On üks “märkmik” milleta ma elada ei suuda ja selleks on Google Calendar. Ma ei tea, kuidas ma vanasti, nagu loom, ilma selleta hakkama sain, sest mu mälu on ko-hu-tav. Tõesõna noh. Ma unustan niiiii paljud asjad isegi oma kalendriga ära, et kui mul seda poleks, siis ma ei jõuaks vist mitte kuskile. Ma ei tea, kuidas ma üldse 29 aastat elus olen püsinud, ilma, et näiteks hingata unustaksin.
Okei, käigud käikudeks, aga sellise lühimäluga on ka elamine selles suhtes keeruline, et enamik inimesi vist elavad, käituvad mingit moodi, märkavad selle käitumise/tegevuse tagajärgi ja siis oskavad ennast muuta. Mina… ma ei mäleta midagi. No ala kunagi läksime perearstile, et Lendel olid mingid täpid. Arst küsib, et kas ta on viimasel ajal midagi uut söönud? Nagu… KUIDAS ma seda teadma peaks? Et mäletan iga asja, mida ta sööb ja siis omakorda mäletan, et kas on kunagi enne ka seda või toda saanud? Arst vaatas mind nagu viimast rongaema ja käskis kolm päeva kirja panna kõik, mida Lende sööb.
Kolme päeva pärast oli mul umbes selline tabel:
ESMASPÄEV: banaan, õun.
TEISIPÄEV: smuuti
KOLMAPÄEV: …
Ma lihtsalt ei suutnud isegi kolm päeva meeles pidada, et mida ma talle andsin või ei andnud ja lõpuks ma lihtsalt andsin alla ja lootsin, et need täpid lähevad ise ära, ilma, et ma midagi mäletama peaks. Muuseas, läksid kah, nii et jumal halastas. Aga saate ju ise ka aru, et kui mu peas ei toimu seda osa, et “ma tegin nii ja juhtus nii” siis ongi siinkohal üks debiilik valmis, kes kunagi ühegi asja seoseid näha ei oska.
Hiljaaegu sain uue märkmiku. Täpsemalt eesmärkmiku. See on nüüd natsa teine asi mu google kalendrist, sest sinna saab igast muud huvitavat kraami kirja panna. Avastamist oli palju ja mingil põhjusel ostsustasin ma natsa täita emotsioonide jälgijat. Esimesed kaks päeva vaatasin, et issand, ma nii igav inimene, aga siis PAUH, 16dal olin korraga vihane ja närvis ja rahulik ja kurb ja kuri ja mida kõike veel. Järgmine päev hakkasid päevad, nonäed. Üks olukord=põhjus jälle kenasti loodud.
Ärge nüüd närvi minge, et issand, mis inimene, hakka normaalseks. Nagu ma täiega üritan, aga ma ei saa midagi teha, et ma ei suuda… keskenduda nii väga maailma pisidetailidele, nii kaua, kuni need VÄGA olulised ei ole. Aga mõnikord on tore niiöelda enda peas kaevata ja see eesmärkmik on selleks päris huvitav asi. Seal saab planeerida reise, oma rahaasju, koostada poenimekirjasid, panna kirja oma unistusi, eesmärke, halbu harjumusi, koostada trenniplaane ja pmst kõiki asju, mis sulle pähe tuleb.
Märkmik paneb meid unistama suurelt ja oma unistusi ning eesmärke ka üles kirjutama, mis on tõestatud meetod nende saavutamisele kaasa aitamiseks. Sinna võib kirja panna ka selliseid eesmärke, mida isegi parimatele sõpradele veel välja öelda ei julge, aga sisimas on soov need kunagi kindlasti täide saata. Eesmärkmik ongi selliste eesmärkmikide stardipunktiks☺️
Üheks märkmiku põhi teemaks on eesmärkide saavutamine, mida on eri kohtades märkmikus erinevalt käsitletud, kuid päris suur osa märkmikust keskendub nende saavutamisele nädalate ja kuude kaupa, et tasa ja targu eesmärkideni jõuda.
Kui te olete ehk kuulnud, siis pmst sama pointiga on bullet journalid, aga selle vahega, et need tehakse/joonistatakse tühjadesse märkmikutesse ise. Mul nii palju püsivust ja viitsimist ei ole, seega on minu meelest see märkmik just päris äge asi. Eriti seda tüüpi inimestele, kellele meeldib kõike kirja panna ja nimekirjasid koostada. Kui oled ise selline, siis see märkmik ON sinu jaoks. Kui tead sellist tüüpi inimest, siis kingi see märkmik talle näiteks jõuluks, you are welcome, üks mure vähem ?
Hind on ka täitsa okeika, 17.99€ ja saab valida halli või roosa märkmiku vahel. Ma võtsin muidu roosa, halli andsin Andrale ja ma kujutan ette, et ta mingi mõnust oiates täidab seal erinevaid nimekirju. Andra on nimelt nimekirjavend. Mina aga ütlen ausalt, et iga lehe pealt ma midagi sellist ei leinud, et ooo viitsiks täita. Samas mõni asi oli selline, et tekitas kohe blogiidee mõtteid. Näiteks sellised huvitavad 12 küssi. Mõni tundub minu jaoks veits liiga laa dii daa, olen max gei oma fiilingutega (ei mingit geiheiti, saate aru küll, et ma lihtsalt ei ole nii tundeline mutt :D). Samas mõni on päris huvitav mõelda, et isegi kui ma ei taha kirja panna, siis endal ikka hea mõtiskleda.
Lihtne lahendus, nüüd vaid 16 aastat vaba aega tarvis.
Aga ma just praegu mõtlesin, et vaevalt, et ma ainukene olen, kes ei oska ennast nii ladnalt avada. Nagu ma olen super avameelne, aga kui keegi mult väga diipe asju küsib, siis ma pigem keeran jutu naljaks ja ei taha väga enda havaatavaid kohti teistele avada, et parem ei mõtle isegi nendele, haha. Ma olen väga osav mõtete eemale lükkaja. Aga teinekord mõndasid asju tuleb teha ja mõelda, isegi kui ei tahaks. Selle jaoks tundub see märkmik ka väga asjalik.
Vot tak! Kas teie kasutate päris märkmiku, või panete asjad jooksvalt ala nutitelefoni kirja?
*Mulle saadeti märkmik kingituseks
Kommentaarid puuduvad