LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

potitreenimine meie maja moodi

19. september 2016

Kunagi ma ostsin raamatu, et laps potile kolme päevaga. Mari rebis selle esimesel päeval tükkideks. Ju ei olnud tal huvi potil käima hakata. Nüüdseks võib öelda, et mähe on tal all vaid uneajal. Ma küll proovisin kohe laksust üldse 100% mähkmevabaks saada, aga peale seda, kui meil ühel hetkel enam ühtegi kusevaba madratsit, tekki, lina ega patja ei olnud ja Mari käterätiku peal magama pidi, loobusin sellest idealismist ja mõtlesin, et kui uneajamähkmed kuivaks jäävad, siis on järelikult õige aeg. Nii kaua lähen siis seda va lihtsama vastupanu teed.

Selle potil käimisega oli nii niru see, et ma tundsin ennast nii halvasti kogu selle kriitika pärast, mis ma sain. Ma tundsingi ennast nõmeda lapsevanemana, kes lihtsalt ei viitsi oma lapsega piisavalt tegeleda, sest need müstilised “kõik teised” said oma laste treenimisega juba ammu hakkama. Muidugi ma pean tunnistama, et selles osas oli see ehk tõesti minu taga ka kinni, et kuna ma enne pidevalt eeldasin, et Mari midagi ei oska, siis ei alustanud ma selle potitrennivärgiga ka kuigi vara. Mul oli kogu aeg peas see mõte, et noh, küllap ta hakkab kohe rääkima ja siis on teda ju juba kerge potile suunata. Ning kui hakkas kõik see diagnooside ralli ja meile pakuti kõiki diagnoose alates vaimupuudest kuni aspergeri sündroomini, siis tundus mulle tõesti veel eriti raske teda potile saada.

Eks ma aeg-ajalt ikka proovisin, et ehk ta sinna peale istuda tahab, aga no mis sa ära teed, kui laps viskab ennast pulksirgeks ja keeldub potil istumast. Oh jumal, mida kõike ma siis lõpuks ära proovisin:

  • Ostsin laulva poti. Et Marile näidata, mismoodi sinna häda tehakse, pissisin ma selle sisse ja ilmselt konkreetselt kusesin puruks, sest vait ei jäänud see jõletis ka peale sajandat pesu ja kuivatamist. Lõpuks viskas mul see pinin kopa ette ja ma tõstsin üürgava poti terrassile vihma kätte. Mari see potil käima ei ajendanud.
  • Ostsin istme suurele potile ja proovisin teda sinna tõsta. Tulemuseks rabelev ja hüsteeriline laps.
  • Kellegi soovitusel panin ma Maril suurel potil istudes mõni aeg kraani tööle, et ehk solin aitab tal pissida. Selle peale hakkas Mari hoopis veega mängima ja üsna pea arvas ta, et WC ongi see koht, kus käiakse potil istumas ja solberdatakse veega. Pissimine jäi võrrandist välja.
  • Läksin tagasi väikse pissipoti juurde ja lugeja soovitusel andsin ma talle vaid siis telefoni kätte. Et no vähemalt on ehk nõus seal peal istumagi. Oligi. Aga pissima mitte. Lihtsalt istus seal, kuni suur potijälg tagumikul ja kondid haiged, ise multikaid vahtides. Potile läks muidugi hea meelega ja vehkis käega takka, et noh, telefon siia! Aga seda ta ikka ära ei ühendanud, et pott=pissimine.
  • Ostsin superuhke pissipoti (sellise, aga roosa), lootuses, et kui sellel mugavam istuda oleks, tuleks äkki piss kah. Jah, jälle paar korda tuli, aga seda lihtsalt tänu sellele, et ta istus seal telefoniga NII KAUA, et häda tuli suvalt peale. Samas sinna aega jäi see ka, kui ta pissihäda tulles tõusis potilt, läks teise tuppa, pissis maha ja siis läks tagasi potile multikat vaatama. Mõnikord pissis ka poti kõrvale maha. A-ha-stus!
  • Lasin tal kogu aeg mähkmeta ja püksata olla, et ehk siis taipab potile istuda. Ei taibanud, aga meie astusime pidevalt pissi sisse. Lisaks vaatas Lotte, et ju siis on tuppa kusemine nüüdsest aktsepteeritav ja lisas ka aeg-ajalt paar loiku. Miks ka mitte, onju.

    7bd90f42d662e4ed5365b820c12fa22d

Siinkohal olin ma juba kindel, et mitte kunagi siin ilmas ei hakka Mari potil käima ja ma pean elulõpuni inimestele seletama, et miks mul on näiteks 34-aastane mähkmetes tütar, kes vahepeal salakavalalt vaibale pissimas käib. Lihtsalt mõistus oli täiesti otsas ja kopp oli nii ees sellest kuradima kusemajandusest. Täielik läbikukkumise tunne, ei miskit muud.

Ja siis. Kuidagi täiesti ootamatult, ma isegi ei mäleta täpselt, miks ja kuidas, aga ma otsustasin, et nojah. Kui ma olen määratud eluaeg kusiseid pükse pesema, siis so be it ja ei pannud enam Marile päeval mähet jalga. St alguses see ei olnud isegi nii järjepidev ja konkreetne, aga no ütleme 70% ajast oli ta päeval mähkmeta. Kui kuskile läksime, panin ikka igaks juhuks jalga. Siis aga mõtlesin, et see võib ka lapses segadust tekitada, et vahepeal saab püksi lasta ja siis ei saa ja…Hakkasin mähkme alla paneku asemel kaasas kandma varupükse ja alukaid.

Esimest korda oligi vist seal lastehaiglas, kus ta alles mõni päev oli päeval mähkmeta olnud ja ta ISE mulle märku andis, et soovib pissida. Ta seda veel öeda ei oska, aga ta häliseb väga kurvalt “emmmmeeee!” ja hakkab pükse sikutama endal alla poole, seega oli see märk, et ta tahab vetsu minna. Ma ei uskunud, et ta seda ka päriselt teeb, aga TEGI! Hea, et ma nutma ei hakanud!

See julgustas mind teda kodus kogu aeg mähkmeta hoidma ja enam ma neid jalga ei pannud ka. Alguses lasin tal kodus püksta olla, aga siis ma sain aru, et kui ta on püksata, siis ta ei tule mulle ütlema, et pissida tahab. Aga kui tal püksid jalas on, siis ta neisse pissida ei taha ja nõnda on suurem võimalus, et ta mulle “emmmmeee!” halama tuleb ja nõustub pissima.

Esiti oli veel nii, et noooo julgelt 90% pissist tuli maha, sest ta lihtsalt ei soovinud pissipotile istuda, kui ma seda pakkusin. Istus seal natsa, tahtis telefoni, aga ei pissnud. Siis mu ema rääkis, et tema juures tõstab ta Mari suurele potile, ilma mingite istmete ja asjateta, niisama hoiab teda seal ja Mari alati pissib. Jäin ka kodus seda proovima ja see tõesti töötab paremini. Seega nüüdseks on mul laps, kes küsimise peale “kas sa tahad pissida” vastab peaaegu alati “mkmmmm!” aga kui ma ta käe kõrval ikka WCsse viin, siis enamasti on käik edukas. Noh, eks ma muidugi viin ka siis, kui mulle tundub, et pole ammu käidud. Ja siis paar-kolm korda päevas annab siis Mari ise märku, et nüüd nagu võiks minna.

Nagu öeldud, uneaegadel on mähe veel all. Eks näis, millal nendest lahti saab, aga no ka praegune progress on tulnud kuidagi kiiresti ja rõõmustab mind tohutult! Et olukorda tulevikuMarile piinlikumaks teha, siis lisan siia ära, et seda, et potile ka häda number kahte teha võiks, ta veel aru saanud pole. Selle teeb ta iga õhtu ära siis, kui öömähe alla pannakse. Lausa nagu ootab selle viisakalt ära. Miks üks inimene eelistab potile kakamise asemel seda püksi teha, ma ei tea, sest tal endal pole ka kuigi meeldiv niimoodi olla, kohe annab märku. Aga kui enne potile tõstan ja pakun välja, et võiks nagu ehk kakada, siis raputatakse nii pettunult pead, nagu ma oleks teinud ettepaneku ta jalad amputeerida.

Ühesõnaga arengut on, aga võiks muidugi rohkem olla. Seega, kellel veel häid soovitusi ja mõtteid on, siis olen üks suur kõrv. Ja kes niisama tahab minuga koos rõõmustada, siis see on ka enam kui teretulnud, sest rõõm on siin pool sood küll suur. Siiamaani pea iga kord kui Mari potti soostub pissima, siis ma heiskan ja juubeldan, nagu ma oleks lotomiljonäriks saanud.

bfa951ca1229aab5588cffe4a5e0d89f

ükskord pakkusin Marile sotti, kui ta potile pissib. ei huvitanud teda kahjuks mu rahalised äraostmiskatsed.

Kui vanalt teie majas potitreenimine pihta hakkas ja millal laps lõpuks vedu võttis? 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

69 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply kaksikute ema 11. oktoober 2016 at 15:54

    kaksikute potitrenniga alustasin umbes 1,5 a vanuses. Rahulikult harjutasime , ainult siis kui aega oli ja kui lapsed olid heas tujus. Ei võtnud seda kinnisideeks , lihtsalt laste püksid maha ja istuma potile ja ise istusin juures põrandal ja rääkisin-kiitsin-naerutasin neid. Potid jäid üldjuhul kuivaks. Tubli rahuliku istumise eest premeerisin neid pisikese killuga Miisu-batoonikommist ( see ilma sokolaadita valge batoonike ). No ja kui ükskord kogemata pissitilk potis , sai asjaosaline suurema kommitüki… Igaljuhul peagi käisid tibid iseseisvalt potte nn proovimas et kas tuleb… Imeline võim oli Miisu-kommil ;)) Hiljem jäid kommid vaikselt ära kui asi käpas oli. See pisike magusatera ei teinud neile miskit kahju küll aga aitas meil potindusele üle minna päris lihtsalt.

  • Reply Helena 21. september 2016 at 17:19

    Oiii kui tore uudis. Palju õnnne Sulle ja Marikesele! :P

  • Reply Kadi 21. september 2016 at 11:02

    Mul plika saab detsembris kolm. Potile hakkasin teda treenima enne kahesekssaamist mõned kuud. Olime ka olukorras kus ta no vabsee aru ei saand,et milleks see pott. Küll tuli püksi küll nirka jne. Kuid kuu peale seda kui manlasiingi tal kusiste pükstega ringi joosta toimus murre. Hakkas potile kinema. Aga. Koos pükstega siis ei saand aru,et peab püksid maha võtma. Ja kui hakkas aru saama,et vaja püsid maha võtta siis vastupidi,ei saanud aru,et üles vaja panna. Noh igasugune kamm. Lõpuks ka vinnasin pükse muudkui kaasa kui kuhugi läksime. Ja öösel võtsin samal ajal ära.oaar korda on öösealla teinud aga muidu tiptop. Ja kaheselt ta ilma mähkuta oligi ?

  • Reply Ra2014 20. september 2016 at 21:44

    Minu tütar on 1a9k vana. Hakkasin teda õpetama, kui oli ehk 1a4k. Röökis, viskas vibusse. Ei saanud mingit moodi meelitada teda sinna potile. Lasteaias ka koos teistega käia ei taha, ainult nutab. Mingi hetk pissis potti, ma kiitsin teda ja ta ütles kaks-kolm päeva järjest, et “pissi potti” ja pissiski. Kaks korda kakas samuti. Ja nüüd on lihtsalt jube, nii kui poti välja võtan siis hakkab tema karjuma. Ei aita telefon ega telekast tema lemmikmultikas Põrsas Peppa

  • Reply Maarja 20. september 2016 at 21:27

    Mina alustasin lapse potitreeninguga siis kui ta oli aasta viie kuune.Päevapealt jätsin ära öise ja õue oma ka.Öine oli enne seda juba kuiv ka.Kuuga oli potilaps valmis.Õnnetusi juhtus enne teise eluaaata täitumist paar korda.Vedas mul:).Praegu töötan sõimes ja mul on rühmatäis mähkmelapsi:),igakord kui keegi neist on nõus potil istuma või sinna lausa pissima hõiskame me kõik suurest röömust:).Ja lapsed ise ka vaatavad alati potti.Neid vetsupõrandal improviseeritud pissimise laule võiks juba ülesse kirjutama hakata:).

  • Reply Riin 20. september 2016 at 19:46

    Ma olen see haige ema kes hakkas last igavusest potile tõstma vist isegi ennem 6 elukuud. Esiti talle meeldis seal istudes syya. Aga pott oli jube suur talle. (Mul babybjörn… vms) pott. Ja no siis peale 2rkamist tostsin potile, ja soime ja siis ta pissis kah aga nagu mu ema ytles, et ega ta veel ei taju. Mis ma sellega ilmselt saavutasin oli see et potti mu plika ei ole kunagi kartnud ja seal protestima hakkand ainult siis kui h2da toesti polnud voi kui kõht kinnima poolne. P2eval m2hkmeid kodus alla ei pannud enam 1.2k poodi minnes voi nii ikka panin ja kylas olles. Siis 1,5 aastaselt kandsin m2hkmeid kaasas sest vooras kohas ta ei pissinud ja kui n2gin et tal juba lausa valus siis panin m2hkme alla pissis 2ra, see hirm vooras kohas pissida siiamaani. M2hkmeid enam yldse ei kasutanud 1,7 kuuselt(vooras kohas obides ainult) vahest ikka oosel tuli alla. Aga j2rjest v2hem. Hakkasin piima andmist ja vee andmist oosel lopetama ja kaheselt on m2hkmed ja voodisse pissimine unustatud teema. ? (valetan pean kahjuks vahepeal tallinnast- valka soitma ja no nelja tunnisele soidule olen ka pannud aga see teeb lapsele niiii nalja, patsutab oma m2hkut ja itsitab aga on suutnud see 4 tundi ka kannatada !!!)

  • Reply Tatsu 20. september 2016 at 17:54

    Mina alustasin potile panemist siis,kui laps oli 8 kuune,paar nädalat oli korras ja siis kõik, järgmised 6 kuud lihtsalt keeldus potile istumast, karjus juba siis,kui ma mingil põhjusel kõndisin tema potist mööda. Siis lõpuks oli jälle nõus istuma,aga häda ei teinud. Kui laps sai 2 aastaseks, suvel,hakkasin uuesti proovima,aga siis oli juures tädipoeg,4 aastat vanem,kes hakkas igakord näpuga näitama ja naerma,kui piss püksi tuli,jätsin pooleli,endal oli ka paha tunne. Septembris saime omaette minna,siis proovisin uuesti,altkäemaksuga,sain lapse 2 nädalaga 100% mähkmevabaks ja altkäemaksu-vabaks :)
    Nüüd on 3a3k,vahest ikka tuleb piss püksi,kui mänguhoog on nii suur,et lihtsalt ei märka, et häda peal.
    Kakama hakkas ka kohe potil, teda häiris rohkem püksis olev kaka

  • Reply Piuks 20. september 2016 at 14:57

    Mul vedas esimese lapsega nii hästi, et ta küsis esimest korda potile öösel. Ärkas üles, küsis ja nii jäigi. Sõna otseses mõttes üleöö.

    Teisega aga nii lihtsalt ei läinud, sest ta kartis paaniliselt potti kakada ja lõpuks kartis ka mähkmesse kakada ja hoidis päevi häda kinni. Ehmatas esimene kord selle pruuni asja peale, mis temast välja tuli. Olin pikalt mures ja nõutu, aga lõpuks aitas ikkagi aeg. Lihtsalt ühel päeval saime asja korda. Jäin ise rahulokuks ja miski lõpuks mõjus.

    Küllap nii ka teil. Kui ta praegu juba potti pissib, siis küll ta lõpuks ainult sinna häda teebki :)

  • Reply Kertu 20. september 2016 at 14:56

    Taanis alustatakse potitreeningut ALATES 3a. Sest siis on laps psühholoogiliselt valmis. Alustatakse kergema hädaga. Kõik need lapsed ootavad et mähe jalga pannakse ja sis teevad kaka sinna. See on täiesti normaalne.
    Mu seletused on hästi kehvad aga lastel on omad kindlustunded/turvatunne, ehk et mähkmesse kakamine on turvaline. See on midagi mida nad on sünnist saati teinud ja see ongi nende meelest turvaline.
    Ja nad ootavadki, et see mähe alla pannakse ja teevadki sinna oma häda. Tuttava laps hoidus 3p häda kinni. Ema veenas, et mähkmed in poes otsas ning enam lihtsalt ei müüda.
    Ma ei taha siin pasarahet kaela saada ja kuulda kuidas kõigi lapsed 11k potil käima hakkasid jne. Taanis on nii ja siinsed spetsialistid soovitavad nii.

    • Reply Nimi 20. september 2016 at 19:27

      No minu alla 2 a laps käib juba rõõmsalt potil. Ta tunneb ennast väga kindlalt isegi suurel potil. Tema jaoks on see väga tavaline asi. Kas mul on siis mingi imelaps või (Taani lastega võrreldes) või olen mina Taani mõistes hull ema, kes võtab lapselt turvatunde? :D
      Mina kindlasti ei näita emadele näpuga, et näe 2-3a ja mähku jalas, et häbihäbi… Aga kui mingi spetsialist ytleks, et pange 3 a mähkmed jalga, et see väga okei ja ärge enne potile pange…siis on kyll kahtlane :D

      • Reply Kertu 20. september 2016 at 20:59

        Kujuta sa pilti, minu oma hakkas 1a 2k potil asjatama. Esiti hakkas potti tulema kaka ja ta lihtsalt keeldus mähkmesse kakamast.
        Siinsed spetsialistid ei pea vajalikuks varasemalt treenida neid, st nad ei pea lapsi pooletoobisteks, kes alla kolmeselt veel potil ei käi (nagu eesti emadel teisi lapsi on komme sildistada/süüdistada/manitseda ka luti suhtes). Sama süsteem on ka Rootsis.
        Minu jutu point oli see, et loomulikult õpivad lapsed 1a1k potil käima kuid need kes seda ka 3a veel ei tee ei ole puudega ega teistest maha jäänud.
        KUI kaheksandaks eluaastaks laps veel alla teeb, siis on probleem. Enne seda ei saadetakse isegi spetsialisti juurde ;)

        Aah ja loomulikult ei arva taanlased ega siinsed spetsialistid, et me lapsepiinajad vms oleme, kes lapsed varasemalt potile treenivad. Siin hakkavad lapsed 11 k hoius käima, seega on vanematel kodus sellega tegelemiseks vähe aega ning pedagoogid ei tegele sellega enne kolmandat eluaastat.
        Samas aga oldi väga üllatunud kui laps 1a 5k päevahoius hakkas käima ning teatasin, et käib potil jne. Kõik olid väga positiivselt meelestatud selles osas.

        • Reply Kristi 20. september 2016 at 21:20

          Mina olen taanlastega ühel meelel. Kõik sõltub lapsest. Esimest last hakkasin 8k vanusena potile treenima. Jamasin pea 2 aastat ja tulemuseks oli, et lasteaias õppis 2a8k vanusena potil käima. Teist last ei olnud võimslik hsrjutada, kuna elutingimused ja -olud olid muutunud ning nüüd, kui laps on 2a6k vana, küsib ise potile ja õnnetusi juhtub harva. Lihtsalt hulga närvirakke säästsin teise lapsega.

  • Reply K 20. september 2016 at 12:22

    Siit järeldus-tuleb juba aastaselt panna aluspüksid jalga, et kaheselt mähkmevabaks saada:D

    Endal kaks tüdrukut, vanem oli öösel ja päeval mähkmevaba 1,7-aastaselt, lihtne treening emmele ja lapsele. Nooremal tüdrukul läks raskemalt, viskas potil vibuks ja kisas algises, aga nii nädalaga sai selgeks ja 2-aastaselt öösel ning päeval mähkmevaba. Minu enda kättevōtmise asi, oleks ehk juba varem saanud mähkmevabaks, sest mölemad lapsed rääkisid varakult ja igas mōttes taibud.
    Iuuuuu, ei kujuta ette 3-aastase mähkmeelu…prrrr.

    • Reply Mallukas 20. september 2016 at 18:28

      3-aastase mähkmeelu on vast suht sama kui 2-aastase oma.

      • Reply K. 20. september 2016 at 21:51

        No enamasti kolmesed räägivad vabalt, joonistavad ja õpivad tähti, mõned loevad kümneni jne. Rääkimata sellest, et mõni kolmene kaalub ikka väga palju ja pikkustki omajagu. Ja ei oska potile küsida? / olen Taanis, Aalborgis elanud aastaid, seal käivadki lapsed koolini luti ja mâhkmetega, aga Taani ongi Euroopa Setumaa, nt Prantsusmaaga võrreldes/

      • Reply J. 21. september 2016 at 06:31

        Aga kuidas ta lasteaias vastu peab? Kas seal ka juba mähkmeta? Ja kas õpetajad siis varem ei soovitanud mähku ära võtta? Ma tean, et meie sõimes mingi poole aasta peal õpetajad palusid lihtsalt mähkmed ära võtta (paaril lapsel siis need veel olid) lasteaeda tulles ja tegelesid sellega päeva jooksul ise ka :)

        • Reply Mallukas 21. september 2016 at 07:00

          Lasteaias on ta ka unede ajal mähkmega, mõnikord panevad õue ka mähkme, sest seal olla neid raskem jälgida :D

  • Reply Kristel 20. september 2016 at 11:12

    Ideaalis plaanisin kolmanda lapsega häda tegema harjutamist 6-kuuselt. Olin selle kohta lugenud ja tundus teostatav. Tegelikkuses muidugi nii kerge see ei olnud ja sinnapaika see asi jäi. Seega alustasingi potitreeningut selle sõna otseses mõttes, siis kui sai 2 täis. Pott muidugi ennem majas olemas, olime sellega tutvunud ja mõned pissidki kogemata sisse tulnud. Aga kuu enne lasteaeda minekut võtsime asja tõsisemalt käsile. Alguses läks asi ilusasti, kuid siis tuli täielik protest, jookseb mul nutuga järgi ja nõuab mässu allapanemist. Ei hakkanud väga stressama, teadsin et lasteaias koos teistega läheb asi kiiresti korda. Ja nii oligi, nädal peale lasteaedaminekut läks ise vabatahtlikult potile! Ja hakkaski ise edaspidi minema, mitte mina ei pidanud meelde tuletama. Tänaseks hoian mässut all veel vaid öösiti. Eks paistab millal sellega ühele poole saame. Ahjaa, lasteaias uurisin teistelt emadelt ka, et kes päris mässuvabad, siis mina selliseid ei näinudki.
    Kirjutad et madratsid märjad. Sa neid pehmeid kummilinasid pole lina alla proovinud panna? Mul need alati lina all, vähemasti jääb madrats kuivaks.
    Parimat!

  • Reply Katu 20. september 2016 at 10:57

    Meil on poiss 2,2 ja väga pikalt juba üritame teda potile saada. Ei hea, kurja ega kavalusega. Kodus enamasti potile minemast keeldub ja eelistab püksi lasta. Sõimes käib küll teistega koos ilma probleemideta, aga laseb oma 5-6 sortsu ka püksi. Sõimes on aga poliitika, et neil mähkmed lubatud pole ja seega käib laps ka õues märjalt ja külmunult ringi. Kavatsen varsti neile õpetajatele seal politsei kaela saata – kui keelduvad õuemineku ajaks mähet alla panemast, peavad samal sekundil, kui piss tuleb viima ta sisse riideid vahetama. Kui seda ei saa garanteerida, siis kasutagu mähet. Oeh, kerge öelda, raske saavutada. Näis, kaua ma oma lapse inimõiguste eest kaklema pean. Kas enne annab tema alla ja hakkab lõpuks ometi pükse kuivana hoidma või annavad alla õpetajad ja soostuvad lapse tervist säästma ning tunniks ajaks päevase õuesoleku ajal talle mähet panema.

  • Reply Tühi 20. september 2016 at 08:51

    See teema on mul küll aastakümneid tagasi läbi käidud, aga üks (nüüdseks juba) pisut koomiline kild tuli meelde: üks mu lastest oskas küll väga varakult potile käia, aga pott pidi olema tema isiklik, mingid muud võimalused olid välistatud. Ei mingit käte peal hoides pissitamist, mitte ühtegi võõrast potti.
    Seega oli mu “emmekäekotis” peale sukkpükste, taskurätikute, vannipardi(?), küpsisepaki jne jne jne veel “the pissipott”. Lastega väljas käies lootsin pidevalt, et ma midagi kotipõhja niimoodi ära ei kaotaks, et tolle leidmiseks oleks vaja koti sisu välja laduda….

  • Reply Katrin 20. september 2016 at 08:50

    wiiii, nii tublid olete!

    mina lapsetu, kuid see potitreenimine tundub juba praegu nii kohutav ja raske :D loen ikka huviga kõik kommid läbi ja panen tarkusi kõrva taha :D

  • Reply Kadri 20. september 2016 at 08:45

    Mul oli laps 3,5-aastane kui veel praktiliselt iga päev sain lasteaiast kaasa kotitäie musti riideid. Mõnikord ka voodiriided. Pissile läks ta ilusti potile aga kakas alati püksi. Tundus, et häbenes öelda ja lihtsam oli kusagile kapiukse taha maha kükitada ja vaikselt asjaga ühele poole saada. Ei aidanud seletamine, küsimine, pidevalt vetsu viimine.
    Aga mis aitas – lihtlabane ära ostmine. Ehk siis tegime “tubliduse tabeli”. Iga puhta päeva eest sai hunniku kleepsude seast valida ühe, mille kleepis tabelisse. Peale igat viit kleepsu sai pisema üllatuse, kui 10 kokku sai – sai suure kingituse. Mõnikord lasin ise poes valida, mõnikord üllatasin teda ise. Vahepeal kingitusi/asju ei ostnud.
    Alguses tõi kaasa nuttu ja pettumust, kui ei saanud kleepsu valida aga lõpuks motiveeris see teda nii, et kui tabeli 6*10 päeva läbi said, siis ütles ise, et nüüd on ta juba suur tüdruk ja uut tabelit enam vaja pole. Ja peale seda pole kordagi enam “õnnetusi” juhtunud.
    Proovi, äkki aitab :)

  • Reply Kärt 20. september 2016 at 07:24

    Alustasin 1,5 aastaselt. Pool aastat jändasin, tema aga pissis koguaeg ikka püksi. Potist polnud juttugi. Tihtilugu oli nii, et panid potile, seal miskit ei teinud, läks teise tuppa ja pissis maha.
    Kaheselt hakkas lasteaias käima ja kolmandal päeval tuli koju ja nõudis pissile. Sellest ajast saati ei olnud päeval mähkmeid all.
    Nüüd kolmeselt, kui vaatasin et öösiti ikka väga enam ei pissi mähkmesse otsustasin hakkata proovima ilma. ( tegelt keeldus laps ise mähkmeid jalga panema, mis mul muud üle jäi ?). Igaks juhuks ostsin need alusmatid beebidele ( mähkmemoodi linad vms) ja olen pannud need lina alla, et kui juhtub ja pissib püksi siis jääb madrats vähemalt kuivaks. Aga muidugi iga öö ärkan ühe korra üles ja viin ta potile ning siiamaani on läinud edukalt. ?

  • Reply Tyy 20. september 2016 at 01:31

    Ma ei taha sind kadedaks/hulluks ajada aga ja meil lõpes mõlema lapse mähkutamine kuskil aasta ja 5-6 kuud. harjutama hakkasin nii pea kui pead hoidma hakkas, nii et äkki oli kuune siis. Loomulikult ei pannud teda siis potile aga alustasin reflekside treeninguga. No see vee solina värk ja veel olin välja nukinud mitme min. peale söömist on sortsu oodata. Seda varast treeningut peangi põjuseks, miks kiirelt mähkudele lõpp ja potil käimine ok tegevus. Aa (hiljem istuvlaps) kui kohe ei teinud , siis pikalt istuda, et rant kannikal, ei lasknud. Et oleks vahe – see pole ajaveetmise iste. Minu meelest kunagi varem kirjeldasin pikalt kuidas veel mitte istuvat last harjutada.
    Eks see emadus on igal omade nippide leiutamine. Minul tekkis see esimese lapsega sellest et oli kangas mähkude ajastu ja pesta tuli neid igapäev suur laadung. Suviti veel võeti soevesi ära ja nii püüdsingi kasvõi mõne mähku päästa ja märkasin tulemust sel tegevusel.
    Muide olen edukalt näidanud ka teistele nende beebid on sama võimekad.
    aa ja alati pai ja näita oma rõõmu ja kiida.
    Ja veel üks lisa teema , küsimus. fb-s ringleb beebi raustamise nipp, kas keegi on seda oma beebiga katsetanud.
    http://www.youtube.com/watch?v=j2C8MkY7Co8

    • Reply Rita 20. september 2016 at 15:45

      Kusjuures kui mul veel last ei olnud, siis ise plaanisin ka hakata kohe poti kohal hoidma kui pead kandma hakkab (minuga tehti ka nii), aga kui laps käes, avastasin, et peale sööki ja peale ärkamist kohe pissi ei tulnud nagu ema mulle rääkis ja ma ei viitsinud oodata ja passida, et millal ta lõpuks soostub seda tegema. Teine põhjus on veel see, et kuna mu laps oli väga-väga rahutu sünnist saati, siis mul polnud lihtsalt jaksu sellise asja jaoks. Hommikul voodist üles tõusmine oli maailma kõige jubedam asi, kuna terve ööläbi käis triangel. Selle tõttu juhtus ikka nii, et kui ma lõpuks end voodist välja suutsin ajada (ma ikka esimesed veerand tundi oigasin ja ahastasin voodis), siis laps oli juba mähkme täis lasknud :D lohutasin end sellega, et nüüdisajal on mugavad mähkmed olemas ja eluks ajaks ta nagunii mähkmetesse ei jää.

  • Reply et 20. september 2016 at 00:10

    Meil oli 2a paiku juba täitsa hästi potiga, aga siis sündis väike vend ja kutt hakkas protesti märgiks nurka laskma. Jooksin tal titt tissi otsas toast tuppa järgi ja tõmbasin vaipu eest ära, et vähem pesemist oleks. Paar kuud tegin seda tsirkust ja üks hetk lihtsalt mõtlesin, et p****, mul on ka närvid. Panin talle mähkmed alla tagasi ja mõtlesin, et suva, saab kunagi pruudi, ju see võõrutab märkmetest ise. Jätsin ta rahule kogu selle potivärgiga ühesõnaga. Ja üllatus-üllatus, kuskil nädal või poolteist läks ja üks hetk avastasin, et käib ise potil ja suht täiuslikult. Suurel potil kusjuures. Nii et jah, ju ta siis polnud enne valmis. Nüüd on väiksem 1a7k ja vaatan, et tal vist tuleb varem see asi. Igatahes annab ta vähemalt peale häda teada, et tegi ära

  • Reply Gerly 19. september 2016 at 23:10

    Oi ma tean seda tunnet. Mul ema kipub alatihti tänitama, et teie küll sellises vanuses(mul poiss 2a7k) püksi ei teinud… No ei teinud siis ei teinud aga näe minu laps teeb.
    No olgu enamus pissi saame potti, nüüdseks isegi 99% võiks öelda. Magamisel hoian mähet all, kuigi see on enamasti kuiv. Aga kakamisega on meil probleem. Nimelt ta ei ütle, kui tal on häda(ega pissigagi ei ütle) ja seda väga ei ennusta ka. Ja ma ei ole suutnud talle selgeks teha, et tuleb öelda. Lasteaias sama asi, mähkmeid ei panda ja suunatakse mingi aja tagant potile.
    No kuidas paganas ma teen sellele väiksele hingele selgeks, et tuleb öelda??? Vahel on muidugi ka helgeid hetki, kui ta mulle ütleb või kangutab wc ukse taga aga see % on väike.
    Ahjaa, mul poiss käib ka suure poti peal aga tal oma prilllaud, mille ta siis ise tahab peale ja maha tõsta ?
    Ühesõnaga oleme saatusekaaslased sellel ränkraskel teekonnal ?

  • Reply Maret 19. september 2016 at 22:54

    Esimesega alustasin 1a ja kuue kuu vanuselt. Päeval mähe täitsa ära, aluspüksid jalga, unede ajal ja kodust väljaspool mähkmetega. Kahe esimese nädala saak 2 kakat ja 1 piss potti. Ohh seda lõputut pükste küürimist. Vaibad korjasin juba aegsasti kokku, igapäevane põrandapesu SmellNetiga oli tavaline, kakaste pükste küürimine. Öäkk! Pooleli jätta tundus ka kuidagi tobe. Kaks kuud järjepidevat potitamistrenni. Siis jõudsime selleni, et mähe ainult öösel all ja päeval juhtus harva õnnetusi. Öise mähkme julgesin ära jätta alles 2a3 kuu vanusena. Sellest alates täitsa kuiv, ka õnnetusi ei juhtunud. Öösel ekstra pissile ei pannud, pott oli küll igaks juhuks voodi kõrval. Teise lapsega alustasin kui ta oli 1a ja 8 kuud vana. Samamoodi vaibad ära ja iga natukese aja tagant panin potile, aluspüksid jalga ja mähe ainult kodust väljas käies ja unede ajal. Alguses tundus, et ta absoluutselt ei saa aru, millal tal pissi häda on, soristas kuhu juhtus. Samas kaka tuli püksi ainult paar korda. Kuu aega hiljem käis nagu klõps ja põhimõtteliselt päeva pealt hakkas potil käima, öise mähkme kakkus ise alt ära. Äkki ikka eeskuju vanema lapse näol oli nakkav vm. Igatahes praegu 1a 11 kuud vana ja täiesti mähkmevaba. Käib ilusti potil, vajab veidi abi pükste alla ja üles saamisel, pühkimisel ning mõnikord unustab kleidisaba enne istumist üles tõsta. Tema puhul praegu rutiiniks see, et igal öösel ta ärkab korra, et meile kaissu tulla ja siis kiirelt tõstan ta enne poti peale. Samas on ka öid, mil ma pole ärganud, et teda potile panna ja tema on hommikul ikka kuiv. Pärast ärkamist läheb suht kiiresti ise potile. Ehk siis kuu aega järjepidevat karmi tööd. Ainukesed öised õnnetused on olnud siis, kui on 2 korda õhtul arbuusi söönud. :)

  • Reply Hanhan 19. september 2016 at 22:38

    Ja proovi ikka stressivabalt ja samm- sammult sest tänapäeva pampersimaailmas muideks on probleeme ka kooliealistel lastel, et situvad püksi konkreetselt teadlikult ja tee või tina potile ei lähe…

  • Reply Heidi 19. september 2016 at 22:35

    See kakamise teema pidi olema see, et on harjunud, et riie on ümber mitte nahk õhu käes ja seda annab ehk treenida nii, et lõikad alukatele lõhe sisse ( nagu idamaades on lastel auguga alukad), et üldse potile saaks. Las istub siis need püksid jalas.

  • Reply piret 19. september 2016 at 22:01

    No nii 11 kuuselt hakkasin lihtsalt istumist harjutama ja öösel ei pannud enam mäletab. Ja seda päeva pealt,mitu korda vahetasin öösel linu,aga jarjepidev viis sihile ja paari kuuga sain ööd mähkmevabaks. Kuskil aastaselt ei pannud ka päeval maht enam, väga,väga harvad juhud ( pikad bussi,auto,rongi sõidud), kui mähet kasutasin. Vaeva nägin,kodu haises vahest kuse järele,aga ca poolteist aastaselt juhtus veel vaid mõni õnnetus ja kui aasta 10 lt lasteaeda läks,oli juba puhas poiss. Enam vähem šampooni kaks last harjutatud ja kohe kohe kolmanda proovin ka samamoodi. Järjepidevus ja pissi haisu kannatamine pikemat aega oleks minu poolt märksõnad.

    • Reply piret 19. september 2016 at 22:03

      Oih,telefon on ikka nii mõnegi sõna omamoodi keeranud,vabandust ?

  • Reply Mirju 19. september 2016 at 21:44

    Kui aus olla, siis sain sinu potijuttudest innustust ja treenisin oma kohe 2 aastaseks saava poja ka hiljuti potil käima. Kuigi olen suve jooksul teda potile proovinud panna kordi ja kordi, siis aitas lõpuks ikkagi see, kui talt mähkud lihtsalt alt ära võtsin. Natuke sai maast pissi koristatud ja paar korda juhtus, et tuli õuest mängimast tuppa riideid vahetama tulla aga asi toimis ja poiss käib nüüdseks potil. Paneb ukse enda järel kinni, käib potil,tühjendab poti ära, tõmbab vett peale, peseb käed, kuivatab. Kodust kaugemale minnes ja uneajal olen mähku jalga tõmmanud, aga viimane nädal on tõestanud, et seda on vaid öösel vaja läinud.

  • Reply Averiin 19. september 2016 at 21:14

    Mul laps ka ei võtnud pikalt vedu. Sai hooti potti tehtud, aga mähe oli pidevalt all, sest hoius tal tekkis alati põienõrkus ja kui suvel puhkus tuli, siis võtsin asja käsile. No kohe 100%. Vahel oli väga raske, sest õnnetusi juhtus ja öösel pidi teda ka miljon korda potile toppima ja kaka tuli alati alukatesse, never potti. Siis nagu hakkas korraga matsu jagama ja elu läks veits kergemaks: päevased õnnetused harvad, kak tuleb ka kenasti potti enamuse ajast ja öösel vaid korra potile. Minu esialgne mure, et tuleb hakata apteekides neid täiskasvanu mähkmete soodukaid jälgima, on kadunud. Ei ole midagi soovitada, lihtsalt ära anna alla. Olete mõlemad tublid :)

  • Reply Ann 19. september 2016 at 21:05

    Mallu.. Kui sügavalt Mari magab? Oled sa proovinud talle öömähkme une pealt alla panna? Et ta arvaks, et jäi pükstega magama? Äkki õnnestub nii ka ükshetk nr 2 potti saada :)

  • Reply E 19. september 2016 at 21:03

    Alustasin natuke enne lapse 2 aastaseks saamist ja umbes 1 kuuga oli kõik korras. Kohe täiesti mähkmevabaks kuna muidu tekitab segadust. Siiamaani on varupüksid alati kotis, sest olen harjunud ning õnnetus ei hüüa tulles. Enne magama jäämist kindlasti tuleb potil käia, öösel kohe tunnen kui see ununeb ☺

  • Reply Evelin 19. september 2016 at 21:02

    Minu tüdruk hakkas potil käimise vastu siis rohkem huvi tundma, kui meisterdasin talle seina peale n.ö. potitabeli (illustreerisin arvutis vastavalt ära lapse ja muude temaatiliste pildikestega) ja rääkisin talle, et see on potitabel ja iga kord kui ta potil käib, siis saab ta sinna tabelisse kleepida omal valikul 1-2 kleepsu.
    Kleepsud meisterdasin ma ka ise – otsisin erinevaid huvitavaid pildikesi välja, mis teda huvitada võisid
    (multikatest mingid tegelased jms) ja printisin printeriga kleepsulehele. Võib vabalt ka poest erinevaid kokku osta või lihtsalt liimiga pilte kleepida.
    Ja siis oligi nii, et see pani lapse potist huvituma, sest siis sai ta ise kleepsu valida ja sinna kleepida. See oli nagu autasu talle ja kleepimist tehti ikka suure õhinaga. Seda enam oli tal põhjust potil käia.
    Muidugi unustas ta vahel selle asja ära, aga sellegipoolest oli see meil suur samm edasi kuivade pükste poole.
    Alustasin sellega, kui laps oli umbes 2,5 aastane ja 3 aastaselt, kui lasteaeda läks, jäid püksid enam-vähem kuivaks. Teinekord mänguhoos läks ikka vahel meelest ka see asi. :)

  • Reply Kristi 19. september 2016 at 20:55

    beebigrupis mõned juba u 6-kuuselt last potile hakanud panema. ma proovisin ka, et vähemalt hakkab mõttega harjuma, et kõik hädad nüüd ainult potti ja mähkme unustame ära, aga ma tahan öösiti magada veel seega jääb hilisemaks. mees ei näe mõtet sellel, kui ta sinna end ise nkn ei saa istuma vedada. ema mul ütles, et kõiki kolme last hakkas potitreenima, siis kui käima hakati. seega hakkan pihta, kui jalad alla saab :D ise nägin ka kunagi, kuidas sõbranna laps edukalt u 1.3aastast sai potil käima õpetatud. beebi ise tuli ema juurde, kutsus teda kaasa ja näitas, mis potti tegi ja ema siis kiitis taevani :D aga nägin, kuidas ikka kurja vaeva nägi ka sellega

  • Reply Nimi 19. september 2016 at 20:49

    Mina tunnistan, et olin alguses (3päeva) laisk ja rumal, laps oli 1a8k ja mõtlesin, et õpetan ta siis ka potil käima :D aga kui nägin esimesel päeval palju ta pissis põrandale, siis panin mähku alla ja aeg-ajalt panin ta lihtsalt potile…tagant järgi täielik lollus…kui ikka potitreening, siis tuleb mähkudest loobuda, (vähemalt ajaks kui laps üleval on )
    Ja nii sain ta kohe potile, mähkud ajavad lihtsalt lapse segadusse :)
    Põdesin, et kuidas ma temaga välja lähen, et äkki peaks ikka mähku panema, aga võtsin ennast kätte ja otsustasin varupükste kasuks ja mingeid õnnetusi ei juhtunud :)
    Ps: minu laps ei osanud siis veel rääkida, aga koos potitreeninguga tuli ka sõna pissss.
    Ja olen märganud, et ei tasu küsida, et kas sa tahad pissile… Parem on öelda, nii lähme käime pissil ära :)
    Mina sain asja nii toimima.

  • Reply kätlin 19. september 2016 at 20:49

    Alusatsin potitreeningut siis, kui laps oskas iseseisvalt istuda. Istuda oskas, aga ega ta seda potil teha tahtnud. Proovisin ka igasugu variante läbi, aga ükski ei töötanud tema puhul. Olin hullumise äärel. Kuulsin sõbrannadelt, kuidas nende lapsed juba ammmmmmu potil käivad ja üldse mähkmeid vaat, et ei kanna. Minu laps samamoodi keeldus istumast potil. Viskas vibusse, karjus, röökis nagu oleks teist piinapinki lükanud. Aga ühel päeval, kui piss hakkas diivanile tulema haarasin teise ja surusin potile. Ja ta jäi sinna. Kui muidu oleks sealt röökimine ja minema jooksmine toimunud, siis ta istus ja pissiski lõpuni. IME oli sündinud. Laps oli tol hetkel 1,8 aastane. Nädal hiljem küsis juba ise potile ning oligi pm mähkmevaba. Edasine areng selle koha pealt oli hästi kiire. Ärkveloleku ajad olid mähkmevabad, varsti lõunauned ja sealt edasi ööuned.
    Mõnede sõbrannade lapsed, kelle lapsed käisid 7,8 kuuselt potil tegid püksi ka kolme, nelja aastaselt. Ja siis oli minu kord silmi pööritada:” Kas ta ikka veel teeb püksi???”. Vot siis.

  • Reply Martaj 19. september 2016 at 20:42

    Alustasime âkki 7-kuuselt,2-aaastasena on ta mul mâhkmevaba igastahes. Suuremaid tagasilööke polnud,pisemaid ikka :) . Eks see yks paras teekond on. Edu teile!

  • Reply Janika 19. september 2016 at 20:33

    Ma hakkasin lapsele potti tutvustama umbes siis kui ta istuma õppis (umbes poole aastaselt) ja istus hea meelega, tegi ka kogemata vahel häda sinna. Ja vahelduva eduga käib koguaeg potil ja vähemalt 80% kakast saame ka potti. Pissimist ta potiga ei seosta eriti..istub potil ära, kakab ilusti potti ja siis läheb kuskile nurka pissima :D laps hetkel 1a4k. Aga kakamine on tal käpas, vahel isegi ülteb “kaka-eeee” kui tahab. Enamasti lihtsalt panen peale sööki potile. Lähitulevikus on plaanis ka täiesti mähkmevabaks saada, ilmselt ka lihtsalt enam päeval mähet ei pane ja jooksen lapiga järgi :D

  • Reply Kerli 19. september 2016 at 20:27

    Oh see on vist ikka iga lapsega täiesti erinev. Mu tütar oli aasta ja kolm kuud ja talvel ma midagi sellest poti-treeningust mehele mainisin ja ta ütles et “sul pole ju siin kodus midagi teha temaga, hakka pihta!” Ja mulle tundus see nii loogiline, sellest ajast oli kodus ilma mähkmeta (keskkonna teema aitas ka kaasa, et mis me neid pissitilgaga mähkmeid ikka sinna metsa juurde viskame, mis ka tema 50 juubeliks pole ära mädanenud). Kaks pissipotti oli, üks tema toas ja üks vannitoas (sest meil on suur kodu), eks algul pissis püksi ja maha palju aga paari nädalaga juba hakkas aru saama miks ta potile pannakse. Eriti hea oli see et üks pott oli tema toas, sest ta oleks röökind kui koguaeg peab mängu pooleli jätma ja vannituppa (kus on igaaaav) plastik potile istuma. Potil oli tal vahel raamat käes ja ma kordasin piss piss. Iga kord kui pissis püksi või maha siis ikka rääkisin uuesti ja uuesti ja 1000 korda uuesti. Kui oli aasta ja viie kuune siis enam öösel ei pissinud ja päeval suutis ka 5h kinni hoida kuni potile sai. Õues oli veel mähkmega sest oli jahe aga kui oli aasta ja kuus kuud siis oli maikuu ja ma otsustasin et tassin siis topelt pükse ja aluspesu kaasas (need ju nii tillukesed) ja kui juhtub õnnetus siis juhtub. Päeval olime ikka pikalt pikalt õues seega aitas carry-potty mis käru all oli, kõik Tallinna südalinna pargid on meil avalikult ära kasutatud pissimisele, noh põõsa taga ja ikka diskreetselt aga siiski. Muidugi on õnnetusi juhtunud aga siis ma süüdistan rohkem ennast et lapsele ei meenutanud või üle ei küsinud et kas pissi häda on. Seega läks kergelt aga rohkem lapsi ja kogemusi mul pole niiet võrdlus puudub.

  • Reply Ketu 19. september 2016 at 20:22

    Kui poiss beebi oli, harjutasin teda hipsikutega kodus olema, mähku panin vaid magamiseks ja väljaskäimiseks. Tasapisi muutus see minu jaoks tavaliseks, et lapsel oli riidest mähe või lihtsalt aluspüksid (6kuud-1a).
    Olin kusagil kuulnud, et peale seda kui nad kõndima hakkavad, läheb umbes 5 kuud aega enne kui nad oma põit kontrollima hakkavad. Eks ma siis selle järgi talitasingi ning kuna poiss hakkas kõndima 10-kuuselt, siis veidi peale esimest eluaastat ostsin väikese poti ning hakkasin talle seletama, et mis see on ja milleks. Alguses muidugi ei pakkunud see mingit huvi, kuid umbes 1a3k hakkas ta minuga koos vetsu kaasa tulema ja ise küsima potile. Mis mul selle vastu sai olla :)
    Umbes 1,5 aastaselt jätsin ta päevasel ajal mähkmevabaks, eks õnnetusi ikka juhtus, aga mitte miski paanilist. Kohe peale 2 aastaseks saamist, hakkas ta ka öist mähet ära kakkuma või jooksis eest ära, kui tahtsin seda panna. Mis seal ikka, saatsin ta palja pepsiga magama ja panin öösel salaja mähkme (minu laiskus, et mitte öösel linu vahetada :D ). Kuuke hiljem olid aga mähkme täitsa kuivad ja ma küsisin ta käest, et kas ta ärkab öösel üles, kui pissile tahab minna. Loomulikult sain jaatava vastuse ja rõõmsa näo ning sellest ajast peale on ta täiesti mähkmevaba olnud (2a2k). Nüüd on poiss 2a9k. Läks lihtsalt :)

  • Reply Kristel 19. september 2016 at 20:18

    Minu poisiga läks imelihtsalt. Meie poiss on Marist kaks kuud noorem,hakkasin ka alles juulis proovima. No ei viitsind enne,lihtsam oli ju mäkudega. Õnneks sai asjale ruttu pihta ,mida tegema peab ja sain nädalaga treenitud. Kuigi on meilgi öösel mähku all. See on hommikul ikka täis. Aga sellest mina numbrit ei tee,tuleb millal tuleb. Päevad on muretud ,nii pissi kui ka kakaga. Ise lausa käib ära vetsus,ei pea enam järele jooksma. Kui nr 2 tuleb,siis aint hõikab “emme tule”. ☺

    Soovin edu ja raudset närvi.

  • Reply Evelyn 19. september 2016 at 20:13

    Eks ma soovisin ka moodne ema olla ja uhkustada, et laps pissib potti ning hakkasin teda harjutama juba 6kuuselt. No ei läinud õnneks. Kisas ja karjus jupolnud veel õige aeg. Uuesti proovisin aastaselt, ikka ei olnud veel õige aeg, tüdruk kisas ja karjus. Samal päeval kui tüdruk sai 1,5 aastaseks hakkas ta ise potile küsima. Päevad olid ilma mähkmeta, ööseks panin ikka alla, aga seda ca kuu veel kasutasin, siis oli juba täiesti mähkmevaba.

  • Reply Loor 19. september 2016 at 20:09

    Tead, aga juba see, et ta sul päeval potil käib on ju nn potitreenitud laps. Jah “täieõiguslikuks” võib seda lugeda siis kui ta ise juba läheb wcsse oma asju tegema või vähemalt iga kord sulle ise märku annab. Aga peaaegu juba seal ju, tubli oled! Ega enam taganemisteed pole, lohuta end sellega ?
    Öise mähkme pärast ära muretse, osadel lastel võib kuni 5-6a öösiti õnnetusi juhtuda ning pidi normaalne olema.
    Peaasi, et päeval ju trussadega!
    Mul endal hakkas laps pm päevapealt kohe potil käima kui talle näitasin, mis kuhu vaja teha on 2a2k. Sellele vaatamata läks veel pea 6 k enne kui öisest pommist lahti sai. See mähe oli reaalselt ääreni täis IGA öö, ilma eranditeta. Kui järsku ühel ööl enam polnud tilkagi, siis järgmine ning ülejärgmine ka. Võtsingi mähkme ära ning nüüd võin öelda, et mul on 100% mähkmevaba laps juba 2,5 k.
    Aga see kõik tuleb siis kui laps ise valmis on, algust aga pead sina tegema ning edukas algus juba tehtud :-)

  • Reply Hanna 19. september 2016 at 20:01

    Alustasime sel suvel kui ta oli u 2,4. Võttis umbes nädala enne,kui ta lõpuks ära taipas,mis sinna potti tegema peab .Enne käis ka seal lihtsalt istumas ja multasid vaatamas,võtsin ise ka suht lõdvalt ja ei sundinud eriti. Kui asjale pihta sai, saime kenasti kõik hädad potti, kuni selle ajani,mil läks nädalaks vanaema juurde. Seal hakkas nr2-te järsku püksi tegema ja nii meil siis kestis see s..ta ralli nii kuu aega vähemalt,vahel harva saime potti aga enamasti ikka püksi.Ma olin ise täiesti ahastuse äärel. Kui potti tuli, juubeldasin nagu segane,aga kui püksi siis näitasin ikka välja et olen suht pettunud. See nädal on meil nüüd esimene nädal, kui ise jälle mõlemad hädad korralikult potti teeb. Hoian hinge kinni iga päev, et nüüd nii jääks ka.Magades meil ka veel mähku,kuna see tõustes ikka märg,siis ei plaani veel ära jätta.

