Mäletate, ma rääkisin, et kuivatit oleks vaja. Noh, jah muidugi on meil kohe kolm last ja ilmselgelt olukorda, kus kõik pesu oleks puhas ja kappides, pole ma ei tea mis ajast nähtud siin majas. Tegelikkuses täidab meie pesumasinat viimasel ajal 90% ajast hoopis voodipesu, sest miskipärast on Maril viimasel ajal tekknud väike probleem – häda tuleb kogemata voodisse.
Oeh, üldse kogu see mähkmemajandus ja potitreenimine ja asjad olid tema puhul omal ajal nii keerulised. Natukene olen nendest juttu ka teinud, aga päris palju olen meelega mitte kirja pannud, et vältida seda ilkumist, et appi, lapsel ju nii piinlik ja see ta isiklik asi ja nii edasi. No tegelikult on see kõik üsna levinud probleem ja häbitundeks põhjust pole, sest paljudel vanematel vaja sellega rinda pista. Oleks võinud kohe kirja panna, teaks praegu täpsemalt rääkida.
Ma mäletan, kui ta oli peaaegu kolmene ja IKKA potil ei käinud. Appi, kui palju kommentaare ma kuulsin selle kohta. Et noh, ma ju selline pohhuist ja ju siis mul on pohui sellestki, kas mu laps käib potil või mitte. Tegelikkuses proovisime me igasuguseid nippe ja trikke, mis netist leidsin.
Lasin tal märgade pükstega olla, panin ta potiga teleka ette, andsin talle potil telefoni kätte, premeerisin potilkäimist millegi heaga, lasin tal püksata olla. Issand,ma isegi ei mäleta, aga no kõik, mis te soovitasite, proovisin ma järgi. Miinus oligi see, et ta tegelikult ei tahtnud üldse potil olla, mistõttu oli nt raske anda potti tegemise eest preemiat, kui seda absull ei juhtunud. Lõpuks ma olingi seisus, kus ta ise tõi poti, küsis telefoni ja istus siis telefoni näppides potil, ei mingi plaaniga sinna midagi teha.
Kuidas see lahenes? AUSALT ei mäleta. Tuleb meelde, et umbes kolmeselt oli see, kui me käisime seal lastehaiglas uuringutel ja Mari andis mõista, et ta tahab pissile minna. Ja kui ma ta vetsu viisin, suurele potile, siis sinna ta oma häda tegigi ja kuidagi sujuvalt jäigi tal see väikse pissipoti aeg vahelt ära, hakkas kohe suure poti peal käima.
Sellega ta potiprobleemid siiski läbi ei olnud, sest esiteks oli tal mingi vastumeelsus number kahe suhtes. Ta KEELDUS seda potti tegemast ja nõudis selleks üli pikalt mähet. Täitsa ko-hu-tav aeg oli see, aga aju on ära blokeerinud vist, kaua see kestis. Konkreetselt ei teinudki enne häda, kui mähkme jalga sai. Ma isegi proovisin toona seda, et vot lihtsalt ei anna, aga ta suutis mingi neli (!!!) päeva kannatada ja nuttis, no ma ei suutnud niimoodi ka last piinata. Jällegi lahenes see ühel hetkel nagu täitsa ise, lihtsalt läks potile ja asi ants.
Lõpuks oligi nii, et Maril oli mähe uneajal. Lõuna- ja ööuneks panime alla, sest kuivaks ta ei jäänud. Mingi hetk jäi ta lõunaunne ilma ja nii hakkaski olema, et tal oli vaid öömähe. Sellega oli ka selline on-off värk, et ala kodus oli ööd kuivad, siis läks mu ema juurde, mu ema pani mähkme ööseks alla ja jälle hakkas öösiti alla tegema. Siis jälle harjutasime ilma ja noh selline see eluke oli, et muudkui pese voodipesu ja kiru seda, et sul kuivatit pole, sest kõik kuivab nii kaua ja ega päris jalaga ka segada pole seda pesuhunnikut, et oleks igaks nädalapäevaks uus võtta. Igatahes võttis jälle paar kuud, kui kõik paika loksus. Ei tulnud enam voodisse ühtegi õnnetust ja mina juubeldasin – ei mingit pissiloigus ärkamist enam! Mari magab ju enamasti meie juures ja eriti meeldib talle minu kaissu pugeda. Üli mõnus on ärgata selle peale, et sulle on lihtsalt peale pissitud… not!
Päris pikalt oligi kõik korras. Mari oli kenasti kuiv ja Lendegi hakkas täitsa suvaliselt, suht enda algatusel, potil käima. Ma siit blogist vaatasin, et mingi juuli-august oli see. Igatahes olin ma rõõmus, et näed, pole veel kaks ja käib kenasti potil, tubli laps! Läksin julgeks ära ja proovisin ka ööseks mähet ära võtta, aga kuna ma alles sain sellest elust välja, et piss iga nurga peal, siis seda kaua ei proovinud – näha oli, et seda ta veel hästi ei suuda. Seega oli (ja on siiani) Lendel öösel riidest mähe all, muul ajal on tavaliste pükstega ja õnnetusi juhtub vaid mõnikord harva. Mul on päriselt tunne, et see oli seotud riidest mähkmete kasutusele võtmisega, sest neid sain ma Lendel vist maksimaalselt kuu kasutada, kui ta juba tavaliste alukate peale üle läks.
Viimased paar kuud, ma ütleks, et eriti intensiivselt viimane kuu, on Mari hakanud öösel alla pissima. Minu meelest see jälle hakkas mu ema juures, et ema rääkis iga kord, kui Mari seal oli, et jälle juhtus õnnetus. Mina imestasin, sest kodus seda probleemi ei olnud, kuni noh… Hakkas kodus ka. Ja see on nii imelik, sest ta ju oli sellest juba niiöelda lahti saanud ja midagi ju juhtunud pole, et see komme tagasi peaks tulema, aga no tee või tina, praegu 5 korda nädalas kindlasti juhtub. No KINDLASTI. Ja see on nii väsitav.
Ma niigi jälgin õhtul, et palju ta joob, saadan ta lausa mitu korda pissile, ta ise ka räägib, et ei taha voodisse pissida ja… ikka juhtub. Ja veel nii imelikul ajal, et ala jääb kell 9 magama ja ma mõtlen, et kui ise ka lähen, siis enne ajan ta veel vetsu (kell 12), siis selleks ajaks on juba õnnetus juhtunud. Samas kui tund peale magama jäämist äratama lähen, siis ta enamasti ütleb läbi une, et ta ei taha, et ei ole pissihäda. Mõni kord on õnneks ka läinud, tõuseb püsti ja läheb ja voodi jääbki kuivaks, aga no see on harva.
