Minult on nüüd mitu korda küsitud, et noh, palju kaalu sünnitusmajja jäi. Ma läksin sünnitama 75 kiloga ja kui ma ennast eelmine esmaspäev kaalusin, ehk siis kolm päeva peale sünnitust, näitas kaalunumber 68. Täna ronisin ma jälle kaalule ja sealt vaatas mulle vastu 64 kilo, nii et see imetamine ikka töötab ja kaalu kukub. Ma isegi täna tegin sõbrannale nalja, et ah, las imeb tissid kasvõi ribadeks, kui see figuurile juba nii hästi mõjub. Aga juhuks kui taevaisa arvab, et see oleks nüüd naljakas, kui nii juhtukski, siis ma ütlen kohe ära, et NALIIII!
Muidugi alla võtta on meeldiv. Üldse mitte rase olla on meeldiv, sest see lõpuraseduse raskus ja häda ja rist ja viletsus on siiani meeles. Kummardada ei saa, midagi teha ei saa. Kena on igal pool ees. Nüüd on nii kerge olla, et ma võiks kasvõi hüppeid teha, kui mul teatud kehaosad vaid laseksid. Veel ei lase, aga noh, ma sünnitasin ka 10 päeva tagasi ja ometi olen ma praegu 11 kilo kergem, kui 10 päeva tagasi. Vot see on alles kaalulangus, võiks kohe raamatu kirjutada “kuidas kaotada 10 päevaga 10 kilo” ja raamatus oleks vaid üks sõna: “sünnita”.
Muidugi ma tean, et ega see kaal niimoodi langema ei jää ja päriselt normaalse inimese moodi saan ma kunagi siis olema, kui ma enda toitumise ja liikumise kontrolli alla saan. Praegu on ainukene hea külg see, et ma joon tohutus koguses vett, mida ma enne ei teinud. Lihtsalt imetamise ajal tekib NII kuiv tunne, et lihtsalt kulistan pool liitrit suvalt sisse. Aga no vaevalt, et see kaal ka sellest vee joomisest langeb, sest samal ajal joon ma ka cocat ja söön komme ja ega ma väga tervislikult ei toitu ja üldse väga ei jälgi, mida ma sisse söön, sest gaase beebil pole, allergiaid ei ole, ainult sööb ja magab, mis ma siis ikka igaks juhuks ennast keelama hakkan. Ma olin nagunii juba leppinud sellega, et ma jään elu lõpuni paksuks vaalaks, vähemalt üheksandal kuul rasedana oli küll selline tunne, et loomakaitse ühel hetkel mu mere poole lohistab ja vabaks laseb.
Ja kuigi praegu olen ma 11 kilo kergem, siis kõhust vaadates olen ma nii… 5dat kuud rase ja kõht on selline hästi pehme ja tühi. Olgem ausad, see oli ka enne parasjagu pekine, nii et oleks ka imelik, kui ta nüüd täiesti lame ja lihastes oleks eks. Aga no ma tahaks kunagi ikka ennast püssiks tagasi saada ja trenni minna. Muidugi sinna on veel aega, sest alles paar päeva tagasi niuksusin ma veel pissideski, nii et päris trenni minekuni peab mu keha ikka kuu-poolteist veel kindlasti kosuma. Olen lugenud, et umbes 2 kuud peale sünnitust olla ok juba millegagi vaikselt alustada.
Seekord mõtlesin ma muuseas alustada veest. Ma ei tea, kas asi on selles, et ma ei tohi vanni minna (ka kaks kuud), või sellest, et vesi mind raseduse lõpus ja praegu ka mitu korda nii mõnusalt lõõgastanud ja aidanud on, et ma kohe mõtlesin, et tahaks Lendega kuskile ujuma minna. Ja siis ma avastasin, et Reval Spordis saab ujuda ja mitte ainult beebiga, vaid lisaks on seal ka väikelaste ujumistund. Arvestades, kui väga Marile vesi meeldib, siis oleks ju tore kõikide mugulatega ennast niisutamas käia. Eriti kuna uuest aastast jääb Kardo ka koju ja siis saamegi kordamööda lapsi leotamas käia. Kes, kellega, eks seda näis veel. Aga rohkem infot lastega ujumisest leiad SIIT.
Ja no ma muidugi mõtlen kohe tulevikule ka, et ma tahaks ühes trennis veel käima hakata ja selleks on jumping (Reval Jump), see tundub nii lahe ja ma isegi ei teadnud, et seda Eestis kuskil teha saab, aga näed, Revalis saab. Seal on isegi postitants! Ma kunagi käisin ühe korra Pia juures ja see oli super lahe, seega võiks ju nagu ära proovida, ehk hakkab väga meeldima ja minust saab kunagi graatsiline postitantsujumalanna. Kes seda teab! Muidugi praegu peeglisse vaadates ajab see mõte küll naerma, sest sellise lössis kõhu, XXXXL suuruses tilkuvate tisside ja kottis silmaalustega jumalannat pole mu silmad enne näinud, aga noh, tuleb ka kehale anda aega atra seada.
Nüüd aga asja juurde ka. Nimelt pakkus Reval Sport, et kui ma ennast juba paremini tunnen, et siis ma võiks hakata nende juures trennis käima. Nii ise, kui lastega. Lausa abikaasagi lubasid kaasa võtta. Kardo aga ütles, et tema ei viitsi linnas käia ja talle meeldib paks olla (kuigi ta pole :D) seega ei jää mul muud üle, kui otsida endale üks mõnus trennikaaslane.
Eriti hea oleks, kui see trennikaaslane tahaks ka näiteks beebikilosid kaotada ja seetõttu omaks beebit, kellega koos käia minuga beebiujutamises. Aga võib ka olla väikelapse ema, kellega koos käia mudilastega ujumas. Ja no ega ma tegelikult ei ole üldse valiv ja võib olla ka täitsa lastetu inimene, kes lihtsalt tahaks koos minuga hakata trennis käima – muuseas, aastaks täiesti tasuta! Mida mina eelistaks, oleks see, et mu uus trennikaaslane oleks lahe inimene, kellega mul oleks tore aega veeta (jeesus, ma kõlan nagu ma paneks siia tutvumiskuulutust), kes oleks tore inimhing, soovitatavalt võiks ta elada ka siin Nõmme/Männiku/Järve kandis, VÕI omada autot ja viitsiks mind ka peale kahmata, kui trenni minek on.
Et siis… kes tahab minuga koos Reval Spordis hakata trennis käima? Puhta muidu! Pärast oleme megapüssid. Tuus oleks ju? Ei? Jah? Teeme nii? Kui sa tunned, et just sina oled see inimene, kes minuga Revalis higistada tahaks, või beebisid ujutada tahaks, või niisama nautida mu imelist seltskonda, siis kirjuta mulle natukene endast kommentaariumisse või e-mailile marianntreimann@gmail.com.
Kui õige inimene leitud, siis ootame ainult mu alakorruse jumalikku paranemist ja lähme trenni, eks! Sest kuigi eest vaadates ei ole mul hädagi, siis elu lõpuni vältida inimkonnale külje keeramist ma vist ei suuda 😀 Sundisin Kardot olukorra demonstreerimiseks pilti ka tegema just. No pole kõige hullem kah vist… Kui ruttu teie beebikilodest lahti saite?
90 kommentaari
Auto on, peale korjaks su ka, väikelaps (3-aastane neidis) on ka täitsa olemas ja tema ujutamise vastu pole mul vähimatki. Lisakilosid mul küll eriti pole,aga pehmust on raamil selle eest omajagu, seega trenn oleks ilmselt vajalik ja miks mitte teha seda koos sinuga. Ja siis see laheduse värk- ma arvan,et meie need va humoorisoolikad mätsivad kenasti,muidu ma ilmselt ei naeraks poolte su postituste juures. Aga ei, tegelikult saab minuga ikka normaalset juttu ka ajada 🙂 (ma ise tahaks vähemalt loota)
Mina sünnitama minnes olin 75 kilo ja haiglast koju sain olin 65 kilo seega kolme päevaga juba kukkus jätsin oma kilod haigla 🙂
Sünnitanud ei ole, lapsi ei ole, aga soov trenni teha küll!??
Ma usun, et ma olen väga motiveeriv trennikaaslane. Sõbrannadki ütlevad, et minuga trennis küll viilida ei julgeks…
Samuti olen ma tipptasemel ujumisega tegelenud üle 10ne aasta, tegelen lastehoidmisega ja ujutan beebisid ka vahel. Seega teinekord saad ise trenni teha ja mina sinu võsukesi sukelduma õpetada 😉
Vali mind!! Pliiiiiiiiiiiiiiiis!!! Ma elan ka ju Nõmmel ja ma ei ole küll paks paks, vaid.. enda kohta paks ja ma ei jaksa enam kogu aeg kõhtu sees hoida, sest see ei mahu enam sisse. 🙁 Asi on läinud nii hulluks, et mu pere arvab, et ma abiellun sellepärast, et ma olen rase. Ei ole, kuid tegin taas ükspäev testi, sest jumal küll, miks mu kosumine ei lõppe, vahel arva või ise, et mingi salabeebi mu sees elutseb 😀 Ma ei söö kummikomme ja pitsat ja pastat pea üldse (kuigi tahaks) ja veini ka ei libista iga õhtu ja cokat pole mu vaene keha ammu saanud, aga näe, muudkui paisun. Seega vali mind ja saleneme koos!!
Jaa ja esimese lapega kaal hakkas langema umbes siis, kui ta oli pooleaastane, teisega enam ei mäleta ja ma ei ole kunagi olnud nii paks ka peale laste sündi näiteks. 😀 Viimati ma olin nii lodev, kui Norah oli 6-kuune, aga sealt edasi läks nagu kiirelt kõik ära ja minu meelest ongi see imelik, et kuidas mu keha nüüd ei oska siis normaalne olla. 😀 Süüdistan ligihiilivat vanadust 😀
Kilpnääret oled kontrollinud? Peale sünnitust (ja tegelikult ka niisama) võib hormoonide tasakaal paigast minna ja tekkida kilpnäärme alatalitus. Aga stressamine ka kindlasti kaasa ei aita. Püüa rohkem liikuda, oma toidulauda jälgida (äkki mõni söök tekitab ebameeldivat raskustunnet või väsimust, või puhitusi) vett juua ja positiivselt mõelda. Ja D-vitamiini puudus pidi ka kusjuures ülekaalu tekitama. Ja parim trenn on sexercise! 😉 Muidugi juhul kui sa just sünnitanud pole, nagu Mallukas. 😀
Last ei oota- veel…olen teinud testi juba 2 korda aga saanud ühe triibu.Samas tahaks just tervislikumat eluviisi harrastama hakata, et lapsel oleks tervislik keha kus sees kasvada.Revalis olen käinud juba ammu aga nüüd viimane kord oli eee…5 kuud tagasi? 😀 Minu lemmiktrenn seal ongi just see revaljump, eriti nalja sai esimestel kordadel kui see kõik tundub nii absurd , et sa ei suuda naermist lõpetada ja treener siis sealt klassi eest sõrmega viibutab 😀 Vees pole ma veel trenne proovinud aga võiks küll su enda kamraadeks võtta, või siis vastupidi, kuna enne käisin sõbrannaga aga ta nüüd teises spordiklubis. Auto ka olemas, et sind peale krabada ja akna taga kolistamas käia kui sa trenni tulla ei taha 😀
Teen lühidalt ja ei hakka sulle liiga pikalt tippima – saad niigi palju lugeda.
Elan Laagris, oman autot, 4 kuust beebit ja lisakilosid on ikka mõõõnuga kaotada (kui juba 20kg alla saaks, oleksinõnne tipul). Minuga oleks selles suhtes hea trennis käia, et kõrvuti peeglisse vaadates, oleksid sa ikka üli heas vormis :D. Trenni olen üritanud teha – väga palju, kuid nagu enamustel, üksi ei ole lihtsalt motivatsiooni. Kaks sõbrannat juba ka üle lasknud trenni poolelt, aga eks igaüks ise teab.
Trenni alustamine 1.5-2 kuu pärast oleks perfektne, sest ma pole SIIANI täielikult taastunud (tuletan meelde, et laps juba 4 kuune). Sinna maani jätkaksin oma tagasihoidliku dieediga – kõik mis hea ja magus (no ei saa mina aru, miks mul selline vastupandamatu magusaisu on! Hea, et kaal ei tõuse!)
Mina enne rasedust kaalusin 55kg, sünnitama läksin 70kg. Nüüd kaalun umbes 52-53 kg. Trennis ei taha hakata käima ja beebit ka enam pole :/ Tahaks just natuke juurde võtta, nii kõhna olen. Söön nagu siga, aga juurde ei tule kuskilt.
Ma võtsin rasedusega juurde 18 kilo, paar päeva peale sünnitust kaalule astudes oli kadunud 10 kilo. Ülejäänud 8 läksid imetamisega väga kiiresti maha. Laps oli vist 6 kuune kui olin raseduseelses kaalus tagasi. Ülejäänud aja ,kui imetasin olin kogu aeg samas kaalus. Oleks vast veel alla võtnud, kui poleks iga päev magusAt sisse ajanud. Aga no mulle on kõik magus kogu aeg meeldinud, nii et see oli minu jaoks( kes muidu võtab väga kergesti juurde) väga suur luksus, süüa iga päev kõike head, ilma et grammigi juurde tuleks. Nii et ,nii kaua oli kõik lust ja lillepidu, kuni otsustasin, et lõpetan imetamise. Peale seda tuli ühe kuuga kohe 5 kilo jurde, sest vanad harjumused, süüa iga päev midagi magusat, polnud ju üldsegi kuhugi kadunud. Ja nüüd oma keha vaadates mõtlen, et oleks võinud ikka kauem rinda anda, sest need üleliigsed 5 kilo on minu enda jaoks ikka väga häirivad. Ja nüüd tahaks juba kokku alla võtta juba 10 kilo. Nii et Mallukas, vali mind! 😀 Ja tead, muideks ma ei teadnudki, et Revalis ka beebide ja väikelaste ujutamine on. Vaatasin et saaksime sinu ja Lempsiga koos käia beebide ujutamises, mul laps 1 aastane. Või kui isad lapsi hoiavad, lähme hoopis postitantsu algajate tundi 😉 Aga isegi , kui sa mind trennikaaslaseks ei vali, oleks jumalast tore ka niisama sinu imelist seltskonda nautida! 😀 Võtame igasugused graatsiakettad, hularõngad ja hantlid appi, ja saame niisama pläkutamise ja trenni kavalalt ühendada! 😉
Olen isegi Haapsalust valmis sõitma j a sind peale võtma et koos trenni teha:) Oled eriline kompleksideta tegelane keda siin väike-linnas vähe kohtab ja äkki annad mulle ka julgust rasedaks jääda:D P.S-kas ma peaks mingi 20 000 kirjaviga tegema lühikese kommentaariga et su tähelepanu saada:D:D
ma kardan, et haapsalust oleks sul ikka keberniit mitu korda nädalas tulla 😀
Mis 9 kuud tuleb see 9 kuud läheb
Mina tahaks täiega hakata käima. Kuna ma ise nii rotttt, et ei jaksa endale isegi spordiklubi piletit osta ja oleks vaja ka mehe jaoks ennast püssiks tuunida + praegu veel vägagi õige aeg selleks ja mingigi lootus suveks normaalseks saada. Kõhna nagu olen, aga lihases võiks kurat rohkem olla!
