KURB ON OLLA

lost in verooonaaaa

18. veebruar 2020

Täitsa lõpp, ma tulin Tenerifelt nii ära, et ma olin täis uut hingamist ja värsket pealehakkamist ja kuskil selle miljoni lennutunni sees usasse, jetlagi ja unetusega kadus viie nädala meelerahu kus see ja teine ja asendus sellega, et ma olen kogu aeg kohutavalt väsinud, mu pea käib hooti meeletult ringi (kas tõesti ikka veel lennuki ja selle sisekõrva värgiga seonduv?) ja mu hingerahu on asendunud tavalise: “issand, mul on nii kiire!” olekuga. Kuigi tegelikult ei ole tempos msikit muutunud, lihtsalt kodus on imelikult rahutu. Umbes nagu alati.

Kogu aeg on vist kuskile minna, isegi kui ei PEA, siis võimalus on ja see tekitab sellise rahutuse hinges, et oota äkki ma ikka pean? Ah, ma ei oska isegi seletada, aga mu sees on ainult tunne, et püha jeerum, Tenerifele vaja tagasi minna ja asap. Ma juba vaatan siin kortereid ja mitte isegi uueks aastaks, vaid selle aasta lõpuks. Lihtsalt selle pärast, et ma saaksin endale öelda, et pole hullu, juba sel aastal lähme tagasi.

Ma ei tea, kes see loll ütles, et probleemide eest põgeneda ei saa, aga mulle küll meeldis. Mitte, et mul siin oluliselt probleeme oleks, aga kuidagi nii stressivaba oli seal. Iga päev trippisime lastega ringi, tegime niiii palju koos, liikusime hästi palju õues, kokkasin, blogisin, elasin. Olin nagu parem ema ja parem naine ja üldse tsillim inimene. Siin on see väsimus, hall olek, kõik on nii pinges ja ärritunud. Lapsed peaksid nagu lasteaeda minema, aga nad ei taha ja ma ei viitsi suruda, seega istume toas ja mõtleme mingisuguseid tegevusi, aga midagi välja suurt mõelda ei oska, sest noh. Pearinglus ja uni ja …

Sorri, mingit toredat motivatsioonipuhangut siit täna ei saa, haha. Tahtsin lihtsalt südamelt “ära vinguda”. Ega ma tean, et miskit halvasti tegelikult ei ole ja ma lihtsalt PEAN siia Eesti ellu tagasi imbuma, aga ma ei saa aru, kuidas see nii paganama raske on?

Ma lihtsalt tunnen, et ma olen siin kuidagi sitem ja vähem produktiivne ja lambisem inimene, kui ma Tenerifel olin. Kas see on üldse loogiline jutt või? Aga miskit pole teha, et ma nii tunnen. Loodan, et see läheb varsti üle, sest sellise enesetundega ma küll uue Tenerifeni vastu ei pea. Kuigi seal on ka omad miinused ja tõesti ma ausalt igatsesin oma kodu, siis tagasi tulles vaatasin ma ringi ja sellien tunne oli, et jumal küll. Miks siin nii palju ASJU on. Need kuidagi rõhuvad mind. Kuigi ma alles andsin neid nii palju ära, siis kohe, kui see sünnatrall läbi on, teen uue ja karmima harvenduse. Jälle üks asi, mida ma Tenerifel õppisin: ma ei vaja neist pooltki. Ei. Ma ei vaja neist 1/4 isegi mitte. Mul on kõiki asju umbes viit eri sugust ja mul pole õrna aimugi, kus mul üldse midagi on. Ehk siis ma arvan, et mul pole ja ostan uue, siis leian eelmise ja… Plääääh. Mõttetu. Mõttetu raha ja ruumi raiskamine, ei tahaaaa.

Midagi pole teha. Süda jäi mujale maha ja nüüd ma olen natukene nukker. Aga nagu öeldud, küll läheb üle. Kuidas saakski mitte minna, kui mu kodus elavad sellised väiksed kollased keeksirullid…Kardo on ka armas, aga kahjuks tal polnud tüdrukutega matchivat kleiti ja seetõttu tema pildile ei saanud.

Blaah. Jajah, ma näen ise ka oma esimese maailma mure kõrvalt väga tühise ja lambina, et niuu, sain ainult viis nädalat soojal maal olla, haha. Sorri, ei tahtnud tropina kõlada. Luban, et olen homme tublim ja kui ma ennast vähegi suudan kokku võtta, siis proovin tagasi saada ka sellele blogimiselainele, mis mul Tenekal oli. I miss that! Ja Tenekat. Ja seda, kes ma Tenekal olin.

