katsetame: mis on mahlapaast?*

Ma võtsin eelmine nädal ette katsetada mahlapaastu. Mis seal keerulist, ainult kulista mahla ja kaota kaalu. Või noh… Nii ma igatahes arvasin. Et mitte üksi “kannatada”, võtsin kampa ka lugeja Mirjami. “On märtsikuu ja lootus suur, et suvi pole enam kaugel (juhul kui see jälle vahele ei jää). Nagu igal aastal on talvega voodrikest selga isuga juurde mugitud. Nähes Malluka üleskutset viskasin kõik oma vabad käed ja jalad taevapoole – “vali mind, vali mind”. Kui Mallu kirjutas, et kas olen valmis, siis sain reaalselt aru, millesse ma end mässisin. ( Olgu olgu, tegelikku tõde ma veel ei tea).  Olen kunagi, üle 10 aasta tagasi teinud läbi 5 päevase paastu laagri. Paastuga tulin toime enam-vähem, aga õige paastust välja tulemisega mitte. Aga niimoodi argielu vahel paastuda, see on kindlasti väljakutse, sest kõik inimesed ümber minu ju söövad ja ma tõepoolest armastan süüa. Seda näitab ka kahjuks kaalunumber. Igaljuhul on mahlakastike kohal ja homme on algus. Motivatsioon on laes!” Sellised sõnad kirjutas Mirjam mulle enne esimest päeva. Ka minul oli siht silme ees ja ka plaan tundus üsna selge olevat.

Alustasime siis sellega, et pidime ennast kaaluma. Minu algkaal näitas nii:

Ega ma ausalt öelda esimene päev mingit raskust ei tundnud. Hommikul jõin kohvi asemel lihtsalt teed ja kuna mulle taimetee maitseb, siis polnud nagu isegi mingit muudatust. Aeg-ajalt ikka rüüpan teed. Koos veega kulistasin sisse ka linaseemnelusikatäie ja alles kuskil 12 paiku tuli mõte, et nüüd võiks midagi süüa. Võtsin esimese mahla välja ja…. oh sa jutt, kui magus! Püha jeerum! klaasikene oli enam kui küll!

Lõunasöögiks sõin kalasuppi, leidsin, et see on piisavalt lahja ja jõin veel mahla. Ausalt, magusaisu võttis küll kenasti see klaas ära.

Õhtul jõin veel klaasi mahla ja kuna ma kartuleid ja porgandeid keeta ei viitsinud, sõin kaks õuna ja läksin magama ära. Ei olnud hullu miskit!

Esimene päev Mirjami sõnade läbi:

Stardipauk on antud. Esimene päev on ettevalmistav päev, mis iseenesest ei tundugi (vähemalt päeva esimesel poolel veel) üldse hull. Kõige jubedam oli hommikune kaalule astumine ja kaalu fikseerimine. See oli tõeliselt julm. Ja hella pilguga saatsin hommikul oma kohvimasinat, mida ma sisse ei lülitanud. Minu jaoks on keeruline neid linaseemneid tervenisti alla neelata, sest olen ju harjunud oma hambaid kasutama ja närima. Kell on 10:15, ma olen üleval kella 6-st… Jube uni on, ma vist olen kohvi sõltlane. Lõuna sõin erilise hellusega, mõneks ajaks teine ju viimane.  Naljakas on see, et mul on kerge peavalu, võib olla on see ka ilmast.  Rüüpan aga taimeteed, see mulle meeldib. Mugisin omad aurutatud porgandid ja muu mudru sisse, viimne tahke õhtusöök järgmiseks 6 päevaks. See linaseemnete neelamine on ikka raske. Kaanin oma tassikese taimeteed sisse ja kebin ära voodisse, väsimus on meeletu.

***

Teisel päeval jõin hommikul jälle teed ja kaasi seda suhkrumahla, aga ega isu ka ei olnud mitte millegi muu järele. Lõuna paiku sain uue mahla lahti korkida, see õnneks nii magus ei olnud ja kannatas täitsa juuagi! Natukene tihkem, nagu nektar. Küll aga tekkis mul tunne, et ma tahaks ikka midagi süüa ja pistsin ühe banaani nahka. Ma tegin endaga juba selle “paastu” alguses kokkuleppe, et ma ennast ikka piinama ka ei hakka.

Õhtusöök oli super hea! Tomatisupp pliidil soojaks, koriandrit ja basiilikut sisse – üli hea! Lisaks jõin veel kaks tassi teed ja keerasin koos lastega varakult magama ära, nii et nälg tekkida ei jõudnud.

Teine päev Mirjami sõnade läbi: 

Magasin nagu beebi, uni oli nii nii magus. Ma isegi ei tea millal mu väike tütreke mulle kaissu ronis, tavaliselt ärkan ma ikka iga öö selle peale üles ja mu uni on häiritud. Äratuskell heliseb mul kell 6, üllatavalt ilusti suutsin ma ka ennast voodist välja ajada. Kaal teatas, + 500 grammi ja ei milligrammigi rohkem. Noh, iga miinus on alati parem kui pluss. Hommikutti klaasi vett olen harjunud ma jooma niikuinii, tavaliselt on see küll olnud toasoe, nüüd aga keedan tee jaoks vett ja siis teen vee soojemaks ja kui aus olla on seda meeldivam juua, eriti kui õues vaatab vastu -7 kraadi külma. No ma ei ole üldse talve inimene, andke ometi sooja.

Peale vannitoa ringi toimetasin nn toidurituaalidega, ajasin kuidagimodi neid linaseemneid närimata kurgust alla, see on ikka jätkuvalt väljakutse. Hommikusöögiks oli ka täna Digest mahl, see on mõnus ploomikas.

Tänasest lisanduvad menüüsse 2 uut mahlamaitset. Kerisin Wellness mahlal korgi maha. Kiitus mahlategijatele. Ma ei ole üldiselt väga mingi mahlajooja, aga see mahl on supermaitsev. Kuna mul on kuidagi naljakalt jahe olla, lahjendasin mahla sooja veega ja rüüpasin mõnuga seda sooja jooki.

Kell on 13.14, tagumine aeg lõunat süüa, kõht koriseb ja müriseb. Imestan et ma täna unine pole, ju oli siis see ikka eilsest ilmast.

Keerasin korgi Vita 7 mahlalt, see mahl on selline natuke nagu tummisem, saan aru miks sobilik lõunasöögiks, kui seda söögiks muidugi nimetada saab. Maitse on meeldiv puuviljane. Mul on tunne, et ma hakkan mahla joomist armastama. Mulle tundub, et hea nüanss on see, et mul ei teki juues söömasööste. Ükskõik kui korralik ma muidu toitumisel olla üritan ja tervislikult toitun, pean end koguaeg kontrollima, sest olen selline äärmusest äärmusesse kõikuv, kas kõik või mitte midagi. Ma võin olla vabalt söömata, aga nii kui sööma hakkan võin külmkapi sisu kõik ära krõmpsutada ja külmkapi otsa ka. Ei saa täis ega lähe lõhki. Lisaks, peale lõuna sööki tuleb mul alati selline – tahaks midagi head tunne. Hetkel on aga kõhukorin kadunud ja töö võib jätkuda, õnneks on ka tööd nii palju, et see pole aega millegile muule mõeldagi väga.

Vahepeal käib kerge peavalu kummitamas, aga õnneks kaob ka mõne aja möödudes. Kaanin aga vett ja teed ja mahla-veesegu. Soolase isu tuli peale, väike kiluvõileib oleks teretulnud. Kuna energiat tundus piisavalt olema läksin peale tööd ka trenni, et mitte oma nädalarutiini rikkuda. Tantsutreening sobis tänasesse hästi küll. Õhtusöögiks tegin tomatimahla soojaks, vürtsitasin chilli ja basiilikuga, tõeline gurmeeroog. Kimasin ka omad linaseemned sisse. Mind täitsa huvitab, millal need minust väljuma hakkavad, veel tuvastanud pole 😛

kaal kolmanda päeva hommikul. Sorri, Triinu, varvaste eest 😀