Sain Marile tasandusrühma koha. Olin mega õnnelik, kuni mulle kirjutas üks blogilugeja, kellel antud lasteaiaga väga ebameeldivad kogemused. Ah, ma parem kopeerin selle kirja teile ka:
Arusaadavalt ei ole sellised kogemused lasteaiaga lapsevanemale kõige meeldivam jutt, mida kuulda, seega edastasin kirja direktorile ja uurisin, mis võiks sellise jutu tagamaad olla ja küsisin, kas samad kasvatajad veel antud rühma õpetajad on. Muidugi ei arva ma kohe, et võõra inimese juttu tuleb tõe pähe võtta, aga minu loogika ütleb, et lapsevanem peaks enne ikka olukorda uurima, kui oma lapse sellisesse rühma paneb, mille kohta säärased jutud käivad. Eksole?
Teate, mis ma vastuseks sain või?
Lugupeetud Mariann! Teie poolt edasi saadetud kommentaar kurvastab mind väga. *** töötas tõesti tugiisikuna meie lasteaia lapsele, kuid koostöö temaga kahjuks ei sujunud. Tegemist oli noore ja kogenematu inimesega, kes ei sobinud sellele tööle. Personali koosseis tasandrühmas ei ole muutunud. Rühmas töötavad pika staažiga kogenud õpetajad. Peale erimeelsusi *** oleme pööranud tugiisikutega koostööle suuremat tähelepanu, õpetajaid koolitanud ja saanud meeskonnale nõustamist.
Kui **** kommentaar tekitab teis *** lasteaia suhtes eelarvamusi, siis pigem soovitan valida mõne teise lasteaia tasandusrühma.
Haha, nagu mulle päriselt ka ei sobi jah teadmine, et keegi kuskil kepiga lapsi mitte voodisse pissima suunab. Eriti kuna minu laps ei oska rääkida nii hästi ja ma lapsevanemana sooviks teda saata ikka võimalikult heasse ja turvalisse keskkonda. Samas see direktori kiri on ka nagu wtf, et jah loomulikult on kasvatajad samad ja kui teile ei sobi, siis lihtsalt minge kuskile mujale. Kas mulle EI peaks tekitama eelarvamusi ülalpool toodud kiri?
Mis siis ikka, kui läksin ise lasteaeda kohapeale rääkima. Sinna olid siis kutsutud logopeed, õppelajuhataja ja direktor. Esimesed kaks olid väga toredad ja viisakad, aga kumbki nendest Mariga nagunii kokku ei puutuks igapäevaselt (tuleb uus logopeed), samas direktor tundus endiselt väga ebameeldiv inimene, kes kah mitte kuidagi Mariga kokku ei puutuks. Lihtsalt see direktori suhtumine oli, et noh, tavai, lähme vaatame rühmad üle, et kas seal on ikka kepid nurgas, millega lapsi peksame vä hehe-hehe-heehe. Nagu ok…
Väga keeruline olukord. Ma ei mäleta üldse sellist dilemmat, kui ma Mari Helliku lastesõime panin, sest seal on kasvatajad väga sõbralikud, siirad ja toredad. Ei mingit ebameeldivustunnet või imeliku umbusaldust. Seega, kui keegi jõuab siia kunagi googeldades Helliku lastesõime Nõmmel, siis mina soovitan seda 100%. Kindlasti läheb sinna ka Lents uuel sügisel, sest seal on lihtsalt nii mõnusad õpetajad, väike kollektiiv, hea aed ja üldse kõik on nii hea seal. Ma ei saa aru, miks see ainult sõim olema peab 🙁
Miks see vanemdamine ja selle otsused peavad nii keerulised olema?
Plussid: See lasteaed on lähedal, seal on 3x nädalas vähemalt logopeed igal lapsel, uus maja.
Miinused: Keegi võib mu last kepiga nüpeldada, kui ta voodisse pissib ja ta ei oskaks mulle seda öelda ka (ok ma saan aru, et suure tõenäosusega keegi seda ei tee, aga still!).
94 kommentaari
Endal on mul erinevate lasteaedadega küllalti palju kogemusi: käisin ise lapsena lasteaias al 3.a, käis mu enda laps mitu aastat lasteaias, olen töötanud mitu aatat lasteaias nii õpetaja abi kui ka õpetajana, ning mul on küllaltki palju erinevates lasteaedades töötavaid tuttavaid. Selle kõige põhjal julgen väita, et selliseid inimesi, kes tegelikult lasteaedniku tööd tegema ei sobi, aga ometi seda teevad, on tööl tõenäoliselt igas Eesti lasteaias – õnneks mitte küll igas rühmas ja on ka väga toredaid ja pädevaid pedagooge. Kuna palgad on lasteaias madalad (paar aastat tagasi ei saanud meil lasteaias kõrgharidusega õpetaja isegi 600 eurot kuus kätte, abil oli aga palk natuke üle miinimumi) ning pädevaid inimesi on selle töö peale üha raskem leida, siis tundub, et võetakse selle töö peale juba tihti suhteliselt juhuslikke. Nüüd ei pea lasteaiaõpetajal olema isegi pedagoogilist kõrgharidust, vaid võib olla kõrgharidus ükskõik millisel erialal, seega sellisel juhul ei saa ju pädevusest enam juttugi olla, kui inimesel pole vastavat väljaõpet ega haridust. Vanemad olijad on aga tihti seda tööd tehes läbi põlenud ning närvid läbi, sest see töö on tõesti väga pingeline ja stressirohke, seega ka tänu sellele võivad nad pedagoogile mittesobivalt käituma hakata.
Sellised olukorrad tuleks kõik suure kella külge panna! Lasteaia nimi ja kasvatajad avalikuks (nagu see suu kinni teipimine). Kui keegi märkab sellist käitumist, tuleks kohe politseisse, lastekaitsesse jne teada anda! Praegu need kasvatajad türanniseerivad aastaid lapsi ja ei mingit tagajärge :O ma tean paljusid, kellel on traumad lasteaiast, kuidas lapsi on alandatud ja nendega rõvedusi tehtud – lapsed millegi pärast ise ei räägi ka vanematele mida nendega tehakse, alles suureks saades saavad aru kui jõhker see kõik oli 🙁
Ma olen nii nõus!!!
Minu ema oli üle 40 aasta lasteaias õpetaja ja üks tuttav just uuris ta käest, et kas on mõtet panna last tasandusrühma, kui ta ei räägi veel. Mu ema andis nõu, et kindlasti mitte, kuna laste seas, kes räägivad ilusti ja palju, on suurem tõenäosus, et see laps, kes on kõnearengult aeglasem, hakkab ka kiiremini rääkima. Rääkima hakkamise juures ongi kõige olulisem suhtlemine ( rääkimine) ja tasandusrühmades, kus on enamus sellised lapsed, kes ei räägi, siis kindlasti selline olukord protsessi ei kiirenda. Mina paneksin sellise probleemiga lapse ikkagi tavalasteaeda, sest ega tasandusrühmad ei garanteeri seda, et lapsega rohkem tegeldakse ja suheldakse, lapsed suhtlevad ikkagi omavahel kõige rohkem.
Uuri kindlasti ka sobitusrühma võimalust. Ta on natuke teise põhimõttega, kui tasandusrühm, kuid lastearv rühmaruumis on samuti väike.
Soovitan ka uurida lasteaedade rahulolu uuringute kohta. Sealt võid saada ehk mingi ettekujutuse sellest, et mida lapsevanemad, või lapsed arvavad lasteaiast ja sellega seonduvast. Ma muidugi ei tea, kas kõigil lasteaedadel on see avalik oma kodulehekülje peal.
Panen näitena lingi ühe lasteaias tehtud rahulolu uuringutest (lapsevanemad, lapsed, ka töötajad ise).
http://www.pargihaldjas.com/434636192
Ehk on kuidagi abiks 🙂
sobitusrühmas on kindlasti rohkem lapsi kui tasanduse omas (maksimum 3 erivajadusega last, 1 erivajadusega laps 3me tavalapse eest). ja kõneprobleemidega laps ei pruugi tavalste kõnest aru saada, temast ei saa tavalised lapsed hästi aru ja siin võib juba lapsel psühholoogiline probleem tekkida. Lisaks puudub antud rühmatüübis nii logopeed kui ka eripedagoog.
Ma kirjutsin mega pika jutu ja siis tuli mingi reklaam ette ??
Sobitusrühm on samasuur, kui tavarühm, aga erivajadusega laps on kolme lapse eest. Eripedagoogi rühmas ekstra pole, aga on majas ja siiski tegeleb ta eriliste lastega rohkem.
Kas tasandusrühmas on siis logopeed/eripedagoog kohe kohapeal olemas rühmas?
Ma ise töötan sobitusrühmas, kus on autustist laps, kõnehäirega laps, asmaatik ja käitumishäirega laps. 4 tükki kokku siis. Kokku rühmas 11 last (mahuks rohkem). Ma ei ütleks, et kellelgi psyhholoogiline tõrge on tekkinud vms. Pigem on vaja lapsele stabiilsust ja rutiini, et areng edasi toimuks paremuse poole. Autisti puhul võin öelda, et kõik lapsed on ta praeguseks omaks võtnud, tal on muidugi ka tugiisik kõrval.
Mulle tundub, et oleneb ikkagi sellest komplektist (lastest), et kuidas nad omavahel sobima hakkavad ja kindlasti ka õpetajatest. Mina igaljuhul ei välistaks koheselt sobitusrühma varianti, võib ju kaaluda, mõelda, arutada vastavate spetsialistidega.
Võibolla ma olen valesti aru saanud, aga see, et Maril on kõnega probleem, ei tähenda ju seda, et ta end väljendada ei oska või oma seisukohti selgeks teha ? Ise pean eneseväljendamist olulisemaks, isiklikust perspektiivist. Ilmselt tuleneb see sellest, et olen kokku puutunud mitme lapsega, kes räägivad, teavad numbreid tähti, kuid ei oska mitte milleski kaasa arutleda, ega saa küsimusest aru jne (räägivad aia august nö ja on nagu omas maailmas).
Loodan, et leiate Marile hea lasteaia ?
Kas Mari ainuke probleem on kõne? Teiste lastega mängib ja suhtleb? Hakkab vaikselt aduma, et sõiduteele ei tormata jms? Kui jah, siis milleks tasandusrühm üldse?
Mina olen olnud paar aega tagasi õpetaja ühes lasteaias ja soovitan sama, mida juba mõned eelmised kommenteerijad: kõige parema vastuse oma küsimusele saad, kui käid lapsega kohapeal ja oled temaga seal. Arvan, et Su sisetunne annab siis ka aimdust, kas on OK koht lapsele või ei. Pedagoogid, lapsevanemad jne jne on väga erinevad, oma erinevate nõudmistega jne, mis sobib ühele, ei pruugi olla sobiv teisele ja vastupidi. Direktor võib olla tore või ebatore jne, aga see ei anna ikkagi mingit pilti rühma enda kohta. Minu arvates ei olnud ka tema vastus Sulle midagi väga ebaviisakat või -sõbralikku.
Anonüümset kirja ei tasu võtta oma eluotsuste tegemise aluseks. Võib olla nii, et on õigus sellel kirja saatjal, aga võib ka olla tooteine variant: et mindi tülli (misiganes põhjusel) vm ja seetõttu selline tekst ka lasteaia kohta. Et – mine vaata ja tunneta asi ise ära. 🙂
Pluss 10, ja tugiisik eriline ekspert tõesti, midagi ei meeldinud ja iga asja pele kiun. Katsugu ise sellised lapsi 10 kaupa kantseldada. Keegi lõi last et veine ja sinine, jättis söögist ilma? Kõik naised, eided klatsivad no mis vahet on see lasteaed või raamatupidamisfirma, inimene on inimene. Kui on alaarenenud lapsi , siis keegigi peab nendega tegelema-Ema Theresasid ei jagu kõikjale. Kui seda oodata kasvata ja õpeta oma last ise ja kirjasaataj pidanud olema tänulik, et tal OLI LAPS KUHUGIGI MINGIKS AJAKS JÄTTA.
Inks, sa ikka avaldad niimoodi arvamust, et öökima ajab.
Et kui ei ole tavapärase arenguga laps, siis peabki temaga jõhker olema ja kui see on nt minu laps. peaksin ma lisaks veel TÄNULIK olema, et lapsega ise ei “pea” olema?!
Mõtled ka, mis klahvide alt välja ajad ?
Ju ikka veidi on vahet, kas on lasteaeg või raamatupidamisfirma 😀 Kui sa seda ise ei mõista, siis ma võin aidata, sõbraliku eripedagoogina. Ühes tegeletakse lastega, lihast ja luust inimestega, kellegi ihu ja vere ja mõistuse ja südamega. Teises paberite ja rahadega. 😉
”Kui on alaarenenud lapsi, siis keegigi peab nendega tegelema.” Kas sa teadsid, et alaarenenud lapsed on sama kallid oma vanematele kui on normaalarenguga lapsed? Ja, et ka nende laste vanemad tahavad, et nende laste eest hoolitsetakse hästi? Ja ka nendel lastel on süda ja emotsioonid ja nad tahavad ka head kohtlemist?
”Kirjasaata pidanud olema tänulik et tal oli laps kuhugigi mingiks ajaks jätta” 😀 oeh 😀
Kui keegi oleks andnud sulle halba tagasisidet mingi toote kohta, siis sa arvatavasti poleks ju seda ostnud. Kui keegi annab sulle halba tagasisidet lasteaia kohta, siis seda tasub uskuda. Eriti kui tegemist on rühmaga, kus on erivajadustega lapsed. ERIPEDAGOOGINA võin öelda, et tõesti on väga vähe häid kohti, kuhu laps panna ja kus temakse suhtutakse kui lapsesse, mitte kui tema puudesse.
Nii õige ja nii kurb 🙁
Ja lapsed on lapsed ja inimesed( loe: töötajad) on ka vaid töötajad. Kas tõesti ei pea olema tänulik, kui keegi tegeleb lapsega KELLEGA EI OLE KERGE? Saab ette kirjutad tuleb rääkida tas ja kunagi ei klati taga kolleege ja kannatust kuni pensini, sest pead ju koju jääma, et oled juba vana ja ei sobi lastega tegelema. Krt, ma räägin reaalsest elust: ei saa nõuda et neil õpetajatel oleks kannatust kõike taluda, tuleb olla tänulik, et “teistmoodi” lapsi ka keegi eelduslikult vaadata, õpetada tahab, viitsib, on arusaadav, võiks olla respekt!! Ma never ei hakka kritiseerima või “lähen kohale” suhtuma õpetajatesse -kasvatajatesse: KÕIK TEEVAD OMA TÖÖD!!!
Ingrid, keegi peaks vist sinu endaga tööd tegema 😀
Ilmselt Ingrid ise oleks 1 nendest, kes last kepiga taga ajaks. See ongi näide kui kirju on Issanda loomaaed ja kui palju on selliseid südametuid inimesi maailmas. Kunagi ei tea kas selline inimene satub lasteaeda või kooli tööle. Maailmas pidavat olema 50% headust ja 50% kurjust.
Pead arvestama, et riiklikus süsteemis on kasvunnid tähtsamad, kui lapsed.
Pisut aeglasema arenuga lapsed on tavalasteaias siiski “jäänukid”, neid räägitakse halvustavalt taga ka teistele lastevanematele ja neile pannakse lasteaiatöötaate poolt jooksvalt diagnoose k.a. direktor.
Olin reedel tunnistajaks, kui rühma lõpuaktusel lasteaia direktor ütles külalisesineja Mõmmile, et kui Mõmmi on 43 aastat esimeses klassis olnud, siis kas Mõmmi ei ole mitte arengupeetusega – see nn nali iseloomustab väga hästi direktorit ja tema eelarvamusi.
iga lasteaed on oma juhi nägu ja loota, et midagi muutuks, on MÕTTETU. Lihtsalt meil ei ole piisavalt kvalifitseeritud kaadrit, kelle seast töötajaid (pedagoogiks ma neid nimetada ei saa) valida. See on REAALSUS.
Minu laps käib Kraavikrõlli lasteaias aastast 2014 (tavarühmas) ja minul on selle lasteaia kohta ainult kiidusõnad.
Õpetajad on toredad, direktor samuti tore.
Miks üldse panna last tasandusrühma? Pane tavarühma ja hakka lapsega logopeedi juures käima. Võin soovitada tõesti väga head logopeedi Tallinnas.
Mallukal vaja reklaamida kaupa, ei ole aega lapsega logopeedil käia, on vaja soojamaareisi hotellis ja pudevalt uusi riideid – ostaks paari normaalseid teksasei ja peaks 5 a vastu ei Reserved on parim:) Oh lapsed loevad, kui keegi neid lugema õpetab, ja teevad oma blogi:) ema põhjal ja pihta nadu täna ema nende kohta.
Inks, äkki kirjutad nii, et teised ka aru saaks?
Äkki saaks aru, et sel emal ei ole AEGA, HUVI, TAHTMIST teraapiate ja muus käimise vastu, tore kui ema aitab. Aega riideid kokku kuhjata ja blogida, aga mitte aega lapsele: oi ta jookseb ju lihtsalt minema jne Aga et õpetada, expertitelt nõu saada: teised emad olekski murest murtud, mitte ei mõtleks, et on vahet kus aias laps käi vaid.
Ingrid, ma tahaks sinuga kuidagi vestlusesse astuda, aga enne ütle ära, et kas sa oled puudega, et kas pean hästi lihtsalt kirjutama või mitte?
Sa lihtsalt oskadki kirjutada ehk ilma mõtlemata. Ja kui sa eeldad, et 600-700 eurose palga eest keegi ninnu-nännutab lapsi ja teeb head nägu, vaid mitte su silma all, siis ….mine proovi ise seda tööd teha. Nagu näha ei viitsi ka ühe lapsega, PUUDETA INIME NAGU (end pead) saab aru, et töö on töö olgu loomaarst, õpetaja või koristaja: KÕIK ONGI VAID INIMESED JA PEAVAD OMALE MILLEGAGI ELATIST TEENIMA.
Üks minema kaelkirjak söök, kui ei tomat kasvatama mida hiir märkmepaber.
<<< sama palju loogilisust on sinu jutus.
Hh või ahaaa kama kaks aga terve inimene või kaelkirjak mõistab ja on tänulik kui tema haige lapsega keegi tegeleb, et on selliseid inimesi kes viitsivad-tahavad-püüavad. Ei ole nagu kordagi mõelnud? Mina olen ja palju õnneks või kahjuks (su silmis) mul terve ja teisi tundides aitav laps. Aga kunagi pole mõelnud, et töötaks õpetaja, kasvataja või ms tööd teha, lihtsalt tahtnud veel rohkem anda ja kordades suuremat palka ja nii ka läinud.
Vanemaealine pedagoog ei muutu.
Mul on kogemus klassiõpetajaga, kes vanemate silme ees oli nagu mesi, aga miskipärast ei tahtnud laps 3.klassis enam kooli minna. Kui siis kooruma hakkas, mismoodi see staažikas pedagoog lastega käitub, kaasasin kooli juhtkonna, psühholoogi, sots.pedagoogi. Õpetaja oli mu peale nii tige, sisistas, et tema on eluaeg ilma “selle jurata” hakkama saanud. Psühholoog ja õppealajuhata ütlesid lõpuks, et nad näevad probleemi, aga nende käed on seotud. Mitu last tuli sealt klassist ära. Mina ei ootanud kooliaasta lõppu, et last säästa.
Nüüd on lapse vanad klassikaaslased öelnud (lapsed juba keskkoolis), et kohutav, kuidas see õpetaja lapsi alandas ja üksteise vastu keeras.
Direktorist siiski sõltub nii mõndagi. Juht koondab enda ümber ikka oma moodi inimesed. Selle direktori vastus sulle ja jutt olid rumalad, lahmivad. Teades, et sa avalikult blogid, oleksid sa neile pinnuks. Aga see on ilmselt ka garantii, et nad su lapsega kenasti käituvad.
No täpselt! Tahtsin sama öelda, mida staažikam, seda “olen koguaeg selle jurata hakkama saanud” stiilis mõtlemine. Nõuka ajal, kui need staažikad tööle asusid, polnud ju erivajadusega lapsi pea üldse.. nad sündisid küll, aga teadagi, et neist ei tahetud kuulda, rääkimata juba õpetamisest. Seega kui väga need saja aastased õpetajad koolitustel käivad? Kas saavad aru kaasaegsest lähenemisest erivajadustega lastesse? Kas pooldavad seda? Ma ei taha üldistada, on tõesti palju toredaid vanemaid kasvatajaid/õpetajaid, aga noh.. selle inimese kiri joonistas ikka konkreetse pildi küll, mis seal lasteaias toimub. Eriti pani muret tundma direktori suhtumine. Kahju, et see noor tugiisik selle asjaga 2 a.tagasi ikkagi kuhugi ei pöördunud.
ÄRA PANE TEDA SINNA, paluuun! Mul halb kogemus küll ühe teise lasteaiaga- alguses tundusid kasvatajad väga toredad ja kasvataja, kes päriselt tore oli- rääkis, kuidas eelmise nende rühma üks isa käis neid niimoodi ähvardamas, et nad ei julgenud pimedas üksi kojugi minna- siis mõtlesin, et see isa oli ebastabiilne. AGA kui hakkas teise kasvataja õige pale välja tulema, siis mõtlesin ise ka ähvardamisele! Ma kirjutasin Haridusministeeriumisse ja Rajaleidjasse. Juhataja oli möku, kes pakkus lahenduseks LAPS teise rühma saata!? See on üks igavesti pikk ja sitt jutt, aga esimesest häirekellast peaksid omad häreldused tegema!!! Minu lapse lasteaeda ka kõik tuttavad kiitsid minule, sest nende laste rühmades olid kõik toredad kasvatajad!
Kurb on lugeda selliseid juhtumaid ja tõdeda, et selline laste kohtlemine polegi haruldus.
Nimelt olen ka ise ühe autistliku posi tugiisik ühes Tallinna lasteaias. Seda postitust lugedes tundsin nagu oleks keegi minu asemel kirjutanud (vaid mõned detailid ära muutnud). Ka minu lasteaias suhtutakse minusse ja lastesse halvasti – küll on õpetaja öelnud lapsele, kes kogemata ise endal peaaegu pea vastu lauda ära lõi, et äkki muutubki normaalseks (jutt on autismi diagnoosiga lapsest). Ka meie tasandusrühmas on lapsed vanuses 3-8 ning rohkem pööratakse tähelepanu vaid koolieelikutele. Meil kahjuks pole vedanud ka logopeediga, sest pidevalt kui ma hommikuti tööle tulen, siis kuulen kuni õppetegevuse alguseni, kuidas logopeed ja õpetaja lastest halvustavalt räägivad (pidevalt imestavad selle üle, et miks need lapsed küll ei käitu nagu tavalised lapsed). Erinevaid seikasid on ka minul tegelikult palju rääkida, kuid kõige kohutavam juhtum oli siis, kui mina pidin vaid paar minutit enne vanema tulekut lasteaiast ära minema, selle paari minuti jooksul oli õpetaja minu tugilapse vetsu eesruumi kinni pannud, et ta seal “rahuneks” (huvitav on see, et minust jäi laps täiesti rahulikult mängivana maha) ja kui lapsevanem lasteaeda jõudis, siis leidis ta eest vetsu eesruumist põrandal nutva lapse.
Ma pooldan neid inimesi, kes ütlevad, et vaata ise rühm ja lasteaed üle, et ise hinnang koostada. Kuid kahjuks pean tõdema, et ka meie lasteaias näen vaid mina ja abiõpetaja, mis päriselt toimub, vanemate ees tehakse head nägu. Olen mõelnud mitmeid kordi kusagile pöörduda, aga kahjuks on kogemus näidanud, et kui suu lahti teha, siis räägitakse must valgeks ja süüdistatakse asjade eest, mis pole päriselt aset leidnudki.
Üpris hirmus on selliseid lugusid lugeda. Eriti kuna mu laps käib ka Tallinna lasteaias tasandusrühmas. Hea oleks teada millisest lasteaiast jutt on…
Kuigi minu 3 aastase poja kõne polnud ka täiesti selge , panime ta ikka tavalasteaeda ja hakkas seal käima logopeedi juures. Hirm oli äkki ei saa koolis lugemisega hakkama. Suvel harjutasime lugemist, õppisime tähti ja kirjutamist enne 1 klassi minekut sügisel. Suvel õppimine aitas teda ja sai hakkama väga hästi.
http://www.littlebuttcute.wordpress.com
http://www.minulelu.eu
Kui mul oleks kahtlane tunne, ma ei paneks. Mari sul ju areneb muudkui edasi, minu 3aastase kõne pole ka täiesti selge, aga kuskile tasandus või ma ei tea, mis rühma ma teda pole viinud ega vii ka, selligipoolest laps jutustab iga päevaga aina rohkem.
Dire jah ei puutu eriti lastega kokku. Samas mida ta oleks pidanud su kirja peale vastama – aa jah, meil on küll jõle kurjad õpetajad, mis siis?
Tegelikult sellised võõraste inimeste hinnangud on alati subjektiivsed: Sa ei tunne inimest, kes sulle kirjutas, ei tunne õpetajaid ega lapsi, kelle suhtes väidetavalt valesti käituti.
Mine parem Mariga rühma ja mängi seal koos temaga mõned päevad, siis saad aimu, kuidas õpetajad ja suhted rühmas on. Õpetajad muidugi on ema pilgu all viisakad, aga ausalt öeldes oma loomust kaua varjata ei saa- heal õpetajal ripuvad lapsed küljes, pahurat püütakse vältida.
Väga hästi kirjutatud vastus, sest nii enamasti ongi
?
Väga hea kommentaar! Esiteks sina saatsid direktorile kirja, kus tema lasteaias räägitakse vägagi negatiivselt, ta vastaski sulle kaitsvalt, samas viisakalt ju?! Kirjutas, et tugiisikuga töö ei sujunud seega võibolla on sellel tugiisikul endal mingi kana kitkuda? Ja see “valige muu lasteaed” jutt ongi pigem selleks kirjutatud, et sa juba suhtud sellesse lasteaeda eelarvamusega, mida kujundas antud kiri ? päris keeruline olukord aga enne kui proovid sa ISE hinnata seda ei saa. Ärme unusta, et sinu laps vajab seda rühma! Seega mine kohale, vaata, jälgi last, suhtle eelarvamuste vabalt õpetajatega. Samuti siiralt loodan, et peale seda juhtumit, kus Pärnumaal õpetaja sai reaalselt kohtu poolt karistatud (http://parnu.postimees.ee/4113549/kogenud-parnumaa-lasteaednik-nupeldas-lapsi-jarjepidevalt) näevad ka vanemad pedagoogid, et ajad on muutumas / muutunud!
Mõistlik vastus. Kujunda oma kogemuse põhjal ikka arvamus ISE. ENAMUS siinsetest kommenteerijatest ei ole antud lasteaiaga ju kokku puutunud! Sinust ju räägitakse ka igasuvuseid ebamõistlikke ja naeruväärseid asju, aga iga inimene saab Sinu blogi lugedes ISE omad järeldused teha. Ja erivajadusega laps vajab erirühma ja eritingimusi.
Eks ma kujundangi ISE ju, lihtsalt veits hirmutav ikkagi.
Mina jälle ei saa aru, kaua siis Mariann seal käima peab? Nädala, kuu? Kasvatajad teevad ju toreda näo nagu ikka võõraste ees..või kuidas? Kui väga autistlikud lapsed “ripuvad” kellegi küljes? Ok..on teise diagnoosiga lapsi ka..aga ikkagi.. kas see vaatlus annaks objektiivse arvamuse? Peale sinu kirja juba on kindlsti seal jutud räägitud, et varsti keegi tuleb kullipilgul neid jälgima 😀
Kas keegi Pallipõnni lasteaia tasndusrühma oskab kimmenteerida? Mul tekkis ka hirm siin jutte lugedes
Olin praktikal ja ühtegi halba sõna pole ütelda. Samas tean, mis aiast Mallu kirjutab ja pigem ka ei soovita, seda aeda, sest samuti negatiivne kokkupuude.
Ma jälle aiman, mis lasteaiast jutt on ning julgen vaid soovitada! Pädevad vanemaealised pedagoogid, kes teevad oma tööd südamega! Kahju kohe õpetajatest, kellest niiviisi avalikult laimu kirjutatakse…
Laim on ikkagi midagi muud, googelda ehk.
Pallipõnn väga ok. Nii tasandus- kui muud rühmad.
Olin seal õpetaja, kuid vahetasin just ametit seetõttu, et nägin kui suurepärane võib olla üks õpetaja ja leidsin, et mina selline pole ja see amet pole mulle. Tasandustühmas on suurepärane õpetaja Karin! Ja seal on veel suurepäraseid õpetajaid. Kui poleks kaugel, paneks oma lapse sinna lasteaeda :).
Minu arvates ei saa puhtalt ühe inimese kirja põhjal teha otsust, et seal lasteaias on midagi valesti. Sa ju ei tunne seda inimest isiklikult, on ka ju võimalus, et selle inimese põhimõtted sinuga ei sobi ja ta tõlgendab asju omamoodi. Direktor võis olla kaitsepositsioonil. Võimalik, et ta on sinu blogi ja selle lugejatehulgaga kursis ja kardab, et saab mingi jama kaela.
Sa pead ennekõike mõtlema oma lapse peale. Su lapsel on vaja logopeedilist abi. Ise teil temaga logopeedil mitu korda nädalas käia pole võimalik. Tavalasteaedades on logopeedid tööl osalise koormusega ning ülekoormatud. Autot teil ei ole ja kaugemale lasteaeda pole võimalik last viia. Ega kohta ka kerge saada pole mujale. Nii et minu soovitus on oma eelarvamused ära unustada ja laps sinna lasteaeda panna ning oma isiklik arvamus kujundada. Ja pealegi Mari ju ikkagi räägib ning hakkab veel rohkem rääkima.
PS. minu õde võttis oma lapse Helliku sõimest peale kolme harjutuspäeva ära, ei sobinud neile.
Kala hakkab mädanema ikka peast,kui direktor on mats,siis on keeruline usaldada tema alluvaid.Need staazikad õpetajad on ju enamasti pensionärid,kes end laste peal saavad ilusti välja elada.Ajal kui nad lasteaeda tööle sattusid oli ju kõik teistmoodi.Kui minu laps sõime läks,siis kodus korra ta ütles,et õpetaja tegi haiget ja kui ma uurisin,et kuidas,siis ta näitas mulle,et sikutas kõrvast.Järgmisel päeval lõin kohe kisa lahti ja edaspidi oli minu laps selle õpetaja lemmik.Õnneks veetis ta seal rühmas vaid ühe aasta ja seda õpetajat seal lapsi kõrvast sakutamas enam ei ole.Töötan ise ka lasteaias tean,et olukord ei olegi roosiline.Minu rühma kollektiiv on õnneks just selline,mis võiks olla igal lapsel.Aga jh usalda oma sisetunnet,seda enam,et Mari ei suhtle palju.
Räägin siis enda kogemusest lasteaiaga.Töötasin ca 5-4 aastat tagasi Õismäe lasteaias õpetaja abina. Lasteaias oli rühma siseselt meil kõik korras aga lasteaia juhtkonna suhtumine andis soovida. Probleemid ilmesid siis kui vana direktor lahkus siit ilmast ja ta koha võttis üle õppealajuhataja. Siis hakkas pihta ussitamine ning mitte meeldivate inimeste välja söömine. Seega paljud head õpetajad lahkusid töölt kaasa arvatud mina. Mis siis ,et laps ei puutu kokku juhtkonnaga aga juhtkonna käitumine ning suhtumine siiski mõjutab õpetajasi ning rühmas toimuvat.
Tere!
Minu poja läks samuti lasteaeda kui oli 3aastane, kuid rääkida üldse ei tahtnud. Kodus veel rääkis veidi, emme-issi-juua-kommi jne, kuid lasteaias pidi täielik vaikus olema. Ainukesed sõnad olid ei ning ja. Vahepeal käis logopeed ka rääkimas temaga ning tahtis saata abirühma, kuid ma läksin kohe lasteaeda ja ütlesin, et ei kavatse kuskile teise rühma teda saata ning sai ikka tavalisse rühma jääda. Nüüd saab aasta läbi ja jutustab nii palju, et ei jõua ära kuulata. Arvan, et areng võibolla toimuks tavalasteaias just kiiremini. Muidugi kui oled kindel, et soovid tasandusrühma panna siis jah, aga mina siiski soovitaksin proovida tavalasteaeda.
Edu!
Et lapsele traumat tekitada, selleks ei pea teda päriselt lööma. Piisab pidevast ähvardamisest ja alandamisest.
Tihti hakkavad lapsed hirmust la rohkem alla pissima. Seega nende kasvatajate meetod teeb neile endile karuteene.
Igas rühmas on olemas hari, et laste järelt koristada. Seega keppi pole nurka vaja, piisab harjavarrest.
Mulle jääb mulje nagu juhataja/direktor oleks asjaga kursis kuid õppejõude on raske leida ja iga laps on siiski raha nende kassasse, seega…
See kui koolitatud keegi on, ei tähenda, et tal ka empaatia võime olemas on. Nt arstid. Mõni teeb nalja nii kaua kuni laps end hästi tunneb ja end vaadata laseb. Teine vihastab ja on kuri, mis tõmbab lapse veelgi enam endasse.
Alati on lihtsam ühte inimest süüdistada (nagu seda tugiisikut) kui terve ühe rühma kollektiiv välja vahetada.
Mõistan et asi toimus 2a tagasi kuid haridusmibisteeriumisse võika antud tugiisik siiski kirjutada.
Olen ise õpetaja Õismäel ja süda valutab kui kuulen mismoodi Tallinnas lastega käitutakse. Kahjuks on ka ühes lasteaias väga erinevaid rühmi ning iial ei tea, kas satud sinna õigesse… Soovitan käia vaatamas rühma, lugeda nt eelmise aasta rühma analüüsi ja ehk isegi suhelda mõne vanemaga. Loodetavasti leiad selle õige rühma. Olen nõus ka sellega, et kui juba korra kahtluse uss sees, siis on raske õpetajaid usaldama hakata. Kui Õismäele tahad lapsega tulla, siis kirjuta 😀
meil ju tasandusrühma vaja 🙁
Tere, sooviksin väga teada lasteaia nime, mul varsti laps lasteaeda minemas. Tervitades, Kristel
Lasteaia valimine on megakeeruline ülesanne, see on, ausalt öeldes, nagu “siga kotis” valimine. Mu 6a. vanune autismi spektriga laps käib tasandusrühmas. Siiamaani ma ei tea, mis oleks ideaalne lahendus (tavarühm ei tule kõne alla, sest ta ei suuda olla rahvarohketes- üle 13 last – kohtades ilma et ta keskendumime sellest häiritud poleks, arendusrühma jaoks on ta “liiga hea” intelektiga). Palju sõltub ka lapse omapäradest. Ise elame Nõmmel. Lasteaia muredest võin pikalt rääkida, äkki saan sulle oma tel.nr-t edastada privasse. Hea meelega kirjutaksin, aga lihtsalt ei jõua, rääkida oleks lihtsam.
Mallukad vihkab telefoniga rääkimist 😀
ma seda arvasingi :), kuna head kirjutajad tihtipeale seda vihkavad.
Aga igaks juhuks pakkusin, kuna tean kui keeruline see valik on ja ise omal ajal oleksin nõus kurjutada-rääkida, kohtuda jne ükskõik kellega, kelle käest oleksin infot saanud, aga vot ei olnud kedagi. 3 lasteaiast valisin praegust ja siiamaani ei tea kas valik oli õige. Ühe lapse jaoks hea kasvataja ei pruugi teise lapse jaoks enam nii hea olla, eriti kui laps nõuab veidi rohkem teadmisi (eriprdagoogilisi). Igal pool on mängus inimlik faktor ja siin kuidas veab 🙁 Sisetunnet õpetajaga kohtumusel võiks kuulda aga kui valik on nii kehv nagu meil on siis, nagu öeldatakse, peab kasest kurjast väiksemat välja valima, aga tööd peab ka edaspidi väga palju tegema (ilmsekt individuaalne), et oma lapsel oleks rühmas hea olla.
Tere.
Mulle muide just see Helliku lastesõim ei sobinud.
Käisin seal proovipäeval paar tundi 1,9-aastase lapsega.
Mulle ei meeldinud, et:
* 1-2 aastased lapsed ise mööda suht keerulist treppi üles-alla käisid
* mõni väiksem laps pandi õue minnes (üsna jahedad ilmad olid) lihtsalt kiike istuma ja võeti sealt välja siis, kui tuppa hakati minema
* ühele kukkunud pisikesele nähvati “kle, aja end nüüd püsti – mis sa siis talvel teed, kui praegu püsti ei saa”
* üks õpetaja nimetas kahte last paksudeks.
Aga Sinu asemel ma nüüd ei julgeks üldse Mari sinna lasteaeda viia, kuhu koha saite :S
Mingit väiksemat hoidu ei ole teil lähedal?
Need 5-6 astet minu meelest keeruline trepp küll ei ole, väike käsipuu ju ka. Seda kiigus istumist ma nägin ka ühe lapse puhul, aga see oli selle pärast, et see oli ainuke asi, mis talle meeldis 😀 mõne aja pärast silkas teistega koos ringi juba. Mingit nähvamist ja sõimamist ei ole ma kahe aasta jooksul kordagi näinud.
See kes selle kirja sulle kirjutas mainib enda kirjas arendusrühma. See miskit muud kui tasandusrühm. Siis peaks ju kasvatajad/õpetajad teised olema.
ta ajas segamini – seal arendusrühma üldse polegi.
A no siis küll samad jah.
Mu enda laps läheb ka sügisel tasandusrühma. Läheb küll Mustamäele, aga samamoodi õpetajatest ei tea midagi. Logopeedid pidid head olema, loodan et õpetajad ka.
Räägin meie loo! Kui lapse kolme lasteaeda järjekorda panin, teadsin omastarust täpselt kuhu lasteaeda oma lapse panna tahan. Esimene aasta ütlesin isegi ühe koha üles ja otsustasin aasta aega oodata, et mitte teise aeda kohta vastu vôttes sellest esimesest valikust ilma jääda. Aasta aega hiljem kutsus naabrinaine mind siis minu teiseks valikuks osutunud lasteaeda avatud uste päevale…MILLINE vastuvôtt! Pakuti kooki, direktor isiklikult jalutas meiega kôik ruumid läbi, rääkis sisekorrast ja tavadest. Tutvustas eraldi kôiki rühmasid ja ruume ning kasvatajaid. Nii soe tunne tekkis, kuigi maja ise on vana ja räämas aga vaibad olid maas ja no kuidagi nii koduseks oli see tehtud ? Ja siis otsustasin, et lähen igaksjuhuks oma arvatava esimese valiku avatud uste päevale ka….esiteks ootasime me 10 minutit direktorit, kes meid siis suvalise rühma ukse vahelt sisse lükkas ja kogulugu. Sealt edasi suunati meid siis teise rühma, kus isegi tere ei öeldud. Jah ruumid olid ilusad ja valged ja kôik korras aga see suhtumine!! Samas säilis minus kahtlus kuna olin senimaani ju kindel olnud, et panen oma lapse just sinna. Tekkis samamoodi see sisetunne mis ütles, et ma ei peaks oma last sinna panema aga samas see tundus nii vastuoluline, sest just seda olin ma nii väga soovinud. Sisetunnet usaldades otsustasingi lôpuks pisema lasteaia kasuks ja ma arvan, et paremat lasteaeda Kristiines pole olemas ? Kasvatajad teavad kôiki lapsi nimepidi (teistest rühmadest just) ehk siis terve maja hoiab kokku. Pidevalt ühistegevused, laadad, heakorratööd (täna just on ôue korrastamine…lillede ja maitsetaimede istutamine), smuutipäevad, vôileiva valmistamise päevad, puuviljapäevad…teater, väljasôidud. Lapsed saavad igalepoole ise käed külge panna ja iga nädal toimub midagi ? Me kolime varsti lasteaiast 35km kaugusele ja ma pole ühelgi juhul nôus lateaeda vahetama ning olen ülirahul, et sisetunnet usaldades loobusin lasteaiakohast mida senikaua niii ôigeks pidasin. Niiet kui sisetunne ikka ütleb, et asi pole päris okei siis usu mind…sa tunned selle ôige koha kohe ära ?
Mis lasteaiast Kristiines jutt käib? 🙂
Raudselt Lille 🙂
Olen läind väiksemale õele järgi ja ukse tagant kuulnud kuidas laps südamest nutab ja õpetaja istub lihtsalt telefonis… lisaks kui vend lasteaias käis ja ma veel samas lasteaias tookord olin siis mäletan et temal oli kasvataja kes tegeles ainult kahe vene poisiga teistest oli savi, lisaks ei käitunud ta lastega üldse hästi ja sai lastega tegelemis keelu kui õieti mäletan, ja mindki sinna rühma sisse ei lubatud kui vahepeal vennaga mängima minna tahtsin.
mis lasteaiast sa räägid?
Vali ikka sisetunde järgi- mina ei paneks juba puht jutu pärast sinna lasteaeda oma last. Meie lasteaed oli väga tipp-topp umbes 1,5 aastat. Nüüd on tekkinud olukorrad, kus lasteaed hommikuti üldse kinni on- kasvataja on magama jäänud vms sada muud muret. Niigi tehakse alles 7.30 lahti ning siis peab ka ootama, et keegi heal juhul 8ks kohale jõuaks ( nagu halloo, emadel-isadel vaja tööle jõuda). Mõnikord kuulen jutu sees, et kasvataja kurjustas või pahandas ning uurin, et mis toimus. Kui siis peaks selguma, et lapsele on liiga tehtud, siis on kohaleminek ja peapesu kasvatajale. Lasteaias peaksid ometi lapsed võrdsed olema ja ikkagi tehakse vahet. Nime poolest tavalasteaed, aga kuna ühed vanemad on samast külast, kus direktor, võeti vastu ka puudega laps. Tal on tugiisik, kuid ega tedagi iga päev kohal ole. Sellisel juhul olen seal mina, kes kaitseb siis 19 last 1 lapse eest. Ja seda kõike tasuta ning 8 kuuse poisikluti kõrvalt. Nüüd seda juttu lugedes tundub mulle endale, et pean oma poistele ka uue koha otsima! 😀
Väga kurb lugeda. Spetsiaalseid erilasteaedu on Tallinnas väga vähe, 2 tk Mustamäel ja siis Kristiines Kannikese, võimalik, et seal on suhtumine parem, sest tööl vastava eriharidusega inimesed ja kõik lapsed mingi erivajadusega. Jääb mulje, nagu nö tavalasteadadesse on need erirühmad kuidagi sisse topitud ja tavakasvatajad (?) siis tegelevad ja nagu näha, siis kõik selleks ei sobi. Ma küll täpselt ei tea, aga jääb selline mulje, st see minu isiklik arvamus. Uskumatu igatahes ja väga kurb. Endal laps, kes veel ei räägi ja läheb sel sügisel esimest korda lasteaeda, tavalasteaia tavarühma.
Minu kogemus ütleb, et kui sulle juba alguses keegi ei meeldi( sisetunne hoiatab millegi eest) siis see peab ka paika ja see ei muutu aja jooksul. Ajal, mil tlnis elasime, käis laps lasteaias, kus igal aastal üks õpetajatest muutus. Esimese aasta jooksul sain aru, et teine õpetaja ei tegelenud üldse lastega ning tema oligi põhjus, miks õpetajad pidevalt vahetusid. Kirjutasin ka igale poole- haridusametisse, direktorile, õppelajuhatajale, igal aastal täitsime rahuloluküsimustikke jne. Ma ei olnud ainus rahulolematu lapsevanem, meid oli umbes 85% rühma vanematest. Miski ei muutunud, direktor muutkui jahus, et räägime ja suhtleme õpetajaga blaablaa. See õpetaja töötab seal siiamaani, meie aga kolisime lapse viimaseks lasteaia aastaks teise linna elama ning võin öelda, et mul oli kahju, et ta seal vaid aasta sai käia. Nagu öö ja päev.
Mul on see dilemma, et kui see sisetunne oleks õpetaja suhtes, siis ei paneks kindlasti. Aga direktoriga ju laps nagunii kokku ei puutuks.
Ja täpselt selle pärast leian ma et IGA lasteaias, IGAS ruumis PEAVAD olema kaamerad koos mikrofoniga!
See pole ainus lasteaed kus lapsi kui sitta kohekdakse. Mäletan enda lasteaia aegadest kuidas üks väga “tore” kasvataja (Kristiina Heinmets ema kusjuures) laste ees oli nagu mõrd kuid vanemate sees nii ninnupunnu. Ma Nii eredalt mäletab kuidas ta käratas mulle, et lapsed ei ‘sinata’ vanemaid inimesed, lapsed ‘teietavad’. Nii ma siis teietasin prowwat, kuni tegin seda harjumusest oma vanaema ees, kes mulle parajasti järgi tuli. Ja oiii kus mammi hakkas “lapseke, mind ei pea ‘teietama’, ma olen ju oma ja mind võib ikka ‘sinatada’.”
Ma olin väga segaduses peale seda. Väike asi aga ajas lapse segadusse.
Miks lapsed kõvasti riielda said kui und pold, et minekut teha, sest armas kasvataja Sirje tahtis ka samal ajal leiba luusse lasta.
Seda rääkis mulle kusjuures ema, et prowwa Sirje jäi talle paaril korral uinakut tehes vahele.
kusjuures minu töökaaslane kunagi rääkis ka sellest Heinmetsa emast kui VÄÄÄga halvast kasvatajast, kellel oli isegi mingi intsident lasteaias.. kas lõi last vms. igatahes suur jama oli
Oh sa vaeseke ?
Tänapäeval saad 15+ euro eest osta lapsele kella/sammulugeja milles on sim kaart sees. Saad igal ajal kella peale helistada ja kuulata mis tehakse. Kell ei anna kuidagi märku sellest, et sa sinna helistad. Minu jaoks oli ehmatus suur, et sellised suht jälitusseadmed olemas on aga mõnes olukorras tundub, et vajalikud asjad.
Mina usaldaks sisetunnet ja kui ikka on mingi eelarvamus või kasvõi juhataja ei tundunud olevat meeldiv, siis ma sinna oma last ei paneks. Ma ei suudaks rahulikult kodus olla, kui olen kuulnud selliseid asju lasteaia kohta. Nt käis mul esimene laps lastehoius, kus mulle kohe alguses üks kasvataja ei meeldinud ja tundus, et ka mu lapsele. Nii kui tema hommikul lapse vastu võttis, siis laps jäi nutuga. Ja mul endal oli nii halb tunne, seega paari kuu pärast võtsin laspe sealt ära. Praegu käivad kaks last erinevates lasteaedades, kohe alguses meeldisid mulle sealsed õpetajad ja lapsed käivad hea meelega lasteaias.
Nõus eelmise kommentaariga. Pane kindlasti tavalisse lasteaaeda, tavaliste laste hulka. Siis ju valik suurem ka. Mari juba suur ja osav tüdruk, saaks lisaks lasteaiale ka huviringe kõrvale võtta (mingi trenn-tants/ujumine ja kunst/meisterdamine näiteks) Kui ikka paha tunne sees siis usalda end. Meil läheb poeg see aasta kooli, lasteaias pole üldse käinud, samas huviringidega tegelenud ja teistest omavanustest arenguga ees. Ka sotsiaalses tasandil kuna nii palju temaga reisinud ja liikunud Kasvatuses lähtume ennekõike sisetundest. Nb! Pilt Marist on nii vahva 🙂
Mari ei saa veel 100% jutust aru ja tal oleks suures tavarühmas hakkama saada keerulisem.
Mul ka kõnepuudega laps, perearst ei olnud väga pädev ja alles kolmeseks saades sain talle abi opi näol, oli limakõrv, laps paar aastat ei kuulnudki korralikult, hetkel käib eripedaoogi juures lasteaias ja sügisest hakkab ka logopeed vastu võtma. Rehh plaaniga võib jäädagi tunde ootama. Hakkan ka ühte magistranti logopeedina lisaks kasutama, ma proovin alguses tavalasteaiaga hakkama saada, hirm nende erilasteaedade ees.
Seda küll, ükski 3-4 aastane ei saa veel 100% jutust ja maailma asjadest aru. Mul 7 aastane tujutseb vahest nii, et tolmab 🙂 Võibolla oled liiga ära ehmatatud arstide jutu põhjal. Oled ju kirjutanud, et Mari areneb mühinal, terve suvi ka veel ees. Ehk lased uuesti testid vms teha ja ta on juba arengus samal tasemel nagu temavanused. Kui ma oleks samas olukorras siis ma pigem paneks ikka tavaliste lastega kokku, arengu suhtes see ju kasulik. Või nt mingi eralastehoid? Rocca Al Mare? Peaksid ka väikesed rühmad olema ja nutikad lapsed. Kindlasti usalda end (esmamulje on alati õige)
3,5-aastane ei saa jutust aru? Mismõttes? 3-aasta pärast läheb ju kooli? Kuidas seal hakkama saab?Kolmesed oskavad ju juba oma nime kokkulugeda, tunnevad tähti jne.
Mina ei tea Mallukas.Tavaliste laste seas areneks ta palju kiiremini.Ma r22gi enda pojast,kellel ka kõne probleemid ja voilaa tavarühm muudeti sobitusr8hmaks ja poja kõne on paranenud kõvasti. Mina soovitan Mustam2e Männikäbi lasteaeda, seal logopeed ja eripedagoog majas, pluss on rühmi kus on segamini tava lapsed ja neil kes mingisugune mure.2ra vii oma mummu kuskile jumal teab mis lasteaeda:(
Vaata seda ei saa väga garanteerida. Ka tasandusrühm on 3-6 aastased, kellest enamus räägivad soravalt, lihtsalt on logopeedilised probleemid (sõnalõpud jne), seega ei saaks öelda, et ta siis selles rühmas areneda ei saa. Nõmmelt välja last panna ei taha, sest meil pole ju autotki.
Tasandusrühm on siiski minu arust õige sobivam Sinu Marile. Seal laps siiski kõige rohkem abi kõne osas, rühm on väiksem ja õpetajatel on natuke rohkem aega individuaalselt lapsega tegeleda. Mul on omal tasandusrühma laps, küll mitte Tallinnas, kuid tean, et sellest on abi.
Kas õpetajad on muidu toredad ja kuidas sul nende osas tunne on?
Mina vist siiski prooviks esmalt seda rühma, kasvõi nädalakese, kui lasteaed pakuks sellist võimalust ja siis otsustaks.
Igal jutul on mingi alus aga hetkel tundub mulle, et need asjad on liiga suureks puhutud ja pool juttu juurde pandud.
Vaatan, et paljud su lugejad soovitavad tavarühma, kuid tegu pole spetsialistidega.
Seletuseks siis. Alakõne puhul peaks siiski kaaluma pigem tasandusrühma, sest tasandusrühmas on kuni 12 last (võimalik +2). Tegu pole intellektipuudega laste rühmaga, vaid kõnearengu probleemidega. Lisaks on tasandusrühmas eraldi logopeed 1.0 ametikohaga.
Tavarühmas on lapsi poole rohkem, pole eraldi logopeedi, vaid üldine logopeed, kes töötab kõikide rühmade lastega (vähemalt 30 last = 1.0 ametikohta).
Loodan, et kuulad ikka spetsialistide soovitusi, mitte oma lugejate.
Ma ise arvan ka, et tavarühm veel küll tema jaoks ei ole.
Pole küll spetsialist, aga laps käib tasandusrühmas ja ma vaidleks vastu, et tasandusrühmas on ainult kõnepuudega lapsed. Ei ole ikka nii, tasandusrühmas on nagu pudru ja kapsad. Minu lapse rühmas on näiteks nii autiste kui ka tähelepanu häirega lapsi ning oi kui palju käitumismustreid on mu laps üle võtnud, et kohati võiks juba talle öelda, et tal ka autistlikud jooned.
Neuroloog ning psühholoog soovitas just sobitusrühma, et laps kuuleks ka normaalse kõnearenguga laste kõnet. Lapsel on ekspressiivne kõnehäire, alakõne üks ehk siis raske kõnepuue.
Õpetajaid pole veel valitudki sinna rühma veel
Tere!
Tavarühma puhul on see hea, et Mari kuuleb tervet kõnet. Kuna tasandusrühmas lapsed omavahel räägivad ning õpetaja seda kõnet ei kontrolli tol hetkel, siis tavarühmas on Maril rohkem praktikat. Kui logopeed kõrvale, siis asi edenebki.
Tead, ma vist sain aru, mis lasteaiast on jutt. Omal ajal (2a. tagasi) sinna oma last ka ei pandnud, sest läksin tasandusrühma õpetajaga vestlema (direktor polnud majas) ja sain kohe aru, et ei usaldaks oma last talle. Direktor isiklikult tõesti lastega ei tegele. Lapse heaolu ikkagi sõltub kasvatajatest-kasvatajaabist. Kui hetkel pole veel sinna kasvatajad välja valitud, siis ei teagi ju otsustada. Praegu on vist selles lasteaias uus noor logopeed, keda kuuldetavasti kiidetakse. Ei tea, kas Mari rühmas oleks sama logopeed või keegi teine.
Aga kui ise autoga ei liigu, siis valik on tõesti piiratud. alternatiiviks on Mustamäe lasteaed aga ei tea kuidas ühistransposrdiga liikumismugavus sinna poole on su kodu suhtes.
sinna Mari rühma tuleb uus logopeed
Võta siis aega logopeedi väga sageli külastada. Ilma sinu kodutööta pole tulemust tulemas, enamasti on nii.
Kui minu lapse tavarühmas oleks selline laps, võibolla veel paar sellist, siis ülejäänud 20 last oleksid ilma tähelepanuta ju…
Käärid, and? minu arvates on täiesti teemast mööda kommentaar. Kas see peaks kuidagi põhiküsimuse lahenduseni aitama jõuda?
Kas su laps on tasandusrühmas? Ilmselt mitte, kuna tasandusrühmas pole kuskilt otsast 20 last…
Mallukas, kas oled veel kuskile teise lasteaeda tasandusrühma järjekorras? äkki tasub võrdluseks enne otsuse langetamist ka seal rääkimas-vaatamas-uurimas ära käima? Minu arvates pole ju hetkel kõnealuse lasteaia koha vastuvõtmisega kiiret kui nendel pole isegi rühma personaal komplekteeritud?