Vahelduse mõttes avan teile oma südame ja paljastan enda tõsise haiguse nimega rasedus. Esiteks, oh jumal ma olen ikka rase ja praegu kickib in see harilik “TAHAN REMONTI TEHA!” faas. Ühest küljest ei ole ju paha, kui inimene tahab oma kodu ilusamaks teha, aga teisalt on meil vaja enne Marta tulekut ehitada valmis maja “tünniosa” (raske seletada, aga see on selline tünni kujuline jupp, mis laudise alla läheb). Õnneks laudis on juba ostetud ja suuremas osas makstud, aga seina tuleb ta ju ka kuidagi saada. Siis oleks vaja vundament ära soojustada, mille raha mul nagu pmst ka ei ole, sest see maksab sada miljonit ja kõigest sellest tulenevalt tuleb ikka sügiseks see pelletkamin ära paigaldada, sest kui soojendus üleni valmis ei saa, siis on siin talvel külm nagu hundilaudas ja mu vastsündinud laps peab külma kätte esimestel elupäevadel maha surema *loe mega dramaatiliselt*.

Niiet eelisjärjekorras siis see pelletkamin (mis maksab mitu tonni) ja mille paigaldamisega seoses tuleb natukene seinu siit-sealt enivei lammutada, mis toob mind jälle selleni, et jeee, remonti saab teha! Või noh, värvida tahaks jälle kõike, mis kätte satub.

Köök muuseas sai remondi, nii et see kannupõleng oli õnn ja õnnetus koos. Hea töömehe ja kodukindlustustega koos on mul pmst uus köök! Tegelikult on vahetatud ainult tasapind ja kõik kapiuksed ja pliidiplaat, aga see kõik muudab üldmuljet niiii palju, et tahaks juba teile näidata. Homme saab seinte plaatimine valmis ja saan ehk pilte teha ja teile enne-pärast fotosid jagada.

Kõige sellega seoses mõtlen ma pidevalt, et MA EI TOHI RAHA KULUTADA. Kaks reisi ühes kuus ei ole just rahakotisõbralik ja no võiks ju natukene kokku ka hoida. Astusin täna peale tööd Selverisse sisse, et osta endale midagi süüa ja stuudiosse komme, kui avastasin ennast kassas 160€ arvet maksmas. Noh, sest mu köök on nüüd nii valge, siis ma tahan sinna “aktsenti” tuua kollase-rohelisega, et elutuba ja köök natukene rohkem harmoonias oleks. Et siis noh… kas mul just oli VAJA kollaseid roositaimi, helerohelisi lillepotte (mis maksid kassas 10€ rohkem kui hinnasildil!!!!!!), kollaseid ombre käterätikuid ja mündirohelisi pajalappe, aga mulle lihtsalt tundus, et siis mu köök oleks niii ilus ja äkki see võtaks mu mõtted sellelt ära, et mu esik on nüüd ülejäänud koduga võrreldes nii kole ja tumepunane :D

Kas võttis? Oh ei. Ma rääkisin siin Kardole pikalt, et me PEAME esikut asap värvima, sest muidu inimesed astuvad meie koju ja näevad seda koledat esikut ja oksendavad 20 päeva jutti ja alles edasi astudes näevad, et oo milline kaunis elutuba ja köök sellele punasele jälkusele jätkub.

Mis värk mul üldse selle punase värviga olnud on? Pool maja on punaseks võõbatud :D Noh, köök enam ei ole ja kui ma vähegi suudan, siis varsti pole enam esik ka. Lihtsalt Kardo ütles, et tehku mina, mida ma teha tahan, aga ta ei kavatse mind mitte ühe keharakuga ka aidata, sest temal pole mingit huvi iga aasta meie esikut värvida, samal ajal kui mina “pesa punun”. Ma soovitasin tal hellalt siis mind MITTE IGA AASTA RASESTADA, et ma EI PEAKS iga aasta esikut värvima, aga noh, ütleme nii, et mis tehtud see tehtud ja võtku mind või vanapagan, kui mina seda esikut enne Marta sündi valmis ei saa.

Kuigi samas kui esimese korruse esik valmis saab, siis on ju ülemine esik sellega võrreldes nii kole, et äkki peaks nad kõik ühe laksuga tegema… Issand ma ei tea!

Kõige selle lõpetuseks tellisin ma uue söögilaua ja toolid, sest mulle tundub, et mul on elutoas liiga vähe kollast. Aaa… ja uued laelambid on meil kah, aga neid ma näitan siis, kui mu uus laud ja toolid tulevad, sest siis ma saan terve elutoa posti teha. Mitte, et ma praegust lauda ja tooli alles jõulude ajal saanud poleks…

Ma ei tea, kas ma näitasin, et ma sain Marile mega suure nukumaja, ma siin mõtlen, et äkki peaks oma remondihimu selle peal rahuldama ja hakkama seda tuunima nii, et paha hakkab. Aga kui ma aus olen, siis ma tean juba eos, et ma lõpuks jätaks selle pooleli ja keeraks üldse pekki, seega ma üritan ennast sellest eemal hoida.

aga see on niiiii suuur ja nii suur osa mu elutoast ja need värvid ei sobi ÜLDSE! see peaks olema… kollane… :D

Ühesõnaga, palun lihtsalt keegi siduge mind novembrini kinni ja ärge laske mul midagi osta, värvida, tuunida, parandada või kõpitseda. Ma olen haige inimene ja mul on ravi vaja. Sest noh, Santokal oli nii, et vaatasime sarja, kui ma äkki oma telefoni otsima hakkasin.

“Mis teed?” uuris Kerli mu rabelemise peale.

-“Mul on vaja kummuti eest maksta!”

“Mis kummuti?” küsis Kerli.

-“Ma ostsin kummuti! See on nii ilus!”

“Kus paned selle?”

-“Ei mina tea…Ma lihtsalt tahtsin seda!”.

Nüüd on see kummut mul kodus, külitab rotipuuri all, et lapsed rotte vabadusse ei laseks, aga ma pole kindel, kas ta tahab,  et ma ta kollaseks värviks või mitte. Arvatavasti tahab?! Tahab, eks?!

tahab v??

Mitte, et ma tegelikult täiega autokooli teooriaeksamiks õppima ei peaks, ma tahan selle augusti jooksul ära teha, niigi on sõidutunnid reiside ajal ootel olnud, mis nüüd kohe jälle suure hooga pihta hakkavad. Rääkimata sellest, et kirjastusega sai leping allkirjastatud ja tähtaeg on sarnaselt Martaga novembris. Kaks beebit ühe kuuga, halleluuja. Ongi rohkem beebisid, kelle jaoks remonti teha…

Ps! Ma küll ütlesin, et ärge müüge mulle midagi, aga kui kellegi on ÜLE rohelisi toataimi, siis andke pliis mulle. Mul on stuudiosse vaja :(

Ps2! Rasedus haigus vist ei ole, aga mind muudab küll haigeks inimeseks :D

Ps3! Poes on eriti haige käia, sest ma ühest küljest tahaks KÕIKE ja teisest küljest ei raatsi endale 2€ kuivshampoonigi osta. “Ah, eks ma siis PESEN ennast fain!”, mõtlesin ma täna pettunult ja panin selle riiulile tagasi.

Ps4! Kardol on homme sünna!

Köök enne

Köök nüüd, aga noh, pilt on tehtud enne, kui plaaditud sai. Minu meelest täiega ilusam! Kuigi kõik mu köögiasjad on punased, seega on mul vaja uut kassikaussi ja uut laelampi… :D

hädavajalikud uued rätikud ja pajalapid

hädavajalik kollane roos

Jaga: