Mul on mingi imelik komme, et ma võtan üli lihtsasti teiste inimeste maneere üle. Näiteks see sekund, kui ma Saaremaale minekuks praamile astun, imbub mu juttu tugev saare murre, haha. Ma ei tee seda üldse meelega, aga kohe hakkan rääkima, nagu teised minu ümber. See on kohati väga nadi, sest inimestele võib jääda mulje, et ma mõnitan neid, ala kui neil mingi aktsent näiteks on, aga ma vannun teile – see on vist minu hing, mis tahab nii väga ülejäänud inimestega kokku sobida ja põimuda, et hakkan kohe samasuguseks, upsss.
Nüüd ma vaatasin The Circkle’it ja kuna ma mingi täiega fängirlin seda Chrisi, siis ma olen hakanud ka vaikselt rääkima, nagu Texasest pärit fab geimees. Et kui ma täna oma läpakat tööle panna üritasin ja SEE EI LÄINUD, siis ma karjatasin: “Lord, have mercy on me, oh lordy lord!“.
Ja konkreetselt, lord had mercy on me, sest mõne aja pärast läks see sinder jällegi tööle, niiet näed. Tasus karjatada.
Üldse mulle tundub, et taevane vanamees on viimasel ajal kuidagi leebe olnud mu armetu hinge vastu. Kuidagi selline mõnus on olla, soe on olla, mured muudkui vähenevad. Koos rahaga loomulikult, haha. Maksin Annele ta tonn viissotti ära, kohtukulude summat ei tea ikka veel, aga noh, eks varsti peaks see ka selguma. Loodan, et mitte päris 4700€ siiski, saaks selle asjaga ühele poole.
Mida ma veel tegin, ma palusin oma juristil kirjutada ka Ekspressmeediale ja öelda, et ma tõstan käed, annan alla, ei taha enam seda mängu mängida ja pakun neile kokkulepet.
Ma muidugi ei tea, kuidas sellega läheb, aga päris pikalt mind saadetud ei ole, seega lootust on, et ehk saab see ka ükskord läbi ja ma saaksin elada paar kuud lausa võib-olla niimoodi, et keegi mind kohtusse ei anna või miskit. Muidugi eks lootus ole lollide lohutus, aga inimene ju ometi loota võib, kes mind keelata saab.
Konkreetselt lordy-lord, mis krdi elu ma elan, et mõte mitte ühestki kohtuasjast mu õlul tundub maailma kõige suurema asjana, haha. Teiste inimeste argipäev, aga not for me, my friend. Igatahes, hoidke mulle pöidlaid, eksss, pliiiiiis!
Mis veel – ma sain ühe MEGA HAIGE pakkumise ühelt suurelt firmalt. Ma ei saa veel täpsemalt rääkida, sest see pole 100% kindel ja see nõuab kohutavalt palju jeblamist, kui see ka 100% kindlaks saab, aga ma ei jõua ära oodata kuni ma teile rääkida saan, seega ma teen seda harilikku influencerite värki “omg tibud, mul saladus ja see mingi nagu max megaaa tuuz asi aga obv ma ei ütle teile veel, sest u are gonna dieeeeee bitcheees, kui teada saate #saladus #olenstaar #betterthanyou #stopbeingpoor ❤️❤️❤️”
Aga konkreetselt ma ise oleks küll napilt ära surnud, kui üldse selle pakkumise sain, sest nagu ma teile rääkinud olen, ei pea ma ennast ise küll mingiks mega kuulsuseks või millekski. Miks ma peaksingi? Ma olen lihtsalt suvaline blogija, keda enamik inimesi ei teagi. Ja see pakkumine on selline, et Eestist valitigi nagu ÜKS inimene ainult ja kõikide kuulsuste ja asjade seast valiti mind, nagu…
Et isegi kui sellest asja ei saa (nädala jooksul selgub) siis ikka päris äge tunne oli sellise asja jaoks valitud olla.
Muidugi elu on näidanud, et iga kord kui ma millegi üle blogis avalikult juubeldan, siis need asjad konkreetselt iial ei juhtu, seega ma juba jätan selle mõttega hüvasti ja valmistun massiivseks pettumuseks, haha. Aga siis ma saan vähemalt jälle korralikult halada ja teie saate mind patsutada ja öelda, et ju siis see pidigi nii minema, ooo armas Mallu ?
Lõpetuseks veel nii palju, et Triinu tuli eile külla, käisime jälle väljas, literally ei joo kunagi enam tilkagi obv (ehk siis kõik must-have-lubadused, mis peale pidu tehakse) ja homme rendime auto, et veits ringi kah trippida. Põnevad ajad on ees.
Muuseas, et üdini aus olla, siis see minutike, mil ma arvasin, et mu arvuti on surnud, siis ma päriselt mõtlesin, et issand, kas ma pean nüüd uue arvuti ostma?! Ka see peaks nüüd Asus olema? Kardo kogu aeg räägib mulle, et Macid on nii mõttetud ja ülehinnatud, et sama raha eest saab kolm korda parema Asuse, aga ma ei tea, kas ma suudan loobuda olemast basic white girl, kellel on MacBook Pro ja käib loomulikult pidevalt Starbucksis.
Aaaa ISSAND, ma hakkasin telefonist mingit pilti päisesse otsima ja omg kuidas ma selle unustada sain?! Ma nüsisin eile Mari juuksed maha ja jeesus teab, et ma poleks pidanud seda tegema… Või vähemalt oleksin ma pidanud proovima seda natukenegi sirgemalt teha. Ütleme nii, et kui keegi küsib, siis ma kavatsen öelda, et Lende tegi seda, haha ?
Maril on lihtsalt nii pikad ja paksud juuksed ja ta vihkab nende kammimist. Iga jumala õhtu kammisin ma neid nii kaua, kuni tema valust kiunus ja minul ranne lõi tuld välja, kuni eile ma lõpuks ütlesin, et kuule, kas sa tahad, lähme juuksurisse ja lõikame sulle lühikesed juuksed? Ta oli nagu jah, jumala eest lähme, ära ainult enam kammi. Ma olin nagu ahsoo, ma võin kohe ka lõigata, kuhu maani juukseid sa tahad. Ta näitas umbes kukla peale, mina kahmasin patsist kinni ja nüsisin selle maha. Mari läks hüsteeriasse.
Selgus, et ta oli mõelnud palju pikemaid juukseid, lihtsalt “ta käsi ei paindunud nii alla” ja ta nuttis ja rääkis, et ta ei taha neid väikseid juukseid ja nüüd ta on kole jne. Aga siis Triinu rääkis talle juuksehaldjast ja lubas endal ka juukseotsi lõigata, niiet Mari rahunes maha ja nüüd rokib oma “Britney aastal 2007” soengut.
Note to self: palun ära lõika enam ise oma laste juukseid…
Kardo küsis just, et kas üritame seda ise sirgeks timmida või viin ma ta juuksurisse. Ma konkreetselt KINDLALT ei kavatse ise seda edasi timmida – mind teades näeks ta lõpuks välja nagu pisike Kersti Kaljulaid, no thanks… ? Sry Kersti, sa kindlalt mega norm naine, aga see soeng…
Samas omg, äkki Kersti lasi ka emal lõigata ja tal läks lappesse? Sellisel juhul, sorry gurrrrl, ikka juhtub ?
Lõpetuseks pilt minust orgasmi äärel pealkirjaga “mina ja musi köögis”
Suurimad tänud Marlenile saadetise eest, love yaaaa ❤️
Kommentaarid puuduvad