetest ja õnnetust armastusest.
Kas on siis raske aru saada, et kui kellegi teise elu ei ole samasugune nagu sul või su sõbral/sugulasel/tuttaval, et siis see ei tähenda automaatselt seda, et inimene oleks laisk, vaid lihtsalt seda, et ta on FKING ERINEV INIMENE, ERINEVA ELUGA, kelle ainukene sarnasus sinu võrreldava isikuga on see, et nad on mõlemad elusolendid.
Ja kui näiteks see, et mu peaaegu kolmene ikka veel jalutusvankrit kasutab, teeb mind ka laisaks emaks, siis okei. Tavai. Ma võin olla laisk ema. Ma isegi muuseas ei taibanud sellele ise mõeldagi, kui keegi mulle Instasse kommentaari jättis, et appi, nii suur laps ja IKKA vankris? Ma vist magasin selle memo presindilt maha, kus oli kirjas see vanus, mille kukkumisel tuleb vanker põlema panema ja laps peab omal jalal olema, vastasel juhul on tegu laisa vanemaga.
Paratamatult pean ma valima selle laisa tiitli, sest alternatiiv sellele on see, et ma üritaksin miskipärast maailmale näidata, kui kohutavalt mittelaisk ma olen ja siis olen ma ühel hetkel jälle selles olukorras, kus üks noor neiu, see sama, peaaegu kolmene, ei taha koju tulla, mul on süles kriiskav laps, teises käes näiteks poekott ja ma saan kõndida teosammul, sest kiiremate liigutuste juures tõmbub mu kõht jube krampi. Uskuge mind, ma olen sellises situatsioonis olnud, sest minus oli kindel usk, et ma ei ole ju laisk ema ja ma saan kindlasti lapsega käsikäes poes ära käidud.
Ei.
Ma ei saanud.
Seega on mul laps, kes kannab mähkmeid ja sõidab vankriga. Hirmus lugu! Mõelda vaid. On veel lapsi, kes imevad lutti, saavad rinda/pudelit. Igast asju tehakse. Ja mul on raske seda pahaks panna, sest ma mäletan ise, kui rasked olid näiteks esimesed päevad Mari lutist võõrutada. Muidugi on jälle neid, kellel see tuli kõik jube kiiresti ja hästi kergelt ja ehk ma olin ise laisk ja tegin seda ka kuidagi valesti, aga laias laastus on mul üsna suva, sest:
- “Sa oled laisk” argumentide esitajad on enamasti oma nina igale poole toppivad kõiketeadjad, kes võiksid oma “usina ema” tiitlit kuskilt mujalt nuiata.
- Kui mul on valida, kas rahulik laps, vähem stressi millegi lõpetamisel, sest teised nii ei tee ja üldine normaalne meeleolu versus lapse sundimine milllekski, milleks ta ehk veel valmis pole ja millega kaasneb nutt, stress ja kass, siis andke mulle andeks, et ma valin esimese. Olgu ma siis laisk või mitte.
“nii suur ja kärus, nagu mida asja?!”
133 kommentaari
Tekkis küsimus kuidas sina oma tirtsul luti ära võtsid meie ei sa kuidagi seda teha süda muutub kohe härdaks kui hakkab seda
otsima ja kurb nägu peas. Tahaks enne ära võõrutada kui lasteaeda läheb.
Tänan vastuse eest juba ette ära 😀
See lihtsalt kadus ära ja polnud muud teha 😀 ööpäevaga oli juba kurbus kadund ka 😀
Meil saab laps vähem kui kahe nädala pärast kolmeseks ja kuigi ta on aprillist mähkmevaba, siis kakal ta endiselt poti peal ei käi ja
ma võin ka öelda, et olen kõike proovinud. Kolm venda on eeskujuks, aga ei aita siin see kambavaim ka. Ma ei teagi, kas ma olen
siis nüüd laisk ema, kui pesen igapäevaselt potti vältiva lapse tagumikku ja (alus)pükse, kui mähkmevahetus oleks kergem variant.
🙂 Öeldakse, et tüdrukud arenevad kiiremini kui poisid ja kõnearengu suhtes kehtib see meie pesamuna puhul küll, aga kui
teemaks on potitamine, siis tal võtab see asi ikka kõvasti aega.
Minu plika sõidaks siiani hea meelega kärus. Paar korda kui oli vaja jalgsi ja kiirelt minna võitsingi jalutuskäru appi, plika rahul ja
mina kiirelt kohal, lisa boonusena olime mõlemad õues ja mina sain liikuda. Ja mis siis, et ta neljane on …
Tohib küsida, kas Maril on häälega pissipott
või tavaline? Minu 3a oetutar hakkas ka just
pool aastat tagasi alles potil kaima ja teda
motiveeris vaga heliga pott(nimelt kui pissid
potti hakkab pott laulma) ja talle see väga
meeldis! Soovitan soojalt. Mitmed mu teised
tuttavad on ka tanu sellele lapsed potile
saanud 🙂
Ilma hääleta… Äkki peaks proovima häälega osta ja ise sinna ettte pissida :D:D
Oel oli ka uksjagu jamamist, aga nii kui
selle haalega poti ostis tuli piss ka 🙂
Minu laps ehmatas selle laulva poti peale nii ära, et ei julgenud enam üldse kuskile istuda. Ja seda öösel väga jama kasutada.
Tead, ära üldse pabista selle potil käimisega. Nimelt minu väikevend hakkas häda nr2 alles 4(!!!!)aastaselt väikesesse potti tegema
ja nüüd on ta 5a ning teeb seda juba üksi wc’s. 🙂
Nagu mu ema sõbranna ütles: ”ega meist keegi pole ju mähkmetesse jäänud”
Tere, olen ka LAISK EMA!
1) Minu 1,6 aastane laps ei käi potil. Teeb oma häda sinna, kus jumal juhatab. Olen proovinud samu asju nagu sina ja eii.. ISegi
kui on tulnud piss/kaka potti olen lasknud tal selle ise ära valada ja vee ka peale lasta. See on hetkene ja kaob hetkega. Ka mul
õppis ta salaja pissima ja seda õnnetult kas siis diivani või vaiba peale. Vaiba peal oleva loigud keerasin ma esimesed paar korda
kutsika kaela.
2) Ka minu laps on kärus. Okei ehk on ta natuke veel väike, aga siiski. Tal on jalad all, miks peaks ta käru kasutama ? Lõunaune
teeb ta ka seal. Virk ema harjutaks juba last lasteaia jaoks… Või no vabandust virk ema tegeleks ise lapsega, mitte ei paneks
teda lasteaeda nii noorelt..
3) Mu laps ei tunnista apsull üldse lauanõusid. Söök valatakse taldrikust söögilauale ja sööb nagu loom. Olen keelanud, söögi
ära võtnud jne. See ei aita- tal on vaja proovida erinevaid viise, aga no laisa ema puhul ma lasen ka seda teha, mitte ei seleta
talle milleks lauanõud on. Mitte, et teda üldse huvitaks need asjad.
4) Lutt on meil selline asi mis kadus ära ja ma olin sunnitud loobuma. Mis pagana ema ma olen, et lasen nii vanal lapsel veel lutt
suus ringi käija? Häbi mul olgu. Jah-me leidsime selle üles, aga ma ei anna ka enam. Eks olen nüüd pisut “tublim” ema eksole.
5) Kui laps tahab siis laps peab saama…. Virk ema seletab lapsele, et ei või ja miks ei või. Mina lihtsalt vahepeal ei viitsi ja annan
järgi. Kui ta mul ikka päev otsa on traalivaitanud siis tõesti ma tahan seda rahuhetke.
Ka mina ei ärka hommikul koos lapsega. Oh õudust- suuremad tüdrukud tegelevad vennaga ja nii saan ma põõnata lausa tund
või kaks rohkem. Ka minu laps ei söö kohe kui silmad lahti lööb- lööge mind maha nüüd.
Elementaarne on olla inimene. Mina leian, et üldiselt sellised “Ideaalsed emad” tõesti 24/7 tegelevad lapsega ja üldiselt
kasvatavad last raamatu järgi või kellegi õpetussõnade järgi. Mina seda ei tee ja minu laps kasvab ise. Mis sellest, et ta kannab
mähkmeid. Kes veel ei tea siis laps ei õpi oma keha kontrollima ennem kui alles 2-3 aastaselt. See, et kellegi 1,6aastane käib
potil on puhtalt harjutamise asi(laps saab aru, et häda tuleb teha potti). Jah- mõnel tõesti läheb lihtsalt. Võtab mähkme ära ja
laps läheb kohe ise potile, sest ta saab aru, et niii on õige. Samas kui mu laps on tahumatu siis teda ei sunni. Sundimisega võid sa
teha veel suurema kahju nii iseendale kui lapsele.
Ja üldse ideaalne ema magab juba 😀
Osa su kirjutisest on nii otse elust. Endalgi oli
kokkupuuteid inimestega kes targutasid miks laps
öösel nii mitu korda sööb ja halb magaja on. Nii raske
on seletada seda inimesele kelle lapsed on algusest
saadik iseenesest öösiti ärkamata maganud. Kui
mõnel asjad muuseas sujuvad ei ole see alati nii teistes
peredes. Tegi haiget ise olen ühe asjana emadusest
õppinud, lapsed on niiiiiii erinevad. Kõik etapid
tulevad omal ajal ja näpuga kindlasti ei näita.
miks sa iga asja peale viimasel ajal ärritud. nii äksi täis raseda hormoonid?:D:P
ise oled ju kõva mutt ja ütleja ja nüüd viimased päevad nutt lahti.
aga võibolla võtab ta potil käimist naljana, või ta peab veel õppima oma arengu jms. anna talle aega.. äkki tal lähebki kauem las ta
olla. küll kunagi õpib ära ja ära kuula teisi. ole sama külm oma lapse kohta kritiseerijatele kui enda. ürita mitte kuulata.
samas, võibolla on see mingi halb karma, mis tuleb oma üleoleva suhtumisega endale tagasi. et ole positiivne teistele, endale
lapsele ja küll kõik laabub.
ega ma pahaga lihtsalt mõtlesin.
sa oled ju äksi täis mutt saad hakkama küll :P:)
See, et sina seda ärritunult loed, on sinu enda probleem, mina olen üsna rahulik. Ma lihtsalt väljendan ennast emotsioonikalt 🙂
Need nii tavalised asjad, et pole pointi öelda, et laisk.
Laisk ema on see pigem kes ei taha lapsega väljas käia,
ei tegele lapsega vaid otsib tegevust mis lapse
“hüpnotiseerib”, kes ei näita ega selgita maalima ei
õpeta sõnu. Jne. See on laisk ema. Kuid see et laps käib
vankris kuna siis on võimalik ka kaugemal ja kauem kui
majaees liivakastis käia või et laps pole valmis potil
käima. Kumbki ei näita et ema oleks laisk. Mul laps
kohe 3. Vankriga käime ikka väljad. Vahel on see
lihtsalt mul endal tühjalt lükkamiseks, kuna laps ei istu
seal ja mängib kangelast et jaksab mitmeid
kilomeetreid jalutada. Kuid vahel kui jalg ära väsib on
hea küll korraks istuma panna. Saab kiiremini liigelda
ja lapsele ka kergem. Babyjoggerid head suured kärud
ka, laps mahub hästi ja mugavalt istuma 🙂
Potil hakkas laps käima päeva pealt lasteaias kui oli 2
millegagi. Ühesõnaga aasta alguses. Ei mäleta tõesti
kuupäeva. Ja lihtsalt tühjast kohast. Enne seda ri
tahtnud potti näha ka. Nüüd läheb ise ilusti teeb oma
asjad ära
Mariann, telli omale raamat: “Oh crap, potty training!” Sa ei kahetse. Päriselt.
Lapsed on erinevad ja väga tervistav on lugeda ka mitmesuguseid kogemusi, mitte vaid oma lapse pealt
maailma asju selgeks saada. Aitäh kõigile!
Jagan ka oma esimese lapse potilkäigu lugu. Sügisel sündinud lapsena oli ta suvel juba piisavalt suur, et
hakata potiga harjutama. Meil oli selline veidi auto või ratta moodi lenskudega pott, kuhu sai kaksiraksi
peale minna ja kätega ette toetada. Preilile see täitsa sobis ja vastumeelsust ei tulnud. Vahetasime
soojaga õues käies mähkmed hipsikute (riidest mähkmete vastu) ja võtsin lihtsalt vahetusriided kaasa
suvel. 10-11 kuune tabas ära küll, et märg pepu ei ole hea. Toas oli palja pepuga või ka hipsikutes ning
vahepeal pissis ka põrnadale, siis jälle potile mõned õnnelikud korrad. Isegi reisil (talvel olime kolm kuud
soojas) oli pott kaasas ja just seal saigi viimane lihv antud (talvel jääb muidu potitamine ja riidest mähkme
majandus jaheda ilma tõttu soiku). Veidi enne 1,5 aastaseks saamist käis kenasti potil ja isegi öömähe jäi
peagi ära. Sarnase meetodiga varakult harjutades sai ka sõbranna lapse enne kaheseks saamist potile,
kuigi tema piiga on iseloomukam ja võttis veidi enam aega.
Ehk siis arvan, et meid aitas varakult potiga harjutamine ja riidest mähkmed. Eks näis, kuidas teisega
läheb – sünnib oktoobri alguses ehk siis sarnane plaan (suvel alustada) on täiesti võimalik.
+ 1 su postitusele
Lisaks muule oled sa ju veel rase ja ei ole päris kodune ema. Chill. Sa oled
tubli.
Minu arust on kergkäru hea isega 5 aastasele. Näiteks reisil. Laps lihtsalt ei
jõua nii palju käia.
Njaa 🙂 minul juhtus esimese lapsega nii et potil istudes
andsin talle alati raamatu kätte ja mis te arvate millega
laps hoopis oma häda tegemist seostama hakkas,
ükspäev sattusin peale kuidas seisis asjaliku näoga
diivani kõrval, raamat käes ja muudkui punnitas suure
hoolega ? 😀
Minu esimene laps hakkas aastaselt
potil käima. Ja see läks üle mõistuse
lihtsalt – võtsin mähkme ära, laps
pissis maha. Näitasin näpuga, et
vaata, see on piss ja piss käib siin
potis. Ja oligi korras. Ma ei saanud
aru miks teised emad jahuvad ja
hädaldavad. peale seda sündis mul
veel kolm last ja öelgem nii, et nüüd
ma ei saa aru,kuidas see esimene laps
mul asjast nii lihtsalt aru sai 😀
Kõige ekstreemsem näide
“potitreeningust” on see, kui üks ema
lasi oma pisikesel ca kahesel tütrel
terve palava päeva sama mähkmega
olla, kuni pepu oli katki ja punane,
et siis laps õpiks läbi selle, et
potil käimine on mõistlik otsus :/
Ei ole keegi laisk.
Laps hakkab ise potil käima kui talle potti
peale ei suru. Muidu on pott ebameeldiv
asi.
Kärus käib minu 4 aastane kaa veel nii et
pole keegi laisk.
Haha, ma olen siis ju mega laisk, sest mu poiss saab kohe 5 ja käin ka jalutamas kergkäruga 😀 Kuna meie ringid on nii 5+km ja
poiss seda käia ei jaksa- taha, siis mina küll ei viitsiks teda seljas tassida, no tegelikult siis vist ei olegi niivõrd laisk kui mugav 😀
Ja lasteaeda läks ta meil kaheselt, selleks ajaks oli küll ka õppinud potil käima, aga kasutasime ka veel mähkmeid, mõne kuuga
saime mähkmetest vabaks, püksi pissis kohati veel mõned kuud ja voodisse pissimine lõppes alles kevadel kui vanust oli juba
4+, võiks ju jällegi öelda, et olin laisk ema, ei suutnud lapsele selgeks teha, et voodisse pissida ei tohi, sest mulle ju tohutult
meeldis igal hommikul enne tööleminekut voodipesu pesta!?
Varem oli mulle ka tähtis või noh, läks korda, mida teised arvasid, aga viimaste aastatega on kuidagi savi, et no ´Mida sinu
perset torgib, mis mina teen?´ Mind nt üldse ei huvita mida teised teevad ja kuidas elavad, mul endalgi palju tegemisi, et jõuaks
veel lisaks teiste elu elada 🙂
Kas sellel 5-aastasel jalgratast ei ole? Või näiteks
jooksuratast? Tõukeratast? Nii oleks lapsel palju
põnevam jalutuskäike ette võtta ja ühtlasi arendaks ka
füüsilist vastupidamist ja sportlikke harjumusi.
Ma arvan, et asi pole laiskuses vaid
järjepidevuses 🙂 sa ei ole laisk ema
aga sa ei ole ka järjepidev. Sa küll
kirjutad, et sa võid Mari sinna potti
panna ala pool päeva ja no ta
lihtsalt ei tee potti aga mis siis
saab kui sa teed seda järjepidevalt
mitu päeva järjest? Võtadki mähkmed
ära päevasel ajal 🙂 no las ta siis
pissib mujale, mis teha (Lotte ka ju
alguses pissis 😀 ). No las ta siis
pissib jalutamise ajal (siis ikka
panete aluspüksid) mis teha, võtad
vahetuspüksikud kaasa ja liigud edasi!
Hommikuti on küll mõnus voodis edasi
vedeleda aga peale ärkamist on ka
kõige suurem tõenöäosus, et laps teeb
pissi potti (eeldusel, et sa kohe
peale ärkamist ta sinna paned) seega
katsu ka seda ümberharjutada – pane
kohe peale ärkamist Mari potile ja
võta mähku alt ära ja las ollagi nii,
kohe mitmeks mitmeks päevaks!
Ilma mähkmeta õpib ta ikka paremini
ennast kontrollima ja see on palaval
suvepäeval talle ka parem 🙂
Kui mähku ära võtta siis mingi aeg
hakkab laps ka potil käima. No ei ole
ma näinud viieaastast last, kellel
oleks kaheaastaselt mähku ära võetud
ja kes ei käiks potil. Küll aga olen
ma näinud viieaastast last, kellega
pole seda kunagi tehtud ja
üllatus-üllatus ta oli mähkmega 🙁
(oli küll nö välismaa perekond).
Vankri pildi peal tunduvad Maril nii
pikad jalad 😛 võibolla see
kommenteerija ka arvas, et tegu on ma
ei tea kui vana lapsega? 😀
Ta ongi IGA päev mähkmeta olnud juba jupp aega (unedeks ikka panen). Ikka tolku pole. Täna ärkasin tund enne last ja hoidsin teda peale ärkamist potil (ise jootsin teda mahlaga :D) -ei miskit!
Kui vanalt potitreeninguga alustasid? Arvan, et oled sellega veidi hiljaks jäänud ja nüüd juba raskem, kui laps aktiivsem
issand, minule kui lastetule, ajate
te kõik oma jutuga hirmu peale 😀 mul
pole õrna aimugi, kuidas see
potitreening käib ja värki 😀
muide, mäletan ise väga hästi, kui
nõukaajal käisime jala hästi palju ja
mina, tol ajal üpris tilluke, väsisin
küll väga kiiresti ära. Selles
mõttes, et lapse ja täiskasvanu
jalakõndimise normaalne taluvuse piir
on täiesti erinev ning mina ei mõista
küll hukka, kui väsinud laps vankris
istub. Täiskasvanud käivad ka ju
toidupoes ja sõidavad muid lühikesi
otsi autoga – miks nemad ei võiks
siis jala käia nagu lastelt nõutakse?
(isiklikult eelistan jalakäimist autole)
lihtsalt väike hint potinduse kohta … minu piiga oli ka hirmus tõrges selle koha pealt. meil aitas see, et suvel oli õues püksata,
pott oli õues kättesaadavas kohas ja siis ta korra jumala kogemata istus sinna ja pissis ka. pärast seda hakkas nagu
kontseptsioon selginema ja jõudis vabast tahtest üha sagedamini potile. aga jah, pükse ei tohtinud jumala eest jalas olla ja
esialgu pissiti potti ainult õues olles 😀
käruteema on üldse mingi hea pseudoteema – kui laps on nõus kärus istuma, siis jumala eest, vanematel kergem ja kindel koht
igal pool käepärast. palju hullem on, kui satub siuke eksemplar, kes umbes pooleteiseselt käru kaugeltki nähes end pulka viskab
ja röögib, justkui elu kallale kiputaks 😀 ma vaatasin alati selge kadedusega neid vanemaid, kelle lapsed viksilt ja viisakalt end
jalutuskärus õnnelikuna tundsid. aa, btw, mind päästis jooksuratas – selle mõttele sai pliks umbes kaheselt pihta – ma oleks
otsad andnud muidu kogu selle kisa peale (sest ega hoolimata sellest, et kärusse ei istutud, KÄIA ju ka ei tahetud :D).
No tule taiivas appiii !!!
Mäletan hästi, kuidas minu vanemat poissi lasteaias koguaeg taga kiruti, et ei tee seda ei tee toda, ei oska R tähte jne jne. Mul
oli puht suva, sest kõik ei käi nipsupeale ja küll need tähed ja asjad omal ajal tulevad.
Potitamise kohta… meie ka ei saanud kuidagi hakkama seal, ma ise olin juba selline närvipundar lõpuks, ei aitdanud püksi
pissimine ega miski , kuni ma loobusin , loobusin potitamisest ja siis hakkas laps mähkmeid ise jalast ära kiskuma ja läks ise. (
see nüüd ei olnud selle mõttega, et jee näeee, kuidas minu laps hakkas potil käima.. ) Tundub, et see asi neil tuleb siis , kui
tulema peab, sundida ei saa ! – Nüüd see kõik on teise põnniga ees, oeh !
Aga sina Mallu, oled tubli ja minusilmis sugugi mitte laisk. Igati vinge mom! 😉
Jõudu ja jaksu sulle !
Minu tütar saab oktoobris 4 aastaseks, lasteaeda läks 1 a ja10 kuuselt mähkmega, enne seda terve suve olid aluspüksid jalas ja
tegime potitreeningut, suhteliselt tulutult, lasi ikka koguaeg püksi ja põranda peale (koguaeg koristasin loike) , vahel harva
õnnestus. Lasteaias käis kuskil kuu aega ja oligi mähkmevaba. No ei olnud laisk ema treenisime koguaeg, aga see potti pissimine
tuli justkui üleöö, et hakkas käima. Mõne aja pärast oli juba öösel ka mähkmevaba. Kõik tuleb omal ajal.
Enne, kui ma oma jutuga pointini jõuan, ütlen ausalt, et minul lapsi ei ole. Seega on kogu järgnev jutt puhtteoreetiline ning ma
ei eeldagi, et seda peab tingimata iga lapse puhul arvesse võtma. Lisaks sellele imetlen ma väga seda, kuidas Sa Mariga tegeled
ja tema arengut toetad, nii et ma ei ole üldse nõus inimestega, kes Sind laisaks vms emaks nimetavad.
Igatahes… Olen ülikoolis läbinud arengupsühholoogia kursuse ja seal õppisin seda, et väikelaste (ja tegelikult tavaliselt ka
üldiselt kõigi inimeste) aju on kõige aktiivsem esimese tunni jooksul pärast täielikku ärkamist, st kui enam ei ole unine ja juba
tegutsed. Ülejäänud päevast analüüsib osa ajust juba eelnevalt toimunut ning ei ole uuele infole enam nii tundlik. Seega tuleks
väikelastega pärast ärkamist kindlasti tegeleda, sest siis on nende aju stiimulitele kõige vastuvõtlikum.
Kuna postituse alguses mainisid, et esimesed pool tundi on Mari põhimõtteliselt üksinda, siis noh… TEOREETILISELT oleks see
just õige aeg näiteks tema kõnetegevuse arendamiseks. Kuidas see aga PRAKTIKAS toimib, seda võid ise otsustada.
See oli väga vajalik info, aitäh!Ma vist puudusin sellest loengust, kus seda räägiti 😀 Hakkame katsetama!
kaks äärmust.
Vaata mina olin TÕELISELT laisk ema, ma EI VIITSINUD hunnikute viisi IGA päev neid mähkusi pesta, seega ma treenisin
oma lapsed praktiliselt nii pea kui pea kandis sorina peale pissima. Kraan jooksma ja piss piss ja kohe tuli. Hiljem polnud
kraani jooksu vaja sest asend ja sõnad ps-ps tingisid kohe reaktsiooni. Imelihtne oli see, ilmselt oli asi väga
varajasestreeningu ea alguses. Kui juba istuda suutis oli vaja vaid potile sättida ja ei tekkinud mingit joru, vastu seisu jne.
Samal ajal nägin kuidas mu Rootsis elava klassiõe 5 aasatsele lapsele pandi pampers jalga kui ta tahtis sittuda. Jah just ainult
selleks hetkeks !!! No meil polnudki pamperseid ja näha midagi sellist oma “koolitatud “beebi kõrvalt – võite mu jahmatust
ette kujutada…. sõnatuks tegi. Polnud võimeline kommenteerima. Õnneks vist !
Mallukas, olles nelja lapse ema võin öelda,et algul
arvasin ka mina,et ma pean olema super tubli ja minu
laps peaks oskama seda,teist ja kolmandat. Reaalsus
oli aga kiire tulema ja nii läks ka minu esiklaps aeda
mässudes. Ei tunne, et olen halb või laisk ema kuna
lasen areneda lapsel omas tempos. Hetkel on minu
pisim just 2 saanud ja augusto lõpul aeda minemas,
meil käib hoolas potitrenn. Igatahes olete Mariga
vahvad ja ükskõik mida teised arvavad, usun,et Mari
on tulevikus tänulik,et lasid tal teha asju tema enda
tempos 😉
kas sa mäletad, kuidas sa koera treenisid, kui ta pisike oli. viisid iga mingi aja tagant õue, kui õue pissis, siis sai maiust ja kiita.
lapsega samamoodi, laps las jookseb kodus püksata, pott on nurgas ja iga mingi aja tagant pane potile (enne kui põrandale
tuleb), kui mõni piss saab potti püütud, siis premeeri seda teile sobival ja mõjuval moel.
kärust. arusaadav, et lapseootel naisel on lihtsam kärutada. aga seda võiksite ju sedasi hakata harjutama ümber, et kui su
abikaasa läheb lapsega jalutama, et siis sellistel puhkudel ei ole käru kaasas. laps saab eduelamuse. need jooksmised ja
püüdmised on mingi periood paratamatud, siis hea, kui kärmas mees kohe tegutsemas.
mõtted lihtsalt, mitte kriitika.
Ma ju seletan postituses, et ma võin teda potile panna ja premeeriks ka hea meelega, kui sinna midagi tuleks, aga vot siiani pole tulnud.
Vankrita käime me samuti jalutamas, aga pikemad maad või üksi nt poes ikka vankriga.
No minu laps on see, kes hakkas ise potil käima. Mul
seisis pott lihtsalt koguaeg suures toas, järsku vaatasin,
et ohhh istub ja pissib. Tal samamoodi ei ole 99% ajast
pükse jalas.. Aaa kakamisega meil nii lihtsalt ei läinud.
Kui häda tuli jooksis sahtli juurde ja tõi sahliat mässu.
Ise karjus: “kaka, kaka”. Hmmmm laisa emana, ma lasin
asjadel nii minna.. Kuniks laps hüüdis: “kaka tuli potti” ja
peale seda tulebki kaka potti. No ise õppis, ausalt, ma ei
VIITSINUD treenida. A ma tegelt proovisin 1,5-
aastaselt, täiesti mõttetu tegevus oli. Laps ei tundnud
absoluutselt ise poti vastu huvi. Põhimõtteliselt tõusis
potilt püsti ja lasi poti kõrvale.
AGA, meil on lutt… Mida ma peidan… Sest muidu see
oleks tal koguaeg suus! Vot ei tea kuidas sellest lahti
saada! Ma ei suuda seda ära võtta, sest ma tean kui kurb
ta siis on.. Ma Proovisin. Aga vahet pole, ma ootan kui ta
sellega ka ise hakkama saab, kooliks on ta sellest ilmselt
prii! ?
See käru kommentaar on ikka mõttetu. Mul vuran ka
kergkäruga ringi laps on kohe kohe saamas 4.
Tänanpäeval hea abimees. Mul on mega raske last
tassida , kui toidukaup ka ja laps ei jaksa käia pikki
vahemaid. Mina niipea ei loobu kärust kui autoload
tehtud Kallistus Mallukale tubli oled☺
Arstid ja lastepsühholoogid väidavad, et lapse öige aeg potitreeninguks on siis, kui ta ise ebamugavust ilmutab/tunneb, kui püksid
(no nende puudumisel… jalad?) märjad. Niikaua, kui lapsel sellest märgolemisest pohlad, on treenimine tühi töö ja vaimu närimine.
Teine huvitav arvamus paistab olevat, et lastel tuleb potiaeg vahetult järgmise etapina peale trepist iseseisvalt käima hakkamist
(st siis mitte tingimata ilma käsipuuta, aga vaheldumisi jalga jala ette tôstes, mitte üks-jalg-enne-teine-samale-astmele-järele ja
siis uuesti samamoodi. Noh et parem jalg alati eespool vms) Kas Mari niimoodi “suure inimese moodi” käib juba trepist? Seda
oleks ka huvtav kuulda, mida teised selle aja üle elanud emmed sellest trepi-asjast arvavad:) Kas oli nii?
Rääkimise kohta võin öelda, et ilmselt on Mari tark
laps ja teeb suu lahti siis kui midagi arukat öelda on.
Poti kohta nii palju, et kui laps läheb esimesse klassi ja
ei käi potil siis on probleem. Ja kui laps faking tahab
oma vankris olla, siis las ta naudib seda aega kui ta ei
pea kilomeetreid ainult kõndima ja püsti seisma. Ja
küll ta kunagi on tänuli, et ta jalavaeva säästsid 😀 On
ikka inimesed kes topivad oma nina teiste asjadesse,
ma siiani olen kõik kuu peale saatnud kes mind
õpetanud, sest siiski tean ja armastan mina oma last
siin maailmas kõige rohkem ja tean mis talle parim.
Olen öelnud, et kui mul on abi vaja siis küsin ja olen ka
küsinud. Minu arust oled sa väga hea ema ja oled oma
lapsele väga toeks 🙂 keep up the good work
Ma olen ka laisk ema! Mul oli 2,5a poiss ja kasutab ka mähkmeid. Olgu ta küll teeb potile aga enamasti minu initsiatiivil- ise küsib
ta potile harva. Ehk siis kasutame mähkmeid. Ma olen isegi oma ema käest kuulnud kuidas mina juba ammu selleks ajaks potil
käisin… olen vastanud, et fine, võin lapse anda ja õpetagu, kui nii väga häirib.
Ka selles osas olen ma laisk, et kui on vaja kõndida ja bussiga jääb ka kaugeks siis meil käru kasutuses. Ma parem lükkan käru, kui
tassin süles…
Ahjaa, mu ema häirib veel see, et mul laps enda järgi ei korista. Sitt lugu kui 2,5aastane ei korista oma järgi. Vahel koristame koos
aga tavaliselt koristan ma õhtul, kui ta on juba voodis- mul omal on nii kergem.
Lisaks ongi minu jaoks targutamine- appi aga minu laps juba ammu… tore aga selle lause kaagutamisest pole mulle mingit kasu.
Tule ja ütle siis kuidas ja mida teha aga ei…
Meenub kohe see, kui minu 2,4 aastasel poisil õues
jonnihoog peale tuli ja viskas end kõhuli porri, siis
ülemine naaber avas oma akna ja hyydis ” Vaatan, et
talle ei meeldi õues olla”. Sel hetkel ka nii kihvatas, ei
no jah me niisama siin õues teeme showd.
Konkreetselt istuski seal aknal ja vahtis. Voi siis oli
vähe tuulisem ilm, siis yks suvaline tädikene porises
teisele, et kylmetan oma lapse ära. Ah jah, keegi
õpetas veel kuidas oma last tõstma peaksin ,näitas
veel ette, kusjuures täiesti võõras inimene. Siis mõtlen
kyll, et mul on vist kusagile lolli silt kylge riputatud, et
igayhel midagi öelda on.
Minu ühel sõbrannal jällegi laps sellepärast keeldus
potile minemast, et koguaeg pandi vägisi potile. Laps
lasteaias näeb teisi käimas ja küll ta varsti tahab ise
minna, see tuleb nii järsku.
Laps läheb lasteaeda ja näeb, teised …TEEVAD JUB ja miks peab keegi võõras lapse mähkmeid vahetama. Mind väga solvas, kui
loen kõikjalt : laps peab sööma, potil käima…, et lasteaeda , sõime võetaks. Ja siis voilaa “ei noh mis ma siis pean lapse lasteaeda
panemata jätma, kui ei…” Jah peadki, et õpetajal, kasvatajal oleks päris ega KÕIGILE.
aega kõigile-õige lõpp.
Toon siinkohal näite Norrast, kus on
lapsed enamus mähkmetes (kui mitte
lausa KÕIK) kui lasteaeda lähevad ja
kõikide laste jaoks on kasvatajatel/
õpetajatel aega, ükski laps ei ole oma sita
(vabandust veidi robustse väljenduse
eest) sees või vahetamata mähkmega
päev läbi. Eks see ole töökorralduse
küsimus ka (Norra lasteaias on rohkem
õpetajaid ja abilisi ühes rühmas ja samuti
aitavad teiste rühmade õpetajad ka, et
lapsed tutvuvad tegelikult terve lasteaia
personaliga ruttu)
Laste stressitase on nii erinev Eesti ja
Norra lasteaedades, Eestis on liiga palju
nn nõukaaegset taaka lasteaedades
(loomulikult mitte ainult lasteaedades ja
täiesti loomulik, sest põlvkonnad kes
hetkel on juhtimas ja töötamas on,
mäletavad seda aega ega oskahi
teistmoodi) veel kaasas kahjuks 🙁
Minu 2,5 aastane poeg on ka
mähkmetes, väikest potti ei tunnistanud
ja see jäi kuidagi väiksekski ja suurel
potil on vaid paar korda kakanud kui
kõht kinni oli. Käru on meil kasutuses
lasteaia ajal IGA PÄEV, sest lasteaeda
minna on 3 km ja lapsed lasteaias
magavad oma päevaund just kärudes
ÕUES ja seda iga ilmaga!
Kärud on siin kasutusel ka veel
viieaastastel jalutamas käies vahest
(isiklikult mind on see vaarepilt häirinud
alati, aga ma ei lähe seda ütlema, ju on nii
siis vanemal lihtsam ja kui laps on
õnnelik ja rahul, siis mis see teiste asi
üldse peakski olema)
Kristel – rahune maha 😀
Ma ei tea, kas minus on asi, aga ma ei saanud sellest kommentaarist midagi aru. Kes keda solvas ja kes mida valesti teeb ja
mille peale kommentaari autor ikkagi kuri on 😀
Väga hea postitus, kümme punkti! :).
Kaks postitust järjest puhast kulda – ilus!
Mul saab laps 8ndal 1a 3k vanuseks ja saab siiamaani
rinda. Potil ei käi ja isegi minult küsitakse potil käimise
kohta. Sama ka rinna andmise kohta. Iga päev peaaegu
tuleb erinevaid küsimusi/ütlusi kui kuuldakse et ikka
rinda saab. “Nii vana ja ikka annad rinda?” ” Aeg juba
ära võõrutada pole?” “Ise tahad teist last, siis peaksid
imetamise nagu lõpetama.” “Miks nii kaua tissi otsas
last hoida?” “Võta ennast kokku ja võõruta ära ta juba,
päris vana sul ju.”
Jne. Ühesõnaga algul võtsin ka lõdvalt ja ütlesin et ja
ja. Nüüd ajab juba ka kurjaks ja vastan kohe otse, et
see on minu asi kaua ta saab rinda, millal ta läheb
potile, kui vanalt lasteaeda jne..
Inimestel pole ilmselt targemat teha oma eluga ja siis
vaja teiste oma elada.
Minu laps sai ka kaua rinda, kuna Jain
uuesti rasedaks kui esimene laps oli
ainult 4 ja kuune, siis nii pisikest ei
suutnud rinnast voorutada ja imetasin
terve teise raseduse aja, ammakas
utles, et on OK ja kui tita sundis
imetasin neid koos- uks uhel teine
teisel tissil, vaadati kull imelikult, aga
pole ju kellegi teise asi.
Appi, kui kaheaastane ja ei käi potil on mingi nn. halb asi, siis olen mina küll vales maailmas. Ma mäletan omalajal kui mu nääbsuke
oli 2,6, siis olin eluõnnelik ja rõõmus, et laps nii varakult käib ise ja ei tee enam öösel püksi. Kas kaheaastane üldse suudab ise?
Saan aru, et lapsed erinevad aga ikkagi?
Miks 2a ei peaks ise suutma? 😀 pole pahapärast ega midagi aga see küsimus oli naljakas 😀 potil saavad lapsed hakata
käima iseseisvalt juba siis kui nad kõndima hakkavad-kes siis juba 11kuuselt, kes pooleteise aastaslt jne
Minu poiss ei hakanudki väikesel potil käima, vaid kohe suurel (väike ei meeldinud üldse). Abiks oli laste poti-iste (midagi sellist –
http://thumbnail.image.rakuten.co.jp/@0_mall/saikosha/cabinet/06bath/anp-omaru09-20c.jpg). Lihtsalt soovitan proovida.
Kuigi tõesti – iga laps on erinev 🙂
Mu tütar oli 2,3 aastane ja jõi lutipudelist
piima. Tal oli täitsa oma rituaal, enne
lasteaeda minekut sõi, võttis maha padja,
viskas pikali ja jõi mõnuledes pudeli tühjaks.
Kui tassi panin, ei tahtnud. Ise kuidagi
põdesin, mu õde ütles, kui tahab, las joob,
kelle asi. Mingi aeg lihtsalt jäi see järgi ja
vankrilaps olime ka kaua. Edu ja kõik loksub
ise paika, 10 aastaselt kõik käivad potil ja
oskavad kõndida ?
Mul lapsi pole, vinguda ma kellegi kallal ei viitsi, eriti
emade kallal, kes oma last just nii kasvatavad, kuidas
ise tahavad.
Kõik siin maailmas ei ole ühesugused, mõni ema on
lits, joodik ja narkar. Ei tegele absoluutselt oma
lapsega, kuid siiski on lastest tulnud inimesed! Õpivad
potile käima ja riidesse panema just siis, kui neile
endile sobib, sest emal on muid tegemisi, kui last
õpetada ja armastada.
Mitte, et ma Mallukat mõne sellisega võrdleks, vaid
pigem seda tahan öelda, et küll Mari hakkab rääkima
ja pissima õigesse kohta, isegi siis kui üldse ei õpetaks.
Kuna sa oma lapsega siiski tegeled ja teda armastad,
siis juhtub see kindlasti varem, kui mõnel rongaemal.
Mis kuradi vahet sellel on, kui vanalt ja kui ruttu? Kõik
tuleb täpselt siis kui õige aeg on!
Irisejatelt ja materdajatelt küsiksin, et mida te kurat
vingute ja kraaksute võõra inimese elu üle? Kui ei
meeldi, tõmmake leepsu ta blogist. Kui ära ei taha
minna, siis hoidke oma sitad kommentaarid endale.