On ka nii olnud, et ta ise ärkab selle peale, et pissihäda on ja läheb vetsu, seda siiski väga harva. Pigem juba siis, et natukene on voodisse tulnud, kui ta taipab ja vetsu läheb. Mis on igatahes parem, kui üleni läbimärjas voodis olla, aga no lapsest on kahju, sest ta ise on küll õnnetu selle üle, kuigi me pole üldse pahandanud ega praganud selle pärast.
Eile jäi Mari kell 9 magama ja kui mina voodisse läksin, oli õnnetus juba juhtunud. Jumal tänatud, et meil on veekindlaid linu ja madratsikatteid ja piisavalt voodipesu. Võtsin märjad asjad ära, viskasin masinasse, tänaseks on juba pestud ja kuiv, sest HALLELUUJA, kuivati! Aga igatahes hakkasin ma eile googeldama ja jõudsin SELLE blogipostituseni (LINK). Esiteks oli tore lugeda, et ma ainukene ei ole, kes selle probleemiga maadleb. Ma ju TEAN, et see on paljude laste probleem ja kindlasti veel vanematelgi, kui Mari. Ta ju alles sai viis, aga no ikka mõtled, et enamik lapsed on 2-3 aastaselt 100% mähkmevabad ja miks siis nüüd minu omal see nii raskelt tulema peab. Igatahes soovitas blogi autor mingit masinat nimega Wet Stop, mis on pmst aparaat, et laps alla ei pissiks. Et kohe kui masin niiskust tuvastab, hakkab piiksuma ja ajab lapse üles. Blogiposti autori last aitas see ÜHE päevaga, seega on minu lootus suur ja ma tellisin selle Amazonist Marile ka. Novembri keskpaigas peaks kätte saama, eks siis näis, kas aitab.
Igatahes, kui kellelgi lapsel on olnud sama probleem, siis kuulan huviga, et mida te tegite, et probleemist vabaneda. Ma olen aru saanud, et see võib olla ka stressiga seotud, et kuigi laps on rõõmus ja rõõsa, siis tegelikult hakkas ju jälle lasteaed ja uus beebi sünnib ja Lendega kraaklevad viimasel ajal kogu aeg ja… see kõik VÕIB mõjutada ja ma ei teegi siin lapsele etteheiteid, tahaks teda lihtsalt aidata.
67 kommentaari
@Mallukas, maadlen ise täna oma lapsega sama murega ja huvitab, kuidas Mariga läks ja kas leidsid lahenduse?
@Mallukas, maadlen ise täna oma lapsega sama murega ja hivitab, mis Mariga sai?
Põiepõletik välistatud?
Mul kodus 5 aastane hakkab siis alla pissima kui on stressirikkam periood minu elus ehk ta siis kuidagi peegeldab mind ja minu tundeid. Siis jälgin hästi enda kätumist, olen rahulik, räägin kõigiga rahulikult kallistan last tavapärasest rohkem.
See juures väiksemal lapsel on öine allapissimine seotud väliste teguritega ( ta alles 2,5 aastane ka ) aga nt . olime minu vanemate juures ja minu isa ütles range häälega , et ei tohi sinna minnna ( ei olnud karjumist ega midagi) lapsel tuli piss püksi ning seda veel ka mitu ööd järjest kodus.
Suvel oli naabritüdrukug tüli kus talle öeldi, et mina pole enam sinu sõber ning laps võttis seda tohutult hinge pärast seda oli peaaegu kaks nädalat pidevalt voodi märg.
Kusjuures mina üldse ei räägi lapsega sellest – kui tuleb piss alla siis nii palju, et pole hullu vahetame voodipesu ära saad edasi magada. Hommikul ka sellest juttu ei tee. Mai tea minumeelest just pidev rääkimine asjast suurendab stressi ja see omakorda ju kaudselt tekkitab allapissimist Samas jah meil need perioodid lühiajalised.
Aga mina kasutaks küll mähet – laps saab magada ja ndal ööuni parem.
Meil oli sama probleem, et päeval kõik ok, aga magades ikka mähe ja märg. Kui preili hakkas 6 saama, siis saime sarnase masina, aga laenuks kusagilt invatarvete? laenutamise kohast arsti saatekirjaga, kui ma nüüd õigesti mäletan.
Jube vastik masin oli ausaltöelda. Esiteks andis ta häiret ikka siis, kui juba piss tuli, ehk siis voodi oli märg nagunii juba ja lisaks see konktreetne aparaat andis mitu korda öö jooksul veel valehäiret.
Aga kuidagimoodi saime siiski mingi kuu ajaga asja korda. Enne seda oli praktiliselt iga öö mähe märg. Edu teile!
Minu 5aastane pissis ka ikka alla ja saime lõpuks teada et põiepõletik ja tal puudus see TUNNE kui piss hakkab tulema. Ravisime välja ja täiesti korras 🙂
Mul ühe tuttava pojal aitas manuaarterapeut Raimond Lihtmaa, noelraviga asja korda saada,miski muu ei aidanud enam. Ja sai korda, nüüd ptüi ptüi koik korras. Julgen soovitada
Lastel võib seda juhtuda ka olukorras mis on nende jaoks ärev või pingeline. Samuti kui on tegemist lapsega kes ei ole just väga varmas oma muredest emmele rääkima aga ometi elab midagi enda sees väga läbi. Need võivad ollad tavalised igapäevased asjad. Ollakse ootusärev, ei soovita kuhugi minna, muretsetakse millegi pärast. .. jne. Osad lapsed pissivad voodisse teised hakkavad unes kõndima. Sõltub lapsest kas ta tahab oma muredest teistele rääkida aga kui asjale mänguliselt läheneda siis võib õnnestuda asjale jälile saada. Ka lastel on probleemid “kõrvade vahel” nagu täiskasvanutel. Kannatlikku meelt ja kül asjad lahenevad
Ma ise isiklikult märgasin voodit veel esimeses klassis. Enam ei mäleta kas teises ka ja mitte iga öö. Ma ise mäletan neid kordi kui olin poolunes ja lasin alla(siis olin noorem), aga tavaliselt oli nii, et ei ärganudki enne kui hommikul, magades lasin voodisse. Ma ei teinud väga midagi selleks, käisin lihtsalt vetsus alati enne magamaminekut ja ilmselt üle läks see siis kui pissihäda peale üles hakkasin ärkama. Ja siiamaani ärkan peaaegu iga öö vetsuka peale üles. Ma arvan, et asi selles, et ta lihased seal allpool pole veel nii tugevad ja samal ajal magab väga sügavalt. Eks ta kasvab sellest ise välja:) (vähemalt mina kasvasin)
Mul oli väiksena voodisse pissimisega probleem. Käisin ennem magama minekut potil, nooo ei tule ja nii, kui magama jäin, siis varsti oli voodi märg (ise ei mäleta seda aega, aga vanaema rääkis). Lõpuks käidi minuga arstil ja pandi haiglasse, kuna mingi põletik vms oli ja tol ajal (ca 22 aastat tagasi) ilmselt polnud apteegist igasugu ravimeid koduseks raviks saada.
Niiet igaks juhuks võib ju perearstil ära käia ?
Ei hakka kõiki kommentaare läbi lugema, võibolla keegi kirjutas ka juba sellest võimalusest, aga tean ühte juhust, kus nõelraviga saadi asi kontrolli alla.
Tore, et sel teemal räägid! Minu lapsega oli sarnane lugu – öised mähkmed võtsime ära nii umbes enne 3-aastaseks saamist, ma arvan. Aga öine pissimine jäi ja ei kadunud ega kadunud. Proovisime ise öösiti ärgata ja last pissitada, aga sageli oli juba õnnetus juhtunud selleks ajaks. Laps ise võis rahus hommikuni oma loigus põõnata, teda ei häirinud. Ja nii kestis see kuni laps sai 7, seega pesin öiseid linu praktiliselt 4 aastat. No tegelikult päris igal öösel seda ei juhtunud, aga siiski. Käisime enureesi pärast arstide vahet, pidasime kleepsupäevikut jne. Proovisime ka WetStop masinat, aga see lihtsalt hakkas öösiti suvalisel ajal piiksuma või siis ei hakanud üldse. Laenutasin erinevaid masinaid ja lõpuks lõin käega. Ja siis ühel päeval kadus probleem iseenesest ära. Umbes siis kui sai 7 aastat vanaks. Täiesti päevapealt ja ühtegi õnnetust pole pärast seda olnud. Lugesin kuskilt, et öist pissimist kontrollib hormoon, mida mõnel lapsel ei tekigi enne kui saab 7. Igatahes võib öine pissimine ka lapsele endale suurt stressi ja psühholoogilisi probleeme põhjustada, nii et selle teemaga peab ikka väga delikaatne lapsega olema. Tema ise selles asjas ju süüdi ei ole!
Tere. Kas teil poiss või tüdruk? Minu tüdrukul sama mure. Plika sai nüüd 6 aastaseks. Oleme igasuguseid asju proovinud juba aga ei ole miski aidanud. Kasutame põhiliselt mähet kuna ta ärkab üles kui voodi märg. Laps hakkab juba aru saama et see pole normaalne ja on kurb. Püüan ikka selgitada et läheb varsti üle. Mõtlesin ka selle wetstop aparaadi peale kuid arvan et see ehmatab teda öösiti
Vâga tore et selle teema püstitad! Ei ole endal küll seda probleemi, aga tean mônda, kellel 10+ lapsel selline mure. Ja tean ka paljusid täiskasvanuid, kes ei saa sellest probleemist aru, vaid häbistavad lapsi! Nii et aitäh, loodan et see aitab inimeste teadlikkust tôsta selle probleemiga seoses!
Tegelikult on ka sama teema ntx. siiani liikvel olevate täidega- arvatakse et mustusest tulevad! Aga ei tule ju! Inimesed on lihtsalt vanades arusaamades kinni tegelikult teadmata milles asi! See on kurb!
Sinule edu, ja olen kindel et Mari saab oma murest vôitu!
Päikest 😀
Kas oled proovinud temaga enne magama minekut sisendamist? Enne uinumist koos temaga korrutada palju kordi järjest, rahuliku häälega: “Kui on pissi häda, tõusen üles ja lähen potile…”. Lisaks on sul või Kardol vaja panna Mari 100% uskuma, et see toimib. Te peate ise nii veendunud (enesekindlad) olema, et kui seda igal õhtul lausuda, siis see hakkab toimima, et küll ta varsti ise ka näeb – varem või hiljem!
Muidu üldse on väga hea, kui laps usaldab vähemalt üht vanemat täielikult st ta on saanud positiivseid kogemusi, et vanema räägitud jutt on tõsi ja toimib. Tulevikus tuleb ette järjest keerulisemaid küsimusi/situatsioone jms sõprade, õpetajate ja teistega, mil sa lapsevanemana pead suutma lapsele head nõu anda, sellist nõu et pärast kui ta koolist koju tuleb, saab sulle õnnelikult teatada, et sinu antud nõu toimiski! Ja nii tema usk ja usaldus sinusse kasvab…
Teine asi veel. Nimelt mul oli omal teist last sünnitama minnes 4,5 aastane tütar ja tal tekkisid seoses minu rasedusega omad hirmud, nt hirm, et emme jätab ta kuhugi maha, unustab ära… ja kui mul kodus veed ära tulid, siis tekkis tal korraks paanika ja ta ütles mulle ärevalt, et ei taha titat, ei taha titat! Mis väljendas ikka seda sama hirmu minu ja ühtlasi ka enda pärast. Võib ju tunduda, et nad ei saa veel sellistest asjadest aru aga selles just point ongi – nad on midagi raseduse ja sünnitusega seotud ohtudest kuulnud aga ei tea sellest piisavalt, et aru saada ja mitte karta. Nad ei tea ise ka, et nad kardavad, kuna selles vanuses nad ei analüüsi ennast sellisel tasemel. Kirjutasid, et viimase kuu jooksul on tal õnnetused tihedamini juhtuma hakanud – ta näeb, et sul on raske olla ja varsti varsti hakkab midagi toimuma. Saab ka teisiti sisendada, nt öelda, et ei ole vaja muretseda, see läheb üle kui emmel tita käes, sa oled lihtsalt ärevuses emme ja tita pärast, nii et kui tita koju jõuab, läheb öine pissimine ka üle! Taaskord väga veendunult ja enesekindlalt seda palju kordi talle rääkida. Eks sa ise tead, kuidas talle on kõige parem läheneda aga need oleks minupoolsed soovitused. 🙂
Meie poisil ( 3a) aitas magusate jookide tàiesti ära jätmine( mitte, et me oleks seda nüüd meeletult tarbinud, aga nii kui mahla sai siis käis päeval ka kohe tihedamini vetsus) ning iga päev noku pesemine. Siis läks asi paremaks. Saigi ainult vett ja piima. Õhtul siis ainult vett. Aga stress mõjutab ka kindlasti. Lasteaed väsitab rohkem, ta ei saa ise arugi, et voodisse pissib, sest on lihtsalt väsinud. Neile meeldib seal, aga ikkagi täis pikk päev, emmet-issit pole, ainult paar tundi päevas. Kodus ka nii öelda puhata ei saa ja oma ette olla, õde tuleb kiusama. Millegi pärast juba selles vanuses tahavad nad ise rahus mängida, mitte et keegi tuleb ja kisub asju, segab, kiusab.
Minu kogemus on selline, et mul lõpes enurees vist umbes 12a vanusena, kuidagi iseenesest, põhjust ei teagi. Mu sama vanal pojal on seda ikka veel kahjuks. Ka juhtub see umbes 1,5 tundi pärast magama jäämist, seetõttu olen pannud telefoni natuke enne seda aega helisema, äratan ta ja ajan vetsu. Siis tavaliselt jääb ülejäänud ööks voodi kuivaks. Siiski juhtub seda mitu korda nädalas kui peab kõiki voodiriideid pesema, ma kas ei kuulegi äratust või ärkan napilt liiga hilja. Ta ise selle peale tavaliselt keset ööd ei ärka, magab rahulikult hommikuni kui ma pole äratanud.
Aga ma tean umbes, millal see algas, 5-6 aastat tagasi sügisel, kui meil mehega oli suuremat sorti tüli. Millalgi pärast seda hakkaski pihta, enne seda oli voodi kogu aeg kuiv. Selline lugu.. Üldiselt võtan praegu seda asja peaaegu normaalsusena, et mitte rohkem (suures) lapses stressi tekitada ja muudkui pesen pesu… ?
Meie neljasel oli kevadel sama probleem ja pissiproov näitas põletikku.
Njah. Ma olin ka see laps, kes vist kooliealisenagi pidevalt alla tegi. Aj asi polnud selles, et mulle hullult meeldis märjas loigus ärgata. Ma lihtsalt ei ärkanud õigel ajal üles ning tundsin lapsena ainult süüd sellest kõigest. Käisin pidevalt arstide vahet, aga tagantjärgi tundub mulle, et “raviti” lihtsalt midagi muud. Selline asi nagu väikelapse enurees jäeti nagu kahe silma vahele vist. Igatahes see mingi psühhologiline pool sel kõigel eihuvitanud kedagi, ainult torgiti, topiti rohtusid jms. Aga enda puhul tean, et probleem oli psühholoogiline. Kuidas tean? Sest kui kodus suutsin juba enam-vähem kuiv olla, siis nii kui jälle isaga kokku puutusime, hakkas see allalaskmine pihta. Kasvasin sellest mingil ajal ikkagi välja ja olin juba rõõmsad mitu-mitu aastat kuiv. Päris pikki aastaid me isa enam ei näinud ka, temaga ei suheldnud ega midagi. Kui siis järsku põhikoolis millalgi läksime jälle terveks suveks isa juurde maale. Isal oli meeles, et ma kunagi aina alla lasin ja ütles ähvardavalt õhtul, et vaadaku, et ma voodit märjaks ei kuseks. Ise olin selle kõik juba nii unustanud, et mul kulus paar hetke, et mõista, miks ta mulle seda üldse ütles. Ise mõtlesin, et mida ta küll arvab minust, ma pole enam mingiväikelaps. Aga hommikul ärkasin märjas voodis ja küürisin salaja oma voodilinu, et isa teada ei saaks. Psüühika mäletas siiski ning vastavasse keskkonda sattudes avaldus kõik taas.
Mari puhul on ka tõenäoline, et öösiti allapissimine on tulnud mingite emotsionaalsete üleelamiste tagajärjel. Ta võib küll hea meelega minna su emaga kaasa, sinust eemal olla jne, aga oma olemuselt on see lapse jaoks ikkagi natukene stressiolukord. Vb on kõik see remont ja pidevad kiired muutused üks põhjus… Ning jah, uue beebi sünd perre on ka väga tavaline põhjus. Kui iganes ta väikest Martat juba ei oota ja teda näha ei taha, siis olukord on ikkagiärev ja laps adub juba natuke, milliseid muutusi see kõik kaasa toob.
Meil seda probleemi pole kunagi olnud .Küll aga on tütrel (11 a) kuutõbisusega probleemid .Meil nii akendel kui välisuksel alarm peal öösiti ,et ta kogemata välja ei läheks .Vahepeal kui asi väga hull oli siis magasin tema kõrval .Lihtsalt kui ta lobisema hakkam siis vaikselt silitan teda ja räägin et magame edasi jne .Muidu ta ajab unest üles end ja siis on hommikul väga väsinud . pojaga on hakanud ka sarnased probleemid ilmnema aga mitte nii hullult . Kahju lapsest et ta magada ei saa korralikult tervet ööd .Õnneks tundub et ta on harjunud sellega ja see elu ei sega aga on perioode kus asi nii hull et 13 h magab ja ikka väsinud .
Ükskord ehmatas mu õe poolsurnuks .Õde jäi lapsega ööseks meile ja vaatasime telekat elutoas .Kl 12 paiku ( ta on alati just sel ajal “kõige kuutõbisem”) tuli tütar elutuppa ja jõllitas meid ,me vaatasime “the ring” filmi …
Meil on tüdrukul nii, et veel 3-4 klassis tuli öösel piss voodisse, seega enurees oli üsna pikat, Lugesin ja uurisin ja point oligi selles, et tema aju ei saanud õigel hetkel pissihäda signaali. Laps ise oli väga õnnetu ja kurb ja muidugi meie olime õnnetud ja kurvad. Midagi ei aidanud Magas nii sügavalt, isegi ei ärgabud üles, kui madrats lainetas ümberringi. Kui laps oli ärkvel, mitte mingit probleemi polnud (ainult magades). Vahet polnud, kas jõi õhtul või mitte, voodisse pissis ikka. Ja ühel päeval see probleem kadus iseenesest (9-10 aastaselt). Nüüd tüdruk 6. klassis ja mingeid probleeme pole juba viimased 3 aastat.
Juhuslikult osta.ee terviserubriigis kolades nägin, et keegi müüb ka seal kasutatud wetstop3 . Igaksjuhuks jagan linki ka siia, et ehk keegi otsib.
https://osta-ee.postimees.ee/kui-laps-pissib-alla-seade-voodimargamise-raviks-114793956.html
“Alles sai 5(?)” “2-3.a käivad ilusti potil” -Appi, on erandeid kus 3.a hakkab alles potil käima, reeglina hakkatakse 1.a harjutama, et mingit tulemust saada ja hiljemalt 1,5a siis ollakse juba tâielikult potipeal, ehk öösiti erandeid…5.a puhul peaks pöörduma juba psühholoogi poole ja 2.a “poolmähkmevaba laps pole nüüd küll mingi haruldus, see on pigem see viimane piir ja mahub veel normaalsuse raamidesse! Kuid loodan siiski, et saate Mariga joonepeale, edu!
No kui sul nii hästi läks, siis on ju tore, mis sa siin siis kempled? Väga palju lapsi ei mahu sinu “apppppiiiii NIII VANA LAPS” raamidesse kahjuks ja see on elu.
Meil on alati peale seda öösel märg kui peaks nägema meie tüli kasvõi natuke hääletõstmisest nii on hommikuks märg. ( tuleb hääl mädalal hoida 🙂 )
Mäletad, sa olid mõned päevad tagasi (seoses Mangi asjaga) hästi närviline ja kirjutasid, et tõstsid lausa laste vastu häält. Olid olnud kuri ja pahandasid lastega. Mari oli solvunud ja ei öelnud sulle isegi head ööd. Mina arvan, et see ongi põhjuseks. Ta ei ole kindlasti harjunud, et sa endast nii välja lähed ja nendega pahandad. Ju see tekitaski temas stressi ning lõi turvatunde veidi kõikuma – siis võivadki sellised asjad juhtuda. Loodan tõesti, et see on mööduv probleem ja asi laheneb kiiresti.
Pissimine hakkas palju varem, kui see üleeilne pahandamine
Omast käest võin öelda, et nüüd kus ma olen 20 siis enam seda ei häbene, tõsiasi on see, et selline probleem on paljudel lastel, kahjuks.
Ma ei mäleta mis vanuses see mul hakata võis, küll aga olin mina üsna suur kui see alles lõppes…umbes 14 ehk. Sõprade juures oli nii piinlik käia, üldjuhul ööseks ei jäänud kellegi juurde, või kui jäin, siis oli see ainult teatud sõbranna kelle ema asjast teadis. Kuidagi sujuvalt oli seda lõpuks aina vähem ja vähem kuni lõpuks ei juhtunud enam kordagi. Ma mäletan kui halb tunne mul lapsena koguaeg oli kui jälle õnnetus juhtus. Emale oli raske see aeg kui käisin teda muudkui öösiti üles äratamas, et ups juhtus. Ma mäletan et minule veel öeldi et see võib olla ka pärilik, sest minul oli ees juba inimesi kellel oli väiksena sama probleem…
Ma soovin Marile kõike kõige paremat ja emmele ikka jõudu ja jaksu, see möödub! ?
Mul ei ole poeg küll viiene, kolme poolene, kui kemplesime ka pikalt pissi ja kakaga ja ta oli ka hiline potiavastaja ning midagi analoogset elasime ise ka läbi. Ja ma panin ööseks kella endale, ja läksin pissile poega viima. Ütles ka, et ei soovi aga ma lihtsalt tõstsin ta välja, et käime pissil ära ja siis saad kohe magama tagasi, muidu pissis püksi. Ja siis ma hoidsin pissipoti nende toas, et vb ta ek jõua kiiruga ise potile. Teine asi mis ma avastasin, oli, et kodus on öösel oli liiga pime. Ta hakkas nutma öösel, pissihäda tuli aga pimedas ei näinud allq narist koperdada. Ostsin selle hämaravalgusti, mis liikumise peale reageerib. Ja ptui, ptui, ptui meil lahenes ära.
😉 https://www.peejamas.com/pages/about-us
Seesama aparaat on muide soomes kohe kasutatav selliste probleemide puhul ja saab isegi tervisekeskustest laenutada. Hetkel koolis õppisime sellest ja umbes 85% lastest on saanud ka seda kasutades abi.
Olen selle teemaga vägagi kursis – kuni puberteediea lõpuni juhtus vahel õnnetusi. Kõige rohkem siiski umbes kuuenda klassini, käisin psühholoogide ja eriarstide juures, kuid kõik oli alati n-ö anatoomiliselt korras. Siis lõpuks otsustati, et asi ongi stressis. Nin g tõesti, alati kui oli pingeline aeg mu elus, siis juhtus seda kõike rohkem. Võib-olla Maril on Martaga seoses nii suur elevus/stress, et sellest? Proovi Mari käitumist ka päevasel ajal vaikselt analüüsida, äkki päevadel, kus ta rohkem ärritunud on, juhtub öösel õnnetus? Oled veel kirjutanud, et Mari natuke nagu pelgab su ema, võib-olla seal juhtub selle tõttu kõige sagedamini neid õnnetusi?
Loodan, et saate asja kontolli alla. See on üks väga-väga kurb ja paha asi.
Päikest!
Ei pelga ta midagi mu ema, ta lihtsalt seal peab veits rohkem sõna kuulama kui kodus 😀
Kui meie peres poja enam öösiti mähkusid ei tahtnud, siis panime voodisse Aerosleep madratsikatte. Kunagi ostsin selle võrevoodi jaoks aga kuna ta seal ei maga, panin tekikoti ümber ja tõstsin selle meie voodisse. Kui juhtus öösel õnnetus voltisin igaks juhuks veel kokku ja jätsin alla. Öösiti pissis max 2 korda. Kui enam kuiva kohta polnud viskasin voodist välja ja ärgates panin 2in1 pesumasinasse ja lõunauneks oli kuiv. Varsti hakkas öösel pissile küsima ja kui ma ei kuulnud läks ise. Nüüd on õnneks õnnetusi väga harva juhtund. ?Aga tänu sellele madratsile olen pääsesin kogu voodipesu vahetamisest, vahest harva vajas tekikott lisaks pesu.
Sulle jõudu ja loodan, et saate sellest murest võitu. ?
Minu tütrel oli ka sama probleem. Hakkasin temaga arstide vahet käima, kui ta oli 4 aastane, aga arstid ei tee midagi enne, kui laps saab 6 aastaseks. Eelmisel aaatal, kui ta oli just 5-aastaseks saanud, kuulsin esimest korda wet stop alarmist. Seal oli küll märgitud, et soovitatakse alates 6. aastast, aga ma olin ise juba nii meeleheitel ja tahtsin proovida. Kahjuks ei mõjunud ja last see üles ei ajanud, vaid ainult mind. Otsustasin, et panen selle kappi ja ootan, kuni laps saab 6-aastaseks…talvel sai laps 6 ja ma lihtsalt ei julgenud seda uuesti proovida, kuna mõtlesin, et see on vist viimane võimalus ja ei tea, mis saab, kui see ei mõju. Lükkasin umbes 7 kuud seda edasi, kuni otsustasin uuesti proovida ja sel korral mõjus. Voodi on kuiv olnud nüüd juba 2 kuud. 🙂
Mu 7-aastasel tütrel sama probleem. Juba väiksena oli raskusi selle potitamisega, sest ta on veidi hilisema arenguga olnud ja hakkas hiljem istuma jne. Kuid umbes 3-aastaselt oli ta terve suve kuiv ja siis juba rõõmustasin, et polegi enam mähkmeid vaja osta. Kahjuks oli rõõm enneaegne: pärast seda suve on ta pea igal ööl alla pissinud. Oleme proovinud preemiasüsteemi – iga kuiva öö eest saab tähekese ja kui näiteks 5 tähekest koos, siis saab preemia. Lõpuks tekitas see temas lisastressi, sest ta ei saanud ega saanud vajalikku arvu tähekesi kokku. Wet Stop oli ka meil 2 aastat tagasi kasutusel – alguses toimus, hiljem lihtsalt jupitas metsikult meie ööund,ma olin ikka täitsa zombie valmis. Lõpuks läks juhe katki ja enam me seda ei kasutanud. Lisaks olid kõik aluspüksid ka selle klambri koha pealt katki.
Arstid oleme ka kõik läbi käinud, samuti psühholoogi – midagi viga pole. Kui alguses ma polnud nõus Minirini andma, sest see võib ka ajuturset tekitada, siis lõpuks proovisime ka seda. Alguses veidi nagu aitas, aga mida aeg edasi, seda vähem ma selle toimet märkasin. Lõpuks polnud enam vahet, kas anda rohtu või mitte – alla pissis ikka. Lisaks oleme proovinud punktide masseerimist ja nõelravi – abi pole olnud 🙁
Samuti olen pikalt ta kesköösel potile viinud. Kui veab, siis on hommikuni kuiv, aga tihti ei vea. Lisaks on ta tihti ka keskööks juba alla pissinud. Ma tunnen end pesunaisena – meil on küll 4-5 komplekti voodipesu, aga näiteks kasutuses on endiselt väikesed lastetekid, sest suurt tekki ei jõuaks koguaeg pesta. Nädal tagasi oli mul taas murdumishetk, ostsin paki mähkmeid ja puhkame veidi sellest lõpmatusest pesemisest. Tal on kõrge IKEA voodi ka, kus all on laud, seega see voodipesu vahetamine on ka paras tegemine.
Perearst arvas, et äkki on ta närvisüsteem nüüd WetStopile vastuvõtlikum, seega tellin selle uuesti ja proovime taas. Tundub, nagu tal ajus puudub selline tõke, mis takistaks tal kohe alla pissida, kui põis täitub. Tal on päeval ka sirtsutamisega probleeme.
Igatahes, tunnen sulle kaasa ja jään huvia jälgima, kas Maril see Wet Stop aitab.
Meie laps jäi magamise ajal kuivaks, kui ta kuuene oli. Ka päevaune ajal ei kontrollinud põit. Ma ei tea, kuidas Eestis, aga meil siin ütles perearst, et enne ei saadeta spetsialisti juurde (st ei loeta problemaatiliseks), kui laps pole 7aastane.
Ärkveloleku ajal probleeme polnud, magamise ajaks panime mähkme alla.
Proovisin alguses hambad ristis öösel ilma mähkmeta, aga kui laps ja ma ise igal öösel 1-2 korda ärkasime, et linu jm vahetada, siis leidsin, et see on mõttetu.
Proovisin tal lasta juua päeva jooksul ja mitte õhtul enne magamaminekut. Enne magamist pissile.
Probleem lahenes iseenesest. Ühest hetkest hakkas rohkem kuivi öid olema ja siis jäid päris kuivaks. Nüüd (laps 9) juhtub aeg-ajalt öösel õnnetusi, aga isegi mitte iga kuu.
Kui Mari siiani kuiv oli ja nüüd järsku jälle igal öösel voodi märg, siis võibolla tasuks konsulteerida arstiga, kui see pikalt kestma jääb. Ärevus, stress…
Tere Mallu.
Mul oli sama probleem 5 aastase poisiga, olime pool aastat tagasi kolinud ja usun, et temal tekkis see ka stressist. Käisime arstide juures, aga abi ei saanud. Sõbranna soovitas teha urinal kuure, mida me ka proovisime ja toimis. 7 päeva võtsime urinali ja voodi märgamist sel ajal polnud. Siis jäi umbes 10 päevane vahe ja märgamine algas jälle, võtsime jälle urinali. Igal hommikul, kui voodi oli kuiv kiitsin last, aga kui voodi oli märg rääkisime rahulikult, et kas nägid halba und vm. Umbes 4 kuud kestis meie probleem, kuni lõpuks oli voodi kuiv ka ilma urinali siirupita.
Ka meie möllasime aastaid selle probleemiga. Kasutasime igasuguseid nippe, ravimeid ja ka seda aparaati. Aparaadi rentisime kusagilt med. asutusest. Aga sellega see probleem, et see reageerib ju alles siis, kui häda algab, seega on voodi ikkagi märg ja kui laps on kõvema unega, pole sellest mingit abi. Meie arvasime, et lõpetame kõik lõpuks hullumajas, sest kui aparaat tööle hakkas( tuled ja viled), siis kargas laps paanikas voodist välja ja hakkas paanikas ringi tuiskama, omal pissirida järel. Viisime aparaadi tagasi ja kasutasime ikkagi mähkmeid öösel. Piinlik küll, suur laps ja ikka mähkmed, aga midagi polnud ju teha. Meil kahjuks lõppes asi alles siis, kui vahetas ühed mähkmed nö teiste vastu välja…Ehk siis alles “päevade alates” sai kogu see jama lõpu. Loodame, et teil läheb paremini. Vb on asi teil hoopis uue preili sündimise ootusärevuses…
Wtf, saan ma õigesti aru et mingi 12 aastaseni lasi alla siis v? 😮
Minul nt hakkasid päevad üldse 16 aastaselt
Wao..mul hakkasid siis kui sain just 10 aastaseks.
Whattt, 10aastane on väike laps ju :Ooooo
Just nimelt. Ja imestada pole midagi, sest selle all kannatab rohkem peresid kui Te arvatagi oskate…See on raske nii lapsele kui kogu perele..
Endal küll lapsi pole, aga mäletan, et minul oli lasteaias käies sama probleem. Lasteaias päeva ajal alla ei teinud, aga öösiti kodus aegajalt küll. Ise olin rõõmus laps, mingeid muresi kodus polnud, aga vot ikka juhtus. Käisin siis vast ka arsti juures, seda nii täpselt ei mäleta, aga tean, et rohud ma igastahes sain. Neid rohte mulle meeldis väga süüa, sest need olid kaneeli maitselised 😀 😀 seda ei mäleta millal see lahenes või kaua see kestis, kuid hiljem sain teada, et need “ kaneeli maitselised” tabletid olid laste depressiooni vastu. ? Kodus oli kõik hästi, ainus laps, sain kõik mis tahtsin.. ei tea mis ime deprekas mul siis veel olla sai 😀
Meil hakkas 7a poiss järsku alla tegema. Perearst saatis pediaatri juurde. Tehti igasuguseid analüüse, mis olid korras. Kirjutati tabletid. 10 või 14 õhtut võttis neid. Probleem lahenes.
Mine perearstile. Ta saadab su vajalike arstide juurde. Soovitan hakata ka “pissipäevikut” pidama hakata, sest pediaater palub sul seda nagunii teha, nii saab kiiremini. Kirjuta üles ka päevased õnnetused kui neid juhtub.
Edu! Ja loodan, et saate ruttu abi!
Mu pojal oli sama seis veel 6-aastaseltki ja me saimegi jagu sellest tänu Wet Stopile. See oli u 13 a tagasi ja tol ajal kesklinna lastepolikliinlik laenutas neid alarm-pükse. Me küll ühe päevaga probleemist jagu ei saanud, aga vist oli max 2 nädalat ja oligi aju ümber seadistatud pissi häda peale ärkamiseks!:)
Meil oli väga elav laps ja arst arvas, et magab tänu sellele nii sügavalt. Usun, et saate ka nendest pükstest abi!
Mul on Marist paar nädalat vanem poeg, kes ka muidu juba ammu on enamiku öid kuiv (no paar korda kuus juhtub õnnetus) ja nüüd viimasel nädalal oli 4 ööd järjest piss voodis :S
Mul magab ta muidu oma voodis aga nüüd siis puges iga öö minu kuiva voodisse peale seda. Siis lasin tal paar ööd magadagi enda kaisus ja ei mingit pissi.
Ehk siis lapsel oli stress (mul endal ka hetkel juba paar kuud sellised pingelisemad ajad ja lapsed tajuvad hästi) ning vajas rohkem emme rahulikku ja jagamatut tähelepanu lihtsalt.
Sest meil ka väiksem venna 3,5-aastane (kes muideks jätkuvalt öösel mähkmega magab ja selle 99% kordadest täis pissib ka) kellega neil ka konkurents ja kaklemine suur on. Ja siis kui mul pingelised ajad, siis muutuvad ka lapsed närvilisemaks ja tekivad sellised teistmoodi väljenduvad probleemid. Suurem hakkas voodisse pissima, väiksem jäi see ndl kõrvapõletikku….. Kõige vanem poeg jäi erlmine nädal kõri- ja kõrvapõletikku.
Ehk siis Sul on ka olnud praegu väga pingelised mitu kuud, juhiload, remont, kohtuteemad, lisaks igapäeva olmele ja tööle. Tempo on ilmselt päris hullumeelne ja no paraku minul näiteks ilmnevad alati kõik sellised asjad läbi laste. Siis võtangi end tavaliselt kokku, katsun kõike eriti rahulikult võtta ja lastega ekstra kannatlik olla ja siis lõpuks loksub paika tagasi.
Jaksu ja kannatlikku meelt! Need on kaks asja, mida elus kolme lapsega kõige rohkem vaja on 🙂
Me pidime minema lapsega nefroloogile kes siis oleks välja uurinud miks ta alla laseb, midagi neerudega äkki lahti vms.
Kuna tegemist oli siiski eriarsti ajaga siis ootasin seda aega 2-3 kuud ning selle aja sees kirjutasin üles päevi millal pissis alla ja millal mitte. Septembris oli neid päevi veel palju, oktoobris hakkas juba vähemaks jääma ja nüüd kohe november ja enam alla ei pissi- lihtsalt lampi lõpetas ära
Mu laps sai paar päeva tagasi 7- meil oli seis ikka suht lootusetu vahepeal. Pidin ka selle aparaadi peaaegu muretsema, plaan oli Invarust see laenutada aga sellele olid nii pikad järjekorrad. Välja osta ei tahtnud sest tahtsin enne proovida kas asi ikka toimib.
Minirini tablette kirjutati ka aga ei aidanud needki.
Kuigi mul oli poisslaps ja arst oli meile öelnud et poisid võivad veel kuni koolini alla pissida.
Igatahes, proovi seda Wet Stop aparaati ja siis anna teada kas asi toimis 🙂 Tean kunagi siis mida osta kui peaks teine laps tulema ja sama kadalipp vaja läbida?
Ja veel lisaksin,et miks mitte mähkmeid öösel kasutada,lapsel ka rõõmsam olemine hommikul. Ta ei saa ise seda reguleerida ju….
Ei taha nagu, muidu harjubki ära ju, et suva, et alla laseb.
Seda kindlasti mitte. Ühel hetkel on organism valmis ja konsentreerib öise pissi koguse põide mahtuvaks ja ta lihtsalt ei pissi enam alla. Enesetundele mõjub öine allapussimine laastavalt, mähe autab seda vältida ja magate kõik koos mõnusa ööune.
Meil oli nii,et käisime ikka aastaid Tartus Dr. Traadi juures. Küll leiti üks neer väiksem kui teine, siis see et laps ei oska põielihaseid pingutada vaid pigistab hoopis sõrmi rusikas, siis et pool pissi jääb põide alles ja tuleb poole öö pealt täispõis voodi….aga suurim probleemi põhjustaja oli see,et organism ei tootnud piisavalt ainet mis pissi koguse konsentreeriks,st ööse pissi kogus väiksem kui päeval. Sai mingeid rohte mis une erksaks yegi ja ka alarmpükse- ta oli magamata tänu nendele ja loobusin. Terveks tunnidtatakse enureesist kui 2a kuiv olnud ilma ühegi apsuta. Meil oli see siis 14a vanuses. Keeruline ja kurb aeg lapsel….
Mul oli pojaga sama seis. Proovisime igasugu asju, arst isegi kirjutas mingid antidepressandid, mille peale laps lihtsalt magas kauem, kuid alla tegi ikkagi. Viimase võimalusena kasutasime seda alarmi, meie olime üleval…laps magas peale pissimist ja alarmi mõnuga edasi. Püüdsime järjepidavalt teda lihtsalt viia vetsu ja mingi aeg vanusega see ära kadus. Aga see oli algklassides alles.
Mu pliksil oli ka see probleem päris pikalt. Isegi nüüd kui kooli läks vahest juhtub. Aga omal ajal ajasin ta lihtsalt peale magama jäämist maks 1,5h hiljem ülesse ja saatsin potile isegi siis kui ütles et ei taha. Meil oli pott kohe voodi kõrval. Nii tegin kuskil max 3 kuud ja siis hakkas ise käima peamiselt aga jälgisin ikka jne. Nüüd koolis käimisega olen vastanud et kui ühele päevale satub liiga palju ringe või liialt nn stressi tekitajaid siis jälgin et õhtul liialt ei jooks. Õnneks on ta ise ka sellest aru saanud. Vahest käib isegi enne magama minemist 2-3 korda wc. Loodan et saate Mariga ka asjad paika jälle.
Mu poiss reeglina voodi ei lase, kuid tal on kuutõbise ilmingud ning vetsuminek kipub keeruline olema. Küll on vaja vastu ust kõndida või vabsee “läbi seina”, aga selleks ajaks kui vetsu jõuab, on mõnikord püksi tulnud. Või siis seisab ukseaugus ja südamerahuga laseb põrandale.. Haruharva juhtub, et laseb otse voodisse, aga siis ärkab enamasti ise üles ja vahetab riided ja võtab voodipesu voodist ära… Mul jääb siis hommikuti üle vaid ohata, imestada ja pesumasin käima panna… 🙂
Mina olen uskumusel, et suurematel lastel (kui on juba mähkmetest välja kasvanud) on pideva allapissimise probleem psühholoogiline. Tagajärg ehmatusele või hirmule. Mingil hetkel kasvavad lapsed sellest välja aga tean ka lapsi, kellel on seda esinenud kuni koolieani. Kuna Mari ei taha üksi magada ja sa kirjutad, et probleem hakkas vanaema juures olles uuesti – äkki saab siit midagi välja lugeda? Äkki on Maril mingid sisemised hirmud, mida laps ise ei oskagi väljendada?
Aga ta ju ei peagi üksi magama, mu ema juures ka magab mu ema kaisus.
Kas su ema võis pahandada õnnetuse peale? Miskit tundub olevat seotud tõesti seal toimunuga. Kui iga kord seal algas. Vb esinene kord pahandas ja lapsel jäi mingi stress sisse.
Ei usu, et pahandas
Mulle jäi su ühest hiljutisest postitusest silma, et Mari on tegelikult väga tundlik ja hella hingega laps. Kui õnnetused pärast ema juures käimist alguse said, siis äkki ikka tõesti on seotud. Kui ütled, et peab seal sõna kuulama, äkki ema on tema jaoks vahest liiga karm? Mitte, et ta sellepärast kohe objektiivselt peaks jube karm olema. Minu üks poeg on ka selline, Marist aasta vanem, et kui ma kõvema häälega ütlen midagi, siis tal tõmbab juba silma niiskeks ja lõua värisema. Ta vennal on täitsa ükskõik, karju või hääl ära, teda juba ei kõiguta 😀 Et mõni lihtsalt ongi tundlikum ja heitub juba sellest, mis enamikku üldse ei häiri.
Ma usun muidu ka, et selline äkki alanud allapissimine on psühholoogiline ja seotud lapse ärevuse või hirmuga. Kui Mari poleks titest peale siiani üldse kunagi allapissimata olla saanud, siis usuksin, et mingi füüsiline probleem, aga selline pärast pikemat nö kuivaperioodi järsku – viitaks küll nagu psühholoogilisele asjale.
Loodan, et saate ruttu lahendatud asja, eelkõige Mari enda pärast, kujutan ette, kuidas see võib last kurvastada.
Minu tütar 7 ja ikka vahel juhtub. Diagnoos on see, et tal on väike põis. Mul endal väiksena oli sama jama, viibisin isegi uuringutel jne. Muu ei aidanudki kui kasvasin välja.
Mul laps ise ka õnnetu. Vahel ta ärkab kohe üles, vahel tunnetab enne ja läheb pissile…kuidas kunagi.
Õnneks seda sageli ei juhtu aga siiski.
Olen ka konsulteerinud erinevate arstidega jne kuid ei olegi olemas õiget lahendust sest põhjused on erinevad, miks lastel see juhtub.
Meil hakkas laps suvel (kui oli veidi alla 3.a) üks hetk tihti öösiti voodisse pissima ning ka päeval tuli tihti pissi püksi, kuigi selliseid õnnetusi polnud juba tükk aega tal juhtunud. Laps mingit valu ei kurtnud, aga kui öösel voodisse pissis, siis tundsin, et pissil on juures tavapärasest vängem lõhn. Perearst ütles, et vängem lõhn võib tulla ka sellest, et laps on liiga vähe vedelikku tarbinud. Mulle ei andnud aga süda rahu ja lasin teha lapsem uriinianalüüsi, mis näitas, et lapsel on põiepõletik. Õnneks siiski antibiootikumidest pääsesime, vaid aitas mingi muu siirupi kujul retseptiravim selle vastu. Seega mina soovitaks lasta igaks juhuks teha lapsel uriinianalüüs, et põletik välistada, kui just juba pole seda tehtud.
Sügisel hakkas laps mingi hetk uuesti vahel voodisse pissima ning ka päeval võis mõnikord piss püksi tulla. Pissil vänget lõhna ma seekord ei täheldanud, aga igaks juhuks lasin siiski uuesti uriinianalüüsi teha. Seekord siiski põletikku polnud, vaid arvati hoopis, et vbl on tegu elus toimuvatest muudustest tuleneva stressiga (laps hakkas käima lasteaias ning perre sündis beebi) + ealine iseärasus (laps on alles 3.aastane). Õnneks nüüd pole jälle mõnda aega selliseid õnnetusi juhtunud, ptüiptüiptüi!
Jah, meil oli sama probleem. Laps oli samuti umbes sama vana või isegi vanem äkki. Otseseid stressiallikaid ei osanud välja tuua.
Mis aitas, me püüdsimegi tuvastada õnnetuse juhtumise kellaaja ja viisime ta järjekindlalt enne seda potile, kuniks ta ühel hetkel hakkas ise minema. Selles suhtes oli see reeglipärane ja tuvastatav ja lahendus lihtne ja loomulik. See oli sisuliselt sama mida see aparaat teeb, lihtsalt olime ise selleks aparaadiks.
Mul oli lapsena sama probleem. Päeval oli kõik korras, aga öösel pissisin voodisse. Asi läks ise üle, kui olin u 6- või 7-aastane. Kunagi kuskilt lugesin, et öine alla pissimine on mingi vaktsiini kõrvaltoime. Kahjuks enam ei mäleta, kust ma selle infoni jõudsin.
Noh, Mari pole saanud ühtegi vaktsiini, seega on asi vast milleski muus.
Ei pruugi olla stressist. Olen selle tee kõik läbi teinud. Uuringud korras jne. Aeti ka stressi kaela. 1 kord sattusin rääkima 1 naisega kelle lapsel oli sama jama. Põie kael on kõver. Laps ei tunne. Minu plika magas nii sügavalt. Võid mulle kirjutada kui rohkem teada soovid minu 10+ aastasest kogemusest.