Tänasel kaunil Lotte sünnipäeva päeval otsustasin ma hommikul, et Mari ei pea lasteaeda minema. Üldiselt viib teda aeda Kardo, aga täna pidi ta varem tööle minema ja see oleks jäänud minu taagaks. Aga meie lamasime neljakesti voodis (mina, Mari, Lotte ja Lemps), mõnulesime, vaatasime ühte raamatut ja kuidagi tüütu tundus siia võrrandisse panna veel riidesse toppimine ja lasteaeda minek. Seda enam, et meil oli minu vanematega kokku lepitud, et täna ööseks läheb Mari ööseks neile. Seega mõtlesin, et las siis olla präänikul üks päev emmega kahekesti, enne kui vanavanematega tsillima läheb.
Me nimelt avastasime, et kui eripedagoogi juurde viin teda mina, siis hakkab Mari tihtipeale nutma ja ei taha, et ma toast lahkuks. Kui ma aga toast ei lahku, siis ei pööra ta pedagoogile kuigi palju tähelepanu ja tahab hoopis minuga tsillida. Kui aga sinna viib teda mu ema, lehvitatakse talle kenasti tadaa ja iga jumala kord saab ta kiita, et teeb nii hästi kaasa. Ja kuna homme ongi tal jälle eripedagoogi aeg, siis mõtlesimegi, et Mari läheb juba täna vanaemale külla ja sealt homme otse temaga koos eripedagoogile ja sealt edasi lasteaeda, kust siis Kardo ta õhtul ära toob.
Mida rohkem ma erinevate inimestega räägin, seda tänulikum olen ma selle eest, et mul on ümber inimesi, kellega Mari saab koos tsillida ja kes on minu niiöelda tugivõrgustik olnud algusest peale. Mul pole vist eladeski olnud sellist olukorda, et mul ei oleks kuskile last panna ja selle pärast jääks midagi tegemata või saaks tekkida mingisugune üleväsimus. Esiteks juba Kardo, kes on alati valmis andma mulle vaba tunni/päeva, minu vanemad, Kardo ema. Mul pole isegi kunagi olnud vajadust, et ükski mu sõbrannadest Mari hoidma peaks, kui ehk võib-olla nii palju, et “ah ma käin korra poes ära, ole siin” laadi värk. Kuigi Mari hoida julgeks ma jätta näiteks Kadile, Kätule ja no ok võib-olla Triinule ka. Lihtsalt Triinu ja Kristo käisid meil ükspäev külas, aga nad jõudsid varem ja ma pidin just duši alla minema. Mehed tegid õues grilli ja Triinu oli toas. Ma ütlesin talle, et ok ma siis pesema, et sa oled siin eks? Ma ei tulnud selle peale, et ma pean talle ütlema, et KAS SA NÜÜD VAATAD MARI? Sest kui mina pessu läksin, istus Mari eeeskujulikult diivanilaua taga ja mängis plastiliiniga.
Ju siis vaatas Triinu ka, et mis ma tast ikka vahin ja läks õue. Selle ajaga võttis Mari ennast paljaks, pissis maha, turnis kommikausini, sõi ära pool kilo shokoloaadi, ülejäänu hõõrus mööda diivanit. Käis muudkui mul tuld kustutamas (ja ma imestasin, et miks Triinu tal seda kogu aeg teha laseb), hõõrus plastiliini piki seina ja tekitas siin lühikese ajaga korraliku kaose. Kui ma siis pesust tulin, siis ma olin jumala üllatunud, et Mari siin toas üksi galopeerib ja Triinu rahumeeli terrassil tsillib, mille peale Triinu ütles, et aaa, ma ei saanud aru, et sa tahad, et ma teda vaataks 😀
Muidugi eks see ole vist lapsetu inimese värk, et pole harjunud nii mõtlema. Ja mina ei tulnud selle pealegi, et ma peaks suusõnaliselt üle kordama, et VAATA nüüd teda. Samas ükskord Kätu andis mulle Henri sülle ja mina jumala rahumeeli panin ta enda kõrvale istuma, kus ta siis aegluubis küljele lössi vajus, enne kui ma aru sain, et aahjaaaa, nad ju ei oska istuda… Tundus kuidagi loogiline, et iga inimene seda oskama peaks. Seega ei pane ma Triinu mittemõtlemist siiski pahaks ja ma usun, et kui ma peaksin ta kutsuma last hoidma ja ise kodust lahkuma, siis ta vast teda üksi ei jätaks 😀
Ühesõnaga, ma olen ikka tänasest kõvasti kõrvale kaldunud. Jutt jäi ju sinna et me siis tsillisime kodus. Ma tegin hommikusööki, vaatasime natsa multikaid, siis panime miljon korda kokku kõik Mari pusled. Õnneks tal ongi neid vaid 5tk alles, teised andsin ära. Aga lausa müstika, mitu korda viitsivad lapsed ühte sama asja teha… Mul oli juba ammu kopp ees, enne kui ta lõpetama soostus. Siis vaatasime raamatuid. Nende ümbersättimine muuseas oli hea mõte, sest nüüd uudistas Mari peaaegu kõik läbi, tavaliselt valib ta kohe enda lemmikud välja ja teisi ignob.
No ja siis ehitasime me me veel rongiraja ja mängisime natsa legodega, kuni ma enam ei viitsinud maas põlvili olla ja pakkusin Marile välja, et me võiks Järvele minna. Ma nimelt tellisin Marile lasteaeda sügiseks ja talveks uusi riideid ja sealhulgas 98 suuruses talvekombe. Tal kõik teised riided on 98 suurus ja jumala parajad, talvekombe oli aga üüratu. Seega pidin ma selle tagasi saatma, et 92 suurus asemele saada.
Lisaks ootas mind Bio4You’s uhke kingikott, mille sisu ma teile mingi hetk ka tutvustada kavatsen, sest neil on omakorda ühele teist ka suur kingikott olemas ja…No okei, sellest siis, kui see hetk ühel hetkel käes ka on. Ühesõnaga ma pidin sellele kotile ka järele minema.
Nõnda pakkisin ma Mari kokku ja sinna me läksimegi, kus ta tegi mänguplatsil tutvust ühe väikse vene poisiga, kellega koos ta pallimeres tsillis ja batuudil kargas. Siis kiirelt poodi ja koju tagasi, kus ma vaaritasin maailma mõnusaima kanasalati viigimarjadega. Võimalik, et see oli ka täitsa keskpärane, aga mul oli kõht lihtsalt nii tühi. Peale söömist läksin Mari magama pema ja jäin ise kah hoopis magama. Vot sulle lopsu, sest me nüüd alles ärkasime.
Ja kui ma juba siin niisama lobisen maast ja ilmas ja une teemale läksin, siis ma kiirelt mainin, et tänu teile sain ma aru, miks Mari öösel nutuga ärkab. Mitte selle pärast, et tal oleks pime, vaid inimesel on lihtsalt pissihäda! Täna öösel ärkas ta kaks korda ja kuidagi meeenus mulle kommentaaridest, et lapsed võivad öösel ise ka häda peale ärgata. Nii ma ta potile panin ja oligi tal mähe öösel kuiv. Lõunaune ajal muidugi nii hästi ei läinud, aga no ikkagi. Päris lahe, et tal selline tunnetus tekkinud on 🙂 Endal muidugi pole lahe, et peab keset ööd kuskil tuiama ja pissitama kedagi. Mari nimelt tunnistab alumise korruse vetsu rohkem ja nõnda peame me ülevalt alla koperdama.
Seega, kuna me täna oleme siis lapsevabad, saame me Kardoga õhtul lihtsalt hambad laiali vedeleda ja telekat vahtida, nagu vanainimesed muiste. Aga pühapäeval tuleb meil suuremat sorti perepäev, sest me lähme Mari ja Kartsiga ööseks Viimsi spasse ja käime H20s ujumas ja… Ma lihtsalt nii unistan sellest, et saaks oma miljoni kiloga kuskil vees heljuda ja Mari on kindlasti ka veepäevaga päri. Kardo rõõmustab raudselt kõige rohkem nende torude üle, aga neisse meil Mariga asja ei ole.