Ja kui üks ei viitsiks trenni minna, siis oleks hea sundida üksteist. Cool! 😀
Heihei!!
Ma oleks külll supppeeerrõnnelik kui saaks sinuga koos trennis hakata käima. Olen su blogi jälginud ja tead, mul nii hea kaasa elada sulle, nagu ma oleks sind sada aastat teadnud. 🙂
Trenni koha pealt nii palju, et olen ise trenni proovinud teha -käinud jooksmas jnejne, aga no pole piisavalt distsipliini, et ise koguaeg end tagant tõugata – trennikaaslane oleks selleks ju super – motiveeriks üksteist, et dvjjjdvjjj,lähme nüüüüd, mis ikka laiskled 🙂
Olen isegi suhkrust proovinud loobuda – vaikselt edeneb 😉
Väikest beebit mul veel pole, aga lootus sureb viimasena. Kuid ise oleksin 100% valmis end koos kellegagi superhotiks muuta :))
Mul beebikilosid ei ole mida kulutada..samas ei ole ka autot ,millega sinu elu lihtsamaks teha(kui sul on auto, on mul load)..niiet tunnen et mis mõtet mul üldse kirjutada siia on?
Kes ei proovi see tulemust ei saa?
Ma hetkel olen maksnud 7kuud tühja ühe tuntud eesti spordiklubi kuu arvet, kuna iga kuu ma luban endale,et lähen. Aga mis on selgeks saanud on see ,et ma ei ole üksik hunt. Mul on motivatsiooni küllaga,aga mitte enda jaoks. Mul on vaja sama sarkastilist kaaslat keda hommikuti üksteist ’ilusatesse ” kohtadesse saata ja pushida et päeval trenni jöuaks.
Isegi kui sa oled väsinud , olen nöus tegelema sinu mudilastega bassutrennis ( 5öelast annavad enda kogemuse)
Muinasjuttu ei hakka kirjutama. Aiman,et sul parem leida kedagi kes on juba emarollis. Aga kui tunned ,et vajad oma mudilastele ühte ekstra tädi, olen olemas 🙂
Tahet trenni teha-on! Koos sinuga-veel rohkem. Beebi-puudub. Auto-olemas. Lisakilod- umbes nii 5 või rohkem. Niiet lähme trenni palun ja saame püssideks!
Mina jäin rasedaks kaalusin 74 kg ja kui sünnitama läksin siis oli kaaluks 99 kg.Tulin haiglast välja kaalusin 93 kg.Ja nüüdseks juba varsti terve aasta sama kaal püsinud ei alla ega ülesse.Ja imetan ka siiani.Nüüd hakkasin trennis käima,pole ka kaal langenud aga samas kehakuju on küll paremaks läinud,ja energiat on nii palju peale treeninguid.
Minul on jutukust, aastane laps, auto ja palju ülekilosi! 😀 ma olen niiii palju proovinud oma pekist lahti saada ja trenni teha ja toitumist muuta jnejne, aga no üksi ei ole seda järjekindlust. Lahe trennikaaslane ongi täpselt see mida mul vaja on:) ja loomulikul aasta aega tasuta trenni!? Ma ei olegi kunagi kuskil jõusaalis vms käinud varem
Mina tuleks oma lapsega heameelega aga sa elad nii kaugel ??aga sa näed Juba super välja:)
Nii lahe, et näitad milline naine on pärast sünnitust päriselt 🙂
vaevalt et ma esimene olen 😀
Seda muidugi, aga kuna ise esimese beeebi ootel siis see on eriti aktuaalne teema ja muid bloggisid hetkel ei loe 😛
Kahju,et sellised võimalysed vaid Tallina ja selle lähiümbruskonna naistele. Mina,kuitartlane saan vaid jummala muidu unistada sellest.
No nii ahvatlev pakkumine mulle kui elu lebotajale. Endast siis niipalju …3 tütart 16, 15, 7. Enne kahte last kenasti 52-55kg ja peale kolmandat siis kõik mis tuli see jäi. Ok ok nii 5kg ikka läks ka. Praegune kaal 65 kg. No üritanud olen toitumist jälgida aga lõuad nii head, et väga kasu pole?
Sporti pole ka viimased 15a teinud üldse. Õnneks tööl saab ikka natuke liigutada…
See pakkumine mulle kui loodud. Üksi never kuskile ei jõua aga PÜSS ju tahaks välja näha. Seega VALI MIND
Ps. Olen muidu tore, lõbus ja hea huumorimeelega. ?
Nii, see pakkumine ongi mulle 😛 Tahan jälle püss olla! Mul on 2 last, noorem on 2 aastane. Kaalun veits vähemgi kui enne esimest rasedust ja kui riided selga tõmmata, siis petab ära küll, aga no mõni lihas strateegilistes kohtades ei teeks paha. Seega olen 100 aastat mõelnud ennast kokku võtta, aga igasugu vabandusi leian. Kõige suurem takistus minu jaoks on trennikaaslase puudumine, kes mind trenni tümitaks – sest no mina teisi juba tümitada oskan ja sind peksaksin ka kodust välja 😀 Ühesõnaga – vaim on valmis, aga ihu on nõder. Päris suur motivatsioon on pulmad järgmisel suvel ja praegu veel jõuaks ennast ilusaks kloppida. Elan Nõmme servas peaaegu ja auto on ka. Kergeks miinuseks on ilmselt see, et ma tahaks eelkõige ise trenni ja püss välja näha, sest lapsed on mul niigi ilusad ja nemad jätaksin hea meelega koju 😛
Auto on, elan männiku lähedal saku kandis, beebi on, sai just 3 kuuseks, kilosid oleks kõvasti vaja alla saada, sinu kõht on mulle tuttav teema, ma pidin isegi nime talle panema sest ta koguaeg on igalpoooooool ? ega mul pole ka kedagi kellega koos trenni minna ja ennast enamvähem peenemaks ja kenamaks vaalaladseks tooteks töödelda ? ise olen tore lõbus ja seltskondlik,beebi on seltskonnahing ja mees on mul selline naljanina,et igav ei hakka kunagi meiega ? mis ma siin ikka reklaamin ennast vali mind! ?
Sünnitasin 2 aastat tagasi imearmsa plika aga temaga kaasnes mitte nii armsad lisa kilod!Algkaal oli siis 56 kg ja sünnitama minnes 79 kg ja peale sünnitust 75 kg.Tänaseks päevaks ongi kaal 72-74kg ja no EI lähe see raip kuidagi alla.Hea meelega võtaks end kokku kellegiga koos ja ajaks pepu trimmi taas:)Üksi ei suuuuuudddaaa:D
ma tahaks täiega, olen alles noor, 3last, vaja oleks veits timmida ennast;) siiani pole enda normaalkaalu tagasi saanud… kuigi ma niiii nii tahaks;) Ühesõnaga kui ei võida, võin su trennikaaslaseks ikka tulla 😉
Mina tuleks heameelega, oma aastase kuti võtaks kaasa ja ujutaks küll, ei ela küll Nõmmel, vaid Veskimetsas ja saakd su trenni minnes peale võtta küll. Kaalukaotusega peale sünnitust oli pribleem selles, et kaal langeb meeletult siiani(kuigi ei imeta). Võtsin selle probleemi lahendamiseks ùhendust ka toitumisnõustajaga ja nüüd oleks ülikift koos sinuga õõvastavatele kontidele lihas peale saada ?????