Mis kuradi rahuldust te sellest saate,kui teist sõimata
ja maha teha saate? Arvate, et ta ise on jumala muretu
ja rõõmus selle pärast, et laps veel ei räägi või mõni asi
pole nii nagu ta tahaks ja et te kõik arvate,et ta
sellepärast sitt inimene on? On küll jah oma elu ise
avalikult lugemiseks pannud ja kõik ette ladunud aga
ma ei usu, et ta seda selle eesmärgiga teeks, et mingid
enesekesksed madalalaubalised teda selle eest
materdaksid. ELAGE OMA ELU nii kuidas oskate ja
vaadake, kas ise olete kõik ideaalselt teinud, enne kui
teiste kallal näägutama hakkate!
Mulle sa Mallukas meeldid, su pere meeldib kaa.
Isiklikult teid ei tunne, kuid selle põhjal, mis siit
lugenud olen, olete minu silmis ägedad. Omapärased
ja originaalsed. Reaalsed inimesed, reaalsete
muredega ja reaalsete eludega. Väga äge! Keep going,
sest sul on niii palju lähedasi ja võõraid inimesi, kes
sinust lugu peavad. Las koerad hauguvad, karavan
liigub edasi ning kullide ja kaarnate kisa ei vähenda
kotka väärtust. Usu mind, neid, kellele ei tuleks pähegi
sind materdada, on kindlasti rohkem, kui neid
vingujaid.
Taanis enne 3a ei alustata ühtegi potitreeningut. Laps
ei pidavat selleks vaimselt valmis olema. Niisamuti luti
äravõtmisega – alates 3a!
Hispaanias ja mujal soojas on täiesti normaalne, et
lapsed on pikalt kergkärudes. Vähemad on pikad,
ilmad on soojad, las see väike inimene puhkab jalga.
Ma mäletan kui ise olin kolmene ja marssisin
vanaemaga truult mööda Tallinna ringi, pea iga päev.
Mu jalad tulitasid ja valutasid. Ma ausalt, kolmese
nagu, oleks oma hinge müünud, et oleks saanud kärus
jalga puhata. Mu ema ei saanud ka sellest enne aru kui
nüüd vanaemaga ning elades ise Hispaanias.
Eesti on tore koht, kus vanem saab lapsega kodune
olla 3a kuid lapsele tehakse ikka räigelt liiga. Alates
luti eemaldamisest kuni lapse üksi oma tuppa magama
panekuga. Esimesed 1.5 a laps arvab, et ema ja tema
on 1 ja sama isik ja ikka väga karm ning räme on, et
oma lihane ema topib lapse teise tuppa magama kuna
“nii me magamegi kõik paremini”. Ei sina, isekas isend,
magad paremini, sest sa ei kuule lapse nominatiiv ja
suplemiseks läbi seinte. (Ma ei räägi sinust Mariann).
Mul on tõsiselt kahju, et Eesti inimese hing nii kalk
väikese inimese suhtes on.
Endalgi jalad tulitavad poolest päevast, vahet pole kui
mugavad ja uhked jalatsid on. Tahaks lihtsalt istuda ja
jalad nagisse panna aga EIIIII las see väike laps
muudkui kõnnib! Mis sest et väike inimene teeb mitu
korda rohkem samme kui meie samal vahemaal.
Mis puudutab lapse teise tuppa magama viimist olen nõus. Ka mina arvasin, et magan paremini. Tegelikult suutsin ma läbi une
rahustada enda kõrval magava lapse kiiremini, kui teises toas magades. Kui laps magab minu kõrval siis läbi une automaatselt
tegelen lapsega, kui laps magab teises toas siis kuulen ainult juba kriiskavat nuttu.
Esimene tütar magas minu kõrval esimesed kolm aastat. Oma voodi ja tuppa kolis ta ise kolmeselt, kuna minu juurde ta enam ei
mahtunud(olin siis juba rase). Teine tütar näiteks ei kannatanud apsull kaisutamist ja magas ise oma voodis ja oma toas.
Nüüd poeg magab meie kõrval, sest ta KONTROLLIB kas ma olen olemas. Sirutab käe välja ja otsib mind. Ärkan juba selle peale ja
annan talle oma käe- lapsel on kindlustunne kohe.
Mu täditütar jõi isegi 7-aastaselt lutipudelist piima 😀 😀
Mu vend on 5aastane ja ka kärus why not ?
Mai saa aru kelleasi se ültse on kui suur laps ja miks
kärus jne ega me 20ndal sajandil ei ela ??
Tere!
Minul on neli last.Vanem
16 ja noorim 3.Kõik on
erinevad olnud,kes
hiljem,kes varem potil
käima hakanud.On sellist
vaeva nähtud,et
jube…samuti pissilaule
lauldu,ühest klaasist teise
vett valatud poti juures
plaksuatud,kui lapsel piss
potis….Ja on ka kaks
last,kes hakkasid n.ö ise
potil käima…ei saa öelda,t
kohe laisk siis,lapsed
lihtsalt erinevad..
Juttu lugudes,meenus
mulle kohe,kui ükskord me
käisime vanema lapsega
Kristiine keskuses,laps oli
siis kaks ja pool vist.v 3..no
ja tulin.poest,mõlemas
käes oli toidukraami täis
kilekotid,laps hakkas
jonnima,tahtis sülle
saada,ei viitsinud
kõndida..aga no kotid
käes..ei ole ju mingi
Rambo,et toidukotid ja
laps korraga kätte/sülle
võtta,seletan pojale siis,et
emme ei saa,et ma ei
jõua..siis tuli üks mutt..NO
mis ema te olete,laps
nutab ja te ei võta teda
sülle..aga mina viisakas
nagu ma olen ütlesin
talle..palun minge p…sse..ja
ütlesin pojale,et võta koti
sangast kinni ja lähme
edasi…jaa tean,tean issand
ma ropendasin lapse
kuuldes..aga see hetk
lihtsalt ajas turja nii
turri..ja ma ei saanud keelt
hammaste taga
hoida..no,mis see tema asi
on..kui ei meeldi ära
vaata,aga ära tule
kommenteerima..mina ei
lähe talle ütlema,et mis te
jalutate siin jne…oi kus see
tädike,mind veel edasi
sõimas omale vuntsi..aga
ma lihtsalt üritasin mitte
välja teha..laps jorises
veits edasi..aga koju ju pidi
saama…ei võta kahte
toidukotti hambu ja last
sülle..
Ühesõnaga pole teiste asi
kommenteerida..vaadaku
kõigepealt enda
kapsaaeda..
Kui see sind lohutab, siis mina saan pidevalt
kommentaare ja halvustavaid pilke selle eest, et olen
19 ja mõne nädala pärast olen juba 2 printsessi ema.
Esimene laps praegu 2aasta ja 2 kuune, sai ka
potitreeningut tehtud ikka oma jagu mitu kuud koos
igasuguse tralliga. Ja lihtsalt 2 kuud tagasi otsustas
preili ise päeva pealt potil käia. Nüüd meeldib talle
eriti suure poti peal käia koos istumis alusega. Küll
Mari ka ühel päeval hakkab ise potil käima. 🙂 Proovi
oma pead mitte vaevata nende “super” emmede
pärast ja saada nad pikalt. 🙂
Minu põhimõte on:
Kui tahad teisele midagi öelda, mõtle
enne, kas selles on tõde,
hädavajalikkus ja headus. Kui mitte,
jäta parem ütlemata.
Kui tahad teiste kohta midagi öelda,
mõtle enne, kas selles on tõde,
hädavajalikkus ja headus.
Kui mitte, jäta parem ütlemata.
Soovitan ka teistele.
Isver, ma ei kujutaks ette jalutuskäiku poodi ilma vankrita. Poja sama vana, kui Mari, ehk siis oktoobris saab kolm. Ta lihtsalt
väsiks ära. Ja kuna ma saan oktoobris jälle beebi, ei taha teda väga tassida ka.
Imelikke inimesi on ikka see vana Jumal siia ilma saatnud. Aga noh, ilma nendeta oleks ju ka igav 🙂
Mallukas. Minu noormees hakkas potil käima
ainult tanu lasteaiale 2 aasta ja 7 kuuselt !
Mina üritasin , ta karjus nagu istuks poti
asemel mingil teravaid naelu täis padjal.
Lastekas laks kohe kuna suured läksid ees .
Ma kuulasin aasta otsa seda kõigilt kuidas ma
olen häbitu ja sitt ema , et lasen suurel poisil
mähkmetes haududa . Mainiks ka , et miks ma
teda vaga ka ei sundinud on see , et meil olid
seede probleemid ja kaka polnud tahke . Aga
Karus oli ta meil seni kuni poisile kingiti
kolmekas mida mina tagant lükata saan . Ära
pabla . Nagu su eelmises postituses vaga ilusti
kirjas oli , kuskil on ikka keegi kellele ei sobi
miski !
Teised lihtsalt vankri asemel paned lapse autosse ja no tõesti ei pea siis vankrit kasutama. Sa ei saa laisk
olla kui jalutad lapsega värskes õhus käruga!
Äkki mari ongi kangekaelne ja ei lähe potile sest sina
tahad teda õpetada ?ükspäev päev jookseb võibolla
ise potile?
Ja veel äkki saaks nii et käid ise vetsus alati nii (kui
võimalik) et uks lahti siis näeb et sina käid ja tahab
varsti ka? 🙂
Edu ja küll ta sinna lõpuks läheb kasvõi 10 aastaselt ?
Mina olengi laisk ema, ja seda juba sellepärast et neid
targutajaid on niigi nii palju ja igal pool, kasvatan nii kuidas ise
õigeks pean, kui arstil miskit öelda siis kuulan, samuti kuulan
kui keegi asjalik lastehoiust miskit soovitab või pöörab
tähelepanu.. a muud loomad mind ei huvita. Ja hommikuti olin
samuti laisk, olin voodis täpselt nii kaua kuni laps väsis
üksinda mängimisest ära. Mõned asjad tulid hilinemisega,
teised jällegist õigel ajal.. kuid kokkuvõttes kõik on väga hästi.
Tuleb enda sisetunnet usaldada. Praegu mul päris mitu
sõbrannad kelle lapsed ise riidesse ei pane, potil ei käi (teevad
häda sinna kuhu jumal juhatab), ise ei söö ja ei räägi mitte
grammigi, ning on endiselt lutiga. Ma ei ütle kunagi mitte
kellelegi midagi nii inetut eriti mis puutub lapse kasvatusse,
sest see poleks lihtsalt inimlik käitumine isegi mitte, ning kõik
lapsed ongi erinevad! Olen Mari postitusi huviga lugenud ja
loen edaspidigi, aga no võrreldes minu sõbrannade lastega,
on Mari isegi vägagi arenenud ja on tubli! Ning kust see
tublidus ikka tuleb kui mitte Ema püüdlikusest! Edu Teie
perele! 🙂
Minu plika sai just kaks ja käib kolmandat kuud
lastehojus.Enne hoidu ta ei tahtnud potti
nähagi…mõtlesin,et ei see hakka nii pea potil
käima.Eksisin!Teistega koos hakkas ja nüüd magab
juba ilma mähkuta.Õnnetusi ikka juhtub.Kodus see
poti teema ajas juba end stressi ja lõin käega.Käruga
on nii,et on kaks valikut-1) käru 2)tassin süles.Olen nii
laisk,et ei viitsi vankrit 4 korruselt tarida ja siis
hambad ristis tassingi last süles (Iga kord kirun ,sest ta
on 12 kg) Ta keeldub kõndimest ja mis üle jääb.Iga
ema oma asi mida teeb ja kuidas teeb.
Rahune maha! Sorry, aga mind näiteks vabsee ei koti,
et Mari ei käi potil, mul on umbe suva, et jalutiskäru
kasutate… ei tuleks pähegi, et laiaks sõimata (?).
Sina ka, hinga sügavalt ja RAHUNE MAHA! Las koerad
hauguvad… Elu on tsill, kui Sul on võõraste lammaste
määgimisest nii suva.
PS! Ma olen nüüd hästi labane ja ütleb Sulle otse nii
nagu asjad on ja nii nagu mina teen kõige otsesemas
mõttes: ma situn kõik halva endast välja ja lasen sitale
vee peale, kõik halvad emotsioonid lähevad koos
sitaga minust välja ja… kergem hakkab. Ning elu on
taaskord tsill… las lambad määgivad.
Jagan siinkohal ka oma kogemust. Lapse sain ma
nii potile et 2- 3 nädalat jàrjest lasi mul püksi v
põrandale ja siis sai lõpuks aru kuhu tuleb pissi
teha. Kaka hakkas ennem potti tulema kui piss.
Siinkohal peaks mainima et iga päev sai 10 korda
põrandat pestud jne ei ole just väga meeldib
mälestus. Muideks usas kannavad 3-4 aastased ka
mähkut… teiseks mul oli laps 4 aastane kärus
siinkohal kiidan emmaljunga kärusi mis on nii
vastupidavad 🙂 laisk ema on imelik termin usun et
iga ema tahab oma lapsele parimat ja on nõus
pingutama selle nimel….kuigi kui meenutada siis
kui laps läks lasteaeda olid paljudel mähku kapis
aga minu meelest kasvatajad lõpetasid selle pulli
ruttu ära…lõpetuseks ma ei tea ühtki täiskasvanut
sõbrannat, tuttavat, kolleegi jne mähkuga 😉
Take a chillpill 🙂
Ei tea ühtegi last, kes ilma diagnoosita oleks mähkmetes kooli läinud. Küllap ta tunneb ise ära, millal ta valmis on, ma ei näe
ka pushimisel mingit muud efekti, kui kogu pere stressi ja pingesse ajamises. Käruga samamoodi – küllap räägivad need
empaatiavabad preilid, kellel omal lastega väga (pikaajalisi) kogemusi ei ole – küllap elu õpetab ka muid värve peale musta ja
valge nägema 🙂
Mallukas, peale peaaegu poole aastast ajuk.ppi
potitamisega lõin käega ja pool aastat hiljem vanusega
2,4 kuud hakkas kutt ise potil käima ja kolm ööd hiljem
ei lasknud ka ööseks mähet panna. Nüüd ca
kolmesena pole ka ühtegi pissi ega muud häda
voodisse ega püksi tulnud.
Eile käisin loomaaias ja mu 7 aastane ja pea kolmene
istusid mõlemad selles loomaaiakärus. Oli palav ja
isegi ei viitsinud kõndida. Seega who cares. Seal oli
teisigi laiskasid emmesid, kes eelistasid lapsed kärusse
vanuses 2-9, ja ring loomaaiale peale. Pikemad otsad
ja igaõhtused treeningringid istub mu pea kolmene
ikka kärus.
Ja muideks poiss ka ei rääkinud, kuigi käis lasteaias
kevadel ja väga meeldis talle. Hakkab alles nüüd sõnu
moodustama. Oleme käinud arstidel ja minule öeldi
tartus ja ka pärnus ja ka perearsti poolt et kui
kolmeseks ei räägi, siis miskit viga. Ei tasu üle
paanitseda. Seega olen lihtsalt selle järgi üritanud
talitseda.
Seega kõva meelt ja kritiseerijaid on igal nurgal. Tuleb
üritada lihtsalt mööda vaadata 🙂
NB! Ja mulle väga meeldib su blogi.
Kas talle suurte inimeste pott ei meeldi..?
Minu poiss sai potitamise siis kiirelt selgeks kui sündis
teine laps. Ehk enne 2 aastaseks saamist, sai vist aru et
ei ole mõtet emmet segada sellise “väikse” asjaga nagu
potil käimine. ?
Hei Mallu! Tead ma juba pikka aega mõtle, eriti Su blogisid lugedes, et kust kurat need inimesed tulevad, kes teisi niiviisi
halvustavad ja maha teevad.?! Olen isegi olnud sellises olukorras, kus on maha tehtud minu lapsekasvatamise viise ja
tõekspidamisi. Minu laps küll sai natuke varem mähkmest lahti kui Marike, kuid siiski sain pidevalt halva suhtumise osaliseks
kui laps mähkmega oli. Ja päris mähkmevaba pole ta siiani. Öösiti kannab mähet ja kui on pikemad minekud kuskile siis ka
kannab mähet. Ja ma ei näe selles probleemi. Iga asi omal ajal. Anatoomiliselt on lapsel 4nda eluaastani aega et aru saada mis
on pissihädatunne, kuidas pissi kinni hoida jne.! Niiet ausalt, ära põe!! Ära lase endale sellepärast halvasti öelda.. Minu laps ei
olnud ka pikalt potivalmis. Tee mis tahad, tõusis potilt püsti ja tegi maha. Vahet pole kumba häda siis.. Ja siis ühel hetkel õuest
tuppa tulles kui mähkmeära võtsin, läks võttis toanurgast poti ja tegi ise sinna pissi, ilma igasuguse suunamiseta ja nii hakkaski
päevasel ajal potti tegema.. Ära muretse, iga asi omal ajal. Peaasi et pott on alati teatud kohas ja nähtav!
Ja vankri koha pealt. Ilmselt kasutaksin ise ka vankrit veel, kui mu laps oleks nõus seal olema.. Oleks tunduvalt lihtsam.. Eriti
just sellistes olukordades, nagu Sina mainisid.. Minu laps siis hetkel 2ja pool aastat 🙂
Jõudu ja jaksu Sulle armas Mallu 🙂
Olen mõtetes Sinuga 😉
Päikest 🙂
Minu 2,5 ne sõidab ka vanriga. Ta lause ise
nōuab seda. Mis ma talle siis ütlen, et ei või,
sest muidu kurjad tädid tulevad ja ei luba
vankriga sõita? Jumal ei, las ta olla nii kaua
pisike kui veel võimalik. Nad ju kasvavad nii
kiiresti. Muide mul oli potiga sama jama, aga
lihtsalt ei pannud talle enam mähkmeid ka siis,
kui väljas käisime või öösel magamiseks. Siis
ta lõpuks sai aru, kui tüütu on pissiste pükste
vahetamine. See nōuab küll palju
lisatööd(pesupesemine ja puhaste pükste
kaasas kandmine), aga toimis. 2nädat ja
rohkem püksi ei tee, eks vahel ikka juhtub
õnnetusi. Pea püsti, sa oled tubli ema. Maril on
sinuga väga vedanud:)
no ma ei tea … mis selles imelikku on kui laps kärus on 😀 .. Mul laps saab jaanuaris kolm, ja käin ka käruga ringi, kui natuke pikema
käigu ette võtan või kui lapsega linna peale lähen .. ikka mugavam käruga .. ja lapsel muidugi turvalisem ka, kui linna peal ringi käia
emme-issiga. Laps väsib ju ka , .. ja siis läheb pahuraks .. ja viskab käpuli maha mul ja viskab paar pisarat ka .. käruga ikka mugavam
😀 ei viitsi mina tassida jonnivat ja kriiskavat last 😀
Mina olen seda meelt, et kõik tuleb siis, kui laps valmis
on. Igasugune sundimine ja fakti ette panek on
lõppenud hullu tagasilöögiga. Elan “Skandinaavias” ja
siin ongi selline chill mõtlemine, et laps peab ise valmis
olema.
Mu poja ütles mähkmetele aidaa kuu enne neljaseks
saamist. Oskas ka nendeta olla, potti asjad ära ajada,
aga polnud valmis. Ja siis saabus see päev… Pole tilkagi
voodisse või püksi pissinud. Eestis käies olid hullud
süümekad, kui sugulased ohkisid, kui ka kahesena
mähkmetes oli. Mingi Eesti omapära see, et kui laps
äib, siis käib ka potil.
Rääkimisega läks ka kaua aega. Korralikut hakkas
rääkima alles kolmeselt, seni kuulas ja jättis meelde.
Noh, ta meil kolmekeelne kah, kogu see sõnavara võta
aega.
Ja käru… Poeg on neljane ja ikka on see kasutusel. Meil
ei ole autot ja pikemate trippide korral väsib ta ära
ning sorry küll, ma ei hakka 20kg süles tassima.
Stockholmis saab lapsevanem kärus istuva lapsega
ühistranspordis tasuta sõita, seega ka mõni 7-aastane
istub kärus. Samal ajal mu neljane oskab oma
abiratasteta 16 tollise rattaga ringi kimada.
Asi on tegelikult mõtlemises ja igasuguste tarkade
kuulamises kinni. Google, emmede klubid jms, mis
võrdlusi tekitavad. Kui ma Eestis olles aina mähkmete
pärast süümekaid tundsin, võtsin oma uue kodu chilli
mõtlemise üle. Kui laps näiteks ülikooli läheb või tööle
asub, siis pole see ju üldse oluline, kaua mähkmed olid,
millal rääkima hakkas jne. Ja nende “tee nüüd piss
potti” või “sorry, sa pead kõndima, mis siis et väsinud
oled” jne asjadega tekitab mõtetut stressi.
Meil oli potiga nii, et olin ka päeval laisk, lasin mähkmetes ringi joosta, kuid enne lõunaund panin potile ja seletasin samal ajal,
et enne tuttu minekut peab korra potil käima, äkki tuleb pissi siis tuleb hea uni. Magamise ajaks mähet alla ei pannud (lina alla
panin selle beebi pissikile vms :Dei mäleta, kuidas see õige nimetus oli). Peale lõunaund panin jälle kohe potile. Mõnipäev panin
aluspüksid jalga ja jälgisin teda, kuna ta ennast väristama hakkab (see oli minu jaoks märk, et kohe pissib) ja jooksin laps süles
potile 😀 Mingihetk ei tahtnud ta üldse potile, siis ma ei sundinud ka. Lõpuks hakkas ta ainult ise karjuma mulle “pissile” või
“kakale” aga teda potile pidin ise viima 😀 Palju andis kaasa kindlasti ka päevahoid, kus ta täielikult mähkmevabaks sai, peale
4kuud käimist vist. Nüüd kolmene ja käib ilusti ise suure poti peal ja pühib peale häda ka.
Ma olen alati olnud arvamusel, et laps hakkab käima potil, rääkima, ise sööma, kõndima jne siis kui nad ise tahavad.
Elukaaslase ema rääkis, kuidas mu elukaaslane oli üldse titena väga laisk ja ei võtnud jalgu alla, alles 3-aastaselt läks kõndima
😀
Soomes näed vägagi palju kuni 6 aastaseid vankris
olenemata rahvusest(vanemad kes on vankriga,
neile on tasuta ühistrantsport) ja see ei viita
sugugi vaestele vanematele. Samuti kui on pikad
vähemad vaja läbida või kaua väljas olla on see
kindlasti kordades mugavam lapsele.
Ma su blogi pikaaegne lugeja ja arvan, et võib-olla osad kommenteerivad seda mähkmete teemat just sinu vanade postituste
pärast? Mäletan kui Mari oli väiksem ja ämm tahtis teda potile treenida, siis rääkisid midagi sarnast, et no las ta siis üritab kui
viitsimist on. Usun, et sa ei öelnud seda tookord mitte halvaga, lihtsalt siis oli Mari nii väike, et potilkäimine polnud veel
“iseenesestmõistetav” ja ei tundnud vajadust selleks harjutamiseks. Aga äkki see jättis inimestele mulje, et sa oled “laisk ema”? 😀
Ehk tõesti 😀
Üks teemaväline küss,Kas sa oled täna mingi tänase postituse maha võtnud? Fb lehel nagu enne nägin midagi Aga enam ei
leia 🙁
Ei ole?
Aa see oli see kuidas sa kodus raha teenid, algul mõtlesin et sinu blogi oli..
Mu mehe sugulase poeg on meie pojast 10 kuud
vanem. Kui mehe tädid nägid meie last esmakordselt
hakkati kohe võrdlema teda temast vanema lapsega.
“Oii,meie Gustav oskab juba ammu roomata teie oma
ei oska” halloo, ma alles sain lapse ja kas ta t6esti peab
oskama roomata. Mõnitati teda alakaaluliseks ning
miks ma ei andnud 3 kuusele kartulit alandati mind.
Ma ei suhelnud nendega päris pikalt, kui järsku lapse
esimesel sünnipäeval olid nad ukse taga.
Tõesti see, et sain lapse 15 aastasena ei tähenda seda,
et ma last ei oska kasvatada.
Ma olen ka laisk. Vähemalt ämma arvates. Tulin hommikul lapsega kööki (olime mehe vanematel külas), läksin hambaid pesema ja
ämm hakkas kohe putru tegema. Pärast läks ütles mu mehele, et ta on minus pettunud. Ma olevat lapse nälga jätnud. 😀
Hea, et sa külas olid ja ei ela igapäevaselt koos, ausalt!
Ma ise ka selle üle väga õnnelik! 😀
Mina kirjutaks hoopis kommentaari kirjutajale nii, et nii suur inimene, aga ikka ei tea elementaarseid õigekirjareegleid. 🙂
Mul siis need lapsed kes use potile
hakkasid kaima, kusagil 3 aasta ringis,
see mahe hakkas ebamugav tunduma
ja nii ise vaikselt hakkasid harjutama..
Porandale lasid kull tihti ja terve vaip
haises, aga selgeks nad selle oppisid.
See potile sundimine teeb minuarust
just risti vastupidi, laps jaabki seda
potti kartma.
Mis vahet seal on, poes kaies votan
alati duovankri, peaaegu 3 ne on
uleval, 4 jane istub all, 5 ne on
kaekorval, mismoodi muidu peaks ma
saama asjad tehtud ilma, et koguaeg
lapsi taga ei peaks ajama, suure
kohuga annab veel jargi joosta.
Minu laps ei julgenud/tahtnud ka potile minna niikaua
kuniks otsustasin proovida poti tõstmist voodile ja siis
sinna tal istuda lasta. Esimestel kordadel ta lihtsalt
istus (ilma tavapärase nututa) kuniks ühel hetkel tegi
selle oodatud pissi. Paaripäevase intervalliga hakkasin
potti allapoole tooma kuniks põrandale välja. Meil see
aitas. Jäi mulje nagu oleks ta põranda ja potiga mingi
hirmutava seose loonud ning seetõttu teinud
tramburaid.
Emana oled sa imeline 🙂
Mulle tuli meelde, et te plaksutate, kui Mari on mõne
oma pusle kokku saanud.
Äkki te teete Kardoga nii, et sa lähed tualetti ja uks
jääb lahti, Mari on läheduses, samuti ka Kardo. Saa
teed oma häda ära ja seejärel tuled vetsust välja ja
Kardo plaksutab sulle ja kiidab sind nagu ka Mari ja
Mari näeb seda ja talle meeldib ju kui ta aplausi saab ja
äkki läheb ka potile? 🙂
Mis jutt et sa laisk?? Koguaeg sa teed ja jõuad igale
poole!!Mari on sul iseloomuga tüdruk ja küll temagi
hakkab potitama kui ta tunneb et valmis.
Olen ka selle poolt et last ei tohi sundida.Mul poiss ei
tundnud tähtigi kui kooli läks ja pool aastat hiljem
oskas soravalt lugeda..
No selle pissida laskmise ja siis potile viimise
point on siiski see, et sa reaalselt ka iga hetk
jälgid last ja kohe, kui pissib, viid potile. Kuna
see on 3-päevaga-potile teooria (mis nii
minul, kui paljudel mu tuttavatel ka töötanud
on), siis 3 päeva 100% lapsele keskenduda
ei tohiks too much olla… Sellest pole kasu,
kui suvalisel hetkel pärast potile tassid. Idee
on selles, et ta ise hakkaks tunnetama oma
vajadust.
Aga Miks Mari ei võiks rattaga oma teekondi lõbusamaks muuta? 🙂 nägin teil kuskil pildil, et oli abikatega jalgratas jms, on
ka need ülihead Micro kolmerattalised tõukekad ju 🙂 meie lõpetasime 1,5a selle kärusõidu ära, tõuksiga oli talle palju
meeldivam, pikemad jalutuskäigud selles vanuses said tehtud “sangaga lükatavast, kolmerattalise jalgrattaga(?)” Ja
kaheselt siis tavalise abikatega jalgrattaga. Laps hakkab ennast ise ka suuremana Ja tublimana tundma kui Saab hakata
kasutama teistsuguseid võimalusi, isegi kui need vahepeal talle raskusi valmistavad, tuleb lihtsalt võimalikult vara
igasuguste harjutamistega pihta hakata 🙂
Rattaga käime ka jah, aga näiteks poodi on mul mugavam minna vankriga, sest ma saan ju kauba panna sinna käru alla 🙂
Tuleb välja siis et mari soidab käruga sellepärast et sina tahad toidukotte sellega tassida?
Just! Ja Mari sain selle pärast, et
kuus 50 lastetoetust saada 🙂 muidu poleks ju millegi eest poes käia.
Mul poiss oli üle 2 aasta vana, kui ta vanaema sundis
teda potile. Ma proovisin ise korra ja ta nuttis niiii
südantlõhestavalt, et mõtlesin-kõik omal ajal, kuid
ämm nii ei arvanud. Potil istumine jubeda nutuga, kus
ma tahtsin oma lapse “ära päästa”. Meil läks jube tükk
tegu, et ta ise hakkas käima. Niiet- võta asja rahulikult,
sest iga asi omal ajal ?
Käigu kukele! Ma olen ka laisk ema ja mul on absoluutselt savi, mida teised selle kohta arvavad. Mulle on kõige tähtsam, et lapsed
ise rõõmsameelsed ja terved oleksid ning end väga-väga armastatuna tunneksid. Mingitest tobedatest ühiskonnastandarditest
on mul kõige sügavama keharakuni savi.