#deepshit

Kas teil ka mingi asi, mis praegu veits ära kassib? Mis pole nagu mingi MEGA suur asi, aga no krt … tõmbab motti maha ja suunurki veits allapoole?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

86 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Summer 20. veebruar 2020 at 19:02

    Tenerifel elavaid ja talvituvaid eestlasi on juba päris palju nagu just ka siin mainitud http://triinkatariina.blogspot.com/2020/02/kaliimaga-tenerifel-la-gomeral.html – ehk peaksite ka seda varianti kaaluma? Sa ei suhelnud seal kohalike eestlastega?

    • Reply Mallu 22. veebruar 2020 at 00:45

      Ei ole kahjuks võimalik meil:)

  • Reply E. 19. veebruar 2020 at 14:05

    Kui ma möödunud aasta USAst tulin, olin kohe valmis tööle minema. Ma ei taha mõelda mitmele töökohale olen juba kandideerinud, kuid mitte kuskilt pole JAH vastust saanud. Hakkasin Tartusse tööd vaatama ning öeldi, et pole piisavalt kogemust (lasteaiaõpetaja). Olen töötanud aasta õpetajana ja lõpetanud selle eriala ülikoolis, kust saada veel seda kogemust, kui tööle ei võeta. Vat see tekitab masendust. Otsustasin oma aega nüüd sisustada kogemusnõustaja õppega, ehk avaneb mõnigi uks kui selle lõpetatud saan ja hakkavad õpetaja pakkumised ka kevadel rohkem liikuma.

  • Reply K. 19. veebruar 2020 at 12:28

    Nagu ikka, kirjutan enne kui üldse lõpuni lugeda jödusidn, sest ei jõua oma arvamuse üavaldamisega oodata..
    Võtke kolmeks kuuks? Ehk siis terveks talveks? Maril viimane aasta kui kooli pole? Ehk et ideaalne viimane koolivaba talv teisiti veeta!

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:03

      Jah, me mõtleme sellele :)

  • Reply carmen 19. veebruar 2020 at 10:47

    mul soojast maast suht savi. aga kuhugi nagu tahaks minna.. mitu kuud mõelnud berliini peale, seal loomaaias 2 pandabeebit :D aga siis mõtlen kui tüütu on võõras linnas ühistranspordiga jamada, ei viitsi orgunnida midagi (lube pole). ja siis mõtlesin et krt läheks bussiga riia loomaaeda, seal kaelkirjakud. aga ei viitsi sedagi..

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:03

      Ma ei huvitu loomaaedadest, loomadest kahju :(

    • Reply Aveli 19. veebruar 2020 at 15:01

      Berliinis on muidu väga mugav metroosüsteem – käisime eelmisel aastal ilma erilise ettevalmistuseta-uurimiseta ja väga lihtne ja mugav oli liikuda, kusjuures keegi seltskonnast saksa keelt ei osanud, seega peaks igal juhul hakkama saama kui vähegi huvi on :)
      Mallukale – loomaaedade esimene eesmärk on ikkagi liigikaitseline tegevus – looduses väljasuremisohus liikide säilitamine ja/või taaselustamine, tegemist on asutustega, kus tehakse teadustööd. Loomade rahvale näitamine on teisene eesmärk, mis suures osas võimaldab rahastada esimest, kuid teenib ka hariduslikku eesmärki. Ei maksa segi ajada loomaaeda ja tsirkust. Loomaaedades on väga suur rõhk loomade heaolu tagamisel ja selleks ka palju nõudeid (näiteks meie loomaaiast viidi tiiger väljamaale hoiule sobilike tingimustega ekspositsiooni valmimiseni ja kui uus jääkaruekspositsioon ei oleks valminud, oleksime jääkarudest ilma jäänud, sest vanad puurid ei vastanud loomade heaolunõuetele).

      • Reply Vaike 19. veebruar 2020 at 20:41

        Berliinis on tõesti lihtne, Google maps lahti ja minek.

      • Reply Kaisa 20. veebruar 2020 at 13:03

        Nõustun Aveliga. Loomaaiapileti raha läheb ikkagi loomadele ka. Tasub käia vaatamas!
        Loomaaed on koht kus kindlasti peab käima.
        Trirkus on koht kuhu ei tohi keegi oma jalga tõsta .

  • Reply Jaana 19. veebruar 2020 at 08:50

    Feel you

  • Reply Pille 19. veebruar 2020 at 00:03

    Mul on isegi Eestisiseselt reisilt raske tagasi igapäevarutiini naasta, mis siis veel nii pikalt veedetud Tenerifest rääkida. Aga eks on kaks valikut – harjud ära või heidad hinge :D Kui ei heida, harjud ära. Teadagi värk, et see igasuguste asjadega harjumise aeg ongi see kõige tüütum ja nõmedam.

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:12

      I knooooowww!!

  • Reply Ly 18. veebruar 2020 at 23:34

    Haah, paar päeva tagasi tõin maalt lapse jaoks käru ära mida olin eelmisest lapsest alles hoidnud ( igaksjuhuks), hakkasin siis, et pesen eemaldatavad osad ja vaatan üle kas kõik ok, oli ta jee ok, vankril kaar, mis peaks tuule eest kaitsma ei püsi üleval ja tänu sellele pean uue vankri ostma.😠 Täiesti mõttetu ruumi raiskamine hoides eset igaksjuhuks ja nüüd tuleb teab mis summa uuele vankrile kulutada, kuigi olin just enne seda rõõmus et kõik asjad beebsule olemas ja võib rahulikult lõppu oodata🙄😔

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:04

      no kui mingi spets käru ei taha, siis õnneks võib väga odavalt ka saada kasutatult :)

  • Reply Meow 18. veebruar 2020 at 23:08

    Me olime pea 3 nädalat Maldiividel ja pdlse pole tore siin vihma ja pori sees tagasi olla. Tegelikult on rutiin kõige hullem. Reisil olles tundub kõik heas mõttes tühine ja nii vaba. Eestisse naaste see nö reality pauk on ikka ebameeldiv 😁

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:08

      vägagi :D

  • Reply Merilin 18. veebruar 2020 at 23:08

    Mitte, et ma end nüüd paremini tunneks kui kellelgi teisel ka tuju paha on aga eks jagatud mure on pool mure :)
    Ise just tulin tagasi Austraaliast/Aasiast kus lõbusasti 2,5 aastat veetsin ja nyyd on must reaalsus kus peab päris töö leidma ja suureks inimeseks hakkama. Tahaks ju kõike korraga aga lihtsalt suur post travelling depressioon on peal.
    Kui väga kurvaks läheb olemine siis loen sinu raamatut. Nii väga meeldib aga Papa peatüki juures nutsin nii palju, et seegi tegi tuju kurvaks.
    Keep going Mallukas!

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:09

      Samas mõtle kui äge ja pikk seiklus sul oli, nii tuus ju!

      Suur inimene olemine sucks :D

  • Reply Kaisa 18. veebruar 2020 at 22:45

    Kannata veel, varsti tuleb kevad. Ja see on Eestis üks tore asi. Ma ütlen endale seda ka iga päev. Lihtsalt ei jaksa midagi. Tahaks olla ploomikivi diivani vahel, vähemalt aasta aega järjest. Või siis kuni kevadeni.

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:09

      Õues tundub selline sügis olevat pigem :D

      • Reply Kaisa 20. veebruar 2020 at 03:12

        Jah, neli-viis kuud järjest november…

  • Reply ingrid 18. veebruar 2020 at 21:54

    Tahaks ka niimoodi osata, et käia lastega reisil ja siis max puhata sealjuures. Meil peres ka kolm last ja me üldse ei julge nendega kuhugi minna, sest niipalju kui käinud oleme on kuidagi reisil kõik just niipalju getom. Lapsed meil praegu 7,3 ja 1. Magavad halvemini kui kuhugi minna, sest väiksem ju ei saa aru kuhu nüüd toodi ja miks. Tal peputki pesta on igal pool kuidagi keerulisem kui kodus ja kolmene magab koduski halvasti, liiati siis veel kuskil võõras kohas öösel ta juurde joosta. Päeviti vaja mingeid ekstra tegevusi neile vaja mõelda. Sajandi ving siin, aga ma ei saa aru tõesti kuidas saab üldse lastega puhata, sest neil nii palju tujusid, vajadusi, omavahelisi sõdasid jms. Vist väga vähe selliseid vanemaid nagu ma ja mu mees, kes pole piisavalt hakkajad, et üldse perega ringi trippida. Võib olla siis kui väikseim a la 4-5 ja mõistus kohal. Aga siis on vanim juba üle 10 ja olen kuulnud, et need küll enam vanematega väga kuhugi minna ei soovi:)

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:10

      Nagu ma ütlesin, kui ala nädalaks minna, siis jah ilge keberniit, pikemalt on lebom :D

