Tõesti olen ma neid ridu siia kirja panna tahtnud juba oma paar kuud, aga olles kord juba inimene, kes absoluutselt kõike usub, mida talle öeldakse, siis ma andsin inimesele muudkui aega juurde ja uskusin iga jumalama valet, mis ta välja mõelda viitsis, aga no alustame algusest. Mul oli vaja kedagi, kes mu blogi haldaks ja tänu tutvustele sai selleks inimeseks Martti Kägo. Ma ei ole teda iial näinud, aga neti kaudu tundus tore inimene, sõbralik, abivalmis ja lisaks paistis, et ta teadis ka, mis ta teeb. Kui blogi jooksis kinni, siis ta tegi korda ja… muud mul vaja polegi.
Selle blogivärgiga on juba kord nii, et natsa abitu tunne, et see on siin nagu minu “väike veebipäevik”, aga tegelikult on see mingi suur IT jamamine, mis hõlmab servereid ja mäluruumi ja pluginaid ja ma ei teagi, mida kõike veel. Aga ma olen jube IT kauge inimene ja nõnda ongi mul vaja kedagi, keda ma saan usaldada ja kes mu jamad lahendab, sest mina ise ei oska ja ei saa essugi sellest teemast aru (nt ma just mõistsin, et ta võib mul ju selle posti vabalt maha ka võtta ja jamasin 20 mintsa sellega, et leida kohta, kust blogiparooli vahetada, nii koba olengi!). Nõnda ühesõnaga ma Martti leidsin ja alguses olin ma väga rahul. Nii palju kui mul abi vaja oli siis aitas ja mulle täitsa sobis temaga koos töötamine.
Üks asi, mis temaga kokku puutumise algusest peale imelik oli, oli see, et raha tuli alati kanda kas ta emale või naisele. Ma küsisin ka sada korda, et mis värk sellega on, aga ta ütles, et tal õde maksuametis, see õpetas “skeemitama”. Ega need summad suured ei olnud ka, mis ta jupikaupa niimoodi küsis. Mõnikord paar sotti, mõnikord 70€ jne. Ja no ega mul tegelt ju vahet polnud ka, et rohkem pinnida teda, enamasti saatis ta ikka viisakalt arve. Kui tahtis raha kuskile mujale, kandsin ka oma eraisiku kontolt. Ütleme, et ta hakkas umbes eelmise aasta maist mind aitama, ehk isegi kuukene varem? Ma täpselt ei mäleta, igatahes nagu öeldud, olin väga rahul ja probleemid lahendas ta kiiresti. Oktoobri alguses leppisime kokku, et jaanuariks teeb ta mu blogi nullist uuesti valmis + uus kujundus ja Malluka äpp jne. Olin põnevil.
Minu esimene probleem temaga tekkis alles sügisel. Nimelt päev enne Tenerifele kolimist küsis ta, et kas ma saaks talle paariks päevaks raha laenata. Praegu mõtlen jah, et okei veits imelik, et keegi pmst võhivõõralt küsib, et järelikult omamad inimesed on juba üle lastud, aga kuna me ju igapäevaselt suhtlesime ja ta tudus usaldusväärne inimene, siis kandsingi talle raha. Sellega oligi nii, et ala esmasp pidi tagasi kandma ja kuna me just reisisime ja seal sisse elasime, siis ma kohe panka ei kontrollinud ja alles nädalake hiljem sain aru, et ta pole ikka mu raha tagasi andnud.
Ma ei viitsi siia kõiki screene panna, aga kuna ma selle posti nimel juba meie chatte loen, siis 7da õhtul ta lubas kande “täna” teha, 9dal ma jälle kirjutasin ja palusin oma raha tagasi.
