Jumal tänatud, et mul blogi on, sest muidu oleksin ma sunnitud kõik need ilusad pildid endale Facebooki üles laduma ja siis oleksin ma “one of those moms”. Ometi muudab blogi omamine inimestega oma laste piltide jagamise kuidagi aktsepteeritavamaks (või nii ma endale väidan). Halleluuja!
Igatahes ootasime me täna aias Mariga mu ema, kes ta eripedagoogi juurde viiks ja kuna ta on lihtsalt nii nunnu nagu alati, pidin ma kohe kaamera haarama ja temast mõned pildid tegema. Ruttu suskan siia vahele, et liiga idülliliseks ei kisuks, et enne seda olime me toas pidanud võitlust nimega “korja oma asjad kokku, või MUIDU….!!!!!” ja suuremat sorti draamasid pidanud. Seega tundus hea mõte ta riidesse ajada ja aeda kupatada, kus pole võimalik segadust tekitada ja tülli minna. Lisaks on mul küsimus, et ähvardades “ma loen muidu kolmeni!”, mis peale kolme juhtuma peaks? 😀
Kummikud on praeguste ilmadega tõelised must-have asjad. Ja kuigi ma lasteriideid sorteerides leidsin 8 paari kummikuid (!), siis ilmselgelt saab neid Lempsil kunagi lai valik olema, sest parajad olid ainult ühed, mis ma mingi hetk Paavlist ostsin. Neil olid sellised kummiaasad küljes, millest hea kummareid jalga tõmmata ja üks nendest läks hiljaaegu katki. Mitte, et neid siis kanda ei saaks, aga sellegipoolest oli uusi kummikuid tarvis, sest hea on, kui üks paar on lasteaias ja teine kodus. Seega ma tegin mingi hetk suurema tellimuse Lastesahtel.ee lehelt, kust ma tellisin Marile sügiseks lasteaeda need kummikud (link), kummipüksid (sest jällegi, ühed koju, teised aeda), uue talvekombeka lasteaeda õue ja noh Lempsile kah paar vidinat. Aga eks ma mingi päev blogin nendest ja näitan ette. 
“See on puu?” küsib Mari IGA asja peale. Absoluutselt IGA asja peale. Võin vihjena öelda, et väga harva on tegu puuga, aga miskipärast pakub ta teadmata nimega objekti kohta igaks juhuks alati puu. Huvitav miks? Aga igatahes korrutab ta seda päevad läbi, nii et ma vahepeal ise ka inimestele lihtsalt ohata tahaks: “Jah, Mari, see on puu…”, kuigi see ei ole.
Mari malbelt juurdlemas, kas tasub ronida läbimärjale batuudile või mitte. Jumal tänatud, ta otsustas täitsa iseseisvalt ei kasuks, sest muidu oleks meil vist seal rüselemiseks läinud. Aga pilti vaadates tekib mul tunne, et Mari on väike aliexpressi orb – pea kõik riided sealt pärit. Hell, rääkimata pükstest, mantlist ja mütsist, on sealt pärit ka lammas ja see roosa tutt. Minu meelest see on nii armas, kuidas Marike oma lammast igale poole kaasa tassib. Ma tellisin talle selliseid Aliexpressist kolm tükki, kaks valget ja ühe halli, ning need on tal ikka suured lemmikud. Eile sattusin talle lasteaeda järele just peale uneaega ja seal ka tuigerdas ta oma voodist välja, see Shaun näpus. Mari meelest on need lambad ka hästi pehmed ja “ninnid”.
Vot ja selline roosamanna mudilane meil siin ringi jookseb. Ma ei jõua ära oodata, et neid juba kaks oleks!
19 kommentaari
“Loomulikult on see puu!”
Eestlane on metsarahvas. Küll Mari juba teab.
Võiksid katsetada nö valgusfoori süsteemi, millest ta ehk pika peale aru saaks. Muidu põleb nö roheline tuli, kui teeb midagi valesti, läheb kollane tuli põlema, mida ka talle teadvustad. Kui ikka ei reageeri, läheb põlema punane tuli ja lapsel on “time out” nt 2min. Ehk aitab ka koristusel? 🙂
Ma hullupööra fännan shauni. Mõned aastad tagasi (kui olin 21) ostsime poest shauni, et väiksele sugulasele kingiks viia. Olin natuke aega selle lambapalliga koos veetnud ja keeldusin seda käest ära andmast. Väiksele sugulasele ostsime midagi muud tookord…
See lammas on mu lemmikmultikast!
Armas on see Marike tõesti! Kas mantli ääres lasid kellelgi ära õmmelda (no ilmselgelt)? 😀
Eii, see teine mantel 😀
Mul laps ei saa kahjuks kummikuid kanda tal läheb jalg väga higiseks ja tekivad punnid. Ilmselt higi punnid. Aga veel on tal tuhkatriinu jalg. Kitsas ja pisike ja ei saaa normaalseid jalatseid leida mis ei loksu.
Lohutan ennast sellega et küll tal on tulevikis ilus jalake kontsa kandmiseks ja üldse kinga. Aga lapsena on tal raske :D.
Teisel lapsel nt normaalne jalg.
Aga mari on muidugi armas. Ja tore et ta saab kummikuid kanda
Kummikuid ka ju nii erinevaid. Ma ostsin kunagi Marile HEMAst kummikud, hästi kitsa liistuga. HEMA muidugi eestis pole, aga ükskord Paavlis nägin ka sama firma kummareid.
Ma su lapse heaks loodan ka, mul siiamaani tuhkatriinu jalg ja no mitte midagi pole Eestist leida, isegi lasteosakonnast on keeruline, sest kõik on laiad 🙁
Ma ei taha siin tuju rikkuda, aga olen hetkel 30+ ja ikka veel on nii kitsas jalg, et enamus kingad ja saapad ei sobi. Pikkus 39 – pole ju väga palju.
Aga kahjuks pole mul kunagi olnud kauneid lahtisi kontsaga suvekingi – jalg on lihtsalt nii kitsas, et pealt on kõik rihmad alati liiga laiad. Ja ka 95% kinnistest kingadest on nii laiad, et ebamugav kõndida.
Madalate jalatsitega lihtsam – paned tallad sisse ja see aitab kinga kõrgusesse venitada natuke. Kontsadega teeb see aga teistpidi sageli ebamugavaks jalatsi.
Pmtl ma lihtsalt käin mööda poode ja üritan leida midagigi, mis mu kintsale jalale läheks ja kantav oleks.
Tean täpselt milline jama on kitsa jalaga. Mul endal on ka kitsas liist, jalanr on 39. Vanus mul 23. Lisaks kitsale liistule on mu jalasääred ka peenikesed. Niiet pikasäärega saapaid mis ilusti kogu jala ümber oleks, on vist täiesti võimatu leida 🙁
Minu nooremal lapsel ka ülikitsas ja pisike jalg ja tihti oleme sama probleemi ees olnud. Demari Dino kummikud sobisid meile väga hästi, sest need on väga kitsa liistuga ja enamus lastele kusjuures jalga ei mahugi. Need on voodriga, aga õnneks käib vooder välja, sest voodri ülemine serv oli isegi minu kriipsujukule säärest liiga ümber 😀
Ma 25a ja ka tuhkatriinu jalg, lisaks kitsale jalale on ka number väike 35. Mees juba keeldub minuga jalanõusid otsima tulema sest lõpuks on nii et käume kõik poed läbi ja midagi ei leia. Küll aga näiteks Ralph Laurenil on kitsamad jalanõud ja mõned firmad veel.
Peale kolme tuleb see, et laps paneb jooksu ja sa ise pomisedes kõike perse saadad koristad ???
Mina näiteks ütlen oma kolmesele, et kui sa asju kokku ei korja, siis ma viskan nad pürgikasti, see toimib päris hästi, alguses viskasin mõne asja prügikasti, näitamaks, et mul on sellega tõsi taga ja nüüd enam-jaolt kui ikkagi ütlen et korja kokku, muidu viskan pürgikasti, siis ta ka korjab.
Maril oleks jumala suva 😀
Ma arvasin et ma olen ainus hitlermamma, kes lapse asju prükkarisse loobib ja siis jonniv laps kes enne koristada ei tahtnud neid siis sealt jonnides välja korjab ja koristab 😀
mul tegi onutütar nii 🙂 et kui tüdrukud oma mänguasju ise ei koristanud, korjas onutütar ise need suurde prügikotti ja viis lakka. Tüdrukutel oli suva seni, kuni ühel korral korjas onutütar viimsedki mänguasjad prügikotti. Sellel korral saidki nende mänguasjad kokku ja mänguasju lastel reaalselt (!) ei olnud 😀 kõik olid kilekottides lakas. Siis hakkas premeerimine pihta – a la kui üks päev eriti hästi käitusid ja ema abistasid, siis toodi preemiaks üks kott alla 😀
Mari on nii nunnu, maivõi lihtsalt! 😀
Ma võtan harja siis ja hakkan mänguasju kokku “pühkima”. Lapsed juba teavad, et kui emme harja võtab, siis nalja enam pole 😀