Okei ma pean kooli alguse teemadel natuke korra veel rääkida. Ja seegi ei pruugi tegelt viimane omataoline postitus olla, ups 😀 Igatahes tahtsin kurta, et lisaks sellele, et kooliasjade ostmine väikestviisi struggle, on seda ka nende asjade alles hoidmine. Juba lasteaialaste puhul on näha, et kõik läheb alalõpmata kaduma. Hommikul aeda lähevad ühtede riietega, aga tagasi tulevad mingite hoopis teistega. Okei, lasteaed on veel õnneks selles mõttes lebo koht, et esemed saavad rännata maksimaalselt mõne rühmakaaslase koduni. Üldiselt jõuavad need oma seiklustelt paari päeva jooksul ringiga lasteaeda ja siis õige omanikuni tagasi. Eks vanemad suhtlevad omavahel ja jagavad, kellel mis vale asi parasjagu kuskilt kaasa on tulnud.
Kooliga on see asi vähe keerulisem, pakun jumala huupi. Esiteks on seal lapsi mingi 40 korda rohkem. Teiseks liiguvad lapsed mitte ainult koolimajas, vaid ka tänavatel, ühistranspordis ja ma ei tea kus kõik veel. Suurem liikumispiirkond võrdub suurem tõenäosus, et üht või teist eset mööda linna otsima tuleb hakata. Aga ise ma need lapsed sain ja nüüd tuleb lisaks enda asjade pidevale otsimisele väikeste kummikute ja särkide tagaajamisega ka veel rinda pista 😀 Egas midagi. Kui peab, siis peab.
Võtsin mõni aeg tagasi ühendust sellise ettevõttega nagu MinuKleeps. Ja tegelt mitte huupi, vaid teie endi tungival soovitusel. Mu üleskutse peale tõite vaieldamatult kõige rohkem välja just seda firmat. Minu suureks õnneks olid nad nõus oma asjatundliku abikäe ulatama ja nüüd ongi reaalne variant, et ma võib-olla ei pea Martale iga kahe kuu tagant uut vasaku jala kummikut ostma ega mööda linnaliinibusse Mari spordiasjade kotti jahtima. Veel ei hõiska, aga lootused on ütleme noh, kõrgel.
Ma olen kunagi kusagilt mujalt ka sedasorti kleepse tellinud, aga teate… Lõpuks lõin nende osas täiesti käega. Kleepusid küll ja kujundused olid ka toredad, aga jube kergesti tuli kõik igalt poolt sama targalt lahti kui sinna kinni olid jäänud. Et noh. Eriti tekstiili puhul peab see liim seal kleepsu taga ikka piisavalt tugev olema, et mitte iga lible peale lahti tulla. Ja kuhu mujale sa laste puhul neid ikka mujale kleebid kui peamiselt riietele ja jalatsitele. MinuKleeps kleebiste puhul on absull kohe tunda, et nende kadumist karta ei maksa. Hea tummine liim on taga. Neid on pealegi igas mõõdus ja mitmesuguste kujundustega ja nagu öeldud, siis need päriselt seisavad korralikult kinni. Kõlan täpselt samamoodi nagu mingi pooled teist viimati, kui kambakesi MinuKleepsu soovitasite, hahha 😀 Aga hea, et teid kuulasin ikka 🙂 Seda olen üldse väga harva (või kas üldse?) elus kahetsema pidanud.
Igatahes tegime laste riidekappidele ringi peale, jalatsivarudele ka ja Mari märgistas oma kooliasjad samuti ära. Laste nimedega oleme õnneks nii häid valikuid teinud, et noh, palju neid Mari Johannasid, Lende Liise ja Marta Kenesid ikka on. Vast palju rohkem mitte. Seega on hea võimalus, et me nüüd tänu neile kleepsudele enam ühtki riiet ega jalatsit lõplikult rohkem ära ei kaotagi. Lappisime ikka tuugalt igale poole neid 😀 Lastel oli ka tore sellega aidata. Said ise valida, millise kujundusega kuhu panna ja teiseks, kui nad neid ise panna saavad, siis teavad lasteaias/koolis ka, kust oma nime otsida 🙂
Marile tellisime veel spets kotisildi ka. Pole mingi suvaline tükk pappi, vaid ilusa disaini ja mõnusalt reljeefse trükiga korralik asi. Nüüd mõtlen, et Marta ja Lende lasteaiakottidele peaks samasugused tellima. Neil on seda sassi minemise ohtu küll oluliselt vähem, aga no õpetajatel äkki vähegi lihtsam asjade omanikke tuvastada, kui garderoobis mingi põngerjate korraldatud orkaan peaks toimuma. Seda pidavat lasteaias teinekord ette tulema.
Suviste suurürituste aeg on nüüd küll läbi, aga MinuKleeps teeb muidu käepaelasid ka. Tundub ülimõistlik asi, mida varuda, juhuks kui plaan koos lastega kuskile rahvarohkemasse kohta minna. Lisaks on neil veel peale triigitavad sildid ja üldse kõiksugu variante igaks erineva asjade kaotamise mooduse vastu 😀
Lambist hakkasin mõtlema, et meie lapsepõlves olid kleepsud full teema ju. Neid koguti ja vahetati ja omavahel kaubeldi nendega nagu Türgi turul. Nüüd ei tegele sellise asjaga enam vist mitte keegi? Aga vot sellisel veits muutunud moel saan kleepsude olemasolu üle jätkuvalt rõõmu tunda 😀 Sest lord knows, et ma olen õnnelik, kui ei pea lasteaia vanemategrupis mingite saabaste ümber juurdlema, et on see minu või kellegi teise lapse oma. Elu jälle gramm lihtsam.
Aga ega siin muud polegi kui maani kummardused ning suured tänusõnad kõigile, kes mind MinuKleeps suunas juhatasid! Ja et te oma heast soovitusest ikka ise ka osa saaksite, siis sooduskood MALLUKAS annab MinuKleeps e-poes kogu ostukorvilt 15% allahindlust.
*Postitus sündis koostöös MinuKleepsuga
14 kommentaari
Tere,
Jalanõude sees (Reima saapad) seisavad väga kehvasti ja pinali peal (tekstiilist) ei taha ka üle paari kuu püsida.
Hahaha, sa loodad, et Mari Johannasid vähe 😀 Minu meelest neid on nii palju, ja veel variatsioone – Mari, Maria, Marie ja Johanna ees või taga. Panen ise tähele, kuna enda õde on üks neist “variatsioonidest”. Üldse mitte pahaga, lihtsalt jäi silma 🙂
Oih 😀 No eks siis tuleb loota, et need variatsioonid oma riideid ja jalanõusid täpselt samamoodi ei märgista 😀
Ma ei soovitaks koolikotile koigile nahtavale kohale lapse nimega silti panna, meil isegi politsei tegi uudistes vanematele hoiatuse mitte panna laste nimesi kotile, et kui laps tanaval konnib ja keegi vooras teda nime jargi huuab, et laps automaatselt arvab, et too inimene tunneb teda ja on ilmselt ta vanemate tuttav/ sober.
Kuna me kahjuks elame uhiskonnas kus on vaarastunud motlemisega inimesi, siis parem oleks peita need sildid koti sisse, lastel nii ohutum.
Üliheal hetkel tuli see postitus, pean riietele juurde kleepse tellima. Aga mis ma emadele soovitan, võtsin keskmised kleebitavad kleepsud ja et nimi riidele mahkus, tegin need ise kääridega väiksemaks – seega soovitaks väikseid kleepse.
Eelmine aasta tellisin kleepsud ja kui sel aastal hakkasin vanu riideid müüma, siis lihtsalt eemaldasin kleepsu (jah aasta püsisid ilusti peal) ja jälge suurelt ei jäänud.
Neil on väga pisikesed kleepsud ka. Ise tellisin vist kõiki erinevaid suuruseid ja pole midagi lõikama pidanud 🙂
Meil ka plaanis tellida need nimekleepsud. Aga mul hoopis küsimus lapsevanematele, kelle lapsel 2 (või rohkem) eesnime. Kas kasutate alati mõlemat nime – nt kleepsudel, koolitarvetel, lasteaias? Meil ka 2 nime, aga kasutame pigem ainult ühte. Nüüd üritangi otsusele jõuda, et mismoodi lapse asju märgistama hakata 😀
Ma võtsin mõlemad nimed, sest äkki on sama nimega lapsi veel 😀 Marisid ja Martasid on ilmselt palju 😀
Samuti tellisin mõlema eesnimega ning lisaks ka perekonnanimega kleepsud. Kuna perenimi hea lühike, sain koolilastele veel klassi numbri ka juurde lisada, et kooli pealt lihtsam leida oleks 🙂
Ja see postitus tuli täpselt 3h peale seda kui ma sealt tellimuse tegin ?
Õnneks neil kodukal ka mingi sooduskood olemas, sain vist 10% alla, aga no siiski, 15 oleks ju parem olnud. ?
Sorri! 😀
Juhuu! Võtsin nädalaid hoogu, et tellin ära ja nüüd natukene soodsamalt saada, super!
Minul on kaks kleepsuraamatut täitsa alles ja ootavad aega, kui tütar suurem, et talle pärandada. Mine sa tea, äkki pole see äge aeg kuhugi kadunud ?
Jaa, väärt kraam!
Välismaal kuskil oli soovitus, et need nimesildid ei tohiks kaugelt silma hakata. Ehk nagu see koti silt. Selleks, et mõni pahade kavatsustega võõras täiskasvanu ei saaks lapsele ema sõpra vms mängida. Et a la loeb nt bussis kotilt – Mari Johanna ja siis kõnetab last, umbes et “Tsau Mari, ma su emme sõber ja ta ûtles, et me koos *sinna* läheksime ja temaga *seal* kokku saaksime” ja laps läheb kaasa. Tasub lisaks sildi kotti panemisele ka lapsega salasõna välja mõelda. Eestis küll pole kuulnud selliseid juhtumeid, aga mujal maailmas on neid palju.
Aga sildid muidugu vinged 🙂