Naljakas, et alles nädal on mööda läinud, kui me Tenerifele tulime, aga juba on mul tunne, et ma kuulun siia päris hästi. Siin on väga selline… tsill eluviis, mis mull kenasti sobib. Naljakas on see, et ega mul Tallinnas ju rohkem kohustusi ei olnud, kui siin. Blogi võttis sama palju aega, olmeasjad võtsid sama palju aega, lapsed võtsid sama palju aega – okei, Tallinnas ma pildistasin rohkem ja tegelikult pildistamine + töötlemine võttis omajagu. Aga mulle väga meeldib pildistada, seega see ei olnud nagu kuidagi koormav või tüütu. Siin pildistan lihtsalt oma lapsi rohkem. Aili alustas ühe fotoväljakutse ka, sellest kavatsen ka osa võtta. Mõnus!

Ühesõnaga mul tundub siin olevat nii palju AEGA! Käime iga päev jalutamas, rannas, lebotame basseini ääres, hüppame lainetes, otsime uusi kohti. Iga jumala päev. Üleeile otsisime mingit suuremat poodi, Mercadonat. Vaatasime mapsist enam-vähem, kus see on, ja hakkasime astuma. Jeesus kristus, kuhu me omadega jõudsime. Ma ei jõua ennast ära kiita, et Indie kaasa võtsime käruks, sest väiksemate ratastega oleks me ikka väga hätta jäänud. Igatahes olime me kuskil banaaniistanduste ja maantee vahepeal ja mul oli tunne, et no me raudselt oleme eksinud ja sureme kuskile tühermaale, aga näed, kohale jõudsime. Mul oli veel Mari kotiga seljas, nii et pärast oli ikka hull trenn tehtud.

Naljakas on elada nii, et päeva põhiline osa on… toidu hankimine. Mis teeme, kuhu süüa ostma lähme, mida kokkame. Lõunasöök söödud, hakkab ring uuesti õhtusöögi jahtimisega pihta. Väga lebo elu – kust saada süüa ja mida :D

Ma olen siin nii palju rohkem lugema ka hakanud. Eestis kuidagi “ei leidnud seda hetke” aga siin on nii, et päiksega tundub imelik toas olla, aga arvutiga õues hästi ei näe. Seega loen praegu e-raamatut telefonist. “Minu Tenerife”. Päris tore lugemine on ja annab mulle sellise fiilingu, et mulle tundub see nii imeliselt sobivat, et elakski pool aastat siin. Noh, mitte see aasta, aga ütleme nii, et uuest sügisest jälle ja paneks siis kohe mingi märtsini välja, sest noh, mida me külmetame, kui saab teisiti ka.

Mitte, et ma midagi kivisse raiuma hakkaks, aga vaikselt uurin siin lasteaedade süsteemi ja üritasime Kardoga välja mõelda nõudeid, mida me kindlasti tahaksime, et meil kodus oleks, kui pooleks aastaks siia sajaksime. Näiteks…internett :D

Üldse siin on väga mõnus, mulle meeldib juba inimeste suhtumine. “Minu Tenerife” autor kirjutab, et see on nii naljakas, kuidas näiteks poes müüjad omavahel räigelt lobisevad ja nagu muuseas vahepeal inimesi teenindavad, sest omavaheline jutt on nii põnev. Ükspäev nägingi poes lihaletis sellist asja. Kaks naist seletasid seal omavahel megaaa dramaatiliselt midagi ja vahepeal ulatasid naeratuse saatel inimestel ka mingeid lihakäntsakaid, ise umbes mingi… armukolmnurkadest rääkides :D Ma ei tea, ma ei saa ju keelest aru.

See on punkt kaks  – ma tahaks täiega natukene keelt õppida. Tõmban endale Duolingo ja vaatan, mis saab. Praegu oskan ma öeda vaid “ola!” “mui bien!”…eee, “papa” on kartul ja apelsin kõlas nagu narnja :D või midagi säärast. Ühesõnaga ei ole ma kuigi vilunud ja seega ma usun, et see 10-15 minutit äpiga ajakese leian ma endale vast küll. Kena on ju keelt ka osata :)

Okei, aitab lobast – meil hakkab varsti missoon lõunasöök, rand ja õhtusöök. Minu vanemad jõuavad täna õhtul, seega mõtlesime neile mingi dinneri teha, et kui nad tulevad, siis saab kohe kõhud täis sööta. Joogipoolist on mul räigelt, sest esimene kord siin poes käies läksin ma veini hindade peale hulluks ja ostsin mingil põhjusel SEITSE pudelt. Kaks suutsin ma külmikusse tõstes kohe katki teha, neli pudelit on veel avamata ja  viiendast ellujäänud pudelist on võetud üks klaas karpide tegemiseks. No ei tule siin seda veiniisu peale, tee või tina.

Tina tegemisest rääkides sain üleeile kokku Eesti neiuga, kellega me jõime nii palju Sangriat, et veetsin terve eilse päeva roopides. Ma ausalt kartsin, et ma suren ära ja ma ei saanud aru, mis toimub, sest sangria peaks ju olema mingi… karastusjoogiga lahjendatud vein, kuidas see NIII HULLULT mind maha niitis, seda ma ei tea, aga seda ma võin öelda, et need pudelid punast veini mind siin köögikapil ahvatlevad veelgi vähem. Kohe lausa nii nullilähedaselt.

Nüüd on kõik tõde päevavalgel ja saan alustada oma esimese hispaania keele tunniga :D

Kui teil oleks võimalik ükskõik kus mujal riigis elada, ka näiteks pool aastat korraga, kuhu te siis läheksite?

EDIT: 9% omandatud.

Uued sõnad siis ka:

tu bebes agua – sa jood vett

yo como pan – ma söön leiba

usted come, yo bebo – sa sööd, ma joon

el hombre, la mujer  -mees ja naine

yo soy la mujer – ma olen naine

Paistab, et ma õpin mingit vanglavestlust leivast, veest ja meheks ja naiseks olemisest, et siis kui lähiajal peaks kinnimajja sattuma, siis oskan vett ja leiba küsida :D

Jaga: