Okei, ma mõistan ise ka, et 9 ruutmeetrise ruumi kohta “fotostuudio” öelda on natukene naljakas, aga iga kord välja kirjutada, et mu väike fotouberikukene, on ehk isegi rohkem tobe. Seega, mu stuudio/uberik sai natukene veel lisa propside näol ja ma olen nii-niii-niii õnnelik. Asjad on super ilusad ja neid valmistab imeline Küllike, kelle firma on Dreaming Carita. Keda huvitab, siis piiluge ta Instagrami, ta teeb nii ilusaid asu. Ja tema ilusaid asju kasutavad fotograafid üle maailma! Seega on mul suur-suur au, et ta üldse arvas, et tema imeline käsitöö minu pildikestele sobida võiks ja mulle sellise kingituse saatis. Suur aitäh!
Veel võite kiigata tema FBi lehele Dreaming Carita. Ka seal on hästi palju vahvaid pilte näidetest, mida Külliki teha oskab.
Mul on esmaspäeval väga vahva päev tulemas – lausa kolm tuttuut beebit, lisaks peaksin ma homme saama veel sellise vahva asja, nagu suure linnupesa väikeste “tibude” pildistamiseks, aga seda ma näitan homme, kui see käes on eraldi. Igatahes olen ma põnevil oma uut kraami katsetama!
Ja mis oleks postitus beebiasjadest ilma beebipildita. Modelliks eile külas käinud imearmas 14 päevane väikemees! Kui tahate ka minu juurde oma linnupoega üles pildistama, siis kirjutage marianntreimann@gmail.com.
3 kommentaari
Pildistamine on sul väga tore idee 🙂
Aga see korv, mida kasutad, peaks olema ilma sangata. Kahes otsas käepidemed on palju parem variant. Või siis lihtsalt suure ovaalse kausi kujuline korv, ilma käepideme ja sangadeta oleks ka armas. Sang justkui lõikab pildi (ja beebi) pooleks ja ei ole ka eriti ilus vaadata.
Pildil olev korv tundub ka pisut vana ja määrdunud (aga usun, et see ainult tundub nii, kindlasti on see puhas ja korras). Kes see ikka tahab oma beebit vanavõitu ja väsinud korvis vaadata. Korvis võiks olla soojust, pehmust ja natuke ka glamuuri.
See on antiigipoest ostetud korv, see ongi vana 🙂 Aga ma hea meelega pildistaks sangata korvis, aga krt, pole teist.
Kui õigesti mäletan siis üks su uusaastalubadusi oli coca-colast loobumine. Võiksid millalgi kirjutada, kui kergelt (või raskelt :D) see käis ja kas nüüd on enesetunne ka kuidagi parem tänu cocavabale elule. Olen ise ka proovinud loobuda sellest, aga olen vist nii suur cocahoolik et seni pole õnnestunud 😀 Üldse võiksid teha mingi kokkuvõtte kuidas need jaanuarikuuks seatud eesmärgid läksid (hakata trennis käima, viia Mari trenni, viia Lotte koertekooli jne). Huvitav oleks lugeda kui paljud neist http://www.mallukas.com/2017/01/02/ma-luban-et/ kirja pandud asjadest saad õnnestunuks lugeda ja kui paljudega hakkama ei saanud. Muidu alati inimesed kuulutavad oma uusaastalubadused välja, aga hiljem mingit kokkuvõtet selle kohta kuidas läinud on ei leia.