Eile jäi mulle silma FBis ringlev üleskutse, et inimesed aitaksid Jürgeni kõndima (üleskutse leiad siit). Lugesin selle läbi ja teadsin, et täna kirjutan Jürgenist ka teile. Nimelt oli Jürgen täitsa tavaline teise klassi poiss, kui 2016. aasta suvel tiigis mängides kukkus ja vee alla vajus. Kuigi ta õnnestus päästa, olid vee all veedetud minutid liiga pikad ja tekitasid talle ajukahjustuse. Rõõmsameelsest, aktiivsest ja heasüdamlikust poisist sai loetud minutitega hinge vaakuv väike poiss. Esimesed kaks ja pool kuud oli Jürgen koomas, millest välja tulekut arstid ei ennustanud.

Tema perekonna rõõmuks suutis väike Jürgen siiski ühel hetkel silmad avada. Õnn oli suur, kuni tuli harjuda uue elukorraldusega. Ta on kaotanud kõnevõime, jäsemed on jäikunud ja lihased lamamisest kärbunud. Jürgen naeratab temaga suhtlemise peale, vahepeal isegi naerab laginal ning reageerib oma nimele. Samas krimpsutab kulmu ebameeldivuse peale ja nutab, kui on valus. See annab märku tema teadvelolekust. Jürgen sööb gastrostoomi (kõhtu paigaldatud toru) abil 5 korda päevas blendrist läbi lastud toitu ja õpib praegu neelama. Järelevalve all saab ta Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsiooni keskuses juba veidi ka tahkemat toitu, aga ema-isa kodus ei julge seda veel anda, kartes, et äkki ta ei neela ja nad võivad poja lämmatada. Jõulukuul naeratab ta voodist vasakule seinale pandud tema enda joonistatud päkapiku peale. Viimasest Haapsalus käigust saati tõstab ta juba pead, teda puusadest keerates tõstab ta ise käed järgi.

Jürgen kaks aastat tagasi viiulit harjutamas

Aga tema soov elada ja liikuda on väga suur. Nii on tema taastumine olnud suurte edusammudega. Täna seda seda veel vara öelda, aga tema ravivad spetsialistid näevad Jürgeni tahet ja pere usub, et see laps võib liikuma ja käima hakata. Ka mina usun seda kogu oma südamest, kuid nagu te teate, on üksi raske hakkama saada. Selle pärast ongi vaja meie kõigi abi.

Ma ei suuda lapsevanemana isegi ette kujutada, mis tunne võib olla niimoodi oma last voodisse aheldatuna näha. Te ju teate isegi, et riik sellises olukorras oluliselt ei aita (Jürgeni ema tuli töölt ära ja saab umbes 50 eurot hooldaja toetust). Kallid lugejad, kellel on lapsed   – isegi kui nad suudavad teinekord selliseid pahandusi teha, et viimne kui närv hakkab üles ütlema, isegi, kui mõnikord on nii raske, siis tegelikult on kõik nii kaua ideaalses korras, kui meie lapsed on terved. Ning nagu Jürgeni juhtum näitas, ei tasu seda kunagi iseenesestmõistetaval võtta, sest me ei tea kunagi, mis tulevik toob. Õnnetused ei hüüa tulles ja nende eest ei ole keegi meist kaitstud.

Mulle kirjutas ka Jürgeni õde: ta on mu blogi aastaid lugenud ja minu elule kaasa elanud, kuid nüüd on tema perel abi vaja. See on tema väike vennake, keda ta kogu südamest armastab. Ja ta näeb, et ta vanematel on raske. Mul jääb üle ainult esiteks saata tänu universumile, et ma ei pea olema selle perekonna nahas, sest ausalt, mul tõmbab klombi kurku. Aga teiseks saadangi ma palve just teile.

Mõelge, kui Jürgeni asemel oleks abi vaja teie lapsel, teie vennal, teie õel, teie onul, teie naabrilapsel, teie emal. Meil on kõigil palju inimesi, keda kannatamas näha oleks väga valus ja ma usun, et kuigi seda valu ei saa täitsa ära võtta mitte miski, siis ehk annab sellele perele natukene leevendust, kui meie oma õla alla paneme ja neile abi pakume.

Ma tean, et jõuluaeg on selline aeg, kus raha kulub palju ja kulub rohkem, kui muul ajal, kuid ma palun teid. Kui teil on kasvõi üks eurokene, mille ära kinkimine teie eelarvesse suurt auku ei söö, siis saatke see Jürgeni perele. Ja lisage selgitusse ilus soov. Raha aitab neid kindlasti, aga positiivne mõtlemine ja hea energia meie kõigi poolt aitab samuti, ma usun sellesse!