  • Reply Muhv 18. veebruar 2020 at 21:41

    Mina parasjagu lapseootel ja töö juures selline kottimine käib, et täielikult stress on.
    Ühtepidi nagu tahetakse, et ma kõiki maailma asju teeks (sest noh, keegi teine ei oska ju ja ma olen neid kogu aeg teinud ja väga hästi teinud) ja teistpidi antakse iga päev mõista, kuidas ma ikka nende arvates lapse(ootuse) kõrvalt hakkama ei saa ja peaks ikka kohe koju jääma jne. Tahetakse iga sammu kontrollida ja kaheldakse igas asjas, mida ma teen. Samas asendajat ei ole kusagilt võtta, piisavalt spetsiifiline töö.
    Nagu… otsustage ära, mis te tahate siis. Kui teen, on paha, kui ei tee, on paha. KOPPPPPP on ees! Eriti närvi ajab kui see hui****e maskeeritakse mesimagusa naeratusega selle taha “ei, kõik on hästi, me lihtsalt oleme mures, et sa ennast üle ei koormaks.” Nagu, f*kk, töö ei koorma mind üldse, see teie kottimine ja hui*****e ja otsustusvõimetus koormab mu üle.
    Ühtepidi tahaks nad kõik kukele saata ja öelda, et 1,5-2 aasta pärast näeme. Teistpidi ei taha nagu suhteid ära ka rikkuda (mõeldes, et äkki on ikkagi 1,5a pärast vaja tagasi minna).

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:11

      Aga ütle viisakalt, et sa soovid teha X arv asju ja muu pole sinu rida :D

  • Reply Y 18. veebruar 2020 at 21:30

    Pool on 50%, 1/4 on 25%, seega järgnev pole loogiline:

    Jälle üks asi, mida ma Tenerifel õppisin: ma ei vaja neist pooltki. Ei. Ma ei vaja neist 1/4 isegi mitte.

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:12

      Jah, ma nii loll, sorri :D

  • Reply Kristi 18. veebruar 2020 at 21:12

    Viirused ja haigused. Ja magamatus ja see, et õue ei saa ja et õues on külm ja tuuline ja ikkka veel pime(kuigi juba tglt hakkab vaikselt looma). Elu kolme lapsega- imetore ja armastust täis, samal ajal hulluks ajavalt lärmakas ja vääga väsitav. Mehega ei saa kahekesi kuskil käia praegu, pisim on kahe kuune. Ja kui praegu kahele suuremalegi raske hoidjat leida ja veel endale sobival ajal, mis siis varsti kolmega on.. täiesti lootusetu! Ja kui nad õhtul siis kõik magama on jäänud, vaatan neid, kui armsad nad kõik on ja .. ja vajun ise ka suht kohe magama :/

  • Reply Geidi 18. veebruar 2020 at 20:20

    ülikool lendas peale oma töödega ja kõigega on aega ja ma olen ilusti graafikus ja plaanis ja kõik on jumala chill aga ise olen pm paanikajaanika “appi mul on nii palju teha”. Tegelikult jõuab ja kui vaja saab ju pm magama öö ka teha aga ikka on päevas 10 000 korda mingi ärevam hetk.
    Ma ei peaks hingerahuks kaugele minema. Soomes on meil elulahe sõpruskond kus on jumala mõnus lihtsalt olla AGA deem lastel on kool ja mul oli õhkõrn lootus, et koolivaheajaks (mis on uuel nädalal) saan minema minna aga noh jah elul on muud plaanid ja nii ma siis kassin ja teen ülikooli asju ja mõtlen, et see märtsi keskpaik on NIIII kaugel, et sõprade juurde juba saaks.
    Ja mingist motivatsioonist, tegutsemisest ja mingitest “juhuu olin täna tubli” võib vist vaid unistada.
    Kuigi ka Eestis saab nalja, nt nädalavahetusel olin Euroopa Saunamaratonil Otepääl ja see oli täiega vaba päev ja fun. Aga tänaseks on fun kadunud ja asemel sõna otseses mõttes hall argipäev.
    Keegi võiks laulatuse kutsed ära teha ja ära saata ja üleüldse peaks seda üritust edasi planeerima aga hetkel pole viitsimist ja aega ka on 3 kuud ja tsipa peale :D Oh ma pole see nädal selles teemas üldse, ei suuda ühtki otsust vastu võtta.
    Elab päev korraga ja vaatab kuhu välja jõuab :D

  • Reply Pille 18. veebruar 2020 at 19:40

    Tean, mida tunned. Eelmisel aastal olime 2 nädalat Tenerifel ja tagasi tulles tundus kõik palju raskem. Laps oli siis 5 kuune, nüüd oleme Tenerifel olnud 1 kuu ja tagasisõiduks pileteid veel pole. Tuleme tagasi siis, kui tõesti siiber saab😄

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 21:45

      Aga kuidas te nii korteri üürisite? Ikka poole aasta kaupa?

