AVALDAN ARVAMUST LAPSED reisimine

olen valedes elanud

29. märts 2019

Kui Mari sündis, siis käis ju Kardo veel tööl, mistõttu ma olin temaga kogu aeg kahekesti. Seega ma tean seda faktina, et Mari oli üsna vähenõudlik laps…Või oota. Kui ma praegu mõtlen, siis oli temaga ka pallil hüppamine ja kõik muud solgutused teemas, niiet päris meritähena ta esimene eluaasta ei lebanud. Äkki oli asi selles, et enne lapse sündi kõik käisid hirmutamas, et issand, magada ei saa ja gaasid ja koolikud ja mida kõike veel. Seda osa ei tulnud, seega tundus mulle, et jah, veidi tüütu, aga siiski mitte raske on see lapsemajandus.

Teine laps, pauh, samasugune. Üsna leplik, rahulik. Lutti ainult ei tahtnud, sellega oli rohkem mässamist, aga muidu jälle sain ma öelda, et oota, mis magamata ööd? Mis gaasivalud? Jumala lebo laps on!

Seda kõike olen ma ka Marta kohta rääkinud. Magab öösiti nagu miška, ei nuta, on hästi rõõmsameelne ja tubli. Nüüd olles kaks päeva Martaga, ilma, et Kardo mind aitamas oleks, saan ma aru, et issand jumal. Mis lebo laps? Mida? Ta on nõus maksimaalselt 10 mintsa üksi tegutsema, kui tahab sülle ja solgutamist ja nägude tegemist ja jalutamist ja hüpitamist ja noh, okei, kõiki basic beebiasju, mida nad ikka tahavad. Ainult, et mul on olnud alates Lende sünnist privileeg nimega Kardo. Ja püha jumal, kuidas ma olen teda siin reisil hindama hakanud. Kuidas ma varem seda ei mõistnud?

Loomulikult tegelen ma ka kodus lastega, aga selle mastaabini, et kui minupoolne osa on tehtud (süüa andmine) siis võin ma suva ajal öelda, et okei, ma tahan blogida, meilide vastata, koristada, poodi minna, mida iganes ma tahan. Ja Kardo võtab lapse üle ja tegeleb temaga siis ise. Väga lihtne beebi mul, eks 😂 Või on hoopis nii, et beebi on tavaline, aga selle beebi isa on lihtsalt väga imeline? Praegu mõtlen, et kui tihti on olnud nii, et ma ei viitsi temaga seal voodis rabeleda, annan ta hoopis Kardole ja lähen ise magama, et kui Marta ka Kardo süles magama jääb, siis ta toob beebi mulle kaissu. Kui mitte praegu, siis millal veel öelda #blessed?

Mu illusioon selle reisiga oli see, et päeval tsillime rannas, õhtul istume kuskil väliterrassil ja sööme, samal ajal kui Marta vankris magab ja Mari niisama viisakalt tsillib. Mari, muuseas, on kõiki mu ootusi täitnud ja viiesega reisimine on konkreetselt puhas lust ja rõõm. Nagu üks muhe reisisell, kes tahab palju jäätist, põrkepalle ja vees lebada. Mingeid probleeme temaga absoluutselt ei ole. Vahepeal tuleb veits jonn peale, kui uni peale kipub, aga siis räägime kõik kenasti läbi ja päriselt, Mari ei pea nüüd küll kunagi kuskile reisile saamata jääma, sest temaga raske oleks. Temaga on just tore! Isegi umbes seitse tundi lennukis ja Mari ajas seal suht omi asju. Joonistas tegeluskaartidele ja mängis tab’iga ja jutustas niisama.

Marta aga seevastu… Issand, ma tahaks juba ristimärki ette lüüa mõttest, et ma pean veel seal pea seitse tundi Martat sussutama ja väntsutama, et tal hea tuju oleks ja üle terve lennuki ei röögiks. Asja ei teinud lihtsamaks see, et kõik beebid olid suht kokku istuma pandud ja kui läbi ime õnnesus ühel enda oma magama/vaikima saada, siis hakkas kellegi teise oma röökima ja ajas magajad üles.

Lennukis on nii kitsas ja üldiselt aitab Martal head tuju hoida just ringi jalutamine, aga kus sa pagan jalutad, kui seal pole ruumi, et ennast pmst oma istekohtagi ära mahutada. Seega nägigi see reis välja selline, et kogu aeg üritasime leida mingitki viisi, kuidas ta vähegi rahul oleks. Ütleme nii, et see oli väsitav ja kurnav ja pingeline, sest kes tahaks, et tema laps üle lennuki kisaks, aga no seal EI OLNUD ruumi normilt tegutseda ka ja seega oli see lihtsalt üks keskmine õudukas. Terve aja mõtlesin, et oleks vaid Kardo siin, siis ta saaks mind aidata. Mul sõbranna ka muidugi aitas, aga no eks Kardo teab Martat ja ta vigureid rohkem, oleks veits lihtsam olnud.

Kui ma ise seisin (suht kõigil ees, sest kõik tahtsid vetsu ja tagasi liikuda) siis sain Martale veits ruumi kõhutada.

…või sellili lebada

Või selle laua peal lebada 😂

Kui magama jäi, siis oli sekundiks õnn ja rõõm 😂 Liigutada ei saanud ja käed ammu valutasid ta hoidmisest. Suutsin ainult mõelda, et MILLLAL me maandume :D


Kõhukott oli TÄIEGA abiks, ilma selleta poleks vist üldse hakkama saanud. Mitmed emad õõtsutasid ennast seal vahekäigus, beebid kottides. Ma isegi pakkusin enda oma ühele naisele laenuks, kes lapsega püstijalu jauras, aga ta lapsele ei meeldinud kotis olla. Midagi muud ma ei suuda isegi välja mõelda, et see tagasitee kuidagi lihtsam oleks, sest Marta on veel nii väike, et palju teda just ei rõõmusta. Süüa tahab, vahepeal midagi krabistada, ringi vaadata ja suht kõik. Vahepeal, kui olukord eriti hulluks läks, siis viisin ta vetsu mähkimislauale ja lasin tal seal veits hängida. Seal oli veidi rohkem õhku ja ruumi ja lisaks ainult meie kaks, et tõmbas veits rahulikumaks. Aga noh, vetsujärtsud tekkisid alati ootamatult ja ma ei saanud ju vetsu kinni ka hoida, et mu laps hängida saaks. Seda enam, et mingi sitane peller pole envei mulle mõnusaim koht, kus tsillida 😂

Ühesõnaga, kohale me jõudsime, aga esimene päev oli suht hullar. Marta magas vaid 30-40 mintaseid sutsakaid, kuigi kodus teeb alati vähemalt kaks pikka und (2-4h). Sellest tulenevalt oli ta ärgates alati mega viril ja viriseski nii kaua, kuni uuesti korraks tukkuma jäi. Ja no KUI miljon korda ma oleks tahtnud, et Kardo oleks lihtsalt lapse võtnud ja temaga ise tegelenud. St Kerli aitab mind täiega, aga see pole ju TEMA laps ja tema kohustus mingit röökivat titte kussutada. Õnneks oli Martal paar paremat hetke ka, nt kui nad bassus käisid, et siis ta vähemalt kisa kuulama ei pidanud ja ma sain 15 min ÜKSI olla terrassil ja lihtsalt tühja pilguga kaugustesse vaadata. Õnn. Lihtsalt õnn!

Aga nüüd ma siis tean, et mul pole “kerge” beebi. Ta on tavaline tüütu ja nõudlik beebi, nagu nad ikka on. Lihtsalt hea mees on mind hea eluga ära harjutanud, pole midagi teha. Ma isegi siin mõistsin, et miks inimesed viitsivad meelde jätta, et mis kell nende lapsed söövad ja magavad. Sest kui on rutiin, on palju lihtsam majandada nendega. Eile oli parem päev, Marta magas mega pika lõunaune, oli 2h üleval ja läks juba kell kaheksa ööunne! Aga terve aja olin ma mega pinges, et oota, kas ta ikka magab või on tegelt üleval?? Kas ta kohe ärkab? Ei saanud üldse nn lõdvaks lasta. Seega ma täna proovin vaadata, et mis kell ta magab, äkki tal on ka minu teadmata graafik. Loota ju võib.

Eks ma virisen ka rohkem, kui asi väärt on. Sest tegelt on ju reisil tore ja lapsed ei ole ka mingi ÜLEMÄÄRA keerulised siin. Lihtsalt ma võrdlen olukorraga, kus ma oleks lasteta või Kardoga. Samas võiks ju võrrelda sellega, et kui Martal oleks gaasid, Mari jonniks 24/7 ja ma oleks siin ihuüksi. Sellisel juhul oleks prageune lausa kaunis unelm, eksole. Perspektiivi küsimus.

Mis seal ikka, elame edasi ja naudime ilma ja seda, kuidas ma iga päevaga Kardo olemasolu hindama hakkan. Seda enam, et mul ühe sõbranna mees läks just veits põlema. Et kui mees on elus ja terve ja kõigele lisaks veel niiii pühendunud isa ja abikaasa, siis tekib endal ka vaikselt tunne, et peaks parem abikaasa olema.

Nali.

Ega lolliks ka ei maksa minna.

Ps1! Lennukis rahunes Marta vahepeal ainult siis, kui ma midagi ümisesin või laulsin. Ma aga ei tea palju laule ja see olukord oli nii trööstitu, et ma hakkasin Martale laulma laulu sõnadega: “Ma poon ennast lennuki peldikusse üles”. Millele järgnes hitt “Kus on Kardo?”. Lõpuks sain ma aru, et ma peaks albumi välja andma. Mõtlesime kohe hittide pealkirjad ka välja:

1. Kaua see õudus veel kestab

2. Ma poon ennast lennuki peldikusse üles

3. Kus on Kardo?

4. Mälestused internetist aka oleks mul vaid nett

5. Mitte kuskil pole nii kuiv õhk kui lennukis

6. Kitsas nagu ema üsas 7. Nahkistme ood

8. Pistrikupesa asub istme all

9. Oleks mul vaid ruumi

10. Kes laseb lennukis peeru on tropp

11. Persevest on ka istme all

12. Alp

13. Ma ei sõida enam kunagi lastega lennukiga

14. Oleks mul vaid raha esimese klassi jaoks

15. Oo armas vetsujärjekord

Samuti sai kohe valmis tehtud ka mu esimese albumi kaas, mis kirjeldab mu meeleolu:

ostke albumit

PS2! Olen reisi ajaks üle võtnud GoTraveli insta (@gotravel.ee) niiet seal on igast klippe ja pilte, mis mujale ei jõua :) Tulge kaege perra!

Ps3! Ma kirjutasin seda posti kolm tundi 😂

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

39 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Ele 30. märts 2019 at 07:37

    Tagasisõit ei pruugi üldse sarnaneda minekuga. Kindlasti magab Marta rahulikult pool lendu maha. :)
    Mõnusat ilma nautimist. Mari on nii armas.

  • Reply Laura 30. märts 2019 at 02:11

    Mida Mari teeb? Sheivib end enne randa minekut? 😂 #ikkaginaine

    • Reply Mallukas 30. märts 2019 at 10:12

      Mätserdas päiksevahuga 😂

    • Reply Jaanika 31. märts 2019 at 15:38

      @HM
      Ma ei saa aru, mis selle kommentaari point on? Kas peaksime takka kiitma sulle? Oli sul akuutne vajadus võimalikult õel ja nõme paista? Müstiline, kuidas sinu vanuses inimene ikka veel absoluutselt ei taju empaatiat. Kehvake iseloom, kust tänitamiskunsti õppisid?

  • Reply Hm 29. märts 2019 at 23:44

    Ma ei saa aru, mis selle postituse point on? Kas peaksime kaasa tundma sulle? Oli sul akuutne vajadus tittedega reisile ronida? Müstiline, kuidas sinu vanuses inimene ikka veel absoluutselt ümbritsevat ei taju ega ette mõelda oska.

    • Reply Mallukas 30. märts 2019 at 01:17

      Mina jälle ei saa aru, mis sinu kommentaari point on, aga see see elu võlu ongi. Ma võin iseenda blogisse kirjutada mida soovin ja sina võid siin häliseda, kui soovid. Kaastunnet vaja pole, võid selle heaga omale jätta :)

  • Reply Anu 29. märts 2019 at 23:17

    🤣🤣🤣 aitäh naerupahvakute eest!

  • Reply Jonna 29. märts 2019 at 19:52

    Kas ta pöörab ka end ise juba?

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 22:44

      Jaa mõlemale poole. Kui Riias käisime kuu alguses siis hakkas keerama :)

  • Reply Älis 29. märts 2019 at 16:08

    Ma ütlen sulle, et ega pooleteise aastasega parem olnud. Need smartlynxi lennukid on niiii kitsad ja jubedad, nagu odavlennud ikka ja pealegi charterid. Seal ei saagi lebolt olla. Meie lend kestid küll 4 tundi, aga sihtkohta minek oli hullumaja,u nagu sul. Tagasilend läks kuidagi kergemalt, laps magas rohkem ja oli üldse normaalne olla. Kui mitte võtta arvesse see seik, et meie ees istus üks perekond, ka suts üle 1a lapsega, kellel korraks olevat palavik tekkinud jne. Eks lapsed ikka suhtlesid ja vahetasid mänguasju jne..Siis ma veel ei osanud midagi mõelda. Saabusime koju, läks mingi 2-3 päeva ja meie lapsel sama jama, lõi korraks palavikku ja siis tekkisid vinnid ja issand jumal, me saime selle kurikuulsa enteroviiruse. Lapsel oli peale keha ka terve suu ville täis. See jama kestis üle nädala, te ei saanud ei süüa ega midagi, mul tekkis rinnapõletik, sest ta ei võtnud rinda korralikult. Muidu oli tore perereis, aga see haigusepisik tagasilennult rikkus nats üldmulje ära. Lennukid on väga räpased kohad üldse.

  • Reply Mann 29. märts 2019 at 15:33

    Eelmisel reisil mõtlesin, et punkt 13. MITTE KUNAGI ENAM. (Käisin kahe lapsega reisil.)
    AGA Mul on sügisel ees kolme lapsega lend. 😂😂😂

  • Reply Marianne 29. märts 2019 at 14:16

    Sain kuu tagasi esimest korda emaks. Ma olen täiesti läbi omadega. Ma pole kunagi nii väsinud olnud. Ja mu laps pole ka kõige hullem röögats keda ma kohanud olen. Mõtlesin ükspäev su blogi lugedes, et küsin su käest kuidas KUIDAS!? On võimalik, et sul on aega ja energiat kõiki neid toimetusi teha ja samal ajal selline püss välja näha ja piltidel naeratada. Siis ma taipasin, et sul on ju Kardo. Minul on ka abikaasa keda ma väga armastan aga kelle ma tahaksin ära kägistada iga kord kui ta hakkab vinguma, millal ma süüa hakkan tegema või miks mul üks või teine asi tegemata on või kui palun tal lapse mähet vahetada ja ta jooksu paneb. Ta näeb, et olen öö otsa magamata olnud ja, et olen väsinud aga ta nagu eeldab, et minu jõuvarud on lõputud. Lisaks valutab mu selg meeletult ja operatsiooni haav on ka veel hell. Haiglas olles olin nii uhke ta üle. Kuna mul oli keiser olin enamuse ajast pikali. Ta hoolitses terve nädala lapse eest pesi peput ja söötis ja tegi kõike. Ma rääkisin kõigile kui tubli mees mul on. Nii kui koju saime oli sellega ühelpool. Nüüd mul on nagu kaks titte. Palun kas võib Kardot laenata, kuni reisil oled?

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 15:21

      Vaeseke, nelgi 37, mine viska beebi letti 😂

      • Reply Marianne 29. märts 2019 at 18:44

        Tänud 😄

  • Reply Deia 29. märts 2019 at 13:35

    Seda teadsid ammu kõik, et Kardo teeb kodus ja lastega enamus tööd ära.

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 14:06

      Mina ka, ma lihtsalt ei arvanud, et see nii tüütu on 😂 Ja no kodus ma teen raudselt rohkem kui Kardo, ta nii aeglane, et ma jõuan sama ajaga terve maja ära koristada, kui ta ainult köögi vms.

  • Reply Alice 29. märts 2019 at 13:28

    Ehk toob Sulle veidi leevendust nipp, mida oma tegelasega kasutan 😊 (Martast mõned nädalad vanem). Nimelt hakkasin telefoni üles kirjutama, mis ajal ta midagi teeb/tahab/vajab (sööb, magab, on üleval, kakab jm). Sealt joonistus paari päevaga välja tema enamvähem graafik ja selle teadmine tegi minu elu oluliselt lihtsamaks.

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 14:06

      Jaa, juba panin kirja

      • Reply Tiina 29. märts 2019 at 17:34

        Ma kasutan sellist äppoinagu Baby Tracker. Unede ja söögi jms jaoks imelihtne ja ka saab graafiku + keskmised näidud jms. 😊

        • Reply Birgit 29. märts 2019 at 23:04

          Ma olen ka lapse sünnist saati seda äppi kasutanud ja no nii hea on vaadata ja järge pidada, et ma ei kujuta ette, millal ma ükskord lõpetan :D Laps juba 1a4k ja mul ikka äpp igapäevaselt asendamatu :D

          • Mallukas 30. märts 2019 at 01:18

            Sa selle ajaga pole ikka graafikust aru saand või 😂

  • Reply Rosa 29. märts 2019 at 13:25

    Lapsega on tegelikult väga normaalne reisida, aga vältida tuleks odavlennufirmasid, kus pole endalgi ruumi ja ümber on kahtlane seltskond. Reisin oma sõpradega 3-4 x aastas, tavaliselt Aasiasse ja Lõuna Ameerikasse, kuhu lennud on ikka väga pikad, Neil ka lapsed alati kaasas. Üks oli esimesel USA reisil 5 kuune, praegu on 2 ja pool. Teise pere laps alustas kaugreise veelgi nooremana. Aga lapsega ei maksa tavaklassi tõepoolest ronida või siis tuleb lennukit ja isetkohta hoolikalt valida. Pooled probleemid jäävad kohe ära, on endal mõnusam ja teised reisijad ei pea seda lõputut röökimist ja sahmerdamist taluma.

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 13:29

      No tegelt ei maksa kellelgi tavaklassi ronida, aga ma avaldan sulle väikse saladuse- inimesef mitte ei eelista tavaklassi, vaid see on lihtsalt odavam 😂

      • Reply Rosa 29. märts 2019 at 15:54

        Imikule on lend nagunii tasuta. Mina olen edukalt hakkama saanud ka tavaklassis, pole probleemi, sest lapsi mul ei ole. Küll aga eelistavad lastega pered tavaklassist eemale hoida, eelkõige enda mugavuse pärast. Oled vaadanud kui väike on hinnavahe on business classil ja economy classil? Vo first classiga on suurem hinnavahe, aga mitte röögatu.
        See on imelik eelarvamus, et kõik peale economy on tapvalt kallis, sageli ei viitsita isegi hinnaerinevust vaadata. Sama istekoha valikuga- lendu broneerides saad valida koha avariiväljapääsu juures ja ruumi on hoobilt rohkem.

        • Reply Vaike 30. märts 2019 at 11:38

          Avariiväljapääsu juurde ei lasta lastega, Rosatška.

    • Reply Liisa 29. märts 2019 at 15:02

      Rosa, watch out, et alla ei kuku oma kõrge hobuse seljast! :O

  • Reply inge 29. märts 2019 at 13:18

    Jummel kui hästi kirjutatud!

  • Reply Kris 29. märts 2019 at 13:02

    Ei tea mis Kardo nüüd vaba ajaga peale hakkab.. Kindlasti koristab elamise ära, aga see saab ju ruttu tehtud :D Loodan, et ta naudib, on selle ära teeninud :)

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 13:14

      Koristama hakkas ta esimene päev 😂

    • Reply Nelly 4. aprill 2019 at 14:43

      Issand, ma sain naerda üle pika aja! 😅 Minul oli see sama lend päris esimene kogemus lapsega lendamisel ja pean tänama Tallinna lennujaama töötajaid, kes vähemalt üritasid beebiga pered eraldi 3 istme peale laiutama panna 🙏 Päris tasuta see beebipilet siiski polnud ju. Tagasilennul olin täiesti paanikas korraks, sest seda luksust enam polnud. Õnneks vedas meil prouaga, kes oli ülimõistev ja nõus end iga hetk liigutama, kui vaja ja suhtles ka mu lapsega. Mõtlesin siis, et kas Smartlynx lennukitel on ka mõni muu klass peale tavaklassi? Selles lennukis vist mitte, eks?
      Meie võtsime kohapeal ka saaretuuri bussiga, kuna see oli siiski esimene Tenerife reis ning tahtsime natuke näha ja kuulda, kuid see oli vist hullem veel, kui lennukis 🤦‍♀️ Mul on hetkel sama tunne, et lapsega reisile? – ei kunagi enam! Kuid rahustav on mõelda, et 5-aastasega juba võiks 😀
      PS!.. Ja siis tegi minu preili oma kurikuulsa “Trrrrr” ja äratas kõik magavad beebid üles 😀

  • Reply Kats 29. märts 2019 at 12:53

    Ma pole tükk aega niimoodi naernud :D Aga veits kriipi oli lugeda. Lendame paari päeva pärast umbes sama vana lapsega sulle sinna järgi….

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 13:13

      Jõudu 😂

  • Reply L 29. märts 2019 at 12:48

    Mina ka ei tea lastelaule, seega ümisesin enda väänikutele: üks ühte ja kaks ühte, kolm, neli, viis, kuus ühte, seitse ühte ja kaheksa ühte, üheksa ühte ja kümme täis.
    üks kahte ja kaks kahte jne jne jne

  • Reply Mairi 29. märts 2019 at 12:48

    Haha,ma tegelt arvasingi, et selline postitus tuleb 😀 mul õnneks ka mees aitab ülipalju ilma temata ei mõtleks isegi kuskile kaugele minekut. Kui ikka laps jauramisega kopa ette viskab, siis hea mehele anda.

  • Reply Eisuudauskuda 29. märts 2019 at 12:46

    Ma arvan, et Kardo ei tahtnud reisile tulla kuna vajas ise ka puhkust. Kamoon, võta end kokku. Kardo teeb kõike ja sa veel vingud. Vähemalt nüüd said aru, kui hea mees sul tegelt on. Loodan, et Karts saab aru kui sitt naine ja laste ema tal on.

    • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 13:13

      Ma ise loodan ka, et ta lahutuse sisse annab, ise ei raatsi!

      • Reply Mari 29. märts 2019 at 16:32

        😀😀😀😀 ma ka juba lahutaks! Issandissand, mis naine sa , Mallukas, oled. (Sarkasm)

        Kusjuures selliseid asju lugeda on nii veider, sest miks meeeees on nii suppertubli, kui ta teeb rohkem kui nö “tavaline Eesti mees”? Aga keegi ei kirjuta või ülista naist, kui tantsib tegelikult sama. Naisest lihtsalt oodatakse seda nii automaatselt. Sööda , korista, kasvata, jää seal kõige juures veel naiselikuks jne .
        Ongi Kardo tubli, tublim kui nii mõnigi mees . Aga sina selle pärast pole sitt naine 😀 või ema

      • Reply Vaike 29. märts 2019 at 17:40

        Ta ükskord ütles mulle, et ta enne ei anna, kui sa maja ära oled renoveerinud. Aga siis KOHE.

        • Reply Mallukas 29. märts 2019 at 18:10

          Krt seda ma arvasingi…