Alustame sellest, et mina ja mu rahakott oleme jälle ühendunud! Rasedaaju, mis muud. Ühesõnaga see oli endiselt seal töökojas. Nimelt kui ma rehvivahetusse läksin, siis viisin ma auto enne sõbranna mehe töökotta ja tema omakorda viis selle sealt edasi rehvivahetusse. Rahakott jäi töökotta, mitte mu autosse ja see mälestus, et ma seda autos nägin ei olnud ilmselgelt tõene. Aga vahet pole, ma sain oma rahakoti tagasi! Jeee!
Ma mõtlesin, et kohemaid panen oma chipolo rahakotti tagasi, aga suure rahakotiotsingu peale olin ma suutnud kiibi ära kaotada. Kuskile siia majja ? Uskumatu! Tahaks halada, et ilmaasjata koristasime ja otsisime, aga päris ilmaasjata ei olnud, sest ma leidsin musta puldi üles, mis ammu kadunud oli. Telefoniäpp ajas küll hädaga asja ära, aga päris pult ikka parem.
Kohe kui ma rahakoti tagasi sain, pidasime plaani Hortesesse või kuskile Hansaplanti vms minna. Enne tegi Kardo kiire söögi – praekartulid Maks&Mooritsa piffidega. Mulle muidu üldse ei meeldi mingisugused piffid, aga need juustuga olid nii head, nagu päris! Ja see Nõmme turult ostetud magus hapukapsas oli kirsiks tordil. Mmmmm…!
Ma nimelt tahtsin, et mul oleks siin maja ees mingid taimed, muidu mingi imelik mullariba seal. Enne olid seal sõnajalad, aga noh, need on nüüd surnud ja ma tahaks, et ilus oleks ju. Lisaks oleks mul sinna vaja liikumisanduriga õuelampi, aga seda ma ei tea veel, kust osta saab. Ja veel oleks vaja, et isa Eestisse tuleks ja aitaks meil taastada õues olnud pistiku, sest Kardo vist seda ei oska. Siis saaks sinna varsti jõuluehted ka riputada.
Mari enne Hortesesse minemist issit ootamas. Kükitades 😀
Teel Hortesesse sain ma muuseas esimest korda elus politseile puhuda! Oleks tahtnud lube ka näidata, aga neid ei tahtnud keegi 🙁 Aga jah, Horteses oli juba jõulumaa avatud ja omgggg, tahan jõule! Ostsimegi maja ette neli kuuske ja paar “talvetaime” lisaks nipet-näpet soolaleivapeole, kuhu meid tänaseks kutsutud oli. Mari oli muidugi jõulukraamist vaimustunud ja ootab nüüd elu eest jõuluvana. Mul hakkas juba ka mõte jooksma, et tahaks sel aastal sõpradele jõuludinneri teha ja kaunistada kõik ilusasti ära ja… No eks näis, mis ma beebi kõrvalt lõpuks viitsin, aga no mõte tundub äge.
moonakott soolaleivaks
Horteses juhtus selline asi, et hakkasin mina kaarti valima, kui ühel hetkel lõi mulle hargivahele selline valu, et ma kartsin, et ma sünnitan sinnasamma küünlaosakonda. Kaalusin ka varianti taaaaaa-aaaa-asakesti maha lebada ja maha surra, aga õnneks läks valu üle ja enam tagasi tulnud ei ole.
Kodus lõin ennast vahelduseks üles ja läksimegi peole. Mari võtsime ka kaasa, Lende jäi vanaemaga koju. Jumal tänatud selle valiku eest, sest Mari jooksis ja kisas seal viie lapse eest, ise koeraga mängides, seega oleks selle duubeldades saanud eriti kaootilise olukorra.
Kodus oli tavaline seis – Lotte oli prügis sobranud, paremaid palu ära söönud ja sodi mööda maja laiali tassinud. Mari ja Lende mängisid veel veits hambaarsti ja nüüd viis Kardo präänikud magama. Saigi jälle üks päev üle elatud sünnitamata. Avastasin, et mul on esmasp kell pool 10 mingisugune arstiaeg kirja pandud, ei mäletanudki, aga eks ma lähen tsekkan üle. Äkki joppab nii, et nad vaatavad et ooo kle sul täisavatus, viitsid, aevasta välja oma beebi ja kebi koju ?
Homme on isadepäev – mul Kardole ülihea kink. St üks kink mis on rohkem mulle ja teine, mis on rohkem talle ja meeldib talle raudpolt. Kuigi Kardo mu blogi mega harva loeb, siis ma siiski ei julge veel näidata, äkki täna miskipärast vaatab, aga homme näitan, ma ise nii põnevil, et mis näo ta teeb ?
11 kommentaari
Ikka veel ühes tükis? Täna on pühapäev, oleks hea sellega maha saada, muidu läheb tükk kallist tööpäevast aiataha.
Marikesest nii numpsik pilt. : )
Kle ikka jah täitsa ühes tükis, õnneks mul tööpäevi laias laastus pole, sünnita kasvõi nädala keskel ?
mmm, kruus 😛
Jaa! Siiani ustavas kasutuses!
Jälle üks päev vähem Marta sünnini 🙂 Ning seejuures ka mõnusasti veedetud. Tore, kui miski uus tuhin (jõulutuhin) peale tuli, aitabki mõtted mujal hoida.
Autosõidus oled küll tubli. Ma ei julgenud enam 7. raseduskuul rooli istudagi, seda muidugi peamiselt magamatusest. Ma lihtsalt ei tundnud, et jaksaks liiklust jälgida oma kurnatuses. Lisaks oli meil auto selline pann, millel puudus roolivõim. Nii kui vaja jälle suuremaid pööramisi teha, viskas kõhu krampi. Andsin alla ega sõitnudki kuni raseduse lõpuni. Aga sa oled vist lausa tuhudega võimeline haigla poole sõitma 🙂
Kle sinna sõit oli natsa jube, mööda pimedaid teid, vihmas, kottpimedas. Aga tagasi taipasin suurt teed pidi tulla. Mul roolivõim on õnneks ?
Mul on load aastast 2008 ja olen igapäevane sõitja Tallinnas ja Tallinna ümbruses, aga kordagi puhuma pole pidanud. Ükskord oleks isegi saanud, aga patrull lasi puhuda juhil minu ees ja juhil minu taga, aga minule lehvitas käega, et sõida edasi.
See rivi, kus ma olin, pidid kõik puhuma järjest. Naljakas oli see, et avasin akna ja kui ta mu suurt kõhtu nägi, siis hakkas naerma ?
Sa oma teenijat ei pannud enda eest puhuma, mugav mutt nagu sa oled? 😀
Krt ei tulnd selle peale 🙁 raiskasin nüüd enda hingeõhku!!!!
Hahahahahaha- “Äkki joppab nii, et nad vaatavad et ooo kle sul täisavatus, viitsid, aevasta välja oma beebi ja kebi koju?” – hahahahahhaa, no maivõi, kust sa võtad sellise jutu ???