      • Reply K. 19. veebruar 2020 at 13:00

        Me elasime Grannis nii esialgu, et elasime hotellist hotelli. Vaatasime kus saab olla 30 euro öö ja sinna edasi rändasime (kui enda oma enam 30 juuri öö ei pakkunud). Tüütu oli see kohvrite otsas elamine aga samas vöga tore erinevaid hotelle ja bungalowsid näha ja erinevates basseinides ujuda

        • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:02

          ägeee :)

  • Reply TR 18. veebruar 2020 at 19:38

    Mul on hetkel kass kõige pärast! Ilm, ülekaal …nagu miks ometi see kuskile poole ei liigu? Uut tööd tahaks, mees ajab närvi, raha pole jne :D Muidugi kui nüüd natukene vähem vinguda, siis kõik peale ülekaalu on tegelikult hetkel täitsa hästi, lihtsalt kuidagi omadega ummikus on olla. Ei tea kas see on selle täiesti masendava talvelaadse toote tulemus või milles asi aga ikka väga suur hulk inimesi on hetkel ebatavaliselt kurnatud ja närvilise olemisega. Mis aga puudutab lendamist ja peringlust….siis üldse mitte, et see nii peabki olema AGA igaksjuhuks räägin oma loo. Tulin kunagi Tenerifelt tagasi ja peale seda tekkis iga päevaga aina süvenev pearinglus, väsimus. No ei olnud vahet kas magasin 5 või 15h, lihtsalt täielik zombie oli olla. Kuna see pearinglus niitis mu lõpuks jalust, sain erakorralise aja perearstile kus mul räägiti ka juttu, et ju tasakaaluelund on paigast ära. Igaksjuhus võeti ka miljon analüüsi, seal hulgas borrelioos, millest tuligi välja, et 8 kuud tagasi minu kintsul olnud puuk oli mind nakatanud….ja reis ning lendamine viis lihtsalt mu immuunsuse nii alla, et siis lõi see kõik lõpuks välja. Võitlesin selle jamaga ligi poolteist aastat ja pean tunnistama, et tegelikult ei olegi ma oma elu endiseks saanud. Mul on senimaani igasugused imelikud neuroloogilised sümptomid. Tõenäosus samale stsenaariumile on muidugi pea olematu AGA kui su postituse algust lugesin, siis see oleks nagu minu kirjutis sellest ajast…borrelioos mängib ka närvisüsteemiga ehk siis tekivad ka rahutus ja negatiivsed mõtted. …või no pidev tunne, et kohe juhtub midagi halba. Olen ka hiljem kuulnud lugusid, kus justnimelt peale reisi borrelioos välja lööb ja avastatakse. Seega kui pearinglus ei kao ja enesetunne ei taastu, siis igaksjuhuks meenuta seda kommentaari :) A loodetavasti ei ole selleks vajadust.

    • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:13

      Oh nice, ma tõesti uurin seda perearstilt!

  • Reply Kats. 18. veebruar 2020 at 19:10

    Mul sai emapalk just läbi. .ja mõtlen, et pean tööle minema. Mingigi tööotsa leidma, sest mehe palgaga me ära ei ela. Mingi valemiga ei tule üür+kolme inimese ülal pidamine välja. Aga kuhu ma lapse panen, kui mingi tööotsa leiaksingi? Täielik masekas peal juba..ja juhe nii koos.

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 19:26

      Laps poolteist? Noh, sõime pannakse siis tavaliselt :)

      • Reply Kats. 19. veebruar 2020 at 01:14

        Kohe poolteist jah. No nüüd ma nii ruttu ju sõimekohta ei saa? Lasteaiajärjekorras küll ja sügisest lasteaeda. Aga tänane hea uudis on see, et mu vanavanemad lubasid meid toetada veidike, niiet peale arvete+üüri maksmist jääb meil umbes 200 – 250 euri söögiraha kuus(olenevalt mehe palgast. Ja mehe palk oleneb omakorda sellest, kui palju tööd on. Ja töö oleneb omakorda ilmadest) , no sinna sisse ka kõik muu nipet-näpet mis vaja:) niiet siis vist elab ära :)!
        Niiet kõik päris lootusetu ei tundugi :)

        • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:12

          Ma hoian teile pöialt!

  • Reply Anna 18. veebruar 2020 at 18:47

    Ma ka tahan päikese alla kuhugi. Ei jaksa sellise “hall nagu vana p***e” ilmaga üldse olla… Eriti rasedana, kuigi peaks nagu jalutama jne aga no õue ka ei viitsi minna, sest kardan et panen otse lennujaama poole😂
    Kas sa paned peale koristust mingid asjad müüki kuhugi või annad tuttavatele juba ära? Ma vaataksin et äkki mul midagi on vaja😊

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:48

      mida sul vaja on? :D

      • Reply Анна 18. veebruar 2020 at 18:58

        Ausalt ei tea. Aga kui sul on näiteks beebimonitor üle siis ma sooviks küll. Noh või äkki on sul veel midagi üleliigset ja lahedat… kui sa tahad näiteks müüdavatest asjadest insta storydes pilte/video jagada siis mina hoiaksin pilgu peal, äkki leiangi midagi ägedat ja ostan😁

        • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 19:27

          Ma beebimonitori andsin just sõbrannale sry, aga ma vaatan jah, mis päeval ma viitsin seda tralli teha siin ja kas viitsin müüa või topin kõik kottidesse ja garderoob OÜ tuleb järele :D

    • Reply E 18. veebruar 2020 at 20:24

      Halada tahan.. Tahan rasedaks jääda! A kurat, ei jää kuidagi :(

      • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:13

        Oeh, ma loodan, et varsti ikka jäääd! Kaua üritanud oled? Kuigi ma tean, et kui proovid, siis iga kuu venib niiii räigelt!

  • Reply A 18. veebruar 2020 at 18:36

    Mu kahene… Kas on väga nõme mõelda, et peaks ta lasteaeda panema, et keegi teine neid EIIIITAHAAAA-TAHAAAAN tuure kuulaks päevläbi ja ma saaks ometi mõne tunni oma toonuses kõhuga diivanil külitada… #aastaema jep

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:38

      Ei ole! Paljud panevad ju, mul Lende ka läks kahesena ja oli jumala fine!

    • Reply Muhv 18. veebruar 2020 at 21:44

      Ei ole üldse nõme, täiesti normaalne ju :) Lapsel lasteaias teine keskkond ja uued elamused. Ja sina saad päeval natuke puhata, siis õhtul jälle värskem ja jõuad uue energiaga lapsega tegeleda.

      • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:10

        Just! :)

  • Reply G. 18. veebruar 2020 at 18:29

    Minul tõmbab see, et olen ostmas endale elu esimest päris oma kodu (ok panga kaudu) ja olen aasta aega kogunud raha, et saada kokku köögimööbli ja -tehnika rahh, sissemaksuks polnud enda arvates raha vaja koguda sest pangas nõustamisel öeldi, et minu vanemate kodu peaks sobima lisatagatiseks küll. Olen selle aastaga enda köögi niiii valmis planeerinud enda peas, tehnika välja vaadanud, nõusid kokku ostnud, et lõpuks oma UNISTUSTE KÖÖK saada. Soovitud korteri panin hetkel veel suusõnaliselt lukku esmaspäeval ning täna siis minnes panka reaalse sooviga laenu saada ja taotlus esitada, sain pangas teisel nõustamisel teada, et vanemate kodu ikka lisatagatiseks ei sobi, kuna see asub pmst kapakohilas, ja isegi kui see on väga ilus ja suur uhke maja, ei ole see ei panga ega hindaja silmis suur väärtus. Ehk siis kui tahan seda unistuste kodu, peaksin välja käima 22 tuhhi sissemaksuraha, millest mul on 6,5 ja seegi minu unistuste köögi jaoks :( Mott läks kohe niiii alla ja ei oska midagi enam edasi mõeldagi. Nii lähedal tundus see kõik juba..

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 19:27

      Mhhh :( Äkki vanemad saavad aidata 😬😬😬

      • Reply Liis 18. veebruar 2020 at 23:40

        Mine proovi teistest pankadest ka! Kindlasti sellele on olemas positiivne lahendus 😉

    • Reply c 18. veebruar 2020 at 20:28

      Kui kuulud sihtgruppi, saad kasutada ka KredEx käendust

    • Reply Zz 18. veebruar 2020 at 20:43

      Kredexit oled proovinud? :) Siis sissemakse väiksem, või siis küsi teistest pankadest ka, äkki neile sobib see lisatagatiseks. Pangad hindavad veidi erinevalt ka. St mõni on paindlikum linnast väljas objektide kohta. :)

    • Reply K. 19. veebruar 2020 at 12:06

      see nüüd küll adekvaatne pole. Tagatise asukoht või seisukord ei oma mingit tähtsust. See tuleb lasta ära hinnata ja vastavalt siis vara tegelikule väärtusele on näha, kas sellest piisab tagatiseks. Alati on lisaks võimalik võtta kredexi käendust kui ostetav korter on vähemalt C energiaklassiga.
      Küsi pakkumisi erinevatest pankadest ja lase vanemate majale teha hindamisakt, et teada saada kui suurt hüpoteeki sellele seada saaks.

  • Reply Helina 18. veebruar 2020 at 18:16

    Tulin kuu aega tagsi taist,esimene nädal oli täitsa ok,energiat oli,tuju oli hea aga nüüd eile ütlesin mehele,et ma tahaks ka karu olla kes magab talveund ja ärkab kevadel sest tunne selline et tahaks voodisse pugeda ,teki üle pea tõmmata ja öelda et äratage mind kui kevad saabunud ja päike paistab😁

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:19

      oo, kaua Tais olid :)? ma pole kunagi käinud, aga megalt tahaks!

  • Reply Raili 18. veebruar 2020 at 18:15

    Ma tean mida sa tunned😆nagu mina oleks selle kirja pannud🙈et otse nagu pole miskit viga aga ikka on tunne et kõik oleks justkui pahasti. Mul ka kodus kolm last kasvamas ja kogu aeg vaata et kõik oleks tehtud ja jutti peal. Aga kui oled seal kaugel kuskil soojas siis aeg justkui seisab. Kõik on hea. Isegi lapsed on maailma parimad😁

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:20

      JAAAA! Amen sister :D

  • Reply Merli 18. veebruar 2020 at 18:11

    Mul oli eile, kui ma kiirustasin koolitööd kirjutada, 45 minutit oli too hetk aega, enne kui pidin kodust ära minema. Ja ma ei salvestanud ära :D. See hetk oli küll, et “aaaah, mõttetu ajaraisk” ja kadus motivatsioon õppida :D. Aga sain üle.

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:13

      Appi, mul kunagi tööl oli nii mitu korda. Et kirjutasin megapika artikli (või kaaneloo) valmis ja… gone. Apppi, sain siis sada vihainsulti :DD

  • Reply Liis 18. veebruar 2020 at 18:06

    Minul on moti täiesti maha tõmmanud see, et tööle ei ole õnnestunud kuskile saada ja paljudest kohtadest ei saa ka mingit vastust. Ema räägib, et ma võiks minna kuskile poodi müüjaks, aga ma leian, et miks ma üldse siis seal ülikoolis need 3 aastat käisin. Tuju on täiesti null, aga töökuulutustel peab siiski koguaeg silma peal hoidma ja cv-d laiali saatma ning töövestlustel tegema rõõmsat nägu.

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:10

      Oh jumal, tundub tõesti mega stressirikas :( Mis alale tööd otsid?

      • Reply Liis 18. veebruar 2020 at 21:29

        Lõpetasin õiguse alal kooli, aga tööd sellel alal leida on veel raskem, seega praegu loodaks leida assistendi, sekretäri või midagi sellist

    • Reply Helina 18. veebruar 2020 at 18:23

      Kolmas kord ja kuuaega,ning läheme veel.Minule väga meeldib 😊

    • Reply G 18. veebruar 2020 at 18:30

      Mul suht sama seis ja mott sellepärast maas. Kolin kaugemalt Tallinnasse ja leidsin mitu nädalat tagasi uue ja väga hea töö. Jäin lepingut ootama ja julgesin vanas kohas avalduse ära anda ja unistasin juba ilusast pealinna elust koos toreda ja tasuva tööga… Ja siis teatas tulevane tööandja, et nad mind ei vajagi. See teade tuli mu sünnipäeval kusjuures ja sellest hetkest oli jäänud 2 nädalat et leida uus töö. Esimese nädala lihtsalt scrollisin töökuulutusi, aga oli 0 motti kuskile üldse kandideeridagi. Nüüd, kui jäànud kolimiseni veel mõned päevad, peab end ikka käsile võtma ja töökuulutusi vaatan niigi 100x päevas, aga täpselt sama seis, et ei taha minna kuskile teenindajaks või müüjaks.. Ega väga ei näe tunneli lõpus valgust hetkel.. tundub niiii raske midagi leida, kui keegi isegi ei vasta

      • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 19:27

        Appppi, kui nõme tööandjast! Mis firma niii tegi?!?!

      • Reply Bella 18. veebruar 2020 at 22:14

        Ah Issand, ma juba pool aastat tööd otsinud, sest tulin ära kuskilt, mis mind üldsegi õnnelikuks ei teinud. Ja nüüd kõik survestavad, et mine tee lihttööd nii kaua kui midagi paremat leiad. Aga ma ei taha lihtsalt minna ja siis ära tulla uuesti jne. Kopp on nii ees kandideerimistest ja motivatsioonikirjade kirjutamisest, eriti, kui keegi sulle vastu ka midagi ei ütle :(. Vahel tundub nii lootusetu olukord, aga proovin ikka pea püsti hoida. Edu kõigile teistele kaa!

        • Reply Mallu 19. veebruar 2020 at 13:10

          Loodan, et leiad varsti! Mis alal tööd otsid?