Osalen vägagi selles toredas tasuta trenni loosis! 🙂
Arvan, et mahun kenasti su kriteeriumitesse. Ma elan Nõmmel, mul on auto ja 1a3k tütar, kellega väga tahaksin ujumas käia, aga mu elukaaslane üldse ei viitsi ja mul ei ole ühtegi lastega sõbrannat, kellega üldse kuskil lapsega käia või lastest ja nendega seonduvatest muredest-rõõmudest rääkida 🙁 Tahaks, et laps saaks ujumismähkmed ka ära kasutada sest muidu lähevad need lihtsalt raisku. Mu mees oleks ka õnnelik, kui saaksin siit nelja seina vahelt välja, vahet pole kas siis lapsega või üksi.
Laheduse kohta ma öelda ei oska, eks see ka ole vaataja silmades nagu ilugi.
Kui sünnitama läksin, siis kaalusin 87kg. Sünnitusmajja jäi sellest 6kg. Imetamisega läks veel 8kg ja nii see kaal 73 kilo peale seisma jäi. Kui laps aastaseks sai, siis tegin toitumises omad korrektuurid ja siiani on kukkunud veel ca 8kg ning nüüd püsib kaal 64kg. Ideaalkaal oleks 58kg, alati võib see number väiksem olla, aga see selleks, tahan, et keha ilus välja näeks. Trenni pole poolteist aastat vähemalt teinud ja oleks hea ujumisega alustadagi 🙂
Almaš taevaiša, tee nii, et Mallukas mind valiks! 🙂
Pean mainima, et üldiselt kardan autoga südalinnas sõita, aga eks olegi aeg hirmudest üle saada. Su lugeja olen ka ca 2-aastat olnud. Lihtsalt mainin ;D
Mina olen võidelnud oma liigsete (sünnituse) kilodega juba ca 7 aastat. Olin oma pikkuse 174 ja kaaluga 72kg tol hetkel üsna rahul. Esimese rasedusega võtsin juurde ulmelised 20+ kilo. Peale sünnitust ca 2 nädalaga olin alla võtnud 11kg. Kaalu päris tagasi ei saanudki jäi ca 4kg liigset ja siis pauhh – jälle rase. Rase – nagu, mis mõttes? (Täpsustan, et mul nimelt polutsüstilised munasarjad ja arst ei näinud võimalust üldse et ma rasestuda võiksin – rääkimata kahest järjestikkusest, väikese vahega veel) No enivei rase, siis rase – tore ju igatahes. Teise rasedusega jäi kaal “õnneks” +17kg. Kaalule ma peale sünnitust kohe ei läinudki, mõtlesin kavalalt, et ootan paar nädalat, no siis tore ju jälle vaadata et -11kg kohe supsti läinud. No ei käi see päris nii tuleb välja – ainult 7kg oli maha läinud ja kõik, mitte grammigi rohkem alla ei läinud mitme kuu vältel ja no ei saagi enam neid kilosid maha (hetkel 77kg). Ja ma ei ole mingi non-stop õgard, liigun palju, analüüsid korras, käidud toitumispetsialisti vastuvõtul isegi (kes muuseas arvas, et mu menüü on ideaalne ja, et kas ta tohib seda teistele soovitada!)
Trenni teen hea meelega, kuid vaja oleks head nõustajat/spetsialisti/motivaatorit, kes ütleks mida, kuidas ja kui palju tegema peab, sest omal käel vehkimisest ei ole mitte kasu.
🙂
Mis ma öelda oskan selle peale on see, et sünnitasin aasta ja kuu tagasi imeilusa poiss lapse.Enne sünitust kaalusin 75 kg ja sünnituse lõpuks 105 kg jah tõesti nii palju, aga kahjuks olen ikka veel 10kg ülearuse titekiloga (omast arust olen ilus ema) mis see loeb,et apteegis ja hambaarsti juures küsitakse millal bèebi sünnib:) Selle peale vastan alati naljaga “Ei ma ei ole rase,see lihtsalt vana kõht” Trenni tahaks või oleks võind ammu minna aga tead ei ole mul siin tallinnas minna kellegagi;) trennis on koos kaaslasega ikka toredam käija kui üksi;)Elan kahjuks Mustamäel ja load mul on,aga auto on mehel 😉 Aga bussidega on ka tore tsillida ja vaadata kuidas inimeste vihased pilgud sind jälgivad kui bussi oma käruga trügid;) Olen tore ja sõbralik inimene ma vähemalt ise arvan nii ja mõned on nii muuseas seda ka maininud;) Seega kui saaksin sinuga trennis koos käija oleks see tore sest sa oled selline motivatsooni pomm kõigijaoks…;)
Päikest teie perele sügis ilmadesse;);)
Nõmmekas, autoga, paks 🙂 Nutuvõru tuli suu ümber, kui avastasin, et ma olen praegu pea sama raske, kui sina sünnitama minnes. Ja mul ei ole isegi lapsi veel! Plaanin varsti teha, mis minust siis veel saab… tuleb end ikka enne natuke paremasse vormi ajada. Olen Revalis varem käinud ja nendega väga rahul, aga kuna olen värske nõmmekas, siis ei julge praegu jõuka alla raha pannagi, sest äkki on köögi ehituse jaoks finantsi vaja või on sissesõiduteed vaja või on… uusi kardinaid vaja. Äkki. Tead ise, kuidas maja ja remont on must auk, kuhu eurokesed vihisedes sisse kaovad. Saadaks neile hea meelega vihinal natuke kõhupekki järgi 😀
Ah, ma lahe mutt, meeldib teisi trenni kamandada ja ise trenni teha (kuigi vahel kaob motivatsioon ära, kui pole kindlat kohta kus trennis käija). Käin küll laevas tööl, aga kui kodus olen, kaks nädalat, siis võiks revalis rassida küll ja oooo kuidas ma vett armastan, ma võiks tunnde seal vedeleda 🙂
Aga edu vägeva trenni kaaslase leidmisega 🙂
Stardikaal rasedaks jäädes oli 54.5kg. Rasedusega tuli juurde 15kg. Hetkel laps 10 kuune ja kaal 52-53kg. Midagi teinud ma selle jaoks pole. Magus mulle väga meeldib. Mulle mõjub imetamine nii.
Enne rasedust kaalusin 58kg. Sünnitama minnes kaalusin 74kg, haiglast koju saades (olin neli päeva sees), kaalusin 62kg. Kuu peale lapse sündi kaalusin 54kg.
Hüppamine on nõrkade vaagnapõhjalihastega väga halb, konsulteeri enne füsioterapeut Helle Nurmsaluga, ta on persoonina väga tore ja patenteeritud Tupler Technique kõhutrenni programmi tegija Eestis. Las vaatab su kõhu üle. Esimesena tuleb treenida kõhu süvalihaseid, horisontaalseid kiude, mitte uhada sixpacki pindmisi lihaseid. Siis ei jõua tulemuseni. Vaata teiste enne ja pärast pilte kohukliinik.ee
Mina tahaksin ka osaleda :):)
Trenni olen teinud kunagi tartus kutseka ajal moni aasta tagasi ja mulle niiiii väga meeldis mu keha ja enesetunne ja see et midagi ei lotendanud kogu aeg. Aga kui ma tartust tallinna kolisin siis tahtsin väga uuesti trenni minna, kuid tallinnas elades läks niii palju raha igalepoole muule “vajalikule” ja ma toin alati vabanduseks et mul ei ole aega käia. Seega ei jäänud tegelikult raha yle spordiklubi kuukaardile ja ma ei saanud minna. Kuid mul on nüüd halb tunne et ma pole siiamaani läinud ja yksi metsarajal trennitegija ma lihtsalt ei ole. Mulle alati meeldis käia kellegiga koos see annab niiii palju motivatsiooni juurde kui kellegiga koos käia saab. Kahjuks autot mul hetkel ei ole, kuid võimalik , et varsti juhtub ka see. Ise elan mustamäel ja muidu olen hästi seltskondlik ja kohanen väga hästi.
Mul endine peiks ytles ikka et ma olen su kõige suurem fänn ja klassiõde tahtis mulle sinu pildiga pluusi sünnipäevaks kinkida ?? seega kui korvalt inimesed seda nii näevad siis ma arvan et me peaks sinuga koos trenni minema kyll ? Aaa muidu vanust on mul 21 eluaastat igaksjuhuks mainin kui see oluline peaks olema ?
Minul on kohekohe sünnitusest möödas 1kuu. Aga kaalu kohta nii palju, et paar aastat umbed poole aastaga tuli mulle 10 kg juurde ehk kaalusin kuskil 70kg. Nüüd selle kahe aastaga on veel juurde tulnud ehk enne rasedust kaalusin 80kg. Rasedusega võtsin juurde 17kg. Hetkel kaalun 87kg. Tahaks väga kaalunumbril ette saada nr6. Ning oleksin väga rõõmus kui oleks trennikaaslane kellega koos trennis käia, kaadlasega on ka motivatsiooni rohkem. Ja lastega koos oleks ka väga tore sulistamas käia. Võibolla saavad piigadest ka sõbrjanned. Elan küll vähe kaugel aga oman autot ja poleks probleemi nõmmelt läbi sõita. ?
Minule tundub ka see jumping jube lahe ja tahaks ära proovida. Postitantsu olen ka alati tahtnud proovida. 🙂 Ma küll eriti kriteeriumitele ei vasta – lapsi pole, beebikilosid kaotada pole (aga muidu on mitmeid kilosid kaotada küll), autot pole, päris õiges kandis ka ei ela, kuid siiski Nõmme/Järve lähedal. Küll aga meeldib mulle trennis käia, eriti siis, kui on olemas tore trennikaaslane, kuna trennikaaslaseta jääb tihtipeale motivatsiooni end toast välja saada liiga väheks. Niisiis mõtlesin, et proovin ka “kandideerida” :P. Olen 22-aastane tudeng ning elan Mustamäel ning läheksin hea meelega Sinuga Revalisse higistama! 🙂
Issver, sa loed mu mõtteid. Mu tibu saab kohe 9 kuuseks ja terve selle aja olen ma hoogu võtnud, et temaga kuskile sulistama minna. Ise mõtlesin ka just Revali peale, sest varem (ilma lapseta) on mulle seal meeldinud ja usun, et ka lapsega on seal vahva.
Enne rasedaks jäämist vaatasin igatsevalt postitantsu trennide poole, aga no keegi ei tulnud minuga kaasa ja nii see siis jäi.. Kusjuures möödunud aastal lubasin jõuluvanale (ise olin jumalast rase), et järgmisel aastal lunastan oma pakid postitantsuga välja. Avaldan saladuse: ma pole nende trennidega ikka veel alustanud :p vist pean eepost hakkama pähe õppima vm..
Viimasel ajal on mul jälle mingi trenni hoog peale tulnud, muidugi ainult planeerimise tasandil siiani. Mõtlesin minna Kalev spasse jumpingut proovima, aga Reval ei tulnud pähegi.. nüüd vähemalt tean, et seal saab ka. 😉
Nii et isegi kui minust ei saa sulle trennikaaslast, võime seal ikkagi kogemata kohtuda, sest Reval on mu jaoks sümpaatne koht ja nagu näha, saab seal teha kõike mida tahaksin. Kui vaid saaks jalad kõhu alt välja veetud.. 😀
Minul tulid lapsed nii väkese vahega (1,3a) et ei jõudnud esimese beebikilodest lahti saadagi kui teine juba oma kilod minu külge haakis 😀
Esimesega võtsin juurde 17kg ja teisega pea 25kg. Muidu olen alati kaalunud ca 53kg, siis sünnitama minnes oli viimati (9,5k tagasi) 77kg, ma olin igatepidi lai :D, 10 kg jäi uskumatul kombel haiglasse kuid ülejäänusid olen siin vaikselt tiksutanud ja 6-7 lisa kg ripub ikka küljes, pole küll teab mis palju aga tahaks tagasi vormi saada. Kaalunumber polegi kõige olulisem, rohkem tahaks lihtsalt et mul oleks jõudu ja jaksu et oma mürakarudega sammu pidada ja lihtsalt et oleks rohkem jõudu ja võhma. 🙂
Ma tegelt suvel mingi 2 kuud vahelduva eduga käisin Spartas ka trennis aga üksi ei suutnud alati seda motivatsiooni leida et trenni ronida.
Ma hea meelega teeks sinuga koos trenni, mul kogu komplekt olemas, nii beebi, väikelaps, auto kui lisakilod 😀 Lähme trenni!
Enne rasedust oli kaal 56 kg, raseduse lõpus 93 kg (ei joonud sulavõid, rahvakeeli jäi vesi sisse), Umbes pooleteise aastaga stabiliseerus kaal 58 kg peale ja nüüdseks on kaal 56-57 kg taas.
Pehme “beebikõhukese” vastu aitas hästi apteegis müüdav reumavöö. Mis oma olemusel on nagu tugisideme sugune tuub 🙂 ostsin väiksema nr, ja kandsin kõhul. Aitas äärmiselt hästi, surudes kõhtu õrnalt vormi. Reumaatikud kannavad seda sageli seljahädade tõttu ja roiete valude korral kuid mina tõmbasin ümber kõhu ja ämmaemanda arvates oli see hiilgav idee.
Nonii, alustame küsimusest: kui ruttu beebikilodest lahti sain- enne rasedust kaalusin 63.5, sünnitama minnes 70kg. Ja haiglast koju tulles olin vist 59kg. Paari päevaga langes kaal veel 2kg ja siis hakkas vaikselt taas tõusma ja nüüd- aasta hiljem- kaalun 64.2kg.
Ja kuna hakkaksin hea meelega Sinuga trennis käima, siis räägin Sulle endast 🙂
Olen 1aastase poisi ema, elan tallinnast 20km kaugusel, aruküla kandis. AGA! See ei ole probleemiks, oman autot ja saaksin su vabalt peale võtta 🙂 eee, olen kuni detsembri keskpaigani veel 22aastane ja mis ma veel endast räägin… mm.. ammu juba on mu salasoov enda lodevat keha trimmida veits, aga no keegi ei taha minuga koos käia trennis 🙁
Ostsin üleeile aktiivsusmonitori omale, et ehk see siis motiveerib natsa kodus lapsega liikuma, tulingi just tunniajaselt jalutuskäigult 🙂
Ma ei oska rohkem rääkida midagi, lähme koos trenni ja siis saame suhelda 😛
Mina pole rase olnud ja muid põhjendusi ka ei leia põhjusele, miks ma paks olen ja trenni pean minema. Igatahes otsustasin, et aitab küll noh ja trenni ma lähen (juba täna alustan!!! :O) Myfitnessi. Lisaks plaanin toitumise korda saada ja üldse, kurat küll, normaalne jälle välja nägema hakata. Kuidas ma olen suutnud end nii käest lasta, ma ei tea, aga olen enda peale pettunud ja vihane ja loooooooodan, et mott ei kao.
Kui keegi seda loeb ja mõtleb, et Malluka loosiga niikuinii ei joppa, a tahaks ka trennikaaslast (Kristiine või Kesklinna Myfitnessi), siis jäta siia vastuseks oma email näiteks ja ma kriblan!? Nii lahe oleks kellegagi koos alustada!
Minul on sünnitusest möödas nüüd kaks kuud , algul võtsin alla 10 kilo st kaalusin 72-10=62
Ja sünnitama läksin olin 90 kilo ja välja tulin haiglast jälle taas 72 kilo niiet , trenni oleks tõesti vaja ?? Saba kinni nokk lahti ?
Kui sul plaan jumpingusse minna siis hakka oma vaagnapõhja lihaseid kohe kodus treenima. Muidu hüppad seal nii et kusi püksis. ? Minul oli väga pikka aega peale sünnitust nii et hüpata ei saanud. Personaaltreeneriga trenni tehes veeretas ta selle sama jumpingu batuudi välja ja kupatas mu sinna hüppama, pidin piinlikult teatama et “Äkki me ikka ei teeks seda!???”
Niiet googelda vaagnapõhjalihaste harjutusi…kui sa muidugi juba seda ei tee☺️ Trenni läheks sinuga hea meelega, aga kahjuks elan Tartus?
Sünnitama läksin 56-57kg ning kui ära sünnitasin olin 47 🙂 ning kaal siiani püsinud sama 2kg kõikudes. Kõht oli vaid välja veninud nagu ilge pekipunu. Trenni ei teinud ja ikka olen samasugune nagu poleks last sünnitanudki. Läks kuidagi lihtsalt.
Kui ma rasedaks jäin kaalusin 89 kg ja siis enne sünnitust 97 või 98 kg. Kui olin ära sünnitanud ja päevakese haiglas kosunud läksin kaalule ja vola 85 kg. Nii et jätsin isegi rohkem kui beebikiklod haiglasse. Muidugi peale seda kui enam ei imetanud siis tulid ja mudkui tulid kilod juurde
Nii kade meel kuulda neist õnnistatud emadest kellel imetamise ajal kaal langes, mina kahjuks olin see üks 100st kel hakkas peale imetamise lôppu kaal alles langema . Seega 8kuud olin nagu emavaal, ei aidanud siin ei toitumine ega vee tarbimine.. aga ju siis kallis taevaišši nii tahtis ?✌️️
Issand, teie jutt mulle kui lootuseõis ?
Ma võin Sinuga trenni tulla. Ainult, et aga seisneb selles, et mul pole midagi kaotada vaid hoopis lihaseid kasvatada, sest ma olen ikka väga hull piits 😀 Seega miks mitte erinevate soovidega koos trennis käia ning siis võrrelda kellel kuidas siis läks.
Oiii, see on nii lahe pakkumine. Raseduse ajal lubasin kõigile, et kui ma ära sünnitan, hakkan trennis käima. Praeguseks saab järgmine esmaspäev kuu aega sünnitusest. Enesetunne on super ja juba sügelen, et saaksin trenni minna. Et motivatsioon püsiks, ostsin isegi endale trennivarustuse, sest pole just väga suur trenni inimene kunagi olnud. Mingeid liigseid kilosid mul muidugi ei ole, kuid eks see pehme kõht ikka häirib ja tahaks jälle ilusaks tagasi saada ??.
Kriteeriumitest nii palju, et elan küll Mustamäel, agaaa mul on auto niiet liikuda saan kuhu iganes ??
Ja mis oleks veel toredam, kui trennis hakata käima sellise toreda inimesega nagu oled Sina, ehk nakatad ka mind oma ellusuhtumisega ?, ma ise olen selline hull pabistaja ja muretseja.
Lisaks, kuna ma ei ole ealeski mitte midagi võitnud, siis nii loodan, et äkki nüüd õnn naeratab. Ja ma ei tahaks mitte midagi rohkemat, kui trenni teha ja samas mis oleks veel ägedam, kui sellega kaasneks veel selline trennikaaslane ja no titejutte jaguks meil ka kindlasti ?.
Lapsi mul pole ja tegelikult olen töötav ja õeks õppiv tudeng aga aastaga olen võtnud juurde 10 kilo ja seda on liiiga palju. Ma ei tea kas asi oli stressist seoses elukoha vahetusega, tööle ja kooli minemisega või mulle pole lihtsalt seda ilusat keha antud. Okei tegelt vist isegi on kui ma pingutaks, sest vanu pilte vaadates olin ma päris kenake. Tahaks seda kellegi või millegi kaela ajada küll aga tegelikult see oli mu enda puhas laiskus. Toitumine täiesti vale ja trenni teen ka napilt. Alustasin Revalis käimist kuskil kevadel, üritasin suveks saledaks saada, aga nüüd pole ma sinna juba 2 kuud vähemalt jõudnud, sest motivatsioon kadus ja tõin vabanduseks ajapuuduse. Tegelikult on aega küll. Trenni igatsen ka meeletult ja ilusaks saledaks tahaks ka saada, aga kuidagi ei oska jälle alustada. Mulle on alati trenn motivatsiooni andnud aga usun, et kellegiga koos pingutamine ja ühiste eesmärkide seadmine on kindlasti palju motiveerivam kui see, et ma seal üksi rühin. Lõbus on ka kindlasti. Oleks ju tore käia koos trennis. Okei võit pole isegi oluline, ma võin ikka hakkata sinuga koos trennis käima, et ei peaks üksi minema ja motti jätkuks. Elan Nõmmel Rahumäel aga autot ei oma. Trennis näeme!
Minu teekond kaalulangetusel algas u poolteist aastat tagasi. Astusin kaalule ja nägin ees 77 kg. Alustasin trenni Reval spordis ja sain kilod juba 66 peale. Siis aga saabus beebiootus. Kuna mul on kaaluga kogu aeg mingi teema olnud, ei lubanud ma endal laiselda ja käisin ennast liigutamas (nt Body Balance) edasi. Lõpetasin u 7-8 kuu vahepeal. Olla oli nii kerge ja terve rasedusega tuli juurde u 7 kilo. Kui beebi oli sündinud, ei jõudnud ära oodata, millal tagasi saan. Kuu pärast sünnitust tundsingi, et nüüd on ok ja seadsin sammud taas Revali poole. Kaal oli ka selleks hetkeks toppama jäänud 60 peale. Mingi 4 kuuga langes kaal veel ja praeguseks olen 160 pikk ja 54 kilo. Kuna mulle meeldib jõutrenn siis ise tahan uskuda, et enamus moodustab sellest lihas :D. Igatahes olen pool aastat peale beebi sündi oma ideaalvormis ja tõsiselt naudin seda.
Ka mul langes peale sünnitust kaal kiirelt. Mulle tundus, et nii kui tavariided selga sain (haiglas vedelesin nö kitlis ja ei saanud kehakujust aru) siis olin sünnituseelses kaalus. Kahjuks kaalusin ma ka enne natuke liiga palju ( 75kg ja 175cm). Imetamise ja stressiga langes kaal u 2 kuud peale sünnitust 68 ja ma lootsin, et langeb edasi aga kuna langes ilmselt seetõttu, et ma ei söönud mitte midagi (beebi kõrvalt ei saanud lihtsalt midagi teha)siis ei saanud päris nii edasi ka minna. Tänaseks on kaal jäänud u70 kilo peale (mis on parem kui enne sünnitust) aga eesmärk on saada 5 kilo kindlasti alla ja ideaalis 60 peale (see oli mu kaal u 4 aasta tagasi ja enne kui oma mehega tutvusin). Toitumine on põhiline mure, kuna môttes on küll tervuslik toitumine aga see ei õnnestu, eriti veel kui pool päeva ei söö midagi siis õhtul sööks kõike. Meie käime beebiga nõmme keskuses titejoogas ja oma 9 kilose poisiga on see paras trenn. Tahan ka nõmme ujulasse beebide ujumisse minna. Ja jalutan vähemalt 3-4 korda nädalas u 7 kilti. Revali kahjuks asub nii kaugel, et seal pole mugav käia..ainult kui autoga saaks ( pean ikka load âra tegema). Muidu oleks küll tore ühineda ja koos kellegagi käia.
Aga jôudu ja edu sulle!
Ma sinuga üsna samas suurusjärgus. Sünnitama läksin u 74 pealt. 60 peale kolises kaal üsna kiiresti, nii beebi kolmanda kuu lõpuks. Aga nüüd sinna on pidama jäänud. Praegu beebi 4,5 kuud. Ega sel kaalul pole häda, täitsa kena number, aga viiega algav number oleks veel kenam, nii et eesmärgiga saada turvaline 58 komadega ette olen nüüd vaikselt käruga jooksmas käima hakanud. Küll ta siis vähehaaval läheb.
Mina sünnitasin pea kaks aastat tagasi. Haiglasse minnes olin 72 kg, koju jõudes olin 66 kg, kahe kuuga olin algkaalus ehk siis 61 kg ja umbes 9 kuud imetamist tegi imet ja sain 8 kilost veel lahti, imetamise lõpetasin siis kui laps oli 1a2k, nüüd pole imetanud peaaegu 9 kuud ja tagasi on tulnud 3 kilo aga nüüd kaal seisab, kuigi tahaks ikkagi nendest 3 kilost lahti saada, siis oleks ideaalne =)
Mina ei suuda oodata millal trenni tagasi saan 😀 enne käisin ka Revalis. Mu lemmar oli body pump ? Raseduse tõttu ma seal käija saanud pole pea aasta. Aga kindlasti kavatsen uuesti trennima hakata 🙂
Samuti beebit ujutama minema peaks ka kuigi ma hullult kardan seda 😀
Ma olin nädal pärast sünnitus vanas kaalus tagasi. Ja siis kukkus kaal veel. Ja veel. Kuniks mul avastati kilpnäämrme ületalitlus, üsna tihti avaldub pärast rasedust. Niiet ei teagi kas muidu need kilod ka nii kergelt oleks kukkunud.
Jumping on jube lahe, sydamest soovitan.
Ma kain juba aasta jagu Hollandis ‘jumpamas’ ja vaga meeldib.
Paari muusikapala lopu poole on selline suremise tunne, aga onneks on piisavalt joogi / hingetombe pause meil ka.
Vaagnapohja lihaseid treenib ka, nii et esimese kahe-kolme kuu jooksul soovitan pesukaitset kasutada :).
Ma tundsin, khm tunnen end siiani rasedana, sest see kõht E I K A O ära. Olen ka ise süüdi, et trenni ei tee, aga mul ei ole kedagi kellega teha ka. Mul vaja nö tugiisikut, kes sunnnnniks mind. 😀
🙂 ma küll ei ela Tallinnas aga pakun ennast välja 🙂 olen 29 aastane kahe poisikluti ema (3ne ja 1,6 ne ) elan Paldiskis aga on aegajalt võimalus ka autot kasutada ja ühistranspordi vastu ei ole mul ka midagi 🙂 ma olen peale 2 te rasedust ikka korralikult kosunud, mitte et ma ennem nüüd modellimöötu olin aga nuuh saledam küll, kui praegu ja tahaks ennast käsile võtta aga ma ei viits üksi käia trennis ning oleks vaja niiõelda kompanjoni, kes mind innustaks ja keda ma saaks trenni vedada ja saaksin õelda, et unusta ära juba, need tobedad vabandused ja aja oma tagument diivanilt püsti ja lähme liigutama ennast . Eeesmärk oleks siis kui mitte modelli möötu saada siis kuskil 10 kg vähemalt kergemaks, või siis vähemalt vormi rohkem 😀 ja ujumas käiks nii ma ise kui mu kutid ka kindlasti ülima heameelega 🙂 saaksime vahest ka niisama kohvitada ja lapsed saaksid koos mängida, sinu suurem präänik ja minu vanem ja noorem poiss, sest sinu pisi tibust veel mängukaaslast pole aga kunagi oleks neil kindlasti koos vahva 😀 ma armastan käsitööd- kudumine, meisterdamine, õmblemine ja torte armastan ka valmistada 😀 tasuta trenn, kes julgeks sellest ära õelda 😀 ja isegi kui meist trenni kaaslasi ei saa, siis äkki suudan ennast ikkagist trenni vedada ja koos sinuga vormi saada 😀
Mina enne aastat, niikaua kui imetasin, isegi ei mõelnud eriti oma kaalu peale. Pärast imetamist hakkasin vaikselt vaatama, mida suhu pistan ja kui palju liigun. Peale esimest sünnitust polnud kaalu langetamine eriline probleem, aga peale teist last oli juba päris raske kaal alla saada. Aga jälgisin LKHF toitumist umbes pool aastat ja kaal langes mühinal.
Mõtlesin siiski LCHF toitumist
Ilmselt on tegu mingi näpud püsti hullusega – low car high fries.
Mcdonalds on tõesti luugid liiga kõrgele paigutanud.
See postitus ja pakkumine on praegu nagu rusikas silmaauku!
Hakkasin kuu aega tagasi kondiitrina tööle ja köik need koogid ja keeksid on mulle köhupekiks ladestunud niiet hääädastii oleks vaja regulaarselt tagumikku liigutama hakata. Siis ehk pääseb mu kallis kaasa ka vingusurmast. (Mina vingun “kallli, ma olen nii paks! Tahaks sokolaadi… Ära anna mulle sokolaadi, ma olen niigi paks!”
Aa ja kui on nädala patupäev käes, siis ma vöin sulle keeksi ka küpsetada 😀 apelsinikeeksi 😀
Esimese rasedusega lisandus 15 kg. Sünnitusmajja jäi 10, poolteist kuud hiljem olin pekivabam kui enne rasedust 😉 Trennis tagasi olin 11 p peale sünnitust (9p olime haiglas). Teisega lisandus 19kg, sünnitades kadus u sama mis esimesega, trennid tagasi 9 p peale sünnitust, jäin 3kg raskemaks kui enne, sest oli plaanis ka kolmas laps, võtsin trennidega kergemalt. Kolmas rasedus hetkel 21 ndl, juures 5kg (75hetkel kokku so). Teen 4-5 trenni nädalas (jõusaal), noh vaatame, palju nüüd tuleb 😉 Plaan ikka sünnituse päevani trennida nagu eelmistelgi kordadel- mulle see sobis ja mingeid rasedavaevusi pole ka olnud.
19aprill sündis beebipoiss – raseduse alguses kaalusin 60 kg sünnitama minnes kaalusin 80 kg / kuna tehti erakorraline keiser siis kolmandal päeval koju jõudes kaal näitas 68kg ja kuna keisrist oli raske taastuda, isu polnud, kõndida oli raske – üliüldse tundsin end invaliidina siis 1mai näitas kaalu nr 60 kg ?? aga noh kuna suvi oli vahepeal ja sai mõnusalt grillliha söödud siis olen 4-5 kg juurde söönud ja no alla ei saa kuidagi seda paari kg 😀 Tahaks enne jõule alla võta need paar kg ja jõludeajal taas pungile syya 😀
Minul küll lapsi pole, aga trenni tuleks sinuga ikka! Olen pool elu hädas ülekaaluga, olen ka trennis käinud, kuid pole leidnud kedagi, kellega püsivalt käia. Sinuga oleks ikka eriti tuus käia, see üks kord millal me kohtunud oleme, jättis mulle sellise toreda tunde sisse, et noh, võiks veel kokku saada.. 😀 igatahes jään lootma armulisele fortuunale ja loodan, et saame koos pekke põletama hakata! ?
