hoiatus-hoiatus

Tõesti olen ma neid ridu siia kirja panna tahtnud juba oma paar kuud, aga olles kord juba inimene, kes absoluutselt kõike usub, mida talle öeldakse, siis ma andsin inimesele muudkui aega juurde ja uskusin iga jumalama valet, mis ta välja mõelda viitsis, aga no alustame algusest. Mul oli vaja kedagi, kes mu blogi haldaks ja tänu tutvustele sai selleks inimeseks Martti Kägo. Ma ei ole teda iial näinud, aga neti kaudu tundus tore inimene, sõbralik, abivalmis ja lisaks paistis, et ta teadis ka, mis ta teeb. Kui blogi jooksis kinni, siis ta tegi korda ja… muud mul vaja polegi.

Selle blogivärgiga on juba kord nii, et natsa abitu tunne, et see on siin nagu minu “väike veebipäevik”, aga tegelikult on see mingi suur IT jamamine, mis hõlmab servereid ja mäluruumi ja pluginaid ja ma ei teagi, mida kõike veel. Aga ma olen jube IT kauge inimene ja nõnda ongi mul vaja kedagi, keda ma saan usaldada ja kes mu jamad lahendab, sest mina ise ei oska ja ei saa essugi sellest teemast aru (nt ma just mõistsin, et ta võib mul ju selle posti vabalt maha ka võtta ja jamasin 20 mintsa sellega, et leida kohta, kust blogiparooli vahetada, nii koba olengi!). Nõnda ühesõnaga ma Martti leidsin ja alguses olin ma väga rahul. Nii palju kui mul abi vaja oli siis aitas ja mulle täitsa sobis temaga koos töötamine.

Üks asi, mis temaga kokku puutumise algusest peale imelik oli, oli see, et raha tuli alati kanda kas ta emale või naisele. Ma küsisin ka sada korda, et mis värk sellega on, aga ta ütles, et tal õde maksuametis, see õpetas “skeemitama”. Ega need summad suured ei olnud ka, mis ta jupikaupa niimoodi küsis. Mõnikord paar sotti, mõnikord 70€ jne. Ja no ega mul tegelt ju vahet polnud ka, et rohkem pinnida teda, enamasti saatis ta ikka viisakalt arve. Kui tahtis raha kuskile mujale, kandsin ka oma eraisiku kontolt. Ütleme, et ta hakkas umbes eelmise aasta maist mind aitama, ehk isegi kuukene varem? Ma täpselt ei mäleta, igatahes nagu öeldud, olin väga rahul ja probleemid lahendas ta kiiresti. Oktoobri alguses leppisime kokku, et jaanuariks teeb ta mu blogi nullist uuesti valmis + uus kujundus ja Malluka äpp jne. Olin põnevil.

Minu esimene probleem temaga tekkis alles sügisel. Nimelt päev enne Tenerifele kolimist küsis ta, et kas ma saaks talle paariks päevaks raha laenata. Praegu mõtlen jah, et okei veits imelik, et keegi pmst võhivõõralt küsib, et järelikult omamad inimesed on juba üle lastud, aga kuna me ju igapäevaselt suhtlesime ja ta tudus usaldusväärne inimene, siis kandsingi talle raha. Sellega oligi nii, et ala esmasp pidi tagasi kandma ja kuna me just reisisime ja seal sisse elasime, siis ma kohe panka ei kontrollinud ja alles nädalake hiljem sain aru, et ta pole ikka mu raha tagasi andnud.

Ma ei viitsi siia kõiki screene panna, aga kuna ma selle posti nimel juba meie chatte loen, siis 7da õhtul ta lubas kande “täna” teha, 9dal ma jälle kirjutasin ja palusin oma raha tagasi.

Siin vahel pole mitte temapoolne vaikus, vaid absull teisest teemast rääkimine. Nimelt aitas ta mul Smartadiga uut lepingut teha ja iga kord vastas ta mulle midagi selle lepinguga seonduvat, ehk siis ignos sujuvalt seda, et mulle raha tagasi kanda võiks, või ütles, et sry õhtul kannan.

Vaene mees eks, lahutab ja siis mina istun ja nõuan oma raha tagasi, kui häbematu minust!

Igatahes 23.11 anun ikka veel oma raha, ta lubab, et homme makstakse arve. Vahepeal olen ma temaga väga sõbralikult rääkinud, ta palus vabandust, et nii läinud on ja noh, ikka see vana vastik lahutus, rasked ajad, ma olin nagu ok-ok, ikka juhtub, maksa siis ära ja elame edasi. 25.11 kannab ta mulle 150€! Halleluuja!

Ma isegi seda ei mäleta, kas ta ülejäänu ka üldse kunagi maksis, ei tea. Igatahes olin ma rahul, et ta vähemalt midagigi ära maksis ja kuna mulle samal ajal tuli veel Maarja ka külla Tenekale, siis oli meil temaga vestlus Marttist. Et ma rääkisin tallegi, et mul on nii paha temaga peale seda jama suhelda, et enne saime nii ladnalt läbi ja et nüüd mul mega vastumeelsus tekkinud selle raha värgi pärast, et ta nii valetas. Maarja, hea hing nagu ta on, ütles, et no äkki tal olidki rahajamad ja ei julgenud öelda ja tal oli lihtsam valetada ja kui temast abi on (mida oli), siis andku ma andeks talle. Seda ma ka tegin – ma kinkisin talle isegi 200€ jõulupreemiat selle eest, et ta nii hea IT vend on! Jehhuu.

Kuigi peale seda jama oli kõik nagu ok. Lubas üsna tihti, et varsti näitab mulle uue blogikujunduse kavandeid, et teeme blogi kakskeelseks, teeme oma äpi. Kõik on MEGA lihtne, saab megaruttu valmis ja ta teeb kõik ära! Noh, neid asju ta tegelt EI teind ära, aga jooksvalt ta nipet-näpet mul parandas ja blogi päris maha ka minna ei lasknud. Ma pole eriti nõudlik ka, tahtsin ainult, et blogroll töötaks. Jaanuaris ütles ta, et see on 2h töö. Kas te näete praegu kuskil blogrolli? Nõup… Sellised väiksed asjad aina kogunesid ja kogunesid ja alati ta ütles, et ala homseks/esmaspäevaks VÕI hakkas lisanduma ka see, et ei vastanud üldse. Seega ühel hetkel ma enam ei suutnud. See oli millalgi kevadel. Ma olin sada korda talle öelnud, et palun ära kao ära, palun vasta mulle. räägi millal sa mida teha saad, ei midagi.

Meie omavaheline kokkulepe oli selline, et mina andsin talle aasta alguses 2000€, mille eest pidi ta terve aasta siis jooksva nipet-näpet teemaga mind aitama. Suuremad asjad olid arve alusel, mida ta mulle randomilt saatis. Ega ma enamasti ei tea ka mille eest, aga aeg.-ajalt oli nii, et ütles hommikul, et oh shit, blogi rünnati, tegin X arv tunde tööd, arve postkastis. Maksin need ära, mis muud. Miks ma peaksin temas kahtlema, eks 😀

Ma juba praegu mõtlen, et appi, teil on igati õigus mulle öelda, et Mallu, ise olid loll ja ma TEAAN, olin jah! Aga mul polnud kedagi teist ja ta oli kunagi nii normaalne ja… No vabandused eks, igatahes sai mul kopp ette ja ma ütlesin, et soovin kõiki ligipääse ja värke, et saaks endale uue IT venna otsida.

Väike stiilinäide, miks ta nt mulle vastata saanud ei ole, krt, tühjast rehvist unustasin screeni teha:

Aga okei, lambi väljamõeldised see-selleks, nüüd hakkasin ma anuma oma blogi “tagasi”.

Ma igaks juhuks siinkohal pean austust avaldama Martti õele, kes enne surma töötas maksuametis, siis poos ennast üles ja peale surma läks juristiks. Ei öelda ilmaasjata, et Eesti naine kange on. Marttil nimelt on üks õde, kes üldse ennast üles poonud pole, lihtsalt infoks.

Ahjaa, abielus pole ta KA kunagi olnud, seega pole ime, et tal see lahutus nii raske oli. Eriti arvestades, et asjasse oli segatud nende laps, keda ei eksisteeri. Vaene Martti! Aga no seda kõike sain ma alles nüüd teada 😀

Siis ma ütlesingi, et tahan oma raha ka tagasi saada, ega ma ju tegelikult ei tea, kas need arved, mis ta saatis olid alusega või mitte, aga no see, mis ma aasta alguses “aasta eest kandsin” see 2000€, sellest soovisin 800€ tagasi saada, sest ma ei soovinud ega saanud ka ta lubatud teenuseid. Kohe peale seda juhtus mu blogil mingi jama (mida ma praegu mõtlen, et ta võis ise tekitada :D) ja ta väga abivalmilt tegi selle ise kiiresti korda. Ilma 10000x anumata! Hämmastav!

Kaheksandal augustil meenus Marttile, et hoopis MINA olen talle imeväel võlgu!

Ühesõnaga… ma pole vist elusees nii palju screene kuskile üles riputanud, aga ma tahtsin lihtsalt näidata, mis vennaga tegu on. Välja jätsin meie “niisama lobisemised” mis olid ka põhjuseks, miks see trall nii kaua kesta sai. Martti ei ole PAHA inimene, ausalt mulle pigem tundub, et ta on haige ja mingi paadunud valetaja, muud varianti ei ole. Ma lugesin selle posti jaoks terve meie chati läbi ja no kogu aeg juhtus tal ikka midagi uskumatut ja kogu aeg oli keegi talle võlgu (nt Gerli Padar oli pidevalt tema sõnul :D) aga nüüd ma saan aru, et kõik need inimesed olid talle sama palju võlgu, kui mina talle 🙂

Ma olin nii meeleheitele aetud, et ma kirjutasin randomilt ta sõbrakast 10le inimesele, kellest pooled vastasid, et jah on kuulnud jah, et temaga tehinguid teha ei tohi, üks oli nii helde, kes valgustas mind selle koha pealt, et kõik õdede poomised ja abielulahutused ja lapsed on olnud üks suuuuur vale.  Miks? Ma ei tea, et ennast välja vabandada ja pidevalt isikliku eluga vabandada, miks ta midagi teha ei saa.

Ega mu postitusel muud pointi polegi, kui see, et noh, sain oma vitsad jälle kätte. Ma ausalt ei tea, millal ma lõpetan nii naiivne olemise, et usaldan kõiki, kes mulle toredad tunduvad. Ma kardan, et mitte kunagi, aga oh well. Ma parem olen siis selline loll ja naiivne, kui mega skeptiline, kes kõikidesse umbusuga suhtub.

Ja Martti, kui sa seda loed, siis istu sisse see 500€ endale! Ja ma ootan su üles poonud juristõelt arvet ka, saada raudselt!

No ja et aus oleks, siis ma ütlesin ikka Marttile ka, et ma täna selle posti üles panen:

EDIT: Terve öö palus ja ähvardas Martti mind kordamööda, et ma selle posti eemaldaksin. Kuna ma seda ei teinud, siis murdis ta ise mu blogisse sisse, muutis mu paroolid ja kustutas postituse omavoliliselt, lootes nõnda peita jälgi enda tegudest. Kahjuks ta vist kõige parem itimees ei ole, sest mu sõber sai õnneks mu blogi tema käest tagasi nabitud ja loodetavasti oleme me hetkel suutnud kõikidest arvutisoppidest ta “välja peksta”, et ta enam siia ligi ei saaks.

Blokeerisin ta ka fbist, sest iga minuti tagant vahetas ta oma taktikat. Kord anus, et võtaksin posti maha. Siis ähvardas, et see on laim ja ta annab mu kohtusse, paberid koos ja juristi nõu saadud jne. Nüüd läks jälle anumise peale. Igatahes, see inimene on HAIGE ja temaga kokku puutumine ei ole vist kuigi meeldiv kellelegi. Olen juba nii palju kirju saanud ta tuttavatelt ja kunagistelt sõpradelt, kes kõik ühest suust sama kinnitavad.