  • Reply keidu 18. veebruar 2020 at 18:05

    issand, Lende on nii armsaks piigaks sirgunud! kulm enam kortsus väga ei ole, aga selline tõsine ja väärikas olek on jäänud. Lende tundub mulle nagu väga vana hing – kes on väga elukogenud, palju näinud ja tarkust ammutanud. temast õhkub juba praegu sellist intelligentsust, sügavust ja tarkust. väga ägedad, aga erimoelised lapsed on sul!

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:13

      Jaaa, Lende sai ju nimegi mu vanaisa järgi ❤️❤️

  • Reply L 18. veebruar 2020 at 17:59

    Me ostsime veidi aega tagasi krundi ja peaksin olema over the moon et jeii varsti saab ehitama hakkata.. aga ainus mõte on et ma tahan Tenerifele….igapäev vaatan pakkumisi ja unistan et tuleks eriti odav pakkumine, et ma ei tunneks ennast süüdi laristamises, ja saaksin minna.. :p Võtaks lapse ja läheks.. istuksin seal ookeani ääres, naudiks merekohinat ja päikesepaistet…

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:05

      No ei saa pahaks panna, Tenerife on lihtsalt… da best. Aga samas oma krunt ka mega hea :D!

  • Reply Älis 18. veebruar 2020 at 17:59

    No mul tekib alati peale head reisi/puhkust selline nats kass tunne, et tahaks tagasi :). Paljudel nii, ma arvan. Eriti kui olid mõnusas soojas kohas, päikse all, ilusa looduse keskel ja siis tuled siia.. külma, märga, tuulisesse pimedusse ootama kevadet, mida lihtsalt ei tule..

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:05

      Jaa, eks ma mõistusega saan aru, aga pagan, jonnima võtab lausa :D

  • Reply Kirke 18. veebruar 2020 at 17:55

    Jah – teadmine, et olen põhimõtteliselt 16 päeva jutiga tööl (10h päevad).

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:05

      Appi, ma loodan, et palk on vähemalt hea ja teeb tuju paremaks!

  • Reply K 18. veebruar 2020 at 17:54

    Ma tahaks uurida, palju selline viienädalane elamine tenerifel maksab? Just need lennupiletid ja öömaja kokku. Tundub nii imeline variant, et no nii sügeleb ka sellist asja lastega ettevõtma, enne kui üks neist kooli peab minema.

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:08

      Eks see kõik oleneb plaanimisest ja joppamisest. Lennupileteid võib saada isegi 120€ per face, aga üldiselt otse eestist 300-400€. See korrutad siis edasitagasi kõikide pereliikmetega. Majutus ka on seinast seina, olene, kui suur kohta otsite, mitme magamistaga jne. Meie oma oli 65€ päev.

  • Reply Eneke 18. veebruar 2020 at 17:52

    Mallu sa pole üksi, tundub et peale reise tabab see meid kõiki , tulin pea kuu tagasi Kuubalt ja siiani ei saa reele, väsimus juba kadus aga vahin pilte ja seda kurvem hakkab ja õues on pimedast pimedam kogu aeg ;)Hakkasin ka uut reisi vaatama järgmise aasta algusesse , see leevendab ja siis on mile suunas liikuda, midagi oodata ;) Püüame sabad kuidagi rõngasse saada ja uute reiside poole ,

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:08

      Oooo, mis Kuubal tegid :O

  • Reply Liina 18. veebruar 2020 at 17:49

    Muidugi on selliseid pisikesi asju mis täiesti liimist lahti lööb. Toome kasvõi tänase näite.
    Olin oma 8 kuuse piigaga välja minemas. Beebikott kenasti kokku pakitud, laps riides ja ise parasjagu jopet selga tõmbamas kui plika otsustas seljakoti põrandale maha lükata. Ilmselgelt see piimapulbri pakk mis seal sees oli, läks lahti ja kogu mu kotisisu oli mõnusalt pulbrit täis. Sealhulgas telefoni ja rahakoti kõikvõimalikud augud. Üldse ei aja ju nutma.
    Riidest lahti, kotti puhastama, asju puhastama.. laps samal ajal juba röögib sest tema on riides ja ootab kuna ära õue saab.
    Mina panin aga nutumere maha, sest see tundus sel momendil nii kohutav. 🥺😭😂

    Muuseas need Gugguud on nii paganama armsad. Kui vaid oma rahakott taluks, ostaks ka ühtteist sealt.😍

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:09

      Oeh, sellised päevad on the worst!!! :D Aga nutmine õnneks aitab, eks :D

  • Reply Getter 18. veebruar 2020 at 17:46

    Nii nunnu kollane kolmik :P

    • Reply Mallu 18. veebruar 2020 at 18:09

      Jaaa!