Hei, tubli saavutis 10 päevaga. Miks sa sünnitusjärgset bandaaži ei ole proovinud? Kõht tõmbub ka kohe nii paremini siledaks.. arvan et oled seda juba 10000 korda kuulnud. Enda polnud seda muretsetud ja kasutasin kiretapjapüksikuid samal eesmärgil. ? Aga edu trennil, kahjuks ei ela Tallinnas niiet ei hakka end kaasasems pakkumagi. Rock on! ?
Mul on neid kolme erinevat, aga need suht.. ebamugavad 😀
Ei aita see bandaazh miskit. Õigel hetkel so mitte liiga vara, tuleb kõhulihaseid treenida ja ongi olemas. Emakas tõmbab tagasi ka ilma bandaazhita. Samuti taastuvad kõhulihased.
Oh jah…Elaks ma siis Tallinnas ?
Ja oleks kaal ka vähenenud?
Sama paks ikka ??? Aga noh…Beebipillid teevad ka oma töö?
Kuigi hea oleks oma 20kg kaotada?
Reval Jump oli kunagi mu lemmik trenn 🙂 Kahjuks mul TÄ alles veebruaris nii et trenni peale saan mõtlema hakata alles kevadel 🙁
Ma ausõna ei taha ära sõnuda, kuid küll need gaasid veel tulevad. Naudi praegu seda õndsat aega kuni koolikuid veel ei ole ja mugi kõike sajaga!
Jajah, sama juttu räägiti mulle Mariga ka, et “küll tulevad”. Siiani ootan, ta sai kolm 😀
Haha, mul sama asi mõlema lapsega. Ei olnud kummalgi! Sõin kõike mida harjunud olin, sh ohtralt asju, mis “raudselt” peavad gaase ja allergiat tekitama beebil (muna, pähklivõi jne)
Ja kust sa tead, et tulevad? ? kõigil beebidel ei ole gaasivalusid. Mina enda omaga ka pääsesin, enne olin ka kõigi poolt sama moodi ära hirmutatud, “no kui veel ei ole, küll siis millalgi ikka tulevad ” jne. Ei julgenud midagi suhugi pista, kuna see ja see pidavat gaase tekitama. baaaaahh….?
Gaasivalu, hamba tulek jms sry tundub üks õigustus beebi jauramis õigustamiseks
Esimese lapsega tulin haiglast koju oma algkaalus, teise lapsega oli 5kg üle. Mille sain toitumisega maha raputatud. 🙂
Kõhu sain saledaks vaid bandaazi abil, väga hea abimees ka seljavalude vastu :).
Hahhaa..hea raamat oleks 😀 Vee joomise kohapealt- päevas vähemalt 2 liitrit nii raseduse kui ka imetamise ajal. Viimase ajal tuli mul KOHUTAV janu just hetkel, mil tirtsu toitma hakkasin ja kuna imetasin pikali asendis ei olnud kuidagi mugav juua- seega jõin imetamise alguses tohtututes kogustes kõrrejooke. Esialgu suvalisi, kuid hiljem jälgisin puuviljasisaldust ja viimaks avastasin parima- vist Ungari? granaatõuna oma, mis on eriti puhas (pole tehtud kontsentreeritud mahlast) 🙂 Normkaalu sain tagasi umbes 2-3 kuud peale sünnitust (-20kg)
Ooouujeeee…mina oleks vägagi innnn..pick meeeee, vaata mööda, et ma teiselpool linna:( Mul ei taha need beebikilod ikka kuskile kaduda. Poisiga võtsin juurde rasedusega 25kg ning kui ära sünnitasin siis kaal alguses kadus, kuid 8kuud hiljem, kui tissitamine vähemaks jäi, tulid kõik jubedad kilod tagasi 🙁 ning ohh imet jäin kohe ka neiut ootama ning algkaaluks oli sama, mis poissi sünnitama läksin 🙁 ja hakkas aga veel kogunema..juurde veel oma 14kg, mis siis et vetsupott oli kullast kallim. Ma lõpus lihtsalt veeresin oma ilusas 92 kg rambivalguses. Sündis neiu ja tema 14 kg olen alla saanud, kuid poisi kilod on ikka alles. Nii et oma 10kg tahaks veel alla saada. Pekid trimmi 😉 aaaa ja neiuga saaksime ka sulistamas käia 🙂
Mina tahaksin küll trennis käia, sest kuigi välimuse järgi seda just ei eeldaks, olen ma suht-koht vormist väljas. Vastupidavus on samuti suhteliselt nullilähedane, nii et isegi bussilejooks võtab võhmale. Teiseks: mul on kodus u pooleteisene pärdik, kes armastab üle kõige vett, nii et ujumine tuleks talle kindlasti kasuks. Ma seda nüüd ei oska öelda, kas ma lahe ja äge inimene olen ja paraku seda ka mitte, kas mul oleks piisavalt järjepidevust, et aasta otsa trennis käia, aga vähemalt endale võin ma ju sisendada, ethakkan nüüd tubliks ja lähen trenni 🙂 Tegelikult ei kirjutanud ma üldse suure eesmärgiga tasuta trenni saada (kuigi seda tahaks loomulikult ka), vaid pigem lihtsalt soovist teada anda, et siin ilmas on selliseid sünnitanud naisi, kes näevad välja megakõhnad, aga tegelikult pole selleks mitte midagi ette võtnud.
Kui esimene laps sündis siis ma ei saanudki täielikult oma beebikilodest lahti, kuna väga kiirelt tuli kohe teine peale 😀 vanusevahe on neil 1a ja 3k. Aga pärast teist kaotasin ma väga kiirelt kaalu. Kui sünnitama minnes olin 75kg siis kolm kuud hiljem olin 50kg. Ja nüüd 5aastat hiljem on kaal siin kõikunud 50ne ja 56kg vahel
Mina tahaks väga trenni tulla .Ma olen 5-aasta jooksul 3 korda sünitamas käinud ühed on mul kaksikud .Noorim on 2-aastane kelllel on mariga sūnna vahet üks päev 😀 .Nüüd ma tuleks koos sinuga sest üksi käies ma leiaks vabandusi miks mitte minna aga koos siis ei taha ju teist alt vedada .Autot ei oma kahjuks .
Sünnitasin aasta tagasi. Haiglast tulin koju sama saleda ja kergena kui olin ennem rasedaks jäämist. Kõht oli sile ja tagasi tõmmanud juba paari päevaga. Imetamisega võtsin veel mõned kilod alla. Aga nii kui imetamise lõpetasin, hakkasin sööma nagu segane :S sõin kõik tagasi, mis imetamise aeg söömata jäi. Nimelt on mu pojal piimaallergia ja pidin imetamise aeg päris korralikult oma menüüd piirama. Nüüd olen kimpus 10 lisakiloga 🙁 hakka või uuesti imetama 😀
Ma IKKA VEEL ei saa üle su blondidest juustest 😀 maailma õigeim otsus sul.. niiii püss lihtsalt 🙂
Aitüma 😀 ma ka ei kujuta ennast tumedatega enam ette 😀