Mida veel..Mõneti tahaks Mari sünnat planeerida, aga ma ei julge kuskil mängutuba bronnida ja ma ei tea kui hea mõte on neid lapsi meile koju kutsuda, sest siin pole ju neil eriti midagi teha? Pärast muudkui istu ja korista… Ja mida ma Marile kinkima peaks?! Oeh…
Tuleks Kardo juba koju, saaks kohvigi, ise ju ometi teha ei viitsi 😀
Ühesõnaga, lobisege minuga siis kaasa… Niisama suva teemadel, nagu ikka! Mis ise täna tegite ja mis te arvate, kas ma peaks üldse Mari sünnat pidama ja mis me täna Kardoga teha võiks ja… Ma ei tea. Mu aju on tühi 🙁
36 kommentaari
Muidugi pidage Mari sünnat! Ta on ju nii lahe seltskondlik laps 🙂 Aga need mängutoad on vist pool aastat ette bookitud, niiet heaga bronni midagi ära!
Mitu kg sa selle rasedusega juurde võtsid?) Sa ei näe välja tegelt miljonikilosena 😀 Jalad ikka peenikesed, käed kah)) Ülejäänud läheb enivei ära.
Jään ootama postitust Viimsi h2o veekeskusest.
Mul on 3 aastane ja talle seal eriti ei meeldi. Pime. Külm. Libedad põrandad. Mõnusat laste bassist ei ole. Ainult üks suur mullivann. Anyway. Loodan, et nüüd ei ole sul ootused kõrged ja siis tuleb välja, et teil oli seal väga tore. Uus ja puhas ja korralik muidu. Torude pärast tasub sinna kindlasti minna.
Meie pere ja lapse lemmik on hoopis Rakvere aqva spa. Elame Viimsis, aga paar kolm korda aastas kindlasti käime seal hoopis.
Ma ei usu, et Marile sünnipäeva pidu tegema peaks. Või noh, vanemate ja vanavanemate ja mõndade tähtsamate inimestega küll mingi istumine, aga mitte sõpradega. Tegelt nii väike ei saa ju veel väga arugi :D. Nt minule tehti esimene sünnipäeva pidu, kuhu sain kutsuda sõpru, siis, kui ma sain vist kuueseks :).
Ajaa, veel, ma olen nii kade Mari peale :(.. Nagu et te lähete taga mingi spaasse ja värki, me ei ole perega kunagi kusagil spaas või nii käinud :D. Nii kade :D.
kindlasti võiks mängutoas pidada. Mari juba nii suur, et kodus teiste lastega oleks igav. Just hiljuti vaatasin Lets play mängutuba… soovitan seda. Tahaks ise lapse sünnat seal pidada, aga 1-aastasega targem kodus pidada, ta nkn suurt midagi teha ei saa.. 😀
pluss seal huvitavad lisateenused, mida tellida. õhupallidest kujude meisterdaja, suhkruvatimeisterdaja jms
Ma tellisin juba tordi ja pulgakoogid ära.. iga aasta alustan varakult(tundub nagu aastaid oleks jõhkralt olnud?????)Tütrekesel 3. sünnipäev novembri lõpus 🙂 muidu hiljem enam ei saa löögile.
Vabandust,aga kas sa ei karda,et su lapsuke juba praegu selle lemsitamise pärast suures segaduses on.
Ma kardan, et võimalik on, et ta selle pärast lausa sünnib mehena
Hahahahaaa ?
😀 😀 😀
mind hüüti krimbuks, kui ma kõhus olin ja ma pole elu sees segaduses olnud selle pärast 😀
aga vihane ikka oled olnud? 😀
Su laps ilmselt kolib kohe lastekodusse ära, kui pea välja pistab.
Mind kutsuti esimese klassini Kisaks, k.a kasvatajad lasteaias, ma oma õige nime peale ei reageerinudki, vajan psühholoogilist ravi nüüd selle tõttu. 🙂
kõhus olev laps on segaduses, sest teda kutsutakse Lempsiks? Einoh..kindlasti!
Kas sa ei karda, et võid 1-2 päeva enne(või pärast) Mari sünnat sünnitama minna? ?
Ma kardaks, läksin päev peale enda sünnat sünnitama ehk siis enda sünnipäevalauas püsimine oli veidrate valude tõttu keeruline 😀
Kas batuudi rentimise jaoks on mari synnal juba vaga halvad ilmad? Saaks nad oue saata mangima 🙂 ahjaa.. Liiga pisid ka veel voib-olla batuudi jaoks :/
Sul on Mariga päev kenasti sisustatud.