Jürgen sai see nädal jalgadele ortoosid, tal on valus ja tõrgub, aga ema püüab nendega jalalabasid õigesse asendisse tagasi painutada. Järgmise sammuna vajab ta seismislauda, et vaikselt harjutada oma organismi taas vertikaalses asendis olema. Tema kasv ei ole peatunud, seega on praegune ratastool talle juba väikseks jäämas. Tema emal on raskusi kasvava poja pesemisega kitsa duši all ja lihaste hoolduseks soovitatakse massaaživanni, mida kahjuks polnud perel võimalik soetada. Siinkohal tuli appi Baltecokes Jürgenile kiiremaks paranemiseks täiesti tasuta massaaživanni kinkis. Minu meelest on see väga armas, sest tavaliselt on firmad nõus aitama ainult promo eesmärgil (pahatihti olen seda märganud), kuid Balteco tegi seda täitsa omal algatusel ja see on nendest hirmus lahke, aitäh Balteco!

Ma isegi ei taha jõuludeks mitte midagi, ausalt. Ma tahaksin, et te Jürgenit aitaksite. Mul on lapsed, kellega ma saan ringi joosta ja mul on väike vend, kellega me saame koos igasuguseid ägedaid asju teha. Ja kui nendega midagi juhtuks, ma ei taha mõeldagi. Selle pärast saangi öelda, et mul on kõik oluline olemas ja kui keegi tunneb, et tal venda ega lapsi pole, et selle kurva looga suhestuda, siis võite võtta seda eurost ülekannet kui jõulukingina mulle. See oleks kõige ilusam jõulukink, mis ma saanud olen!

Muidugi ei pea ainult rahaga aitama! Lisaks rahalisele toetusele, millega pere saab soetada Jürgenile seisulaua ja ratastooli, meeldivad Jürgenile:

– jalanõude asemel sussid, millel oleks nt lambanahast vm tald;
– laste muusikaplaadid (olemas Rong see sõitis…, Eesti kulla fond laste laulud, Hea tuju laulud, Onu Remose jutud);
– lasteraamatud, mida pere saaks talle ette lugeda. (Äkki Apollo oleks nõus õla alla panema? Kirjutan neile kohe!)
– liikumispedaalid liigutamiseks, mis annavad tema ajule impulsi tegutsemisvajaduseks;
– spetsiaalset suuvett Schülke+ Octenidol, mida ta tohib ka neelata (tema hambaid praegu veel pesta ei saa) – jälle nägin, et edasimüüja on nõus seda tasuta perele kinkima, suured tänud!
– köögikapp Jürgeni spetsiaaltoitude hoiustamiseks;
– käsitolmuimeja;
– pesukuivati (sest ema peseb iga päev pesu)
– poiste riideid pikkusele 150 cm, sh kampsunid ja üleriided peaksid olema lukuga, võib mõelda ka suuremate suuruste peale, sest tegu on ju kasvava lapsega

Söök aitab lapsel kasvada. Küsisime milliste toitude peale Jürgenil silm särama läheb?

– erinevad pudrud – neid ta ootab kui hommikuti oma ringutused ära teeb;
– laste purgitoite, kuhu ema blenderdatud liha lisab;
– külmutatud juurviljad
– erinevad soojad teed (eelkõige annab pere kummeli või fenkoli teed, et tema seedimist toetada)

Kui Sul on võimalik Jürgenit kasvõi mõnega neist asjadest toetada, palun kirjuta siia. Kogume jaanuari lõpuks asjad kokku ja aitame läbi liikumisvahendi, tema arengut toetavate asjade ja täisväärtusliku toiduga Jürgeni ühiselt käima!

Kokku oleks vajalik Jürgenile vahendite soetamiseks ca 10 000€.  Kui saame ühiselt raha rohkem, hakkame neile vannituba mullivanniga ehitama (siinkohal on soojalt oodatud ka ehitusfirmasid meil abikäe ulatamega materjalide jms). Lisaks saab pere teraapias tihedamini kui praegu võimalik rahaliselt, kütust osta hoolduskoolis käimiseks jne, sest hetkel saab tööl käia vaid üks vanematest.

Vanemad avasid talle konto teie abi ootuses:
Jürgen Simovart EE332200221059694712

Armsad inimesed, kes te saate asjadega abiks, te saate oma asjad tuua SYNLABi Tallinna Veerenni 53a (E-R 7.30-15), Tartu, Pärnu, Viljandisse jne laboritesse JÜRGENI nimele. SYNLAB aitab meid asjade kogumisega ja hoidmisega. 22. detsembril viime esimesed kogunenud asjad ära, siis saame täpse ülevaate, kui millegiga veel saame abiks olla perele ja jaanuari lõpus teist korda.

Jürgen ootab jõuluimet. Öeldakse, et päkapikke pole olemas, aga kes keelab meil see väike roll üle võtta :)Me ei tea iial, millal meil on abi vaja ja siis on ju hea teada, et me hoiame kokku ja aitame neid, kellel abi vaja!

Jaga: