Minu jaoks on jaanid mega lamp püha, vist kunagi tiinekana oli oluline, et issand, mida me jaanidel teeme ja kellega ja kus. Nüüd oli lihtsalt nii, et paar päeva enne sattusime sõbrannaga rääkima, et nad võiks oma lastega külla tulla. Nõnda siis saigi.
“Vabandage härra, mul tuli üks mõte!”
Kõk on pildil mu lastega, va ma ise, sest ma olin super räämas 😀
“Kui toss ära kaob, siis tuleb leek ka!” lubas Kardo. Ei tulnud, seega tegime fantaasiafotosid 😀
Majesteetlik Lotte grilllihast mõtlemas
Lastel oli küll pulli kamaluga ja nüüdseks on kindel, et Maril on luupi vaja. Lisaks on tal vaja, et “poiss” siia koliks, sest ta hommikust saati muud juttu ei räägi, kui, et tahab poisssi, poisiga õue, poisiga autodega mängida, poisiga kiikuda. Isegi nii kurvaks läks olukord, et kui Lotte ukse juures krabistas, siis Mari karjatas ootusärevalt: “POISS TULI!” ja jooksis ukse juurde. Kui nägi, et poissi pole, siis hakkas nutma, vaene latseke. Nüüd ma luban tal peost välja magavat* Kardot meikida, et ta õnnelikum oleks 😀 Seega meigihuvilistele väike tutorial:
Esiteks on vaja leida üks jõuetu isa ja alustada meigi tegemist loomulikult seksikatest punahuultest.
Et isa väsinud näole natukene sära tuua, lisa highlighterit.
Ripsmetušš muudab ka kõige magavama kliendi elavaks, eriti kui sa talle sellega silma torkad.
Lõpetuseks maali kliendile kulmud, see raamib näo kenasti ära.
Ja ongi valmis imeline jaanipäevajärgne meik!
*Tegelikult Kardo nii kapsas polnud, et päriselt maganud oleks, aga kuna tema sai voodisse mingi nelja paiku, siis ta ÜRITAS diivanil silma puhata, no ei lastud 😀 Nüüd peseb ta juba 10 min nägu ja kaebleb, et ei saa aru, kuidas naised sellise kihiga ringi käivad 😀
23 kommentaari
Ma kohe täitsa tõsiselt ei kannata jaane ja uut aastat. Juba kuu aega varem hakkab üks ühiskondlik survestamine pihta …”noh, mis sa siis jaanil/vanaaastaõhtul teed”, et kui lõpuks see päev käes on ja sul polegi midagi plaanis, siis tunned ennast ikka täieliku läbikukkujana.
Mallukas, mina tahaksin ausalt Sinu käest küsida, kas Sulle mõni püha või üritus ka korda läheb? Saan aru, et jaanipäev on sulle suva, vabariigi aastapäev ja iseseisvumispäev ning laulupidu? Miks? Kas sa ei arva, et see näitab Sind väga piiratud maailmaga inimesena ning pole siis ime, et perekoolis Sinust kogu aeg halvustavalt kirjutatakse. Kas sa ei tahaks kasvõi proovida huvituda meie ajaloost ja traditsioonidest? Elu ei ole ju vaid blogi?
Kuna mind ei huvita jaanipäeval pidutsemine, siis olen ma piiratud maailmavaatega? Ausalt, ma võiksin nendel tähtpäevadel endale rahvariided selga ajada ja nii kaua kaerajaani tantsida, et pastlad puruks, aga perekoolis kirjutataks minust sellegipoolest halvustavalt. Õnneks keegi mul seal käia ei käsi ja päris elus ma selliste halvustajatega kokku ei puutu. Kui ei huvita, sis ei huvita, ega see minust halvemat inimest tee.
Muuseas ajaloost ja traditsioonidest ma huvitun küll, mul oli vanaisa ajaloolane ja ajalugu oli ka mul koolis üks lemmikainetest, lihtsalt ei ole selline suur pühade pidaja. Eile mõtlesin küll erinevaid lilli otsida, et padja alla panna, aga siis mõtlesin, et mis ma sellest Kardost ikka unes näen 😀
Perekoolis kirjutatakse sinust halvustavalt ilmselt üleolevate vastuste pärast. Mulle on jäänud mulje, et kõik pühad on su jaoks “suht lamp” ja ma mõtlen, et miks, kasvõi laste pärast võiks ju huvituda.
Ma ei tahtnud Sind rünnata ega solvata, see oli küsimus. Kui vaatan Su eelmist postitust, siis jääb mulje, et vaid blogi ongi Su hobi. Kas Sul muid hobisid on ka? Kui Sa oled ajaloo ja traditsioonide austaja, siis miks Sa nendest ei kirjuta kunagi? Ma usun, et Su lugejatel oleks väga huvitav lugeda, mida Sina arvad erinevatest eestlusega seotud teemadest. Rääkimata sellest, et Su vanaisa oleks ilmselt Su üle uhke. Mind väga huvitaks Sinu mõtted ja maailmavaated ka sellistel teemadel. Tooks ka blogisse mitmekesisust:)
No minu kui lugeja meelest, kirjutab ta kõikidel teemadel huvitavalt. Ajaloost oleks ka huvitav lugeda, aga mitte koguaeg ju. Samas usun ma, et peale blogi on Mallukal veel huvisid ja tegemisi, mida ta ei pea kajastama siin. Blogi ei võrdu elu ju. See on sama, et kui ma kuskil sotsiaalvõrgustiks
ei postita pilte sellest kuidas ma trennis käin või ma ei tea… raamatukogus, ei tähenda see ju seda, et ma ei tegele nende asjadega. Ühe sõnaga blogi pidaja valib ise oma teemad, millest kirjutada.
🙂
Üleolevad vastused võivad tulla kas sellest, et ma võtan tihtipeale rünnakuna ka täitsa tavalisi küsimusi (juba eos eeldan, et üritataksegi solvata), või lihtsalt väljendan ennast kehvasti.
Eelmine postitus on suht suvaline pildipostitus, kus pole mu hobidest ju üldse juttu. Issand, mis on mu hobid… Eks jah, blogimine on hobi, millest on kasvanud töö, see muidugi võtab palju aega ja ongi mulle südamelähedane. Veel meeldib mulle pildistamine + üritan fototöötlust ka ise aina enam juurde õppida. Näitlemine on hästi südamelähedane, aga sellega ka väga konkreetselt ei tegele enam (12 aastat tegelesin).
Ma ütlen, see ajaloo teema on mul terve elu olnud hästi lähedane, sest vanaisa ju aina rääkis mulle igasuguseid asju. Keskas tegin isegi ajalooeksami, oma vanaisa eluloost. Ma muuseas olen 200 põlve puhas eestlane 😀 Too mulle mõni näide, millest ma siis rääkida võiks, mis huvitav tundub, endale ei tule lihtsalt pähe, pole ju ammu tegelenud selle värgiga ka.
Jaanipäeva ei pea, aga ometi tähistad seda nagu 2/3 eestlastest 😀
Sa ei pea ju konkreetselt ajaloost kirjutama. Kirjuta millest iganes, mis ei oleks tootearvustus või blogi teema. Saan aru, et poliitika ei huvita, aga nii palju muid sotsiaalseid ja pehmemad teemasid on ühiskonnas, mille üle arutleda.
Ma pole öelnud, et ma ei PEA. Ma ütlesin, et see pole minu jaoks mingi püha üritus, mis pikalt ette orgunitud ja planeeritud. Jah, tulid külalised, so what? 🙂
Blogimisega on siiski nii, et nii kaua kuni ma elan vabal maal, siis mul on täpselt sama suur õigus kirjutada ükskõik mis teemadel, kui sul on õigus neid teemasid mitte avada ja lugeda.
Ma pidasin silmas seda postitust, kus Sa ütled, et blogija on raske olla. Võib olla ma eksin, aga Sa oledki muutunud liiga haavatavaks ja paranoiliseks. Kui Sult midagi küsitakse, siis hakkad kohe ründama. Varem Sa selline ei olnud. Ma loen Su blogi aastaid, varem olid moodsas keeles “paha pepu”, aga nüüd kardad vist kriitikat nii väga, et ei julge enam ka blogida nii nagu tegelikult arvad. Sellest on kahju, sest Sinu arvamuslood oligi see, mis Sinust Malluka tegi.
Ka kipub mulle tunduma, et Sul on lõpetamata teema teatud vanade tuttavatega, kellele Sa püüad end tõestada või õigustada ning mingil põhjusel halvustad neid, et mitte öelda mõnitad (suvaline tont, suvaline eit, vaimuhaiged jne). Kas sa ei ole mõelnud sellele, miks Sa seda teed?
Pika kommentaari lõpuks tahan öelda, et naudiksin väga lugusid sellest, kuidas Sa oled lapsena tähistanud kasvõi jaanipäeva, millised on traditsioonid, mida Sa tahad edasi anda oma lastele, mida Sinu vanemad ja vanavanemad Sulle on pärandanud, Kardo vanemad Kardole….Mida Sa arvad sellest, et jaanipäeva tähistatakse vaid koduaias end täis juues või külapeol teineteisele nuga andes? Jne.
Ehk tõesti. Ma usun, et ma olen terve elu siiski sama haavatav ja paranoiline olnud, lihtsalt vanasti ei rääkinud seda välja 😀
Minu peres ei olnud konkreetselt mitte ühtegi traditsiooni, pole kunagi eriti perega midagi koos teinud. Kardo samuti oma vanematega mitte 😀
Mida ma arvan sellest, et jaanipäeva tähistatakse vaid koduaias end täis juues või külapeol teineteisele nuga andes? Ausalt, mul on suva, mida teised teevad. Nii kaua, kuni see neile rõõmu pakub ja viitsivad, siis andku tuld.
Puhka jalga, Ülle!
Kas sa palun põhjendaksid oma soovitust mulle, Sandra?
Heips.
Mul on jummala suva jõuludest- lamp kingituste ostmine ja enda lôhkisöòmine.
Vabariigi sünnipãev ? Pshh.. hea et ma enda sûnnipãevagi pean,miks ma pean või olen kohustatud selle riigi sünnipãeva pidama?
Jaanipãev? Jãlle ûks pãev kus inimene on ” kohustatud ” jooma ja grillima niipalju et trumpaks naabri üle.
Peace 😉
No igal inimesel on tõepoolest õigus huvituda just nendest pühadest, millest ise tahavad. Üldse kehtib see suht iga elu osa kohta. Inimene, kes käib iga nädal kirikus ei suuda ära imestada, et miks ometi kõik seda teha ei võiks. Inimene, kes tegeleb tihedalt heategevusega ei pruugi ka mõista, miks see teistel “tükki küljest võtab” jne. Igaühel on õigus oma rida ajada, eksole.
Christine on on alati ikka nii kuradima ilus. Pole vist ühtegi pilti kus see naine ei säraks.
oojaaa!
Veetsime jaaniõhtu palavikus pisipojaga kodus Legodega mängides ja ei tekkinud hetkekski kurba meeleolu, et pidu ei saanud! 🙂
Kas Lents juba laliseb ka või? Tarha näoga vaatab.
Ma ei taha kõlada nagu segane, aga minu meelest ütleb ta “mämm-mämm” ja “emme” 😀 Mis võib olla vabalt mu soovunelm, aga neid häälikuid kasutab ta küll, lisaks muudele.
Mul mõlemad lapsed ütlesid “akrüül” umbes 3-4 kuuselt. Siis pidasid vahet ja hakkasid normaalsete imikute sõnu ütlema.
haha,akrüül :D:D
Me istusime ka rahulikult kodus ja käisime koera jalutamas ning ma mõtlesin, et eitea kelle alla meid liigitada? 😀 Kuna no isegi mu vanaema käis jaanilõket tegemas, seega vanainimesteks ennast ka liigitada ei andnud.