Teate ma eile istusin autos, kuulasin Nublu Oksana laulu ja mõlgutasin mõtteid. Et vanasti oli blogi mu jaoks nagu mingi välja elamise koht. Sain tulla ja lihtsalt ära rääkida, mis iganes hingel oli. Nii palju oli seda, et ooojaaa, ma olen ka nii mõelnud, ma olen ka nii tundnud. Eriti just, kui esimene laps sündis. Ikkagi esimene kogemus ja paljude asjadega andis see täiega jõudu juurde, et kui keegi patsutas virtuaalselt õlale ja ütles, et ah, mul olnud samamoodi ja kõik saab korda. Ma olin täitsa vaba ja usaldasin teile (lugejatele) suht kõike enda elust. Miks ka mitte. Suvaline naisterahvas kuskilt Õika paneelmajast, mis vahet seal on, mida keegi arvab, või kes minu tegemistest midagi teab.
Nüüd on aastad mööda läinud ja kurat, kus pean ennast tagasi hoidma. Ei saa teile tulla rääkima mingisuguseid asju emotsiooni pealt või lihtsalt jagamise mõttes, sest kohe on kaarnad kallal. Lastest ei tohi rääkida! Lapsi hakatakse mõnitama! Sinu lapsi hakatkse kohe eriti mõnitama! Kui sa tunned nii või naa, oled sitt ema, sa ei oleks tohtinud lapsi saada. Mees on sul mõttetu. Leia päris töö endale ja ole vait, kedagi ei huvita su jutt! Kui kirjutan positiivseid asju, olen “igav” ja kui negatiivseid, siis tullakse ohkama, et issand, sa ainult halad ja vingud ja oled nii negatiivne inimene, et lausa võimatu lugeda su blogi.
Vanasti oli mul lihtsam olla kuidagi mina ise. No kasvõi räägime piltidest ja asjadest. Ei olnud mul mingit võimalust kuskil meigis käia, ei teadnud ka kedagi, kes teha oskaks. Pilte panin blogisse ja instasse, aga need olid alati nn suvakad. Et noh, midagigi on, mis vahet seal on, milline ma seal välja näen. Nüüd on justkui surve, et ikka ole fit. Ole sale. Ole meigitud. Ole ilusasti riides. Ole puhtas kodus. Ära nuuska soki sisse. Nagu SHIT! Let me out! Kuidas ma sattusin siia, et ma olen nüüd mingi Mallukas, kes peab olema üht, teist või kolmandat moodi.
Ma tahaks olla enda moodi.
Ma tahaks teile rääkida, et ma vahepeal kardan, et mõtle kui ma eksisin kunagi, et head suhted on sellised, kus pingutama ei pea. Aga ma ei taha, et kõik hakkaksid mulle anonüümselt mingisugused diagnoose ja ärapanemisi tegema. Et umbes tahaks rääkida nagu sõbrannale ja sõbranna ei ütleks ju sulle, et aa what, ma pole kunagi nii tundnud, küllap sa oled lihtsalt nii värdjas naine, et peaksite vb lahku minema. Et sõbranna ei ütleks, aga netis, kurat, öeldakse. Ja kui ma alustades tulingi niiöelda usaldavalt ja süda valla, siis nüüd ma olen nagu mingi skeptiline tont, ei julge eriti midagi öelda, sest ma ei jõua heiti saada. Tüütu on. Kes jõuaks?
Me kõik elame ju oma elu mingit moodi, kuidasiganes mugavamaks ja paremaks peame. Ja mõtle kui iga teie valikut keegi kuskil urgitseks. Et oled poes ja tuleb keegi ligi, et nojah, kook korvis jah? Ütleme nii, et sa ei peaks seda sööma! Või laps hakkab kuskil avalikus kohas nutma, siis tuleb keegi ja mainib üleolevalt, et nojah, ilmselt sa temaga tegeleda ei viitsi ja selle pärast ta sul selline poolretakas ongi.
Ning jah, ma TEAN, et ma ei PEA blogima. Et ma võin ju siis vait ka olla, kui mind häirib negatiivne tagasiside. Aga nagu, ma ei taha vait olla, mulle meeldib igasugune tagasiside, kui see on viisakas ja mõistlik. Et mai saa aru, miks peab kohe nii kuri olema ja mölisema võõraste inimestega, nagu näiteks mina. Omast arust kellelegi halba ei tee, aga ikka olen nagu mingi kellegi vanaema kuskil mättasse löönud ja haual tantsu pannud, et kõik mis ma teen, jääb ette.
Mulle meeldib kirjutada. Ma ei oma väga suurt privaatsusevajadust ja ma ei pelga oma kogemusi jagada selle pärast, et mul piiinlik või häbi oleks. Leian, et selliste omadustega passib inimene päris kenasti blogijaks. Ja nagu näha, siis ma talun ju ka ära kõik selle negatiivse, mis mul üle jääb, kui blogida tahan. Lihtsalt elangi nii, et kui nädal aega ei juhtu mainima, et lastega midagi teinud olen, siis saan kohe teada, et küllap ma neid vihkan ja ei hooli neist. Ja kui teen midagi, siis parastatakse kohe, et nojah, eks oli vaja millestki blogida, muidu poleks raudselt teinud! Et nagu, ppl, plz ??♀️
Tegelikult ei tulnud siia üldse halama ja anuma, et ouuuu, pliis ärge võtke mu kallal. Tahtsin lihtsalt hingelt ära saada, et ma ausalt igatsen ise ka neid aegu, kus ma sain tulla ja ohata, et persse, tööl ülemus võiks endale midagi sisse istuda, kopp ees, tunnen ennast ebakindlana ja värdja tondina, loodan, et homme on parem päev. See muidugi oli suvaline näide, sest ma olen ise enda ülemus ja ma ei soovi eriti miskit sisse istuda, sest omg, kellel sellisteks asjadeks aega oleks, aga laias laastus nüüd ma ei saaks seda iial endale lubada, sest kui ma käiks tööl, siis mu ülemus ilmselt teaks, et mul oleks blogi ja saaks pahaseks sellise soovituse peale. Ja kindlasti ei kasuta hea ema väljendit “sisse istuma”. Ja kindlasti ei oleks mõistlik ennast haavatavana näidata, sest literally iga kord kui seda blogis teen, siis on need kurjusekollid nagu šaakalid vere lõhna peale kohal ja hakkavad kohe äigama. Oled jah värdjas! Oled jah tont! See ei ole asi, mida vast keegi tahaks kuulda, kui niigi tuju kehva ja kurbus pea, ega ju.
Muuseas, mul ei ole üldse praegu mingit kurbust peal, ei tunne ennast värdjana, Kardoga on ka vist kõik korras, lapsed on tragid ja nunnud, isegi kodu on korras, et pole nagu halada millegi üle. Aga lihtsalt on teemasid, mida tahaks arutada ja rääkida, aga ei julge. Ei taha, et mind või lapsi narrima hakatakse I guess?♀️ Ma olen isegi kunagi mõelnud, et teeks anonüümse blogi, siis on hea, saaks vabalt jaurata suva mis teemadel, aga ma ilmselt jääks kohe vahele, sest ma oskan ainult seda moodi kirjutada, nagu ma siin seda teen ja ilmselt oleks veits kahtlane, kui ilmuks blogija, kellel kolm last ja mees ja töötab…arvutis 😀
Lõpetuseks teile üks pilt, kus ma olen kõikide standardite kohasel üles löödud, nagu tõelised naised netis on. Õnneks te teate, milline malakas ma tavaliselt olen, et tean ise ka, et teid ma juba ära ei peta ?
50 kommentaari
Sellise päikesega ei näe ekraanigi seal heinapalli otsas ? Mul mehega ka tülisid pole, kaks aastat koos ja ilgelt armunud. Näen, kuidas vahest keegi üritab, et noh! kas tüli ka majas? ehitasime koos kodu ja meil nii sama maitse, et ei tulnud ühtegi vaidlust. Käime palju reisimas ja seal pole ka mingit stressi. Tundib imelik, kui standartne suhe on karjudes, solvudes ja nokkides suhtlemine. Me oleme siis nii igavad armunud olevused.
Ah, kaks aastat pole sittagi ka 😀
Ah, kui sa ka istuksid endale midagi sisse, siis nagunii ainult selleks, et blogis tähelepanu saada, teame-teame.
Aga ma olen ise ka mõelnud, et isegi minusugusel mittekuulsusel käib vahepeal neid hälvikuid. Üks just ütles, et ta ei viitsi iial ühestki postitusest üle kolme esimese lause lugeda, aga … ja siis hakkas mingit valimatut möla tulema. 😀 No ja mul on alati hea meel, et mul on neid paar, mitte kümme, nagu sul. Ja et ma ei koti kedagi piisavalt, et perekoolis oma teemasid saada.
Ehk siis nõme on see, et värdjaid on palju. Jah.
õnneks oleme meie alati normaalsed, eks 😀
Mu ameeriklane ütleb selle kohta, et kui igal pool sitahaisu tunned, vaata, ega vunts sitane ei ole. Aga ma keeldun, ma TEAN ju, et teistes on asi.
Oh, ära muretse, Mallu. See käib tuntusega kaasas.
Eks sa ise ütlesid selle välja- kui olid suvaline tädi Ôikalt, ei jäänud sa kellelegi ette. Lugejad said end sinuga samastada ja sinu seikluste/juttude üle heatahtlikult naerda.
Praeguseks oled sa paljude “kastist” välja roninud ja tahetaksegi sul tiibu kärpida, et sa ikka nö edasi ei areneks, veel edukamaks ei saaks. Sulle endale vôib tunduda et ah, mis edukas mina olen, aga ju see nii on vôrreldes mineviku-sinaga. Vôta seda lihtsalt kui komplimenti ja tee ikkagi nii nagu sa ilma teiste kriitikata teeksid. Sa oled chill inimene ja ei viitsi kedagi kadetseda, aga paraku tüüpilisele eestlasele kes ise oma elu eest vastutust ei taha vôtta, jääd sa ette.
Minu arust sa oled kift tegelane, jälgin hea meelega sinu edusamme ja elan kaasa.
Ole tugev ja püüa lihtsalt kôike mis sind ei toida, ignoorida. Eesti on siiski suhteliselt turvaline ja pisike. Mônes teises riigis tuntud olla oleks kôvasti jubedam.
Aga mulle meeldib arukam ja tasakaalukam Mallu P A A A L J U R O H K E M !!!
Inimesed on tõesti tänapäeval väga negatiivsed. Ükskõik kus kommentaare lugeda alati on platsis jubedad vingujad. Mulle meeldib väga Mallu , kes blogib otsekoheselt, see on nii ehe ja pole mitte midagi ilustatud. Ootan väga , et julged jälle kirjutada nagu vanast , sest nagu näha on siis vahet pole kas kirjutad kõigest heast on need samad negatiivsed inimesed platsis ja ikka ja jälle nad leiavad midagi mis valesti.
No nii on jah :/
ma muidu ei arva, et sa halb ema oleks, aga no näidata telekas kuidas su laps nina kolle sööb ei ole ka päris ok mu arust
Ok ma edaspidi monteerin oma saated teisiti kokku, siirad vabandused.
minu arvates on see väga tavaline, et lapsed teevad igast kahtlast sitta. Kui teed saadet, kus näitad oma perekonda, on loomulik, et näitad ju vähemalt mingit osa reaalsusest. Kus elavad sellised lapsed, kes oma kolle ei söö? Või vähemalt pole proovinud 😀 Mind väga häirib selline inimeste feik-vagadus.
Kas see on asi, mida teleekraanilt vaadata?
Äkki sa siis ei vaata, kui sa ei taha, see on sulle vastumeelne ja sulle ei meeldi ja sinu arvates ei tohi seda näidata ega vaadata.