Igaüks kasvatagu oma lapsi ja minugipoolest tõmmelgu pooleks end, käigu lapiga järel ja potitagu esimesest elupäevast alates. Ei
mõista neid ka üldse hukka kes nii teevad. 🙂 Neid, kellele teiste lastekasvatus koguaeg ette jääb, aga küll!
ma olin ka laisk ema, täiesti loobusin üritamast teda potile toppida. nagunii pani jooksu ja kisa lahti. Mingi 2,5 aastaselt sai
ostetud suure wc poti juurde väike toolike ja hakkas siis issi järgi seal käima, tegemist siis poisiga . Ja küll Mari teab ise millal see
õige aeg on, pole kellegi teise asi.
Käru annab mugavust ja vabadust emale. Saad köie
kiirelt poes. Saad jonniva lapse kiirelt koju saad
väsinud lapse kiirelt koju. + veel poekotid ja muu
kraam. Saad ise jalutada veidi pikemalt. Ja rasedana
see eriti hea abimees. Potil käimise kohapealt hakkas
mu ema juba siis töötlema kui laps oli 8 kuune. Et
kuidas veel ei käi., kas ikka panen, ju ma ikka ei viitsi
jne Laps hetkel 2.a natuke üle kuu käib toas olles potil.
Aga selle saavutasimine oli suur sund. Õues ja öösel
ikka mähkmed. Ja käru kasutan julgelt veel vähemalt
aasta. Uus beebi ka tulemas. Ma ei riski küll rasedana
lapsega väga kaugele jalutada ilma käruta. Tean, et
varem või hiljem soovib ta sülle. Häbi pärast kodus ka
eki istu.
Ma selle potitamise teemalt küsiks ainult seda et
millega seal lastehoius need kasvatajad tegelevad? Ei
pane lapsi potile ja ongi kõik mähkmetes?
Mari käib lastesõimes, mitte lastehoius. Seal on lapsed suht… 60/40. Ehk siis 40% käivad potil ise, 60% veel ei käi. Enamik on mähkmega jah. Potitatakse neid seal küll, aga ei sunnita kedagi. Seega kui pissimise aeg on, siis palutakse kõiki kenasti potile, kes tahab, see läheb, kes ei taha, see ei lähe.
Töötasin lastehoius ja aasta alguses kõik
mähkmetes lapsed käisid juba poole aasta pealt
potil. Isegi kõige jonnakamad. “Sundida” polnud
kedagi vaja sest juba kambavaim aitas kaasa. Iga
asi vajab harjumist. Aga eks see oleneb ka
hoiust/sõimest. Võibolla hoiul ja sõimel nii
hirmus suur vahe et suhtutakse ka potitamisse
erinevalt. Mul isiklikult oli kõvasti lihtsam panna
lapsi potile kui vahetada päevas mitukümmend
mähet. Aganoh, igale oma.
Meil oli samamoodi. Ah ega ta mähkmetes kooli
nagunii ei lähe 🙂
Sedand küll aga teisedt küljest- kuradi
jõukad on need inimesed ikka et jaksavad
neid mähkmeid osta.
Ei saa mina ka sellest käru teemast aru. Mul saab kohe
kaks ja plaanin veel pikalt kasutada. Eriti poes
käimisel. Ei viitsi mina järel joosta ja end lolliks
karjuda,sest minu poiss paneb alati oma teed. Suva
kuha mina lähen? Kusjuures mult on küsitud,et vana
laps on,et ikka kärus. Oli siis veidi üle pooleteise
aastane. Saan aru,et pikem kui teised. Aga no
tõesti,mis see teiste asi, kui vana ja miks kärus. Ulme
ikka. Potitamine lõpuks vist hakkab minema. Aga
rääkimine siiani null. Ootame ja vaatame, kas äkki
lastehoid aitab kõne arendada ja edasi siis juba
spetsialistid.
Saan kõigest absoluutselt aru, aga kui ma paar nädalat
tagasi nägin ülemistes kahte preilit kes asju vaatasid ja
kaasas oli neil nii umbes 4aastane laps, kes hoidis käsi
jalgade vahel ja ütles “emme ma tahan pissile”, mille
peale emme vastas “sul on mähku all, pissi sinna”, siis
see küll normaalne pole !!!!!
Noh, see olukord kindlasti mitte, aga kuna meie ei tea, miks talle see mähe alla pandud oli ja kas see ema igapäevaselt ka nii talitab, siis on keeruline ka hukka mõista.
Selles mõttes küll, aga kui minu nähtud olukorda
hinnata, siis selle asemel, et edasi šopata, siis
võiks korras lapsega wc-s ära ikka käia.
No muidugi võiks, kahju küll kui laps ise palub 🙁
Vahel on tegelikult nii, et kui laps
utleb, et tahab pissile, siis ta utleb
seda sellel momendil mil juba puksi
hakkab tulema ja see Ema voibolla
ei jouakski temaga wc sse, olen ise
korra nii ostukeskuses olnud, et
enne kui kusisin utles laps, et ei
taha ja siis keset poodi hakkas juba
puksi tegema, votsin vankrist
varumahkme ja lasin tal sinna ara
teha ja viskasin siis prugikasti.
Toepoolest pole see teiste asi
vaadata, pead vangutada, kulmu
kortsutada.
Kui ma oleks teisele korrusele
hakand jooksma ja toiduasjad poodi
jatma, oleks ma lopetanud kusise
lapsega ja ka ilma toiduta.
Vankri kohta- meil siin soomes surutakse viie-kuuesi ka
vankrisse- nii on bussides tasuta sõit ?
Aga minu meelest see küll imelik ei ole…
See postitus on niii hästi kirjutatud- loeks nagu omi
mõtteid?
No ma ei tea, kuuene on juba tõesti väga suur laps 😀
Kusjuures tahtsin ka kirjutada, et Soomes on see jumala OK nähtus, kui isegi vanemad lapsed vankris istuvad. Kui mul oleks
igapäevaselt pikemad jalutuskäigud siis valiksin ka käru, sest kolmene väsib ikka päris kiirelt sellest kõndimisest. Teiste arvamus
üldse ei huvitaks. Mul ei tuleks pähegi linnapildis kedagi viltu vaadata, sest 3a või 4a istub vankris. WTF inimesed, mis mured teil
küll on.
Enam nad tasuta ei saa btw 😉
Meil Turkus saab ?
mu õde sõitis selle vankrikesega ringi isegi 3-selt, kuna mis teha, kui väike inimene ei jõua nii palju kõndida kui tema vanemad
eeskujud. nii me siis käisimegi igal pool, vahepeal kärutas õde tühja käru ja vahepeal kärutasime meie teda. ei ole minu arust üldse
imelik.
potitreenimisega oli ka naljakas lugu, et ta ei saanud poti mõttest üldse aru 😀 istus ja istus potil, kuna ta oli meil sel ajal väga
kuulekas, kuid siis tõusis järsku püsti, jooksis keset tuba, ajas jalad harki ja tegi oma häda, kus juhtus. õnneks nii ainult number 1.
ühel hetkel, kui esimest korda häda potti tegi ja me lihtsalt juubeldasime ja kiitsime, siis hakkas rohkem aru saama ja nii ta läks,
tasa ja targu 🙂
seega ära muretse, küll hakkama saad!
Minu väikevend kandis pamperseid väga kaua, ööpampudest sai lahti alles kui ta oli 5ne, ja asi polnud selles, et mu ema oleks laisk
olnud ( kõik kolm eelnevat last ju ilusti saadud pissile ), siis selgus ,et mu vennal on midagi kuseteedega viga ning sai rohtu, nüüd
on kõik okei 🙂
Ja Mari on endiselt üks armsamaid lapsiii !!! 🙂
Haha, mul on küll kindel plaan mõlemad lapsed kaua
kärusõpradena hoida. Nii mõnigi sõbranna/tuttav,
vaatas imelikult, et miks mul kahe lapse käru vaja on, et
JJ ju kõnnib… Ee no ja päris suure tõenäosusega ta
kõnnibki siis ka hea meelega kui beebi sündinud, aga vb
mitte samas suunas, kus mina ja beebi. Ei hakka ma oma
lapsi tänaval elu hinnaga “kuulekateks” õpetama. Aga
no, kes tahab järel joosta ja tänaval lõuata “et kuhu sa
ometigi jooksed, tule kohe siia” andku minna.
See on jah selline tore omadus neil, et kõndida võib ju osata, aga kahjuks mitte väga kaua ja õiges suunas 😀
Mina olin siis veel laisem v olen. Ma ise ei
viitsinud teda potitada.enne 3saamist saatsi õe
juurde ja hakkas päeva pealt. Ja küsimustele
”miks?”vastasin et mine loe wikipediast. Ta
hakkas 2selt lugema ja 3selt kirjutama ja käru
oli pikalt abivahendiks. Mitte just laiskusest
vaid et ta väsis ära.
Kas ma võin Mari ka su õele saata v ? 😀
Minugi poolest. Ta suht range ?aga
õiglane
Kõike võin uskuda, aga seda et 2-aastane loen ja 3-aastane kirjutab, vot seda ma ei usu never 🙂
Mina lugesin 2 aastaselt 😀
WOWW!!! Su õde peaks väikelaste hoiu avama 😀
Mallukas kuna sa ühtegi loigukest
pole leidnud, siis ma kahtlustan et
Marike on salaja kempsus käimise ammu
omandanud 😉 Pähh need pisikesed potid 😉
See oleks muidugi imeline, aga paraku on ta täna enamiku ajast aias olnud ja raudselt sinna kuskile sujuvalt soristanud 😀
Minu poolpotitreenitud laps situs täna õues aias vanni ja siis sõi sealt seest seedimata sõstraid. Ma lugesin veidi kaugemal
verandal ja mõtlesin, et kust ta neid marju sealt vannist saab. Ja siis hakkas haisu tulema. Inimesed, kui te olete kahevahel,
ärge saage lapsi, see on suht räme töö ja kõik mölisevad ka.