LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED

kuidas lapsi magama panna

25. juuni 2019

Oi, las ma õpetan teid, kallid lugejaid, see on lihtsamast lihtsam! Eriti lihtne oleks see ühe lapsega, aga tänaõhtune näide on kahega. Saaks ka kolmega, aga meie Mari otsustas mõnda aega tagasi, et kõik ebameeldivad asjad on “päris rõvedad” ja selgus, et ka oma voodis magamine olla “päris rõve”. Seega on ta nüüd paar õhtut vanaema juurde asja teinud ja seal sujuvalt magama jäänud. Igatahes, asja kallale.

Kõige olulisem on tabada ära, millal lapsed väsima hakkavad. Kui nad on sinu maitsele parajalt väsinud ja kellgi ütleb, et uneaeg on lähedal, vii lapsed peale hambapesu voodisse. Naudi nende metsikuid kriiskeid, samal ajal kui sina nt voodipesu vahetad. See on tavaline, et ka kõige väsinum laps miskipärast voodit nähes oma kõik energiariismed kokku kogub, ning hakkab mängima, hüppama, kargama ja muidugi, nagu öeldud, ka rõõmsalt kriiskama.

Mina paigutan lapsi üldiselt nii, et Mari, Marta, mina ja Lende. Paigutus on oluline, sest Lende ei saa olla Mari kõrval (hakkavad lollitama) ja samuti ei saa Lende olla Marta kõrval (hakkab näppima, musitama, kallistama ja segama). Okei ja mõnikord paneb Kardo suuremad üldse lastetuppa. Aga nagu öeldud, siis Mari täna pole, seega viskasime siis kolmekesti siruli, tule kutsu, soovisin lastele head ööd ja nad jäid kõik ilusasti tuttu.

NALI!

Esiteks proovisin ma nii, et olin seljaga Lende poole ja andsin Martale süüa. Ta sõi veits ja hakkas juba üsna loiuks muutuma, mistõttu otsustasin mina mõmmi unelaulu lauda, sest see üldiselt beebi rahulikumaks muudab. Laulan sosinal, Marta silm vajub juba kinni, kui viisijupi võtab üles ka Lende.

Ma ei tea, kas on sünnis nii lapse kohta öelda, aga see kaheaastane preili ei tea sosinal laulmisest midagi. Röginal ja käreda häälega (emasse), kukub Lende kaasa laulma: “OOOOLEN VJÄÄÄÄGA UUU NIII NEEEE, MÕMM MÕMM MÕMM MÕMM MÕMM!”

Marta silmad on nüüd pärani lahti ja ta hakkab sahmima. GOD NO! Proovin teiselt poolt piima anda, aga selleks pean ma ka Lende teisele poole kamandama. Vahetame kõik asendeid, aga muidugi ei soovi Marta süüa. Kõht on ju tegelt täis ja ega seda piima ka kohe esimese sõõmu peale ei purska, seega hakkab Marta nutma ja Lende mind togima.

“Emme! Emmeeeeee! EMMMMEEEE!” togib Lende mind armutult, samal ajal, kui ma elu eest Martat hellalt kinni hoida üritan, sest mõnikord ta jääb selle peale magama, kui ma teda kõvasti kaisus hoian.

“Nohhhhh Lendeeee, mida sa tahad?” sosistan ma juba ärritunult.

-“Tita nutab,” vastab Lende.

🤦‍♀️

Ja ta nutab ja nutab. Ei sobi kaissu. Ei sobi lutt. Ei taha piima. Nagu miks jumala eest ei või inimene lihtsalt silmad sulgeda ja magama jääda. Miks? Kui raske see on?

Ega ka Lende suuremaid une märke ei näita. Kratsib kanni. Naerab. Üritab mind kõdistada. Võtab beebi lutti ära. Proovib voodist minema imbuda.

Mina olen muidugi lõksus, sest beebita ma oleks juba ammu jala maha pannud ja häält tõstnud, et mis lolli mängimine siin toimub ja kohemaid tuleb tududa, aga ma ei saa, sest ma olen just saanud ta vaikma ja mu sees veel mingi lootus on, et kunagi ta magama jääb.

Alustan sajandat korda mõmmi laulu laulmisega. Marta hakkab lõdvestuma. Lende ei laula kaasa. See võib veel kõik hästi lõppeda. Hehe, lõppeb ta jee. Sest niipea, kui Marta vähegi hakkab mingit märki näitama, et ta võiks teoorias kohe magama jääda, teeb Lende midagi, mis Marta üles ajab. Umbes 10 mintsa sellist taidlust ja ma annan alla.

Et mitte kellegi peale kohe väga närvi minna, siis otsustan… Kardo peale närvi minna. Kutsun ta dramaatiliselt üles, kiunun, et mina ei saa neid lapsi ise magama ja üldse miks MINA pean neid iga öö magama panema, kui see selline ajuk*pp on. Ah? Miks? Keegi ei öelnud, et emadus on see, et sa 5+ aastat surud pidevalt kedagi magama, kui nad seda teha ei soovi!

Kardo võtab Lende ja viib ta teise tuppa. Ma loon juba oma peas illusiooni, kuidas nüüd saame kenasti vaikuses magama jääda, aga noh… Kuidas seda viisakalt sõnastadagi… Hui.

Ta ei taha piima. Ta ei taha tekki. Ta ei taha kaissu. Ta ei taha lutti. Midagi ei taha. Aint iniseda tahab.

Fain. Tee mis tahad. Kebin voodinurka ja loodan, et ma olen sellises paralleeluniversumis, kus laps ise mu kõrvale rullides ja rahmides magama jääb, samal ajal, kui ma instas scrollin.

Te ikka saate aru, et see oli vale universum jah? Ta ronis mulle näkku. Puristas (st sülitas) mulle suhu. Naeris. Kiskus mind juustest. Oksendas piima täis mu äsjavahetatud voodipesu ja mu t-särgi ja näpistas mind kaelast.

Ütleme nii, et päris rahus instas scrollida ei saanud.

Okei. Katse tuhat. Tissi ei taha, aga lutt ja mõmmi laul sobivad. Marta hakkabki leebuma. Paitan ta silmi ja käsi ja muudkui laulan.

Ai jumal, kuidas see mõmmi laul mulle ajudele käib, aga hea emana jorisen ikka laulukest edasi, ise samal ajal mõeldes, kuidas nendele karuvanematele peaks keegi lastekaitse kutsuma, kui nad väikse mõmmi beebi üksi jätsid, et südamerahus kuskil põõsa all marju vitsutada. Laula ise endale ja roni magama, karu raisk. Samas mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem hakkan ma neid karuvanemaid mõistma. Võib-olla oli ka neil laste magama panemisest kopp väga ees? Kui saaks, läheks isegi praegu kuskile vaarikaid vohmima, selle asemel, et sundasendis okseloigus laulukest kähistada…

Aeg möödub. Halleluuja. Marta magab! Ja vist Lende ka, sest ma kuulen Kardot alla minemas. Ma juba mõtlen, et peaks tänasest õhtust blogima. Oleks endal ka kunagi “tore” neid õhtuid meenutada. Nii ruttu lähevad sellised ajad meelest, hiljem on ainult mingi hägune mälestus, et vist oli jah vahepeal keeruline aeg, kuid kõik ununeb kiiresti. Enne kui ma jõuan ennast üldse kuskile suunas liigutada, läheb mu uks krigisedes lahti ja sisse astub Lende.

“Issi kakab,” mainib ta mulle ja ronib minu kõrvale tagasi.

Ei no tere tali. Kardo mõnikord ei viitsi laste juures passida, kuni nood magama jäävad, mistõttu valetab ta neile suu sisse, et läheb kakale ja suht 99% ajast see isegi töötab. Eks lapsed siis mõtlevad, et ega see kakamine võib jah pikale venida ja jäävad oodates magama. Jumal teab, mis sitturiks nad oma isa peavad, aga Kardot on see vale aga tundidest tühja passimistest päästnud. Kahjuks mind see täna ei päästnud, sest Kardo on all, kutsuda ma teda ei saa, sest beebi võib ju ärgata. Seega rehman ma Lendele, et tavai, tule tagasi, aga ole häääästi tasa!

Kas see inimene on tasa? Kas ta on? Ei. Ta küll jah, tõele au andes, räägib tasemini kui enne, aga sellegipoolest ei suuda ta mokka maha panna vaid teeb mulle midagi, mis meenutab mingit sorti Jaapani piinamist. Ta lihtsalt jaurab mu surnuks.

“Issi?”

-“Issi on all, jää nüüd tuttu!”

“Pissile!”

-“Pott on maas, mine pissi tasakesti.”

*Läheb potile, ei pissi, tuleb tagasi*

“Juua tahan…”

-“Ei saa juua enam, tuduaeg on. Jää tuttu!”

“Mõmmit tahan,”

-“Su mõmmi on su KÄES JUMALA EEST PALUN JÄÄ MAGAMA!!!”

“Juua tahan…”

“Vanaema külla tahan!”

“Mari tahan!”

No ja siis ma lämmatasin nad kõik padjaga ära ja nüüd saan lõpuks rahus seda postitust kirjutada, mis muud.

Okok, tegelikult ma lihtsalt lõpetasin Lendele vastamise ja teesklesin, et ma magan, kuni ta ka magama jäi ja ma sain lõpuks alla hiilida, et seda postitust kirja panna, kuigi ma vahepeal pidin telefonis ka trükkima, sest korraks suutis Marta veel üles ärgata ja ma pidin üles tagasi minema. Have kids, eks!

Vähemalt nüüd nad magavad ja ma saan lõpuks oma unetundide arvelt rahus arvutis passida, sest kes ütles, et inimesed und vajasid. Raudselt, kui keegi mind praegu üritaks magama panna, siis olenemata sellest, et ma mega väss, hakkaks ma ka juua ja pissile nõudma. Kas ma näkku sülitaks ja voodisse oksendaks, see oleks muidugi küsitav, aga no ma lihtsalt tahtsin öelda, et ma nagu veits mõistan ka neid lapsi. Või vähemalt üritan.

Kõige naljakam selle kogu karauuli juures on see, et kui selle magama panemise ajal on vahepeal selline tunne, et issssssaaaand jumallllll, eiiii, ma ei viiitsi, ma annan alla, ma ei taha seda mängu mängida!! Siis kui see õud on üle elatud ja nad juba magavad ja nohisevad sul kaisus või kuskil läheduses, siis vaatad neid ja mõtled, et oh, minu nunnukesed ja keerad okseloiku magama, sest kes ikka hakkaks ühe õhtu jooksul kaks korda linu vahetama. Hull oled v.

Ps! Kui mul oleks ajamasin, siis ma läheks tagasi sinna aega, kus mul oli veel ainult beebiMari, kelle eriomadus oli suvalistes kohtades magama jääda. Ma siis mõtlesin alati, et issand jumal, mida need teised emad teevad, et nad lapsi magama ei saa, et piitsaga nüpeldavad neid voodis, et nad lihtsalt ISE magama ei jää v. Et kuidas see võimalik on, mida nad vinguvad. Minu laps küll jääb ISE magama. Hehe, lollakas olin. Igatahes ma läheks sinna aega ja viskaks ennast kiviga. Mida sa, loll, mõtled üldse endast ah. Naera-naera teiste üle, varsti oled ise samas olukorras.

Kuidas teie lapsi magama panete? Kui nüüd kõik ütlete, et ah panen oma voodisse lapse ja vahin ise samal ajal seks ja linna, siis ma vannun, et ma otsin teie aadressid ka välja ja viskan teid kiviga.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

95 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Kristel 15. juuli 2019 at 20:51

    Loen ja naeran, koer ka vaatas juba, et mutt täitsa sooda 😁
    Endal midagi nii ekstreemset kirjutada pole, esiklaps oli lausa kukupai selle jutuga võrreldes, aga no teisega oli ikka kammaijaad rohkem, beebina arvas ta, et ööd pole üldse mõeldud magamiseks ja siples ta ka nii kohutavalt, hommikuks oli pea hoopis teises otsas, muide sellest siplemisest pole ta siiani vabanenud. Meie magamajäämise nipp, või noh vajadus, on pea silitamine, olgu mainitud, et laps on 8a! 😊

  • Reply Kerli 6. juuli 2019 at 21:20

    Istun 4 aastasel hetkel voodi kõrval ja hoian käest. Iga palve peale (tahan juua, süüa või uut kaisut) luban issile kirjutada, et ta tooks(never ei kirjuta, kui tean et alles jõi/sõi). Samal ajal ähvardan, et une Mati läheb ära kui ta silmi kinni ei hoia. Enamasti töötab ja ta jääb magama. Vahel vihastab ka mõne aja möödudes issi peale, et too veel tulnud pole.

  • Reply M. 28. juuni 2019 at 13:24

    Miks te ometi ei harjuta lapsi ise magama jääma?! Kardo teeb selles suhtes õigesti, et läheb vahest minema ja jätab lapsed ise uinuma. Juba oma olekuga seal samas ei loo sa magama minekuks sobivat õhkkonda :)
    Eks harjutamine teeb meistriks ka vanemaid! 😁

  • Reply Marju 28. juuni 2019 at 13:02

    Hahaa… nii tore äratundmine oli :D eks see paras karauul ole meilgi. Meil siis 2 aastane ja peagi 10 kuune. Kergendav asjaolu on õnneks see, et beebi alguses nuttis meeletult gaasivalude käes ja seeläbi õppis meie kahene(kes samuti meiega ühes toas magab) beebi nutuga magama jääma. Seega see kui beebi jaurab teda ei sega. Aga vastupidi ikka küll. Nüüd on juba veidi paremaks minemas, meie pikad selgitused, et vaikides tuleb uni paremini on vilja kandnud ja enam ei ole see möll alati kõige hullem. Välja arvatud siis, kui see on kõige hullem. Kui kutt leiab, et tema tahab Ainult Emme Opa. Ei taha voodisse, ei taha tekki, ei taha tuttu jne. Noh tavaline kahene. Btw emme opa tähendab seda, et emme peaks ta sülle võtma ja siis püsti seisma ja siis tuhandet muud soovi täitma. Pissid ja joogid ja söögid jne. Meie magame selles järjestuses, et beebi-mina-mees-kutt. Seega enamus kuti jauramist on mehe kanda. Ja eks temal oleks oma lugu ka parajalt pikk ja värvikas jagada :D aga nüüd on see beebi mul ka paras pähkel. Ei ole enam nii, et tiss suhu ja tuttu. Tissi otsas vaja veel akrobaatikat teha. Mööda voodit ringi tuiata, igale poole end püsti ajada, üle minu ronida teisi kiusama jne. Vaikselt proovin teda ise uinuma harjutada, mis tähendab, et lasengi tal jaurata kuni jalapealt kukub. Vahel juba õnnestub. Jauramise ajal annan paar korda veel uinutavat tissi, aga uinuda tissi otsas enam ei lase. Eks näis, mis saab. Eks igaüks üritab, kõik teg kobame suht katse-eksitus meetodil seda laste kasvatuse asja mu meelest :D

  • Reply LM 28. juuni 2019 at 10:16

    Endal lapsi ei ole aga olin aasta aega au pair. Peres oli 2 last. 3 aastane tüdruk ja 11 kuune tüdruk. Mõlemad jäid magama nii, et lugesid lapsele raamatut (eraldi) ja tõstsid lapse voodisse ja läksid toast ära. Beebi nuttis vaikselt umbes 5 min ja magama jäigi. Suurem laps oli vaikselt ja jäi magama. Muidugi oli ka halbu päevi aga vanemate põhimõte oli, et ise lapse juurde jääda ei tohi ja see töötas. Loodan, et kui endal lapsed tulevad siis saan sama lihtsalt hakkama 🤞

  • Reply Sassu 28. juuni 2019 at 10:01

    Poiss mul 1,3 kuune ja jääb üsna hästi siiski omavoodis magama. Vahepeal tuleb aga õhtuid, kus emmet on nii väga vaja ja kaissu pugemine on kõige olulisem asi siin elus hetkel. No siis võtan ta enda kõrvale ja kui magama on jäänud, tõstan oma voodisse. Mis mulle lugedes pähe ketrama jäi, oli see ”mõmmi laulu ära tüütamine”. Mõmmi laulu laulan ka talle vahepeal, aga põhiline rahustaja on siis, kui ümisen (ilma sõnadeta ofc) talle ”Õllepruulijat” :D . Ma ei tea miks, aga poiss rahuneb hetkega :D . Vahepeal aitab ka kui ütlen, et ”Tuttu ära nüüd”, kui ta kauem on omaloomingut voodis teinud. Siis keerab selja ja jääb magma lõpuks :D Aga no igal õhtul ca 30-60 min ikka kulutame sellele unematile.

  • Reply Sillu 28. juuni 2019 at 00:37

    Mul on 1.5aastane ja 4ne. Magavad oma toas, mis asub elutoa kõrval, kus me mehega õhtuti tšillime. Üldiselt on nii, et väiksema panen u 20.30 voodisse, veits jaurab, siis ütlen teisest toast rahulikult ja suht konkreetselt “tuttu-tuttu”, kui ei mõju ja hullemaks asi läheb, lähen sinna, panen ta pikali tagasi, teen musi-pai, otsa väga ei vaata ja ütlen”tuttu”. Suuremat väga pole mõtet sel ajal sinna saata, muidu läheb seal liiga lõbusaks neil. Suuremaga on lihtne, panen youtubist muinasjutte, kõrvaklappidega loomulikult ja tavaliselt magab u 10 minutiga. Loomulikult enne voodisse panekut sööb-joob köögis kõik oma isud ära, et voodis midagi enam ei meenuks. Ühesõnaga tuleb olla konkreetne ja mõista anda, et ainus võimalus on magama jääda :D Muidugi on ka neid õhtuid, kus istun lastetoas ja patrullin. Kui keegi pead tõstab, siis “TUTTU! PEA PADJAPEALE! TUDUAEG ON!”ja sealjuures oled ise ka sellise unise olemisega-silmad poolkinni võinii. 10 min max passimist tavaliselt. 21.30 on tavaliselt rahu majas ;)

  • Reply Lonni 27. juuni 2019 at 23:12

    Vanasti panin 2-4 h magama. Nyyd saab tunniga hakkama. I hate my life

    • Reply Marjanne 30. juuni 2019 at 09:12

      Mul on küll 1 laps, kes on 11 kuune. Need 11 kuud panime me abikaasaga koos või kordamööda last magama umbes 1 kuni 4 tundi (vahel harva ka rohkem). Tissiga ja tissita, kussutasime, kiigutasime ja tegime sada muud asja, et laps magama panna. No see laps ei jäänud magama. Ning öösiti ärkas keskmisel 5 korda üles. Enamjaolt tissiotsas jäi magama ja tõstsin ümber siis tema voodisse…vahel joppas, et üles ei ärganud. Ma olin niiii kurnatud. Otsisin igasugu lahendusi. Ei mõjunud.
      Keegi jagas raamatut “Päästke minu uni” või midagi sellist. Ma tervet raamatut läbi ei lugenud. Lugesin vaid magamapaneku osa läbi. Olenevalt siis vanusest. Kõigepealt õhtune pesu. Kui varem andsin tissi ja kohe magama siis nüüd annan umbes 10 min enne magamaminekut rinda. Siis tuduriie selga ning kaisutekk kaissu. Panen ta oma voodisse pikali ja ütlen, et on tuduaeg ja ilusat und (annan talle teada, mida ma ootan temalt) ja nii teen max 15 korda (vahel juba jään varem magama😍). Ise olen seal lähedal ja silma ei vaata kordagi. Kui selle aja jooksul pole magama jäänud ise, siis lähen toast välja, vaatan kella ja ootan minimaalselt 20min. Nüüd tuleb protestikisa (sellest saab aru ma usun iga vanem) ja selle tuleb ära kannatada. Kui 20 min ikka karjub, siis minna tagasi ja panna 40 korda pikali. Õnneks meie pole nii kaugele pidanud minema. Esimesel õhtul protestis 15 min ja jäi magama ja magas terve öö…ma ise ärkasin öösel üles ja mõtlesin, et noh imelik on nii palju magada, et kas preili ei suvatsegi ärgata 😀. Nüüd nädal aega hiljem panen oma beebsut magama 1-4 tunni asemel 10-30 minutit ja öösel ärkan umbes 1x. Tavaliselt vaid kell 6 hommikul. Siis ka annan tissi ja tudume edasi kella 7-8ni. Ja laps on palju rõõmsam ja emme-issi ka :)
      Kui nädal tagasi mõtlesin, et see laps on lihtsalt saatanast ja ma ei saa terve oma elu enam magada (okei no tegelt mõned aastad aga tundus nagu terve oma elu) siis nüüd jääb laps magama 20 aeg ja ülejäänud aeg on emme-issi jaoks. Ei mingit tissiga uinumist ega jauramisi.

  • Reply TTH 26. juuni 2019 at 22:32

    Appi, kuidas ma suudan samastuda.
    Mul on 2-aastane ja 6-kuune. Esimese saime küll aastaselt suuremate probleemidega oma tuppa oma voodisse. Ta praegu muidugi laliseb oma autodest tund aega enne, kui magama jääb, mis ei lase beebil magama jääda, sest uks on vahelt lahti. Aga ka beebil on praegu mingi üleminekuperiood, kus ta kuidagi magama jääma pole nõus. Kord ühe kord teise tissi otsas, samal ajal äsab mulle jalaga kõhtu ja jalgevahele. Kui ta lõpuks polnud nõus nii rahunema ega uinuma, siis ma otsustasin täna et mulle aitab ja panen ta oma voodisse, saab, mis saab. Siis panin ta tuimalt oma voodisse, siis ta hakkas loomulikult nutma, võtsin välja ja pakkusin jälle tissi, tulutult. Kussutasin süles, voodi, tiss, kussutamine, tiss, voodi ja kujutad sa ette. Ta jäi lõpuks oma voodis ise magama. Mingi 7. katsega.

  • Reply 😉 26. juuni 2019 at 21:46

    Hahaha suuremaid ajan piitsaga hambaid pesema ja magama….ja käin korrutan, et kui vaikust ei saa lähete õue kuniks uni tuleb 😅 #aastaema
    Väiksemale tavaliselt piisab tissist 😍

  • Reply Annika 26. juuni 2019 at 21:23

    Parim postitus ever! Aitäh! :)

  • Reply Marian 26. juuni 2019 at 21:14

    Lapsed 3 ja 5 aastased. Magavad koos oma toas õhtust hommikuni. Magama minek ikka nõuab 30 mintsa jamamist, aga suht rahulikult sujub. Range reziimiga sai asi paika. Ei migit jobutamist. Varem oli ka ikka siukest jama. Aga see sõi kõigi närvid seest.

    • Reply Liisu 26. juuni 2019 at 22:50

      Mehega paneme korda mööda. Miks mina pean voodi ees istuma vahest 10 minutit, teine kord tund aega …tema aga istub diivanil ja vaatab telekat. Nüüd panen üks õhtu mina ja teine tema, mina õnnelik, laps rahul 😁

  • Reply Väike Myy 26. juuni 2019 at 20:43

    ei ole muud reeglit kui ära palun räädi Lendega. MITTE ÜHTKI SILPI, juhul KUI sa TAHAD et ta TÕESTI UINUKS !!!

  • Reply JJ 26. juuni 2019 at 20:42

    Kõige suurem läheb ise, kui suvatseb lõpuks arvuti kinni panna või keegi käratab.
    Keskmine, see veidi allakolmene läheb pärast pesu oma tuppa ja sinna ka jääb (jep, võtsime kätte ja harjutasime ca aasta tagasi sisse – parim otsus EVER).
    Väiksem, see nats üle aastane poeb isale kaissu, vahel tahab pea silitamist, ja siis uinub. Maks poole tunniga. Ei laula midagi, hoidku jumal, nagu sellele keskmisele oma ajal – hakkab veel muidu meeldima!

  • Reply Olga 26. juuni 2019 at 18:36

    Mul on neli last. Suurem poeg kui oli väike ka vahepeal tegi sellist tralli. Tüdrukud jäävad ise oma voodisse magama( nad on juba 4 ja 3aastased). Kõige väiksem on praegu 7 kuune ja temal ka sama trall nagu suuremal oli.
    Muidu püüan kõike neid oma voodisse magama panna, sest ma ei viitsi oma voodis nendega koos olla, endal on ebamugav.

  • Reply Aure 26. juuni 2019 at 18:03

    Laseme lapsel ringi trampida, kuni ta väsimusest kokku kukub. 😂 Vähemalt kodus olles tuleb ja poeb laps ise löpuks kaissu, kui magamiseks valmis on. Vöörsil olles alati nii lihtsalt ei lähe, aga pikema vähkremise tagajärjel löpuks ikka suikub.

  • Reply Kerli 26. juuni 2019 at 16:51

    Panen ta voodi annan suu musi ja mõlemale käele musi, ise lähen oma voodi jaütlen, et emme läheb ka nüüd tuttu. U 5-6 minutit ja ta magab.