  • Reply Miret 19. september 2016 at 20:00

    Soovitan õhtul mitte midagi juua anda ja hommikul kohe ärgates pissile minna :) ja kui öösel peaksid lapsukest kuulma, siis arvatavasti on tal pissihäda. Meil on see toiminud ja paari kuu pärast kolmeseks saav neiu on juba aasta jagu ilma mässudeta. Ja potiga sai sõbraks kaheksa kuuselt, sest siis oli aeg kus ta istus potil ilusti ja jooksu ei pannud. :) Ja kui potti tuli piss või kaka, siis rõõmustasime koos ja plaksutasime( ja karjusime “jeeeee…”). :)

  • Reply Z 19. september 2016 at 19:53

    Töötan lasteaias ja siin on minu mitte ühegi lapse ema, vaid lasteaiaõpetaja kogemused. Hetkel on mul 3 aastaste rühm. Üks tüdruk kannab mähet, ema on kõike teinud, aga ikka potti ei pissi. Mina käin temaga regulaarselt päeva jooksul potil, kuid ta muliseb seal, väänleb, teeb trikke aga vot ei pissi. Leppisime emaga kokku et proovib mähkme ära võtta, aga siis pissib püksi ja ei saagi ise aru mis nüüd juhtus. Ma küsin et kas piss tuli püksi ja ta vastab-seal on sinine taldrik? Siis poiss minu rühmast 8 tunni jooksul üldse potil ei käiks kui ma teda sinna suure skandaali ja moosimisega ei viiks. Lihtsalt keeldub laps pissimast, hakkab kohutavalt karjuma ja no ausõna proovi kõiki oma teadmisi, kui laps keeldub siis on väga keeruline, muide sama poiss ei räägi ka veel peaaegu mitte midagi. Eelmisest lasteaiast on kogemus kus vanemad olid mures et tüdruk mitte kunagi nr2 potti ei teinud. Ootas et öömähe alla pannakse ja siis palus ära vahetada kohe, ehk nr2 ainult mähesse. On olnud ka juhtumeid kus tüdrukutel tekib põiepõletik ja nad väldivad pissimist sest see on valus/ebamugav-selle märgiks on hargivahe kinni hoidmine/krabamine pärast potil käimist. Aga lõpupärliks tänane juhtum: Näen, et mu 3 aastane laps seisab keset lasteaeda mänguplatsi püksid maas ja selgus et oli nr2 püksi teinud, need maha kiskunud ja kätega kõik laiali määrinud oma näole, seljale ja riietele. Kõike on ja Mari ei ole mitte üldse see nö maha jäänud laps. Küll see varsti ära klikib ja kõik see suur vaev muidugi on kõike väärt.

  • Reply Kk 19. september 2016 at 19:51

    Potitreenimine hakkas pihta eelmisel augustil kui laps oli 1a9k vana. Läks siis lasteaeda. Mähkmevabaks sai eelmise aasta detsembris. Läks päris valutult. Algul oli lasteaiad ilma, aga magas seal mässuga, siis oli lõunaune ja kodus ilma, aga öösel mässuga. Siis võtsin ööseks kaa ära, enam peale 7t eriti juua ei pakkunud, kui siis mõne lonksu vaid, sest magamine meil 20-20.30 ja enne tudumist käisime pissil ära. Praegu 2a ja 9 kuud ning vetsus käib ise suurel potil. Suurel potil ta käind pm kohe peale seda kui mähkmevabaks sai. Paneb tule põlema, võtab püksid alla ja pissib-kakab ära, peale kakamist kutsub appi, aga kui ainult pissib siis püksid paneb üles ja tuleb ära.

  • Reply Kriss 19. september 2016 at 19:48

    1a 10k, kui lasteaeda läks..Mul hakkas just enne potile kakama kui pissima ;)

  • Reply Liina 19. september 2016 at 19:47

    Esimese lapse potitamist alustasin 4,5-kuuselt, sest ta kakas hommikul kindlal ajal, ainult siis kui võtsid nö istuvas asendis sülle, ise rätsepistes olles. Edasi tundus loomulik peale ärkamist ja õuest tulekut ta sinna panna. Mähkmevaba oli, kui ma õigesti mäletan, siis umbes 1,5 aastaselt. Plika, aga vaatas siis, kui roomama hakkas, et vend käib poti peal ja roomas wc- ukse juurde kolkima, kui häda tuli. Ise ka ei usuks kui poleks näinud. Aastaselt oli mähkmevaba nii öösel kui päeval. Ja pott oli mingil perioodil auto lisavarustuses.

  • Reply J. 19. september 2016 at 19:42

    Kuidas ta lasteaias vastu peab? Annnab seal õpetajatele ka kenasti märku? Igatahes ma ei saa aru miks sa varem ei lasknud tal kodus aluspükstega ringi joosta? :D
    siin pool aga ootan samuti soovitusi kuidas öisetest mähkmetest last vabastada (päevauned ammu mähkuta aga just need pikad ööd) :(

  • Reply Laura 19. september 2016 at 19:37

    Mul suvel kolmeseks saanud poiss hakkas ka üle öö potil käima nii umbes 2a10kuuselt. Tuli kohe sinu jutupeale meelde minu enda ponnistused laps potile saada… teekond oli suht sarnane. Kaka oli ka see probleemne tegur, aga paari kuuga sai lapsele ka see selgeks et püksi kakada pole mugav ja nüüdseks täiesti mähkme vaba. Vahel ikka juhtub õnnetusi ja need ka üldjuhul öösel magades. Samas on mul ka veel suur probleem viieseks saanud ATH diagnoosiga laps kelle treenimine käib täie hooga. Õnneks pissi saame päeval potti siis kui ise ta sinna suunan aga kakamiseks nõuab mähet ja ööd on ka ikka jube märjad. Iga päev loodan et käib klõps ja saab aru milleks on pott, ja seda enam et pisem teeb ju ees. Kokkuvõtteks see et ega ükski laps mähkmetesse ikkagi ju ei jää.

  • Reply Sandra 19. september 2016 at 19:22

    mul oli ka suur mure see poti värk, ja lõpuks viskas see mämmutaminne kopa ette ehk siis poiss oli 2,9 ja võtsin päevapealt ära, esimene päev juhtus aga pmt paari päevaga hakkas potil käima isegi öösel ei pannud
    mähet, panin hunnik voodipesu kapipeale ja lina alla panin rohelised linad ja nii ma neid paarööd vahetasin aga 7päevaga sain lapse täielikult potile, ja ostsin talle täpselt
    samma kõrgepoti nagu on babybjörni oma aga mingi suvaka firma poole odavamalt 5eur äkki. Ja nii sai see kadakaline tee meie elus läbi, tellisin talle veel hiinast need trussad
    mis pissi püksi jätav et mil kõik kohad pissised poleks

  • Reply Birx 19. september 2016 at 19:13

    Potitrenniga alustasin siis, kui laps oli 7 kuud vana. Mingid hädad sinna tegi ka. Varsti ei teinud enam midagi ja andsin alla. Laps ju veel väike ka. Alustasin uuesti siis, kui laps oli ca 2. Absoluutselt ei teinud sinna mitte muffigi. Sada erinevat moodi üritasin suunata. Laps hoidis väga ilusti hädasid kinni ja pissimiseks palus mähkmeid alla. Kogu see jant kestis plika 2,7aasta vanuseks saamiseni. Siis lihtsalt peitsin mähkyd ära ja surusin potile. Suure kisaga saime sinna ka midagi. 5 päeva hiljem oli 100% mähkuvaba. Une aegadel olid mähkud juba ammu kuivad, aga vot potile ei olnud nõus tegema. Ütleme siis nii, et suht sunniviisiline potitrenn oli.

  • Reply Üks ema 19. september 2016 at 19:01

    1,7 aastaselt hakkas laps potil käima. Sealjuures oli tal valida, kas suur pott vôi väike pott. Ostsin BabyBjörni istme suurele potile + BB pink ronimiseks ja BB pott. Môlemad väga mugavad.

    Aga potile hakkas laps nö môtlema siis, kui käisin lapsega sôimede-lasteaedadega tutvumas. Ta nägi kuidas teised asja ajavad ja oli esimest korda nôus kodus väiksele potile istuma. Ilma pulgaks ajamata. Esialgu lihtsalt istus koos riietega. Mône aja pärast juba ilma. Enne ajas end pulka ja polnud nôus istuma. Et niimoodi tasapisi, valida andes ja aega andes. Talle meeldis nii suur kui väike pott ônneks.

    Öösel oli lina all ikka see roheline kile, mis ühelt poolt vedelikku imavast materjalist. Proovi ka see lina alla pista. Lina lihtsam pessu visata kui madratsit.

    Ikka on kuidagi nii, et tuleb siis, kui ôige aeg. Mônel varem, mônel hiljem. Inimesed on erinevad. Peaasi on mitte (oluliselt) stressata ja (proovida) vôtta pingevabalt. :) (Hea öelda, ma tean :)).

  • Reply Ingrid 19. september 2016 at 18:57

    Esimene katse oli ca 1-aastaselt, kui tegi mõlemat häda kenasti potti, kuid siis tuli suvi vahele ja sai nii palju ringi liigutud, et asi jäi soiku lihtsalt. Ja siis ca 1a 8k tegin tissist võõrutamise ja potitreeningu korraga. Panin lapsele püksmähkmed jalga ja käisime ikka tihti potil, küll rahtis ta ise ja ka siis, kui ma nö meelde tuletasin seda. Ma ütleks, et kuskil 2 kuuga oli juba 100% kindel, et laps küsib alati õigeaegselt potile. Nii et 2-aastaseks saades olid mähkmed ammuunustatud asjad :) Ma ise imestan ka, kui lihtsalt see läks, aga ju plika oli selleks siis lihtsalt valmis.

  • Reply Triinu 19. september 2016 at 18:57

    Ma sunniviisiliselt last potile ei pannud, kui ikka kisas, siis ilmselgelt ei meeldinud see asi.
    Aga panin pissipoti tuppa, talle nähtavale kohale, et vajadusel saab minna pissima. Alguses ta pigem mängis sellega kui pissis. See oli siis kui ta oli u 1,5a. Ja ma tunnistan, et olin laisk ja ei viitsinud potitada teda. Aga kaheseks saades hakkas ta ise potil käima. Vabatahtlikult ja peale seda ma tal mähe all ei hoidnud, kui siis tõesti une ajal. Ja väljas käies olid varuriided kaasas, võimaluse korral käisime ka vetsus.
    Pissiga oli lihtne, kui püksi tegi, siis pesin püksid puhtaks ja kõik. Aga suurem jama hakkas kui ta polnud nõus kaka potti tegema. Käis hoopis teised toas või kapis kakal. Õudne mõelda mis jant meil pidevalt oli, sest kategooriliselt keeldus potti kakamast. Me olime ahastuses juba ja üks hetk kui me uuesti katsetasime seda kakat potti püüda, siis lapse issi ütles, et kui laps kaka potti teeb – saab jäätist. Ja usu või ei, aga peale seda on igakord häda potti tehtud. on vaid paar üksikut juhust, kus mänguhoos või kiirustades juhtub väike õnnetus. Aga laps oli 2,5a kui siis häda nr 2 ühele poole saime.
    Nii et kõik omal ajal. Ma ei pabistanud ja ammugi ei muretsenud selle üle, mida teised arvavad v mõtlevad.

  • Reply Piret 19. september 2016 at 18:56

    Hahahhaahh. Vabandust, et naeran, aga nii humoorikalt kirjutatud lihtsalt. Mina olen ikka arvanud, et alusta või 2-kuuselt, lapsel on ikka oma aeg kui valmis on. Mul mõned sõbrannad hakkasid tõsimeeli 6-kuuseid lapsi treenima, aga ega ei mäleta, et nad mähkmevabad enne 2 aastat oleks olnud. Meil läks muidugi häbematult kergelt. Täpselt 2-aastaselt hakkas ise märku andma ja nii jäigi. Ma ei saa laisa emana mingit au endale võtta ja seepärast pole ka teisi hukka mõistnud.

  • Reply Kristin 19. september 2016 at 18:56

    Lase tal olla omas taktis :D Sund on kõige hullem õppida tahtmise surm. Ja kullake, pole iial ühtegi inimest näinud, kes lõpuks potil ei käi.

  • Reply Triinu 19. september 2016 at 18:54

    Ma kuulsin ka seda, et mis mu laps ei käi IKKA VEEEEEL potil. Juuni lôpus (laps oli siis 2a7k) otsustasin lambist, et aitab. Ei mingit mässut! Selleks hetkeks polnud ma kusjuures potti saanud ühtegi tilka…muidu istus seal küll aga pissimise ajal keeldus istumast. Suht Mari stsenaarium. Mitu päeva pissis pôrandale kuni ükspäev tuli nuttes minu juurde, et pissi häda. Ta oli niii kaua kinni hoidnud, et tal oli ilmselt juba valus, panin ta siis potile aga seal keeldus istumast ja nuttis muudkui edasi, et tal pissi häda. Kuna ma nägin selleks hetkeks, et ta püksi ei lase aga potti ka teha ei julge, siis surusin jôuga selle röökiva lapse potile ja lihtsalt ei lasknud püsti tôusta. Ja ohhhh seda lapse rôômu kui ta vaevast lahti sai…ja muidugi minu rôômu. Silm oli ônnest märg, sest ma arvasin tôsimeeli, et mu lapsel on potti pissimise foobia ? Sellest hetkest peale on eranditult kôik pissid potti tulnud…kuna vahetult peale seda suursündmust läksime mitmeks nädalaks eestist ära, sugulaste juurde puhkama, siis seal panin öösel mähkme alla, et laps voodit küla peal pekki ei keeraks. Kuni ta siis üks öösel läbi une pissile küsis…kuigi mähe jalas. Ja siis jätsin ära ka öise mähkme. Ostsime kiled ja paar ônnetust juhtus aga pthuipthuipthui…juulist saati pole ühtegi ônnetust juhtunud ? Ehk siis sisuliselt paari nädalaga 100% mässuvabaks. Kakamisega oli meil aga tunduvalt keerulisem…laps hoidis pikalt kinni ja seetôttu tekkisidki kôhuvalud ja selline kôhukinnisus, et laps kakas nuttes. Kuni ta ühel hetkel hakkas läbi une koos öise pissi ajal potti kakama. Ilmselt unesegasena unustas hirmu ära ? Vahest kakab päeval ka aga enamasti teebki seda läbi une pissile minnes. Vot selline pikk jutt! ? lôppudelôppuks ônnestub kôik siis kui ôige aeg käes! Ma ei kahetse kordagi, et ma aastast last “potile” ei surunud…ja siis paar aastat ainult ônnetusi oleks pidanud likvideerima. Selline kiirelt ja korraga stressivaba versioon sobib mulle palju paremini ?

    • Reply Signe 19. september 2016 at 19:58

      See kakamise teema on jube. Mul piiga 7, aga ikka veel kakab vaid kodus ja suletud uste taga. Väiksena ütles kogu aeg, et ta ei taha et vaadatakse.. Oli mul õe juures nädala ja õde andis lõpuks lahtistit, sest lapse vaev oli suur (3 aastaselt)… Aga pissiga läks lihtsalt. 1,6 oli päeval mähkmevaba ja täpselt sel kellaajal kui sündis ajas mind teise sünnipäeva öösel üles ja nõudis potile. Mähet tagasi panna ei lubanud.

      Poiss nüüd 1,5 sai täna ja kodus käib potil. Vahel saame linnast ka kuiva mähkmega tagasi. Aga öisega võib hommikul kellegi oimetuks visata

  • Reply Kaisa 19. september 2016 at 18:48

    Lase tal ilma mähkuta öösel tududa, aga aja ta öösel mingiaeg üles ja vii potile, ehk teeb pissi sinna ja hakkabki öösel ka märku andma! :)

  • Reply Eneke 19. september 2016 at 18:45

    Kallis Mallu , vaatamata sellele et oled surma äärel seal,pole huumori soon veel kadunud ;) Te olete nii tublid , mõlemad Marikesega . Tuleb see aeg ja küllap kulub veel närvegi aga 34 aastaselt Marike kindlasti vaikselt kuskile ei sahista ega lahista ;) Katsu natuke veel vastu pidada , see on raske ma tean . Mingeid imenippe polegi, tuleb see aeg, tuleb õige pea . Marist saab ju suur õde ja ega siis enam aega pole tita olla ;)
    Ikka aja seda joru, et emme käib ja issi käib ja vanaema käib vetsus jne…. ;)

  • Reply A4 19. september 2016 at 18:44

    Mul plika 2a3k ja potil kàib nyyd pidevalt kaks nadalat. Lasteaeda laks augusti alguses aga lasti veel màhkmega olla. Magamise ja pikema jalutuskàigu ajal olen màhkme pannud aga mujal trussad ja pyksid. Ei tahtnud yldse potil olla ja ei tunnistanud aga ykspàev kàis lasteaias plõks ara ja tegi ja peale seda nyyd teeb koguaeg ja ka kakab nyyd potti. Iga t minuti jarel kàib potil sest talle meeldib vist kiita saada ja nii me siis kiidame ja tema muudkui sirtsutab potti :) aga jh siiamaani oli meil ka see harjutamine tulutu ja mltlesin et jààb ka elu lopuni màhkmega

  • Reply Maarja Frei 19. september 2016 at 18:43

    Võid teha ykskõik mida kuid kui laps pole valmis siis tolku pole sellest. Esimene laps oli mähkmevaba enne poolteist aastat(nii öösel kui päeval). Aga kakamine oli natuke probleemsem, ta nimelt tõstis lolli järjekindlusega potti riidekappi ja seal asjatas. Mitte miski ei aidanud kuni lihtsalt võtsime kapi lahti ja riided panime kottidesse :D. Teine laps saab mul oktoobris viis ja mähkmed me sõbrad siiani, panen öösel ja vahel ka väljas olles. Kodus ja aias lippab ilma ja loigutab tihti. Mingi progress on olnud, et vahel isegi teeb potti. Kolmas laps sai mähkmevabaks enne teist eluaastat või natuke peale seda. Kindluse mõttes vahel panin mähkme kui pikem reis kuid sinna miskit sisse ei tehtud, oli viisakas ja ootas potini :). Neljas laps on pisike veel kuid pott on kodus ja trenn vaikselt hakkas.
    Hea lugeda, et Mari nii tubli on! Tasa ja targu, kyll sihile saate!

  • Reply Kerttu 19. september 2016 at 18:38

    Õnneks jäi meil see jant ära. Kui ta oli umbes 1,5a siis paar nädalat proovisin aga ei võtnud vedu, lõin käega. Pool aastat hiljem ühel hommikul võttis mähkme ära ja teatas, et pissib potti. Nii lihtsalt läkski.
    Kakamisega oli mingis vanuses draama, olin julmur ja lihtsalt hoidsin potil kinni röökivat last kuni ära tegi. 3-4 korda oli nii ja siis sai aru, et polegi see niiiii kohutav.
    Aga ilmselgelt mul lihtsalt vedas seat kõik treeningud ja võõrutamised läksid sama kergelt. Lõin käega ja siis hakkas toimima ;)