magamistuba (jälle)

Sain täna kätte oma beebihälli (sest igal lapsel peab ju olema neli magamiskohta maja peale), BabyBjörni lamamistooli ja lisaks juhtus kasuisa mulle neid ära tooma, mistõttu kasutasin ma kohe juhust, et paluda teda magamistuppa lamp üles panna ja koos Kardoga see häll ka kokku panna. No ja kui nad need asjad ära tegid, siis pidin mina muidugi jälle oma magamistuba pildistama hakkama. Tõesõna andke andeks, aga ma nii armastan oma magamistuba. Sellest ajast peale, kui me oma voodi kätte saime, siis ma iga kord hakkan lausa õndusest õhkama, sest mul on tunne, et oma pehmes voodis ja satiinlinade vahel oleks ma nagu kuskil maailma hubaseimas hotellis. Ja siis veel mõelda, et oh ei, kallis sõber, see mu enda kodu – vot see on veel eriti mõnus.

Nagu ikka, valmis ta veel pole, sest lõuendid seintele saavad valmis uuel nädalal ja ma tahan mähkimislaua kohale veel ühe riiuli monteerida lasta, et see valge kast sinna peale tõsta. Seal sees ootavad Lempsi juba Naty mähkmed ja tädi Eva kingitud jojoba õli, millega ma ise aeg-ajalt kõhtu sisse hõõrun, et see päris ära ei rebeneks.

Te ju vist teate, kuhu ma tüürin, eks? Pildiiiid!

Liis ütles mulle, et piltidelt tunduvad mu kõik toad nii palju suuremad, kui nad tegelikult on. Ma ei tea, kui väiksed uberikud nad siis päriselus tunduvad, aga meelega ma mingit lisapinda piltidele püüda ei soovi, lihtsalt üritan fotodele saada võimalikult suure osa ruumist, mis mõnikord tähendab seda, et ma olen kuskile vastu seina litsutud ja tõstan käed pea kohale, et kõrgemalt pilti saada. Aga ühesõnaga astuge siis mu magamistuppa, selline näeb see välja ukse vahelt piiludes. Tõesti on see toake pisike, ei vaidle isegi vastu 🙂

Siiasamasse valge mähkimiskummuti peale ma riiulit vajangi. Ehk homme sean sammud Järvele ja kahman sealt mingi riiuli, siis saab selle ka ära teha ja minu “öökapp”/tabureti kuskile mujale tõsta, mis praegu mähkmekarbi koormat kandma peab. Teisel pool on Ikeast ostetud valge prügikastike.

Kasuisa poolt täna seina pandud lamp, mis koos voodiga pärineb ON24st. Väga ilus ja uhke lambikene, mille taga eelmisest magamistoast uude transporditud papa tsitaadiga. Ega ma ju tõesti mingi saksapreili ei ole. Aga selles toas on ennast raske teisiti tunda. Kui ei usu, tulge külla, lebage mu voodisse ja proovige ise mitte ennast aadlipreilina tunda. Raske on.

Enne voodi ostmist hoiatasid mõned, et see voodi on jube logu ja nigel, aga no ma ei tea, mulle tundub ta küll jumala mõnus, vastupidav, ei krigise, ei kriiksu. Seisab kenasti ja tugevalt, kangaosa on mõnusast materjalist ja no näeb ta ju ka megalahe välja, eks? Lastega on ülihea see, et sellel pole ühtegi teravat nurka, mille vastu ennast ära lüüa. Ise olen ka roppusi loopinud, kui ennast vanasti pimedas vastu voodinurka ära lõin. Need päevad on nüüd möödas!

Satiinist voodipesu ja kvaliteetne tekk on pärit üllataval kombel Jyskist. Et te teaks, siis seal ei ole vaid nigel ja odav kaup, mis kohe laiali laguneb. Seal on ka palju kvaliteetset kaupa, mille minul aitas üles leida üks Jyskis töötav tore lugeja, kes aitas mul valida tekke ja patju nii endale, kui Marile. Kuigi ma pole elusees nii kalleid voodiriideid omanud, saan ma nüüd aru, mis teised inimesed seda teevad. SEST SEE ON NII PEHME JA MÕNUS!

Beebikeskusest tuligi täna kohale see Trolli häll, mikrofiibrist madrats, voodiääris ja lisaks veel imearmas roosa-halliga BB lamamistool, nagu enne mainitud. Tooli pildil pole, sest tema koht pole nagunii magamistoas, aga pidin lihtsalt ära mainima, sest ma olin seda niiii kaua tahtnud ja nüüd on ta lempsiootel!

Ja et te ei arvaks, et ma sellist korras tuba kogu aeg nautida saan, siis pärast nende piltide tegemist läksin ma Mari tuppa, et ta voodipesud ära vahetada (mis ma tema jaoks esimest korda elus ära triikisin!!! never again!!!) ja kui ma magamistuppa tagasi astusin, vaatas mulle vastu selline pilt:

Tänks, Mari. Ega ma ju jumala eest ei tahagi, et see tuba korras oleks, oh ei! 😀