    • Reply Lonni 27. juuni 2019 at 23:15

      I hate you

  • Reply Älis 26. juuni 2019 at 16:13

    Pfff, never ei jää mu pisem ise magama..ikka sama jauramine ja jooksmine iga õhtu.. ma nii harjunud sellega, et ei tee teist nägu ka. Närvi veits ajab siis, kui liiga pikale venib ja ma ei jõua oma seriaali uut osa ära vaadata :D

  • Reply Evelyn 26. juuni 2019 at 15:54

    Mul on tunne, et ideaalset lahendust kohe algusest peale ei olegi. Lapsed on nii erinevad ja mis toimib ühele, ei pruugi teise puhul toimida.
    Minul on kodus kaks last, 7 ja 9 aastased ning magama lähevad nüüd suvel kell 22.00 ja kooliajal kell 21.00, enne seda on pesuskäik. Kõik sujub. Kui nurinat on, siis on ainult selle pärast, et poja ei taha viimasel ajal üldse pesus käia.
    Aga see ei tulnud lihtsalt. Ma mäletan ka neid aegu, kui praegune 9-aastane oli beebi ja ma teda tundide kaupa uinutasin. Nii kui suigatas, siis rullusin toast välja (jah rullusin, sest astumine/roomamine/hiilimine tegi liiga palju häält), et ta jumala eest üles ei ärkaks. Lõpuks tabasin ära selle, et beebi ööuni algab kell 19.00, siis on 40 minutit esimene tsükkel. Kui unetsükkel hakkab lõppema, hiilin tuppa, annan süüa ja siis magab edasi. Tõenäoliselt on beebi hiljem magama minnes juba üleväsinud, vähemalt meil olid esimese lapse röökimised 2-3ni öösel, sinna piirini, et mul ja mehel eluisu kadunud oli, siis jäädi magama.

    Sinu puhul paneks ma lapsed eraldi aegadel magama, ehk on abiks.

  • Reply Merit 26. juuni 2019 at 15:36

    Mind võib kiviga visata 😂

  • Reply Rika 26. juuni 2019 at 15:33

    See ongi nii, et ühe lapse magamapanek on lust ja lillepidu, nii kui neid on mitu korraga, siis nad kordamööda segavad üksteist ja uinumine venib ja venib.
    Kui mu vanem poeg oli väike, siis uinuski ise. Ei õpetanudki muid kombeid külge. Keskmise pojaga samuti, kuni pesamuna sündis ja vot siis läkski karauuliks. Kui sai neid eraldi tubadesse panna, Siis oli ka veel ok. Kuigi üks hõikas vahel ühest maja otsast ja teine teisest ja ikka segasid (“mis venna tahtis? Kas venna ei maga veel? Kas venna on voodist väljas? Tahan ka pissil, kuulsin et venna sai ju.”)
    Siis aga kolisin pesamuna oma magamistoadt keskmise tuppa ja no nad on 4,5a ja 5,5a ning jätkuvalt võtavad uinumised KAUA! Kui ise juures ei istu, siis tunde! Kogu aeg tuleb lobisemine, itsitamine, mänguasjadega mängimine, tülli minek jne.
    Kui istun siis nende toas diivanil telefonis seni, no et kiiremini läheks, siis on miljon küsimust (mis me hommikul sööme?), muljet, nii põnevaid avastusi, ootamatuid hirme (aga mis siis saab kui äike meie majja lööb?) jne ning no ALATI pean lõpuks kurjalt käratama peale ilusat harmoonilist unejutulugemist ja musisid ja kallisid ja esimese kümme küsimuse ära vastamist rahulikult ja kümme korda “oleme nüüd vaikselt, head ööd kallid!” Ütlemist :D Sest enne kurja käratamist vaikust ei tule!
    Ja siis talvel ma olin õhtuti ise nii väsinud, et tihtipeale ärkasin seal lühikese diivani peal kõveras kell üks- kaks öösel ning alles siis sain oma mõnusasse suurde voodisse. KARAUUL ma räägin :D
    Jumaldan vabagraafikupäevi, kus hommikuti ei pea kella peale ärkama ja saab lasta neil rahulokult õhtul viimase vindini üleval olla ning siis kustuvad ehk 10-15 minutiga, mitte ei pea tunnike kurja kubjast mängima.
    Aga no vanem on mul 13 ning läheb ise ilusti magama :D nii et no lootust on eksole :P

  • Reply S. 26. juuni 2019 at 15:31

    Sest suhtes, et ära päris kiviga viskama tule, aga… ise jääb. :D Ta on mul küll 1,7 aastane, aga läheb hilja magama. Ma ammuilma loobusin sellest kella üheksast magama panemisest, sest ta lihtsalt hakkas lollitama ja jäi alles kell 10 magama. Otsustasingi et panen kell 10 tuttu. Mõnda aega oli kõik ilus, jäi tuttu, siis kordus ajalugu, kümnest voodisse pannes jäi kutt kell 11 magama :D Nüüd ma lihtsalt ei viitsigi enam vaeva näha. Kümnest hakkan tudueelseid toiminguid tegema, kuskil pool 11 läbi saab ta voodisse, siis ta midagi sahmib seal ja hiljemalt 11 jääb magama.

    Btw, sul kindlasti polnud naljakas, aga mina sain hea peatäie naerda :D kohati nii hästi ja naljakalt kirjutatud postitus!

  • Reply Carmen 26. juuni 2019 at 15:20

    5 aastast poissi panen ja olen alati pannud nii, et tuduaeg tuleb, siis kohe voodisse. Igasugustele küsimustele vastan väga napilt, kui üldse. Tihti vastuseks tasa nüüd, maga :D Kui juba kurjaks lähen siis niisama “kusss” ja tuletan meelde, et ma ka juba magan niiet olgu heaga kuss :D
    Ega ta kaua ei jaura, kui välja ei tee või midagi vastuseks ei saa. Käsengi olla tasa, magab või ei.
    Seks ja linna ei vaata, sest lähen ise samal ajal magama :D
    Aga mul ainult 1 laps kah.. Niiet palju ei hõiska siin midagi.. :D

    • Reply Carmen 26. juuni 2019 at 15:23

      Ahjaa, aga kui tahangi seks ja linna vaadata teises toas, siis tõesti- head ööd, musi kalli, tekk peale ja toast minema. Niiet tegelikult teeb Kardo õigesti sul, Ei peagi olema lapse juures kui laps magama jääb. Aga ma tema asemel ei valetaks ka lapsele, ütleks lihtsalt, et kõik, kuss, voodisse.
      Kui mul laps vastu vaidleb, et ta ei taha magada, siis ma ütlen, et mis siis, aga voodis peab olema, kõik. Mida vähem ja napisõnalisem nendega voodisse paneku aeg olla, seda parem tegelikult.

  • Reply Mari-Liis 26. juuni 2019 at 15:18

    1a10k panen voodisse ning väike tuli põlema. Lahkun toast. Jutustab vahel tubd aega ning uinub yksi. 1a ja 3k leebe unekool ;)

  • Reply Sirly 26. juuni 2019 at 14:59

    Ohjesssas, welcome the club. Suur 11a saab ise hakkama , 5a magab eraldi toas , kuhu varsti peaks suunduma ka 2a pesamuna (kui 2,5 on nt? Unistus on). Aga… jama on see, et tahaks 5a lugeda, aga 2a ei taha vaikselt olla ja 2a magamapanek võtab niiiiiiii kaua (rekord 2,5h), siis 5a on ammu igavusest magama jäänud. Enne sada üks korda tualetis käinud ja ukse vahelt “emme, sa ju tuled peale Kertu tuttu panemist mind kallistama veel? Jne. Kõige ebasobivamal ajal, st et peaaegu tuttu jäänud pesamuna püsti kargab ja hakkab kuhugi minema (pissile, jooma, õele kalli tegema või miks mitte mängima).
    Nii, et jah, äratundmist jagub :D

  • Reply Mirru 26. juuni 2019 at 14:23

    Peseme hambad, laulan unelaule või loen muinasjuttu. Musi, kalli, head-ööd ja lähen teise tuppa. Vahepeal tahab, et ta juures oleksin kuni magama jääb (hetkel 3a). Aga vahepeal oli ka see aeg kui magama panek oli paras piin…mitu tundi jauras enne kui magama jäi.

  • Reply Mariet 26. juuni 2019 at 12:52

    Võid pmst mind ka kiviga loopima tulla. Mitte küll iga päev aga üsna sageli. :D

  • Reply A 26. juuni 2019 at 12:49

    Oleneb õhtust, aga üldiselt peseme hambad mille järel laps voodisse ronib ja siis ma lähen kõrvale annan rinda ja magab. Muidugi on õhtuid kus selle rinna ja magamide vahele jääb umbes tund kuni 2 lollitqmist et juua issit kõditamist ja kõige paremal juhul jookseb ta voodist ära sest tal pole und ja tahab mängida. Aga minu õnneks mul ainult üks laps 🤣 samas mul koer kes vahepeal JUST SIIS kui laps uinub hakkab haukuma

  • Reply kelly 26. juuni 2019 at 12:47

    Hetkel just panen oma ja 5 aastast lõunaunne – tund aega. Nemad on üleval oma toas ja ma olen üpris kindel, et ma pean umbes 100 x täna trepist üles minema ja neile meelde tuletama, et me ei lähe parte vaatama kui nad kohe magama ei jää.

    See veel ok – kui suum oli alles 3 aastane ja väiskem beebi siis nägi see magamapanek üpris sarnane sinu omaga välja ainult, et minu aastane kipus peksma röökima hinge välja jms. kui ta magada ei tahtnud. Seega nüüd suhteliselt tsill juba :D

  • Reply Merit 26. juuni 2019 at 12:37

    Mul ainult üks laps, aga kui ma teda just fitnesspallil magama ei kiiguta, teen samasuguse tralli läbi 🤓. I know the feeling 🙃

  • Reply Kata 26. juuni 2019 at 12:01

    Esimesed lapsed ( poisid praegu 16 ja 13) jäid ise magama peale unejutu lugemist ! Minu 3. laps (tüdruk 5) teeb kõik eelmistega tasa ja magamine on eriline tsirkus! Ei jõua ära imestada, mida kõike välja ei mõelda!

  • Reply Eve 26. juuni 2019 at 11:59

    Meil enne nägi see välja nii, et jäi tiss suus mu kõrval magama. Nüüd tissi ei saa siis näeb see nii välja, et põgenetakse 75 korda voodist ära ja karjutakse ukse juures, et see kinni on ja siis toon tagasi ta voodisse ja röögib veel ja siis peksab jalgade ja kätega näkku mind ja siis hakkab lollitama ja näppe mulle ninna ja silma toppima ja siis kukerpallitab mu voodis veel ja lõpuks mul nii kopp ees. Mitte üks päev ei oota ma seda ööunne minekut :D ja mul ainult üks laps. Teised lapsed ei tule veel lähitulevikus mõttessegi. Muidu oleksin ilmselt hullumajas üsna varsti :D

  • Reply Kelli 26. juuni 2019 at 11:39

    Kiviga on sul jube kaugele visata aga ma tõesti viin oma 3 aastase tema tuppa, loen raamatut, kallidmusid, tuli kustu ja lähen vaatan teises toas seks ja linna. Järgisin ühe targa raamatu õpetusi, kui ta alles beebi oli ja pole kunagi magamisega probleeme olnud.

    • Reply M 26. juuni 2019 at 13:25

      Mis raamat oli?

    • Reply T 26. juuni 2019 at 23:16

      +1. Minu raamat oli “Päästke meie uni”, veidi mugavdasin enda soovide järgi. Toimis sisuliselt esimesest päevast. Laps praegu 2,5 a ja enamjaolt magamaminekuga mingit muret pole. Vahel tuleb raskemaid õhtuid, aga siis märkan kohe, et ise olen vigu teinud.
      Minu raudreeglid:
      1) hiljemalt kell 20 voodis. St kell 19.15 hakkame tuba koristama, mänguasjad kokku. Kell 19.30 juba duši all, hambapesu jms. Siis voodis 2 lühikest unejutukest (ka suurima mangumise peale rohkem ei loe, laps teab, et reegel on 2 juttu), siis tuli kustu, lühike unelauluke, musi-kalli ja toast ära. Lobisegu oma kaisukatega, tulgu voodist välja, mängigu pimedas, teab, et tuld põlema panna ei tohi ja no kaua siis pimedas mängid. Tavaliselt uinud 5-10 minutiga.
      2) laps teab et ainult 1 kord saab mind kutsuda. Mitte mingit 10 korda juua, issi, emme, pissile
      Jne jne. Ainult 1 kord kutsub, kui soovib. Rohkem ei kutsugi, sest rohkem ma ei lähe.
      3) teab, et kui kella 20ks voodis pole, siis unejuttu ei loe. Vahepeal katsetab piire, jääb unejututa, nutab ja mangub, aga peab leppima ilma jututa sel õhtul uinumisega. Siis on pikaks ajaks jälle reegel selge.
      4) kui vahel mangub, et ma jääks tema juurde natukeseks voodi kõrvale, siis selgitan, et emme-issi tahavad ka magama minna. Laps mõistab. Kui vahel ikkagi jään minutiks-paariks, siis ühtki sõna ei räägi, silmsidet ei loo, mingit kontskti ei otsi. Olen lihtsalt tema toas ja ta teab seda. Mõni minut hiljem lahkun, ei oota kunagi lapse uinumist.
      5) kui laps öösel kutsub, lähen alati, kuulan mure ära, selgitan, et tuduaeg, kõik maga ad oma voodites, räägin ja tulen uuesti ära. Laps uinub ka siis uuesti iseseisvalt.
      6) laps magab sünnist saati võrevoodis, algul meie voodi kõrval, alates 6-kuuselt kolis oma tuppa magama ja ma käisin kuni 10 kuuni teda öösiti tema toas imetamas. Ei leia, et see raske oli, arvestades, kui lihtne on nüüd teda magama saada ja kui hästi me mehega ise oma beebi ja tosdleri kõrvalt magada oleme saanud.

      Ja need on tõesti raudsed reeglid. Magamamineku teemadel mina järeleandmisi ei tee, tahan õhtuti ka ENDA aega või aega KOOS MEHEGA olemiseks paar tundi. Enda une arvelt seda nõus võtma pole.

      • Reply Kelli 28. juuni 2019 at 12:40

        Sama raamat ainult lugesin inglise keeles. Tizzie Hall “Save our sleep”. Ka sada prossa ei järginud aga töötas algusest peale.

  • Reply Pille 26. juuni 2019 at 11:35

    Kusjuures, jah, minu laps jääb ka täitsa ise magama oma voodis. Laps on kohe 2a saav :). Läks oma tuppa magama 5 kuuselt ja sellest ajast saadik jääb ise ilusti magama. Enne magamaminekut on väike pesu, hambad puhtaks ja tudukad selga ja siis tehakse issile musid/kallid ära ja emme võib kenasti koos lapsega lapse tuppa minna. Lapse enda range soov on see, et emme tuleks ja teeks paid ja head ööd soovimised. Laps läheb ise oma tuppa, vahel tahab, et ma hoiaks teda süles ja laulaks unelaulu ka ja siis panen ta voodisse, paitan, räägin, mis homme teeme ja siis musi ja head ööd ning lahkun toast. Enne jäi ta pmts max 15 minutiga magama aga kuna ta nüüd enda arvates juba suur, siis võtab magama jäämine max 1h (vahel harva on juhtunud, et ka 1,5h). Ta natuke keerutab ennast seal voodis, jutustab kaisukatega, hüppab, vahel kilkab ja naerab aga siis lõpuks sätib ilusti pikali ennast ja vajub ära.

  • Reply Marelle 26. juuni 2019 at 11:22

    Laps on 7 kuune. Enamus ajast ainult tissi otsas jääb magama. Harva vajub ise ära.
    Kuid enamasti kestab magama jäämine pool tundi, vahel kuni tund. Sest on vaja ikka ennast püsti ajada, minu peale vajuda, tekki näppida ja naerda. Kadestan neid kelle lapsed lihtsalt jäävad magama.

  • Reply Viivs 26. juuni 2019 at 10:52

    Minu suurem laps on 6a ja pisem VEEL 3a. Magama jäävad nii, et vann, hambapesu ja tuttu.
    Oma voodisse, musid- kallid, tekk peale ja kustuvad.
    Ise sel ajal olen tavaliselt teleka ees ja passin seda :D
    Pisemaga sünnist saati lihtne olnud, aga suuremaga oli ikka kuradi jama, kui ta beebi oli, sest ta jäi ainult süles kussutades magama. :D Ja, kuna ta oli mul ka suuremat kasvu beebi ( aastaselt ligi 20kg ), siis oli ikka pagana raske teda kussutada 😂

    Aga praegu on lebo :D

    • Reply Neiu30 26. juuni 2019 at 11:22

      Su laps kaalus AASTASELT 20 kg??? Mul poiss aastasena oli 9.5 ja praegu aasta ja 8 k ning 11 kg, kuidas saab aastane 20 kg kaaluda??? Mul vennalaps kaalus 4selt 20

      • Reply K. 26. juuni 2019 at 19:17

        Mu 5aastane kaalub 16,8 kg 😉

  • Reply Jansa 26. juuni 2019 at 10:52

    Mu 1,5 aastame jääb ise magama 😁. Enne voodisse minekut on hambapesu ja dušš, siis veel paar lonksu vett ja pessa. Panen ta pikali, teen musi, kalli, annan auto kaissu, tekk peale ja max 10 minutiga magab.

  • Reply Mariliis 26. juuni 2019 at 10:50

    Mul praegu veel 3aastane plika ja 1,5aastane poiss (sügisel lisandub kolmas, sellele veel ei mõtle :D) magavad meiega ühes toas oma voodites. Suurem uinub nii, et kutsub issi kaissu, issi teeb natuke pai ja üldiselt 5-10 minuti pärast magab nohinal. Teise kõrval passin mina, laulan mõmmi laulu, rongisõitu, ehitame maja või mis iganes see õhtu parasjagu sobib. Kui alustan sobimatu lauluga, vehitakse käega ja kui piisavalt kiiresti laulu ei vaheta, vehib see väike käsi vastu mu suud. Okei, uus laul, ehk sobib. Teen pai, räägin rahulikult, et pane nüüd silmad kinni, aitab kaisuloomaga sahmerdamisest, kas sa tahad nüüd seda tekki või ei taha, miks sa voodist välja tuled, jumala eest, mine tagasi pikali ja pane need silmad nüüd kinni, ma näen ju, et sa oled metsikult väsinud, arghhhh!!! Ja siis küsib ta potile 🤦 Lõpuks rahuneb, laulda ma enam ei viitsi, hoian kätt kõhu/selja peal, need väikesed silmad vajuvad kinni ja ma mõtlen, et kuidas üks väike inimene saab nii armas olla 😍

  • Reply G 26. juuni 2019 at 10:46

    Beebi on eilse seisuga 5 kuune ja ma tunnen kuidas ma surmale 5 senti veel võlgu. Ta mitte kunagi ei arva, et ta peaks magama. Ok esimesed 2 nädalat oma elust vist sobis see magamise värk. Aga juba kuuajasena oli päevi kus üritasin teda 7 tundi järjest magama panna ja ta lihtsalg ei magaaaaaaa!!! Kõik küsivad kuidas see võimalik ok, ma ei tea ise ka, aga on. Eile õhtul sain ta tissiotsas magama ja ta ärkas 1,5h jooksul 5 korda, tundsin ka kuidas eluisu vaikselt kaob ;D esimesed 3 kuud magas päeval vähemalt vankris, nüüd ei sobi see kaa. Ma olen ka nii väsinud, et mu elu päevad kulgevadki selles rütmis, et ühte kutti magama sundida :D

    • Reply Mari 26. juuni 2019 at 11:51

      Tuttav tunne.. Puhkan suvilas 4k ja mees pealinnas tööl. Eile helistasin talle ja küsin, mida ma valesti teen, et laps eiei taha magama jääda.
      Vähemalt pole ainus, kel esimesed 2n olid lapsel ilusad ja rahulikud ning pärast hakkas trall pihta

    • Reply Liis 26. juuni 2019 at 12:12

      Mul on tapselt sama saatus. Hetkel laps üheksa kuune ja asi naaatukene parem aga ikka magama minemine selline keberniit, et sure maha nohh

    • Reply S. 26. juuni 2019 at 12:36

      Võib-olla on sulle sellest juba tuhat korda räägitud, aga kas B12 puudust pole? See viib tihti selliste uneprobleemideni. Kui kindlalt B12 taset ei tea, soovitan mõnenädalase kuuri teha.

  • Reply Karin 26. juuni 2019 at 10:41

    Ootan sind 🙂 2 aastse enamus kordadest viin oma tuppa voodisse, seal mângib natukene ja magab hommikuni. 2 kuune nagu ikka rinna otsas veel.

  • Reply Tibu0 26. juuni 2019 at 10:40

    3-aastaseid kaksikuid magama panna on õuduuuus. Eile üks jäi isegi kella 21 ajal. Aga siis teine jauras juua-pluusivahetada-pissida-juua jne tunnike veel. Lõpuks valetasin,et lähen korraks oma tuppa… Siis poole tunni jooksul jäi igavusest magama.

  • Reply Triinu 26. juuni 2019 at 10:39

    Minul on põnn kuue kuune ja vanem laps kuue aastane. Vanem laps jääb juba aastaid nüüd ise magama aga kuue kuusega nägin ma esimesed kuud mega vaeva,ainult süles kussutades jäi. Nüüd kuskil kaks kuud on elu lihtsamaks läinud. Mässin teki sisse,lutt suhu,muusikatoos mängima ja teise tuppa. Juures passides ei jääks ta ilmselt elus mul magama aga niimoodi üksi voodis jääb ilusti. Ootan ka külla 🤣

  • Reply Kertu 26. juuni 2019 at 10:36

    Mul oli terve repertuaar laule, sest ennast hakkas see mõmmilaul ära tüütama. Näiteks Untsakate Kolm Sõpra on mõnusalt pikk laul :D Õlle ja viina asendasin seal kalja ja piimaga :D
    Esimese lapsega hüppasin pallil ja laulsin ning ta magas selle peale kenasti, päeval nii 2-3 tundi ja öösel ärkas ka mõni üksik kord. Väga mõistlik laps oli ;)
    Teise lapsega hüppasin pallil nii tunnike, ta magas päeval täpselt 24 minutit korraga ja öösiti ärkas ka iga paari tunni tagant. Kärus magamist ta pärast 4-kuuseks saamist ei tunnistanud ning kaalus juba 4-kuuselt kena 9 kilo. Lisaks mäletan, kuidas ma ronisin 8 kuud rasedana tema pisikesse narisse ta kõrvale, et ta magama jääks ja lõpuks magasin mina, tema oli läinud kakakunsti seintele tegema :D
    Teise lapsega hüppasin pallil, laulsin, pikutasin ja andsin tissi ja veetsingi nii suurema osa oma ajast :D Öösiti oligi tissi otsas koguaeg, sellest olen saanud ka pitsunud närvi abaluude alla, sest magasin alati ühel küljel, et beebi voodist maha ei kukuks. Kuskil 10-kuuselt oli ta nõus vankris magama, seega veetsin ka kõige hullema tormiga rõdul pooltunnikesi teda magama kõigutades :D

    Ahjaa, kõik nututa uned, päästke meie uni jms on mul läbi loetud ja katsetatud, aga mu lapsed on lihtsalt nii tahtejõulised. Lisaks kuulsin, et vähese unevajadusega lapsed on geeniused. Praeguseks 14-,10- ja 8-aastased tüdrukud on mul tõepoolest päris kirkad kriidid :) Õhtul käib väiksemaga see magamaminekutrall küll aegajalt, aga vähemalt hommikuti on nad õppinud magama :D

    • Reply Kertu 26. juuni 2019 at 10:38

      Vaatan, et seni on ajud veits pehmed, et kolmanda lapse asemele uuesti teise lapse kirjutasin :D

  • Reply Sisisjs 26. juuni 2019 at 10:35

    Ma unistan ajast, millal laps oma voodis magama jääb. Ta on 6 ja siiani tassime teda enda voodi. See draama, kui peab enda voodi magama minema… ma lihtsalt ei viitsi😂😂😂

  • Reply Sokk 26. juuni 2019 at 10:33

    Harjuta lapsed oma tuppa magama. Nats imelik, et kõik ühes voodis magate.

  • Reply Anu 26. juuni 2019 at 10:32

    Ma küsiks hoopis, et kust need ägedad vahepildid seoses emadusega pärit on? 😆 No lihtsalt precious…

    • Reply Mallu 26. juuni 2019 at 10:57

      Pildi peal kirjas ka, rosie made a thing vms :)

  • Reply C. 26. juuni 2019 at 10:28

    Mul õnneks ainult üks laps. Aga see laps vihkab magamist. Iga õhtune magama panek on kohutav. Lihtsalt kohutav.
    See, et ta ise uinuks on üks suur suur hele sinine unistus tuhande maa ja mere taga. Lähim variant ise uinumisele on see, et minu süles olles peaaegu magama ja siis tõstan voodisse. Siis joriseb tunnike edasi ja siis jääb magama. Vahepeal sada korda uuesti sülle võttes ja uuesti voodisse pannes.
    Olen proovinud ka nii, et sülle ei võta. Aga peale kolmandat tundi olen alla andnud ja ikka sülle võtnud.

  • Reply Merka 26. juuni 2019 at 10:20

    Kunagi, kui laps väiksem oli siis tramburaitasin teda magama, küll kiigutades ja paitades. Tal oli komme lihtsalt võidelda magama jäämisega ja karjuda täiest kõrist. Selle vältimiseks hakkasime liikuma õhtul enne tema magama minekust igaltpoolt ära, et ta autos magama jääks. Vahel saigi lihtsalt tühja tiirutatud kuni härra kavatses kustuda. Mingi kahe-kolmeselt läks ilusti maga äkki kerge kuuke ja siis hakkas jälle pihta tramburai, siis aitas telekas (panime talle tuppa teleka ja vahtis seda voodis kuni kustus). Alles neljaselt hakkas ilusti magama minema ja nüüd paar aastat olen pannud talle maki käima, soovinud head ööd ja nii lihtne see on (no tegelikult pole alati päris nii lihtne enamus ajast tal ikka tuleb midagi meelde, mida mulle rääkida või mida vaja oleks. Ja no ei saa unustada kuidas ta mitte kunagi ei ole väsinud ega taha magada). Ma absoluutselt ei igatse seda poole aastase ja kahese vahele jäävat magama mineku aega :D

  • Reply Kaia 26. juuni 2019 at 10:18

    4 last – 8a ja 6a lähevad ise voodisse õnneks. 8kuused kaksikud panen voodisse, kalli, musi ja lähen toast ära….. Aga läheb mingi 5 min mööda ja siis hakkab jorin pihta.. Nii ma seal olen, jooksen ühe juurde, lutt suhu, põsele pai, kussu kussu.. Jooksen teise juurde, lutt suhu, põsele pai, kussu kussu ja nii umbes miljon korda kahe vahel 😀😀 ma juba ootan kuna nad ka ise magama jäävad 😀

  • Reply Kristina 26. juuni 2019 at 10:16

    Mind võid ka kiviga visata, ma oma neljasele ütlen et mingu pesku hambad ära ja pangu tuduriided selga ja voodisse. Läheb teeb ära ja kui vaatan et tal kõik tehtud ja ootab mind voodis siis musi ja kalli ja tuttu. Ise võin rahulikult veel minna telekat vaatama jne, enamasti uinub 5-30 minutiga voodis ise, oleneb kui väsinud on. Isegi kui veidi aega üleval on siis on vaikselt voodis pikali ja ootab und 😅🙄

  • Reply M 26. juuni 2019 at 10:14

    Laps kohe 6-kuune, magama panen rinnaotsas, st süües jääb üldiselt magama. Viimasel ajal tuleb ette, et sööb kõhu täis ja hakkab väga valjuhäälselt end ühelt küljelt teisele kruttides end magama sättima. Niisama teeb hääleharjutusi kuniks ära vajub. Selle pesle läheb 30min-1h 🤯🤣

  • Reply Mari 26. juuni 2019 at 10:13

    Mul neljane ja siis üks 7 kuud noor beebi ka :) Beebiga oli esimene poolaasta imelihtne – panin voodisse ja ta magas. Ka neljasega oli lihtne – saatsin voodisse, mängis oma mänguasjaga ja magas. Nüüd on “puhkus” läbi – beebi tahab lähedust ja jauran seda mõmmilaulu ning hoian teda kaisus. Neljane keeldub magama minemast, kui emme magama ei tule. Keeldumise korral ajab beebi üles ja seejärel väidab, et ei saa magada, sest beebi nutab :D Seega minu õhtu saab läbi kell 9 minnes koos lastega voodisse. AGA! lohutan ennast sellega, et see aeg on tegelt niiiii üürike ja mul ei peaks kahju ka mitte olema, et ei saa mingit seriaali vaadata.

  • Reply Marjatta 26. juuni 2019 at 10:09

    5 poole aastane sipleb oma voodis, kuni magama jääb. 1,5 aastane tissib ka jääb magama. Magab meie voodis. Ja kui söödes magama ei jää, siis teesklen magamist ja varsti jääb ise magama. Loodan, et nüüd ära ei sõnunud😊

  • Reply Vaike 26. juuni 2019 at 10:07

    Mari jutu peale meenus, et ma tegin teadlikult seda, et ronisin 6htul samas majas elavate sugulaste juurde ja kustusin seal teleka ette ära, sest siis viidi mind süles kaks korrust ülespoole ja sätiti edasi magama nii, et mina ei pidanud ise voodit tegema. Toimis m6da aega, siis aga hakati juba üles äratama, et kao koju nüüd. :D

  • Reply Merje 26. juuni 2019 at 10:07

    Suurema lapsega on lihtne,(Mari vanuse )saadan tema tuppa magama, teeme musi ja kalli ja head ööd. Väiksemaga(1,6a) on natuke keerulisem, Vahest veab ja jääb pudelit juues magama, aga iga jumala kord ta väänleb ja vingerdab ja näpistab ja topib oma jalgu mulle näkku.

  • Reply C 26. juuni 2019 at 10:06

    Kohe 2 aastane kutt ja panen ta oma voodisse, natuke joriseb omaette ja magab. Ise vaatan teises toas filmi ja heegeldan rahus 😂
    Ootan külla sind 😂😂

  • Reply Krista 26. juuni 2019 at 10:05

    Mul lapsed 7- ja 5-aastane. Suurem on kogu aeg rahulikult maganud. Mingit probleemi. Saada voodisse, soovid head ööd ja magama ta jääb. Väiksem on kehvema unega ja vajab pidevalt juures istumist. See on nii väsitav, eriti kui ta veel nii unine ei ole, et kohe minuti pealt magama jääks. Teine kord istun tema kõrval tund aega…… vähemasti lubab telefoni näppida. Varem pidin käest kinni hoidma või kaisus hoidma, siis jäin küll korduvalt enne teda magama. Ja öösel ärkab ta ka endiselt üles. Siis tuleb jälle kas kõrval istuda või ronib meie voodisse. Aga räägitakse, et see kunagi läheb üle. Eks siis näis, äkki pean 18-aastasel ka unelaulu laulma ja käest kinni hoidma :D

  • Reply K. 26. juuni 2019 at 10:02

    Mul endal lapsi ei ole aga mõned aastad tagasi pidin venda magama panema kui ema öösiti tööl oli ja nii alates sellest hetkest kui vend oli 1,5a.. Igaõhtune rutiin algas sellega, et vend valis välja asjad, mis vanni kaasa võtta ja mängis seal mõndaaega, peale pesemist pidzaama selga ja valisime koos välja raamatu mida vaadata ning kui sellega kõik panin lapse tema voodi ja teki peale, andsin kaisukad kaissu ja ise läksin teise tuppa. Vahepeal käisin vaatamas, kas magab või mitte aga 90% ajast see toimis ja jäi ilusti voodi magama..

  • Reply Margit 26. juuni 2019 at 10:01

    Magame kolmeaastasega ühes toas. Ta tahaks muidugi meie voodis magada, aga meie tahame, et ta magaks oma voodis. Viimasel ajal oleme kasutanud sellist taktikat, et surume kaheltpoolt ta keskel kokku nii, et tal on seal ebamugav ja kitsas ja siis ronib vabatahtlikult enda voodisse :D Aasta vanemad.

    • Reply Reena 26. juuni 2019 at 10:46

      Hahahhaha, ei ole võimalik 😂😂😂 vaene laps 😀

    • Reply Lily 26. juuni 2019 at 16:30

      Hahaha, tore jutt :D

    • Reply Sandra 27. juuni 2019 at 16:52

      Geniaalne :D

  • Reply S 26. juuni 2019 at 10:01

    Suuremale (1,5 aastasele) peab laulma mõmmi unelaulu kaks korda. Samal ajal ise istun kiiktoolis ja laps on kallikaisus. Vahepeal jääb sellel ajal juba magama, vahepeal voodisse tõstes ärkab või on endiselt veel ärkvel ja siis ta kas jääb ise magama või hakkab ennast paljaks kakkuma ja jutustama.
    Pisikene (2 kuune) tuleb voodisse kaissu ja siis röögib ja hakkab uinuma ja siis röögib ja hakkab uinuma ja siis röögib ja paar tundi hiljem äkki jääb ikka magama ka.
    Kuna mina tavaliselt panen pisikest magama, siis suurema saan issi või vanaema kaela lükata.
    Aga kui aus olla, siis tahaks uneajaks kodust ära joosta. Võibolla jookseks päeval ka tegelt. Öösel on ainult hea, lapsed magavad rahulikult. Ja tõesti need väikesed saatanad näevad magades välja nagu väikesed inglid. Mis värk selllega on?

  • Reply Piret 26. juuni 2019 at 09:54

    Tule viska siis mind kiviga, sest just nii on. 😂
    Kaks poissi, 5-aastane ja 1aasta 4 kuu vanune. Kui uneaeg siis pesu, hambapesu, voodisse lapsed ja ise lähen teise tuppa. Ja enamasti 10 minti hiljem on nohin. Nooremat peab vahel pikali tagasi kupatama, aga üldiselt käib see magamaminek lepasereega. 😉

  • Reply Kairi 26. juuni 2019 at 09:54

    No ütleme nii et suurem laps õnneks kustub ise AGA siin on ka agad 😁 sest tihtipeale kui pisemat tuttu sätin siis on suuremal vaja mööda elamise ringi tuiata 😁 pisemaga üldiselt tuleb jalutada kogu aeg ja näidata et kõik juba tuduvad ( mänguasjad , autod õues jne) aga üldiselt ta ikka ukerdab voodis päris pikalt ja topib oma näppe mulle silma ( kui teesklen et magan) ja ofc see arusaamatu beebijutt – tihti tuleb jututuju just enne magamaminekut ja vahel tundub et see kestab sajandeid 😁

  • Reply Enelin 26. juuni 2019 at 09:52

    Pean tõesti ütlema, et panen lapse voodisse, ise lähen toast välja ja vaatan Seitsmeseid uudiseid ja laps uinub ise ja magab hommikuni. Mitu kuud see rütm. 1a 1k vana.

    • Reply H2 26. juuni 2019 at 11:28

      Vaatan et jube palju on neid, keda tahaks kiviga visata. Mu 3,5a vihkab magamist juba sünnist saati. Põhjus miks mul rohkem lapsi ei ole ega tule.

  • Reply Ave 26. juuni 2019 at 09:27

    Lapsed on 2 ja 4 aastane. Ma ütlen, et nii oma voodisse, tuduaeg. Lähevad oma voodisse, võtavad kaisukad kaissu, tõmban kardina ette, teen musi ja ütlen silmad kinni ja tuduaeg. Siis kustutan tule, panen ukse kinni ja lähen alla korrusele mõnda filmi vaatama. Ja nii iga õhtu :)

    • Reply Liisi 26. juuni 2019 at 09:49

      Sama…mul 1-aastane ja 3-aastane. Hambapesu, unejutt ja magama. Unejutud eraldi neile, sest magavad eraldi tubades. Lohutuseks neile, kelle lapsed trallivad unedega, siis….küll see kunagi läbi saab 😅

    • Reply Jaana 26. juuni 2019 at 09:57

      Good luck Ave, sina oledki see kelle Mallukas nüüd üles otsib :D haha. Ei aga tegelikult, oled väga õnnelik naine sel juhul :) Nii tore kui mõned asjad on paigas ja lapsed koostööd teevad, eksole?

  • Reply Vaike 26. juuni 2019 at 08:57

    https://www.youtube.com/watch?v=noW4rnDl30E Raudselt oled näinud, aga nii head tüübid lihtsalt :D

  • Reply Mari 26. juuni 2019 at 08:57

    Mul 4k ja eile tundsin, et anna jumal kannatust, kuna 2’5h panin magama teda.
    Algus paljulubav, peaaegu jäi tuttu ja siis hakkas röökima. Ja röökis nagu oleks tapma hakanud teda… Mõtlesin, et äkki hambad/igemed häirivad, ei häirinud.. Mõtlesin, et äkki olen veidi eemal olles rahuneb maha ja vb ajan ise ta närvi aga ei.olnud ka sellest.
    Tuli välja, er gaasivalu endiselt ajas,last karjuma.
    Ma.see õnnelik, kelle lapsel on o lnud pikalt gaasivalu ja nüud vaikselt asendub see hammastetuleku valuga.
    Jejeeee, tunnen end sita emana, kuna ei saa aru miks ta karjub/karjus ja siis närvitsen ise lapsega ja siis veel sittem tunne

  • Reply Mari 26. juuni 2019 at 08:40

    Mul ainult üks ,4k beebi ja ikka on päevi , kus põhimõtteliselt nutan omaette, et miks ta eimaga ja miks ta end üles rapsib ja mu peale siis karjub.
    Ma see õnnelik “võitja” , et lapse oli/on (jumal seda teab kas on läbi või mitte) gaasivalud pikalt ja nüüd iniseb hammaste tuleku pärast.
    Eile olin nii endast väljas, et lugesin magamistoa ukse taga 30ni, et äkki ajan ma ta röökima. Ei toiminu, hoopis gaasid tahtsid väljaajamist.
    Hetkel tunne, et mu laps ainul oskabki nutta ja mul allergia ta nutu vastu

    • Reply Piret 26. juuni 2019 at 09:57

      Ma võin “lohutada”. Me saime gaasivaludest ja gaaside tõttu ärkamistest lahti alles 14 kuu vanuselt. 😐 magama jäi ruttu aga öiseid ärkamisi oli palju.

  • Reply Geidi 26. juuni 2019 at 08:05

    12a ja 4a pole suur probleem. Lähevad voodisse, mina kobin pisema juurde ja loen raamatut. Kui läheb hästi, siis loen 15 minutut ja laps magab. Vahel loen pea tund. Vahel on nii üüratult igav raamat – laps ka paitab juukseid- noh siis magan mina esimesena. Aga pisemana.Oh jh. Ma parem ei meenuta :D
    Vahel paneb suurem poiss pisema magama. Kui ta ise tahab kaua üleval
    olla või kui pisike venna tahab.
    Issi ei saa neid magama panna, sois nad jutustavad poole ööni-issi ei viitsi raamatut lugeda ja parem on siis jutustada.
    Ahjaa 2aastat tagasi jõulude ajal ei pidanud me lugema vaid meil on mõned audioraamatud. Lemmik oli Kalevi päkapiku oma. Noh plaadikarpi nähes ihukarvad tõusevad püsti :D :D
    Aga vahel audioraamatud päästavad, kui mul on õhtul miskit teha vaja.

  • Reply Marileen 26. juuni 2019 at 07:20

    Ma arvan, et Mari ja Lende peaksid oma voodis magama hakkama. Minu laps magab oma voodis ca 5 kuuselt, voodi muidugi enam vähem meie kõrval. Tõstan voodisse ja annan piima kätte, kui söòdud siis tavaliselt magama. Mõni õhtu paneb tund aega mööda tuba ringi ja siis tõstan teda kogu aeg voodisse tagasi, sest näha on, et laps tahab magada. Ja ise magamise teesklemine aitab samuti :D

  • Reply Rutt 26. juuni 2019 at 01:43

    Mul lapsed 7a, 5a ja 9 kuud. Ja ikka olen saamatu ema ja ei oska neid magama panna :D Nii et Sinu kirjapandu tõi mulle vaid puhast äratundmisrõõmu, et kellegil teisel ka nii “toimekad” õhtupoolikud on! Praegu on kell 2.33 hommikul ja sain lõpuks magamistoast tulema, jee. Nüüd peaksin olema megaproduktiivne ja tööasjad tehtud saama, khmm. Eks see jaanilaupäev veits lükkas graafiku ju sassi ka… (ah keda ma lollitan, meil ei ole ju graafikut). Lohutuseks mainin, et me elame kahetoalises korteris ja seega magame kõik koos ühes magamistoas, nii et pole ka kuhugi teise tuppa või korrusele võimalik magajaid-segajaid eraldada. Aga räige võrdlusena toon oma mehevenna, kes väidetavalt loeb lapsele numbreid ühest kümneni ja siis laps juba magabki! Nagu wtf – on see laps üldse inimene või?

  • Reply Miki 26. juuni 2019 at 01:00

    Hah, ära nüüd kiviga viska aga oma 6 aastasele loen muinasjuttu, annan musi ja lahkun ta toast. Oma aastase panen tema voodisse pikali, ise vaatan ilma heli ja maksimaalse tumedusega telekast nt TLC pealt seda paksude saadet kus nad aastaga üritavad alla võtta. Igakord kui ennast püsti ajab, panen uuesti pikali. Üldiselt magab mingi 10 minutiga. Ja siis algab oma enda aeg, mida ma mitte magades veeta ei soovi :D

  • Reply J 26. juuni 2019 at 01:00

    Mu esimesed sõnad olid selle sama laulu pärast mõmm-mõmm 😂 ema laulis julgelt tunde järjest, et magama jääksin. Siiani täiskasvanuna on magama jäämine väga pikk protsess.

  • Reply Merle 26. juuni 2019 at 00:19

    Kell 22:”poisid, voodisse! Telefonid ära!”
    “Poisid, vaiksemalt!”
    “Poisid, päriselt, rääkige vaiksemalt, ma ei kuule telekat!”
    Kell südaöö paiku:’POISID!!!”
    Ahjaa, vanused 9 ja 11.
    Ehk – see on möödu, pisut ehk muutub kõigest.
    Aga magavana on nad armsad ka nii suurena 🙂

    • Reply Geidi 26. juuni 2019 at 08:08

      Oi kui tuttav :D