Tead, mulle tundub, et mida rohkem millegi üle obsessida, seda vaevalisemalt tulemused tulevad. Näiteks ma kunagi hakkasin alla võtma. Noh ikka jõulselt. Ei midagi magusat, ei ühtki viilu leiba ega saia, kohvi jõin suhkru asemel meega ja kogu see kupatus. Tulemuseks oli see, et vaikselt ja tasahaaval hakkasid need “kehvad” asjad menüüsse tagasi hiilima ja muidugi ma tundsin ennast kehvasti, sest ma ju lubasin endale dramaatiliselt, et never again ei saa mu suusisemus saia enam näha. Ja mida kehvemini ma ennast tundsin, seda rohkem ma jama sõin, sest, noh… Mis vahet seal enam on. Niiöelda tervislik toitumine on nagunii eluks ajaks rikutud ja mis ma enam siis üldse vaeva ikka nägema hakkan. Mõttetu, parem söön kooki ?♀️
Ma kaalusin tol ajal 70-71 kilo, mis ei ole absoluutselt paks, ärge arvake, et ma seda mõtlen. Lihtsalt kui ma praegu vaatan tolleaegseid pilte, siis ütleme nii, et näha on, kus see üleliigne 8-9 kilo ennast peidab. Neiu rõõsa nagu täiskuu ?
Ütleme nii, et kui praegu ennast peeglist vaatan, siis olen ikka kõvasti rohkem rahul. Muu osa on isegi suva, aga see pagana lott ja näopekk on niiiii häiriv, sest muud osa saad ju õigete riietega kenasti varjata, aga kui just mingit kotti pähe ei tõmba, siis lott vahib kõigile vastu. Kui kaal langes, kadus (mingi osa) lotti ka. Ma ei tea, üleni ta vist ära ei kaogi, sest mul lihtsalt on selline figuur. Või siis ma lihtsalt korrutan seda endale ja tegelikult see umbes viie kilo pärast kaoks ise, hehe, ei tea.
Aga mida ma siis muutnud olen, et kaalu langetada?
- Ma ei osta koju asju, mida ma süüa ei TAHA. St jaa, ma tahan süüa kolm Tuplat korraga, aga samas…Kas ma tahan? Ehk siis kõige lihtsam variant ongi see, et kui poes käin, siis jätan ebatervislikud valikud tuugalt poodi. Muidugi vahest õhtul käin 47 korda külmiku vahet ja mõtlen, et pagaaaan, miks ma ei ostnud endale seda šokolaadi, ah?! Aga ega ma ei hakka ju keset ööd poodi tagasi minema, seega jääb söömata, või…
- Valin endale veidi paremaid alternatiive selleks puhuks, kui näksida tahan. Esiteks on loogiline muidugi poest endale palju puuvilju varuda, praegused lemmikud on need lapikud virsikud, teate küll, eks? Aga no vahepeal tahaks ikka midagi muud ka, kui ainult luuvilja närida. Ma olen küll sada korda rääkinud, aga kõik minu niksid-näksid tulevad Bionoria.com lehelt. Kellele see tuttav ette ei tule, siis Yummikommid ikka vast tulevad, eks? Nagu te olete aru saanud, siis on meil aastatepikkune koostöö ja see tähendab seda, et mul on, jumalale tänu, alati midagi nende sortimendist kapis olemas, millega maiustada.Et kui ikka on kommiisu, siis võtan ühe väikse yummikommi pulgaka. Jah, komm, aga no ega üks “konti murra” ja kuna see on lisatud suhkruteta ja puuviljamahlast, siis on see valik iga kell parem, kui Tupla sisse süüa. Muidugi enamasti tormavad siis lapsed kohale ja võtavad mul kommid enivei käest ära, seega hea kaalulangetusnipp, et saa lapsi, kes su maiustusi endale tahavad ?
Mari eile mu kommi rottimas ?
Minu lemmikud snäkid on need kolm: kuivatatud ananass, kuivatatud mango ja imelikul kombel ka brokkoli. St mis nüüd imelikul kombel, mulle VÄGA maitseb brokkoli, aga kuivatatud brokkoli tundub midagi imelikku, eks? No ma ei tea, proovige järele, mulle väga-väga maitseb. Ja ükskord sõime minu juures sõbrannadega ka ja konkreetselt kõigile meeldis, et pole ainult minu väärastnud maitsemeelega tegu ?
Nii ananass kui mango maitsevad täpselt nagu “päris” on lihtsalt veidi nätskemad, nagu kuivatatud kraam ikka. Aga nii hea on nosida. Jaajjaaaaa, te võite nüüd öelda seda kaa, et issand, kas sa ikka tead, palju on kuivatatud puuviljades suhkrut, appiiiii. Ma ütlen vastu, et…
See ongi minu meelest põhiline asi, et hakatakse ennast liigselt piirama. Ei mingit maiustust. Ei mingit suhkrut. Ei mingit saia. Hell, isegi pähkleid ei lubanud ma endale vanasti, sest apppi, seal ju niiiiiiii palju kaloreid. Jumala eest, kalorid-šmalorid. Vähemalt mul suu matsub ja jalg tatsub. Kui ma lihtsalt ennast nälgima üritaks sundida, siis ma murduks kuuendal minutil ja sööks pätsi saia. Suur asi see pähkel siis on. Mul on kodus koguaeg pähklikauss täis. Lemmikud on täitsa harilikud india pähklid ja india pähklid soolaga. Sekka nosin rosinat ka ja ongi snäkiisu kadunud.
- Joogivalikutest olen ma ka rääkinud, st coca cola on asendatud 95% ulatuses tavalise Värskaga. Jumal, kuidas ma armastan Värskat. Õnneks teised perest ka. Tore, las kaanivad, mul seda pole absoluutselt kahju jagada.
Vahepeal muidugi joon muud ka. Näiteks Coca Zerot ja seda helesinist suhkruvaba Red Bulli. Jaaa, ei ole tervislik, ma tean, aga no kui tahan endale midagi “jama” lubada, siis joon seda. Muuseas, veel üks ülihea jook, mida võib magusaisuga juua, on jälle Bionoria toodangust Smilingu mahedad joogid. Ned on kaht sorti: mango-sidruni ja porgandi-ingveri omad. Mulle meeldib mango-sidruni oma rohkem, aga kes on ingverifännid, naudivad raudselt ka seda teist. Väga ingverine lonks!
Ühesõnaga, ma armastan kõiki Bionoria tooteid ja mitte vaid selle pärast, et oo, meil koostöö ja ma saan neid asju tasuta ja nüüd kiidan nii, et suu suitseb. Vastupidi! Ma vist olen maininud, et kui meie koostöö kunagi Avega hakkas, siis saime me kohe insta headeks sõbrannadeks ja tegemist on tõesti ägeda inimesega, keda on kohe tore enda sõbrannaks nimetada. Ta küll käib Eestis harva, aga kui käib, siis ikka näeme ja naerame ja ma võin teile siiralt öelda, et kuna ta rändab mööda maailma ja proovib igasuguseid erinevaid asju, siis ta tahabki oma poodi müügile panna vaid enda lemmikud, mis oleks maitsvad JA ausalt toodetud, et kõik saavad kasu ja tulu, mitte, et mingid vaesed kohalikud rügavad sentide eest ja sina ostad pärast kalli raha eest ökotoote nime alt.
Näiteks seesama Smiling firma, mis on kõige uuem, mis ta sisse võttis, ta nii õhinal rääkis mulle, et see on selline edumeelne Rootsi bränd, mis propageerib tervislikke eluviise. Nad hakkasid toimetama peale reisi Gambiasse ja seepärast ongi palju toodangut just sealt. Ja nad just eriti palju rõhutavad fair trade teemat. Ehk, et lapsed kooli, mitte ananasse lõikuma jms, ei pea muretsema, et kes küll mu snäkke valmistab! Aga õnneks ei ole see nende toodete hinda liiga kõrgeks ajanud. Et jah, seda küll, et orgaaniline on nagunii on kallim kui tavaline, aga selle eest pole otsa pandud. Uuest aastast on Smilingu tooted kõikidel SAS lendudel ka saadaval, ehk siis superedukas firma ja näed, Ave ka leidis nad ja kohe sebis endale ka müügile. Äge ju! Müüa asja, mida sa ise armastad ja siiralt soovitada saad. Selle pärast ma teilegi neid tutvustan, sest tõesti pole mingi blaablaa promo jutt. Tõsijutt on! ? Kood MALLUKAS15 annab kõikidele mitte allahinnatud asjadele 15% alla, et kes midagi proovida tahab, siis hea võimalus!
Mis veel… Loomulikult LIIKUMINE! Autoinimestel on sellega nagunii nadid lood. Istud maja eest autosse, sõidad kuhu vaja ja nõnda see liikumine tagaplaanile jääbki. Vähemalt mul on see kerge juhtuma. Aga kes mäletab, siis ma kunagi tegin geenitestide laboris testi, tulemused panin SIIA kirja. Kuna see mulle meenus, siis lugesin ta uuesti üle ja vaatan, et ma olengi tegelikult täitsa kobamisi seda täitnud, mis see test soovitas.
Et põhimõtteliselt mu keha allub kenasti ka väga vähesele liigutamisele ja kui ma natuuuukenegi viitsin tegeleda, läheb kaal ludinal. Ja no, tõsi ta on! Olen siin Talise nõudmisel iga päev 10 000 sammu käia proovinud (isegi kui kella aku tühi, siis “umbes” arvan, et liigutan ikka nii palju!) ja kui kahtlus sisse jääb, siis 10-15 minutit päevas leiab inimene ikka, et natukene jõurihmadega trenni teha. Natukene natukese haaval ja aitab kah!
Vot, umbes nii ma seda elukest siin elan ja proovin teha paremaid valikuid. AGA. Mõnikord ei tööta. Näiteks eile sõbranna tõi mulle isetehtud mandlijäätist (kasutas minult saadud madlikreemi, hehe) ja ma sõin seda hullupilguga. APPI KUI HEAA! Ja siis sõin mingil põhjusel ka peotäie barankasid, nagu mingi tross ja … tekkis jälle see mõte, et pekki küll, fine, suva, päev mokas, lähen ostan endale selle krdi Tupla ka. Aga just siis kirjutas sõbranna, et kuule, lähme jalutama ja ma olin nagu jaaaaa, tavaiiiii, lähmeeee! Ja läksimegi ja ei ostnud Tuplat ja pärast oli juba suva, et seda barankat nositud sai. Ise olin süüdi, et üldse seda koju ostsin, enam seda viga ei tee ??
Sellised “nipid” või no mis nipid, niisama räägin, sest mult on küsitud, et mida ma küll teen, et ma nii palju kõhnem tundun. Et noh, sedasama tavalist, et liigutan ja ei pauguta saia, umbes nagu soovitatakse, hehe.
Issand, kes selle krdi monoloogi läbi lugeda viitsis, see nõuab küll auhinda. Ja ma praegu mõtlesin välja, et ma saadan teile hunniku oma lemmikasju. Bionoria.com poest ja muidugi Värskat ja puuvilju ja kõike, mida ma ise tahan, et mul kodus oleks kohe hea võtta, et mitte kuskile vahukommidesse sukelduda. Kast tuleb ilmselt suur, niiet olge aga heaga valmis seda kupatust enale võitma. Tegema ei pea mitte midagi rohkem, kui räägi kaasa. Kas sa tegeled kaalulangetamisega? Mis kaalus olla tahaks? Mille snäkkimist on kõige raskem lõpetada? Kas trenni teed? Kukume lobisema! Ja ühe ägeda vestluspartneri elu teengi ma “MALLUKA LEMMIKUD” kastiga lihtsamaks ❤️❤️❤️
289 kommentaari
Endal kaaluga kunagi probleeme pole olnud, pigem olen olnud see, kelle randme ümbert kinni võetakse ja küsitakse, et “kas sa üldse midagi sööd ka vä??”, minu arust sama hea kui natuke kogukamalt inimeselt küsida, et what the shit kui palju sa sööd? Igatahes on viimaste aastatega kaalu ikka juurde tulnud ja ise märkan enda juures mõnda kohta millega ma rahul ei ole, aga üleüldiselt näen välja ikka pigem peenike. Nüüd olen võtnud eesmärgiks keha trenniga vormida, et oleks naiselik ja fit keha, mitte lihtsalt peenike ja pehme. Trenni teen 4x nädalas, aga söön nagu fat kid? Ma olen veendunud, et kui mu kaal sõltuks sellest, mida ma söön, siis ma ilmselt kaaluks 100+kg. Coca, pasta, burksid, kommid, red bull jne on igapäevases menüüs, kahjuks. Vahel jääb see tervislikumate valikute tegemine ka toodete hinna taha, käsi ei tõuse 3€ eest mingit 50g kuivatatud marjade pakki võtma, kuigi sööksin hea meelega?
Ideaalkaal oleks vast 60. Mida sooviksin. Aga hetkel kaalunumber 80. Ma ei hakka isegi iba ajama, et omg ma ei tea kust see tuli agaa…. Märkamatult näksides ja vähese liigutamise tulemusena. Tahan olla ilus aga motti pole. Vaatan pilte. Lõualott jnejne aga sellest motti ei teki. Ei teagi miks. Lihtsam on süüa head ja paremat ikkagist. Ehk siis halba näksi ja just 21 õhtul näiteks.
Olen diabeetik, ja kuna selle haigusega pole ka nö sõbraks saanud, siis luban endale sõõmiseks asju, mida ei peaks.. nagu lohutusauhind eksole. Lollus aga ei tea kuidas motti leida ka. Ehk siis liigun vähe, sõõn palju mõttetut kräppi, otsin nn lohutust diabeedile ja imetlen kõhnasid inimesi. Niihea ja kerge on kindlasti olla. Tahaksin hullult tantsima minna agaaaaa aaaa paar trenni ja põlvevaluoli nagu sajaaastasel. Tähendab nagu oleksin mega vana. Uskumatu. Aga ilmselt ülekaal tekitab seda : ” olen katki, mul on valud, ei saa seda ja teist teha ”
Valgehallitusjuust ja vorstikesed on lemmar id, mille näksimist ei suuda lõpetada.
Muidu sooviksin kaalulangetamisega tegemist teha küll. Saaks selle moti tagasi 🙁
Minu ideaalkaal on 5kilo kaugusel. Ei pea end paksuks vms, aga tõesti, pildilt on 5 kilo kohe ilusti näha. ? Trennipakett on ostetud, aga kuna mõnel hommikul tahaksin magada rohkem kui 7.30ni, siis tegelikult tihtipeale sinna ei jõua. Pluss mina kuulun ka sinna autotiimi, seega usun, et kui end rohkem liigutaksin, siis läheks paar kilo kohe iseenesest alla. Minu suurim vaenlane on šokolaad. Nii raske on selleta poest lahkuda.. Oma kommentaari lugedes ütleks küll, et kes siis vabandusi ei leia.. ? Tegelikult on ainult käsilevõtmise asi! Jõudu Mallukas, oled eeskujuks!
Ma olen ennast nii palju tümitanud selle kaalu ja trenniteemaga, et juba stressist kaal vist ei lange 😀 muudkui aga võtan kätte ja hakkan tervislikuks ja siis lapsed jäävad haigeks ja tahavad mu küljes rippuda ja kui hakkan plänki tegema, siis ronivad mulle selga ja nii edasi ja tagasi. Sügisel ja talvel meeldib mulle üksinda jooksmas käia, aga kui iga päev ei jõua, siis ega see kaalule ka väga mõju. Viimased 2 aastat olen pärast rasedusi 75kg kaalunud ja tahaks ikka 10 maha saada, et ennast hästi tunda. Sünnipäevaks sain mehelt joogamati ja võimlemislindi, nüüd vaja veel motivatsioon üles leida 🙂
Söömise koha pealt proovin ka mitte end väga piitsutada, aga samas kui proovingi mingi “eluhea” otsuse teha ja Lohilo jäätist osta pudeli veini asemel, siis tuleb välja, et selles jäätises on mingi eriti haige asendusaine sisse topitud suhkru asemel. Peidetud suhkruid üldse nii palju igal pool, et ma jään magama poes, kui kõik etiketid läbi pean lugema. Kõik toidupoed võiks olla samasuguse suhtumisega nagu Bionoria 🙂
Kas ma just kaalulangetamisega tegelen aga 10 000 sammu challenge on mul küll ja püüan iga päev vähemalt 5km korraga samuti kõndida. Kaalu see mul siiani alla viinud ei ole aga ega ei olegi nüüd väga midagi langetada. Mõne kg muidugi võiks, siis oleks täitsa rahul. Küll aga on selline liikumine mu tervisele väga hästi mõjunud, tuju on hea ja vastupidavust on samuti rohkem. Magus mulle väga maitseb ja sellest päris lahti öelnud ei ole. Praegu õnneks oma aia õunad, pirnid ja isegi viinamarjad on küll suuresti abiks olnud, et poodi šokolaadi järgi ei peaks ruttama ?
Mina ei ole viitsinud juba paar aastat põdeda sellepärast,milline välja näen. St mingid mõtted on aegajalt ikka tulnud, et peaks ja võiks ju paremini ikka üritada. Aga iseendaga olen ma väga rahul ja olen suhtumisel, et kellele ma ei meeldi, see ärgu vaadaku, või las siis jumala eest kihistavad naerda ja rääkigu. Tõenäoliselt ei ole need siis mu oma sõbrad ja kuni nemadki mind armastavad sellisena nagu ma olen siis on ju kõik tiptop ?.
Detsember 2018 tellisin ma omale ka Erik Orgu kava mida ilusti jälgisin kuni….aprillini? Ja siis sain teada, et olen esimese lapse ootel. Väga mul isusid olnud ei olegi, küll aga ei ole ma väga piitsutanud ennast, kui ikka tuleb õhtul kell 11 tomatisaia isu, siis olen selle endale ka teinud ? Beebipoiss peaks sündima detsembri esimestel päevadel, eks peale seda ole näha kuidas me selle elukesega harjume ja tagasi rütmi saame. Kindlasti hakkan pärast palju jalutamas käima, imetama ja võimalikult palju tibuga tegelema, et ka ennast liigutada. Küll need beebikilod üks hetk maha lähevad. ?
Alates esimese lapse sünnist olen kimpus olnud oma kaaluga, kuid pärast kaksikute sündi läks asi päris hulluks. Omal jõul olen küll endalt maha raputanud umbes 13 kg, kuid vaja oleks veel 10, siis oleks päris hea. Kuna kodus on neli last, siis kõige rohkem takistabki kaalu langetust näkisimine ja reaalselt aja puudus millal trenni teha. Ilmselt ajaga on see, et aeg tuleb endale lihtsalt kuskilt võtta, kuid hetkel ei tea veel kust ja näksimine, pean ka rakendama seda tehnikat, kus poest ei osta nö asju mida süüa ei taha.
Käisin eelmine suvi naistearstil ja kaalunumber oli üsna priske. Ehmusin isegi ära, sest see kaal mille peal kodus kaalusin oli küll üsna vana aga hiljem perearstil käes klappis tema kaal kodu omaga (küll 5kilo oli vahe). Sügisel mehe utsitusel tegin ka selle saatusliku vea ja tegin load (rattaga sõit ja kõndimine “maha jäetud” 🙁 Kevadel avastasin, et üks lemmikseelik, mis küll jah oligi pigem varuga,kukkus lihtsalt üle puusade maha. Lapsele järgi minnes ka kasvataja küsis “kas sa oled alla võtnud?”. Küsis ka mis ma teen? Hakkasin mõtlema “mis ma siis teen?”. Valdavad lõunasöögid on prae kõrval õlis tehtud frii- või tavaline kartul, liikumine unarusse jäetud, istuv töö. Lõunaga küll jälgin seda,kui sealiha võtan, siis ei vali kartulit. Aga ilmselt aitas see, et kuna ma ei kannata hommikuti süüa,siis söön 10 pausi ajal (üldjuhul suure jogurti), alkoholi väldin ja siis liha-kartuli valik ning selle aastaga olengi võtnud -10kg. Muidugi mul mingit kindlat eesmärki polnud, et “ma pean alla võtma” aga selliste pisikeste asjadega kaob ise. Muidugi mingeid öko-möko tooteid ei tarbi. Snäkiks on ikka läinud kartulikrõps (kui ikka isu on) ja janu kustutab üldjuhul poe 0 õlu. Vee joomine pole mul kunagi õnnestunud. Ainukesed hetked, kui vett tarbin on haiguse ajal tableti peale ning muu joogi sees siis 😀 Kavasid ei tee sellepärast, sest olen üsna kindel, et need “sõltuvust” tekitavad asjad. Kui saad oma kaalu kätte ja hakkad ise toituma, siis läheb ikka menüü pekki ja kilod tulevad tagasi.
Tegelen kaalulangetamisega, oleks vaja veel kuskil 7 kg alla võtta. Mõni ilmselt mõtleks et mis see siis ära ei ole, aga on ikka raske küll need viimased mõned kilod maha saada. Ja okei, isegi kui saaks neist lahti siis pekk on ikka kõhu ümber 😀 plaanis hakata trenni tegema, kuna tööl saab tasuta. Läksin just lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Tegelikult ma võin vist endaga rahul olla, kuna 4 aastat tagasi ma läksin 98 kilosena sünnitama, kui enne rasedust kaalusin 67. Pärast sünnitust võtsin vaikselt 20 kg alla aga uue rasedusega tuli 18 kilo ludinal tagasi. Nüüd siis olengi jõudnud punkti, kus kaal kõigub üles alla aga snäkkimist ei suuda lõpetada. Nii hea on ju õhtuti pärast laste magama jäämist diivanil maiustada… Põhiliselt söön jäätist ja küpsiseid, krõpsu. Ja alati kui snäkkimise lõpetan, mõtlen et miksssss mul ometi oli vaja seda kõike süüa.
Ma juba aastaid olen kimpus kaaluga,tahaksin/peaksin alla võtma 20/30 kg. Ma ei suuda eemale hoida magusast. Väga keeruline. Kaalu tuli juurde siis kui alustasin tööd jogurtikohvikus,sai head ja paremat koguaeg süüa. Kõige paremini tundsin ennast ma siis kui olid sündinud esimene ja teine piiga. Sünnitusmajja jäi ca 20kg. Aga nii kui lõpetasin imetamise,tuli kõik kolinal tagasi. Tervislikke snäkke tahaks proovida.
Sul ei ole vist ühtegi sellist postitust, kus ma ei tahaks kaasa lobiseda. Aga üldiselt jätan kirjutamata ning arutlen iseendaga need teemad läbi ?
Nüüd teemasse: Praegu olen trennilainel, tervislikult söömine tuleb ka hästi välja. Pähklitega on see kõige suurem probleem, ma reaalselt võiksin pool kilo mandleid(eriti röstitud ja soolatud) korraga ära süüa või metspähkleid. Poes olles käin vaatan ka tordi leti juurde, ja siis endamisi mõtisklen millise tordi ma praegu valiks ja pintsli pistaks ? on mul ikka kiiksud ??Aga õnneks pole kordagi ühtegi ost, olen mitmeid tervislike kooke ise teinud, mis väga hästi maitsevad.
Minu jaoks on trenni tegemine eriti jooksmine tõeline nauding, viib kõik muremõtted eemale ja annab tohutult energiat, kogu see söögi teema on nagu raskem ja nõuab väga head disipliini, aga mida aeg edasi seda rohkem kinnistuvad paremad valikud.
Kõigile palju jaksu ja sihikindlust! Ärge olge enda vastu liiga karmid, elu peab nautima mitte piirama.
Kaalulangetamisega ei tegele, seee langeb laste kõrvalt suht ise, kõik hea ja parema pistavad nahka 🙂 ja mina närin porgandit 😀 peale esimest last sain kaalu (raseduse lõpus olin 69) 57->49 peale, imetamine ja jalutamine tegiiii mega imesid 😀 aga no hiljem olin 55-56 tagasi. Nyyd peale teist last on kaal 52-54 vahepeal 🙂 lemmik söök on sushi, oiiii ma vist sööks seda igapäev 🙂 aga snäkkidena eelistan igakell porgandit ja värsket kurki, vahest harva, kui tõeline magusa isu ja siis tahaks kommi ja küpsist väga. Trennis pole aega ja raha käia, aga väga tahaks, see annab niiii super fiilingu 🙂 suvel tegin fb-s Hopa tv trenne kodus kaasa ja niii mõnus oli, aga hetkel niii väss ja mott maas, suvi ju läbi 😀 eks kevadel tuleb taas uus hoog, samas loodan, et saan mõnda fitnessi ka vahepeal ikka sisse hypata ja seda mõnusat tunnet sealt saada 🙂 seni aga naudin lastega batuudikas hüppamist 🙂
Mina üritan just kaalus juurde võtta, aga ei taha see mul väga õnnestuda.
Ma tegelen vist terve elu koguaeg kaalulangetamisega. Hetkel olen kenasti järjepeal. KAtsun süüa nn õigeid asju 🙂 väiksed kogused, 5korda päevas ja panen kõik myfitnesspali kirja. Minimaalselt 2 korda nädalas käin trennis. Püüan ka järgida seda 10 tuhande sammu värki, aga no tööpäevadel ikka vahel ei õnnestu, õhtuks olen nii süsi, et no ei suuda ennast vedada õue kõndima… Ideaalkaaus on puudu “kõigest” 15 kilo 😀 Aga peamine on see, et olen alustanud.
Selles on sul muidugi õigus, ei tasu koju kiusatusi ostagi.
Trenni ei tee, kui siis ainult mõttetasandil ?. Kaalun 58,pikkust 173 ja võiks nagu rahul olla aga… Pekivoldid vahivad ikka vastu, tahaks trimmis keha aga jumal ei anna seda viitsimist ?. Tõsi, ma jälgin oma kaalu ja kui näen, et hakkab tõusvas trendis minema, siis võtan mingiks ajaks söögituurid maha ja ei aja näost igasugust jama sisse. Well, kõige lihtsam oleks enda kehaga rahul olla ?
Ma olen õnnelik kui kaal algab numbriga 6. Söön vähem lihtsalt. Teen vahelduvat paastu.
Mina olen alati kaalult ja väljanägemiselt eakaaslastest veidi suurem olnud. Nooremana mängisin 11-a igapäevaselt korvpalli ja olin aktiivne. Sellest hoolimata toiduvalik oli nagu ikka. Nüüd, kus aastaid enam igapäevaselt trenni ei tee ja liikuv töö on asendunud istuva kontoritööga, on see omakorda kehale oma jälje jätnud ? mitte positiivselt muidugi. Ja kui talvel mu kauaaegne elukaaslane mulle abieluettepaneku tegi, siis mõtlesin küll, et no kui abiellumine mind ka ei motiveeri alla võtma, siis ma võin end üleüldse maha kanda. Hakkasin tegema tervislikumaid valikuid, samas ei piiranud end otseselt millegagi- tulemuseks paari kuuga -7 kg. JA SIIIS…… saabus kevad, käisime reisil, lubasin endale kõike. Tulime tagasi ja läksime sõbrannadega pulmakleiti ostma. Leidsin omale ideaalkleidi ja ise veel mõtlesin, sõbrannad targutasid takka, et raudselt võtad veel enne pulmi 5-10 kilo alla ja kleit istub veelgi paremini. AGA no kui väga tahad ja loodad, siis asjad ikka lähevad sootuks teistpidi. Kaks päeva peale pulmakleidi ostmist sain teada, et olen rase ? läks veel paar kuud mööda ja saabus pulmapäev. Ei olnud ma selleks hetkeks muidugi mõista kilogi alla rohkem võtnud, õnneks ka mitte juurde. Ja ausalt- ma tundsin end nagu printsess. Seega kõige olulisem on enesetunne ja enesega rahulolu. Ja ma ei arvanud pulmapäeval enam, et ma peaks end maha kandma. Ma ütlesin endale- nüüd alles elu algab ?
Nüüd aga mõtlen, et kui beebi käes, hakkan jalutamas käima, teen taas tervislikumaid valikuid ja ehk õnnestub saada järgmisest suveks enda elu parimasse vormi. Kui just….. JÄLLE beebit ei hakka ootama ?
Tervislikud snäksid oleksid kindlalt hea motivatsioon mitte libastuda.
Hei! Me tegelen vaid mõttetööga, seegi midagi ? peaks/võiks..millagil/kunagi. Parem väljanägemine annab nii palju parema enesetunde aga siis lohutan ennast, et peale toidupoe ma laste kõrvalt hetkel kusagil ei käi,et võin küll neid saiakesi ja cocat omale lubada ??♀️ Vabandused vabanduse otsa…. ala kaks kuud tagasi sünnitasin,et võingi selline välja näha ,ei tea millal ennast piisavalt kokku võtan,et see jama kõik poodi jätta? Lemmik snäkk on harilik porgand aga tihedamini ikka haaran jäätise kapist. Suht lootusetu noh ??♀️
Kuna olen kehalise kasvatuse õpetaja, siis liikumist on väga palju ja naudin seda 100%. Omal käel teen lisaks veidi jõusaali ja kui aega ja mahti on, käin 5 km jooksutiirul.
Kaalun 60 kg ja olen 175cm pikk, seega arvan, et olen ideaalkaalus. 🙂
Toitun üpris tervislikult, aga magusat armastan väga. Arvan, et ei möödu ühtegi päeva, mil ma MIDAGI magusat ei söö 😀
Ma elaks ainult saiast ja värskast 😀
Tänu elumuutusele on 3 kuuga 8 kilo juurde ka tulnud (kaal näitab 70,3) ja nii kurb on olla aga pole ennast päris käsile ka võtnud, lükkan ainult edasi. Nii kurb veel siis vist päriselt pole 😀 Aga seda snäkikorvi tahaks niiii väga?
Mina pole pärast teist last ehk nüüd aasta hiljem ikka veel trennilainele saanud. Väga kaootiliselt käin jooksmas, aga vähemalt liigun enamikud päevad jalgsi ja auto lihtsalt seisab. Kaal on ideaalist 2-3 kg kõrgem. Päeval on nagu okei söömine, aga siis kui lapsed magama lähevad, siis saab ikka paremad palad välja toodud ?
Otseselt kaalulangetamisega ei tegele, ehkki mõni kilo võiks vähem olla küll. Rutiin on peale suve taastumas, mis loodetavasti on abiks. Trenni teen 3 korda nädalas. Kurja juureks on ikkagi näksimine, kas siis filmi kõrvale või mõnel üritusel, nii kogunevad lisakalorid kergelt. Püüan seda vältida samuti mitte koju ebatervislikke snäkke varudes.
Ma käisin Tartus elades iga jumala päev trennis. Spordiklubi oli akna all ja ühikas elades nagunii midagi tarka teha ei olnud. Nüüd Eesti ääremaal elades on hopsti 10 kilo juurde tulnud ja ma nii igatsen seda võhma, mis mul varem oli. Toitumisega tegelen ja nüüd olen hommikuti päikesetervitust tegema hakanud. Teeks praegu ka iga päev trenni, aga mul on ikka vaja kedagi, kes mu peale karjuks 😀 Snäkke koju ostagi ja pood on kaugel, et mingid emotsiooni ajel sinna kappamised pole variant. Näksin aiast köögivilja vøi metsast korjatud pähkleid. Seega võtaks vahelduseks muud kah!
See postitus on praegu nagu niii õigesse teemasse – minu elus on just see etapp, kus vaatan mida suhu pistan. Kaaluga iseenesest probleemi pole, aga tahaks tunda ennast kergemalt ja ärksamalt. Olen sellises etapis, kus pingutan, et jätta oma menüüst välja suhkur ja nisujahu, süüa tervislikult ja olla füüsiliselt aktiivsem. Kõik selleks, et eelkõige oma kehas tunda hästi. Tegin läbi ka parasiidivastase kuuri (Venemaalt ostsin naturaalsetest taimedest spets ravimi) ja nüüd on palju kergem olla – ei ole enam selliseid rämpstoidu isusid ja palju kergem järgida tervislikku menüüd. Kui enne olid meeletud isud igasugu saiakeste ja šokolaadikommide järgi, siis nüüd vaatan neid tuima pilguga. Samuti joon rohkem vett – hommikul esimese asjana joon sooja vett ja päeval nii tavalist kui ka mineraalvett. Söögiisu on väiksem ja näksideks teen värskeid juurviljakange hummusega + liikumine (praegu eelistatult värskes õhus).
Jah, see kõik on meeletult raske (nii tahaks sattuda mugavusstsooni ja olla toidugurmaan), aga kuramus..nii palju parem on praegu olla, et ei vahetaks seda millegi vastu.
Selle kõige juures on mind aitamas selline spets märkmik, kus panen kirja – palju päevas vett joon, mis hommikuks/lõunaks/õhtuks ja ka snäkkideks söön (isegi väike rida patustamiste kohta), treeningute rida jne. See märkmik hoiab päevast head ülevaadet ja motiveerib.
Miks sa kraanivett ei joo? 🙂 Eestis on see ju väga piisavalt puhas.
Joon seda ka, värska ikka meeldib rohkem
Ei tegele üldse trenniga, ups 😀 Mõtlesin küll, et võiks nüüd hommikupoole väikse tiiru teha kui laps lasteaias on.. aga täna on reede ja pole kordagi veel. Ma lähen täitsa marru, kui vaatan, et kodus ei ole õhtul midagi snäkkida ja magust. Ma ei suuda iial loobuda saiakestest, alati ostan poest midagi. Lisaks magus ja muu jama. Keegi võiks tulla ja näidata tervislikumaid alternatiive sokolaadile ja saiakestele aga mis maitseks sama hästi :D. Ma olen youtube videote järgi ka proovinud teha trenni aga appi, ma ei jõua esimest harjutustki lõpuni teha. Ehk siis null võhma ja pole jaksu midagi teha.
Tegelen taas juba 6ndat päeva kaalulangetamisega, enne lapseootele jäämist suutsin ka tervisliku ja tasakaalustatud toitumisega 10kg alla võtta. Peale lapse sündi oli suur tahtmine jälle alustada, aga kartsin, et kaalu langetamisega kaob piim rinnast. Nüüd laps kohe 10-kuune ja niivõinaa juba võõrutan, seega otsustasin jälle alustada. Tahaksin esialgu 75kg kaaluda, aga sinna ikka pikk tee minna 😀 Kõige raskem on olnud imetamise ajal magusaisuga võidelda, mis on meeeeeletu. Lemmikud on igasugused küpsetised, kringlid, keeksid, sõõrikud ja muidugi kohukesed ja shokolaadipuding ?. Õnneks õige toitumisega hakkab ka magusaisu nüüd vähemema ja kui ka tekib, siis selle vastu aitab väga hästi erinevad banaanimagustoidud mis mul toitumiskavas sees on ?
Kunagi olin mega heas vormis. Ja kunagi tähendab enne kui ma rasedaks jäin ?
Käisin iga päev trennis ja kaalusin ennast ka iga päev. Kõhulihaste peal oleks saanud pesu pesta jne.
Jäin rasedaks, trenni ei läinud, sündis laps, trenni ei jõudnud, nüüd laps veidi suurem ja otsin vabandusi miks mitte trenni minna ?
Kaal on enne rasedust+1kg ja ma ütlen et see tuleb sellest et kõik mu lihased on lihtsalt selle 2.5 aastaga ära kärbunud ?
PS!!! Lott ei kao ära kui sa veel 5 kg alla võtad. Meie peres on ka sõber “lott”. Mina ise kaalun 58kg ja mul on lott,õde kaalub 48kg aga tal on ka lott! Niiet parem hakka sõbraks oma lotiga ?
Lõpetasin teise lapse imetamise ja püüan ennast nüüd veidi vormi ajada. Hakkasin elus esimest korda jooksmas käima! Siiani olen jooksnud ainult eee… bussi järele?! ? Igal juhul asi vaikselt edeneb.
Söömist ei ole veel siiani piiranud, sest armastan väga shoksi ja jäätist. Aga noh, eks tuleb see ka ette võtta…
Tahaks küll mõned kilod kaotada veel, eriti häirib kõht. Viimasest sünnitusest, mis on juba üle aasta tagasi, ei ole suutnud siiani endisesse vormi ajada.
Leidsin netist HopaTV ja nüüd olen püüdnud kodus trenni teha. Esimesed nädalad olid täitsa hästi aga nüüd on motivatsioon kadunud.
Püüan ka päeva jooksul ikka 10 000 sammu täis kõndida, see teeb ka hea enesetunde. 🙂
Ma ei suuda ära öelda mõnele eriti heale magusale saiakesele. No nii maitsevad lihtsalt. 😀
Olen suutnud paar nädalat korralikult toituda ja vähe tarbida magusat, kuid siis libastun ja tundubki, et pekki sellel kõigel pole mõtet ja lähen ostan poest parem midagi head. 😀
Kaalulangetamisega ei tegele hetkel, kuna ootan kolmandat last. Kuid sain kolmanda ootusega ka diagnoosiks rasedusdiabeet ja selle tõttu olen tänu glükomeetrile enda toitumist kriitilisemalt jälgima hakanud. Kõige suurema muutuse olen teinud toiduportsjonitega. Kui varem sõin ka kahe väikelapse järele jäetud toidu ära, kuna ri raatsinud toitu ära visata, või tõstsin endale juurde, siis nüüd jälgin ikka taldrikureeglit et veerand põhitoitu ja suur hunnik salatit sinna kõrvale ning laste jääke ära ei söö ning juurde ka ei tõsta 😀 Ja muidugi magusast olen eelistanud ka enda tehtud kooke (gluteenivabad ja roosuhkruga) või samuti yummikomme. Varasemate rasedustega võrreldes on kaalutõus olnud väiksem ja aeglasem!
Heh, mul praegu nii raske kaalu langetada..
Imetan beebit ent kui juustukukleid süüa, Corny batoone, ns viilude viisi juustu ja sinki näksids ei langegi ju kaal.. beebi ei taha lasta ka korralikult jalutada (mac40min kärus ja siis kriiiskab nutta ja kotus ei jaksa teda ka kauem kanda/hoida).
Vaatasin end peeglist ja lausa ohkama ajab..
Olin nii õnnelik, et esimesed 12-13kg nji kergelt pärast sünnitust kadusid ja siis kaal jåi seisma. Noo ei taha.need 6kg kaduda..
Proovin küll beebi tudumise ajal trenni veidi teha aga ega see igakord ei õnnestu, sest vahel ta ei taha magada ;kui ise ka kaisus tal pole.
Õnneks pekirullidühtlaselt kehal ja lihtsalt suurem kuu.muidu.
Näksin.heameelega.pähkleid ja joon limonaadi ja Värskat põhimõtteliselt.vaheldumisi
Hetkel ei tegele otseselt kaalulangetamisega vaid oma toitumishäire kontrollialla saamisega ja kaalulangus selle kõrvalt on vaid suur pluss. Kindlat kaalu ma endale ei sea vaid tahaks iseendale meeldida ja õppida end armastama. Minu puhul on need sihkvad või krõpsud, mida ei suuda käest panna. Trenni olen terve elu teind vahelduva eduga kuid nüüd harrastan kodus erinevaid videosid teha youtubest.
Ei tegele otseselt kaalulangetamisega, aga püüan siiski môned kilod alla saada. Muuga oma keha juures olen rahul, välja arvatud kõht mis on veidi lodev ja jumal hauda see lott ? ei oska midagi teha ka selle kaotamiseks. Õnneks pole seis nii hull, eks enda silm on ikka kriitiline. Mul toimib sama nipp 100%, et ära koju nänni osta. Sest kui kodus ei ole ega siis poodi selle pärast minna ei viitsi ? praegu jätsin suitsetamise maha, alles 5 päev niiet täiesti hooti käivad suured magusaisud aga loodetavasti läheb see ka üle. Tahaks trenni ka tegema hakata aga see tundub liiga suur samm, saaks kõigepealt isud ja sõltuvused kontrolli alla 😉
Mina pigem ei vaata niivõrd kaalunumbrit kui hoopis peeglist seda, kas ma olen vormis. Ma muidugi juba aastaid unistan lamedast kõhust ja kõhulihastest 😀 aga korduvalt olen leidnud ennast jälle olukorrast, kus käin tööl ja koolis korraga ja trenn lihtsalt enam kuskile ei mahu. Nüüd aga jälle rohkem vaba aega ja üritan ikka 3 korda nädalas trennis käia. Ja seda mitte ainult sellepärast, et kõhulihaseid kunagi näha, aga ka sellepärast, et peale trenni on nii mõnus tunne. Mõni ütleb, et hakkab trenni tegema, aga kaalunr ei muutu. Tihtipeale ongi asi selles, et alguses ju hakkavad lihased kasvama, mis lisavad kaalu juurde ja rasvad vähehaaval põlevad. Alles siis mingi hetk lihased ilmselt enam nii palju ei kasva, aga rasvad põlevad edasi ja tuleb tulemusi. Ehk tuleb ikka mitu kuud trenni teha, enne kui midagi näha saab. Seega ei tohi kohe pooleli jätta!
Isudega on nii, et neid on ikka nagu kõigil. Mulle meeldib juustuviile lihtsalt õhtul süüa ja no eks seda magusat kipub ka palju ette jääma. Õnneks ma igasuguseid magusaid jooke ei joo, sest mul isegi ei tule mõttesse, et neid osta. Pole lihtsalt harjunud neid jooma ja ei tahagi. Võib-olla peaks muude asjadega ka end harjutama mitte sööma, siis ei teki ka vajadust 😀 Seda on muidugi lihtne öelda.
Peaks aga ei tee midagi. Mul on poole aastane tüüp kes ei lepi mujal kui süles. Nüüd kujuta ette lähed 6aastast aeda viima, see ripub tite jala küljes kes sul puusal ja teises käes on koer keda oli hädasti vaja (päästetud kutsa, armas on küll AG oleks armsam kui ei tiriks). Sedasi ma majandan iga jumala päev tüüp kaenlas ja alati kui poodi lähen ostan ja premeerib end mingi rämpsuga sest maei jõua ?? selline energia puudus või ma ei tea mis. Ahjaa seda ka ei tasu unustada et kõige selle tassimine juures on tüüp tissikas ka. Lisa energia läks kohe.
Tegelt tahaks teha küll aga see lastega majandamine ja kõik on minu õlgadel mees pikalt ära ja trenni tegemiseks ei jätku aega ega energiat veel.
Miks mulle seda kasti vaja läheks? Sp et ma tahaks preemiat kaamel olemise eest 😀 ja ise ma neid nagunii ostma ei läheks-sest ma peaks siis tüüpi tassima süles 😀
Tegelen juba kevadest saatikaalulangetamisega aga hoopis 6kg on juurde tulnud. Ma suudan päevotsa tervislikult süüa aga siis ajan õhtul nt paki komme näost sisse, hirmus noh.
Ja liikumine – kui ma ennast kuidagi liikuma motiveeriks siis ma usun, et saaks ilusti kaalu alla vahet pole mida ma söön – sest varasemalt kui ma piisava t liigun on kaal märkamatult langenud + toitumist pole piirama pidanud.
Aga ma ei tegi kuidagi raske on lõpuni kõike teha mida peab ja koguaeg keegi toob kaasa mingit nänni mida üldse sööma ei peaks :/
Aga kohati tundub jh et mida rohkem mõtlen sellele et peaks paremini toituma ja liikuma seda halvemini see välja tuleb 🙁
Paki võitmine motiveeriks jälle proovima ja värska vesi on minumeelest ka super hää.
Otseselt kaalulangetusega ei tegele, hetkel imetamine aitab 🙂 Väga oma toidulauda piirata ei taha ka, elu on näidanud, et varem või hiljem viib see lihtsalt ülesöömiseni. Pärast kehv olla ja süümekad pealekauba. Palju lihtsam on lihtsalt enam-vähem normaalselt toituda. Tantsimas hakkasin nüüd käima jälle üle mitmete aastate, ehk aitab see kõike seda lödevat natukenegi trimmida. Aga raske on küll, füüsist vormi pole ollagi pärast riburadapidi laste saamist.
Kaalulangetamisega ei tegele, olen normaalkaalus, aga näksida armastan aeg ajalt küll ning sellisteks puhkudeks valiks tervislikuma näksi- nt midagi Bionoria tootevalikust! Armastan nende komme ja pähkli-,mandlikreeme! Muid näkse pole proovinud, aga sooviks väga proovida.
PS! Poeg on mul meeletu maiasmokk, ta aitaks selle kastitäie head-paremat ära süüa ?
Hakkasin nüüd jälle rühmatrennides käima ja nii lõbus on! Teen ainult enda jaoks lõbusaid trenne, nagu zumba, body balance ja teised aeroobsed kekslemised ?
Trenn peab minu jaoks lõbus olema. Ja ei kavatsegi enam käia sellistes trennides, mis naeratust näole ei too.
Dieedi poole pealt üritan magusat vähe süüa, asendan shokolaadi cappuccinoga. Jäätist ikka sôön üle kolme päeva umbes, valin siis ka lemmikutest kõige kalorivaesema, midagi head peab ka elus olema.
Minu kaal oli päris pikalt stabiilselt 55 peal, hiljuti, on veidi tõusnud. Otseselt kaalulangetamisega ei tegele, pigem sooviks lihtsalt keha rohkem toonusesse ja vormi ajada. Kuigi, võhma võiks ka natuke rohkem olla 😀 Trenni olen ise jõusaalis teinud, aga kuna minu jaoks koheseid tulemusi ei olnud, siis jäi see unarusse. Viimasel ajal olen mõelnud, et võiks taas trenni minna, aga ei ole leidnud, milline trenn oleks “see õige”.
Snäkkidest on nii pagana raske šokolaadist ja igasugu muust magusast loobuda.
Ma olen ikka mitu korda kaalust langetama hakkanud ja mitu korda olen tervislikult sööma hakkanud, aga ikka olen ma siin oma 15 lisakiloga 😀 Õnneks nüüd umbes 7 kuud selle peale mõtlema ei pea, sest kasvatan enda sees uut inimest 🙂 Muidugi on juba suured plaanid tehtud, et peale rasedust hakkan jalutama ja jõusaalis käima ja toitun korralikult nagu iga kord ?
Tere,
Pole just suur kirjutaja, tegelen samuti kaalulangetusega ja sain ka ilusti alla, nüüd kui olen võtnud ette endale retke teha head ja olen doonor ( mitte vere, kuigi seda olen ka 😀 ) . Doonorluse peale mõtlesin juba ammu ja olin ka arvestanud, et kaal tõuseb – nüüd ongi 7kg juures, jube, aga seda väärt 🙂 ja muideks toitusin korralikult ka see aeg. tulin just opilt, kus mu hea tahe välja võeti ja lugesin blogi ning mõtlesin, et miks mitte kirjutada siia samuti paar rida 🙂 trenni ma kahjuks teha pole tohtinud kogu selle pika protsessi ajal . Imetlen inimesi kellel on tahtejõudu oma eesmärkideni jõuda ! Edu!
40 kukkus ja kohe hakkas kõik, mis suust sisse läks puusadele ja reitele talletuma. Jah, see kuunäo koht oli päris tuttav – vaatab igalt mu enda pildilt vastu nüüd mulle. Tuttavad ja sugulased ei jäta ka kohtudes mainimata seda +10 kg. Mina võiks dieeti pidada aga mul on mees, kes on jätnud joomise ja suitsetamise aga ütles, et magusat jätta ei suuda. Ka on tema jaoks olulisem kvanititeet kui kvaliteet. Nii et meil on alati kogus präänikuid, barankasid, suvakaid odavaid küpsiseid, lahtiseid teekonnakomme, kaaluiirist jms. Minu jaoks ikkagi tervisliku toidu ja snäkkide otsimine tuleb kallim kui rämpstoidu otsmine. Need Sinu esitletud snäkid ja joogid pole kõige odavamad, kas Sa ise neid poest just ostaksid kui nad ei sponsoreeriks? Aga, et nendest sõltuvus tekidada minus (ja mehes???), võid mulle kinkida küll ühe suure kasti 🙂
Ma ju ostangi neid ise ka 🙂
Arvestades kommentaaride hulka, siis kaalulangetus on ikka väga popp. Ühest küljest väga tore, et mõeldakse tervisele ja tervislikematele eluviisidele, teisest küljest nats kurb ka. Ma muidu ei kipu kaasa kommenteerima, aga see vist on selline teema, mis puudutab piisavalt palju, et oma monoloog kirja panna ja äkki keegi jõuab samalt rongilt enne maha astuda kui hilja on.
Ma julgeks ennast nimetada suhkrusõltuvuses sarikaalulangetajaks. Keskkooli lõpus avastasin, et oleks aeg ennast kätte võtta, 171cm pikkuse juures oli kaalu 70kg ligi, no tundus veits paljuvõitu. Õigemini endale nagu ei tundunudki, aga “sa oled ju alati suure kondiga olnud” kommentaarid olid kuidagi vastumeelsed. Alustasin Signessa Kalmuse toitumiskavaga, sest tol hetkel oli see ikka super vajalik ja ega ometi ise lugeda ei viitsi, rääkimata siis sellest, et teeks lihtsalt nõks paremaid valikuid. Kõik toimis väga kenasti ja siiani soovitan seda kava nendele, kes ei taha kuskil näpuga järge ajada, sest kava oli tõesti lihtne ja loogiline. No sain kaalu 63kg peale, tegin kodus BBG järgi trenni ja liikusin palju, kaal püsis kerge kõikumisega umbes 3-4 aastat. Ainuke asi, mis häiris oli peegelpilt. No võiks ju veits peenemad jalad olla ja natuke võiks ikka käed rohkem vormis olla jne jne. Tagasivaadates mõtlen, et ohoo, mis mul arus oli, ise jumala sale, kenasti toonuses ja timm.
Otsustasin, et täiendan oma kodust treeningvarustust raskuste ning treeningmasina näol ja hakkan siis veidi rohkem jõutreeningut tegema, kaua ma seda cardiot ikka jaksan uhada. Ja no sealt hakkas vaikselt asi alla käima. Kaal püsis, trenni tegin aga no meeletud isud olid. Kommid, küpsised, šokolaadid, jäätised – you name it. Üks päev sõin korralikult ja järgmine päev oli täielik feast, ikka nii nagu homset päeva polekski.
Ega ma tol ajal ei saanud aru, et lihase kasvatamiseks on jõudu vaja ja oluliselt rohkem süüa ka ja hakkasin siis vaikselt erinevate kavade järgi uuesti toitumist jälgima. Ikka kõik tuli kokku osta ja ära proovida. Mitte, et kavadel miskit viga oleks olnud, aga minu tolle ajase treeningkoormuse juures ma ütleks, et ma sõin ikka liiga vähe. Rauast oma kehas sain lahti, seedimine lõpetas igasuguse koostöö ja pidev väsimus, tüdimus, ärrituvus ja viha. Enamus ajast kõht valutas, absoluutselt kõik toidud tekitasid jõhkra paistetuse ja nägin nagu rase välja. Ma olin nagu viitsütikuga pomm, üks vale sõna ja plahvatasin. Tegelt oli kõht tühi noh. 😀 Magusasöömine oli ka uued mõõtmed võtnud, sest ühe kava järgi võis ju 4x päevas magusat toitu süüa. Ja nii ma siis tegingi, muidugi omaltpoolt lisasin veel mõne šokolaadi, mõne kommikese, tükikese kooki vms. Ja absull kõik väljas söömised lõppesid sellega, et ma sõin meeletult üle, pressisin nii kuidas jaksasin. Trenni tegin 5-6x nädalas, 10k samme oli päevas miinimum aga kaal vaikselt tõusis nii 66-67 kg peale.
Eelmise aasta alguses avastasin kalorite/makrode maailma ja sain aru, et peaks vist ennast veidi harima sel teemal. Üks keha on, mis ma sellest ikka rondin. No mõeldud/tehtud, kaloraaž paika, kõik toidud mõtlesin ette läbi, pakkisin tööle lõunad ja vahepalad kaasa ja ajasin numbrites näpuga järge. No keha muutus iga päev ja tundus, et rasv läks/lihas tuli, kaal jäi kuskil 64-65kg vahele toppama. Aga mu ideaalkaal on ju 61kg – ma tean seda ja ma pean selle saama. Koguaeg ketrasin seda mõtet ise samal ajal instas bikiinifitnessi tädisid jälgides ja mõeldes, et oooo.. I MUST. Kirjutasin Peep Reinartile (PS. kui päriselt huvi on, siis super tegelane!), et tahaks kava ja tahaks kaalu langetada. Sain makrod, sain kava – no et vali ise, kuidaspidi parem on. Eks ma ikka valisin makrod, see annab võimaluse valida. Ja siis ühel hetkel oli mul MFP 4 toidukorda sätitud nii, et a´la kanast/kalast sain veits proteiini ja rasvad/süsivesikud tulid jätkuvalt magusast. Iga õhtu tops jäätist, elu oli lill. Ja ma ikka sõin üle, ikka lasin lappesse ja olin niisama äge mutt. Trenni 4-5x nädalas ja muidu ka aktiivne, kaal langes 63le ja oleks nõks veel rasva maha saanud, siis oleks võinud juba kuskile lavale pressida küll, aga vaimne pool oli mul ikka täiesti sassis. Ma ei mõelnud enam muust kui toidust ja numbritest ja sellest, milline ma välja näen. Enamuse ajast olin nii õnnetu, sest mul kaal ei näita mulle seda numbrit, mida ma näha tahan.
Ja siis käis peas mingi klõps ära, et mul on probleem, mul on konkreetselt toitumishäire. Mis ja kuidas edasi tundus äärmiselt lihtne ja arvasin, et kustutan MFP ära ja elu lill, kava numbrite järgi ei jälgi (retsepte kasutan endiselt), söön intuitiivselt ja sitta see kaal. Kuulan aga keha ja söön seda, mida ta vajab. No tegelikult ikka nii ei olnud ja ega ei ole siiani. Sõin liiga palju, sõin liiga vähe, keelasin üht ja järgmisel päeval juba lubasin topeltkoguses. Peeglisse vaadates nägin ennast noh, mitte koledana, aga paraja paksukesena. Trenni enam teha ei tahtnud, igasugune motivatsioon ja distsipliin kadus. Varasemalt nii südamelähedane asi oli täiesti vastumeelne. Paar korda nädalas nutsin õhtuti ennast magama, sest kõht oli liiga täis ja enesetunne halb. Ja ega muud polnudki kui see, et pidi lihtsalt harjuma. Harjuma sellega, et toitu ei kaalu ja kaloraaži ei tea. Et ei ole halba ega head toitu, on lihtsalt toit. On parem ja halvem valik. Aegajalt ikka “salaja” kaalusin ja vaatasin mis ja kui palju, mis oli ka paras naljanumber. Varjasin seda siis kelle eest? Iseennast üritasin petta või?
Päev päevalt läheb juba paremaks. Nagu elus ikka, on paremaid ja on halvemaid päevi. Aga seedimise olen korralikult pekki keeranud ja ei ole väga kindel, kas see kunagi üldse normaliseerub, praegu küll usku ei ole. Väga paljudega sel teemal arutleda ei saa, vaadatakse et olen ikka ilge jobu küll ja kuidas üldse keegi sellisesse olukorda jõuab. Aga näed, jõutakse. Igal ühel omad mured, omad kiiksud. Hukka mõista ja mitte aru saada on ju lihtne, tänitada on ka lihtne – aru saada, no vist mitte. 🙂
Anyway, tänase seisuga näitab kaalunumber seal 65-66kg vahel ja tegelikult näen päris hea välja. Ehk siis sisuliselt 10 aastat olen maadlenud millega – 4-5 kiloga!? Haige inimene ma ütlen, seda sõna otseses mõttes. Trenniisu tuli ka suve alguses tagasi, 4-5x nädalas 1h on tavaline taks ja hoiab kenasti vormis. Mis kõige tähtsam – meeldib ka. Tempokamalt jalutamas käin 1-2x nädalas, ka lihtsalt meeldib. Trenni olen muideks alati kodus teinud. Mitte, et ma kuidagi kardaks või häbeneks saali minna, lihtsalt see ajakulu ei ole minu jaoks seda väärt. Toidu suhtes keela midagi, aga püüan teha paremaid valikuid. Esmaspäevast reedeni üritan tervislikumalt süüa, pakin tööle toidud kaasa ja kui tuleb isu magusa järgi, siis seda ka ei keela. Mõnikord on selleks 100g šokolaaditahvel, teinekord piisab paarist ruudust. Jäätisega ei piira, seda on tops või mitte midagi. Snäkid on omal kohal ja seda just õhtuti – pähklid, puuviljad, kausike kohupiima marjadega või jäts. Nädalavahetustel söön üldiselt rohkem väljas ja naudin kellegi teise kätetööd. Suurim probleem on vesi, no absull ei lähe seda. Väga max 0,5-1l päevas. Lihtsalt ei kannata seda kraanivett lürpida ja pudelivett on ka nagu kahju osta. See eest kohv on parim sõber.
Aga seda et..kukkusin veits lobisema vist.. 😀 Kokkuvõtvalt vist ütleks, et ee..kaalulangetamine on vahva asi jaa (loe: kuklas tiksub ikka see kaks kilo, mis võiks jälle vähem olla ).
Minul kaalulangetamine on selline ärev teema, et hoia ja keela. Kogu aeg mõtlen sellele. Ajab juba hulluks aga kuidagi tegudele asuda on väga raske. Olen jah püüdnud teinud poes paremaid valikuid, ehk siis leidnud alternatiive. Näiteks magusate jookide osas. Mulle ka väga maitseb Värska ja Borjomi jmt. Püüan janu korral ikka neid osta ja tarbida. Samas kui ikka on magusa isu, siis võtan ühe šokolaadi. Püüan toidukordade vahel mitte näksida. See on hetkel põhiline “nipp”, et mitte täielikult ümaraks ära minna. Jah, umbes 7 kg võiks vähem kaaluda küll, kuid leian, et olen enda vastu hetkel hea ja ei piitsuta ega kritiseeri ise ennast. Ega see kuhugile ei vii, kui tean, et nagunii ei suuda hetkel ennast kuidagi piiridesse panna. Tasa ja targu, sest äkkmuutused ei ole head. Nagunii ei suuda sõna pidada 🙂 Tore on siiski näha, et tegelikult on asi väga lihtne ja tulemused ikkagi tulevad 🙂 Edu kõigile langetajatele 🙂
Ootan hetkel teist last ja kaalu otseselt ei langeta. Aga olen nüüd selle rasedusega palju teadlikumalt ennast jälginud. esimene kord võtsin üle 10 kilo juurde ja kaheks aastaks jäidki need lisakilod selga,mis just haiglasse maha ei jäänud või sealt turvatoolis koju ei tulnud. Aga seekord olen püüdnud toituda tervislikumalt ja palju liikuda, seega olen 8 kuuga juurde võtnud kõigest 2 kilo, kuigi kõhubeebi kasvab ludinal ja on terve ja tubli. Ka enesetunne on palju parem kui esimesel korral, kui paar trepiastet juba ohkima võtsid.
Minu probleem polegi niivõrd kaalunumbris, vaid selles, et olen lihtsalt pehme. Ei soovigi olla lihastes, pigem toonuses. Kõik vahendid selleks on pm olemas, aga puudub motivatsioon. Lisaks olen pirtsakas sööja, mis tähendab, et kõik, mis tervislik, ei maitse. Samas pastat, saia ja muud rämpsu ajan kahe suupoolega sisse. Prooviks heameelega sinu lemmikud alternatiivid üle.
Tere! Ma ei tegele kaalulangetusega, aga ma teen palju trenni ja mulle meeldib vormis olla 😉 kõige raskem on ära öelda magusast ja coca-colast, cocat voiksin lihtsalt lôputult juua :/
Meelega ei dieedita üldse,aga sisemus karjub küll,et võiks veidi valida menüüd ja paar kg võiks kaduda ära.
Aga samas kohe mõtlen,et elu on nautimiseks,toit selleks,et püsiks elus ja saaks seda elu nautida ju. Jah, kahekäega igapäevaselt komme ja muud rämpsu sisse ei aja,aga kui ikka magusaisu või burksi järgi neelud käivad, siis seda ei keela midagi.
Võib-olla mõtleks teisiti,kui ülekaalu oleks +10kg, aga hetkel liigun piisavalt, söön enam-vähem kõike, vahel patustan ka ? ja naudin lihtsalt elu.
Nii tuttav kõik see teema. Minul on väike kaaluteema alates esimesest lapsest. Raseduseelsesse kaalu sain tagasi alles pärast kahte aastat suure trenni, vähese toitumisjälgimise ja tagasi tööellu sukeldumise stressiga . Nüüd mõned aastad hiljem pärast teist last on kaaluga täpselt sama jama. Vahetult pärast sünnitust läks 10 kilo. Kuid siis jäi kaal pidama. Samal ajal läksin kaasa SINU PROMOGA ORGUTAMISE OSAS, sest 7-10 kg veel ootas maha saamist. Algul olin üsna püüdlik ja maha läks 3 kg, mis pole enam tagasi tulnud, aga esmane hasart on lahtunud. Olen Orgu põhitõdede põhjal oma toiduvalikuid küll korrigeerinud, kuid nii nöörijärgi enam retsepte iganädalaselt ei vaata – oli tüütu, kallis ja ka mees hakkas torisema, et jälle seesama või toosama ja kui päris aus olla, siis muna ja kana sai meie pere jaoks liiga palju. Samas rohelist kraami on tulnud juurde tunduvalt enam kui varem. Nii et mõningast püsivat abi sellest oli.
Nüüd on maha saada ca 4-6 kg, et olla oma ideaalkaalus. Aga see on nii raske. Kahtlen, kas enne imetamise lõppu saangi midagi maha, sest keha ei lase midagi maha võtta. Pole aidanud rohkem kõndimist või tervislikumalt söömist, sest teen mõlemat. Väike patustamine on maiustustega, aga arvan, et sedagi väga vähe, et ei tohiks nii kaalu seisule mõjuda. Aga äkki ongi sinna koer maetud?
Suures hasardis läksin kaasa SINU UUE PROMOGA TALISE JÕURIHMA OSAS, sest olgem ausad SA NÄED MEGAHEA VÄLJA ja tahaks nagu ka! 😀 Kuigi vaevalt et kohe esimene promotrenn selles mingit rolli mängis, aga motivatsioon kohe tõusis lakke.
Loo kokkuvõte on see, et oled üsna mõjuv influencer :D!
(Alustan ühe ääärmiselt pika ohkega) Kui kaua ma olen mõelnud trenni tegemisega alustada… Nüüdseks juba neli aastat vähemalt. Praegune seis on selline, et pärast lapse saamist on ainuke velotrenažööri kasutaja laps ise, kes selle otsas nagu osav pärdik ringi ronib. Abikaasa, kes mingi aeg jooksupisiku sai ning isegi päris mitmel maratonil käis, on põlvevalu tõttu minuga samas seisus, kaal vaikselt tõuseb ja kui laps magab, on aeg maiustamiseks. Nii ei peaks ega tohiks ja oh neid süümepiinu, kui jälle on üks tahvel põrgulikult head šokolaadi nagu imeväel kõhtu kadunud… Ja muidugi, ma ei ole selles mõttes paks, vaid üsna normkaalus (umbes 65kg), aga kui mõelda tervise peale ja sellele ajale, kui last rinnaga toitsin ja korraks kaalul isegi 59kg vilksamisi nägin, oli ikka hea tunne küll! Muus osas on meie toitumisharjumused vist täitsa head, juurikad ja puuviljad on ikka igapäevaselt menüüs ja paaniliselt ei keela endale ka midagi, aga ohh neid magusaid hõrgutisi, mis ikka hüpnotiseerivad juba kaugelt…
Enne rasedaks jäämist hakkasin ka veidi jooksmas käima, aga siis tuli lapseootus ja jooks muutus kõndimiseks, nüüd on sellest alles ainult üks suur ja lõpmatu väsimus, nii et ei taha lillegi liigutada. Uus plaan on peagi ujulas hakata käima, aga hetkel pole veel selge, kas see õnnestub. Seltsi pole kedagi võtta ja peab vaatama, kas saan lapse kõrvalt seda ikka regulaarselt teha, sest abikaasal hakkab peagi pikem kursus ja lapsehoidjat pole meil kusagilt võtta. Muidugi võiks koos lapsega minna, aga kuna ta ripub mul enamus ajast küljes, siis ise ikka väga trenni tehtud ei saa, kui just käelihaseid mitte arvestada (need on juba täitsa kobedad). Nii et jah, tahaks väga, süümekad on (patu-maiustan ka tihtilugu salaja tööl, nagu anonüümne šokohoolik…), aga ei saa end kuidagi sinna trennilainele. HELP! Eks lootus sureb viimasena, kui lõpuks enam ükski riideese selga enam ei lähe, sest see hunnik aina suureneb 🙂
Ma võtan juba aasta aega hoogu. Aga koguaeg on mingi “takistus” ees. No, et suvi ja ringisōitmine ja siis nagunii ei saa toite nii hoolega valida ja et peale seda üritust hakkan pihta. Siis tuleb mingi all inclusive reis ja jälle ma mōtlen, et ok, nüüd kui tagasi lähen, siis hakkan pihta. Nii on see lisa 8kg tulnud, sest alati leiab mingi põhjuse, miks mitte alustada.
Hetkel võin rahul olla oma kaaluga. See kõigub 52-54kg kandis. Olen 163 pikk. Heast kraamist ära ei ütle, osalen loosimises ?
Tegelen ka kaalulangetusega! Pealr teist last ei taha see kaal enam kuidagi nii hästi langeda ja viis kilo istub ikka veel kukil. Seda ei ole palju, aga mind nii häirib? aga kui häirib, siis tuleb ka liigutada! Praegu naudin kärutamist ja plaanin ka omale need jõurihmad osta (tegid niii head reklaami)! Aga kuna kahe väikese lapsega aega ja energiat napib, siis tupla on mu igapäevane kaaslane? koguaeg mõtlen, et tervislikumad snäkid oleksid paremad, aga poes läheb käsi ikka sinna kommiriiulisse ?aga ma proovin edasi ?
Oi, kuidas tahaks natukene vähem kaaluda ja end oma kehas jälle mugavamalt tunda. Aga lastega kodus olemine on mind nii palju snäkkima pannud. Iga kord, kui magavad, tunnen, et oh, võiks end premeerida, et lapsed tuttu pandud sain 😀 Šokolaadist on kõige raskem loobuda.
Olen viimased 2 aastat soovinud saada kaalunumbrilt 75kg hoopis 68 kg peale. Aga no vot ei õnnestu! Proovisin vahepeal 4-5 korda nädalas trenažööril 1h korraga vändata. Piirata suhkrute ja üldse kõigi heade asjade tarbimist, aga kaalunr ei muutu. Peaks selle kinnisidee ära unustama, vbl siis muutuks midagi!
Ma olen viimase 9 kuuga ka näinud vaeva, et sünnitus-järgset kaalu langetada. Alguses enda arust lihtsalt toitusin tervislikumalt ja tegin smuutisid vahepalaks, aga hkhmmm…kaal ei langenud, sest ma tegin neid lisaks! kõigele tavalisele, mida ma enne sõin ja jätkasin ka pärast “tervislikuks hakkamist”. Trenni vohmisin ka ikka teha, aga jah..kaal ei langenud kuskile. Kaks kuud pärast “tervislik olemist” hakkasin lugema kaloreid, kaalusin toitu ja piirasin ennast, sest “valku on puudu”, rasva on üle jne. Kaks kuud pidasin vastu 😀 aga kaal langes. Imeliselt! Sain peaaegu soovitud kaalu, mis nüüdseks kõigub+/- 2 kg ringis, aga teen trenni nii kuidas kolme lapse kõrvalt aega on ja söön kõike…ka šokolaadi (kuigi tahaks ilmselgelt mitte süüa!). On paremaid ja halvemaid päevi, aga üldine tendents on ikkagi, et kui kuskil sünnipäeval või suvepäevadel läheb söömine käest ära, siis on mul niiiiiiiiiiii raske tagasi reele saada. Aga Bionoria on ikka õnnistus küll 😀 Meie pere fännab neid ja nende müüdavaid tooteid 🙂
Tere!
Ma ei jõudnud kõiki kommentaare läbi lugeda, aga otsustasin ikka sõna sekka öelda, sest teema on praegu oi, kui aktuaalne.Tavaliselt hakatakse kaalulangetamisest kõvemini rääkima ikka kevadeti, et rannahooajaks vormi jne. Minu klõks käis peas suve alguses. Kõik, ma ei taha olla enam suur ja paks! Kuna FB-s nägin pidavalt Kaire Vilgatsit, kes oli kõvasti kõhnemaks muutunud, siis otsustasin võtta selle stockholmdiet.com. Mõeldud-tehtud. Sain oma toitumiskava 7.päevaks kätte ja alustasin 10. juunil. Algas tõeline õudus ja ellujäämiskursus. Menüü koosnes põhiliselt maitseainetest ja puu-ning juurviljadest. Kõige hullem oli loobuda soolast. 0 asjad: sool, suhkur( mesi), jahu,rasv(liha,vorstitooted). Elasin 1. nädala üle tänu tahtejõule ja 2x 60 g lõhele ( veega hautatud). Aga kaal kukkus kolinal, 1kg päevas. Selgelt motiveeriv ju! Esimene nädal üle elatud, otsustasin jätkata. Edasi hakkasin saama toitumiskava 10 päeva kaupa. Ikka 2 valikut hommikusööki, 2 lõunasööki ja 2-3 õhtusööki, paar vahepala. Peale õhtusööki enam midagi süüa ei tohi, vett võib larpida, palju kulub. Minu õnneks ei ole ma kunagi olnud eriline magusasõber. Aga selle dieedi kaloraaž on ikka nii madalaks aetud, et kogu keha hakkas imelikult käituma, kõhuvalu, pearinglus, isegi iiveldus tekkis ja aju kisendas ” anna mulle ometi süüa”. Ei andnud! Mees toetas (toetab siiani) kuidas oskas. Nüüd olemegi kalli kaasaga erileivas.Tema keedab endale ikka uhkeid guljašše ja kartuliputru, aga mina söön ome vees hautatud tatart ja muid imelikke pläuste. Varem ikka püüdsin propageerida seda stockholmdiet. comi, aga enam seda ei tee, pigem ütlen, et palun, ärge seda kodus järele tehke !Selle asja nimi on nälgimine. Pole ju sõjaaeg ega Leningradi blokaad!Olen õppinud väga imelikke toiduaineid kokku panema, mida kunagi varem teinud ei ole. Näiteks oad, riis, mais- vanasti toideti orje sellise söögiga. Kirjutan ja jälle hakkas hale endast. Tegelikult olen ma KANGELANE. Lahti olen saanud 14 kg, 8kg on veel minna ja siis kogu ülejäänud elu ainult jälgida, jälgida ja veelkord jälgida.Sporti suuremat ei tee, käin, käin ja käin! Toimib. Põhiline, miks ma nii ekstreemse asjaga tegelema hakkasin on see, et ma tahan kanda ilusamaid ja ägedamaid riideid. Praeguse seisuga pole mul enam ühtegi paari teksapükse parajaid, kõik on suured! Olgu, 8kg pärast ostan kõik uued riided ja püüan enda üle olla nii uhke, kui võimalik`! Selline sai minu lugu lühidalt, aga rääkida võiksin sellest vist lõputult!
Parimate tervitustega, Annika
Mina tahaksin alla võtta 20 kg, et saada samasse kaalu, mis enne lapse saamist, aga just see snäkitamine, mulle meeldivad head asjad, nii šokolaad, Coca, kui ka koogid ? üritanud olen juba pea 2 aastat, kuid tulemusteta, isegi, kui 2 kg kaotan, tulevad nad alati tagasi ?
Mingil ülinõmedal moel olen võtnud juurde viimase aasta-poolteisega üle 10kg, lihtsalt “lambist”. St midagi elus muutnud ei ole. Kõige rohkem paistab see välja just näost ja samamoodi nagu sulgi, lõualotist.. Usun, et juba mõne kuni 5kg kaotamisel, tuleb ka mu õige nägu tagasi pähe 😀 Käin pidevalt kleitidega ja kui üritan jälle kapist mõnd püksipaari jalga saada, no ei tule 😀 Õnneks sain KiloMaxist enne päris jahedat ilma kaks paari uusi musti pükse ja elu lill 😀
Tegelikult hakkasin septembri algusest käima sulgpallist, tekkis selline uitmõte: nägin FBs, et alustab algajate grupp, kirjutasin tuttavale, kes ka sulkat mängib ja juba oli mind proffide gruppi kirja pandud 😀 Kaks korda nädalas saab siis 1,5h end liigutada.
Lisaks jätsin ära pea igaõhtuse veinitamise/siidritamise/õlletamise ja otsustasin, et nüüd tarbin alksi ainult siis kui päriselt põhjust ka. Ei keela endale seda, aga lihtsalt, isu kadus.. Arvestasin umbes, et 10 kainena oldud päeva jooksul on tõenäoliselt alkoholi mittejoomise ja sinna juurdekuuluva näksimisega jäänud tarbimata vähemalt 5000kcal, mis on ju päris mitme päeva kalorinorm :O, peaks ka kaal ehk loodetavasti ise kuskile poole kukkuma hakkama (Tere, minu nimi on Sandra ja ma olen 10 päeva puhas olnud)
Proovin vältida õhtust näksimist, seni pole ka isutanud, joon teed ja söön värsket koduõuna parem 🙂
Esimene inimene, kes kirjutab, et alkoholiga nö probleem halleluuja…sama siin..maitseb õlu liigagi hästi ja olen naisterahvas ja ei tea kuidas loobuda :S A la ei kujuta ette, et on see üritus ja see üritus ja kuidas ma peaks kaine olema??? Kus sa sulkat mängid? Tlns? Äkki aitab mindki 🙂
Ohwell, kaaal! See sõna ajab juba judinad peale.
Enne lapse saamist olin ma elu suurimas kaalus, okei jätame selle lõpurasedana kaalunumbri vahele, see oli ilmselgelt toooomuch, aga ” elu ilma raseduseta” kaal oli 4a tagasi kõrgem kui praegu. AGA! ma olen teel jälle sinna rajale, kui ma midagi ette ei võta.
Mul on täielik stressisöömine. ?♀️
Teiseks on mul meeeletu väsimuse peletamise söömine, ehk siis vitsutaks aint magusat et saada seda energiat juurde. Täiesti kreisi!!
Õnneks on mul mega liikuv töö, kus ma E-R 9-18 pmt aint kõnnin. Seega, kui ma saaks mingit motti või tuleks keegi raputaks mind, et ouu inimene, sööö tervislikult ja saad saledaks. Sul on trenn ja töö pmt koos, ole meheks ja unusta see magus.
Ja siis on teine mina ” ooo šokolaaad, oo kommmid, ooo äkki jäätist” noup ?
Seega, kui ma saaks lõpuks kaalunumbri püsivalt 6ga algama, ma oleks gigaaa happy! ?
Peale sünnitust 10 kg rippuma jäänud, no kuidagi ei taha ära minna. Ja magusasõltuvusest on raske lahti saada, peangi hakkama erinevaid alternatiive proovima, no jubedalt tahaks sellest rippuvast kõhust lahti saada ?
Ma olen viimased aastad olnud kuskil 60+ kaalus (170cm pikk). Aga mingi aeg avastasin et kaal on 70ni tõusnud, 73 oli kõige suurem number mida nägin. Otsustasin siis, et lõpetan selle magusa söömise ja kohe kui enam šokolaaditahvleid ja muud suuremas koguses magusat ei tarbinud, suutsin kuskil 10kg paari kuuga langetada 😀 Nüüd olen 61, aga tahaksin kuskile 55kg peale saada enda kaalu, kuigi ma pole juba mitumitu aastat nii vähe kaalunud 😀 Proovin vaikselt hakata end rohkem liigutama ka, kuigi 10 000 sammu saab tööpäeviti alati täis. Proovin süüa kõike, aga mõistlikus koguses
Huuh, olen suutnud saiast ja igasugustest saiakestest, kookidest-tortidest ennast eemale hoida 2 nädalat. Samuti karastusjookidest ja jäätisest. Lohutus-kommid on siiski kapis olemas ?? Näljas ei hoia, söön soolasest kõike, koguseliselt lihtsalt vähem. Kaal on u 3kg langenud. Paljuski aitab kaasa koer, kellega saab mõnusalt palju jalutamas käia. Ja rahvatants. Vee joojaks olen samuti hakanud, no ma vähemalt üritan, kõik päevad pole vennad ja mõnel päevsl kõnnin varvu 8000 sammu. Keskmine sammude arv küündib sinna 12000-15000 kanti ??. Tulles nüüd tagasi kaalu nr juurde, siis eesmärk on lapse 9. kl lõpetamisel parem välja näha. Lisaks sai sõbrannaga Hiiumaal Kassaris lubatud, et ma võtan meie mõlema eest 20kg ? alla. Oleks ju tore vahelduseks 57kg kaaluds (jäängi vist unistama, jäätis vahel maitseb rohkem kui peaks) ?
Mul mimgid järgmised 227 päeva vähemalt pole lootustki kaalus alla võtta… Ja no kuna mul TA kipub ka üle minema siis jah las ta praegu olla see kaal ?
Ikka kimpus ja puntras ka, kaalu ja toitumist jälgin juba aastast 2016 vahelduva motivatsiooniga aga soovkaalu ei ole kunagi jõudnud veel. Algasin samuti 70 kg pealt, mis on mu tippkaal ka kui rasedust mitte arvestada, ja praegu kõigun siin 62/63 peal. Soovkaal 59. Trenni ole ikka ka teind aga praegu pausitan? oktoobrist tubli jälle- rühmatreeningusse!?
Nõus, olen ise sama tee leidnud, et koju ostan võimalikult palju nö tervislikke snäkke, mis seda magusaisu ära viiks, aga tihti paneb ka hind piiri ette, kui lihtsalt ei raatsi kulutada. Yummikommid leidsin ka tänu sinule, neid saab suurte pakkidena tellida. Samuti aitab hommikuti trennis käimine päeva juba aktiivselt alustada 🙂
Otseselt kaalulangetamisega pole tegelenud mitu aastat, aga jälgin, mida söön, et oleks tervislik. Minu nörkuseks on igasugused saiad- koogid. Tume šokolaad on ka hakanud meeldima, aga ikka koogist vöi kaneelirullist on errrrriti raske ära öelda. ? Minu “nipp “ on koeraga palju jalutada ning syya kooki hommikul. Kusagil jöusaalis vöi trennis ei viitsiks never-ever käia (tundub igav). Tean ka seda, et kui keelata endale midagi väga, siis isu tuleb 10x hulllem mingi hetk peale ja seega ei arva ka, et möne toidugrupi täielik väljalöikamine menyyst oleks hea möte.
Olen eluaeg kaaluga kimpus olnud ja mul just see sama jama, et ma lähen nii äärmuslikuks ja piiran kõike ja siis kui korra murdun, siis õgin nagu segane. Eriti lemmikud on igasugused saialised ja jahutooted. Hetkel proovin Fitlapi, aga mitte väga edukalt. Koguaeg igalpool igast ahvatlused :/ Ideaalis tahaks 30kg alla saada, aga pole veel seda imeravimit leidnud. Oleks vaja ka hakata paremaid valikuid tegema. Su postitus oli väga inspireeriv 🙂
No ma olen sariöö sööja ? Nii kui tuleb öösel vajadus vetsu minna, tulen kõpsti kööki ja otsin mida süüa saaks, siis pistan ikka korralikult küpsist, šokolaadi, mida iganes, eriti maitsebki magus. Ja kui vetsu ei pea minema, siis ei tule sööma ka. Aga aktiivsuskell käe peal ja üritan 10 000 sammu täis iga päev saada.
Võtsin oma pekid käsile mais ja nüüdseks olen 12kilost pekist lahti saanud,woopwoop?enne kaalusin 86,nüüd siis 74,sooviksin alla 70ne kaaluda,niiet tsips on veel minna. Midagi erilist ma ei tee,lihtsalt söön vähem ja söön teadlikumalt. Samamoodi jätan ahvatlused poodi ja kui magusaisu tuleb siis tõesti,yummikomm aitab? nüüd tegin algust smuutidega,üks hommikul ja üks õhtul,sisse panen ka boost yourself supertoidusegusid.trenni ei tee aga võiks,kõht on pehmeke…aga küll jõuan trenni ka??
Mu
Kaalulangetamisega otseselt ei tegele ja see number pole ka tähtis. Tahaks lihtsalt, et peeglist oleks hea end vaadata. Hetkel alles alustasin ülikoolis õpinguid, seega natuke harjun sellega ning varsti plaan jõusaali ja ringtreeningute aastane leping ära teha. Minul on kõige raskem “ei” öelda laimicocale ja red bullile. ? Aga üritan tervislikumaid toite teha ja neid snäkitamisi smuutidega asendada.
Oii jeerum, ma
olen suurim snäkkija ever! Kõige halva loomulikult, nii, et kuluks úks kast vähe paremat snäkki küll ära.
Kuna imetan, siis on need magusaisud kuidagi eriiiiti hullud ja ainult ajan näost sisse! Päästke mind ometi mu pekkide kuhja alt?
Sokolaad, jäätis-need on head küll, Aga kas peab koguaeg sööma neid? Saaks ju ka mõni päev ilma.
Minu trenn on kärutamine, jalutamine. Eelmine aast kui laps vankris püsis sai ca 20km päevas vankriga ringi liigutud. Sel aastal jooksen poisile ainult järgi ?
Alla polegi midagi otseselt võtta. Kõhupekist tahaks lahti saada küll. ?
Apppiiiii, see kaalulangetus on mul A-LA-TI teemas olnud. Vähemalt nii kaua, kui ma ennast mäletan ja selles suhtes ma pole vana, kõigest 20, aga juba teismelisena ma tundsin, et ma olen kõndiv vaal (oh oleks ma siis aru saanud, et ma jumala normaalkaalus olin. Ma olin päriselt peenike ja prg piltidelt vaadates tahaks pisara poetada, et ma siis nii tropp olin ja imedieete pidasin). See kaal, figuur ja kõik muu läkski mul pekki sellega, et ma hakkasin enda arust dieeti pidama, aga see tõi mulle hoopis kilosid juurde, success. Tellisin isegi Kalmuse kava, aga prg mõtlen, et seegi tegi mu olukorra hullemaks ja Orgu kavaga ei anna võrreldagi. Üks on stiilis, mida sa võiks teha ja teises reaalselt ongi grammi pealt kirjas, mida ja kui palju ma süüa tohin. Eelmine aasta võtsin käsile, kaotasin 8kg, see enesetunne, mis sellega kaasnes oli imelineee, aga no siis tuli suvi koos hulga jätsi ja kõige muuga ja sinna see teekond ka pooleli jäi. Nüüd sügisel võtsin asja taaskord käsile, kuid ma ei suuda magusaisust lahti saada. Ilmselt on see sellest, et suvel ma ei võtnud ka vitamiine, mida muidu võtan ja lihtsalt loodan, et kui sellega reele saan, siis kaob magusaisu ka. No nii tahaks ju näha endast seda parimat versiooni, mis mul paari voldi all kuskil peidus on..?
Oi kuidas tahaks olla 5 kg kergem, aga selleks peaks jälgima toitumist ja ennast pisut rohkem liigutama. Kahjuks on vabandusi rohkem kui motivatsiooni ? Alati on olemas see müstiline homme millal alustada. Samas vahest taban ennast mõttelt, et tegelikult on kõik ok ja ma olen sellisena ka endaga rahul. Aga mis mul muud üle jääbki kui ei suuda loobuda juustust, kookidest ja šokolaadist ?
Oh jeesus, elu sees ei viitsiks trenni teha. Kui meeldib, siis teen ja käin, kui ei viitsi, siis ei lähe. St 2-3 aastat pole käinud ?.
Mul ka pigem head geenid. Imetamisega võtsin jubedalt alla ja olin 1,5 aastat alakaaluline, nüüd norm.kaalus õnneks uuesti.
Aga tervislikke snäkke tahaks küll proovida, Värska jätaks võidu korral mehele, ma ei joo seda…
Kaalulangetamisega otseselt ei tegele kuid hoian sellel selles mõttes silma peal, et kord kuus ikka vaatan mis see numbrike on niiöelda infona 😉 Söömise koha pealt olen ma vähealt enda meelest kõige hullem näide üldse, kodus ise süüa ei tee sest see pole mitte kunagi olnud minu jaoks ja kõige selle krooniks meeldib veel igast rämpsu sisse süüa. Rämpsu söömised käivad hooti st. mingi vahe tuleb süüa ära kõik tomati Laysi või San Diego krõpsud või siis on nädal aega sinihallitusjuustu-viinamarja hooaeg, lisaks meeldib kõik magus aga sellega kaasnevad samuti hooajalised eelistused 🙂
Sinu viimase Nutella postituse vaimus vahetasin kodus nüüd vähemalt nn. pähkikreemi reaalse pähklikreemi vastu ja tõesti see maitseb palju paremini!
Kastiloosist sooviksin kindlasti osa võtta!
Ma sain aru, et mida rohkem ma kaalun, seda rohkem ma kaalu tähtsustan ja seda rohkem stressi ma satun. Kaal võib ju kasvada 3 kg, kui oled palavas toas ja söönud mõnuga. Seega lõpetasin lõpuks kaalumise ja üritasin saavutada intuitiivselt toitumist, mis tähendab, et midagi ei ole keelatud ja kõike võib lubada iga kell. Tegin seda tükk aega, võtsin alguses juurde (riietest andis tunda), aga lõpuks olin elu parimas vormis, sest keha rahunes maha ja ei nõudnud enam suurtes kogustes rämpsu ja magusat. Siis aga juhtus jama ja astusin kaalule. Mõtlesin, et vaatan, palju ma heas vormis olles kaalun. Oi, kus mulle see number meeldis. Järgmisel päeval mõtlesin, et astun ja vaatan jälle, aga… minu ilus number oli ootamatult 2,5kg suurem. Oi, milline pettumus ja kurbus, kuigi peeglist paistis sama pilt, mis eelmisel päeval. Ja kuidagi keeras mõistus jälle ära ja olin tagasi kaalunumbris kinni ning võtsin stressiga mõnusalt juurde. Kuni lõpuks käis jälle peas klõps ja otsustasin taas lõpetada kaalumise ja pöörduda tagasi intuitiivse toitumise juurde. Hetkel siis olen jälle “teel”. Minu põhiline mugimishetk on õhtul, kui lapsed magama pandud. Nagu haigus tuleks peale siis. Üritan ka siis tervislikumad valikuid teha, pähkleid, puuvilju, aga kui ikka tahan šoksi, siis luban ka. Vot seda õhtust mugimist on kõige raskem lõpetada. Trenni üritan teha korra nädalas ja eelistan rahulikumaid trenne, sest väga aeroobsed trennid väsitavad mind tohutult, niiet taastun mitu päeva.
Sa näed tõesti mega kena ja särav praegust välja! Ise üritan ka kuidagi neist beebikilodest jagu saada, aga nooo shokolaaad ja üldse magus. Üritan ka neid mitte koju osta, aga eee raske on. Seega peaaegu kuu aega pingutusi ja kaal on ikka sama. Oh well, paksuna ma surengi 😀 aga vaja oleks kaotada -5kg vähemalt, ideaalne oleks -10kg 🙁
Minaaaa küll tahaks su lemmikstaffi, ma väga armastan igasuguseid tervislikke snäkke. Don‘t get me wrong, ma armastan ka Pringelseid ja vahukoort, aga ma jumaldan ka brokkolit ja kuivatatud leivasnäkke. Ja punane vein on tervislik, eks?! ? kaalu ei langeta, aga olen suur jooksuentusiast ja sellel suvel sai ka jalgaratas ostetud, viimati oli see mul lapsepólves. See sai ka soetatud pigem vajadusest lapsele järele jõuda, kui ta oma rattaga eest ära vurab, jooksmine meeldib mulle ikka rohkem ?
Mina olin kunagi hullumeelne magusasõber. Ühel hetkel tundsin, et tahaks lahti saada oma sõltuvusest ja nii ma võtsin eesmärgiks kuu aega magusa vabalt. See oli raske, eriti sünnipäeval käik, kui laual oli ka kommikauss. Mitu korda sirutadin kätt mõttega, et nagunii ei pea kuu aega vastu, aga mingil põhjusel jäi komm ikkagi võtmata. Küll aga sõin torti ja see jäigi minu ainsaks magusapatuks selle aja jooksul. Peale kuu mõõdumist oli sisse jäänud harjumus poes magusaletis mitte käia. Mingi hetk kadus üldine soov magusa järgi ja ükshetk jõudsin sinna, kus magus ajas pigem südame pahaks. Praegu vahel harva natuke maiustan, aga kommipakk seisab kodus viie minuti asemel isegi mitu kuud. Seega minu puhul see täielik keelamine just mõjus.
Hei.
Mina otseselt kaalulangetusega ei tegele, küll aga käin nüüd viimased 4 aastat trennis. Sel aastal nüüd 2x nädalas jõusaalis. Tahaks trimmi saada ja väike polster on kõhul ka. Mul on alati lame kõht olnud ja peale sünnitusi kohe ka lame, sest rasedustega oli väga väike kõht (nagu teistel 4-5 kuul) ja kaalutõus ainult 6kg. Aga u aasta peale teist last mingil eluetapil kogunes polster kõhule. Ja nüüd ka veel see, et kui kõhu täis söön, siis kohe kõht eest. Eks vanus ka juba üle 35a., aga harjumatu minu jaoks.
Mul toimib ka see “ei osa poest kommi” variant kõige paremini. Siis tulebki kodus lihtsalt näksi asemel teed juua ja rahule jääda. Või hoopis mõni võiku süüa.
Mina olen trullakas juba 22 aastat. Vahel vähem, vahel rohkem. Praegu tegelen põhjuste otsimisega , miks ma mingit toitu söön. Igat hommikut alustan puuviljadega ja rohelise värske smuutiga. Poole tunni pärast söön mida soovin. Rohkem puuvilju päeval ei söö. Lisasin lihtsalt palju juurvilju ja juba on asju mida enam ei tahagi süüa. Nt nisujahu. 6-8 kl vett päevas ja mõned hingamisharjutused. Selle programmi nimi on wildfit. Iga nädalaga tuleb toitumisse uus muutus. Aga see on elustiili muutus mitte dieet. Eks vaatame kuhu see viib. Nii tore on sinu blogi lugeda ja lapsed on sul üüber nunnud !!?
Praegu kaalulangetamisega otseselt ei tegele, aga kuna imetan last, siis see aitas rasedusskilode kadumisele. Kadus isegi rohkem kui esialgne kaal oli, win! Kindlasti on suuresti kasuks tulnud see, et beebiga olen iga päev (okok, mitte päris iga päev) jalutamas käinud ja üsna pikal tiirul. Varem olin kimpus oma mõne lisakiloga, mis mitte kuidagi kaduda ei tahtnud. Ei saaks öelda, et ma praeguse kaalu üle rõõmus poleks.
Trenni teha pole ma kunagi viitsinud, jooksmist vihkan. Kooli ajal oli mu suurim eneseületus kuuperitesti vms läbimine. Pärast oli kohutav rauamaitse suus ja hingamine taastus vist alles tunni aja pärast (taastun väga-väga aeglaselt suurest koormusest). Rühmatrennis isegi käiks (kunagi pidasin isegi paar kuud vastu järjepidevalt 😀 ), aga natuke nagu kallis on ja üksi hästi ei viitsi ja no nüüd on laps ja millal ma siis lähen. Äkki siis kui ta suurem on? Ilmselt mitte.. Seega oleks väga hea kui saaksin oma šokolaadide, krõpsude ja coca asemel midagi palju tervislikumat näost sisse ajada ja hoogsalt edasi jalutamas käia. Suudaksin ehk kaalu praegusel tasemel hoida ja tervist ka hoida mõistlikumate snäkkide abil.
Oo, see helesinine red bull.. Nii hea on. Ma pole kunagi energia jooke fännanud aga nüüd mõned kuud tagasi avastasin selle. Mõnus. Õnneks suudan endale mõistusega asja selgeks teha ja tarvitan seda ainult 2-3 purki kuus.
Kuid, praegu näiteks pannkooke nutellaga õgides, hakkasin küll mõtlema, et head maitsed ei pea ju alati kräpp olema??♀️.
Mina üritan ka pidevalt alla võtta ?? paar aastat tagasi ma sõin kõike ja mõtlesin, et pole mõtet end piirata, et nii kui nii ei suuda ma magusata olla ? aga siis mingi hetk hakkas peegelpilt häirima. Ma pole kunagi väga palju kaalunud, aga kogu aeg on see, et mingi 5-10 kilo võiks vähem olla ??? umbes aasta tagasi ma leidsin high fat low carb dieedi, aga see on nii piirav mu meelest. Nüüd ma üritan leida omale sobivat toitumisviisi, millest ma suudan kinni pidada. Kusjuures mul on ka nii, et kui ma söön näiteks keset päeva või hommikul saiakesi või kommi või muud sellist, siis on esimene mõte, et ah suva, nii kui nii päev on pekkis. Ostan siis juba jäätist ja kooki ja kõike mille järgi isutanud on ???♀️?♀️ praegu on mu kõige suurem nõrkus Milka Bubbly šokolaad ??? kõik muu võiks olemata olla ???
Oeh. Mulle kuluks see poputav auhind väääga ära. Peale lapse saamist ja keisrit on nii raske kaalu kaotada. Aga vaikselt edeneb, tasapisi. Pigem on seda kaalu hetkel langetada nn aidanud lahkuminek. Aga alustasin kuu tagasi jälgimist lisa söön. Samuti alustasin trenniga.. Hetkel valutan lihaseid? aga tervislikum snäkk kuluks ära, sest muidu lähevad loosi kommid, kui laps magab. Jään võiduõnne lootma. Ja edu sulle sel küllaltki raskel teel ??
Ma olen 100% nõus selle väitega, et tuleb oma lemmaritele lihtsalt tervislikumad alternatiivid leida. Kõik nisutooted täistera omadega asendada(pasta, sai, riis); magustatud joogid smuutidega asendada; rohkem kala ja kana jnejne. Ja samuti olen nõus Mallukas, et üks lihtsamaid nippe on lihtsalt mitte osta omale koju, seda toitu mille pärast tekiksid süümekad. Aga ka ennast 24/7 piitsutada mõne patu pärast ei ole mõttet! Jumala eest, söö see üks tupla ära ja mine tee üks jalutuskäik selle nimel :).
Ma alguses ei sallinud trenni, aga iga korraga muutus see aina meeldivamaks ja sain aru, et see annab mulle hoopis energiat juurde, kui et võtab minult seda.
Piisavalt liikumist, kõike mõistlikus koguses ja positiivsust, siis tunnete kindlasti ennast hästi oma kehas :)!
Iga päev mõtlen, et TÄNA HAKKAN 😀 Pliiiiiiiis aidake 😀 Jalutamas käin, aga muidu trenni ei tee..tahaks kasvõi 80 kaaluda..hetkel kaal kolmekohaline :S Kaalu lisab kindlasti juustu õgimine ja alkoholi joomine :S Sa oled väga tubli ja näed väga hea välja! 😉
Ma olen pool elu mingit dieeti pidanud või midagi toitumises piiranud. Ei mingit võid leivale ja teflon pannil praadisin (kõrvetasin) toitu enamasti õlita. Ei mingit kooki ja muud keelud (mille tulemuseks oli muidugi stress ja murdumine ja terve koogi ära söömine 🙂
Nüüdseks olen aru saanud, et tuleb endale natuke kõike lubada, siis ei teki vastureaktsiooni. Leivale määrin võid ja söön mõnuga. Kaal on ikka enam-vähem sama, aga vaimne tervis on hulka parem (normaalkaal, aga alati võiks kõhnem olla, eks ole). Jälle oli emal õigus kui ta aastaid tagasi rääkis, et kõike tuleb süüa ja mina pööritasin silmi :))) tiinekas noh
Peamine toitumise filosoofia on, et söön nii-öelda päris toitu, puhtast toorainest. Võimalikult vähe töödeldud, lisaainetest pungil valmistoitu.
Mina olen suutnud kaotada 20 kilo motoga “tasa ja targu”. Ei mingeid kiir-dieete, tuleks ikkagi muuta enda elustiili. Tasapisi asendada suhkur meega, must tee rohelise teega, limonaad (maitse)veega, toidukordade ajal süüa kenasti kõht täis, mitte nälgida ja pärast rämpsu sisse vohmida, jne. Kärpida natuke siit, natuke sealt ja tulemused hakkavadki tulema! Kui ikka süüa sisse vähem kaloreid kui kulutad, siis ei jää kehal lihtsalt muud üle kui saleneda! Kusjuures trenni pole ma teinud, lihtsalt lifti asemel kasutan treppe, autosõidu asemel jalutan poodi… Jõudu ja järjekindlust kõigile!
Oleks 2 päeva tagasi teadnud Su koodi, siis oleksin tänase suure Bionora paki soodsamalt saanud. Jama! Samas tütrel oli koolis sünnipäeva puhul jagamiseks komme ju vaja ning meie pere lapsed neid pulgakomme fännavad. Kaua see “sooduskood” kehtib?
Kaalulangetamisega tegelen aeg-ajalt, kuid viimasel ajal see taas jäänud tahaplaanile. Kaalu üsna palju kogutud endale peale. Peaksin võtma alla ca 30kg, kuid usku, et see siiski ükskord juhtub päris maha matta ei taha.
sept lõpuni!
Enne rasedusi kaalusin kuskil 50-55, tänaseks on kaal u 64..kui saaks 58,oleks väga rahul. Olen tähele pannud, et kui rahulikult võtan ja ei stressa, siis läheb iseenesest. .kui hakkan numbrit taga ajama, siis jääb seisma ?
Oktoobri alguses saab sünnitusest aasta ja kuigi raseduseelsest kaalust on hetkel ca 3kg vähem, siis ideaalse kaaluni peaks veel ca 8kg alla saama. Ja noooo niiiiii raskelt läheb. Igapäevaselt trenni ei jõua, põlved pikalt jooksmist ei kannata. Üritan kodus ise harjutusi natukese haaval teha, aga kasu väga ei näe. Kaalust olulisem on isegi enesetunne, võhma suurendamine ja kõhu punu vähendamine. Üldiselt toitumine mitmekesine ja üritan vältida täiesti mõttetusi, aga vahepeal õhtuti mõttetu snäkk saab ikkagi võetud, aga nii raske on ära öelda juuu…. Sellepärast oleks sellised snäkkid ideaalne kui kodus oleks, vaatasin isegi sealt ja tellin prooviks mingeid asju vast ka millalgi.
Aktiivselt kaalulangetamisega ei tegele, ei suuda leida endas piisavalt tahtejõudu. Mõned kuud tagasi suutsin mõneks ajaks näksimisest loobuda ning kadus ca 10kg. Mõni aeg hiljem tuli näksimisisu tagasi jälle ja nüüd jälle õhtud sisustatud krõpsu ja kanasigarite ja jäätisega ? jne.. Ideaalis tahaks olla ca 65kg, kuid täna kaalule astudes 78kg. Arenguruumi on.. igapäevaselt 10 000 sammu tuleb kindlasti, kuna olen 2 väikese lapsega kodus ja see möllamine on parasjagu trenni eest. On ka päevi, kus saab pikemat jalutatud, nii et need päevad tuleb vahest ka ca 40 000 sammu ära… tubliiii ?. Elu oleks lill, kui kodus oleks paremaid ja tervislikumaid snäkke, aga poes pole kunagi nii palju aega, et hakata otsima vanade lemmikute asemel uusi huvitatavaid asju, mille maitses/kvaliteedis kunagi kindel ei saa olla.
Lobiseme kasvõi tunde ?
Lapsest paeale suht pontsakas olnud. Kui mingi 11-12 olin võtsin kolinal alla, ca 20kg. Lihtsalt muutsin toitumist ja korras. Kaal püsis ka aastaid, aga siis läksin pikaajalisse suhtesse ja hakkasin ka beebipille võtma. Ilmselt hea söögi ja vb ka pillide mõjul tuli 10kg juurde 😀 ja vot sellega ma maadlen juba.. 2a. Ca 2 nädalat suudan ilusti toituda ja tervislikke valikuid teha, aga siis hakkab jälle üks burxi ja pasta söömine. Üldiselt olen leidnud ka kõige paremaks variandiks ebatervislikud snäkid tervislikuga asendada. Nt krõpsu asemel näksin porgandit ja karastusjoogi asemel mullivett jne. Isegi mäkis saab käia, kui Cocat ei joo ja friikaid ei söö 😀 ei tohi end mõttetult piirata ja sundida, kõik peab loomulikult tulema
armastan mega palju puuvilju ja sihvkasid japähkleid. Olen kaalus juurde võtnud kusagil 10 kilo. Hakkasin tnasest jõusaali ringdreeningus käima ja otsustasin nagu sinagi et enam ei osta näksimist. Püüan nii ka teha, eks paistab kas õnnestub.
Ja no patsijustu patsi võin ka korraga ära süüa, seega ka seda enam ei osta. Tahan saada alla et olla jälle oma normaalkaalus. tahan peeglisse vaadates endaga rahul olla. seega sulle edu ja mulle ka. pingutame ja vaatame kas õnnestub. Päikest
Ma jalutan vankriga päevas 7-10km AGA ma enamasti ei suuda vastu panna ja ostan tobeda Twixi. Sellega nullin oma mitme tunnise jalutuskäigu 🙁 Õnneks aitab imetamine ka kaalu langetada ja hetkel kaalun vähem kui raseduse alguses. Palun saada mulle jalutamiseks midagi tervislikku!!
Juba aastaid olen kaalujälgija, aga juba pikka aega sellega kuskile ei liigu 😀 nädala sees olen tubli, aga nädalavahetusti on pidu ja pillerkaar. Kõige raskem ongi leida tasakaalu, et võtta kaalust alla aga samal ajal mitte loobuda sotsiaalsest elust (mis teadagi hõlmab snäkkimist ja ka alkoholi) :D. Ehk kuluks tervislikumad snäkid ära.
Ma ei paneks elusees Su lotti tähele ja ei pane ka, kui Sa seda just konkreetselt meelde ei tuleta. See on ilmselt üks nendest asjadest, mis ainult ennast häirib, sest isegi kui sellele tähelepanu juhid, ei suuda ma seda miinusena näha.
Mina olen üks nendest “õnnelikkudest”, kes siiani on elus võinud kehakaalu koha pealt kõike sisse lahmida ja midagi ei muutu. Küll aga ei toimi see tervise koha pealt ja liigne jama sisse ajamine lööb ruttu organismi tasakaalu paigast. Sellest tulenevalt võtsin end aasta alguses lõpuks kokku ja loobusin valgest lisatud suhkrust, nisujahust, pärmist ja mõnest pahast asjast veel täielikult. Mulle see “vahel harva võib” lihtsalt ei toimi, vajan konkreetseid piire. Kõige raskem oli loobuda kartulikrõpsudest – taevalikult hea mürk ja neid igatsen siiani, aga üldiselt olen kõigele muule alternatiivid leidnud.
Liikuda võiks küll rohkem. Päevad kaovad peale igapäevatoimetusi telefon näppus ja tagumik diivanil märkamatult käest ja avastan nii mõnigi õhtu, et välja pole jõudnudki. 10 000 sammu iga päev ja paar korda nädalas sörkima oleks täiega ok.
Ma vist olen ka lugematu arv kordi suure hurraaga alustanud oma salenemist ja kaalu kaotamist ja tervislikuks hakkamist, aga ei pea olema geenius, et teada kuidas need korrad lõppenud on.
Vähemalt korra igas päevas tuleb jälle see mõte, et vot nüüüüd homme alustan. Peeglist vaatab vastu umbes 10 kg liiga raske naisterahvas. Ja ma teaan, et ma pole n.ö. pakspaks, kelle toast välja saamiseks peab pool seina maha võtma ja kraanaga kangutama hakkama, aga ikkagi, minu pikkuse ja kõige kohta on seda ikkagi natuke üleliia. Jaaa siis homme tuleb ja lubadus on meelest läinud.
Aga nagu ikka, ei taha ma kogu süüd oma nõrga iseloomu peale võtta vaid leian teisegi süüdlase. Mu töö. Kuna ma töötan igapäevaselt kondiitrina, siis ma praktiliselt elan magusa keskel ja asjade maitsmine kuulub mu töö juurde. Väljaspool tööd on mu suur nõrkus aga kõpsud, no niii hea on neid krõbistada teleka ees vedeledes ju. Ja trenn on ka kahjuks natuke soiku jäänud. Aga iga päev mõtlen, et vot hommepäev alustan jälle. Ja selline see elu on.
Niiet ma nüüd väga hra meelega saadaks beed krõpsud prügikasti ja avaks selle tervisliku karbikese ja ükskord ometi võtaks end tõsiselt kätta ja ei jääks ainult mõtte juures toppama.
Mina koguaeg alustan, paar kuud teen väga korralikult trenni, magusat ei söö, rämpsu ei söö, joon ilusti vähemalt 1.5 liitrit vett päevas….ja siis jaks saab otsa ja teen ühe patutoidukorra, siis patupäeva, nädala ja nii see läheb, kuni mingi aeg jälle alustan. Sarnaselt sinule on ka mul vaja kõike korraga – et kui trenn, siis juba toitumine ka jne. Nii ma iga kord põrungi. Hetkel olen ma jälle hoos, toitun korralikult, magusat ei söö – trenni pole küll jõudnud, aga kui kiire aeg möödas, siis plaanin jälle minna. Ma võtan su nõuannetest kindlasti kasutusele selle ära osta koju midagi, mis sind ahvatleb, sest kui kodus on šokolaad, siis ühest tükist ei piisa, kui juba ühe võtan, siis söön kõik ära.
Ma lisan veel, et mu meelest on lisaks kaalule see hull, et kuidagi.. pea neli aastat lastega kodus olles, niigi on see “ise” kadunud. Ja kui veel kaal ka juures ja ise igaltpoolt parajalt pehmeke olla.. pole nagu tahtmist ja jaksugi siit nelja seina vahelt rutiinist välja saada.
Igatsen seda enesega rahulolu ja hästi selga sobivaid riideid:) Ja see pisut juba motiveerib.
Ooiii mul on seda kasti vaja… mul on poes alati meelest osta seda krdi Värskat, samas see on super asendus õhtusele siidrile. Mu praegune lubadus on lihtsalt olla tublim kui varem.. vahepeal tuleb välja ka. Need paar kilo, mis imetamise lõpust juurde tulid, on kadunud… aga kaal, see praegu 77….. Üks suurimaid mu elus üldse!
Nippe..
…harjumuseks oli saanud õhtune siider-shampus kui lapsed ( 1-aastane ja 3-aastane) lõpuks magasid. Olen asendanud selle pokaalist veega.
…koju ei osta patukaid aga midagi ka ei keela.
….proovin lapsi rohkem jalutama, rattaga sõitma, mänguväljakule viia, et liikuda rohkem.
…jagame edusamme sõbrannadega, proovime koos ja next step trenni mina. Tervis tänab ja lastest kärssavad ajud saavad ka puhata.
Tahaksin kuskil 6-7 kilo alla võtta, siis oleks rahul! Kuid selleks, et ideaali saavutada, ei tee ma suurt midagi ? muidugi üritan vaadata, mida söön ja vähem kräppi koju osta , kuid pidev näksimine ja veini mekkimine on viimasel ajal lausa hädavajalik. Vahel tunnengi, et vaimse poole turgutamine ehk endale kõige hea-parema lubamine on olulisem, kui minna tööpäeva lõpus veel samme lugema. Lihtsalt loodan, et nii palju on jõudu, et rohkem juurde ei võta! Ja kuivatatud mango on imeline!?
Oh, kaalu võiks olla 8 kg vähem (kevadel oli siis veel 12kg). Toitumiskava Orgult, mis toimib tegelt väga hästi aga selles peab kindlalt püsima (minul tuleb 1-1,5 nädalas kenasti maha). Söömise osas on suurim patt magus- jäätis ja head koogid. No ei tohi neid kodus olla. Ja tähtpäevad on sageli mulle mõõna alguseks.
Iseloomu peab kasvatama. Mulle meeldib mõelda, et toit annab heaolu tunde hetkeks, kaalulanguse rõõm on jääv. Iseloomu tuleb kasvatada. Ja murdumise järel on ka võimalik taas püsti tõusta ja jätkata. Ja no on ikka motiveeriv kui kõhtu ees ei ole ja püksid suuremaks jäävad. Bionora ja värska fänn olen suur, nii et oh kuidas sooviks võita…
Ma olen ka arusaanud, et tuleb sellest kinnisideest “pean kaalust alla saama” lahti lasta. Nii liigud normaalselt, toitud paremini (ei teki neid näljasööste) ja söödki vastavalt enda päevasele energiakulule.
Mul hakkasid kilod langema, kui sain aru, et mul on istuv kontoritöö ja tegelikult piisab lõunasöögiks kerge toit, ei pea mingit praadi sööma. Samamoodi hakksin meeletult Värskat jooma.
Aga kohe kui tekkis pähe mõte “ma olen paks, pean all võtma”, siis muutus toitumine palju ebaühtlasemaks ja stressitoitumist oli palju rohkem.
Mina kaalu langetada ei taha, hetkel kaalun 60kg (olen 173cm pikk) ja olen sellega üsna rahul. Küll tahaks beebipekist lahti saada, ehk siis cm-e vähendada. Eelkõige kõhult, natuke ka jalgadelt.
Olen miljon korda otsustanud, et homsest hakkan kodus trenni tegema, no kasvõi 15 minutit päevas, aga motivatsioon läheb sama kiirelt kui tuleb. Järgmise “nüüd hakkan trenni tegema” vaimustuse ajal lähen ostan endale mõne spordiklubi kuukaardi, ehk see aitab. 😀
Tuleb tunnistada, et ega ma söömist ka eriti piirata ei suuda. Siiani ei ole vajadust ka olnud, sest olen kogu aeg pigem alakaaluline olnud. Nüüd, kui ma kõhupeki asemel lihast tahaks, muidugi võiks, aga noh… Igasuguseid asju võiks ja peaks ja tahaks. 😀 😀
Niipalju siiski, et kui ma varem hommikuti pigem ei söönud, siis nüüd vaaritan endale igal hommikul korraliku söögi. Ja õhtusöögi aeg on varasemale ajale nihkunud. Varem võisime vabalt ka alles kell 9 õhtust süüa, nüüd sööme 5-6 vahel. Näksimisest ma muidugi ei räägi… sest ma lihtsalt ei suuda loobuda. 😀
Ehk siis lihtsalt unistan ilusamatest vormidest, aga kahtlustan, et niikaua, kui mul karjuvalt ülekaalu ei ole (praegused nn iluvead saab õigete riietega vabalt ära peita), ma suurt midagi ette võtta ei viitsi. 😀
Sain oma kolmanda lapse, beebi 1 kuune ja kaal on küll väiksem kui enne rasedust, aga tunne on ikka suht vaal ???♀️ No ma olin enne rasedaks jäämist juba veits paksem kui muidu, saaks 5 kilo veel alla oleks jumala super. Katsun lihtsalt vaadata mis söön, rohkem liha ja juurvilju ja jalutada ka, et 10000 sammu täis saaks. Muidugi väga raske on, ei tea kas imetamisega seotud või mis, aga hulllll magusa isu on ? Loodan et kui saan söömise korda, siis kaob ka magusaisu, beebi kõrvalt suhteliselt keeruline ikka õigel ajal õigeid asju süüa, aga iga päevaga juba energiat rohkem ja peab hakkama saama ???
Üritan ikka kaalulangetamisega sina peale saada, aga ei taha kuidagi õnnestuda.
Nüüd sai just kolitud Pärnusse, kus pole ka veel tekkinud sõbrannasid kellega koos võiks trennis käia. Üksi pole ikka nii palju motti, et ennast välja vedada. ??
Küll aga olen toidulauda hakanud tasapisi korrigeerima. ?
Otseselt kaalu langetada ei soovigi, sest olen hetlel kergem kui enne rasedust, mil tegelikult kaaluga rahul olin (beebi kohe 5 kuune). Küll aga tahaks kaalu säilitada ja eelkõige tervislikumate valikute läbi end paremini ja energilisemana tunda. Seega püüan parematel päevadel 30 minutilise lihasharjutuste kavaga hakkama saada ja sinna juurde mõned käru kilomeetrid ka. Magamatuse tõttu pole see muidugi mitte alati prioriteet.. Ja magamatusest tekivad sageli ka igasugused isud, mille puhul võib kergelt tekkida n.ö superkangelase fenomen (mina olen ema, mis on sinu supervõime?), mille puhul arvad, et võid end kogu selle tsirkuse ja päeva õhtusse saamise eest ju ometigi millegagi lohutada ka. Selleks sobivad hästi kõik halvad valikud. Krõpsud, jäätis, juust, Kinder Bueno, kohukesed jne. Oleks ju jube tore, kui õhtuti tuleks porgandiisu hoopis. Igatahes. Püüan hoida mingit tasakaalu, et kui üks päev läheb metsa poole, siis järgmine päev kallutan tagasi 🙂
Ma tahaks küll täiega trenni teha. Mõtlesin suvel, et sügisel alustan. Jäin hoopis rasedaks. Nüüd ikka tahaks trenni teha, aga no kuidagi ei suuda end motiveerida kodust välja minema. Oleks mul vaid keegi, kes kutsub:D või kes tuleks kui ma kutsun… Tegelikult mulle väga meeldiv treeni teha, eriti meeldib see tunne peale trenni, kuidagi uhke tunne. Aga no ei suuda kodust välja liikuda… Söön üldiselt ikka ilusti, väga hullult ei näksi ja magusat ei söö(sõin reisil nii magusat jäätist, et enam ei isuta magusast miski muu kui puuvili).
Hetkel veel olen suht oma ideaalkaalus, aga rohkem trimmis tahaks olla. Aga eks ma tegelen sellega siis kui juba tita käes on :p
Yummikommides on küll lisatud suhkur, aga see on roosuhkur. Neil võiks olla kirjas info, kui töödeldud see suhkur on, muidu on jaa igati head kommid võrreldes tavalise pulgakommiga, kus on mittelooduslikud lõhna-, maitse- ja värvained.
Ma olen ise ka kaalus juurde võtnud, kehamassiindeks küll normis, aga võiks umbes 3 kg kergem olla. Ma ei tee trenni, pole kunagi regulaarselt teinud ja näksimisega on mul olnud hullemadki lood kui praegu. Ikka see sama, et kui lapsed jäävad õhtul magama, siis sööd midagi head, aga kehal selle energiaga muud teha pole, kui rasvaks talletada :D. Ma õhtul näksin nüüd harva, aga kaal ei ole muutunud ikka ja vahel kõhupekk häirib. Peaks vist rohkem liigutama ja vähem virisema :D.
Paluks mlle seda auhinda,lugesin lõpuni ?!
hmm..aga egas kaalu nr mind väga ei häirigi, natukene häirib samuti see Õudne lott ?♀️ ja no kõhu osa, poleks see niiii lodev! või no seda lodevust jagub siin ja seal ikka pisut, sellega nigu pisut võiks vaeva näha ??.
Õnneks olen jala liikuja ,seega samme tuleb ikka enam vähem. tublimatel päevadel siin isegi 16 000-20 000 ?.
Mul on täitsa paarkümmend kilo minna ideaalkaaluni 😀 Enne lapsi kaalusin 60kg ja nägin ikka mega hea välja. Nüüd läks pisem lasteaeda ja mina tööle. Tööl saan kasutada jõusaali ja lõunasöök seal on ka päris tervislik. Jõusaali kahjuks veel jõudnud pole, sest trennitossud on veel puudu 😀 olen juba 5 aastat lubanud, et võtan kaalust alla… No ainult tuleb juurde 🙁 järgmine palgapäev ostan endale tossud ja trenni minek. Ei mingit laisklemist enam. Mulle hullult meeldib magus, eriti šokolaadid ja jäätis, ja ma jumaldan apelsine 😀
Oeh. Hell teema see kaal. Terve elu nagu olnud ideaalkaalus, kuid korraga (silmaga oli kohe näha, ausalt), kui loobusin suitsust, kaal aina tuli ja tuli… Tundsin end nii kehvasti. Jälgisin kava, tegin trenni, aga kõht oli kogu aeg nii tühi… Kaalu muidugi vähemaks
läks.
Siis juhtus aga nii, et elu tuli vahele. Jäin ootamatult lapsega kahekesi ning kalkuleerisin, mis ma kalkuleerisin, siis kuu peale on meil kahe jaoks toiduraha ca 120 eurot. Kava viskasin nurka, ei ole võimalik lihtsalt hetkel, trennis enam ei käi, kodus vaikselt püüan end liigutada. Ilmselt arvestades, kui kesiselt tuleb esialgu edaspidi hakkama saada, peaks kaal nagu kaduma küll. Samas on pinge ja stress nii laes, et …
Laps oleks kindlasti rõõmus, kui saaks midagi head nosida. Muidu ikka sai talle ostetud kuivatatud maasikaid ja ökokomme. Colat ta ei joo. Pole kunagi joonud. Aga igasugused smuutid jms maitsevad väga.
Õnn, palun, naerata ja näita, et pole meid päris hüljanud! 🙂
Kas sa toidupangas oled käinud? See oleks üks lahendus sulle, kuidas ikka enam toitu saada kuu vältel 🙂
Oh lõpuks ometi mingi teema kus saab palju kaasa rääkida. Ma koguaeg veits üle kaalus olnd.eriti rasedana siis ikke kaal lagi 95kg umbes eks see ka et sai köögis ikke kondiitriga läbi hästi saadud (töötasin köögis ise)
Siis hakkasin orgu kava järgima a mingi aja pärast loobusin kuna ikke jäi kõht ka vahel tühjaks ja imetava emana ei tahtnud rp.ka ilma jääda ja keha stressi ajada a palju aitas kaalu langetada ka kärutamine ja lapsega liikumine.5kg veel soov kaaluni minna.magusa söödik olen shokolaadi, saiakesed koogid ja mingi limonaadi joomine oli vahepeal koguaeg õnneks nüüd sellest lahti saand:) a magusaisu ei kao kusagile.
Kaalu on rasedustega kogunenud. Tee, mis tahad, aga pekk kõhult enam kaduda ei taha, On paremaid päevi, kus kaal on kilo võrra langenud, kuid mõni aeg hiljem on 2kg juures. Ideaalne oleks, kui saaks 10kg alla :). Trenniga on lood nagu on- homme alustan (seda homset vist ei tulegi). Õnneks olen suutnud vähendada magusa tarbimist, ei osta koju enam šokolaadi, söön palju vähem saia. Kuid kahjuks on väga raske mitte tõsta seda teist taldriku täit toitu.
Muideks meie perele maitsevad ka väga Bionoria müüdavad krõpsud 🙂
Olen imetav ema ja kui rasedusega kilosid juurde ei tulnud, siis imetamisega küll. Mega magusaisu on kogu aeg. Kaotada tahaks 20kg, et saada kaal, mis oli enne lapsi. Mõtlen kogu aeg sellele ja iga päev püüan alustada. Fitlap ostetud juba suve alguses ?Siis aga oli ühe lapsega vaja arstile ja ise opile ning hetkel pean veel liikumises tagasi hoidma. Olen stressisööja ja aeg väga stressirohke. Ühesõnaga vabandusi on musttuhat ?
Mina üritan ka siin kaalu langetada, olen nii paksuks suvega läinud, et jube.
Katsun toimetada nende samade nippide järgi, mida sinagi soovitasid.
Sinu lemmikuid tahaks võita küll 🙂
Ma olen see inimene, kes iga mingi paari nädala tagant uuest alustab hullu fitlife’ga :)) Praegu üritan ka seda taktikat, et ei osta koju asju, mida peale söömist kahtesen, aga krt mul elukaaslane siuke mees nagu ikka, et sööb igast pahna sisse ja grammigi juurde ei võta(trenni ka ei tee, milline ebaõiglus) ja siis ongi raske, sest rämpstoit ikkagi kodus olemas. Ideaalis tahaks kaotada 4kg, sest kehas nii asi polegi, aga kui keegi pilti teeb, siis vaatan, et issand selline pall olengi näost või 🙁
Ma olen viimased 3(?) aastat üritanud endale seda ihaldatud lamedat kõhtu saada. Igal sügisel ja uuel aastal tuleb motivatsioon. Siis jälle kaob, siis mingi hetk mõtlen, et no kurat võtaks, võta kokku ennast ja siis siis surun “viimase” peotäie krõpsu endale suhu.
Nüüd augustikuust on mul vedanud ja leidsin imetoreda neiu, kes tasuta personaaltrenne teeb praktika raames ja no kuigi kilosid pole meeeletult kukkunud (sest süüa armastan ikkagi), siis vähemalt on tahtmist ja motivatsiooni olnud end koguaeg trenni vedada ja loodan, et see lõpuks kujunebki harjumuseks, mitte lihtsalt dieediks.
Kaalu mul langetada ilmselt pole väga vaja. Kaalun 53 kg. Enne 3 last olin 48-49 kg 😀 selle kaalu sain tagasi peale esimese lapse sünnitamist (mõnda aega oli kaal 45kg) nüüd aga on mul 53kg juures nõme beebipekk kõhul, oi kuidas tahan sellest vabaneda, tüütu on ja mulle ei meeldi. Teisi ei häiri, sest “Maris, sa ju PEAD juurde võtma”, “Sa oled liiga kõhna” ja “Appi, sa oled alakaalus” (kuigi tglt pole alakaalus enam ammu 😀 ) trenni ikka üritan teha, mingi eriline jalutaja ma pole (no ei viiitsii juu). Coca cola joomisest võiks lahti saada, coca zero mulle lihtsalt ei maitse, kraaniveega ma sõber pole, mineraalvett jooks küll, kui koguaeg püsiks meeles seda koju osta ?♀️ krõpsudega, ma arvan, et pole väga hullu kui kord kuus neid söön 😀 kommi või sokolaadi söön üliharva. Aga, kui saaks, siis vist toituks ainult burksist või pizzakioski pitsast 😀
Oh jaa, kaalulangetus minu jaoks ikka rets teema 😀 Alustan 1000000x juba enda kavadega ja kuni nädalavahetuseni läheb kõik nii kenasti ja no kui juba nv pekkis siis läheb ka uus pool-terve nädal edasi “kenasti”. Kaalun 70-73 vahel ja tahaks ideaalis saada lõpuks 65 kätte aga no lihtsalt eiiiiiiii suuda enda nädalavahetuste patustamistega piirduda :S
Mul kaaluga ka ikka jamad 🙁 kõigub seal 3 kohalise numbri juures (jap, et taha isegi seda otse välja öelda).
Kui end jälle kokku võtan ja iga ampsu väga jälgima ja kaloreid lugema hakkan, saan 5-6-7 kg kenasti alla… Aga siis… Eks tuleb see väsimus ja lootusetus jälle peale. Vabandusi leiab palju… Ja kuuga-paariga algpunktus tagasi…. 🙁
Trenn on sellise kehakaaluga ka juba raske 🙁 põlved ei talu koormust. Kuigi eks ka see on lihtsalt vabandus.
Krt, siin niimoodi kirjutades ja mõeldes, tuleb jälle motivatsioon peale 😀
Ja Värska ON maailma parim 😀
Minu neiu hetkel 6 kuune ja käin temaga 2x nädalas ujumas ja võimlemas. Lisaks korra nädalas käime emme/beebi trennis, kus siis emme rohkem vatti saab. Rullmassaažis käin ka. Lisaks kõnnin iga päev vähemalt 5km , millega siis normsammud vabalt täis tulevad☺️ Noh langetada võiks kuni 2kg?
Ma olen natuke konfliktis iseendaga toitumisnõustamise osas, aga kui ma selle välja mõtlen, küllap siis jätan selle harjumuspärase magusasöömise ka maha 😀
Vaikselt hakkasin selle aasta jaanuarist youtube vahendusel Fitnessblenderi videote järgi trenni tegema paar korda nädalas. Mulle paras, natuke tulemusi ka näha. Enne seda olin ka trenni tegemise suhtes konfliktis, aga näe, leidsin lahenduse ?
Kaalust oleks vaja kaotada umbkaudu 15 kilo, seda kehaanalüüsi andmete järgi. Ise tunnen ka, et umbes nii palju kaalu tagasi oli elu ilusam ja liikuda kergem. Selle kaotamiseks samas siiani väga palju ei ole teinud-suvel oli niigi palav, kes siis trenni jaksas minna. Nüüd sügisel on jälle uus hoog sees ja proovin järgemööda Myfitnessi uusi rühmatreeninguid ja jalutan poes krõpsuriiulist suurema kiirusega mööda. Just igasugused soolased snäkid ongi tihtipeale need, mis mul kõige kergemini korvi rändavad ja kodus ka ette jäävad.
Lihtsalt kaaaadestan neid inimesi, kes panevad pohhuilt sisse, mida hing iganes ihkab ja on nonii super vormis ikkagi. Minule mõjub toit ja liikumine k o h e s e l t. Noh ala 3 päeva istun kodus ja mugin kõike, mille isu on ja boom- kõht ees nagu ütleks, et rase lausa. Aga kui kasvõi 2 päeva vaatan toitumist ja teen tugevat trenni siis on kõht lame ja ilus.
Ma pole ülekaalus, aga väikestest sangakestest nagu tahaks lahti saada. Olen mingi 3 aastat iga poole aasta tagant üritanud Fitlapiga jälle proovida, aga täpselt sama nagu sul oli, ma lähen nii stressi. Niiet ma otsustasin, et las olla. Kuulan oma keha ja ei keela endale asju. Mõistuse piires. Sina näed aga super hea välja!
mul lamedat kõhtu pole iial olnud, ei tea, millest räägid 😀
Ma mõtlen pidevalt ,et pean end käsile võtma kahjuks see aind mõte alati ongi ?
Ikka lähed podi ostas lastel cocat ja värkki ja sis ilmselgelt taban öösel ise neid sisse söömas/joomas…
Ühesõnaga täiesti oma lollus ja peaks hakkama liikuma ja poest mitte seda jama kaasa ostma ?
Teiseks on mees kes jumaldab rämpsu ja enne magamaminekut teeb võiku ja ikka mulle ka…tema jaoks ma idekas aga ise endale ma ei meeldi ja just endapärast peangi käsile end võtma
Mina olen tervislikuma elu poole liikunud tasapisi. Mõned aastad oleme teinud sõbrannaga aeg-ajalt tervisekuusid. Ja nii ma pikkamisi loobusin suhkrust. Polnud väga raske. Kuna kusagil aasta tagasi jõudsin arusaamisele, et mind pidevalt kimbutav kehv enesetunne on otseselt seotud toiduga ja ka kaal hakkas vaikselt tõusma, otsustasin, et peab asja käsile võtma. Ega ma eriti ei viitsinud süüa teha, võikud olid ikka kõige sagedasem toit
Hakkasin käima pilatese, mitte küll kaalu alandamise tõttu, vaid et natuke rohkem toonuses olla.
Kuna mina tellin nädala toidukaubad Coopist koju, siis mingeid emotsioonioste mul praktiliselt polegi. Ainus jama on see, et käisin päris palju õhtuti väljas ja jõin õlut, siis tekkis ka jube nälg ja muidugi ikka burksi ja friikate järele
Märtsis hakkasin järgima Fitlapi toitumiskava, ise olin kindel, et hea kui kuu aega vastu pean.
Siiamaani olen kavas ja ideaalkaaluni on 2 kg minna. Teen kodus lihtsalt nii häid sööke, ka magusaid, et paruseid isusid nagu polegi enam. Ka alkoholiga tegin lõpparve. Ei välista, et vahel harva natuke võtan, aga ausalt öelda ei isuta ka. Väljas saab ka kainena käia.
Pilateses käin ka edasi, aga kuna mulle trenniajad praegu eriti ei sobi, siis teen kodus Talise jõurihmadega ise trenni.
Tuleb välja, et mul on vist päris palju sihikindlust, ise ka imestan. Aja jooksul on ka päris paljud sõbrannad fitlife usku pööranud ja nii me siis üksteist motiveerima.
Põhiline boonus on minu jaoks siiski see, et tervis on korras ja enesetunne hea. No ja välimusega võib ka rahul olla.
Enne rasedust olin kuskil 86 kg koguaeg, ka gümnaasiumi ajal sama, aga kui rasedaks jäin, siis olin seal lõpupoole 107 juba (ülekantud rasedus ja esilekutsumine). Enne rasedust käisin vahepeal jooksmas, aga sõin kõike, mis kätte juhtus ja suht ulmelistes kogustes vahepeal. Raseduse ajal oli üle 5 kuu nii paha olla, et sõin ainult värskeid asju ja leiba, muu alla ei läinud, kõik lõhnas nii pahasti. Ja kui see periood üle läks ja enam paha polnud, siis jällegi ei saanud üle 1h ilma söögita olla ja sõin meeletult kõike, mees vaaritas hommikuks suure hunniku sööki, ärkasin, siis pm sõin üksi kõik ära ja ikka kõht täis ei saanud.. poes olid ka meeletud arved ja lõputu söök. Unistasin raseduse ajal normaalsest liikumisest jne, mõtlesin, et kindlasti peale rasedust võtan kätte ennast ja hakkan trenni tegema ja hästi sööma. Peale sünnitust oli suht loid olla mitu mitu nädalat ja magasin enamus aja beebiga, vaevu jõudsin söömagi. Venitusarmid igalpool, kõhul, kätel, jalgadel jne. Alguses sõin ka väga vähe ja tervislikku kraami. Ei pannud tähelegi, kui olin kokku kuivanud 80 peale. Kodus kaalu polnud ja 3 kuud peale lapse saamist sain kaaluda alles, pole õrna aimugi, palju sinna haiglasse juba jäi, sest laps oli 4750g. Kui energiat jälle rohkem oli ja sain režiimi paika, et ma ise ka välja saaks puhata, siis lapsega pikad jalutuskäigud (loe: niikaua kui ta püsib ja jonnima ei hakka) ja suvi tuli ju ka, higistasin palju õues ja vahepeal käisin vankriga jooksmas, kui väga palju energiat oli v midagi paha sõin ja süümekad tulid:D Tellisin ka Orgu kava, aga 100% seda ei jälgi, teen ainult sealt vahel sööke, kui endal midagi pähe ei tule ja vahetasin lihtsalt üldise menüü tervislikuma variandi vastu. Waist Traineri tellisin ka ja päevas paar tundi kannan. Venitusarmid on heledamaks läinud ja muidugi lapsega tegelemine on suur trenn, mul laps eriti mängumatil ja toolidel ei püsi, siis teengi temaga koos igasuguseid harjutusi. Minu suur AGA on see, miks kaal ei lange kolinal, et mees on mul sale ja võib süüa, mis tahab, paksuks ei lähe. Ta koguaeg munchib ja ostab poest kõike jama kokku samal ajal, kui ma üritan ennast kätte võtta. Ta ütles küll, et üritab mitte mu ees süüa kõike head ja paremat (jäätist, kommi, küpsiseid, krõpsu jne), aga lapsega ei saa ka tema öösel magada ja lähme samal ajal magama ehk ta munchib täpselt enne magamaminekut ja ürita sa siis mitte võtta ta kõrvalt ampsu? ma ei süüdista teda, et ma ikka õhtuti söön jama, aga osaliselt küll? ideaalkaal oleks 70-72kg, minu pikkusele (178cm) on see väga okei. Ehk oleks ainult ~8 kg minna!
Olen lapsest saadik olnud pontsakam ja kõike. 17-aastasena võtsin enda 18.aastaseks sünnipäevaks 26kg alla. Samamoodi alatiii kadestanud neid inimesi, kellel lame kõht ja peenema jalad.. agaa samas käin jõusaalis 4-5korda nädalas ning püüan endaga rahu teha, et kõik ei peagi olema täiesti saledad.? suvega võtsin 6kg juurde ning nüüd võtsin uuesti end kokku, et kaal alla saada? ideelaalselt tahaks saada tegelikult 10kg alla ja siis hoida seda? lemmikuks hetkel nt on coca zero joomine, mis tegelikult on halb, aga nohh nii hoian end rohkem vaos enda isudega, mis peaks tekkima??
See oleks peaaegu nagu minu kirjutatud.. Ka 178cm, aga hetkel 88kg umbes. Raseduse alguses olin 91kg umbes ja lõpus 103kg vist, mis oli väga raske juba enda jaoks. Minu jaoks oleks juba pool võitu, kui saaksin kaalu esimeseks numbriks 7. 70kg võib vist ainult unistada, see tundub minu jaoks niikuinii suhteliselt ulmeline, pole kunagi vist nii vähe kaalunud. Aga söömisega on täpselt sama, räägin ka mehele koguaeg et tema peab ka korralikult sööma, ja mitte ostma igast sodi ja ütlema mulle ka et ei söö, või utsitama kasvoi kodus rohkem harjutusi tegema, aga nagu seinale räägiks seda ?
Kaalulangetamist olen proovinud ja alustanud palju kordi, kuid ei ole sellega kaugele jõudnud, sest ei suuda öelda magusale ei ning alternatiive ei ole osanud kuskilt otsida. Trenni jätsin ka pooleli, kuna eelistan käia sõbrannaga, aga meie ajad ei klappinud kuidagi. Minu enda jaoks kaalunumber iseenesest ei olegi nii oluline, vaid tahaks keha vormi saada. Nüüd kui esimene beebi on tulemas, siis oleks väga hea alustada värske ja tervisliku toidu söömist. Bionoria tundub täpselt sellise hea ja pigem tervisliku snäkkide tootjana. Nii mina kui tulevane beebi oleksime väga õnnelikud sellise auhinna üle. 🙂
Tead. Kui tahad juua cocat, siis joo tavalist. Igasugused “suhkruvabad” joogid on palju kahjulikumad, kui suhkruga, kuna need sisaldavad atsesulfaam K ja aspartaami. Need on nagu narkootikumid, et tekitavad sõltuvust ja see magusam, kui tavaline suhkur. Kui ma 2 aastat tagasi hakkasin toitumist jälgima, siis treener soovitas osta joomiseks suhkruvaba kiselli. Mina, kellen pole kunagi olnud südamega probleme, siis peale selle tarbimist hakkasid rütmihäired ja rinnus valud. Sai siis uuritud selle kohta ja aspartaam on selline magusaine, mis tekitab südameprobleeme. Tasub lugeda selle kohta. Meie pere pole kunagi nt suur pepsi ja cola fänn olnud aga kui sa ostetud pepsi maxi, siis see maitses ja lapsed muudkui tahtsid seda juurde. Vaatasin siis koostist ja tavaline pepsi on suhkruga ja pepsi max on apartaamiga. Inimesed on nii ära hirmutatud selle suhkruga, et kasutatakse veel ohtlikumaid suhkruasendajaid, et ikka saaks inimesed seda kraami ostma.
Ma teen praegu trenni aegamisi. Ideaalis tahaks käia vähemalt kolm korda nädalas, kuid paraku tuleb vahel ette muid tegemisi ja ei jõua. Aga algus on tehtud ja olen sellega ka rahul. Soovin võtta mõned kilod alla, et oleks üldmulje ilusam, kuna enamus pekist sätib end kõhu peale ja see kõige suurem murekoht ongi. Aga kõige raskem on minu jaoks ehk lõpetada pähklite söömist. Mõtlen just pistaatsiapähkleid, kuna kui algust tehtud on, siis ei suuuuuda nende söömist lõpetada, kuna need on nii head 😀 .
Olen küll tellinud ka toitumiskava, aga hetkel ei ole veel seda jälgima hakanud, kuigi olen sealt võtnud ideid ja proovin rohkem jälgida, mida siis ikkagi söön. Ilmselt 100% kava jälgijat minust ei saa, kuid siiski valida sealt endale toidukordi on ka kindlasti juba samm paremuse poole.
Peaks ka selle testi tegema, sest tee mis tahad, kaal ei lange. Konkreetselt siis langes paar aastat tagasi, kui üldse raha polnud ja siis korra päevas vist süüa sai lubada. Mingi üheksa kilo võiks alla saada, siis oleks päris hea 🙂
Eelmine aasta kaisin korralikult trennis, ikka 3-4 korda nädalas. Suvi jäi vahele ja nüüd enam ei viitsi nagu ? aga üritan ikka uuesti minna varsti. Varem olid probleemid näonahaga ja siis lõpetasin saia ja šokolaadi näost sisse ajamise, õnneks jäi sellest nagu harjumus ja nüüd kui sellega korras on söön ikka üliharva neid asju. Mulle megaalt maitsevad kuivatatud puuviljad jne ? Väga edukalt saab asendada muid maiustusi nendega, sest nii head on!! Kuivatatud ananass ja mango minu lemmikud ka ja nüüd suur tahtmine proovida seda brokkolit, nii huvitav tundub ? coca probleemi õnneks ei ole sest see teeb hambad kuidagi vastikuks krigisevaks mu arust ? ja olen suht obsessed mulliveega, parim jook ever!
Kaalulangetamisega ei tegele, sest olen enda jaoks ideaalkaalus ehk 56kg. Trenni teen piisavalt aga sealjuures näksin ka piisavalt 😀 Ei meeldi mõte, et pean ennast toidu valiku suhtes kuidagi piirama. Söön seda, mis meeldib ja olen häpi. Igasugused šokolaadiga asjad mu lemmarid maiustused, millest ma niisama lihtsalt loobuda ei taha 🙂
Ma olen vahepeal saanud kaalu alla.. mida rohkem selle peale keskendun, seda keerulisem on ning tôenäosus, et tulemus kaua ei kesta..
Aga mis mul toimis nagu imeväel… alates sellest hetkest, kui otsustasin oma tolleaegselt töölt lahkuda (otsuse tegin 6 kuud enne minekut). Kui nüüd küsida, et miks olin siis seal, kui nii vastu käis… seepärast, et mulle hullult meeldis mu töö ja ma olin selles hea.. mu töö tegemist hinnati kõrgelt, aga mind ei väärtustatud…
Igatahes.. niipea kui olin otsuse ära teinud, siis kadus osa stressist ja hakkas kaal langema… nüüd ta muidugi seisab uuesti (uued stressiallikad) ning pikk tee on veel minna..
Eks need chipsid ja küpsised ole ikka ühed kurjajuured ? vaja ikka kedagi või midagi ju süüdlaseks leida ?. Sooviksin küll väga alternatiive proovida igasugu jama näksimisele.
Oojaa järjest on sünnitatud kolm last ja hetkel kaal 76, oleks vaja alla saada veel 10kg. Iseenesest seda kaalunumbrit pingsalt ei jälgi, kuid lahti tahaks saada kôhukesest, mis tihti ikka särgi alt paistab, see visuaal on vist pigem mulle endale häiriv ja teised seda niiväga ei märka?minu suurimaks patueineks on magus ja no vahepeal suudan eemale hoida ja siis môni päev lähen poodi, ostan salaja shokolaadi ja söön enne koju jôudmist ära. Salasöödik.
Trenniga ei taha viimasel ajal kohe kuidagi minna ei ole motivatsiooni ja väsimus on koguaeg.
Trenni ei tee. Sad korda mõelnud et peaks.. töö ka istuv. Püüan väga mitte näksida.. aga ikkagi kui 12 tundi istuda siis peaks ju.. Olen proovinud näksida tervislikult. PROOVIN.. aga väga nagu ei oska seda veel. Joogid olen vahetanud suhkruvabade jookide vastu.. aga Latet ilma siirupita juua ei suuda. 😀
Olen vist õnnega koos ? olen pmst samas kaalus (52-55kg koos riietega) terve oma elu olnud. St seda, et pmst garderoobis on riideid, mis on vb juba 10 aasta vanad, aga ikka kobedad ?? ja parajad. Oma iseloomult olen suht lask tüüp, ma ei suudaks eales toidule EI öelda. Elu on elamiseks ja naudin igat suutäit mida söön (valimatult) ? Liigutan ennast siis kui tuju tuleb, muidu ikka mugav autoinimene 😛
Jaa,alustasin TAAS kaalulangetusega. Kaaluga olen terve elu kimpus olnud. 8 aastat tagasi sain oma 175 cm juures suht norm kaalu ,70 kg. Siis jäin rasedaks ja sünnitama läksin 110 kg ? Koju tagasi tulles 106 kg ?♀️ No alustasin uuesti ja püsisin 80-85 kg juures. Kuniks 4 aastat tagasi hakkas kaalu kogunema ülihelikiirusel ja selleks ajaks kui uuesti rasedaks jäin 2 aastat tagasi,näitas kaal numbrit 115! Peale sünnitust midagi paranenud ei ole ja nüüd olen lõpuks alustanud taas oma kaalulangetusprotsessi. Loodetavasti edukalt. Trenni ei tee muud,kui käruga jalutuskäigud.
Suvega võtan alati juurde. Söömine ja liikumine on nii kaootiline, režiim puudub. Nüüd aga olen asja jälle käsile võtnud. Tahaks 4-5 kilo alla võtta ja keha pisut trimmi saada. Orgu kava olemas, aga ei järgi 100%. Kuigi peaks, sest korralikult järgides võtsin kenasti need kilod alla. Õnneks küll 90% ajast teen kõik toidud ise, aga ju siis portsjonid liiga suured 😀 Püüan praegu puuvilju ka vähem süüa. Vahepeal vitsutasin neid ikka kõvasti, aga liialdamine nendega siiski hästi ei mõju 😀
Kaks-kolm korda nädalas tegelen kodus joogaga ja vahel käin kõndimas. Töö on seisev. Mingi vahe sai jõusaalis käidud, aga üksi kadus motivatsioon ja tüütas lõpuks ära. Rohkem jalutada meeldiks küll, kuid kahjuks ei ole kambajõmmi.
Minul on kümps kilo üle. Ja ma olen täitsa nõus su mõttega, et ei tasu muudkui mõelda, et oi seda ei tohi süüa ja seda ka. Sest mida enam ma sellele mõtlen, siis mulle tundub, et ma muust ei mõtlegi, kui toidust. Et mida nüüd süüa, ei tea kas seda tohib, ega see üks amps tee ju midagi jne. Ma liigutaks ennast heameelega rohkem – jalutamine, kiirkõnd. Aga nimelt on mul üks Lende vanune tegelane, kes ise minuga kaasa ei tatsa. Vankris pole nõus igakord olema- ja kui on, siis teen 1836459 peatust ja 53729 korda võtan sülle ja lisandub veel 84625 pausi. Tõukerattaga sõidab heameelega – nii kaua kuni isu. Ja kui see kaob, siis tassin nii last kui tõuksi. No mis jalutamine see on???? Veel kaalukaotamise eesmärgiga…
Mul ei ole laste kellegi hoolde jätta, et kuule ma lähen tunniks jalutama. Mees Soomes, sõbrad tööl, sugulased tööl ning oma elu ka. Hakkasin last lasteaeda harjutama ja sellest ei tulnud midagi välja. Ilmselt pole valmis veel.
Pean vist hoidja kuskilt sebima…
Aga sa oled tõeline püss ja üks väike kadeduseussike minus ikka sees on, kui sind vaatan 😛 Hiiglama tubli oled olnud ikka! Jõudu edaspidiseks!
Võib vist öelda, et jälgin oma söömisi. Ka tervislikkuse pärast. Sealjuures oleks tore, kui kaal ka langeks, jah, aga ma pole seda nii suureks eesmärgiks võtnud (hakkaks närvidele).
Minu top3 kõige tähtsamat motot on, et
1. pärast õhtusööki mitte üks amps enam, kuni hommikusöögini. Teesid joon see eest küll pärast õhtusööki (enemasti rohelist, aga ka melissi, astelpaju vms);
2. võtan omale süüa alati vähemalt natuke vähem, kui ma päriselt tahaksin võtta. Kasvõi tõstan tagasi, kui esimese korraga ahnitsetud sai;
3. Ei keela omale mitte midagi. See tekitab väga palju stressi. Söön kõike, mida tahan, aga alati natuke vähem, kui päriselt sooviksin. Siis ongi tasakaal.
Ja sellele võiks järgneda ka veel minu jaoks nats vähemolulised
4. Söön kindlatel aegadel;
5. Toidukordade vahele joon taimeteesid (enamasti maitseb ja meeldib efekti poolest roheline tee)
6. Püüan end liigutada
Sellise taktikaga olen õnneks mõned kilod kaduma saanud küll, mitte siiski kõik, mis sooviksin. Vist. Ma eriti ei julge end kaaluda 😀 Äkki tekitab liialt pingeid. Pigem lähtun nendest punktidest ja kaalun siis, kui visuaalselt on näha, et võib olla midagi muutunud. Isegi, kui see kaal siis “valet” numbrit näitaks, ei morjendaks see mind liialt. Olen nõus end kaaluma ka ainult hommikul, enne sööki, pärast vetsu, ja alasti 😀
Trenni ma hetkel ei tee, aga plaan on. Siiski püüan ka, nagu sinagi, 10 000 sammu päevas täis saada. Tihti jääb puudu 😀 Aga ma siiski püüan pidevalt pigem natuke rohkem kõndida (pargin auto kaugemale vms).
Mis puutub snäkkimisse ja maiustamisse, siis nagu sa kirjutasid, ei tohi neid üldse koju ostagi. Ma kuidagi üldse ei kaalugi enam selliste asjade ostmist (sh kohukesed, kohupiimakreemid jms). Seepärast ma ka ei küpseta kooke, ei tee magustoite vms. Ma sööksin end lolliks. Ma kindlasti ei suudaks piiri pidada, kui mul oleks kodus terve plaaditäis kooki või muud miskit. Kui vahel magusaisu tuleb, siis söön nii palju kui “vaja” mingit väikest näksi, ja thats it. Puuviljad on ka hea variant.
Tahan lõppu veel lisada selle uskumuse, et vahetevahel tuleks enda põhimõtteid ka muuta, et mitte olla oma põhimõtete ori, vaid nende boss. Seega ma ei heitu ka siis, kui tekib hetk, kui osast või kõigist nendest punktidest mööda soovin vaadata/pean vaatama (üritused vms). 🙂
Nooremana olin vormis ilma pingutamata. Mida vanemaks sain, seda raskem oli vormi hoida mitte midagi tegemata. Trenni ma ei sallinud ja magusat armastasin (armastan siiani) ülekõige maailmas. Ühel hetkel nägin kaalul numbrit 60. See oli ca 10 kilo rohkem kui minu jaoks normaalsus alati olnud oli. Peas käis klikk ning liitusin spordiklubiga ja lasin endale koostada väga põhjaliku toitumiskava. Mõne kuuga oli umbes 6-7 kilo kadunud ja enda jaoks olin ma jälle ideaalkaalus. Trennides käimisest sai õnneks harjumus, mis kestab tänaseni aga kuna ideaalkaal oli saavutatud, siis toitumiskavas näpuga järje ajamine lõppes ning hakkasin endale jälle igasugu asju suust sisse ajama. Seega vaikselt aga kindlalt hiilisid need 6-7 kilo kehale tagasi ja veidi ka lisaks. Kunagise toitumiskava plussiks oli aga see, et tänu sellele sain ma selgeks tervisliku ja mõistliku toitumise põhitõed ja need muutsid minu toidulauda üsna põhjalikult. Seega kõik lisakilod tulevad puhtalt minu magusaarmastusest. Soolaseid asju ma ei snäki kunagi ja alkoholi ei tarbi üldse. Trennid on ajas muutunud selliselt, et rühmatreeningutest jõudsin personaaltreeninguteni (mitte jõusaalis) ja edasi tuli jõusaal. Võin nüüd oma kogemustest öelda, et jõusaal on see, mis teeb keha ilusaks isegi siis kui on mõned lisakilod. Olen nüüd alates suve algusest oma toitumist jälle rohkem kontrollinud ning kaal on langenud väga vaikselt aga kindlalt ja seda just rasva arvelt. Kuigi kaalulangus on olnud vaid 3 kilo siis pisteliselt tehtud vormi pildid ja riided näitavad, et väga palju on tegelikult muutunud. Muide, ma söön endiselt iga päev magusat – vahepalaks Orgu kook ja Lohilo/Breyers jäätis 😉 Ning ma ei ole ka shokolaadi 100% välja lõiganud oma elust. Lihtsalt korralik jõusaali trenn lubab mul patustada ning endiselt liikuda oma ideaalkaalu suunas. PS. Ma vihkan kardiot ning ma ei tee päevas 10 000 sammu ja päris kindlasti ei tee ma pikki jooksutrenne. Rasvapõletus toimub ka ilma nendeta 🙂 Tänaseks olen ma jõudnud oma peas selleni, et kaalunumber pole enam peamine. Jah, ma tahan seda endiselt väiksemaks saada aga peamine on minu jaoks hoopis see, et mul oleks rohkem lihast kui pekki ning kaalunumber ei ole selle juures primaarne sest lihas ju kaalub rohkem kui pekk. Ma olen hetkel u. 4 kilo raskem kui mu kunagine ideaalkaau number oli aga ma olen endaga üsnarahul.
Olin lapsena kogu aeg kõhnake, mäletan, et olles 4-5aastane lohistasid mu vanemad mind arstile, sest ma peaaegu üldse ei söönud. Tuli välja, et olin alakaaluline, pidin hakkama lisaks võtma ka erinevaid toidulisandeid, sest isutuse ja vähese söögi tõttu oli veri vaeseks jäänud. Mina muidugi puksisin vastu, et ei taha frikadelli suppi süüa ? aga näed, vanemad ikka sundisid.
Olin ilus ja peenike kuni sain 18. Hakkasin järsult juurde võtma, alguses ei pannud seda tähele, mingi hetk sain aru, et lemmikpüksid ei taha enam kinni minna, kuigi endiselt surusin neid endale jalga (see põhjustas kõhuvalu, sest vöökoht surus kõhule) ja ma olin täielikult trotsi täis. Mina, kes ma olen terve elu võinud süüa mida tahan, palju tahan, võtan nüüd järsku juurde? Kurat ?
Nüüdseks olen juba võtnud juurde 15kg sellest, mis ma aasta tagasi olin-on ikka masendav küll. Ma näen pontsikum välja, puusale tulid venitusarmid, oli mingi periood, kus ma tõsimeeli vaatasin end peeglist ja tõusis viha enese vastu.. Siis jälle olid sellised hetked, kus ma vandusin endale, et KÕIK, aitab, ma võtan nüüd alla, hakkan trenni uuesti tegema, ei söö nii palju.. Mis Sa arvad, kui kaua ma niimoodi vastu pidasin? Ühe päeva.
Olengi siin nüüd vaikselt oma suurema kehakaaluga leppinud. Ma ei arva enam, et olen paks- ma ei ole! Küll aga olen natuke ülekaaluline ja tunneksin end paremini, kui saaksin mingil imeväel oma endise kehakaaluga tagasi. Kahjuks venitusarmidest ma enam lahti ei saa, küll aga on mul võimalik kaalu langetada, ma usun.
Olen kuulnud varem geenitestidest kaalulangetus kohta, kuid pole sellesse varem süvenenud. Nüüd pärast selle postituse lugemist mõistan, et tegelikult oleks super hea teada, mida mu keha sooviks vähem saada ja mida võib olla rohkem. Seega ma kavatsen end kokku võtta, kraapida rahariismed kokku ja osta endale ka see geenitest, äkki see on just see vajalik samm 15kilo kergema eluni!
Tegin hoolega trenni ja jälgisin toitumist (kohvi vähese pruuni suhkruga, ei mingit magusat). Panin kõik kalorid kurja, et ikka eesmärk täita. Vorm oli hea ja enesetunne ka. Eesmärgini 52kg jäi ainult 3 kilo. Siis tuli aga kohutav väsimus, lubasin endale ergutuseks veidi head ja paremat.
Trennis käisin ka edasi nagu kord ja kohus. Mõtlesin, et ok, talv on, uus amet, aasta algus, stress. Isusi ega iiveldust ei olnud aga hakkasin, endale rohkem lubama veidi kuna tuli välja, et ootan enda rõõmupalli. Nüüd tassin iga päev 5 korrust treppe oma pea aastast hantlit. Rasedusele eelnenud kaal on peaaegu tagasi, viimased kilod ootavad magusast loobumist. Seda veel ma aga veel ei suuda, olles magamata on vaja kuskilt endale energiat saada, et piima sõltlasega jaksaks tegeleda.
Olen põhimõtteliselt terve elu olnud alakaaluline. Pean korralikult söögiga pikema aja jooksul pingutama, et juurde võtta. Samas lihast mul peaaegu et pole ehk siis olen luu ja pekk, skinny fat on see termin vist. Tahaks juurde võtta ja lihast kasvatada, aga oma enese laiskus on praegu tugevam. Muidu söön teadlikult ja pigem tervislikult ning kuna gluteen ja piimatooted ja soja mulle nii ehk naa ei sobi, siis see paneb juba piirangud peale ja teeb menüüd tervislikumaks. Kokkan palju ise ja sellest tulenevalt tean täpselt, mida näost sisse ajan. Liikumise peaks uuesti ette võtma ja end distsiplineerima, et oleks ikka kehas jaksu ja jõudu, mitte et ma oleks iseendale asjade tegemisel takistuseks, sest olen liiga nõrk ja väikese võhmaga.
Mina kaalulangetusega ei tegele – pole kunagi vaja olnud tegeleda ka, kuna geenid head, lapsi pole, aktiivne olen terve elu olnud ja söön üsna tasakaalukalt. Sellele kõigele vaatamata olen hädas toitumisega ja just näksimisega. Põhilised toidukorrad on üldjuhul paigas ja mingitel perioodidel ei ole ka isusid, aga üldiselt ikka õhtuti tekib snäki vajadus ja kahjuks elukaaslasel ka. On perioode, kus me peaaegu iga õhtu panime kahepeale paki krõpse. NAGU PÄRISELT 😀 väga fitlife
Teine haigus on poes käies, eriti kui kõht jõuab väga tühjaks saada, mingi väike Snickers/Kismet/Tupla kassalindile poetada ja siis see endale näost koduteel sisse ajada. No miks on vaja.
Nagu öeldud, minu mure ei ole kaalutõus, sest olen aktiivne ja nüüd sügisest annan veel trenne kah, aga see magus teeb mind pigem haigeks – nahk sügeleb ja punetab, pea sügeleb, alakõht läheb punni, näonahk nagu teismelisel ja tujud hüppavad üles-alla.
Minu õhtune näksimise aseaine (kui õnnestub end ära petta) on soe jook – roheline tee kaneeli ja mandlipiimaga, kakao kaneeli ja ingveriga vms. Aga noh, ikka periooditi käib see mott 🙂
Minaaa!!!! Nii tahaks ca 10 kilo kaotada. Praegu 2 läinud ja kuu aega elanud oma väikeste muutustega. Joon vett, kui on janu, enne jõin neid magusaid jooke. Aura vesi mustikaga oli üks lemmikutest ntks. Saia asendasin seemneleivaga ja näksin kuivatatud puuvilju. Kuna ma olen nii kutu peale tööd enamasti, et trenni ei jõua, siis otsustasin ka, et 100% on vaja iga päev saavutada. Seega jalutan koeraga iga päev kuskil looduses. Kavatsen samamoodi edasi minna. Aga minu jaoks kõige hullem see et teed kõik õigesti, aga kaal ei lange nii kiirelt kui tahaks, siis tekib selline tunne, et loobuks. See 2kg, mis ma selliste muutustega olen saavutand on kuu aja töö. Liiiiga aeglaselt mu arust. Mõni päev ikka tunne, et fakk ma jääbgi elu lõpuni selliseks loti ja õllekõhuga ? aga õnneks neid päevi vähem. Enamus ajast ikka pigem motiveeriv, et midagigi alla läinud. ?
Mina olen ka salaja neljandat kuud rase, kuigi ma tegelikult rase ei ole, lihtsalt pekk vahib kõhul vastu. Ma isegi üllatun, et mu ema veel kõnesid pole saanud: “Isssand, kas tõesti lõpuks väikeperet oodata!”. Tegelt, nii hull ei ole, aga igaüks näeb oma vatsa kõige suuremana. Olen nüüd kuu aega andnud endast peaaegu parima, et koos treeneriga oma toitumist jälgida ning trennis käia. Üks päev tundsin ennast lausa saledamalt, aga seda jätkus vaid päevaks. Järgmine päev vaatasin oma vatsaelanikku täpselt endise pilguga. Mul on ülekilosid kuskil 5kg, mis tunduvad nii üleliigsed ja visad kaduma, et hala tuleb peale vahel.
Õnneks olen toitumisega saanud uued arusaamad ja palju põhjalikke muutusi sisse viinud. Paraku on mu töö aga selline, et vahepeal mööda Eestis vurades ei suuda ma endale hilisõhtuti väga toitu autosse kaasa vaaritada. Igasugused kuivad salatid ja fittoidud olen ka vahelduva eduga tanklates ka ära proovinud.. aga ma ei tea, hammas kõigele ei hakka. Nüüd haun plaani endale autosse kriisiabi kast tekitada, kus kõik selline sees, mida ma võiks vahelduseks näksida, mis mind emavaalaks ei muundaks.. ning mis mõne päevaga seal lehkama ei hakkaks. Aga näksid on kõige kallimad asjad üldse ja ma olen niiii mega ihnuskoi enda osas, et ma ei raatsi iseendale selliseid asju kokku osta. Käsi ei tõuse lihtsalt. Tõenäoliselt hakkan sõitma tuunikala konservid kindalaekas, nagu mõni viimset päeva ootav pensionär.
Tegelen fitlapi kava jälgimisega, aga viimasel ajal on jälle lappama läinud… 🙁 Üritan küll teha tervislikumaid valikuid, isegi kui kava ei järgi, aga ikka tuleb kaal kolina… Ainult siis saan kaalu alla, kui kava täpipealt jälgin, aga noh, nädalavahetusel läheb ikka lappama – vein, šokolaad jne 😉 😀
Kaalu tahaksin langetada küll, olen viimastel aastatel umbes 5-6kg juurde võtnud, mis iseenesest ei ole palju, ka kaalunumber ei ole ka praegu veel kohutav (63-65kg), aga oma peegelpilt ei meeldi lihtsalt. Puusad ja kõhu piirkond on need, kuhu mul kõik “ülejääk” koguneb ja samuti on näost näha ja käevarred ka.. Tahaksingi kuskil 5kg alla võtta, et mul oleks taas siledam kõht, peenemad jalad ja käevarred ning nägu 😀
Trennis käin aeg-ajalt ikka ja üritan liigutada ka. Aga päris palju on ikka seda perioodi, kus lähen peale tööpäeva koju, maandun voodisse ja sinna ma põhimõtteliselt jään ka (koos õhtuste juustu näksimiste jms) 😀 Juustust on jube raske loobuda! Mulle ja mehele meeldivad kohutavalt hallitusjuustud, samuti igasugused erinevad juustunäksid.
Sügis on tavaliselt see periood, kus võtan end rohkem käsile – liigun oluliselt rohkem, käin rühmatrennides jm.
Mina olen ka selle kehaga, mis allub liigutamisele hästi ja positiivne mõju tuleb kiirelt. Kaal hakkas tõusma siis kui imetamine lõppes ja laps jalad alla sai, Siis see lapsega liikumine nägi välja sedasi, et temal on hullult põnev aga ise pmst seisad ühe kohapeal ju. Ja hästi suur mõjutaja on magamatus. Kaal läheb ilusti vaikselt alla ja siis tuleb nädal aega magamatust ja klõps on tagasi. Ma saan sellest aru küll, et kui ma ei saa mitu ööd järjest magada, siis ma hakkangi sööma rammusamat toitu ja rohkelt magusat. Mingit powerit on ju vaja, et asjad tehtud saaks. Niiet nüüd kus laps magab oluliselt paremine ja liigutada ka natuke saab, siis läheb tasakesi jälle väiksemaks see kaalunumber. Ja arvestades, et mitme aastaga on see tulnud, siis ma ei eelda või oota, et see üleöö ära kaoks. Tasa ja targu sobib hästi 🙂
Viimase kuu jooksul olen proovinud rohkem tervislikke valikuid teha, enamus toidukorrad tulevad Orgu kava järgi. Õnneks on aga toredad töökaaslased, tänu kellele on koguaeg kommi-kooki laual ja siis tööl toimubki see põhiline patustamine. 😀 Kaal on hetkel 50kg kandis, otseselt langetada ei tahakski, lihtsalt kõhupekist lahti saada..
Ma siin üritan kaalu maha hakkida küll peale teist last ja samamoodi valin tervislikumaid alternatiive snäkkide jms osas, aga no vahepeal läheb küll megalt lappesse ja tuleb burksiorgia koos magusate limonaadide ja igasugu magusa ebatervisliku pahnaga. Sellegipoolest on siht on silme ees ja kui ükskord kõhulihaste diastaasiharjutustega end piisavalt tugevaks olen saanud, siis saan ehk juba korralike rasvapõletustrennidega taas sõbraks 😀
Kaalu langetada otseselt ei taha, aga olen üle aastate hakanud jälle trenni tegema. Et lihtsalt ennast hästi tunda. Selle juurde nagu iseenesest on toitumine ka paremaks muutunud. Olen täiesti nõus, et enesepeksuga küll häid tulemusi ei saa. Pigem on endal huvitav proovida tervislikumaid variante oma lemmikutest toitudest. Kõiiige raskem on hoiduda kartulikrõpsudest ?
Loen su postitust ja söön Bionoriast tellitud vegan kummikomme :D. Ma ju küsisin krt sooduskoodi hiljuti, aga nüüd sai tellimus tehtud. Nende mandlikreem on nagu OMG!!!!!! Ma pole eales paremat pähklikreemi söönud. No ja lastele tellisin, nagu ikka yummikomme.
Ma üritan ka siin end peale suve ikka kätte võtta, sest suvega kadus vorm ikka väga kiiresti. Ostsin omale uued trenniriided et oleks rohkem motti, uue klubigi valisin välja, et hea kodu juures käia, aga millegi pärast ikka ei jõua sinna eriti. Kõige hullem on mu meelest see ka, et kui nt olen päev läbi mingit jama sòönud (kommi väga palju- patsiendid toovad) siis ma pärast trenni ka ei lähe, kuigi siis just peaks. Aga noh, jube keeruline on see enda kättevõtmine. Tööl puhketoas laud komme täis ja näksida ikka tahaks vahel, kahjuks poodi pole lähedal ka. Nojah, nii see minu eesmärk kaugemaks jâäbki ?
Ma täiega nõustun sellega, et hulluks ei tasu minna! Varasemalt ka lihtsalt sõin Orgu kava ajal nt terve pätsi saia, sest noh, päev läks juba pekki. Langetan hetkel dr simeonsi dieedi abil kaalu. Just sai esimene ring läbi ja 40 päevaga kadus ca 10 kg. Tunne on megaaaaaa ja inimesed elavad kaasa, kusjuures kõige rohkem näevad inimesed just näo puhul kaalu muutust ka minu puhul. Mulle meeldib, et see kaalulangetuse aeg on piiratud. Kõige raskem on vaadata mööda veinist. Krt ma kõlan nagu valvejoodik, aga ausalt. Saiast, fuetecist ja juustust saan mööda minna, aga ainult selleks, et veini juurde joosta. ? Kuna ma trenni pole varasemalt teinud, siis hetkel ka ei tee, sest Simeons ei soovita. Novembrist plaanin ka trenniga tasahaaval alustada. Igastahes sa oled megatubli ja kõik ongi ju selleks, et ise ennast hästi tunda ??
Ma olen väga liikuv inimene ja lemmik hobiks/trenniks on orienteerumine. Iga ilmaga olen valmis võtma kompassi ja metsa orienteeruma minema. AGA peale teist last (juba pea 2) pole tegelenud lihastrenniga. Ja kilosid ka 4-5 liiga palju just rasvana. Ma üritan juba pikemat aega võtta ennast kokku ja hakata 3-4x nädalas kasvõi 15 min kodus lihaseid treenima. Hantlid on ka kapis ootel ? Ma pole 10 aasta jooksul nii halvas vormis enda kohta olnud. Jah võin tunduda tänavapildis täitsa normaalkaalus, aga voldid riiete all ei valeta.
Kui tulla söömise juurde, siis just pistsin üle 100g kalevi pàhkleid ja rosinaid šokolaadis sisse endale. See on ligi 600 kcal!!! Peaagu pool sellest mis päevas süüa võiksin alla võtmiseks.
Pean ka kodus ikka nii tegema, et mitte midagi sellist kappides ei leidu. Ahjaa ostsin need ju mehele söömiseks üldse ?
Yummikommid-pulgakad on meie pere laste lemmikud 🙂
Alates pubekaajast olen kaaluga hädas olnud. Olen üks neist, kes koogitükki vaadates kilo juurde võtab… Enamasti püüan ikka kaloreid lugeda ja trenni teha, aga viimase paari kuu jooksul on see väga unarusse jäänud. Häbi kohe mõeldagi. Stressi hetkel palju ja kohustusi ka, kuigi sisimas tean, et enda tervise käsile võtmisega saaks energiat ja jaksu juurde, siis kohe mitte ei leia seda jõudu, et alustada. Juba mõnda aega olen tundnud ka jubedat vastumeelsust liha söömise suhtes, kodus polegi seda teinud, väljas/sünnipäevadel vahel olen proovinud, kuid ei naudi seda absoluutselt. Seega jälle 1 asi juures, millega arvestada. Peaks end rohkem kurssi viima selle teemaga, et ikka vajalikud toitained kätte saada. Kaal hetkel seisab, aga kuskil 15kg tahaks alla võtta ideaalis. Loodan, et leian selle jõu üks hetk, et midagigi ette võtta. Hetkel lohutan end sellega, et vähemalt pole juurde võtnud.
Ma vist ei tahakski väga palju kaalu langetada, sest hetkel normaalkaalus, kuid ei tunne end ikka päris hästi oma kehas. Vormi võiks saada 2 väikese lapse kõrvalt. Õhtuti nagu saaks liikuma, aga siis sooviks perega koos olla ja kuidagi ei jõua. Seepärast alustasin hetkel nii, et teen iga päev 20 min lihastrenni kodus. Täiesti tavalised harjutused ja isegi lastega koos saab selle kava läbi teha, jaksavad vahtida ja veidi ise ka proovida. (Essal päeval aastane istus tooli peal ja vahtis suu ammuli, mis emps teeb. Kui käe ette sirutasin harjutust tehes, lõi plaksu ka :D) See 20 minutit trenni annab juba mõnna energialaksu ja teadmise, et teen enda jaoks midagi. Hämmastav! Ühe õhtu vist võtan nüüd ka endale, et saaks päris trenni minna inimeste sekka.
Toidu osas piiran magusa söömist, aga ei ole sellega lõpparvet teinud, mul see ei toimiks. Ehk aitaks, kui oleks kodus alternatiiveid snäkke või maiuseid, vb petab ära 🙂 Pähkleid söön ja Loodusvägi tooteid vahel. Puuviljad ka muidugi menüüs.
Mina hakkasin Orgutama, kui tuli sul temaga see kampaania. 28.12 ostsin kava ja toituma hakkasin uue aasta algusest. Alustasin puhtalt toiduga ja aprillist alates ei lepi vähema kui 10k sammu päevas, augustis alustasin trenni tegemist 2-3x nädalas. Olen selle ajaga kaotanud 35kg ja ideaal on veel 20-25kg kaugusel.. ühesõnaga omajagu maad veel minna. Minule on selle aja jooksul olnud kõige raskem kaaluseisakud. On läinud isegi kuu, kus pole kaal grammi võrra ka muutunud ja see tekitab motivatsiooni langust, aga siis võtan kokku end ja teen enda sammud ja trennid ära ja liigun kasvõi tasapisi eesmärgi suunas. Vahest harva on isusi, aga kuna tellin endale toidu koju siis pole võimalik osta hetke emotsiooni vältel ka midagi lubamatut koju. Aga jõudu ja jaksu sulle eesmärgi nimel ja ole sa tänatud, et Orguga selle kampaania tegid, seat tänu sellele olen täna 35kg kergem ?
Tahaks tegeleda kaalulangetamisega, aga praegu tegelen pigem kaalukogumisega. ?
Ehk siis olen kaheksandat kuud rase ja umbes kurguauguni beebit täis. Ehk siis praeguseks on mu peamiseks trenniks endale ise sokkide jalga saamine. ?
Šokolaadist on eriti raske loobuda. Ise korrutan endale et kui beebi ära sünnib küll ma siis alles jalutan ja olen tubli. Võiks ju olla vähemalt. Mingit kindlat kaalunumbrit ma taga ei ajagi, peegelpildiga tahaks lihtsalt rahul olla. ?
Ossa. Tahaks kindlasti võita 🙂 sest ilma värskata ei kujutaks ka elu ette!
Selle liigutamjsega on nagu on, võiks rohkem, kuna tean et kui vähegi liigutaks siis oleks elu lill 😉
Üritan samuti nüüdsest eesmärgiks seada 10000 sammu!
Igaljuhul jätka samas vaimus, hea näed välja!
Aa, ja mul üks hea kaloripeletaja on omast käest ka lisada – anna rinda veel oma beebile 🙂
Otseselt kaalu langetada ei taha, küll aga tahaks tervislikumalt elada ja toituda. Minu kirg on sai ja saiakesed, muust võin loobuda, aga nendeta oleks elu nukker 😀
Ma vanasti ka hullult jälgisin mida sõin ja keelasin väga palju enda kehale. Ja siis imestasin miks ma ometi kaalu ei kaota…Nüüdseks juba kaks aastat tagasi käis klõps peast läbi ja selline keelamine kadus ära. Peale selle, kui hakkasin kõike sööma, lihtsalt mõõdukates kogustes võtsin ma stabiilselt 4 kg alla ja praegu olen seda hoidnud. Minujaoks s/m on ideaalne ja ise olen enda kehaga rahul. Trenni teen tavaliselt 2-3x nädalas. Strip dance ja zumba minu lemmikud. Kuigi auto on olemas, siis elan Tartus väga kesklinna lähedal ja tööle lähen alati jala. Kui süüa teen, siis valin väiksema rasva sisaldusega lihakraami, täistera tooted jne. Aga kui tuleb koogi või jäätise isu või hullult tahaks vahukoorega puuvilja salatit siis keelama ei hakka 🙂
Olen pool elu kaalu langetanud, olin enne rasedaks jäämist ainult natukene raskem, kui mulle meeldinud oleks. Ja siis läks pihta, mugisin end suureks, kaotasin igasugused filtrid ja organism võttis kõik avasüli vastu. Pole enam kaks aastat rase olnud, kuid kaal püsib sünnitusjärgses kaalus. Pea iga päev mõtlen, et täna võtan end igaveseks kokku ja saadan kommid, kus seda ja teist. Aga ma ei suuda olla lapse kõrvalt nii tubli. Olen iseendaga väga selgrootu. Liha ma ei söö ja iga päev ma ei jälgi, et valku tarbiksin piisavalt, see tekitab aga nälga veel enamgi. Ma muidugi teen tervislikku sööki, et laps saaks seda, mis tal tarvis on, kuid enda jätan hooletusse sageli, sest tahaks lõunaks hoopis kooki süüa näiteks. Trenni konkreetselt ei tee, sõidan vahepeal rattaga ja käin jalutamas lapsega. Hantlid seisavad kurvalt ja ootavad, et ma poleks enam tükk s#tta. Kui sisest motivatsooni pole, äkki saab alustuseks välist. 😀
Kas sa tegeled kaalulangetamisega? Tahaksin olla u 6 kg kergem kui praegu, aga aktiivselt selle nr peale ei mõtle. Pigem olen õnnelik kui trenni tegemine mingeid märke näitama hakkab. Nt muskel käel peki seest vàlja tuleb 😀 Mis kaalus olla tahaks? Ideaalis 60. Mille snäkkimist on kõige raskem lõpetada? Ei pea end eriliseks snäkkijaks, aga vb liiga tihti söön nisutooteid ja jäätist. Kas trenni teed? Trenni teen kaootiliselt, mõni kuu rohkem mõni vähem. Ideaalis tahaks kuus teha 10 myfiti rühmatrenni ja nädalavahetustel liikuda mõlemal pÄeval 10 k sammu. See on ideaalplaan, reaalsus on selline et mõni kuu teen oma 10 trenni ära teine kuu teen ainult 1. Kuna tööl istun kontoris päev läbi, siis selle tagasi tegemiseks pean ikka liigutama ka . Vàga tahaks võita su häid snäkke, sest see brokkoli tundus põnev ja mees on hull snäkkija , hea oleks talle tutvustada tervislikumaid alternatiive kui kummikommid ja krõpsud 🙂
Minu jaoks on kaalu ja ilu teemad nii rasked. Olen selline jojotaja. Ja millegipärast väga, väga on mu kaal teiste mure pidevalt olnud. Vötan alla olen tubli, tuleb paar kg või rohkem juurde, olen kohe rase vmt?
Aga veebruarist alates tegelen Orgu kava järgi ja sellest on ikka imed sündinud ja näen jälle inimene välja? Muidugi ei saa salata, et vahel olen ka salasöödik ja joodik. Andke vaid veini ja juustu!
Igatahes veidi on veel minna ja tegelen sellega. Mis mulle meeldib on see, et toidulaud on nii mitmekülgne ja palju uusi toite on menüüsse lisandunud. Kui vaid peika ka samale rajale saaks oleks super, kahjuks on mu kaaslane nii oma kriteeriumites kinni. Kartul ja soust, kindel EI uutele maitsetele.. nii kurb?
Igatahes pika jutu lõpetuseks tahan öelda, et Sa oled nii tubli ja kindlasti oled paljudele heaks motivatsiooniks ees. Oleme tublid ja jätkame samas vaimus! Tervemate minadeni?
Kas sa tegeled kaalulangetamisega? – Rasedusega tuli juurde 20kg, sest vist sõin iga päev kilo liha ja šokolaadi ära. Ja kui paljud siin räägivad, et pool juurdetulnust jääb sünnitusmajja siis mul jäi küll ainult 5 kg ?
Ilmselgelt tahaks ju kohe ise normi tagasi saada ja lõpetada rasedariiete kandmine (tavariided kõik puha väikesed).
Võtsin siis FitLapi ette, kaal langes sutsu. Aga kellel siis beebi kõrvalt nii palju aega on kaaluda kõike toitu? ikka Woltiga omale hea-parem kaloripomm koju ja asi ants. Ma arvan et peamine kaalulangus ikka ainult imetamisest tulnud…
Mis kaalus olla tahaks? – raseduseelses, 60 kg oleks ju täiuslik ? tegelikult oleksin okka paari lisakiloga, mitte 10ga.
Mille snäkkimist on kõige raskem lõpetada? – ikka pitsa ja Coca-Cola ??
Kas trenni teed?- tõstan beebit ja tassin poekotte…
Oh, ma olen üks neist..homme.. esmaspäeval..järgmine nädal..kuu..
Alustan trenni ja tervislikuma toitumisega (kuigi toitumine polegi nii ebatervislik, pigem tööl näksimine..ja siis ikka ja alati magus)
Magusaid jooke väga ei joo pigem värska.
Kuna töö on istuv siis liikumist kindlasti liiga vähe.. iga päev mõtlen, täna lähen jalutama vms ja sinna see jääb, sest kui jõuan koju ootab seal majapidamine, laps, õhtusöögi valmistamine jne.
Ja nii ma homme jälle lähengi.
Aju saab aru, et nii edasi ei saa aga noh.. vabandust on kergem leida kui tegutsema hakata.
Kuskil 5-10kg oleks vaja veel alla saada, praegu olen seda trenni tegemist koguaeg edasi lükanud, aga tuleb ikka kätte võtta end.
7-9 kg alla saada oleks super 🙂 Või isegi vähem, aga see võbisev nali enda kehalt ära kaotada oleks awesome!!!
Ma pole kunagi varem sellises kaalus olnud ja pean tõdema, et see on mu enesehinnangule päris karmilt mõjunud. Ei loe ka kaasa ilusad sõnad.
Töölaual klientide jaoks terve Kalevi assortii, noh, sealt “Tiina” kommid kaovad ludinal. Vahest harva jääb mõni päev vahele, kui suudan mitte ühtegi kommi võtta. Šokolaad ja jäätis …. MMMMMMM! Nõrkemiseni!
Ma peaksin tegema 3x nädalas trenni oma katkise põlve pärast. Paraku ei ole mul jaksu! Mul on nii palju vabandusi selleks. Jaa tean isegi, et see on äärmiselt rumal.
Jälgin toitumiskava hetkel. Nagu ikka tõus ja mõõn käivad käsikäes. Sõbranna teeb ka usinasti, lausa kade olen! Tal õnnestub see värk nii hästi. Siis tekibki endal nii kiiresti paha tuju, et no kuidas mina ei saa…
Ilmselgelt tahaks ju kohe ja praegu seda tulemust!
Hakkasin jälle tegelema kaalulangetusega , kuna olen 7 kg juurde võtnud :O Töötan meditsiinis, kus on väga palju stressi ning ületundide tegemine annab kohe tunda. Raske on ka mingisugust kava järgida, sest peadki reaalselt 24 tundi üleval olema. Kavad on mõeldud ainult normaalsetele inimestele, kes töötavad päeval ja öösel magavad õndsat und 😀 Vahel tuleb teha ka pikemaid vahetusi, kui pole töötajaid võtta. Igal juhul keeruline on niimoodi tervislikult toituda. Pärast oled nii läbi et ei suuda kodus trenni teha. + igasugused muud kohustused, mis vajavad tegemist. Olen hetkel täitsa masenduses, et kehakaal on tõusnud kuid loodetavasti saab asja ikka korda! Snäkkimine on öötööga suur probleem , sest keha vajab süüa, et energiat saada ja väsimusest tahaks snäkkida. Üritan küll enamasti süüa puuvilju, kuid kui šokolaad ikka laual kutsub, nagu need naised teleka reklaamis “helista mulle, mõtlen vaid sulle”, siis on ju väga raske keelduda! Kehakaal oleks minule ideaalne 58 kg. Kui tegin trenni ja toitusin ilusti , sai ka see saavutatud ja veel paremingi vorm. Kena kann ka! Meeski kiitis ja ei suutnud 24/7 silmi ära saada!
Vastupidiselt Sinule suudan mina ennast näljutada ja egas see ka kerge ei ole. Kui olen endale mõttesse võtnud,et sellel kuul alandan kaalu 3-5kg saan sellega väga hästi hakkama. Järgmisel kuul mõtlen jälle miks ma seda teen ja söön kõike paremat ja nii koguaeg nõiaringis. Saan aru,et mul ei ole midagi viga kaalun hetkel 63 ja 172 pikk aga tunnistan ,et sotsiaalmeedial on suur mõju. Kui keegi kusagil kirjutab,et kaal kukub jne.. mõtlen,et ma ju suudan ka. See on võitlus iseendale,tekitab endale tunde,et ma suudan ka
ära loe siis, mul nt ÜLDSE ei kuku, püsib kenasti 62 ümber 😀
Just antud momendil kaalulangetamisega ei tegele, oli küll plaanis hoogsalt ette võtta, kui sain suure rõõmustava uudise, et olen lapseootel. Noja siis sinna see jäi. Toituma muidugi peab tervislikult ja liigutama samamoodi, et siis raseduse ajal liiga palju neid kilosid juurde ei tuleks ja mis kõige tähtsam – et pärast oleks lihtsam neist lisakilodest lahti saada. Hetkel kaalun 80kg ka olen 180cm pikk, ehk kõige hullem ei ole. Ideaalkaal muidugi, mille poole pürgida tahan, oleks 70kg. Hetkel on muidugi ülihea, et mul on tohutult suur isu puuviljade järele, valin need tihti enne kui mingi suhkruse joogi või saiakese. Aga üldiselt küll on mul see sweet tooth ja kui vähegi kodus kapis miskit head kommi-šokolaadi leidub, pistan selle möödaminnes nahka. Seega avasüli sirutaks käed su “lemmikute” kasti poole ja nosiks sealt head & paremat, postitus ja eelolevad pildid ajasid päris isutama. Ja järsku siis leiakski sealt endale ka head alternatiivid, mida muu sodi asemel näost sisse ajada?
Oi, kuidas ma tahaks suuta end kokku võtta! Iga päev mõtlen, et täna lähen kõndima või rattaga sõitma, aga lõpuks “kaob” aeg ja jälle on öö käes ?
Kahe lapsega on jalutama minek ka keeruline, sest igaüks tahab minna eri suunas ja siis nad avastavad jälle kraavist mõne konna, putuka, lille või ilusa kivi ja kõndimine ununeb jälle ära ?
Pean ikka sinu eeskujul ka end kodus rohkem liigutama ? ja jälgima, et sööksin normaalsemalt..aga see ju kõik mu enda pärast. 6 kg kergemana oli palju parem olla!
Tegelikult on TERVISLIKU toitumise (ja tervisliku trennitegemise) point ju parem tervis, mitte väiksem kaal, see kaaluvärk lihtsalt vist torkab kõige kiiremini silma ja motiveerib. Ses mõttes et mind mu kaal kuigivõrd ei morjenda, aga tahaks, et jaksaks pikki jalutuskäike teha, lastega möllata, maitea… trepist üles saada ilma kolme südarita. Elada pikka ja elamisväärset elu ilma vererõhu-, liigese-, seede- jms probleemideta. Ega mul poleks muidugi midagi selle vastu, kui ma sealjuures ka hea välja näeksin. 😀
Üldjoontes on mu toitumine täitsa okei, aga vot maiustada mulle meeldib ja seda ma endale ei keela ka. Üritan samamoodi osta koju pigem paremaid valikuid, kuivatatud puuvilju, külmutatud marju, pähkleid, tumedat šokolaadi, teeme smuutisid, küpsetame ise kooki jms.
Enne lapse saamist kaalusin 60, raseduse esimestel kuudel võtsin veidi alla kuna isu oli vähem ja siis kaalusin mingi aeg lausa 58 kg ja niii ilus oli vaadata peeglisse! Nüüd laps juba 1.5a vana ja olen ikka oma 60 peal ja kogueg mõtlen, et võiks nüüd hakata veel paremaid valikuid tegema ja rohkem liigutama, et siis saaks raudselt oma unistuste kaalu kätte. Mis see kaks kilo ikka on aga ometi igasugused snäkid ja ahjusoe rimi juustupikuke on mul nii lemmikud ? Igaljuhul olen viimased paar kuud ka aktiivsemalt jalgrattaga sõitnud ning muidugi päevas vähemalt 10 tuhat sammu teinud aga kaal seisab. Tegelikult ju tean, et eks need mõned kilod kaoksid nagu niuhti kui oma saia söömise jätaks aga veel pole motivatsiooni olnud. Peaks mingi uue ja hea tervisliku snäki leidma endale 🙂
Otseselt kaalulangetamisega ei tegele, kuid tahaks küll peale sünnitust tagasi vormi saada. Tüsedaks ennast ei pea, kuid enne rasedust oli keha ikka tunduvalt kaunim. Kaalunumbrit taga ei aja, kuid tahaks, et peeglist vaadates vaataks mulle otsa keha, mis mulle meeldiks. Kõige suurem takistus ideaalkaaluni ongi snäkitamine või no ma ei tea, kas seda üldse saab snäkitamiseks kutsuda, ajan suust sisse kõike, mis vähegi magus ja šokolaadi sisaldab. Ma oleksin suuteline sööma terve päev ainult šokolaadi, kuid mõistus ütleb, et pole kõige targem valik. Trenni hetkel veel lapse kõrvalt ei jõua, kuid tulevikus tahaks selle teekonna ka ette võtta. Ja no ühesõnaga tahaks selle kasti endale võita!
Söön kõike, mis isu tekitab ja kaalu eriti juurde ei tule, olen pea 48kg. Trenni teen suvisema aja saabudes rohkem..noh ikkagi bikiinid ja rand ja..? olen küll sale, kuid vormi nimel tuleb ikka vaeva näha, eriti, kui reisile minek on nüüd varsti. Üritan mitte eriti magusat süüa ja saiakesed jäävad ka poodi.
Trenni oleks vaja teha küll…. Peale teist last on kaaluga juba aastaid kehvasti, aga stressi on nii palju, et see paneb sööma 🙁 Vahepeal olen mitu korda üritanud jälgida toitumiskavasid, aga tervele perele toiduained enne ja pärast kaaluda, ei ole tegevus, mida ma kuid teha suudaksin.
Kuni esimese raseduseni olin pigem kõhn. Aga nüüd, peale teist sünnitust, mis oli juba 1.5 aastat tagasi, katab mu kõhtu “ilus” pekikiht ja nagu oleks 5 kuud rase. Kaalust oleks vaja 2-3kg alla võtta. Aga mul on koguaeg nälg, kuigi portsud on pigem suured. Ja õhtused krõpsud, shokolaadid…mmmm, nendest on nii raske loobuda. Coca-cola kuulub minu ellu peavalude pärast ja sellest ei loobu. Aga eelmise kuu alguses käis läbi kiiks, et aitab, tuleb jalad tagumiku alt välja võtta ja liikuma hakata. Proovin iga päev liikuda vähemalt 5km kas kõndides või joostes. Üritan mitte üleõgida. Krõpsudele alternatiiviks avastasime soolased päevalilleseemned, kuigi ma vihkan kui palju pudi need tekitavad. No muidugi mõned kommid ja shokolaadid leiavad tee ikka veel minu suhu. Fitlapi kava on arvutis juba mitu kuud lahti, aga kuidagi ei viitsi tegeleda toidu kaalumisega ja nii see fitlap seal arvutis kurvalt passib ? Üritan elada normaalset elu ja nautida söömist mõistuse piires ja ka magusat mõistuse piires, kuni seda mõistust jagub. Võiks leida mõne meeldiva tervisliku näksi, sest õhtul rahulikul ajal tahad nagunii midagi näksida, siis pigem olgu see tervislik. Eks näis, kuhu välja jõuan. Loodetavasti töölemineku ajaks võin ma jälle oma peegelpildiga sõber olla ?
Kunagi elukaaslasega käisime pea aasta trennis, toitusime korralikult ja olime igati tublid, aga siis töö ja kool nõudsid oma ja asi jäi sinna paika.
Nüüd, peale sünnitust ja lapse aastaseks saamist, olen proovinud uuesti alustada ja kui algus läheb libedalt, siis lõpp kisub ikka metsa ära, just toitumise poole pealt. Ja kui mees pidevalt head-paremat koju tassib, siis ongi raske ennast tagasi hoida ?
Hetkel muud trenni peale jalutamise ei saagi teha, sest last pole hoiule anda ja kodus tegemisega ei suuda olla järjepidev…
Kaaluda võiks nii umbes 20kg vähem. 3 last ja liiga palju magusat ning cocat on oma jälje jätnud. Kõige raskem on loobuda cocast ja šokolaadist vist. ? Aga järgemööda püüan ikka tubli olla, kodus poksikotti taguda ja kärutada hoolega. ?
Liigse piiramisega ei võida mitte midagi. Nii palju kui olen fitness treenereid jälginud soovitavad kõik 80:20 reeglit. 80% ajast korralik toitumine ja trenn ning 20% cräpp ja puhkus. Muidu kaua vastu ei pea. Pähklid on muidu väga kasulikud võrreldes šokolaadiga + täidavad palju paremini kõhtu. Proovin neid ise rohkem töö juures närida kui cräppi. Aga need tooted, mida praegu reklaamid tunduvad huvitavad, mine või õhtul poodi 😀 By the way, ahjus kuivatatud kale on ka super hea. Seda peaks enne pritsima õli ja soola seguga. Ise pole veel teha proovinud, aga ühes Eesti turismitalus pakuti neid.
Hetkel ei tegele kaalulangetamisega, kuid kui soovisin alla võtta siin mingi aasta alguses võinii siis ma mõtlesin, et proovin Erik Orgu toitumiskavaga seda saavutada ning seda ma ka tegin, sain 4 nädalaga tänu sellele 5 kg alla, muidugi üritasin siis rohkem ennast liigutada ka kui praegu, aga jah, alguses ei uskunud et lihtsalt pm ainult toitumise muutmisega on võimalik nii palju ilusti alla võtta, kuid nüüd ma tean seda ja oi kus ma olin ikka õnnelik, sain toohetk palju komplimente ka ala, et ma ikka nii kõhnaks jäänud jne, tänasin siin Orgut ka, et ta sellise asjaga tegeleb ja tänu temale ma ju alla võtsin, head toidud olid ka, hetkel ma enam ei jälgi kava, kuid plaanin järgmisel aastal uuesti ikka vormi saada 🙂 Ja kindlalt tahan uuesti 55kg kaaluda, kuna ma olen lühike, siis ma nägin juba sellise kaaluga üpris hea välja, vaja ainult nagu teada värk trenni ka kehale teha, et veel paremaks asja muuta.
Üritan ka orgutada. Pigem kuidas tuju on ?.
Magusast on raske loobuda. Aga ajan selle imetamise kaela, sest no on isu ju ?
Nooooo kaalust alla võiks saada 10kg kanti. Kui lapsed läksid aeda siis hakkadin ka hommikuti kõndima-siuke 4km ring ja päeva sammud ja toimetused siis otsa. Ostsin ka selle naiselik.ee korseti mis natuke aitab vähem süüa- tunnengi et enam pole selles magusa söömises asi vaid selles et peaks toidu koguseid normaalseks saama sest varst varsti olen see 300kg naine kes ei suuda voodist tõusta ja sööb 15burksi hommikusöögiks.
Kuna lapsed on haiged-juheii lasteaed- siis minu liikumine väljaspool kodus on mega minimaalne hea kui poodigi saan ? samas sammud tulevad kenasti kokku kui külmkapi vahet käin ja toodan võileibu endale suurest igavusest ?
Päikest meile kõigile et saaksime ikka veel õues liikuda ja mitte vihmaga toad teleka ees passida ?
Mina püüan juba mõned kuud kaalu jälgida, soov on praegusest kaalust kaotada umbes 20 kg. Tundub suht võimatu missioon, aga iga kaotatud kg on abiks ikka. Mu suurim komistuskivi on kartulikrõpsud, aga kui lihtsalt ei osta neid koju ja selle asemel varun kappi palju puu- ja juurvilju, siis olen suutnud praegu enam-vähem neist eemal püsida. Malluka kast ilmselt aitaks kaasa sellele, et häid snäkke süüa, mitte krõpsu 😀 Trenni tegin ka kuskil 4 kuud praegu regulaarselt kolm korda nädalas, kordagi vahele ei jätnud. Aga siis tuli 2-nädalane trennipaus ja nüüd raske leida motti, et uuesti trenni minna. Mis seal salata, ega ma trennis käimist ei naudi. Motti oleks vaja kusagilt saada 😀
Minul on see probleem, et liigun küll, umbes 4 päeval nädalas kindlasti tuleb 10000 ja rohkemgi täis, teistel päevadel ikka ka kuskil 5000-7000. Ja ei toitu nagu ka väga ebatervislikult, hommikul pudru või muna, tööle soe toit kaasa ja õhtul midagi kergemat salat vms. Magusat ja snäkkimist ka piiran, aga kaal ikka ei lange. Hea oleks kui saaks 5kg alla, 7 oleks ideaalne. Kaal on mul eluaeg jojo olnud. Mingiaeg kui käisin pea igapäev jooksmas ja sõin ainult salatit sain selle 7kg ja posu veel alla, aga selline eluviis pole väga jätkusuutlik kahjuks :/
Oeh, mul selle kaaluga on nagu on.. Ühel päeval olen hakkamist nii täis, et jookse kasvõi maraton ära(kui ainult oleks jaksu), teisel päeval olen nii laisk, et istungi telefonis ja liigutan nii palju, et käia ära vetsus ja söömas. Mul viimased paar aastat on kaal hullult kõikund. Eelmise aasta suveks sain alla üle 10kg. Selleks suveks oli kõik tagasi. Vahepeal siin hakkasin trenni ka tegema aga millegi pärast jäi see poolikuks. Kuigi ma olin isegi jõudnud punkti kus ma vabatahtlikult käisin jooksmas(seda ma tavaliselt ei armasta teha). Söön ma parasjagu ikka seda mis isu on. Viimasel ajal ei ole söönd rämpsu vms aga mõne kommi vms on ikka näppu sattund ja ära söödud. Eriti peale läheb nüüd igasugune vähese suhkruga tooted ja võimalikult värsked asjad. Ma peaks rohkem jälgima, et sööksin korralikult. Vahest päevas kaks korda ainult. Liikumisega on igapäev erinevad lood. Vahel tööl olles kõnnin üle 10 000 sammu, teinekord tuleb alla selle. Vabadel päevadel samalugu. Nüüd mõne kuuga isegi olen õnneks paar kilo alla saand aga annan parima, et veel rohkem alla saada.
Oeh. Tegelen kaalulangetusega, aga kõige paremini välja ei tule. Kaal võiks väiksem olla vähemalt 10kg kindlasti. Kuigi tean väga hästi, et minu kõige suurem probleem ongi õhtul teleka ees näksimine. Pärast olen jälle enda peale vihane, et sõin igasugu asju.
Nüüd proovin ka seda teed minna, et likvideerin kõik jama majast ära ja asendan siis paremate valikutega. Bionoriast olen tellinud ka igasugu mõnusaid asju, aga no neid peab ikka koormatega tellima, et jätkuks endale ka, sest meie 3 last jumaldavad igasugu kuivatatud puuvilju ja taolisi asju ? peab vist natukene enda jaoks peitu panema ?
Igaljuhul oleks selline auhind vägagi oodatud meie perre.
Istuv töö, trenni mitte tegemine ja maiustuste söömine on suvega kenasti kilosid juurde toonud aga nüüd proovin ennast rohkem kätte võtta ehk vähemalt 2x nädalas rühmatrenni jõuda ja rohkem kodus ise süüa teha, mitte valmistoitu osta. Õhtud teleka ees on need kõige raskemad, sest just siis tuleb vastupandamatu isu kõige “hea” järele, seega oleks mega hea kui mingid tervislikud näksid oleksid kohe kapist võtta. ?
Oeh! Peaksin tegelema kaalu langetamisega aga kuna mees on koguaeg ära ja lapsed ja kodu ja kõik on minu õlul siis tahtmatult, energia saamiseks, läheb seda “jama” liiga palju kurgust alla 🙁 Kuigi ega see seda energiat ei anna vaid kaal tõuseb ja kõik läheb järjest raskemaks ?♀️?♀️
Ma armastan Värskat. See kuulub suht mu igapäevasesse menüüsse. Kaalulangetusega ei tegele aga oiii, kuidas seda kasti vôita tahaks.
Tegelen nimelt kaalu tõstmisega. Kahjuks läheb see suht raskelt. Isegi toitumiskavaga eriti ei õnnestunud.
Hetkel mu KMI kuskil 16.48 . Olen 181 pikk ja kaalu ~54kg. Tahaks kuskil 61-62 peale tagasi saada nagu varem koguaeg olin. Eelmisel aastal läks borrellioosiga kaal kolinal alla ( 3.5 kuuga pm 9kg ) . Kui eelmisel kevadel kaalusin 63kg , siis detsembris-jaanuaris läks kaal vahepeal lausa 51.5 kg peale ? .
Aga ûldveri pidi korras nagu beebil olema ?♀️
krt, ajad mulle siin borrelioosi isu peale :D:D
Mina kaalusin 73kg 6 kuud tagasi. Nüüd kaalun 61kg ja olen 168cm pikk. Olen läbi teinud simeonsi dieedi, peale dieeti läks veel 4kg maha kuna ma muutsin oma menüü palju tervislikunaks, kui mul enne dieeti oli. Nüüd tegelen kaalu hoidmisega ja tahaks veits rohkem fit olla, kõik nagu ripub hetkel ? . Käin regulaarselt joogas ja tantsutrennis, kus on muide suur rõhk üldfüüsilisel trennil, ei ole jooga midagi niisama istumine ja mõmisemine. Peale trenni on higimull otsaees ja lihased valusad ? sama tantsutrenniga. Jõusaalis käiat minust ei saa, see pole mulle ja loodan, et hetke elustiiliga jääb mul kaal püsima ja ehk saan veits fit keha ka, natukenegi ?
Jah, koguaeg vōitlus kaaluga. Alla tahaks saada umbes 20 kg! Aga kas ka saan., vot tahtejõust mul alati puudus. Kuid, olen asendanud tavalise pasta täistera omaga, hakkliha on veise oma, majoneesi teen ise. Eks see vaevaline protsess ole.
Oma cocacola sõltuvusest peaksin ka lahti saama…. millega seda asendada? Värskaga siis ilmselt. Peab proovima, ehk hakkab meeldima. Magusaisu vastu olen ise teinud banaanijäätist, väga mõnus ja kreemine.
Ei oskagi kuskilt alustada. Tavaliselt ei kirjuta kuhugi ega kommenteeri, aga täna on kohe selline tunne, et tuleb kirjutada. Minu soov kaal oleks 62kg. Eelmisel sügisel septembrikuus istusin arvuti taga ja ette viskas Orgu toitumiskava pakkumine. Ma isegi ei mōelnud, vaid kohe tellisin endale. Käis nagu mingi plōks peast läbi ja järgmisel hommikul kohe hakkasin kava jälgima ning jälgin siiani. Kava soetades kaalusin 92 kilo ja täna olen 72 kilo. Viimased 10 kilo ei taha kuidagi minna. Söön igapäevaselt ikka Orgu toite, aga ōhtu lōpuks liiga tihti rändab midagi head suhu. Minu suureks nōrkuseks on saiakesed. Elan Läti piiri ääres ja tihti käin Lätis poes. Ausalt Lätis TOP-i poes on MAAILMA parimad saiakesed. Siiski vahest luban endale mōne saiakese. Olen mitu korda läinud poodi, et täna ostan saiakese. Ja kui olen poest väljunud ilma saiakeseta, siis see on ausalt sangari tunne. Minu kaalulangusele on palju abiks olnud ka minu kaaslane. Tundub jabur, aga minul on see toiminud, et mina ei tea kus meil kodus magusad asjad on (minu eest ära peidetud). Ühe peitmis koha üle oli minu kaaslane väga uhke. Nii uhke, et ta pidi seda kohta mulle lausa näitama. Ta peitis kommipakid garderoobis riiulil seisvate jalatsite sisse. Ta oli kindel, et ma ei tule selle peale ja tal oli ōigus. Trenni mulle meeldib teha. Eelmine sügis hakkasin käima jumpingus, mis mulle väga meeldis. Soetasin endale oma batuudi ja hakkasin kodus ka tegema. Praegusel hetkel üritan käia jooksmas/kōndimas. Viimased 10 kg veel minna ja ei ole kuidagi motivatsiooni, tundub minu jaoks täiesti vōimatu. Kaal kōigub 2,5 kg alla ja siis jälle 2,5 kg üles. Selline tunne nagu tammuks nōiaringis. Otsustasin hakata käima rullmassaažis, et äkki tuleb motivatsioon tagasi. Hetkel tundub, et toimib! Soovin kōigile tublidele langetajatele Jōudu ja Jaksu! ?????
Mina kaalun hetkel 73kg tahaks kaaluda tegelt nii 61-63kg !
Motivatsiooni puudus kuna see 10kg mis seljas hetkel kaasas käib on kunagi saadud rasedusvastaste pillidega ! Tee või tina no ei lähe see kuskile alla ! Kui beebi sündis siis jalutasin igapäev nii 6-10kg päevas mõnikord rohkem aga ei midagi !
Enda arust toitun normaalselt , vett tarbin normaalselt liigun ka aga ikka ei midagi !
Näksida meeldib ikka nagu kõigile ! Hetkel imetan siis magusaisu on nagu teine sõber kes ei taha kuskile kaduda !
Tahaks hakkata uuesti enda käsile võtma aga pean leidma motovatsiooni uuesti !
Suitsetamise suutsin maha jätta nüüd pean ka suutma hakkata trenni tegema ja toitumise ülevaatama et saaks selle 10kg ikka alla 🙂
Käin vähemalt kolm kuni neli korda nädalas jõusaalis ja lisaks jalutan päevas lapsega ka palju. Ühtegi dieeti ei pea ja proovin ka lihtsalt teadlikumalt paremaid valikuid teha, kuid kui tuleb rämpsu isu siis ikka luban vahest endale. Kaalu peale pole astunud juba mitu kuud sest mulle on tähtsam lihtsalt see, et ma oleks rahul oma peegelildiga ja ennast hästi tunneks.
Kunagi sai väga palju jala käidud, viimastel aastatel aga aina vähem. Lemmik snäkk on ikka kartulikrõpsud ? kaaluga pole kunagi probleeme olnud, pigem sooviks lihtsalt tervislikumalt toituda.
Lugesin selle pika monoloogi läbi ja pean nentima et ma tohutu näksija, igast jama läheb suust sisse ? vahepeal olen üli tubli söön puuvilju ja jälgin ilusti toidukordade vahesid ja liikumist ja teinepäev söön juba hommikuks kooki siis paki komme ja hunniku šokolaadi ja küpsiseid tee/kohviga jne.. aga mu kaal on juba viimased 8aastat olnud 49kg. Kõik see jama mis ma söön annab hoopis näonahk märku. Söön hästi on nahk nii ilus ja jamaga ongi jama.
Aa, vahepeal on olnud kolm rasedust, igava olen 8kg juurde võtnud ja need kohe haiglas ka maha sünnitanud. Niiet ma ei tea, mu keha on harjunud olema 49kg ??
Ma panin ka sama tähele, et mida rohkem kaalu ja toidu pärast obsessida, seda suurem isu tuleb. Minu “nipp” on veel see, et olen enda jaoks paika pannud selle kaaluvahemiku, millest üle ega alla ei taha minna. (mitte et mul selle allaminekuga probleeme oleks 😀 aga noorena sai enda jaoks see “kriips” sinna 50 peale mõeldud, et vot kui siit vähem kaalun, siis on järelikult miskine toitumishäire tekkinud… liiga peenikesed inimesed ei saa ju enamasti ise aru, et probleem on) Ülemine kriips on mul 60 peal – kui kaal sellest üle läheb, tuleb lihtsalt mõni asi menüüst välja jätta – coca ja energiajook nt. Ideaalis tahaksin seal 55 peal olla, aga peale lapsi pole enam tagasi saanud, ikka 60 piiril kõigun. Mul tekitavad stress ja magamatus suurt magusa- ja rämpstoidu isu; ja suur isu omakorda stressi ja nii see ratas veereb noh 😀
Ma loen seda postitust ja mõtlen, et no krt mõnel ikka veab.. Ma reaalselt jälgisin kava nagu segane ja mitte grammigi ei läinud alla ..liikusin ka piisavalt ikka oma 15 000 sammu päevas no siis mõtlesin FINE hakkan siis jooksmas käima jälle .. oligi soiku jäänud ..No käisin siis oma 6km ringe üle päeva ja kaal langes ka. Nüüd kui ma teen istuvat tööd ja üritan jooksmas käija, kui vähegi võimalik aga juba 9-10km ringe vahel pikemaidki, kaal seisab …. ÕNN , et ei tõuse onju..aga tahaks ju veel nats maha saada seda pekikest .. Kus juures ma arvan, et senine pekk on kõik tagumikust maha läinud, sest külje pealt vaadates tundub nagu keegi oleks selle lauaga lapikuks löönud.. 🙁 Igatahes üritan ma edasi .. kava enam ei järgi -ise juba tean, mida süüa ja mida mitte ja no eks ma teen vahepeal ORGUT ka (loe söön jama) 😀 Aga vaikselt punnitades ehk vean ennast sinna 60kg peale välja …. kunagi … kui kõdunema hakkan 😀 😀
?? Seda kaalu langetan juba nii 4 aastat. Siis sündis mu esimene laps. Vahepeal nagu läks juba õnneks ja siis jäin uuesti rasedaks ning lasin kõigel hea maitsta. Ja peale teist rasedust oli mul depressioon, seega kõik oli niigi raske, ka kaalu langetamine. Aga ma ei andnud nö alla. Ikka jälle proovid uuesti. Ja nüüd kuidagi tibusammul ikka liigun oma eesmärgi poole.
Teen kodus väikest trenni ja käin paar korda nädalas jooksmas kaa. Aga kõige raskem on ikkagi söömine. Kipun üle sööma, sest kõik on nii maitsev(olen ikka hea kokk?) ja muidugi õhtuti tahaks midagi näksida, eriti sokolaadi?.
Kui ma suudaks 10 kg alla võtta, siis oleks perfect, kaaluksin 65 kg ja oleks väga rahul. Aga üks päev ja üks kilo korraga.
Oii kuidas tahaks kaalulangetada. Sünnitasin kaks ja pool kuud tagasi. Raseduse ajal õgisin kahe suu poolega juustukukleid ja lohutasin ennast “Ma jätan need kilod haiglasse” Haahaa, seda ei juhtunud. Kehvema päeva õhtuks kaalun rohkem kui viimase päeva rasedana.
Hea meelega kõnniksin põnniga õues tunde ning kilomeetreid, aga talle ei meeldi vankris olemine. Härra tuleb süles tuttu kussutada ja siis ruttu käruga poodi joosta, ennem kui ärkab.
Unistasin isegi, kuidas hakkan temaga kodus võimlema. Agaa…. noh ta ehmatab iga asja peale ja see piim lendab tihti suures kaares kõikjale. Et noh, ideaalne võimlemiskaaslane.
Ma tean täpselt kuidas tuleb toituda, et kaal langeks, aga jällegi see AGA. Teen tervisliku toidu valmis, aga suurem poiss keeldub ettekäändel, et tegelt polegi kõht tühi. Ja mida teen siis mina. Oehh
lähen istun nurka, nutan ja nuuksun kuidas ma olem maailma kõige sitem ema, sunnin oma paksu perse pärast, mis on sama tsellukas nagu sidrun, millega maitsestan oma joogivett, last sööma juurikaid ning maltsa. Järgmisel hetkel kerkib juba viineripirukate jaoks tainas või valmim mõnus plaadikook. Ja otseloomulikult sööb neid pirukaid ja koogikesi ainult suurem laps ja mees, hahaa. Üks hetk avastan, kuidas just mina olen see, kes pooled ära söönud on. Ja siis lähen jälle nurka, nutan ja nuuksun. Sitt ema, sõi lapsel toidu ka eest ära. Tunnen kuidas keha on kohutavas stressis, lohutuseks lähen võtan tüki, ja siis veel tüki ja nii umbes 100 korda shokolaadi, kuni viimane otsa saab ning kasin magama. Hommikul ärkan, kaalun ennast, saan kreepsu, see järel nutan “Ma olen nii palju pingutanud ja ikka kaal ei lange” ning algab uus ring. Näksin porgandit, kuni üks hetk on käes jälle saiake, peas mõte “Ainult üks”
Loodan, et ühel ilusal päeval saab 75 kg jälle 62kg ja lõppeb see kohutav nõiaring.
Mina üritan ka kaalu langetada parasjagu. Kaalun nii 70 kilo ringis (täpselt ei tea juba ammu, ei julge kaaluda) ja tunnen end oma kehas kohutavalt ebakindlalt. Peale lahkuminekut olen üritanud leida motivatsiooni oma kehakaaluga tegelemiseks, kuid seda lihtsalt pole ja suur magusaisu ei aita ka kaasa. Trennis ma ei käi ja üleüldse on liikumist päevas vähe, kuigi üritan võimalikult tihti jala töölt koju minna. Eks see on kõik mu enda teha ja oma menüüs olen ma juba paremaid valikuid tegema hakanud, kuid motivatsiooni puudus on nii suur lihtsalt, et palju muutunud pole.
Mul on väga raske need 10000 sammu täis teha. Trenni teen kord nädalas ja see kaks tundi aeroobset. Kaal tõuseb iga sügis +2 kilo ja mul on see kohe näost näha. Ja jubeeee kui raske on neid maha saada. Tahaks ka igast öko-tervislikke asju proovida. Ma ei oska neid kuidagi ise leida, maksimarketis nagu on küll mingi tervise ökolett, aga võtta ei ole seal nagu midagi, võõras ja tundmatu ja liiga kallis kaup minu rahakotile. Seega, kui saaks proovida ja “langeks lõksu”, siis võiks minust isegi ka selline ökomutt saada, julgeks ehk vähe vabamalt ka võtta oma kahe kilo langetamist. Hetkel tundub küll, et piitsutan end, aga samas söön kõik takkajõrgi mida ennist omale keelasin…
Ma olen 38283753829107x juba alustanud tervislikuma toitumisega. Mul polegi palju vaja – olengi praegu u 71-72 kg ja vaja oleks u 60 peale saada (pikkus 168 cm). Proovisin Fitlapi aga nii kui korra vääratad, siis on topeltkilod tagasi. Palun anna mulle see snäki kast ja Orgu kava ka ??? Tahaks ka lotist lahti saada ?
Lugesin kogu romaani läbi 🙂 Ma olen see õnnelik, kes on rasedusega ülivähe juurde võtnud (2 kuud veel minna, loodan, et üllatusi ei tule). Küll aga olin ma enne rasedust täpselt seal samas 70-71kg peal ja tunnen ennast sellelt “ma pole tegelt paks, aga päris rõõsa ikka” pildilt ära. Ehk siis eesmärk on pärast pooldumist lisaks titekilodele veel üht-teist maha raputada ja seda kindlasti koos mehega, kes ka veits raputamist vajab. Eks viimasel ajal on meil see snäkkimine veidi käest ära läinud (suvi ja peod ja pikad õhtud ja väsinud rase naine, kes poest valimatult snäkke kokku ostab). Värskat olen ka tarbima hakanud, sest veini ju ei saa 🙁 Lemmik on laimi-piparmündi, see on nagu päris jook kohe!
Mina hetkel fitlapin, no aastast 2016 tegelt juba, agaaa kaaluga on nii, et alati kui eesmärk on reaalselt käega katsutav siis läheb lappesse ja võtan 5 kg juurde ja jälle mingil hetkel tunnen kohe, et näen rõve välja ja ebamugav oma kehas olla. Siis alustan aga jälle ja tegelt nagu ei näljuta ka ennast. Süüa saab korralikult ja tervislikult aga noh magus, shokolaad, jäätis on asi mida võiks näost sisse ajada iga päev. Sellega peaks tõsiselt tööd tegema. :D. Trenni ka ei jumalda eriti. Kõndida võin aga reaalselt mingi joosta, jõuksi minna, pole minu tera 😀 üks kord elus tahaks jõuda oma ideaalkaaluni ka.
Oh jeesus Mallu, ma sünnitasin 3kuud tagasi kaksikud ja mis ideaalkaalust ma unistada oskaks praegu, eks ju???? Aga kui arvesse võtta et rasedusega tuli juurde oma 30kilo ?? siis vähemalt midagi olen ikka alla saanud ?. Enne rasedust olin 64kilo (olen üsna pikk ka, seega suht piiripeal, et mitte alakaalus olla), nüüd pakun oma kaaluks peale sünnitust mingi 70 ( 73 oli mingi kuu tagasi? NB! SORRI MUL POLE KODUS KAALU?). Ma unistan sellest, et saaks kõhu tagasi vormi, mul niigi tajooba venitusarme #kaksikud, aga olen sellegipoolest üli õnnelik 19 aastane kaksikute emme ?. Trenni mul oleks aega teha küll, aga ma ei viitsi kodus niisama kükata või jumal teab mida teha. Mingi ratas mulle ka kolmetoalisesse ei mahu, seega ?♀️. Snäkidest ma ei hakka rääkimagi, saiad, kommid, pudingud, I love food ?. Möla sai palju, aga ehk loosiõnn naeratab mulle ka kunagi esimest korda ja säästan oma kaalu ja ei roni ülepäeva kohalikku külapoodi kommi ostma ?
Tegelen ka hetkel kaalu langetamisega, või noh tegelikult üritan lihtsalt teha enda keha ja tervise suhtes paremaid valikuid ja loodan, et kaal ka langeb. Terve suvi kaal seisis, sest auto mugavused aga sügisest olen tagasi tartus tudengi elu elamas ja igalepoole liigun jala, õhtuti käime korterikaaslasega jalutamas ja korra nädalas üritame jõusaali ka jõuda. Toitumine on siuke nii ja naa, aga ainult saia näost sisse ei aja. Pigem üritad päevas normaalselt süüa ja kui kõht heast toidust täis ilusti siis ei teki näksimisi ka nii palju. Muidu on mul aastate jooksul kaal kõikunud palju. Üks hetk avastad et jeesus millal ma nii suureks läksin ja siis kuidagi alateadvuslikult juba loobud neist üleliigsetest krõpsu pakkidest ja siis kui peeglisse vaatad ja avastad et not that bad, siis lubad endale jälle rohkem kuniks avastad uuesti ennast sealt jeesus staadiumist. Praeguseks olen enda alg kaalust mis ma seal jeesus staadiumis avastasin alla saanud umbkaudu 5-6 kg, aga on veel kilosid üle niiet ootame millal nad enda kotid kokku pakivad ja ära lähevad 😀
Mul on selline põhimõte, et elu on elamiseks ja nagunii igal pool kõiksugu piirangud. Tahaks siis vähemalt süüa seda, mida hing ihaldab. Aga vot see krdima peegel hakkab minu vastu viimasel ajal töötama ja mingit jubedat ujumisrõngast mulle naba ümber tekitama. Mis ma selleks teinud olen?…mitte muffigi. Mul ilhtsalt pole iseloomu, kuigi vihkan oma peegelpilti 🙁
Mida ma snäkid – armastan kartulikrõpsu…tean, ei tohiks armastada ja armastan ka jäätis süüa. Eks need mu suurimad pahed ongi.
Tahaks 5kg vähem kaaluda, siis tunneksin end oma kehas kindlasti paremini. Plaanin juba aasta aega järgmisel kuul jõusaali minna ja end liigutama hakata, alati leian põhjuse miks mitte seda teha.
Sai üks hala aga tegelikult pole hullu midagi. Trepist üles jaksan käia, püksinööp läheb ka veel kinni…peeglid võib ju alati seinast maha kruvida 😀
Sa oled tubli, pole midagi öelda. Näed tip top välja xo
Juuuuuust, ma armastan igasugu erinevaid juuste ma vitsutaks neid igaõhtu pakkide kauppa;D aga nyyd fitlapin seal saab ôhtuti nats juustu ka näskida;D
Kaalulangetamisega otseselt pole vajadust tegeleda, aga tervislikumalt püüan toituda küll. Mul on nimelt see häda, et sooja sööki on päeva jooksul aega süüa heal juhul üks kord, kui sedagi. Seega peab praktiliselt kogu päeva jooksul tarbitav toit olema selline, mida saab käigu pealt süüa. Jõle keeruline on sellega muidugi, sest praktiliselt kogu toit, mis sinna kategooriasse mahub, tuleb Statoili võileivariiulilt. Ühtlasi ei armasta ma magusat, seega puuviljad langevad kindlalt valikust ära. Lisaks armastan kohutavalt krõpsu süüa ja õlut juua. Kuna ma eriti ei tahaks 40-aastaselt ülikõrge kolesterooliga elada ning 50selt infarkti surra, siis ootaks küll väga soovitusi tervislike soolaste snäkkide osas! (Selle kuivatatud brokkoli tahan küll megalt ära proovida, kõlab väga nämmalt)
Olen proovinud orgutada, aga kipun ikka sööma enda lemmikuid toite( pole ebatervislikud), tekib ikka isu vahepeal mõni komm süüa, või zerot juua. Zerost ma ei suuda loobuda, lemmik patukas. Kaalusin 9kuud tagasi 63(mu ideaalkaal, mis oli viimased 5a umbes) aga võtsin 6 kilo juurde mingit moodi, tahaks lihtsalt tagasi saada seda kaalu. Proovin rohkem liikuda, aga ilmad nüüd rõvedad ja ise jäin haigeks ka.. Olemas aastane jõuka kaart ning saab varsti läbi, käinud olen paar korda ainult. Liiga kiireks on ka läinud, kool,töö, kodused asjad vajavad ka tegemist.
Mina olen vist nii kaua kui mäletan oma kehakaaluga maadelnud. Ei ole olnud sellist aega kus ma oleks võinud valimatult kõike mugida ja ikkagi heas vormis olnud. Minu menüü valik on mulle alati nö näkku kirjutatud olnud (ja puusadesse) 😀
Nüüd olen ma omadega jõudnud sinnamaani, et kõikide moodsate indeksite järgi olen ma täiesti normaalkaalus ja peeglist vaatab vastu umbes 20 kg kergem variant minust kui viis aastat tagasi, ent tahaks veel 5 kg ära kaotada.
Eelmise aasta sügisel hakkasin tõsisemalt trenni tegema, käin jõuksis ja rühmatreeningutes ja mulle väga meeldib. Toitumist olen muutnud kõvasti. Portsjonid on väiksemad, söön vähemalt 3 korda päevas, lisasin menüüsse kõikvõimalikud täisteratoote ja proovin mitte näksida. Nii fitlife ei ole, et kõigest heast loobuda, see ei olegi mu eesmärk. Kui on pidu, siis mekin kooki ja võtan jooki. Kui tuleb jõhker kommiisu, siis söön mõne kommi. Mul on täpselt nõnda, et kui ma süvenen ja ketran peas, mida kõike ma süüa Ei tohi, siis seda hullemini need asjad isutavad ja kaugel ei ole ka käegalöömine. Niiet ma ei suhtu enda praegusesse toiduvalikusse kui dieeti vaid pigem eluviisi. See ei ole naljajutt, et õigeid asju süües on “kergem olla”, see kehtib minu puhul sada prossu ja sellepärast on ka aina lihtsam ka paremaid valikuid teha.
Kui nüüd mõelda mille näksimisest on kõige raskem loobuda, siis minu hukatus on igasugused soolased näksid. Suitsujuustud, röövliribid ja vorstikesed. Kui toimub sõpraderingis mingi istung, siis on alati sellise hea ja parema valik laual. Nüüd ma muidugi olen suurendanud igasuguse värske kraami osakaalu, aga see on lihtsalt uskumatu kuidas peavad lõuad käima ja jahvatama, isegi kui kõht ei ole tühi 😀
Niikaua, kui kaalu pärast stressasin, toitumist piirasin, kodus harjutusi vehkisin-kaalunumber hoidis hammastega kaalust kinni. Lõpuks lõpetasin stressamise, et ah las siis olla! Ja mis juhtunud on? Kaal hakkas langema-1,5 kuuga 7 kilo ? Päris 10000 sammu vist kokku ei aja, aga liigun kuidagi ikka iga päev. Samapalju võiks veel minna, siis oleks juba rahul.
Minu arust just igakord kui sa hakkad kaalu alandama alustad seda jutuga “eelmine kord olin liiga range ja keelasin endale kogu magusa ja ei söönd enam seda ja toda ja õgisin ainult kapsalehti” ja siis hakkad nö ÕIGESTI kaalu langetama ja paari kuu pärast on jälle sama jutt et ah eelmine kord olin liiga range 😀 loeks nagu su vanemaid postitusi, jutt täpselt sama
Ma ei ütle ju, et eelmine kord, ma kirjeldasin kordi, millal see EI töötanud. Ja mitu korda on töötanud ka 🙂
Kunagi olin piitspeenike ja tegelesin meeletult spordiga, seega kaalumuresid ausalt ei olnud. Võisin süüa kõike ilma tagajärgeteta. Lõpuks kadus trenn ja suurenes söömine. Alguses see muidugi ei mõjunud, aga nüüd on päästerõngas ümber ja samuti lõualott. 😀 Kaalu otseselt ei jälgi, kui orgutada üritasin, siis andmete uuendamiseks kaalusin, muidu aga kogub kaal tolmu lihtsalt. Üritan küll tervislikemaid valikuid teha, aga no kui isutab siis ikka ostmata ei jäta ka. Hetkel mõtleme mehega pisipere peale ja üritan nüüd toitumist paremaks muuta kuna mul meeletud ainete puudused,
Meil praegu mehega koos igasugused programmid pooleli, 2 nädalat suhkruvaba, tal september alkovaba, siis nädal jahuvaba jms. Mul hea meel, sest tema jaoks kaalulangetamine esmakordne üritus, minul muidugi mitte. Midagi hullu ka pole, aga rasedused ja jutud kehaga oma töö teinud ja tahaks veidi rohkem kontrolli alla seda saada. Meil aga põhi kirstunael ongi see, et paneme lapsed õhtul magama ja siis tahaks ennast “premeerida” ja snäkkida. Eriti kui mingit seriaali veel vaadata kõrvale. Olen ise ka Bionoriast ostnud (eriti päkapikutamise ajaks), aga kuidagi kiirelt kaovad need hiigelkotid. Põhiliselt minu tõttu, sest ega ma siis ühe–kahe pulgakaga piirdu kui juba võtmiseks läheb.
Tahaksin megalt u 10 kg alla saada, endal on ülirõve oma nahas olla hetkel. Peale 2 last ikka vats ripub ees ja püksid ei mahu jalga… Suvel sai rohkem trennitatud aga hetkel liigutamist on võrdlemisi vähe. Toiduvalikuid proovin teha paremaid, aga ikka hiilib mõni kummikomm või šoks koju. Magusat tahaks hullult!
Aga jube raske on end ohjas hoida… 🙁
Mul õnneks kiire ainevahetus ja minu paar kilo üle (4 kg kui täpne olla) tähendab 56 kg kaalumist. Aga kuna ma olen lühike siis tegelikult tõesti see 56 on suts palju mu jaoks…Ja mul sama mure, et valdavalt kipub näos ladestuma, et muidu keha ok, aga just nägu…ja puusadest allpool kintudele tekivad ka mingid paunad. See siis tekkis pärast lapse sündi mis oli juba 2 aastat tagasi 😀 mul imetamine ka midagi alla ei võtnud, sest ma sõin siis nagu…loom. Üldse ma söön palju, umbes nagu keskmine mees, aga lihtsalt püüan ka teha tervislikumaid valikuid. Enamuse toidust valmistan ise. Aga kuna kogused on siiski päris suured, siis mingist allavõtmisest pole väga juttu. Õnneks juurde ka ei tule. Selleks, et juurde ei tuleks ma palju muidugi ei tee lisaks tervislikumate alternatiivide valmisele – lihtsalt väldin autoga sõitmist ja käin lapsega õues. Vahepeal tegin aktiivselt pilatest ka ja siis saingi enda ideaalkaalu tagasi, aga siis enam ei teinud ja läks sujuvalt 55-56 kg peale tagasi. Ja ma ei viitsi väga ka tõmmelda, kui ikka tuleb hessi või keeksi isu siis söön. Aga hetkel on mul käsil mandliopist paranemine ja 2 kg juba nagu niuhti läinud 😀
Hah, tead mis olo minu kaalulangetusnipp? Ma sain lapse ???? st teise lapse
Kohe teise raseduse alguses hakkas kaal kolinal kukkuma lambist, ja nii ta kukkus ja lõpus olin vist 3 kg algkaalust raskem.. no ja sünniyasin ära ja hakkasin imetama ja kokkuvõttes kaalusin raseduseelse 63kg asemel 55kg ?♀️ nagu päriselt muud ei teinudki 😀 njah kaal on kena, aga tegelt võiks ikka midagi trennivärki ka teha, no et ei oleks nii lodev see nahake :d samas suva , lähen ostan tuplat (jaa mulle ka jõhkralt maitseb tupla), või ei lähe ka, lähen uurin äkki hoopis bionoria kodukat 😀
Õnneks liikumisega on lood päris head- töötan lasteaias ja 10k sammu on juba mõnikord lõunaks täis. Lühematel tööpäevadel või nädalavahetustel on aga kohe näha, et ei ole minus seda soont minna ja teha ja liigutada. Mõnel vabal päeval on hea kui 2000 täis tuleb ja seda ka tavaliselt poeskäimise (rämpsu ostmise) arvelt. Aga söömisega on eriti nirusti ja praegu on need nõmedad raseda magusaisud ka, mida tundub võimatu maha sundida. Vahest söön juba ärgates pool tahvlit shokolaadi. Aga tahan kindlasti proovida neid kuivatatud mangosid ja ananasse, need ajasid küll praegu isu peale. Tavaliselt need tervislikud näksid ei ole eriti head, aga proovin kindlasti ära!
Ma kaalulangetamisega otseselt ei tegele, kuid mõned kehaosad (kõht, jalad) võiksid küll mitte nii lödevad olla. Suva see kaal, võin 5 kg rohkem ka kaaluda, kui lihtsalt need kilod minu küljes ilusti jaotuks ja oleksid pigem lihaste kui rasva arvelt.
Kui endale bussikaardi sain, siis läks liikumisega kohe allamäge 😀 Muidu käisin ikka jala koolis ja linna peal, nüüd kipub buss mõnusam olema (ilm on külm ja jalanõud hõõruvad ja muud vabandused ?).
Süüa ostan koju täielikult soodukate järgi. Kui Kalevi poes valge šokolaad rohkem kui -50% oli, siis ma lihtsalt PIDIN ühe kilo seda ostma ju. Ja järgmisel päeval läksin ostsin veel ühe. Ehk mul kodus nüüd 2 kg valget šokolaadi, mille üritan nii kiiresti kui võimalik õdedele viia, et ma üksi seda kõike ära süüa ei saaks. Just magusaga tundub see näksimine eriti üle käte minema, aga ise Kalev pani selle šokolaadi soodusesse ju!!
Olen koguaeg olnud normaalses kaalus. Ei mäleta, et oleks kunagi muretsenud selle kaalunumbri pärast. Mõlema rasedusega võtsin täpselt 20kg juurde ja mõlemal korral kadusid need kahe kuuga ise ära.
Mulle meeldib kõike süüa ja koguaeg ? kuigi oleme muutnud toitumist peale seda, kui mees pool aastat järgis Orgu kava. Töötas hästi ja saime sealt palju ideid. Kodus räpsu väga vähe, teades et muidu lapsed muud ei söökski, kui seda rämpsu – tuleb kasuks nii endale kui ka lastele, kui seda käeulatuses pole ?
Trenni hakkasin tegema aasta tagasi, kuna see oli mu hetk enda akusid täita, laste kõrvalt. Käin umbes 2 korda nädalas ja see laeb mu nii energiat täis, et kohe lust jälle lastega tegeleda?
Olen küll tervislikus kaalus, kuid tahaks veel 4 kilo alla saada, selle ideka peale ? Liikuda mulle meeldib, kuid mu pooleaastane lepib käruga 1h max ja sedagi vaid uneajal ja kandekotiga alati käia ei jaksa, seega olen paras couch potatoe olnud alates lapse sünnist oma paremate ja halvemate päevadega. Muidu oleks kõik vist isegi timm, aga šoks ja küpsised ja kommid ja tordid on head ja armsad sõbrad mul, kelleta päevagi veeta ei taha ? Üritan rohkem liikuda jälle (enne lapse sündi oli aktiivsusmonitoril pàeva norm 15 000 sammu ja alla selle ei leppinud, nüüd olen sujuvalt selle käelt eemaldanud, sest meeldetuletusi liikumiseks tuli liiga palju?) ja piirata oma suhkru jms crapi koguseid,
Mul olnud mitmeid aastaid toitumine ja liikumine väga hea kontrolli all. Kaal siis samuti. Aga nüüd suure elu muutuse tõttu läks kõik pekki. Kaks bountyt järjest pole probleem süüa. Ja mm tupla. Ja ega palju seal mm pakis ikka kaloreid on, pmst pähkel ju. Ja nii läkski kui lõpuks kaal oli 67 ja ma et omg mis ma teinud olen 😀
Proovin ka mitte neid asju lihtsalt osta. Ei pea igaksjuhuks midagi ostma, et kui stress tuleb, saab süüa. Ma tean küll, et ma söön selle koju jõudes juba ära 😀 Jumal tänatud, et ma magusatest jookidest siiani eemale hoidnud 😀 Kuigi mulle täiega! maitsevad mullijoogid. Mu mingi aja nipp oli mullivesi apelsini mahlaga pooleks segada, siis nagu Fanta 😀
Hakkasin nüüd korralikult tegelema kaalulangetusega. Selles suhtes, et eesmärgiks on ilus peegelpilt, parem eeskuju oma pisipiigadele ja et oleks rohkem energiat pisikestega tegeleda. Kasutan selleks Fitlapi abi ja tõesti toimib. Loodan, et suudan rajal püsida ja 30 sünnipäevaks 30 kg kergem olla. Hea meelega nosiks ka neid kuivatatud snäkke.
Kaalu peaksin kaotama küll….nii umbes 6-7kg oleks kena. 10kg ideaalne. Mis ma selleks teen? Üritan üksinda paar kuud elus hoida 9kuust ja 2,5 aastast plikat…üsna hea koormus. ? Aga söögi koha pealt peaks küll paremaid valikuid tegema hakkama.
Tahaks alla võtta 5-10kg siis tunneks ennast palju paremi.Vahepeal nagu vaatad juba kaalu numbrist et mõni kilo vähem aga riided ikka selga ei lähe.Kurvaks teeb see olen üritanud rohkem liikuda , aga nagu ikka mingil hetkel kaob motivatsioon ja üksi väga ei ole peale hakkamist.Linnas sõpru ka pole kellega koos alustada.Nii olengi suletud ringis,et tahaks alla võtta aga mingit tulemust ei saavuta.
Kaalulangetamisega tegelen küll, aga see ei kipu eriti hästi õnnestuma. Paar aastat tagasi olin üsna mäel omadega, tegin trenni, toitusin õigesti ja kaalu kadus, motti oli kõvasti ja tulemused innustasid veelgi takka, kuni võtsin uuesti koolitee ette. Ja siis läks lappama – kahjuks polnud mõlemat täiskohaga tehes enam üldse aega mitte millekski – ei endale, sõpradele ja söögitegemisest ei räägigi. Peamine oli, et üldse midagi hamba alla jõudis, elutempo oli meeletu ja stress ja pinge laes. Ja vot nüüd enam ei saa ree peale. Käega pole päris löönud, aga kõige raskem on minu jaoks peale tööd kodus (ka siis kui väljas jalutustiiru teen) hoiduda näksimisest ja teha omale korralik õhtusöök (ala omlett või siis mingi salatike kanafileega vms), et mitte süüa seda, mis ette jääb ja kohe kiirelt söömiseks olemas. Lihtsalt müstika, kuidas tekivad mingid totrad isud (või kas ikka on, arvestades et rämpsu süües kasvabki isu selle sama rämpsu järele..). Näksimiseks sobivad mulle paljud asjad – pähklid, kommid, riisigalette, linkosuo rukkikrõpsud, barankad jne jne jne, tavaline kartulikrõps ka vb kord kuus jms. Päris iga päev nüüd ei söö niimoodi, kuid kord nädalas nn patupäevast pole ma suutnud täiesti kinni pidada, aga ikka püüan, asi seegi 😀 Vaatasin seda geenitesti ja võtsin plaani, et teen ka ära, kui mitte enne, siis küsin jõulukingiks 🙂 selle kaaluni, milles olla tahaks, on ikka pikk tee veel käia, aga algus nagu on justkui tehtud. Trenni hetkel ei tee, kuid on plaanis, kuid seda alles peale üht ravi, mis hetkel pooleli. Samas jalutamas ikka püüan käia, ühel/kahel juhul kümnest 10000 sammu siis täis ei saa, aga natukenegi on parem, kui mitte midagi. Peab edasi pingutama!
Iga päev kõnnin lebolt 10k sammu ära.. Aga noh, eks mul see vee joomine miinus ja näksin ikka pähklit jms. Aga noh, ma kõvasti suurem ka kui sina. ? Pmst ongi käega löödud juba aastaid ?
Peale viimast rasedust olin 10 kilo raskem kui enne rasedust. Esimesed kuud ajasin magusaisu imetamise peale, aga söömine läks ikka täitsa käest ära. Lõpuks hakkasin toitumist jälgima ja liigutama ja päris kiirelt sain 9 kilo alla. Nüüd olen paar kilo jälle juurde võtnud, sest tundus, et enamvähem ja siis läksin laisaks jälle :D. Praegu üritan jälle magusa söömist piirata ja rohkem liigutada ennast, aga vahepeal läheb ikka käest ära ka. Kaalu poolest pole väga vigagi, aga kõik lisakilod läheks nagu kõhtu ja sangadeks – tüütu 😀
Lugesin läbi? peaaegu nagu mina, ainult ma ei tee trenni. Kodus on kommi ja shokolaadi, aga need mind eriti ei köida, pigem pitsad, burksid wrapid jne. Aga tänu sinule hakkas mul söögi eest hoolitsema Erik, siis olen suutnud oma lemmikud enda kasuks pöörata! Eelmise aasta detsembrist 119kg alustanud kaalu langetust vahelduva eduga, praegusel hetkel 109kg. Mina olen rahul. Aga ma siiski söön kõike, tuleb isu hessi järgi, siis ma ma seda teen. Muidugi mitte iga kuu. Trenni ma lihtsalt ei viitsi, vahel kodus painutan ennast, töö ehituspoes on paras koormus.
Ohjah. Minu keha on selline, et mida vähem süüa, seda parem. Siis lendab ka kaal.. aga samas olen ka see, kes armastab magusat. Ennem last sõin kõike ja mitte kui midagi ei olnud. Pärast last nii kergelt kaal ei lange ja keha ka teistsugune ? Nüüd tööl käies õnnkes on liikumist rohkem, aga võiks veelgi olla (kõnnin jala 3-4km tööle ja koju) +10h tööpäevad.. Trenni varem tegin, aga praegu ei leia selleks aega.. või siis otsin vabandusi ? Ahjaa, krõpsu meeldib täiega süüa ja eriti siis kui on paha tuju ja keha üle õnnelik ei ole ?
Kas sa tegeled kaalulangetamisega? – No koguaeg tegelen. Vahel on tulemusi vahel libastun 😀 siis tõusen ja proovin edasi uue tuhinaga.
Mis kaalus olla tahaks? – kergem kui praegu, no ca kuni 5 kg alla oleks juba väga hea tulemus. Aga need 5 kg ei lähe vist mitte kunagi, mitte kuidagi enam alla.
Mille snäkkimist on kõige raskem lõpetada? – kommid, Mul on tööl magusa sahtel ja see tundub saatanast.
Kas trenni teed?- Ja, tööl liigun lifti asemel trepidest 😀
Olin pool aastat tagasi 70 kaalus… arvasin ,et minu ideaal on 65. Hetkel kaal 63 ja olen aru saanud,et ideaali ei tulegi!! Mida vähemaks kaalu saan seda rohkem mõtlen aga natuke veel ja natuke veel.. Enam ei otsi ma enda kehakaaluga ideaali, vaid alustasin kerge trenniga ja tunnen,et see on mu kehale hea..Toidu valimisega mul probleeme ei ole agaaa hilise söömisega küll . Nädalas mõned korrad ikka hiilin hilisõhtul külmiku kallale.
Hoiatus, väga pikk vastus, aga see on ka väga väga minu teema. Olin kooli ajal alati üsna tummine tükk ja alati jõudsin kõike teha, siis ei tulnud ka mõtet, et peaks alla hakkama võtma. Ülikooli ajal aga tekkis selline naiselik edevus ja mul ei jäänud muud üle, kui hakata veidi kaalu langetama, et ennast veel paremini tunda. Proovisin alguses omal käel ja siis liitusin Fitlapiga ja hakkasin aga otsast peale. Käisin siis ka väga palju trennis – Myfitnessi trennid vähemalt 3x nädalas ja lisaks mängisin korvpalli. Sain kuskil 120 kg pealt 73 kg peale, aga midagi oli mu toitumises ikkagi natukene valesti, et mul hakkas meeletult pea ringi käima ja siis tegin suurema pausi kaalulangetamisest, nii umbes 2 aastat 😀 Eelmise aasta sügisel kolisime ja kolinal vähenes mu trennide arv. Nüüd olen olukorras, kus toitumist ei ole nii palju enam jälginud, trennid ei ole nii regulaarsed ja kaal on tõusnud 80kg peale, mis ei ole ka tegelt üldse halb, aga natukene alla tahaks ikkagi saada seda numbrit. Nüüd olengi otsustanud, et ajan jalad kõhu alt välja ja proovin natukene rohkem ennast liigutama hakata uuesti. Hakkame isegi elukaaslasega orienteerumas käima 😀 Korvpall on ka endiselt teema ja lisandunud on ka veel rahvatants. Ma poleks kunagi arvanud, et naisrühmas tantsimine võib olla ka ikka üks korralik trenn 😀 Tahaksin aasta lõpus olla 75 peal ja sinna siis jäädagi.
Halbade asjade söömisega seoses tuli mulle meelde ka see, et ma olin/olen täpselt samasugune, et kui midagi halba juba suhu satub, siis on umbes tunne, et kõik on pekkis ja sellest kasvab veel suurem jama söömine. Samas ma järjest rohkem teadvustan endale seda ja proovin saada kontrolli alla. Ma kaalulangetamise ajal ka avastasin, et kui mul kaalul ei vaadanud vastu selline number nagu mina soovin, siis tekkis ka kohe kiusatus midagi “keelatut süüa”.
Toitumiskava jälgimise ajal pidasin ka tegelikult blogi. Panen siia ka ühe lingi oma lõpp-produktist, mille tegin mõned kuud enne seda, kui kaalulangetamise lõpetasin – https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/vana-olija/minu-teekond-fitlapiga-enne-ja-parast-pildid/?fbclid=IwAR3Rv-cPRiuoVuJmFfDvlFlb2pvKR03RE3V2owpULNjX2qvJPqumFkZpHkY
Ei teagi kust alustada aga ilmselt tuleks minna 8 aastat tagasi kui jäin oma esimest last ootama. Kaalusin tol ajal 62 ja noh üle kilod tulid nagu mühinal. Siis vahelduva eduga nagu ka siiani teen kaalulangetamist. Vahepeal saingi peaaegu oma ideaalkaalu kätte, Kui jäin oma teise lapse ootele ja põmm jälle alguses – kuigi ma kaalusin ikka vähem kui peale esimest – aga ikkagi :(. Olen korduvalt alustanud – Orgu kavaga ja fitlapi teinud… Ja kui neid jälgida siis tõesti numbrid muutuvad. Aga mingi hetk avastan end jälle libastumas?♀️No suvel oli jäätis selline saatan, et jube aga ei ma alla ikka anna ja nüüd olen ma jälle alustanud – teen toitumist, käin jalutamas. Ideaalis tahaksin olla taas 65, tunda end hästi. Peab tugev olema ??
Kõik magus on hea 😀 Aga hetkel ei tegele langetusega kuna ootan kaksikuid aga kui need tegelased minust väljuvad, siis kindlasti pean ennast käsile võtma ?
Ma ei ole ülekaalus ja ei ole alakaalus aga ma tahan kaaluda umbes 3 kg vähem:) gümnaasiumis kaalusin ca 65 kg, abielludes 51 kg, peale esimest last 53 kg, teise lapse ootuse lõpuks 90 + kg ning hetkel 57 kg. Kuna olen 1.64 cm pikk siis tundub kaal 54 kuidagi väga “ideaalne”. Mitte ükski kaaluetapp ei ole seotud liigsöömisega või näljutamisega. Kõik on kuidagi looduse poolt dikteeritud kuigi kaalukõikumised on olnud suured. Muideks ühtegi venitusarmi rasedusest või suuremast kaalust mul ei ole 🙂
Ma ei ole ka ühegi äärmuse pooldaja- ei oskaks arvata oma menüüst liha, piimatooteid või teraviljatooteid välja. Ma ei saa sea isegi lubada sest meie peres on 6 inimest kes on omakorda 3 põlvkonnaks jaotunud. Söök peab sobima kõigile, valikud peavad arvestama vanuse 9-67 eluaastat eripärasid. Mida see kõik eeldab, on hea planeerimine. Seega iga nädala alul mõtlen välja nädalase põhitoitude menüü, lisaks hommikusöögid ja vahepalad. Ega see alati lihtne pole, muudatusi tuleb teha ja paindlik olla. Aga samas annab tasakaalustatud toit mulle selle eelise, et minu liikumine on seotud meeldivate tegevustega nt sõidan perega rattaga, käin ujulas või jalutamas. Ehk ma ei pea fanaatiliselt treenima.
Me snäkime pähkleid ja kuivatatud puuvilju, seda laste pärast, neid lasen neil süüa vastavalt nende soovidele ja õnenks kõige vanem generatsioon neid väga ei armasta seega neid meil jagub.
Nii mõnegi asja olen vahetanud oma menüüs välja- nt pasta on alati durum- või täisterajahust, valget nisujahu saia ma ei osta küll aga küpsetan ikka traditsioonilisest “valgest jahust”. Määrdevõina kasutan 82% võid margariinide asemel, väldime “light” tooteid.
JA teate, kui tundub et see kõik on nii ideaalne siis ütlen kohe, et see on raske. Mitte järjepidevuse vaid planeerimise osas- see on tohutu plaanimajandus ja mõtlemine, toiduvalmistamise planeerimine ajagraafikuid jälgides – mis päeval midagi lihtsamat, mis päeval midagi keerukamat.
Seega jah, ma ei nuta ja hala teemal olen paks või mitte või et kaal ei liigu. Ma lihtsalt tunnen, et vahest ei jõua. Ei jõua planeerida, ei jõua olla ideaalne, teha õigeid toiduvalikuid. MA tegelikult lugesin seda artiklit suure huviga just seetõttu, et leida üles selle šokolaadikreemi nimi/müüa sest vanaisa ostis purgi Nussat eelmine nädal ning see oli 1,5 päevaga otsas. Seega jah, ma ei taha et seda suurtes kogustes süüakse aga keelata ka ei taha, soetaks siis kvaliteetsema variandi 🙂
Ja liikumisest veel- veel aasta tagasi käisime 5 tööpäeva nädalas autoga tööle, ühel hetkel tundsime, et uksest ukseni sõit võtab igasuguse liikumise ära. nüüd käime 3-4 päeva nädalas bussiga ja jala (õnneks Tartu vahemaad lubavad seda) ning autoga käimegi nädala sees vaid siis kui on vaja minna toidupoodi/lastega mõni erisus või mõni muu otsene vajadus. Pean ütlema et enesetunne läks peale sellist otsust küll paremaks.
See alguse osa on nagu endast loeks 😀 Ma ka 164 cm ja gümnas oli ka korra mingi 65, abielludes 52, praegu 59 ja ideaal 55 😀
Trenni ei tee, aga kaalu tahan langetada ca 5-7 kilo, siis tunneksin end hästi. Selleks liigu vähemalt 10 000 sammu päevas ja jama ei söö. Minu jaoks kõige raskem lõpetada pähklite söömist, lihtsalt jumaldan pähkleid?
Aah, selle liikumisega on nagu on. Hommikul autosse ja tööle, kontoris ikka õnneks peab liikuma ja ka sunnin ennast meilide kirjutamise asemel minema ja küsima. Siis autoga koju, laps lasteaiast koju. Kogu veel söögitegemine ja õhtuks on nii väss olla, et ei viitsigi enam midagi. Samas, olen paar päeva telefoni alati endaga kaasas hoidnud, et samme loeks ning üllatus oli suur, kui avastasin, et tuleb ikka 10000 sammu päevas ära?
Kaalulangetamisega ei tegele, pigem tõstmisega (saaks niimoodi 5 kilo juurde oleks juba päris okei), aga trenni teen oma lõbuks küll, käin spordiklubis (sealt see lisakaal tulebki?) vahepeal oli jube hea, ainult puuvilju jms isutas, aga nüüd juba pikalt pigem šokolaad ja muu magus, mis muidu nagu poleks hullu aga näonahk on suht pekkis ?
Ps. Dressikas on megamõnna ja lahe ?
Tahaks kaaluda 65 kilo ja ausalt öeldes pole mul aimugi palju praegu kaalun, kodus kaalu pole(ütlesin mehele, et tahan sünnipäevaks, aga ta vist arvas et teen nalja) Rasedusega võtsin juurde umbes 20 kilo ja ega enne sedagi väga vormis polnud. Üritan toituda tervislikult, aga koguaeg on nälg ja magusaisu, imetamise pärast ilmselt. Hommikuti on tunne nagu oleks nädal aega söömata olnud. Proovingi pigem hommikul süüa rohkem ja õhtul siis vähem. Trenni üldiselt ei tee, kuna ei jää beebi kõrvalt aega. Või no kindlasti leiaks 15 minutit päevas aega, et midagigi teha, aga motivatsiooni nagu üldse pole, keha üleni venitusarme nii kui nii täis. Lohutan end sellega et beebi veel väike ja kui paremini magama hakkab siis ehk suudan ka end kokku võtta.
Ma vaatan oma vanu pilte, üksikuid mis üldse on, kus kaalusin 90 pluss kilo.. No raseduse lõpus ja ma olen see imeline naine, kes rasedana võtab juurde 30 kilo vähenalt, muidu pole ju rase ?? aga kui rasedus läbi siis olen jälle 60, mõni ütleb, et isegi liiga peenike… No ei tea, mu enesetunne on super. AGA ma iga jumala päev jälgin, mis ma oma õgardsuuga sisse söön. Harva luban kooki, püüan teha tervislikke valikuid, teen toitumiskava retseptide järgi süüa ja liigun.. Vahel lihtsalt venita end diivanil lõsutades, vahel teen jõusaalis trenni. Aga 10000 sammu tuleb vabalt täis, kuna hetkel elan ajutiselt mõisas ? ja maakohas, seega kõmpimist on. Ja emapalk sai ka otsa, siis mõtlen, et ah käin jala ära, mis ma ikka kütsi raiskan ? olen heas vormis ja mulle meeldib enese väike piitsutamine ? käin tihti ka saunas, higistan seal, ise mõtlen, tubli-tubli… Vereringet pean ergutama ? ah, see kaaluvärk on õudne ?? need mõtted jne.. Vahepeal mõtlen, et äkki olen haige peast, et miks ma pean end nüpeldama.. Ja siis mõtlen, et aga mis saab, kui ma enam endale tähelepanu ei pööra, et kui paksuks ma läheks ilma rase olemata ?? jessas, aga kuradima hea on olla praegu. ?
Just alustasin kaalulangetamisega, käin tühmatreeningutes ja katsun jälgida mis ma suust sisse ajan. Ideaalis tahaks kaaluda 70kg. No ja muidugi isutab kõige rohkem magusa järgi, a kui magusaisu tuleb, siis joon samuti coca zerot.
Sa oleks täpselt nagu minust kirjutanud 😀 mul just praegu on selline periood, et mott on nii maas. No ei ole aega maja ja lapse kõrvalt normilt toituda ja trenni teha. Ja siis on mega energia puudus ja ainult magusat vitsutakski. Eriti veel Kummikommi. Aga kui neid pole siis võtab täiesti edukalt isu ära ka muu hea ja tervislik.
Just alustasin uuesti kaalulangetusega- see on umbes 10 aastat olnud juba minu eesmärk. Olla oma kehaga rahul.
Leidsin ühe alustava personaaltreeneri, kes oli nõus mind treenima tasuta u 4 kuu vältel, kui luban tal lõpptulemusi sots meedias jagada. Alguses kõhklesin- aga mis mul kaotada on! Ma olen täpselt selline, kellele on tagant utsitamist vaja. Mingitel hommikutel olen ennast trenni vedanud ainult sellepärast, et tean, et treener mind ootab. Muidu magaks õndsat und edasi. Ja oiiiii kui mõnus ja uhke tunne on pärast trenni!
Söömisega on mul ka nii ja naa- pole veel leidnud sellised näksimiseks asju, mis mu magusaisu ära võtavad. Mul puuviljadega on hästi- söön neid küll, aga pärast jääb ikka see tunne, et tahaks midagi veel.. Šokolaad on üks minu nõrkusi, ma võiks seda kilode kaupa süüa!
Nüüd on mu spordikell ka katki, peaks selle ka uue muretsema, sest ka see motiveerib, kui olen teinud oma 100% aktiivsust täis.
Oeh. See on üks lõputu teema, olen oma elus alustanud umbes viis korda mõnda toitumiskava ja mitte kuhugi jõudnud. Mu suurim probleem on õhtuti näksimine ja vähene liikumine ja nii neid kilosid muudkui koguneb ☹️
Kaalu ” jälgin”, st et käin aegajalt kaalu peal seda numbrit vaatamas. Pikkus praegu 166, kaal 66-67. Iseenesest ülekaal nagu väga pole, aga kehaehitus sarnane nagu Sinul, pekk kõhul ja näos ja ülakehal. 61-63 kg sooviks olla. Trenni teen väga ebaregulaarselt, sõidan rattaga (talvel on sellega tuuga muidugi) ja käin kiirkõndimas, kuigi see kõndimine on suht tänamatu tegevus mu meelest. Lihtsalt siba, aga kuigi kaugele ei jõua, võrreldes rattaga. Ja igav ka. Aga näksimine- minu nuhtlus on tõõl pidev krõbistamine klientide poolt tooduga. Ja see on loomulikult enamasti šokolaad (TUME, juudas, kuidas ma vihkan tumedat šokolaadi, aga näljaga sõõn ja nutan) või assortii või küpsised. Ja muidugi istuv töö. Kohutav.
Nii et tervislik näks kuluks ära küll kommide asemel. Ja üks ja ainumas kord elus võiks ometigi võita ka 🙂
Sobiks küll üks snäki kast 🙂 saaks lapsele ka paremaid snäkke pakkuda. Ise proovin teha paremaid valikuid aga see on nii raske :p
Aaappppi, see kaaluteema!
Tahaks selle lihtsalt ära unustada, a krt peegel ja riided pidevalt tuletavad meelde-“Hallloooo, pekk ripub üle püksiääre”.
Ma võin joosta ja kõndida nagu segane, a vot, minul sellest kaal ei lange. Aga snäkkk, vein! Halleluuja! Jätan vähemaks ja kaal hakkab kukkuma. Ka mina täielikult magusata end ei jäta, kuigi aeg-ajalt on tunne, et “AITAB, hakkan saledaks!” ?hahahaaaa, see kestab max 1 päev ?♀️
Ühesõnaga olen nõrk ja luban endale palju ✌️
62 kg oleks mu ideaalkaal, a püsin 66 peal. Kas võtan selle 4kg alla? Never ei usu?
Ja Bionoria- no seda pleissi jumaldan! Alles tellisin 1,5 kg mandleid jõuludeks ette- ei, mitte tervisliku mõttega-ikka röstin suhkru, ingveri, muna ja asjadega korralikuks kaloripommiks ?
No ma olen terve oma elu ülekaaluga jagelenud, mõnikord saan alla ja mõnikord söön sokolaadi nagu pöörane, sest homseat on dieet ja siis enam ju ei saa. Kuna mul ongi soodumus suurem ka olla ja võtan juurde ntx kui söön õhtul hilja, käin korra kuskil sünnipäeval. Tahaks ka jõuludeks 10 kg kergem olla.
Peale lapse saamist on vähemalt 5 kg üle võrreldes eelneva kaaluga ja seda kannan kehal juba kaks aastat. Enne olin igasuguse pingutuseta päris tervislik – liikusin väga palju õues, sõin tervislikult, aga rasedusega, jah, läks natuke pekki see asi. Tegelikult hakkan nüüd jõudma tagasi oma vanade harjumuste juurde – koer sunnib õhtuti pikki tiire tegema, magusaisu nagu pole enam ammu ja oma kehaga olen ka juba harjunud, et ei ole enam sellist jubedat patustamise tunnet, kui mõnikord tõesti Mcdonaldsisse satun. Ja nagu sa kirjutasid, see tegelikult on mõjutanud palju. Kui ei mõtle oma kaalule pidevalt on kergem ka õigeid toiduvalikuid teha. Ainuke asi, et natuke liiga tihti võtan klaasi või kaks (tegelt ikka kaks, kellele ma valetan) veini õhtuti. See ikkagi suht mõtetu kalorite sisse joomine ja alks muidugi niigi paha ja kõik jutud.
Hakkasin nüüd poolteist nädalat tagasi kodus trenni tegema. Ja loomulikult liitusin ka toitumiskavaga. Nädal trenni tegemisest on kõhul juba tulemust näha. Nii hea, kui mõnda tulemust näed kiirelt, motivatsiooni tuleb kõvasti juurde. Kaalun 45,5kg, minu pikkuse kohta täpselt see õige kaal, selle kaalu juurde tahangi jääda. Kõige raskem on ikka magusast eemale hoida, ma olen niiiniii suur magusa sõber , raske on öelda mgusale ei, nii salaja olen ikka kohukese ära söönud, magusaisu leevendamiseks ? Lemmiksnäkk on pähklid. Eesmärk on jalad väheke peenemaks saada ja muu kehaosa natuke lihastesse.
Oh ma pean vist ka geenitesti tegema, huvitav. Ma tahaks beebikilodest jagu saada, alles veel umbes 5-6 kilo. Selline lödi ja pehme kõht on tore aga ta piilub välja pükstest. Tahaks trenni teha aga samas mõtlen et kes see siis ei lase? Ise olen laisk noh. 🙂
Kõige raskem on vist hetkel kondiitritoodetega hüvasti jätta, kuigi loobusin neid poest ostmas aga ise küpsetan usinasti.
Jaaa oktoobri alguses vaatan kas on mõtet trenniga alustada või ootan uut beebit, aga seekord võtan toitumise ja liikumise teemat tõsisemalt.
Ma ca 5 aastat tagasi olin 55-60 kg. Töö ja lapse kõrvalt läksin kõrgkooli õppima ja kuna käisin koolis 2 päeva olid päevad pikad. Peale loenguid õhtul tuppa tulles sõin ja stress oli ka ning +10 kg nagu niuhti. Nüüd mõtlesin, et ikka peaks ennast käsile võtma ja “pagana lott ja näopekk” maha saama endalt 😀 Kõige raskem on saada lahti õhtusest söömisest, mis kooli ajast külge jäi. Sinna minu kilod tulevadki. Hetkel olen muutnud söömisharjumusi ja vaikselt edeneb (loe: teosammul).
Hädasti vajaksin omale seda kastikest. Kui tuleb patustamise isu siis vähemalt natuke tervislikum ja see trennirihm- seda saaksime kogu perega kasutada 🙂
Kaalu otseselt langetada ei tahagi,lihtsalt rohkem trimmis võiks olla. See tähendab siis seda,et vähem näksimist ja rohkem liigutamist. Paraku väga tubli ma sellega siiski ei ole. Kõige rohkem patustan puuviljadega. Asi seegi,et päris kooki-kommi igapäevaselt ei nosi ?
Eks tuleb ikka kätte võtta end,muud midagi ?
Ma olen viimased 9kuud laisk nagu lohe olnud ja kodus vedeledes valimatult kõike näost sisse ajanud, kuna aga kaalu koguneb, siis otsustasin end kätte võtta, öösiti enam ei söö, limonaade ei joo, kommi söön võimalikult vähe ja püüan käia ka jalutamas, homme on esimene trenn, eks näis siis kuidas läheb, enesetunne on igatahes juba parem.
Kaalulangetusega olen “üritanud” tegeleda mitu aastat. Põhimõtteliselt kukkusin samasse auku, mis sina ja arvatavasti veel paljud teised. Ei tohi grammigi suhkrut, saia ja ei tea mida ebatervislikku toidus olla. Muidugi lõppes see alati ühe ja samaga – kaotad tohutus koguses kilosid, kuid võtad sama kiirest kõik tagasi.
Siuke jo-jo effekt hakkas tüütama ja kaks kuud tagasi võtsin ennast käsile. Hoian kätt pulsil, kuid luban ka saia, snäkkimiseks kuivatatud puuvilju, pähkleid, väikese kalorsusega jogurteid jms.
Aga no andke asu, kes mõtles välja juustu ja miks ma sellest eemale ei saa hoida. Juust on lihtsalt i-m-e-l-i-n-e … kõik need erinevad sordid 🙂 Mmm, tuli juustu isu!
Selle ajaga on kolm kilo kadunud. Mis on rahulik tempo, kuid siiski asi toimib. Ei pea koguaeg kana ja kodujuustu närima. Sp olegi siiani jaksanud jätkata. Aga ideaalkaaluni on oma 7 kilokest veel minna.
Täiskohaga töö ja ülikooli kõrvalt üritan trenni jõuda nii tihti kui võimalik, vahel on see 1 kord nädalas, vahel 3, kuid asi seegi. Üritan ka palju rattaga või jala liikuda, kuni veel ilm vähegi kannatab. Magusasõber õnneks väga ei ole, aga soolastest snäkkidest on vahel raske eemale hoida. Luban ka endale coca zerot ja vahel ikka rämpsu ka. Otseselt ülekaalus ei ole, kuid kuskil 5 kilo oleks tore alla saada.
Ma vütsin rasedusega pea 12kg juurde 😀 4 kuud peale sünnitusest on sellest veel u +2.5kg alles. Maha rahaks saada aga 6-8kg,et olle enda jaoks ideaalkaalus. Kuna aga inetamine käib suure hooga, siis koguaeg hull magusaisu. Kusjuures, kui suvel tegin 10 päeva challange,et kräppi ja magusat ja jahu ei söö, sain 4kg maha 😀 sellest 1 tagasi juba 🙁
Ma üritan iga päev palju beebiga jalutada, vahepeal olla tubli ja ise kodus trenni teha. Ja parim näksimise nipp 😀 kui õhtul on tunne, et tahaks nosida ja filmk vaadata,siis kaalu nimel jään hoopis vara magama lastega.
Tahaks olla ilusam ja väiksem (nii 10 kilo võrra), alati alustan suure hurraaga ja siis vaikselt läheb asi taas käest ära. Magusaisu vähendamist tahaks saada- aga no kui ikka isud tekivad, siis pikalt eirata need ei lase. Snäkkidega on selline hea lugu, et kui koju varutud ei ole, siis mõtteid ka ei teki. Aga kui miskitki head, siis kuidas ei võta seda ühte-kahte ja no ega kolmaski paha ei tee 😀 Värska vesi on ülemõistuse hea asi- meil peres maitseb see samuti kõigile. Vahva oleks sellist üllatuskasti võita 🙂 Trenni teen, aga kaootiliselt. Kaks korda nädalas rahvatants aga võtan juba pikemalt hoogu, et taas saatuda jõutreeningu lainele 😀
ma tegelen ja ei tegele ka, aga kaal küll ei lange! Kringli-Erik aitas mul korra elus sõrmenipsuga 14 kg kaotada, aga siis tulid antidepressandid, kaal kolinal tagasi ja vot sealt ei ole küll enam nüüd tulema saanud. Proovin vahepeal, siis löön käega. Väga ei liigu muidugi ja see on väga vale. Vanemaks olen ka saanud muidugi – 36 ongi juba ainevahetuse mõttes päris vana, st pead ikka vaeva nägema. Aga ma ei oska, mul pole absoluutselt püsivust.