NEVER AGAIN! Kes oleks võinud arvata, et tasuta asjade ära andmine võib osutuda selliseks taagaks, et no karju appi. Aga ega ma sellele ei mõelnud, kui ma eile Kardo sünna puhul koristama hakkasin ja selle käigus muudkui asju leidsin, mille kohta arvasin, et ah, mul ei ole seda tarvis. Ja kuna ma ei viitsinud neid kuskile kirbukale või jumal teab kuhu viia, siis hakkasin neid ükshaaval Nõmmekate gruppi laduma, et kui ehk kellelgi on miskit vaja, siis saaksime kaks kärbest ühe hoobiga. Mõned saavad endale vajalikke asju ja mina saaks kappidesse ruumi.

Alguses sujus see päris kenasti – inimesed kirjutasid, tulid, said oma asjad ja lahkusid rõõmsalt. Siis hakkas aga pihta see, kui inimesed tulid siia ja said vihaseks, et pakutav kraam juba ära antud oli. Kuigi ma üritasin vägagi jooksvalt gruppi kirja panna, et mis läinud ja mis veel alles, siis ilmselgelt ei olnud ma sellega piisavalt kiire, et sellised nn arusaamatused tekkisid. Ma rõhutasin inimestele, et ma ei “broneeri” kellelegi midagi, sest ma olen ennegi selle orki langenud, et keegi lubab kindlasti tulla ja siis mina nagu lollakas hoian seda asja endal kuskil jalus ja lõpuks ei tule keegi ja ma pean ikkagi leidma kuskilt kellegi, kes päriselt ka asja tahab ja sellele järele tulema vaevuks. Sellegipoolest tormas siia üks vanem naisterahvas, sõimas mind, et miks ma pingi ära andnud olin, tema ju kirjutas esimesena ja ma ju LUBASIN talle, et tema selle endale saab (eeee…ei lubanud).

Ehk siis minu soov keegi rõõmsaks teha tasuta kraamiga päädis sellega, et ma sain sõimata, et “valele inimesele” asjad ära andsin. Lisaks hakkasin saama kirju teemal “ära X’le küll neid anna, tema müüb need ainult maha!”. Nagu… jeesus kristus. Kui asjad on mul ees ja ma tahan neist lahti saada, siis mul on jumala ükskõik, mida saaja nendega teeb. Kui vaja, müügu maha. Kui tahab, vooligu endale sellest söögitoolist vilepill, mis see enam mind huvitama peaks, mis keegi sellega edasi teeb?

Siis hakkas keegi järjest kirjutama, et no MAHLAPRESSI pean ma küll talle postiga saatma. Mõelgu ma ta lastele! Kui ma ütlesin, et ma ei viitsi millegi postitamisega tegeleda, siis nähvati, et ei no jah, muidugi suur blogija siin ei viitsi inimeste heaks ikka essugi ära teha, eksole!

Lõpuks panin ma kõik asjad lihtsalt värava taha ja jätsin sildi juurde, et need on tasuta võtmiseks. Ei “bronni” kellelegi. Ei pea kellegi pettumust kuulma, et ma “temale lubatud” asjad olen nahhaalselt ära andnud. Võiks eeldada, et see oli parim lahendus ja ma pääsesin kogu sellest taagast, aga no eiiii. Ikka tuli terve õhtu kirju teemal “SA JU LUBASID, ET VÄRAVA KÜLJES ON KAKS LAMBANAHKA JA MA ROOMASIN KULMUDE ABIL NARVAST KOHALE A MA EI NÄE KUSKIL NEID NAHKU. MIKS VALETAD? MU LAPSED PIDID NENDEL NAHKADEL JU TÄNA ÖÖSEL MAGAMA, MA LUBASIN NEILE!”.

Fucking. Never. Again :D

Jaga: