KODU TESTIN JA ARVUSTAN

ma vihkan koristamist ja armastan korras kodu

5. oktoober 2019

Hirmus raske on nii elada, kui aus olla. Sest tõepoolest ei ole midagi paremat, kui korras toad ja niimoodi kõndimine, et mingi vastik puru ei jää talla alla kinni. Eriti ideaalne oleks veel siis, kui kõik sahtlid ja kapid ja riiulid oleks ka kuidagi loogiliselt sorteeritud, aga ma ei hakka nüüd hulluks ka minema, sest seda ei näe ma niipea juhtumas. Korras toad on aga kergem saavutada, vähemalt kord nädalas on nad korras küll – peale seda, kui majapidaja ära käib.

Jumal, kui palju ma olen selle eest tänitada saanud, et issand jumal, koristage ise, istute ju mõlemad kodus, teised käivad täiskohaga tööl ja saavad ikka ise hakkama. Nojah, ega ilmselt kui keegi nurga kõril käsiks, küllap ka meie selle aja leiaks. Aga tegelikkus on see, et toad lähevad kuidagi nii kiiresti sassi ja kraanikauss täitub ootamatult nõudega ja jälle on see pagana pudi maas ja mida rohkem segamini asjad lähevad, seda vähem on mul motivatsiooni seda jama ära koristada, sest ah, nagunii läheb jälle sassi.

Mul on tegelikult juba aastaid aeg-ajalt üks majapidaja käinud, aga temaga polnud meil kokku lepitud teatud päeva, vaid ma kirjutasin talle umbes siis, kui vaatasin, et olukord eriti hirmus on. Ja tihtipeale ta ei saanud kohe tulla või oli mul vaja, et toad korras oleks kiiremini, ala oli vaja midgai pildistada või tulid külalised jne, seega pidin ma ikka lõpuks ise ennast sundima koristama. Ma ei saa midagi teha, ei meeeeeeldi, nii tüütu, leian mingeid asju, hakkan neid vaatama ja lõpuks on kulunud 3h ja ma olen ikka alles ühe sahtli koristamise kallal.

Seda enam, et mu endine majapidaja koristas nii, et pani asjad kuskile ära (sest mulle meeldib, kui pinnad on tühjad, mitte asju täis), pesi nõud, võttis veits tolmu, et selline casual koristus, peale mida on kodu täitsa okeilt korras. Igatahes kui mulle kirjutas Puhasmaagia OÜ, et kle, me oleme SUPER hea kvaliteediga koristusfirma, et kas me võiksime sulle näidata oma teenuste kvaliteeti, siis ma olin nagu nojah, okei, näidake siis ette.

Ja nii nad tulid. Esimene kord kolmekesti ja nad olin siin ei rohkem kui vähem, kui KÜMME TUNDI! Nagu reaaalselt, ma arvasin, et kolmekesti läheb neil max tund, sest mul oli enne just lähipäevil enda koristaja ka käinud, mulle tundus, et lihtsalt veits asju laiali,  aga tuleb välja, et nad tegid siin konkreetselt suurpuhastuse. Reaalselt nad pesid ära kohad, kuhu ma iial isegi vaadanud ei ole! Ja asjad, mida ma viitsind pesta pole. Nt mul oli magamistoa laes Mari tehtud sodipudi, markeriga. Ta tegi seda ala 2a tagasi ja ma ei viitsinud seda küürima hakata, arvasin, et ei tule maha. Aga kae nalja, tuli küll. Pildid näitavad vist rohkem, kui sõnad. Vaadake siis ise:

Hinna poolest erinevad nad mu eelmisest majapidajast imevähe, aga reaalselt see kvaliteet puhastuses on tõesti ikka nagu öö ja päev. Kõik kohad saavad pestud ja kraamitud ja korda. Nüüd püsvivad toad ausalt kauem puhtad ka, sest kuigi asjad on laiali, on kõik niiiii puhtaks tehtud, et ei teki päevaga seda “ah kõiiik on pekkis” tunnet ega olukorda, vaid lihtsalt paned asjad omale kohale ja done. St, ma võiks panna asjad omale kohale, aga tegelikult on mul need riidehunnikud magamistoas lihtsalt maas, sest ma ei suuda ära otsustada, et kuhu neid panna ja mida alles jätta ja muid tegemisi on nii palju, et nopin sealt hunnikust neid ja ei tee teist nägugi 🤷‍♀️

Konkreetselt mul on nii palju lihtsam  maksta kellelegi koristamise eest, kui istuda siin sitahunnikus ja stressata, et võeh, nii segamini, aega pole, tahaks lastega tsillida, tahaks tööd teha, tahaks kõike, aga surve on aina peal, et ma ei saa, pean ju koristama. Ei meeldi mulle see värk. Seega teen veidi rohkem tööd ja maksan lihtsalt kellelegi teisele mõnusa olemise eest, et ma ei PEA koristama. Ja tõesti nad ei valetanud – nad ON mega hea kvaliteediga koristusfirma, nii et kes tunneb ennast samamoodi, et ei viitsi/suuda/taha enda kodu aina küürida, siis ma soovitan neid soojalt. Tõsimeeli!

Ja muuseas, kui sa ise hakkad nende teenust kasutama ja soovitad seda ka oma sõbrale, kes samamoodi püsikundeks hakkab, siis saad sina selle eest tasuta koristuskorra. Arvestades, kui head tööd nad teevad, siis uskuge mind, hakkate soovitama nii et paha hakkab 😂 Niiet, kes nüüd ka endale mõtlevad seda teenust tellida, siis mainige ära ka, et tulite minu blogi kaudu, saan ma ka koristusteenust ehk veits 😂

Ps! Nad tegutsevad üle Harjumaa!

Kas teile meeldib koristada, või jätaksite selle töö ka hea meelega kellelegi teisele?

*Sündis koostöös Puhas Maagia OÜ’ga

 

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

20 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Geidi 11. oktoober 2019 at 08:32

    Meil on väike kodu ja see on mul veel
    jõudumööda aga kui abikaasa mainismaja soovi siis minu esimene nõue: “ Me palkame kellegi, kes nädalas korra teeb puhastuse”
    Kuna igapäeva korrashoidu jõuame me ise teistada aga põhjalik koristus nõuab palju aega ning ihtüoosiga inimene ajab ju koguaeg bahka st tolm tekib kordades kiiremini ja minul on tolmu allergia. Win-win olukord ikka elukese poolt :D
    Eks niikaua kui ma tööl ei käi on kõik ok aga kui tööle uuesti kunagi suvatsen minna siis tahaks ka korterisse abilist vahel. No nt kuus korra. Lihtsalt lapsed kasvavad kiirelt ja me küll koristame koos aga vahel mängiks kauem lauamänge kui koristaks. Kui lapsed kodust minema lennanud siis võin koristada nii, et paha hakkab.

  • Reply Tyy 8. oktoober 2019 at 18:05

    AHJAA. näiteks oma nõude pesu ALATI ja KOHE harjutasin omas peres juba nii väikestega , kes vaevu toolil seistes ulatusid seda tegema. Ma arvan et see oli nii aasta vanuse lapsega ja ta võtab seda kui lõbu. Hiljem pole see olnud mingi teema. Maast madalast teadmine et nii ON. See on sama kui sa õpid nina nuuskama ise ja peput pühkima. Sa ei jäta ju seda tegemata. Pigem nemad kontrollivad mind. Aeg ajalt kui viitsi ei ole, ütlen: mina tegin söögi, kes nõud peseb ja kes kraami kappi paneb? Pole tüli ega kaklust sellest olnud, kuidagi sõnatult üks teeb üht ja teine teist.
    Oma toa koristusega on olnud erinevaid aegu. Kui olid väiksed oli kord majas. Aga teisme eas andsin vabadust ise otsustada. No ja siis oli segadust ka. Aga samas kui keegi hakkas külla tulema oli tuba poole tunniga imetud, pestud, asjad kapis. Lausa jooksuga käis kõik. Kui tudengi elu pilte nägin oli hea meel et minuomade tubades kord oli majas ja krt kaaslane sai tuustida kui miskit ripakile üritas jätta. Ükskord laps käratas SÕBRANTSILE , läeb võtab kapist tassi ja selle ust enam ei suuda kinni lükata. No krt KUI LAISK SAAB ÜKS INIMENE OLLA !!! KÕIK MIS KÄEST PUDENEB, KA SINNA JÄÄB. Peale seda oli näha et teien tidrik pingutab omal moel. Ju siis veits piinlik ikka oli.
    Aga eks igaüks elab nagu oskab või saab endale lubada. Kui sulle sobib 3 liikmeline brigaad- no anna minna. Minu koju saaks selline punt tulla ainult siis kui ma olen kuude viisi voodihaige.