Mul jäi täna õhtul kool ära ja automaatselt istusin ma kodus laua taga, tühi pilk suunatud mittemidagi ütlevasse tapeeti ja pea oli tühi, mida teha. Kaua ma ikka selle kõhubeebiga monoloogi pean, koristada ma meie remondipooleli olevat kodu ka ei tahtnud, kuna seal puudub igasugune süsteem ja minumeelest las ollagi siis sassis kuni kõik korda saab… Ise 🙂
Mõtlesin, et ehk kirjutan ise miskit aga tuleb välja, et tühjus valitseb mu peas, ju siis olen igav ja laisk, et selle suhtes midagi ette võtta. ?
Niipalju võtsin ette, et kohutavast meeleheitest ronisin bussiga linna enda elukaaslasele tööle vastu, et midagigi teha täna.
Teile igaljuhul mõnusat logelemist ?
kas su ema saab igakord last viia sinna tegevusteraapiasse vms? et ta ikka sinuga harjuks ka ära ja sul lasta ära minna ja usaldada, et sa tuled tagasi.
ja see lempsiks lapse kutsumine, kes pole sündind ja nime pole oleks nagu vanamehe järgi pandud, koomiline. loodan, et laps suurena ei pane pahaks, et teda lempsiks kutsusid :P:) a kui nii hellitusnimi okeika teil no miks siis mitte 🙂
Mari ei arvagi, et ma minema lähen, ta teab väga hästi, et ma seal ukse taga olen. Aga mu emal aega on, saab tema ka käia. Kui tulemused niimoodi paremad on, mis siis mitte.
Oleks väga imelik, kui mu laps kunagi X aastate pärast hüüdnime pärast pahane oleks.
Kas sa oled kuskil kirjutanud ka, kust see Lempsi hüüdnimi üldse tuli? Ma olen kogu aeg mõelnud 😀
Mul tagasihoidlik küsimus- sul lapsi on? Ebanormaalne oleks, kui laps ei tahaks olla emaga ja nii ka Mari. Ta armastab vanaema kindlasti ka aga see on teine tera. Tegevusterapeudi juures on MAri kõige tähtsam ja nii ka Mallukas on õigesti ostsutanud. Jeesus, ma ikka vahel imestan, et inimesed ei saa aru mis hetkel tähtsam. Sorry….
Ma olen arvanud, et Mallukale on jäänud silma ühe lugeja soovitatud nimi Lende, mis oli kuidagi tuletatud vanaisa Endel nimest…? Kas Lemps ei saa olla Lende nimest tuletatud? Aga ma võin ka eksida, sorry, kui kuskil juba mainiti seda.. Minu arust on mõnus hüüdnimi, why not..)))
Mu esimene laps oli kõhus olles Miku ja ta oli Miku ka siis, kui mul polnud aimugi, mis soost ta on. Big deal.
Tehke üks keretäis keppi ja pärast anna teada, mis poose sellise kõhuga võtta saab, et ma teaks hakata ka siis harjutama neid poose!
APPI MA EI VIITSI ELUSEES (raudselt kardo saatis su seda siia kirjutama :D)
Tegelikult ma tahaks ka..aga sel teemal on siin juba arutatud 😀
No aga võta lihtsalt mingi poos sisse ja kui ebamugav on, siis võta uus poos jne. Ja kui poos sees, siis rohkem liigutama ei pea. Ole nüüd täitsa ja tee seda inimkonna hüvanguks 😀
(Tegelt Kardo maksis mulle, jepp!)
Tead , see pooside värk oleneb ka ikka naisest & rasedusest .
Mul 37 nädalat , kõht on ammu juba mega pall ning ainsad poosid kus mul valus ei ole , on lusikapoos v kui ma peal olen 😉 😀
Millal järgmine/eelmine postitus link tagasi tuleb?:)
never vist
Sellest on kahju küll, mulle ka meeldis postitusi niimoodi lugeda..:) Nüüd ma ei teagi, et kuidas neid mugav sirvida on..
ma ei oska seda ise teha ja mu it vennad lihtsalt ei viitsi 😀
kuramuse IT-vennad 🙁