Oh jessss, lõpuks ometi!!! Mul on koguaeg see kergelt kripeldanud, et raiud seda “õiges suhtes ei pea vaeva nägema” asja. Maailmas on niii palju katkised hingi, kes ühel või teisel põhjusel ei suuda ennast avada ja omavad igasuguseid veidraid kaitsereaktsioone. Kujutad ette, kui armas see on, kui keegi armastab neid tingimusteta ja isegi, kui peab vaeva nägema, loob neile toetava pinnase, et nad saaksid vaikselt avaneda ja ka uuesti armastama õppida. Kui kõik heidaksid sellised inimesed kõrvale, sest peab vaeva nägema, siis kui paljud mehed ja naised jääksid armastuseta!?
Aga sul tundub nii tugev kogukond olevat. Las see lohutab sind, et ükskõik, kus suunas need tuulelipud lehvivad, su seljatagune ei kao kuskile. Seega kirjuta nii, kus torust tuleb, sest neid ilusaid fassaade leiab igalt poolt, aga Mallukat on ainult üks! <3
Sul võib õigus olla jah 😛
Hehhee, tere tulemast täiskasvanute maailma.
Kahjuks ei pea olema isegi blogijaa, et teistele hambusse jääda. Ma olin aastaid tagasi väga avatud meelega, siiras suhtleja ja arvasin, et leidsin kiirelt sõpru endale. Noo selgus, et inimesed ei olegi ilusad ja head ning leitud sõbrad on sõbrad vaid siis, kui neile sobib v vajalik- muul ajal näriti mindki, kuigi polnud kahte sentigi hinge taga ega megabeib. Lihtsalt oolin mina ja see häiriski “sõpru” Ju neil oli.raske mõista kuidas ma julgesin olla mina ise , kes seda enam teab.
Kahju, et sa tunned ,.et pead end tagasi hoidma. Saan aru ka, kes ikka tahab kuulda “sa oled sitt ema, mõttetu tont, pane end põlema” juttu..
Nagu päriselt, laseks teistel olla sellised nagu nad on ja elu oleks kõigil palju parem. On siis vaja lugeda su blogi, kui nii jube tont osadele.tundud? Ei tea jah, ju neil endal sitt elu, sitt tuju ning enda arust “maailma parandajad, päästame malluka pere malluka käest” tegelased..
Pss , leidsin mehe eelmisest suhtest pojale Adelist logopeedi, kuna sa kirjutasid ammustel aegadel, et Mari kåis/kåib seal ja olete rahul. Mu.mees kaa.
Pss, reaalselt tead ju ise ka, et tegelikku elu seisu ja olukorda tead vaid sina ja su lähedased, ülejäänute arvamus peaks olema Meeh ju? Kergem öelda kui.teha, teantean..
Pea püsti, si##a loobitakse ka mittetuntud ja mitteblogijate suunas, kuna julgevad samamoodi olla sellised nagu nad on.. Alati on neid, kes teisi kadestavad, isegi kui.kadestamise ohvrid palja pepensiga kuuse all.
Peace
Ma ei hakka üldse rääkima, et ära tee välja jne. See oleks sama kui mees peksab kodus ja ütled, et ahh kle kannata ära. Kurat keegi ei pea olema kellegi peksukott niiet, need kuradi lambikäod käigu persse! Päris fännidele lase aegajalt mõni raamat välja, kus saad olla sina ise, sest need rotid nkn ei raatsi osta raamatut ?
Olgu, üks asi on see, et sinu kallal võetakse. See veel kuidagi mahub pähe. Nii nagu ikka kamp anonüümseid olendeid end välja elavad tuntud inimeste peal. Olgu… Ju neil ends elu nii masendav, et nad ei oska muud moodi.
Aga vot laste kallal võtmine ja nende mõnitamine. Vot seda mina ei mõista. Vahet pole, kes nende vanemad on ja mida teevad. Lapsed on lapsed. Ja milline inimene mõnitab ja ilgub lapse kallal???
Vat ei saa aru jah, ju siis on ikka nii pekkis mõnel, et ei olegi vahet, kelle kallal võetakse..
Aga mõtle, kas Sa ei tahaks võtta kätte ja teha Korolevi. Mõne Kägu näidispoomine kõikidele teistele sapistele Kägudele. Ehk hirmus lõpetavad tatipritsimise..?
ei viitsi 😀
Tunnen ise sama, aga tööalaselt. Olen samas asutuses paar aastat töötanud, aga viimasel aastal olen natuke aktiivsem olnud ja proovin ka edaspidi olla, aga mitmeid kordi on öeldud, sa alles noor ja alustav 😀 Kuigi ma olen aktiivne, sest mulle meeldib see, mida ma teen, aga ma varsti ei julge väga midagi teha ja aktiivne olla ja olla mina ise 😀 Võib-olla ainult tundub nii ja mõtlen üle, aga noh ?♀️
Ma küll ei tea kindlalt väita, aga üldjuhul kui juba arvad, et äkki mõtled üle, siis ilmselt mõtledki 😀
OMG kui nõme pilt. Miks sa heinapallil istud? See on nii feik. Miks sa kleidiga tenniseid kannad? See on nii õudne. Miks sul Mac on? Näitad, et sul on ilgelt palju pappi, kuigi ise päris tööd ei tee? Ja miks lapsi pildil pole? Sa oled vist sitt ema. Sry, see “vist” oli üleliigne. 😀 😀 😀 😀 😀
“Ära nuuska soki sisse” ??? Milline äratundmisrõõm, endalgi ette tulnud ?
Aga kusjuures jah, ma just mõni postitus tagasi mõtlesin, et appi, mis saanud on, nüüd Mallukas ka mõtleb, et oot mitu kalorit siis päevas tarbida võib… Ma olin kuidagi kurb korraks selle peale, aga tol hetkel kommenteerida ei viitsinud. Muidugi fit olemine on tore ja igati mõistlik jne, aga kaloritele mõtlemine on kuidagi liiga next level ? Mallukas on ju selline chill, kes ei põe üle! Aga samas jällegi nii arusaadav, et jutt kuidagi rohkem piiratud, kes ikka jaksab iga lause peale mingi pasarahe kaela saada? Igal juhul ma siin omalt poolt ka patsutaks õlale ja ütleks, et mulle lähevad küll igat tüüpi postitused peale! Halamised ja mitte halamised ja muidu elamised! ?
Tahaks nii midagi öelda… kuid true dat mis sa kirjutasid. Nii ongi. Kel endal puudus millestki, see möliseb teiste kallal. Soovin paksemat nahka ja kui Tartusse tuled – võta ühendust – teeme selle pagana veini ükskord ära ?!
Kas just fenomen, aga see tundub olevat enda elu jagajate ja meelelahutajate hulgas levinud. See, et keskendutakse negatiivsele. Jobudele, kes vingumise ja eneseupitamise eesmärgil kõike ja kõiki maha teevad ja mida rohkem neile vastu vaieldakse seda ägedam neil oma klaviatuuri taga ennast super erilisena tunda on, et mul on tähelepanu ja ma olen parem, sest ma mõnitan teisi. Enda elu on neil harva kui üldse korras.
Mingi aeg suudetakse neid vihkajaid mööda külge maha libistada ja keskenduda normaalsetele jälgijatele, aga lõpuks võtab ikkagi see pidev negatiivne laviin rajalt maha ja hammustatakse vastu kas kurtes või ise vihastades või kuidas iganes, mis ongi vast normaalne reaktsioon.
Mina jälgijana mõtlen alati, et ma vaatan või jälgin, sest ma tahan või mulle meeldib. Enamus inimesi vaatab, loeb, jälgib, sest see on huvitav või annab midagi juurde või tekitab normaalset arutelu ja miks nad ometi nii hullusti mingitele nõmedikele reageerivad, sest enamus massi on ju tavalised mitte mölisevad jälgijad. Miks mingid üksikud jobud saavad nii palju tähelepanu ja nende kommentaaridele vastatakse ja tehakse eraldi postitusi ja teemasid ja videosid ja põhjendatakse, miks ollakse selline nagu ollakse. Hui, sa vabandad mingite sitapeade ees, kes ainult kütust juurde saavad sellest.
Raske on muidugi ja lõpuks poeb hinge ja tahadki ennast kaitsta, aga tuli ei põle kui kütet ei ole. Sõitku sitale need lämisejad, kes vaikselt lihvivad mu lemmikuid malbeteks kõigile meeldijateks, kes enam midagi öelda ega teha ei julge ja kaobki algne põhjus, miks üldse jälgima hakkasin. Seesama veits nõme ütlus, et ega sa 500 eurone ei ole, et kõigile meeldima pead.
AAMEN selle peale, ma ütlen!!!
Kusjuures… välismaa blogijatelt, kes sellistel kirgierutavamatel teemadel, nagu feminism jne, selline idee – äkki ei peagi ise neid nõmedaid kommentaare lugema. St, oma vaimse tervise huvides võib hea mõte olla mingi moderaator palgata, kes kes kõige hullema sodi ise loeb ja eemaldab. Talle see lihtsam, sest sõim ei käi tema kohta, ja Sul ka elu lihtsam, sest Sinuni jõuavad ainult normaalsed sõnumid.
Täiega nõme ikka tõesti, päris vihale ikka ajab. Seda on tunda jah, et sa ei saa enam nii vabalt kirjutada. Nagu see Mari üksi liikumine ja talle telefoni ostmise mõte, et iga lause taha tuleb panna kinnitus, et vannun, et ta koguaeg ei ole telefonis ja siiani pole üksi aiast väljas käinud…sest et muidu mõnel haigel inimesel kohe tulukesed peas süttivad. Lihtne on öelda ka, et ou ära pane tähele… Pidevalt sellist sitta händelida on ilmselgelt väsitav ja lihtsam on neid asju oma peas edasi mõelda. Hahaa ja lootust pole ka, et need lollid otsa saaksid, nii et patsutan sind õlale ja loodan, et see läheb muudmoodi üle!
Nad ei saa jah otsa ilmselt, kuigi nii väga võiksid 😀
Lihtsalt tahaks öelda, et see on niiiiiiiiiiisitaks ilus pilt!
Aitäh!
Inimesed ongi viimasel ajal jube vihased netis.. Loen erinevates gruppides postitusi ja see on lihtsalt jube ?
Ei tea kuhu selle viha ja kadedusega minema hakatakse!??♀️
Sina ei pea sellepärast muutuma,kes vingub ja kellele midagi ei meeldi see võib ise lahkuda su lehelt ja mitte lugeda su blogi.
Sina ja su pere olete väga lahedad ❤️
Ja pilt on ka super mega nunnu?
Mina ka tavaliselt vaikne fänn sul olnud,aga selle kohapealt mõtlesin,et võtan ka jutust osta ?
Jätka samas vaimus❤️
Jah, selles asi ongi, et neile ei meeldi, aga ikka loevad ja kommenteerivad…
sul on ju hunnik sõbrannasid, kas siis nendele kurtmisest, halamisest, südame puistamisest ei piisa? oli mingil pildil neid üsna palju, et tagasisidet peaks nagu igasugust ju olema saada.
ikka on, aga just kirjutamine on minu thing olnud nii kaua kuni mäletan ?♀️
Mind tõesti paneb see imestama, kust tuleb inimestel mõte üldse internetis käia ja sitasti öelda võõrastele inimestele? Mille arvelt see aeg tuleb?
Okei, avaldad oma arvamust pere- või sõpraderingis, aga tihti ju mölisetakse nt Fbs oma nime alt. Anna asu!
Aga Mallu, no ma ei tea, kui roosamannalt see kõlab.. Sa oled hoolimata mõningasest ühiskonna survest siiski mõnusalt ehe ja aus. Hea on teada, et samamoodi kasvatad ka oma lapsi 🙂
Sina ei pea muutuma sellepärast mida teised sulle ette heidavad. Sina aja sirge seljaga oma asja edasi. Sest nagu sa isegi ütled siis ei ole absoluutselt vahet kuidas sa elad,oled,toimetad või mida kirjutad siis kellegile kuskil jääd ette nagunii. Samas on sul terve tosin endiselt neid lugejaid kes põnevusega ootavad su postitusi,kes endiselt samastuvad ja leiavad lohutust ,et uuuhh ma polegi õnneks ainuke 🙂 See ,et elud ja olud ja mõtted ja tõeks pidamised aastatega muutuvad se on ju täiesti normaalne. Se on elu. Seega jätka ikka oma rida ja ole sina ise 🙂
Erilahe pilt 😉 meenutad siin mulle ühte näitlejat, kelle nime ka guugeldades ei suutnud leida ?. Ma olen üks nendest pigem lugejatest, mitte kommenteerijatest. Ema õpetas, tead, et kui midagi tarka öelda pole, siis ole parem vait, ja nii ma siis enamuse ajast vait olen ??♀️ Aga loen huviga nii üht, kui teist sorti postitusi Sul ja vahel kui eriti samastumise tunne, siis tundud lausa siuke minu inimene ? A no kuna Sa tglt ikka võõras oled, siis lihtsalt loen ja mõtlen omaette 😀
Minu arust meenutab (koolikiusamist*) Blogikiusamist! 🙂 Ma ei saa aru miks ei võeta neid kiusajad ette ala nimede välja toomisega ja häbiposti panemisega miks vaikitakse maha ja lastakse asi nii kaugele, et inimene peab lõpetama oma töö (blogimise) ? Tänaval nad sellised inimesed kindlasti ei oleks ja kui oleks siis oleks kinnipidamist asutuses juba. Aga netimaailmas võivad teha mis tahavad v. Näiteks: mind nii häirib kui on artikkel Õhtulehes presidendist ja all kommentaarid, et kas see on Buratino või tõmmaku jeed siit eestist mees naine. Nagu üldse ei austata netis kedagi. See ei tohiks olla lubatud. Päriselus nii ju ei öeldaks talle näkku aga seal küll. Nett ongi juba rohkem päris elu moodi kas ei peaks mingeid harivaid artikleid inimestele kirjutama jagamideks ala inimestel on tunded ja austage neid ka netis sest kõigil on internetti ja kõik oskavad lugeda ka seal on inimestel tunded. Kas tõesti ei teata tänapäeval sellist asja nagu austus! Üks postitus sel teemal kuidas netis ilusti käituda, et teisi ei kiusata ja sari jagamiseks kõikide idiootideni ja kui keegi kuskil halvustab siis saab selle näkku visata, et näe hari end.
Saab pöörduda Advokaadi, Vandeadvokaadi jne juurde. Maksta selle eest ja asi ametlikuks teha. Saab. Kōike saab. Ja mitte kellegil polegi ōigust halvustada, alavääristada jne teist inimest, seda ka internetis.
Mdea, minu meelest suurem osa su lugejad ongi sellised inimesed kellele meeldibki just su ausus 😀 et kui midagi on ikka persses siis on persses, otse ja ausalt 😀 seda nö perfect life elavaid näeb igal nurgal aga sinu ausus teebki sinust sinu, Malluka 🙂
Kahjuks jah on alati kobisejaid ja halvasti ütlejaid. Mina isiklikult loen alati suure huviga kõigest, millest sa kirjutad ?. Eriti meeldib mulle, et sul on eesti keele õigekirjaga kõik korras, noh ei ole mingi düsgraafik ?. Aga võib olla on hea mõte käia kuskil terapeudi vms juures rääkimas nendest asjadest, millest avalikult rääkida ei taha/ saa. Sealt on võimalus saada ka pädevat tagasisidet ?. Igastahes edu sulle kõiges!
Muuseas, kui mul mingi mure oleks, siis kindlasti läheks teraapiasse ka jah, olen ka käinud kunagi ju 🙂
Lambiküsimus veidi, aga mind tõsiselt huvitab, kuidas te kõik nende hiiglaslike heinapallide otsa saate ja pärast välja ei näe nagu Nukitsamees? Käisime sel suvel ise ühte lähemalt vaatamas, et teeks ka lõpuks sellist pilti, aga ei saanud asja. Oleks pidanud pätikat tegema või redeli kaasa vedama vist 😀
Meil oligi redel ?
kuulsuse ahelad…
ehk tõesti, haha 😀