  • Reply Tyy 8. oktoober 2019 at 17:45

    Mulle meeldib see tunne , enesega rahulolu pärast koristust. Seda teise tehtuga ei saa .
    Pealegi olen ma jube kriitiline, kuidas asjad peavad olema, käima jne. Siis ma pean tohutult ennast ohjama, et mitte sekkuda või hiljem kõike ümber tegema. Kord kutsusin appi sõbrannad puid laduma. See jäi viimaseks korraks ka. Püüdsin ikka õpetada aga no … ei hakanud külge see neile. Lõpuks loobusin ja päeva lõpuks, vaevalt olid nad jõudnud lahkuda , kui riit näoli prantsata.
    Ma saan võõra tegemisest vaid stressi juurde.

  • Reply tiina 6. oktoober 2019 at 14:01

    Kui mul lapsi ei olnud, tundus koristamine mulle maailma kõige tüütuma asjana. Nagu mismõttes ma pean oma vabastajast hakkama midagi koristama. Vahel võtsin ikka ka suuremalt ette ja mul kulus selleks terve päev (kolmetoeline korter). Isegi tavaline ring panen asjad oma kohale-puhastan pinnad tolmust-käin elamise tolmuimejaga üle võttis mõned tunnid.
    Vahepeal on aga lapsed saadud ja kuidagi on nüüd nii, et koristamine on nüüd isegi talutav tegevus, kohati nagu minu oma kvaliteetaeg, kus koos elamisega korrastan ka oma mõtteid ja laen ennast. Aga vat kahjuks nüüd pole lihtsalt enam aega ja jaksu et seda piisavalt teha. Kraamimised saab suht kiirelt tehtud ja imestan ikka väga, et mis mul vanasti küll nii palju aega võttis??? Siiski on üks osa koristamisest, mis mul üle jõu käib just üleliigsete asjade sorteerimine, nendest vabanemine. Kastideviisi väikseid beebiriideid, mingid kotitäied ootavad, et saaks pisematele veel selga, mingid ootavad, et saaks suuremale parajaks… jne jne jne. Hulluks ajab -_- Ja siis tulevad aina need uued pesud peale. Pesukuhjad siin ja seal. Mu elutuba ongi üks kola ladu. Ma ei suudaks vist ühe täiesti vaba päevaga ka seda jama ära sorteerida ja organiseerida.

  • Reply M 6. oktoober 2019 at 00:02

    Ma arvan et asi ei olegi pere suuruses vaid pigem harjumustes .
    Näiteks kui kõik pereliikmed peale söömist oms taldriku kraanikaussi panevad siis võtab see masina täitmine vähen kui 5 min .
    Meil koolis (ei tea kas eestis on sama süsteem ) võtavad lapsed ka oms nõud ,kraavivad üle jäänud toidu ära ja asetavad kraanikaussi.
    Lapsi on väga oluline harjutada enda järelt ära koristama ,nende enda heaolu pärast .Lapsed kes enda järelt koristavad ei lagasta ka ülemõistuse palju sest nad teavad et endal vaja pärast koristada ju .
    Minu lapsed ei korista 3 h päevas aga samas enda järelt sellised basic asjad koristavad küll ära .Mul pubeka tuba on alati korras ,ta lihtsalt on harjunud nii ja ta ei lase sõpru ka koju enne kui tuba on okei .On olnud kordi kus banaani või mandariini oma toas söödud ja koored on alles .Ma ootan kasvõi hommikuni aga mina neid üles ei võta vaid küsin sõbralikul toonil ,et kas midagi on ununenud siia tuppa ,mis kuulub prügikasti .
    Lapsi ei ole vaja sundida või käskida sekundi pealt koristama vaid ilusti paluda ja kasvõi oodata ,kuniks lapsel on aega ära koristada ,peaasi et seda lapse eest mitte ära teha .
    7 a poissi pean küll natuke tihedaminu meelitama koristama aga ma näen et tal on ikkagi see puhtuse pisik küljes .
    Seda näeb käitumises ,külas olles jne .Ka ta riietusest näen seda .Samuti kui koolis näiteks nohu siis kohe tahab minna pühkima nina ,samas iga jumala päev näen koolis lapsi ,kellel Mokakesed tatused ja kõik läheb varukasse 😃

    Aga ! Kahjuks ei ole ma suutnud oma abikaast inimest teha.Ikka ja jälle riided vedelevad siin ja seal .Tunduv et täiskasvanud meest on kõvasti raskem ümber õpetada .Ehk siis kodused kombed olid kasised ja tema eest pigem tehti ära või jäetigi vedelema ,igaveseks .

  • Reply Evy 5. oktoober 2019 at 21:04

    Eks see vist oleme inimesest. Me õnneks mehega mõlemad sarnased. Kõik asjad käivad kohe oma kohale tagasi. Kõik masinad peale kasutamist tühjaks ja puhtaks. Riided restilt kohe kappi ja mänguasjad õhtuks ilusti tagasi. Harva on see kui õhtuks midagi kuskile jääb… noorena kui lapsehoidjana tööl käisin siis peale laste magama panekut hakkasin inimeste kööki koristama ja mänguasju sorteerima. Muidugi ma suht pedant ning kõik asjad suht joonel 🧐 aga koristaja asemel ma võtaks inimese kas süüa teeks. Ehk igale ühele oma.

  • Reply Anne 5. oktoober 2019 at 17:17

    Ma pole ka koristusfânn.Tahaks hoopis küsida Sinult,kas sul on piisavalt kodus kappe ja kummuteid kuhu kraami ladustada?Minu meelest tekib siis ka segadus kui pole piisavalt kappe ja asjadel kindlat kohta.Kappidest eelistan ka ise selliseid kus paned 1rea asju.Vanadel kappidel pidi panema 2rida ja nãdalaga juba segi see.

  • Reply T 5. oktoober 2019 at 17:04

    Mul käib juba aastaid koristaja, kord 2 nädala jooksul. Ma ise ka vihkan koristamist. Aga see ei tähenda, et ma ise lillegi ei liigutaks. Koristaja teeb nn suurpuhastuse, küürib, kraamib. Ise ikka iga päev nõud masinasse ja välja, pesu masinasse ja kappi, triigin aeg ajalt. Ja laps ja mees koristavad iga õhtu enda järelt ka kõik ära. Kumbagi ei lase magama enne, kui toad korras, st lapsel mänguasjad, mehel trenniriided vms õigetes kohtades. Ise teen köögi igal õhtul korda. Never ever ei suuda magama minna nii, et mingid asjad kuskil laiali. Ja nii püsibki kodu pidevalt korras. Kõik muidugi ahhetavad, et no mis sul viga, sul kodu nii laitmatu alati, sul käib ju koristaja… Kuulge, kui ma ootaks 2 nädalat koristajat ja ise lillegi ei liigutaks, elaks me nagu hoarderid oma laialipillutud riiete, mänguasjade, toidunõude jne sees. Öäk, minule vastuvõetamatu.

  • Reply muhv 5. oktoober 2019 at 14:45

    Mina ka lihtsalt jä-les-tan koristamist. Juba lapsepõlvest saati. Ma olen alati mõelnud, et kas annaks leida ka sellist koristusfirmat, kes mu kapid-sahtlid ära sorteeriks ja asjad ära paigutaks?
    Sest põhimure on mul see kogunev träni. Ja samamoodi lõpuks vahin koristades mingeid hunnikuid, mõtlen kuhu see träni kõik panna… ja lõpuks ei mõtlegi välja.
    Puhtusefriikidest tuttavaid ma külla ei kutsu, need saaksid kreepsu. Õnneks on neid minusuguseid ikka ka. Neid kes leiavad, et las tolmurullil olla oma elu ja minul oma :D

  • Reply Evelin 5. oktoober 2019 at 14:20

    Millegipärast on eestlastel see surnukstöötamise menataliteet. Kasvõi suren sellesse, aga teen kõik ise. Mäletan, et kunagi mingid välismaalsed , kes olid mõnda aega Eestis elanud, ütlesid selle peale, mis neid meie naiste juures kõige rohkem imestama paneb, et kui sa neile näiteks vabal päeval helistad ja kusagile kutsud, siis nad ei saa tulla, sest peavad kodus koristama.
    Mina olen mõne aasta välismaal lapsehoidja ja majapidajana töötanud ja minu jaoks on täiesti arusaadav, kui inimene tahab kodus lihtsalt tšillida ja lastega olla, mitte kogu aeg koristada ja süüa teha. Eriti veel, kui tullakse õhtul töölt ja siis peab nagu teise tööpäeva veel otsa tegema. Ja ka juhul, kui on suur elamine, palju lapsi ja lihtsalt ei jaksa, ei meeldi koristada. Kui inimene saab endale koristajat lubada, siis mis sellest niiväga on. Mõned naised, kes kodus muud ei tee kui koristavad ja kokkavad, tunnevad ennast nagu isiklikult solvatuna, et kõik sellist mentaliteeti ei fänna.
    Ise olen ka vahel naljaga öelnud, et mul oleks vaja koduabilist või üalalpeetavat meest, et kui ma õhtul töölt tulen, siis elamine läigiks ja soe toit oleks laual. Aga no tegelikult on mul väike elamine, lapsi pole ja saan hakkama. Lihtsalt kui on eriti kiire eluperiood, siis tõesti ei viitsi, samas ajavad tolmurullid närvi.
    Mina leian, et igaüks võiks elada nii nagu sobib, peresiseselt kokku on lepitud ja mis see teiste asi on nii kaua kui see kedagi ei kahjusta.

  • Reply K 5. oktoober 2019 at 12:03

    Ei saa aru mis mõte on sellel kui keegi korra (või paar/kolm korda kuus) nädalas põrandaid käib pesemas? Mul on ka 3 last ja ma pean iga õhtu põrandad tolmuimeja ja mopiga üle käima, et me mingile sodile-purule ei peaks peale astuma. Sama on nõude pesuga, ma ei suuda pesemata nõusid kraanikaussi/masinasse jätta, sest pole midagi rõvedamat kui hommikul esimese asjana seda läga seal näha jälle. Ei ütleks, et see pool tundi päevas nüüd hullult minult perega kvaliteetaega rööviks aga eks inimeses on erinevad ja kui võimalust on siis miks mitte :)

    • Reply Mallu 5. oktoober 2019 at 12:40

      Korra kuus polekski vahet, kord nädalas juba on :D

  • Reply Leenu 5. oktoober 2019 at 11:27

    Heh.
    Seesama ettevõte koristas meie ettevõtet lepingu alusel kaks aastat. Esimene aasta oli OK (siis käis üks ja sama teenindaja, väga kena ja hoolas inimene), aga teine aasta ei kannatanud mingit kriitikat, meil pole eladeski nii must ja räpane olnud, kui sel ajal. Iga natukese aja tagant ilmusid majja uued umbkeelsed Ukraina teenindajad, kelle arvates koristamine piirdus paberikorvide tühjendamise ning põrandalt harjaga suurema prahi kokkutõmbamisega. Seinalt pesti plekk siis maha, kui sa olid sellest pildi teinud ja ülemusele saatnud, märkides lisaks, et millises ruumis ja millisel seinal see plekk asub.

  • Reply Kaisa 5. oktoober 2019 at 11:05

    Ma ei tea… kraanikausi alune ja mikrokas on ju nii nähtavad kohad- kuidas saab seal mingi pagana laim rahus chillida? nagu iuuu… Ega ma ka koristada viitsi ja ausalt ma lähen absoluutselt fuuriaks, kui lapsed või elukaaslane pohhuilt ära pasandavad, aga mingit paska mu kraanikausi all küll vedelemas ei leia…..

    • Reply Mallu 5. oktoober 2019 at 11:17

      Seal on tegelikult kaks prügikasti ees, ilmselt sealt kukkunud laim

      • Reply Liisu 5. oktoober 2019 at 11:26

        Mulle nt meeldib koristada. Ma näen koheselt tulemust ja nii hea tunne pärast. Mul veel see kiiks, et ma ei taha võõraid oma koju rääkimata, et keegi mu kapi kallal asjatama hakkab.
        Tegelikult ongi mega lihtne korda hoida kui kõik kapid ja sahtlid on korras ja on tehtud nn süsteemid kus ja mis ja kuhu. Lisaks kui on kohti kus hoiustada ja pole üleliigset pahna. Kodu püsib hästi korras põhimõttel “Less is more”.

      • Reply t 6. oktoober 2019 at 22:06

        See on tõesti väga rõve ja üritan alati seda prügikasti ümbrust desifintseerituna ja normaalsena hoida :)

        • Reply Mallu 8. oktoober 2019 at 09:57

          mul suht suva, muud ka elus teha, kui prügikasti ümbrust desinfitseerida :D

  • Reply Hell 5. oktoober 2019 at 11:03

    Uuh, mulle hädasti oleks sellist teenust vaja, aga kahjuks ei ela ma Harjumaal, vaid mõned km kaugemal! Mulle absoluutselt ei meeldi koristada, aga kuna mul 2 last, kes tekitavad igapäev sellise kaose, et karju appi, siis suure surmaga pean liigutama.

  • Reply Mirjam 5. oktoober 2019 at 10:54

    Ausalt ma vihkan koristamist. Jälestan lausa. 😭😭 Ja mul kodu praegu sama hull 😭😭 Ja olen mõelnud pikemat aega koristaja peale.