Teate, on mingid asjad, mis ajavad mul ühe silma tõmblema. No umbes nii:

  • Kadrioru lõbustuspark! Käisime seal võttepäeval, et lastel oleks tore mängida. Kas oli? No… Esiteks jooksis Mari kuskile kohe turnima, mille poole tunni pilet oli 3€. Kõikide asjade piletid olid vist 3€, aga mõtlesin, et okei, paarile asjale võib ju minna, kui juba seal olime. Park oli inimtühi. Öeldi, et Lende samasse kohta minna ei või, kus Mari on. Seega oli variant lasta tal seal ukseaugu ees nutta, või minna temaga pargi taha asuvasse mänguväljakule. Valisin viimase variandi. Seal on ikka suuuuuuuur ja äge väljak, kõigele lisaks veel tasuta. Mõne aja pärast ühines meiega Mari, ju siis ei olnud see turnimisala üksi nii äge miskit.Enne ära minekut soovis Mari siiski nende traksidega hüpata. Teate küll, need on igal pool. Mari on ennegi Vudilas ja Vembu-Tembumaal nendes karanud, seekordne kogemus oli muidugi omaette tera. Paduvenelasest neiu, nii tülpinud nägoga, nagu keegi oleks sundinud teda relvaähvardusel sinna tööle minema.

    “Jalanjõu võta jära!” ütles ta tuimalt Marile ja viipas ta batuudile. Pani talle traksid selga ja ütles: “Seisa kjeskel!”.

    Iga kord, kui Mari kaldus hüpates natukene ette või taha, või ei maandunud täpselt batuudi keskel olevale ristikesele, vajutas see tülpinud neiu nupust Mari allapoole, et ta enam hüpata ei saaks ja hüüdis: “STOP!”. Ehk siis… see paar mintsa kestev hüppamine oli enamasti seismine ja ootamine, sest lõbustuspargihitler teda pidevalt kummist alla lasi, nii et hüppamine võimatu oli.

    Ma saan täitsa aru, et reeglid on reeglid ja ei saagi lasta seal lastel imevigureid teha, aga Mari tõesõna lihtsalt tahtis üles-alla hüpata, lihtsalt iga kord ei maandunud sentimeetri pealt ristikesele ja õhus ikka tasakaalu kadudes võid väheke ette või taha kalduda. Pfffft, nii ebameeldiv kogemus, et IIAL ei läheks enam sinna. Ei soovita teistelegi.

  • Herilased. Noh, vaevalt, et nad kellelegi meeldivad, aga ma ei mäleta küll, et nad eelnevatel aastatel NII pinda käinud oleks. Ma muuseas pole siiani elus nõelata saanud, aga mu lapsedki juba on ja see on mulle väga palju ärritavam, kui ise laksu kirja saaks. Eriti haige on see, et okei, ma saan aru, et kui ma söön, et nad tulevad noolima, aga need krdi lollakad tiirutavad ümber ka siis, kui ma nt lauda värvisin. Mida nad tahavad? Lähedusevajadus või?! Igatahes olen mina, kes ma üldiselt iial mingisuguseid putukaid ei tapa, neid rõõmuga lömastama hakanud. Vastikud väiksed sumisevad tondid!
  • Et autokoolis on üks automaatkäigukastiga auto katki ja see nädal ei saanudki sõitma. Samas noh, mitte, et mul oleks aega olnud rohkem kui homme heal juhul tunnike. Kõik päevad on nii tegemisi täis, et tänagi lahkun kodust 10.30 ja jõuan tagasi umbes kaheksa paiku, kui hästi veab.
  • Et ma pole ikka viitsinud uuesti Nõmme linnaosavalitsusse minna ja uurida, et mis värvi ja mismoodi me maja edasi kõpitseda võime. See trepiosa tuleb puidust ja kollane, aga kas ülejäänud maja ikka peab 100% krohvitud olema? Ehk võime ikka laudise ka panna? Kui ma 2-3a tagasi uurisin, siis öeldi, et ei või, sest elame poolmiljooväärtuslikul tänaval, aga öeldi ka seda, et uuest aastast lähevad seadused leebemaks selle suhtes. Uus aasta on ammu käes ja meie tänaval on näiteks üks laudisest JA kollane maja, ehk see on argument, et me sobiksime siia kenasti.
  • Remonditeemal jätkates. Mind häirib see, et mul pole mingit “sisekujundus” silma. Et kui trepiosa on kollane ja seal on kaks ust – välisuks ja trepialuse panipaiga uks, siis kas need peaksid olema a) pruunid, b) kollased, c) punased, d) valged? Jeesus, ma ju ei tea, mis sobiks! Kui ma aega leian, siis ma näitan teile maja üldpilti ja ustenäidiseid, saate mul aidata valida. Mitutuhat pead on ikka parem kui üks :D
  • Olen avastanud, et ma siiralt vihkan järgnevaid sõnu nagu PLIKA.. Öäkk, nagu mingi räpane aguliplika, kes on kaetud tahma ja väljaheidetega. Veel on ebameeldiv sõna “kangesti”. Ma isegi ei tea miks, sest mu vanaisa kasutas seda mega tihti, aga see vb kõlabki mulle, et jah.. vanaisa :D Jubedate sõnade hulka läheb ka “irw”. Kes veel seda kasutaks? Või no, keegi vast ikka, sest muidu ma ei peaks siin vinguma, et räme sõna.

Kuna ma olen mitu päeva neid mõtteid oma peas kedranud, siis mulle tundus, et neid asju on rohkem, aga vist ei olegi ja sain südamelt ära halatud. Aitäh, et kuulata viitsisite.

Lõpetuseks pilt minust eile ämma pealt herilast tolmuimejasse tõmbamas.

Jaga: