Nagu te teate, siis täna sai alguse Teeme koos 2018 võistlus ja kui ma meie grupist lugesin, et Henry kavatseb täna oma esimese liigutamisringi kolmest ära teha, siis ei saanud ka mina kehvem olla. Ainult, et enne kui uksest välja minna, tuli hommikust ka süüa. Teate kui raske on nii elada, et pooled perest ärkavad kell 12 päeval… Ehk siis mina ja Mari oleme kuke ja koiduga üleval, kuni kõige suurem ja kõige väiksem ka luugid lahti teevad. Ei tasu vist mainidagi, et mõne mehe unegraafik on ikka omadega täitsa pees.

Ühesõnaga tegime Mariga koos mõnusa hommikusöögi  – Mari lemmik. Ei, mitte söömise mõttes, aga kokku segamise mõttes on ta alati rõõmus, kui meil omletiteoks läheb. Aga ega tühja kõhuga saa omletti teha, jõime tüdrukutega kõik omakeskis smuutit. Ma tean, et see on vist räme suhkrupomm ja parem oleks ise teha, blaablaa, aga see on nii hea!

Mari sai täna esmakordselt hakkama ka niimoodi muna katki löömisega, et pool elamist muna täis ei ole :D

Omleti juurde tegin salati ka – kurk, tomat, roheline jama, juustukuubikud, avokaado, sibul. Mmm!

Minu hommikusöök

Peale hommikusööki ajasime kargu alla, võtsime kõik majapidamisest kaasa ja läksime Lottega ühele ringkäigule. Me oleks isegi pikema tiiru teinud, aga Lende protesteerib peale Tenerifelt tulekut igasuguse õues olemise üle, nii vankris, kui ka kotis, seega ei julgenud me päris rabaradadele minna, sest sealt poleks saanud väga kiiresti koju, kui ühel mehel oleks eriti suur masendus peale tulnud.

Muidugi just enne koju jõudmist andis Lende alla ja jäi lihtsalt magama ära. Ei no tänks! :D

Igatahes esimene “treening” läks korda, sest vajaliku 45 mintsa asemel jalutasime tunnikese ja arvestades, et mulle oli veel lisaraskus külge seotud ja Mari kõndis teosammul, siis hea, et üldse midagi tehtud saime. Ainult kaks korda veel vaja mingi liigutamine välja mõelda ja siis saan ma ka öelda, et selle nädala eesmärk saab täidetud. Salateid teen ma nagunii iga päev, see osa mulle katsumuseks ei ole.

Motist räägitud, nüüd tutist ka. Nimelt pean ma homme mitte ühele, vaid kahele inimesele oma alumist korrust lehvitama. Nimelt olen ma täpselt tunnise vahega endale pannud nii depilatsiooni, kui ka güneka aja. Otse depist pean jooksma günekoloogi juurde, kes kontrollib üle, kas mu spiraal sedapuhku ikka sees püsib, või kavatseb see ka kuskile rändama minna. Ainuke asi on see, et… ma käisin viimati depis enne pulmi ja ma ei mäleta, kuidas see käib. Kas ma pean mingi… eeelkasima ennast natukene? Et nagu enne kui koristaja tuleb, siis koristad ikka ise ka tube, et koristaja ei vaataks, milline räpane siga sa oled? Kas ma peaks natukene… hekki piirama?

Kodukal oli kirjas, et läheb 45 min, aga mõtle kui mark, kui ta sinna alla vaatab, võtab oma walkie-talkie ja ütleb “we need backup” ja siis hakkab see motiveeriv trennimuusika, kus on näha, kuidas 10 naist elu eest muudkui sheivivad ja higi lendab ja karvatuustid vedelevad siin-seal ja vahepeal nad teevad lõunapausi ja väsinumad vahetatakse välja siis saja aasta pärast mais on nad sellega ühel pool.

Või no äkki ta lihtsalt ütleb, et oh shit sõbrake, 45 mintsaga ei jõua ma ennast nii palju kokkugi võtta, et laost vajalik tünnitäis vaha tuua.

Igatahes loodame, et ma homme seal depilatsioonis hakkama saan ja veel güneka juurde ka jõuan. Vähemalt teisele kohtumisele minnes olen kasitud AF.

Jaga: