Uncategorized @et

miks see koduõpe nii hardcore olema peab?

25. märts 2020

Ma palun kohe ette vabandust, sest mul ei ole ju endal kooliealisi lapsi ja ega ma kursis ei ole, mismoodi ja kuidas see koduõpe päriselt töötab, aga nii palju, kui ma olen selle kohta lugenud ja kuulnud, siis tundub mulle, et asi on lastele, vanematele ja õpetajatele üli stressirikas? Just eile lugesin kuskilt kommentaari, kus ema kirjeldas et VIIENDA KLASSI LAPS õppis nonstop üheksast hommikul kella seitsmeni õhtul. Ja et peres sellised pinged selle pärast, sest laps ka tahaks ju kodus puhata ja olla ja mitte stressama saja erineva aine kodutöö üle.

Seega minu küsimus on, et eee.. miks seda üldse niiväga vaja on? Palun vabandage mind, kui mu küsimus liiga loll on, mul tihtipeale juhtub kogemata seda, et ma teen mingi hullu teema ja postituse ja siis esimene kommnetaator ütleb, et: “Eee, selle pärast, et *sisesta adekvaatne seletus*” ja ma olen nagu… aaaa…

Igatahes veetsin ma nüüd oma elust sada aastat otsides ühte pilti, mis mulle eile FBis silma jäi. Seal kirjas oli mingisuguse riigiasutuse kiri lapsevanematele (see ei olnud Eestis obv, ma tahaks öelda UK, aga ma vb eksin?) ja seal oli umbes midagi sellist kirjas, et praegu on keerulised ja stressirikkad ajad nii teile, kui ka teie lastele. Et ärge võtke neid koduseid ülesandeid enda põhiprioriteedks, vaid proovige kõike teha omas tempos, rahulikult ja lõbusalt. Et kui megalt hullu paned, tekitab see raskel ajal veel lisapingeid, mis pole omakorda tervisele ja närvisüsteemile head.

Ja ma nõustun 100%. Praegu on märtsikuu, kool oleks nagunii paari kuu pärast selleks aastaks läbi saanud. Ja ma ei saa aru, mis vahet seal on väikestel lastel iga päev mega ülesandeid teha ja punnitada. Kodus ei ole enamikel sellest nagunii suuremat tolku ja nagu öeldud, tekitab mõttetut pinget. Ma vaatasin, et meil on isegi lasteaeda pandud üles mingid listid, et vot täna tehke seda ja homme seda ja siis saatke pildid, et mis tegite jne. Õnneks meil on see selles suhtes vabas vormis, et pole kohustuslik. Ja isegi kui ka oleks, siis ma saadaks pikalt. Nagu… kes mind saab käskida iga neljapäev lastega oravat maalima, kui me seda parasjagu ei taha. Ja ma kardan, et nii rebel olen ma ka, et kui mu lapsed käiksid praegu koolis ja ma näeksin, et seda e-õppe värki on neile vähekene palju, siis ma ütleks lihtsalt tuimalt, et jumala eest, ärge tehke siis nii palju, who cares?! Mind igatahes mitte.

SEDA ENAM, kui ma peaksin kodus kodukontorit tegema ja proovima pendelda töö, kodu, laste ja laste töö (kool) vahel. Ma arvan, et ma läheks hulluks. Ja ma tean, et on neid, kes saavad sellega mängeldes hakkama ja lapsed õpivad ise ja tahavad õppida ja vanematel kodus meha lihtne tööd teha ja toad on korras ja eile ei osanud vaba ajaga lausa enam midagi teha, et tegid pelleris kapitaalremondi, samal ajal kui lapsed napoleoni torti tegid, jaaajaaa! Aga ENAMIK, mulle tundub, ikkagi virelelevad selle uue süsteemi käes ja ma küsingi, et miks peab?

Ma saan aru, et suuuremad lapsed, ala põhikooli lõpp ja keskkool jne, need saavad juba ise hakkama ja las pusserdavad. Aga väiksemad lapsed? Nagu… mul pole õrna aimugi, mida ma õppisin viienda klassi loodusõpetuse tundides aasta viimasel kolmel kuul. NEVER ei tea ja ilmselt never pole seda infot vaja. Kui on, googeldan. Ma mäletan häguselt sõna pythagorase teoreem ja et see on kuidagi seotud nurkadega, aga edasi?

Ma ausalt ei uhkusta praegu sellega, et ma nii loll olen, aga ma ausalt väga paljudes asjades olen ka. Mul on mingi imelik mälu, mis suudab viie peale kontrolltöö ära teha ja see sekund, kui töö tehtud, unustab selle info igaveseks. Üks hull sõbranna hakkas mu blogi ALGUSEST peale lugema ja tõi välja, et ma olin ühes kontrolltöös vastanud küsimusele, et milline oli Eesti lipp enne sinimustvalget sõnaga “kandiline”. Et jah, ma ei ole ise kirkaim kriit karbis olnud, ega hakka ka olema, aga mitte sellest ma hetkel juttu ei tee 😂

Mul sõbranna pakkus, et see on selle pärast, et õppekava tuleb ju täita ja blabla, aga see ongi mu küss, et sellises olukorras, milles meie riik pole KUNAGI ENNE OLNUD, et kas siis ei võiks ka veits tagasi tõmmata ja seda aega veidi lihtsamaks teha? Olukorras, kus ülipaljud kaotavad töö, elavad suures mures, et mis saab tööga, elukohaga, rahaga, SÖÖGIGA. Et sellises olukorras pannakse sulle lisapinge, et ole nüüd full on kooliõpetaja ka. Ja ma ei väida siin, seda, et iu fuh, ma ei taha ega suuda oma last viit sekundit ka õpetada, vaid lihtsalt MULLE TUNDUB, et see koormus on maru suur. Kui ma eksin, siis ma vabandan ja võtan oma sõnad tagasi 🤷‍♀️

Tõestusmaterjal

Sõbranna arvas ka seda, et lasteaiaealiste harjutused on selle jaoks, et nad kõik päevad läbi ekraani ei passiks, et vanemad midagigi nendega koos teeks ja okei, sellest ma saan veel aru, et paljud võib-olla ei ole harjunud kodus midagi meisterdama ja värki, et okei, seda ma mõistan. Üles pildistamine ja tõestamine tundub siiski veidi üle võlli, aga võib-olla ma ise võtan seda kui kontrollina, et ehk pannakse neid üles, et teised saaksid ka vaadata, et mis teised lapsed tegid jne, et vb ma olen hetkel vähe dramaatilne, haha.

Ja no otseloomulikult ma siin mõtisklen ja vingun niisama, sest lahendusi, kui selliseid, mul ei ole. Et ma ei tea, mis klassist alates ma ütlesin, et nii, teie tehke nii palju ja teie tehke naa palju. Aga ma teoreetilselt ütlen, et ma arvan, et kui mul oleks praegu algklassilapsed, siis ma paluksin neil ära teha nii palju, kui häda pärast vaja ja saagu siis oma nirused kolmed viimasel veerandil, et nagu keda huvitab? Või miks see nii oluline on, et keegi sunnib oma lapsi 9-19 KÜMME TUNDI, ninast veri väljas muudki õppima?!  Kas need hinded on nii olulised?

Rõhutan veelkord, et ega ma tõde ei kuuluta ja tahaks teie arvamusi ka kuulda, et mis teie sellest koduõppest arvate? Erti huvitav oleks kuulda lapsevanemate muljed, et kas on palju teha, kui palju see päriselt vaeva võtab ja kas võtate veidi lebomalt, või lasete ikka täiel rinnal?

(Kuna ma olen aru saanud, et mõnikord ma esitan oma arvamusi ja arutelusid sellises vormis, et vot mina arvan NII ja kui sina teed või arvad teisiti, oled jobu, siis ma rõhutan ära, et ei ma ei arva, et need on jobud, kes lastega kõik kodused tööd ära teevad 😂)

Lõpetuseks teile kolm pilti, mis mind naerma ajavad. Ehk on süüdi selles mu puudulik intelligents, aga no mis teha, aga Lende pilk ON nagu sellel paganama koeral 😂


Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

149 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Kristi 28. märts 2020 at 12:42

    Praegu saan hurraatada ses mõttes, et mul laps alles esimeses klassis. Koolist tuleb õppimist täiesti hoomatavas koguses ja siiani on ühe päeva õppimisele läinud kõige rohkem 2 tundi. Ja isegi kahene ja kolmekuune seal kõrval täiesti tehtav. Muidugi, praegu mees ka kodus ja tegeleb jne. Kui peaksin üksi olema, oleks juba keerulisem. Kui koolis käiksid mitu last, oleks juba keerulisem. Praeguses olukorras ainus keeruline asi see, et oleme perega maal, kus pole arvutit. See, mida netist peab vaatama, peame vaatama telefonist, mis iseenesest juba niru variant aga lisaks on siin ka ülikehv internet. Aga üldiselt leian, et vajadusel võiksin kodus õpetaja olla ka pikemaajaliselt(loodan, et see praeguse olukorra põhjustaja siiski pigem lühemalt elu halvab, kui pikemalt)

    • Reply Mallu 28. märts 2020 at 14:41

      Hea, et sul lihtsalt läinud on!

      • Reply Väsinud ema 29. märts 2020 at 06:22

        Mul on kodus kaks koolilast. 1 klass ja 5 klass. Lisaks kolm lasteaialast. Kolmapäeval tõstsin käed ja andsin alla. 5nda oma käib ja küsib vahel seda ja teist. Aga see esimene klass.. Mul kulub pool päeva tema õppimisele. Tehke seda ja tehke teist. Ma ei kujuta ette, mismoodi need lapsed õpivad, kes päris üksi on kodus. Kõik asjad on loe, aruta, leia lahendus. Mõni ülesanne võiks isegi päris tore olla, kui ei pressiks kell tagumikku. Pidime tegema raamatu -väikese. Mõtle lugu, pane kirja, joonista pildid, pane kokku, kanista kaas. Saime hädaga valmis. Ja uus hommik algas – tee sokinukk ja siis mõtle teater ja siis mängi teater perega läbi. Ma lõin arvuti kinni! Muusika õpetaja saadab linke, laula seda , laula teist. Tantsutenni õpetaja saadab – tantsi nii, tee sooja nii. Kehalise kasvatuse õpetaja eeldab, et oma endomondoga iga päev kilomeetreid loed. Pildista, filmi, pildista, saada. Ma enam ei jaksa. Ja siis loed, oo nüüd näete kui raske on õpetajal. Mida? Kas õpetaja käib tunnis oma kolme lapsega? Keedab suppi tunni ajal? Üritab hallata mitut erinevat klassi samaaegselt. Õpetada ainet, mida ta ise pole kunagi õppinud. ( vene keel) Paneb pesu kuivama ja kokku ja kappi. Pühib vahepeal laua alt küpsisepuru kokku? Lisaks on meil lastevanemate grupp, kus kõik jagavad siis päeva toimetustest pilte. Lapsed käivad isaga kalal, fileerivad kala ise, valmistavad sellest kogu perele maitsva õhtusöögi, koovad vanaemale kampsuni, küpsetavad prantsuse shokolaadikoogi naaabritädidele, ehitavad mängumaja iseendale, jnejne. Ning kõik on õpitud, ja tehti ka lisaülesandeid. Tõesti jah? Minge p****!!

        • Reply Mallu 29. märts 2020 at 10:13

          No reaalsuses, ega sa ei peagi jõudma ja oskama, see ei ole tavaolukord.

  • Reply Kristi 27. märts 2020 at 07:09

    Ma arvan ka, et ei juhtu nende laste elus miskit, kui paar nad kuud vähem täismahus haridust saavad. Enamasti tulevad teemad mõne aasta möödudes uuesti ja saab see fotosüntees vms siis korraga veidi keerulisemalt õpitud. Ja kui ei tule, siis tõesti, meil on interneti ajastu ning miskit ei ole lahti, kui inimene ei tea peast, mis aastal lõppes II maailmasõda vms, sest paar kiiret näpuliigutust ning info on ekraanil.
    AGA samas olen ma mõõduka koduõppe poolt, sest kui neil noortel üldse mingit kohustust või eesmärgistatud tegevust ei oleks, siis nad hakkaksid tõenäoliselt tegevust otsima arvutimängudest või kooshängimisest vms. Aga see koduõpe peaks olema huvitavamapoolne, mitte nii, et loe õpikust 4 lk ja täida töövihikust 2 lk. Õpsid saavad ka virtuaalselt pea kokku panna ja osad teemad koos käsitleda.
    Lasteaia koduste ülesannete suhtes arvan, et need on lihtsalt selleks antud, et anda vanematele inspiratsiooni ning ülespildistamine ja saatmine on selleks, et saaks oma tööd presenteerida ja teiste omasid vaadata.
    Ma olen rahul, et mul on kodus üks imik ja üks lasteaialaps ning mul pole vaja selle eriolukorra lõpus mitte kellelegi ette näidata, mis me vahepeal saavutanud oleme vaid saame elada omas rütmis ja käia oma hoovis mänguväljakul mängimas ja oma maja kõrval metsas (see on praegu vist jõhker luksus!)
    Elame veel!

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 10:08

      Ma nõustun sinuga 100% :D

  • Reply Dagne 26. märts 2020 at 23:19

    Olen õpetaja ja tahan ühe aspekti veel lisaks välja tuua – teismelistele tuleb minu meelest tegevust anda, et neil oleks vähem kiusatust kodunt välja kippuda karantiiniajal ja muid lollusi teha.

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:38

      Jah, tegevust muidugi, aga kuhu maani :D

    • Reply Kaisa 28. märts 2020 at 14:13

      Mina jällegi leian, et koduõpe on vajalik. Niikuinii õue mängima ei tohi minna, ekraani taga tuima näoga passimine pole ei hariv ega tervislik, las siis arendavad oskusi, mis kooisd oleks niikuinii tehtud. Jah, võib tunduda, et palju ja korraga, aga minu laps teeb samu asju, mis koolis oleks teinud. Selle asemel, et istuda koolipingis, teeb rahulikult oma kunstiasju kodus-pajukiisud plastiliinist ja paberist volditud tiigrid. Samamoodi saame tehtud matemaatika, kirjatehnika, isegi laulud laulab ilusti ette. Ma ei arva, et on halb, et lapsed end ikka arendavad. Ja kui vanemad tõesti kodus peavad olema, siis saavad nad ka ehk paremini aru, mida laps õpib. Ja taasavastavad ka äkki enda kadunud oskusi-miks mitte ka ise mõned pajukiisud voolida või tuletada meelde, kuidas see korralik g täht ikka kirjatehnikas käis. Lisaks saab meie pere olukorraga hakkama, kuigi mina käin tööl edasi. Siis kuidas kodus olevatel vanematel äkki palju stressi tekkinud on?

      • Reply Mallu 28. märts 2020 at 14:41

        Ma ei arvagi, et ei tohiks üldse midagi olla ja ei absulll arendada ei või :)

  • Reply Üheteistkümnendik 26. märts 2020 at 21:51

    Ise käin üheteistkümnendas klassis ja võin öelda, et koormus on minu puhul tunduvalt väiksem. Õpetajad on väga chillid ja ütlevad ikka, et kirjuta, helista, joonista kui küsimusi on. Seda olen ka vajadusel teinud. Reaalainetega on loomulikult raskem (eriti mata, kuna kursuse lõpp on tulemas), aga saab hakkama. Keeletunde (eriti rootsi keel) igatsen samuti, kuna selle koha peal tekib paratamatult täpsemaid küsimusi, mida googlest kahjuks ei leia. Muidu on kõik jumala ladna.
    Vend käib mul seitsmendas (teises kooli) ja ka tema tundub omaga hakkama saavat. Ei oska öelda, kas asi on selles, et oleme selliste kohusetundlikena üles kasvatatud või milles, aga meil on kõik okei ja ootame viiruse taandumist, et taas kooliaasta lõppu (kursute lõppebja uueimistöö kaitsmist) “nautida”.
    Ühesõnaga, nõustun sinuga, et suurematel lastel on see distantsõpe väheke leebem. Aga samas haridust ei saa viiruse pärast seisma panna- kui trükitähti ei õpeta õpetaja, siis peab lapsevanem selle oma kohustuseks võtma (neid on paraku elus vaja).
    Päikest!

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:39

      No jõudu sulle koolitöödes!

  • Reply HL 26. märts 2020 at 11:34

    Meil on tempo paras, tegemist maakooliga. Viiendikul on õppimist piisavalt, et iga päev 5-6 tundi teha, esimese klassi põnniga on rahulikum, tv ja lugemikust pluss mõned muud ained aeg-ajalt. Tal on vaba aega seetõttu ka rohkem. viiendik vajab vahepeal abi, aga üldiselt õpetab see seis teda ise vastutma ja mõtlema ja ülesandeid lahendama.
    Ma olen aru saanud, et osades linnakoolides on tempo taga, aga no olgem ausad, palju neist on ka nn eliitkoolid, kuhu vanemad väga oma lapsi tahtsid panna (parema hariduse eesmärgil) ja seal ongi loomulik, et surve on teine. Praeguse tempoga ma lastele järeleandmisi ei tee, v.a väiksema lauluharjutused. No ma ei saaks teda elus laulma kodus, seega las olla, sellest ei juhtu ka midagi.
    Lisaks, kui ikka on väga hull, siis tasub koolile kirjutada ka viisakas märgukiri. Kui teisi on ka, kelle jaoks tempo hull on, siis vast kool reageerib ja tõmmatakse tempot veidi maha.

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:56

      Ei tea jah, ma usun, et on leebemaid linnakoole ikka ka :)

  • Reply Kadri 26. märts 2020 at 00:32

    Olen samuti lugenud neid kurtmisi ja arvan, et see sõltub koolist ja õpetajatest. Programmid on ju sõltumata samast keskkonnast (e-kool) erinevad. Mul käib laps viiendas ja üldiselt saab koduõppega kenasti hakkama, usun, et saaks ka väiksemas klassis, sest meil on suurema mahuga ülesanded jaotatud pikema ajaperioodi peale. St mingi ajalooprojekt / kunstiprojekt ikkagi 2-3 päeva tähtaega, selle aja jooksul ikka saad ju lapse koostööd tegema.
    Palju hullem on mu enda e-õpe hetkel, õpetajad annavad “päevatööd” kahe päeva jagu ja siis küsivad, et miks te maha jääte tempoga. :D

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 10:24

      Huh :D keeruline värk

  • Reply Sandra 25. märts 2020 at 23:31

    Mul käib tütar 5ndas klassis . Siiani tegi ta iseseisvalt ja täna vaatasin et stuudiumis näitab mitut tegemata tööd . Lõpuks istusin kõrvale ja hakkasin näpuga järge ajama.
    Esiteks on see süsteem debiilne. Segamini on tehtud ja tegemata tööd. Päris keeruline oli aru saada, mis vajab tegemist sest kuskil ei ole tagasisidet tehtud tööde kohta.
    Võtsime ette ainult tänase päeva kodused tööd ja nende lahendamine võttis aega üle 3h . Reaalselt 3×60min
    Ma saan aru , et koolis on ka pikad päevad, aga seal on lisaks õppimisele selgitustööd ja tegemisi .. aga me õppisime 3h ja veidi peale stabiilselt ülesandeid lahendades.
    Ka on süsteem veidi keeruline seetõttu, et osad materjalid on ühes keskkonnas, osad materjalid teises keskkonnas ja kolmandaks tuleb veel lahendada tv + vihik, need üles pildistada , laadida ja saata .. jah kuigi see ei ole midagi keerulist .. aga siiski.
    Täna ta näiteks lausa ütles, et tahaks juba kooli tagasi minna . Sest talle ei meeldi arvutiga pidevalt tööd teha ja talle meeldiks rohkem klassiruumis arutlemine ning seal keskkonnas töötamine.

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 10:25

      Ma usun, et kodus ikka keerulisem, kui kodus jah!

  • Reply P 25. märts 2020 at 22:37

    Mul on teise klassi laps. Tema koduõpe on täiesti mõistlik. Ei ole liiga palju teha. Ta saab enamasti ilusti ise hakkama. Kord nädalas on veebis klassijuhataja tund, kus nad saavad siis oma asju arutada ja kûsida ja raamatuid esitada jne.
    Keskmine laps on koolirûhmas, talle antakse ka nãdala kaupa ülesandeid. Neid võtan pigem lebolt. Nopin sealt harjutusi ja meisterdamisideid, mis mulle endale toredad tunduvad. Aga mingit kohustust talle küll pannud ei ole, et ta nüûd kõik sealt ära lahendama peaks.
    Muidu oleks kuidagi stress talle, kui ta jàrsku kodus hullult õppima peaks

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:54

      Seda küll :)

  • Reply Kadi 25. märts 2020 at 22:07

    Ma õpin küll kaugõppes, kooli kaks päeva nädalas, ülejäänud päevad nädalast olin üldiselt tööl. Hetkel on olukord selline, et tööl käia ei saa ja õppida antakse nii palju, et igapäevaselt pean mingeid ülesandeid lahendama. Natuke on keeruline ning tahaks rohkem puhata ja olla, aga elab üle. Loodan, et eriolukord möödub kiirelt :)

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 22:32

      Oi, mina loodan ka ja ma ei pea midagi õppima :D

  • Reply Evalyna 25. märts 2020 at 19:56

    Ma ei ütle et lihtne on aga miskit ülikeerulist ka ei ole. Lapsed siis 3,7 ja 9 klass. Palju raskem on mul oma klientidega ( töötan erivajadustega inimestega). Ja nende lastega

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 10:27

      Oi, seda nagunii. Aga tubli oled!

  • Reply Carmen 25. märts 2020 at 19:42

    Tahaksin tähelepani juhtida ka sellele, et õpetajad näevad nt e-koolis ainult oma ainealaseid asju, Seega ükski aineõpetaja ei näe, mida keegi teine juba koduseks tööks on andnud, mistõttu võibki juhtuda, et ühe päeva peale kuhjub mitu mahukat ülesannet :) Seega pigem, kui on tunne, et on tõesti palju õppida, siis rääkida sellest õpetaja(te)ga, et mahtu vähendada/saada ajapikendust jne.
    Vaevalt, et leidub õpetajaid, kes meelega nn karistuseks mega palju ülesandeid annavad (ülesannete mõtlemine, kontrollimine jne on ju neile endale ka lisatöö). Tuleb mõista ka seda, et õpetajatel on omakorda surve kooli poolt – kui kool on otsustanud, et distantsõppe puhul jätkub tavapärane õppimine, siis ei saa õpetaja üksi teisiti otsustada.

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:56

      Hea tähelepanek!

    • Reply Katupatu 27. märts 2020 at 03:43

      Meie õpetaja saab 😀 ta vana kavalpea paneb salaja kodused ülesanded ka iseseisva töö vahele. Ja õppekoormus on mega. Just said lapsed selgeks (3 klass), et kuidas ekoolist fail laadida, täita ja tagasi saata. Siis tuli õpetaja ideelne, et ta ei usalda lapsi ja arvab, et lapsevanemad teevad tööd ära 😀 uus reegel – prindi töö välja, täida käsitsi, pildista ja lae ekooli faili ülesse. Juhhuu!!! Üks lapsevanem tegi nslja, et kes selle paberikulu kinni maksab, kui õpetaja lendas peale, et küsigu pere koolilt paberitoetust. Pigem õpetaja mõnitas. Kuna tegemist oli perega, kes on väga heal järjel. Pereema huumor on irooniline ja õpetaja ei saa aru.
      Õpetaja soovitas ka lapsevanematel pöörduda psühholoogi poole, kui nad iseendaga hakkama ei saa 😂 mõnus nõiamoor meil seal koolis. Tagasiside oli eelmine nädal koolile, et õpetaja annab liiga palju õppetükke ja ei ole alati kättesaadav. Ossapoissi, kus saime sõimata, kui õpetaja sellest kuulis 😂 nüüd maksab veel enam kätte

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 10:09

        Tundub nii ebaloogiline, et miks õpetaja peaks tahtma lapsi nn meelega kiusata?

      • Reply Anu 27. märts 2020 at 21:11

        Kas igaühel peaks kodus printer olema? Meil küll pole.

        • Reply Mallu 27. märts 2020 at 21:19

          Meil on, aga tinti pole :D

  • Reply Mari 25. märts 2020 at 19:32

    ❤️

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:56

      :)

  • Reply Sirly 25. märts 2020 at 19:03

    Ma olrn see õnnelik vanem, kellel on supertubli 5kl laps ja ma näen meetriseid tekste koduste töödega , mis ta imekombel 2-3h ära teeb. Aitan kui küsib. Minu hinnang- õppemaht on ebareaalne, ma 5kl vist ei lõpetaks nii.
    Lasteaialastega teen oma äranägemise järgi. Mingeid pilte kuhugi ei saadaks, isegi kui tahavad 😁

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:57

      HAha, no siis sul suuremaga lihtne vähemalt :D

  • Reply Ülle M 25. märts 2020 at 18:28

    ..ma esimese klassi lapselapsega koduõppes, kuna ema tuleb õhtul 7 või 8..ja esimene nädal küll tundus, et annan otsad. laps sai esmaspäeval oma esimese arvuti ka, nii et sellega pidi natuke harjuma, isegi muusikas antakase 2 ülessannet nädalas..kehaline on jälle hästi lahendatud- põhiline on liikumine looduses ja seal erinevate ülessannete täitmine..näis kuidas edasi..aga jõudu kõigile, nii lastele kui vanematele!

    • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:58

      Aga see nädal lihtsam?

      • Reply Ülle M 27. märts 2020 at 12:40

        ..jah, väike rutiin kujunenud- jõuan supiga kohale, sööme, jalutame ja hakkame õppimsega pihta..kui seda muusikat vaid ei oleks, see kord vaja rütme ja takte ja mida kõike määrata!:D

  • Reply Efka 25. märts 2020 at 17:40

    ma vastaks su küsimusele selle koduõppe kohta…see on kohutav…minu seitsmene ei oska õieti lugedagi neid kirjatähti sest ta käib esimeses alles ja ei saanud neid selgeks…niiet tema ei õpi midagi kodus üksi olles…aga õppida on meeletult palju…kõik see info, mida õpetaja annaks näiteks eesti keele tunnis, tuleb nüüd lapsel üksi kodus õppida…

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:00

      Sina oled tööl?

  • Reply Säraküünal 25. märts 2020 at 17:26

    Mulle tundub, et see koduõppe koormus on kooliti ja eri õpetajatel väga erinev loodud.
    Meil kodus 4 last, 2 neist koolis ning õppimine pole kunagi nii nobedalt läinud. Lapsed ise on väga hakkajad ja neile meeldib, et kõigi esitatud tööde eest saab kiita ja õpetajalt isikliku kommentaari. Nüüd lastel silmad säravad ja ütlevad, et nii hea tuju ja tunne on iga päev õppida, sest rohke tagasiside tekitab lausa sõltuvust.
    Õppimisel( teksti mõistmisel) on lapsed abi vajanud vaid loetud korrad minu töö on pigem luua lihtsalt õhtuti nö kindlustunnet ja vaatan üle, kas kõigil said kõik tööd esitatud. Meie perele täitsa meeldib , vanem (põhikooli) laps isegi naljatas, et kodus poole parem õppida kui koolis. Koolis pidavat pooled tunnid kaotsis olema, sest õpetajad püüavad klassis korda luua, et saaks üldse tööd teha.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:00

      Jaa, eks see ka arusaadav.

  • Reply Signe 25. märts 2020 at 17:03

    Mul on õde matemaaikaõpetaja põhikoolil ja tema tööpäev algab seoses e-õppega kell kaheksa hommikul ja lõpeb kell 11 õhtul, kui ta viimastele õpilastele tagasisidet saadab. Õpetajatele on ikka ka MASSIIVNE koormus peale pandud ja ette antud kõik asjad, mis nad peavad ära jõudma teha.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:00

      JAaa, see on rämeee

  • Reply a 25. märts 2020 at 16:22

    Ükskord nad ju lähevad kooli tagasi ja vaadates, mis mujal toimub siis ei juhtu see enne järgmist sügist. Aga selle aasta materjale ei saa ju hakata järgmine sügis uuesti läbi võtma, seega peavad nad praegu kõik uue ise selgeks saama. Saan aru. Hindeid meil ei panda, õpetajad tahavad lihtsalt näha, kas töö tehtud või mitte, sellest tulenevalt on, kas arvestatud või mitte arvestatud. Sellest saan aru kui see toimub vajalikes ainetes. Aga kekas, kunstis ja käsitöös võiks nagu õpetajad oma liistude juurde jääda, mitte mingeid referaate Jumal teab mille kohta oodata. Ilmad on ilusad ma läheks jalutaks lastega metsas igapäev ja saadaks kekaõpsile screeni endomondost. Heegeldaks või õmbleks tüdrukuga midagi.
    Ja niipalju stressi ei valmistagi mitte õppimine vaid hoopis see, et väiksem tahab ju suurtega mängida kui nad kodus on ja siis kisab ja kräunub seal lastetoa uksetaga need mitu tundi kui “kool” käib. See ajab hulluks küll veits.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:01

      No jah, ma saan aru küll :)

  • Reply Mirru 25. märts 2020 at 15:48

    Ma kooli osas sõna ei oska võtta, pole kooliealist last, küll aga on mul lasteaialaps, kes ka koos minuga kodune. Minu arust just vahva, lasteaiaõpetaja viitsib välja mõelda tegevusi, mida lapsed koos vanematega kodus meisterdada võiksid. Igaühe enda asi siis kas teeb seda sama koos lapsega või mõtlevad midagi muud välja ja saadavad tehtud tööst pildi. Võikski olla igaühe oma asi kas teeb seda või mitte. 🙂 Paljud vanemad ilmselt ei meisterda oma lastega ja vb polegi ideid mida nendega teha, siis ongi hea kui keegi neile mõne idee koos juhisega annab. See minu tagasihoidlik arvamus 😀

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:02

      Jaa, kui ideid pole siis muidugi :) Mul miljon last, kõik asjad juba… teada :D

  • Reply Kaia 25. märts 2020 at 15:44

    Minul on 2.klassis käiv laps, üks lasteaia laps ja siis kaksikud 1 aastased.
    Kuna mees teeb üksi tööd, siis käib ka tööl edasi. Olen 4 lapsega üksi päevad läbi.
    Ja ausaalt, ma tunnistasin õpetajale ka, et ma ei suuda lapsega kõike seda õppimist teha, mida nemad tahavd, seda enam et päris palju on just õueõpe..
    4 lapsega õueõpet teha on päris hull minu jaoks.
    Ja kuna enamus aeg läheb mul ikkagi kaksikute peale, koolitööd saame teha siis kui kaksikud magavad.
    Ehk siis lõuna ajal ja õhtul.
    Lapsele on hästi väsitav, eriti õhtuti õppimine.
    Olengi teinud nii, et kuu enam ei jõua, siis jätkame järgmisel päeval ja kahjuks jääb siis osad asjad nv peale ka.
    Ja noh, ma ei ole iial arvanud, et ma loll olen aga koos lapsega õppides, tunnen küll et olen.
    Eks see olukord ole kõigile raske ja peab hakkama saama.
    Aga seda ma ütlen, et õpetaja palga peaks küll lapsevanemad endale saama 😜

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:02

      No õpetajad teevad ka räääiget tööd ju.

  • Reply S 25. märts 2020 at 15:35

    Minu arust veel jaburam on see, et mu nooremal õel antakse tantsu trennis ka koduseid ülesandeid ja mitte selliseid et tee koreograafia ja filmi klipp, vaid kirjuta referaat, ja seda igas tantsu liigis, mida on neil vist kolm või neli. Et siis veel ekstra kodutööd. Minu õde õpib küll pikad päevad ja veidi kahju teisest.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:02

      See on küll mega lamp!

  • Reply Viki 25. märts 2020 at 14:42

    Mu 2 klassi väiksel õel on küll palju õppida jah, enamus aega õpib kodus. Aga 7nda klassi vennal ja 8nda klassi õel on vähem õppida. Vend ütles, et haigelt kerge on kodus õppida. Õde ütles, et füüsikat ja matet on raske teha ilma õpetajata. Ega vanemad ka ju enam ei mäleta neid aineid. Enamus aega pidi igav olema kodus ikkagi, niiet vat ei teagi 😀

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:02

      Ma ka e mäletaks midagi vist :D

  • Reply Lii 25. märts 2020 at 13:21

    Kas sul laste teraapiad toimuvad selle karantiini aeg? Mul saab ka laps logopeedilist abi ning karantiini aeg teeme kodus ise harjutusi ja nn õppetegevust selles osas.
    Olen aru saanud, et sul ka laps/lapsed käivad ja sAvad abi. Kui iga päev nendega peaksid harjutama ja õpetama, saaksid aru kas ja kui keeruline diatantsõpe on.
    Lisaks on koolilaps, kes vajab väga palju juhendamist ja abi, et üldse oma asjadega alustaks ja teeks.
    Keeruline on ja ajamahukas, enda “tass” on täitmata ja mitte kui midagi teha polegi, tuleb hakkama saada.
    Kui lisada veel kogu kompotti väikelaps ja kodukontor, siis jah… ei jõua ära oodata, millal see karantiini aeg läbi lõpuks saab.
    Jõudu kõigile!

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 13:24

      Ei, karantiini ajal teraapiad ei toimu, aga no meil pole ka asi nii hull, et oleks ilmtingimata vaja. Mul on mingid baasteadmised, mida ja kuidas nad teraapias mängivad ja mida teevad seal, teeme lihtsalt neid ka ise kodus. St oleme teinud kogu aeg, mitte vaid nüüd.

      • Reply Krista 25. märts 2020 at 19:28

        Mu poeg käib 2.klassis, ta ei ole just teravaim pliiats ja vajab õppimisel peaaegu alati abi. Esimene distantsõppenädal oli KOHUTAV! See õppekoormus oli meeletu ja kuna mina olen üks neist, kes ei saa töölt koju jääda, sest tööandja pole nõus seda kinni maksma, kui ma kodus istun, siis ongi minu tööpäevad põhimõtteliselt hommikust hilisõhtuni välja. Last on ka see päris palju mõjutanud, et korraga nii palju asju peab tegema. Närvilisus, stress, tüdimus. Oeh.. Ma ei jõua ära oodata, millal see õudus mööda saab!😞

        • Reply Mallu 26. märts 2020 at 23:57

          Äkki ajaga läheb kergemaks? :(

  • Reply K. 25. märts 2020 at 13:20

    Inimeste (nii laste kui nähtavasti ka paljude lapsevanemate) probleem on selles, et seda praegust kriisi võetakse kui puhkust. Aga see ei ole ju puhkus. Täiskasvanud inimene ei ütle praegu oma tööandjale, et kuule kriis ja stress ja…et ma täna ei tee kogu tööd, et vaatan palju tuleb. Miks peaks siis see laste distantsõpe kuidagi erinema sellest, mis nad muidu teevad. Lihtsalt see 8st 15ni ehk koolis tehtav ei ole varasemalt lapsevanemale nähtav olnud, ja nüüd tundubki, et appi mu laps õpib 9-17ni. Tegelikus elus on ju nii, et oled 8-15 koolis, siis vb trennis ja tuled koju ja õpid ka mõned tunnid. Ilmselt võtavad kodus õppimised rohkem aega ka seetõttu, et on aega unistada/süüa/pikutada/tv-d vaadata. Koolis olles keskendud ja teed.
    Ma jällegi ei saa aru lastevanematest, kes on sellised yolo tüüpi. Miks sa tahad õpetada oma lastele tulevikuks seda, et pingutama ei pea ja kui ei viitsi, siis ära tee.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 13:27

      AAAH! Kirjutasin just megapika kommmentaari ja see kadus… fffcckkkk! Igatahes, nüüd lühemalt: ma nõustun sinuga ja nüüd on kommentaaridest ka näha, et siiski on palju ka neid, kes saavad kenasti hakkama ja neil pole probleeme. Sellisel juhul ei olegi ju vaja lapsele öelda, et ah, pohh, kui ei taha, ära tee. Ma räägin praegu olukorrast, kus ma saaksin aru, et 10 tundi päevas (mis mõne jaoks reaalsus) on mulle palju ja ma ütlesingi tuimalt, et vot, tee või tina, aga nii hulllu ma ei pane.

    • Reply Pille 25. märts 2020 at 14:49

      Tegelikus elus on nii, et õpetaja veab tundi, olenevalt ainest on suur osa tunnist vb lihtsalt teooria, mida õpilased kuulavad ja võibolla ka kirjutavad. Koolis on seda lihtne teha, sest õpetaja esiteks räägib vb kontsenreeritud infot, tal on ammuilma see õppekava ja teema tuttav ning ettevalmistatud. Lapsed saavad oma 45 minutiga end tunnist kas niisama läbi veetud või kes ikka reaalselt istub, keskendub, mõtleb kaasa, õpib, sel on tund nö päriselt asja ette läinud. Koduõppega on aga nüüd nii, et ei ole kedagi, kes eest veab, suunab, kellelt kohe küsida saab jms. Laps ja/või lapsevanem peab ise hakkama alles laiemat infot töötlema, eristama sellest olulisema jms. Pluss kodune keskkond nii suures mahus õppimiseks ei pruugi enamuse jaoks olla nii tõhus kui spetsiaalne keskkond (klassiruum). Kel rohkem kogemusi kodukontoriga teavad isegi, kuidas kodus hakkab sada muud tegurit segama. Töö juures seda probleemi ju ei oleks ja saaks paremini keskenduda. Niiet need plussid ja miinused nüüd tulevadki korraga välja. Ja noh, lapsevanem ei ole õppinud pedagoog, et terve päeva tunde täismahus suudaks ette antud ajaga läbi viia.. Nii need õpitunnid venivadki.

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:02

        Jep, ma nõustun!

    • Reply Anu 27. märts 2020 at 21:59

      Probleem seisneb selles, et kõin lapsed ei ole valmis iseseisvalt õppima. Olen 8-17 tööl, tulen koju, teen kähku söögi valmis ja siis hakkan kolme lapsega õppima, kellel on juhemdamist/õpetamist vaja, kellel vaja üle kontrollida, pilte teha ja õpetajatele saata, kellele tuleb meelde tuletada et ta üldse õppima pidi jne. Julgelt kolm tundi läheb küll ära. Paar korda olengi ausalt lihtsalt ise lüngad täitnud ja töö esitanud, et lõpuks magama saaks. Paljud tööd ei jõua õpetajale kohale, mis iganes põhjusel, ärge minult küsige ja siis tuleb vaatama hakata kas jäi tegemata või lihtsalt uuesti saata ja milline ülesanne üldse saatmata jäi. Kodu näeb välja nagu lahinguväli, sest kogu selle õppimistralli kõrvalt pole enam koristamisekski aega. Ühel lapsel pea nädal juba muusika töö esitamata, sest ei mina ega mees lihtsalt ei oska seda. Võtaks lebolt ja jätaks lihtsalt tegemata osad asjad, aga siis on kohe ekoolis küsimärgid üleval. Lisaks eeldatakse, et igaühel on kodus kohe igale lapsele terve kontor võtta, meil on kolme lapse peale üks läpakas ja üks nutitelefon.

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 23:54

        See küll tundub MEGA koormav :/

  • Reply pohl 25. märts 2020 at 12:22

    Minul kolm last , kellest kaks on algkoolis. Vaadates nende õppemahtu poleks ehk asi nii hullgi , aga kui sul on vaja kõiki aidata ja seletada, siis ajab ikka juhtme kokku küll. Üksikvanemana ei ole kedagi, kes pool koormust kodusest elust enda kanda võtaks ning tänu sellele ärkamegi hommikul kell seitse, hakkame õppima, lõunaks või veidi peale seda on tehtud ning siis kiired kodused toimetused ja tööle.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:05

      uuh,jõudu sulle!

  • Reply Kerli 25. märts 2020 at 12:17

    Minu laps käib 2. Klassis. Meil on (õnneks) väga hea klassijuhataja, väga mõistev ja alati valmis aitama, kui vaja. Seega meie koduste ülesannete all ei äga, saame kõik tehtud ja kui midagi ka tegemata jääb, siis õpetaja sellest numbrit ei tee. :)
    Kuid mu sõbranna lapsed on 5. Ja 6. Klassis ja tema ütles et see maht on tõeliselt meeletu. Alustavadki hommikul pihta ja õhtuni välja.
    Minu arvates sõltub seega ka väga palju õpetajast, kas ja kui palju antakse õppida ning kui mõistev on õpetaja.
    Samas on vanematele see õpetaja töö tegemine ikka väga suur väljakute. Tuleb lisaks enda tööle veel teha lisatööd lapsega.
    Lisan siia veel selle, et nii mõnedki koolid nõuavad, et lapsed teeksid ära oma ülesanded samal päeval kindlaks kellaajaks, mis on minu meelest absurd. Niigi on keeruline ja pingeline (eriti lastele) ja siis tehakse see olukord veel keerulisemaks.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:06

      Siis hästi :)

  • Reply A. 25. märts 2020 at 12:15

    Mina olen õpetaja ja tead, see ei ole meie isiklik otsus, et tahan anda kodus õppida ja annan ka. Laias laastus on nii nagu sa ütlesid – on õppekava ja seda tuleb täita. Ja ega see õppekava täitmine mingi linnukese kirjasaamise pärast ole, vaid kõik teadmised on aluseks järgnevale ja kui nüüd lünki sisse jääb ja igaüks (iga kool, klass, õpetaja) seda omas tempos kuidagimoodi hiljem järele tegema hakkab, on palju jama ja aastateks ja selleks, et siis koolideüleselt õppetöös ühtlast tempot hoida (mis on ikkagi vajalik nt koolivahetuste puhuks, lõpueksamite ja üleriigiliste tasemetööde tõsiseltvõetavuseks), tuleks sisuliselt kõik õppekavad ümber kirjutada, mis on omakorda mitmeaastane töö. Teine variant on lünkade vältimiseks ja kooli lõpuks kogu materjali omandamiseks leida millegi muu arvelt siis see puudujääv aeg , nt suvevaheaja, aga ma arvan, et kõik eelistavad praegust varianti sellele, et lapsed suvi läbi koolis käima peavad või et kooliaja kestust pikendatakse. selle aasta lõppu kavandatud õppeteemasid ei saa ka lihtsalt läbimata jätta, sest õppetööst kõrvale jäämine, ka muul ajal ja mis iganes põhjusel (sh haigus, paarinädalane välisreis jm) on alati probleemne just n-ö lünkade tõttu – uutest asjadest ei saagi enam aru kui vahelt on jupp puudu, seega ei tähenda see paar nädalat halbu hindeid enam vaid paari nädalat, vaid halvemal juhul aastaid mahajäämust õppetöös. Muidugi ei ole see nii dramaatiline kui kõlada võib ja motiveeritud ning püüdlik õpilane suudab end taas järjele aidata, aga murekoht ongi just need õpilased, kes ka muidu nõrgemad on ja sellisele lapsele võib mõned nädalad vahelt ära jäänud õppesisu tuleviku mõttes üsna kurvalt kätte maksta. Ma saan aru, et sellise pigem “poh yolo” suhtumisega inimesele, kes rohkemalt kui õpilase või lapsevanema seisukohalt haridussüsteemis kokku puutunud ei ole, võibki tunduda, et kogu see õppekavandus ja muu on puhas bürokraatia, aga kahjuks nii suure üleriigiliselt ühtse (ja hariduse puhul ühtset taset tagava) süsteemi toimimine ei saa ilma.
    See on siis see põhjus (väga lühidalt ja võib-olla sinu jaoks ikkagi mitteammendavalt), miks õppetöö ikkagi jätkuma peaks. Teine asi on see vanemate hala meedias, kes väidetavalt lastega hommikust õhtuni ainult õpivad. Olen veendunud, et tegelikult on selliseid päev otsa õppijaid kindlasti vähem kui 50% kõigist koolilastest, lihtsalt, nagu ikka, on häälekam see kontingent, kellel on miski häda ja need, kel on kõik hästi, ei pea vajalikuks sellest kuulutada. Tean omast tutvusringkonnast lapsi, kes ärkavad hommikul kella peale, teevad suhteliselt iseseisvalt, võib-olla vahepeal vanematelt paari asja küsides, oma asjad pea täies mahus ära kellaajaliselt n-ö koolipäeva jooksul ja kiidavad takka, et kodus on palju parem kui koolis (nt mu väike sugulane, kes õpib neljandas klassis, sai eelmisel nädalal paaril päeval kõik asjad ligi pooleteise tunniga tehtud). Reeglina on need need lapsed, kes varasest peale ise oma asjade eest vastutama on õpetatud ja koolis ka muidu tragid on, samas on siis see teine ja häälekam kontingent, kes muidugi väga kooliasju teha ei viitsi, halvemal juhul magab poole lõunani ja siis hakkab vaikselt kooliasju “vaatama” (justnimelt vaatama, sest millegi ära tegemiseks või ajaplaneerimiseks enesejuhtimise oskus puudub, samal ajal käib kõrvalt telekas ja on lahti messenger sõpradega suhtlemiseks), pole siis ime, et see vaatamine öö peale venib. Mina aineõpetajana annan lastele enamjaolt ülesandeid, mis maha istudes ja jutti ära tehes 20-30 minutit aega võtavad (koolitund kestab ju teatavasti lausa 45 minutit), sama tunduvad tegevat teised kolleegid ja sarnast mahtu näen ka väikese sugulase puhul (isoleerume ühises majapidamises), aga tean omast käest, et kui ikka mingit asja teha ei viitsi ja ei taha (ning vahel on ka trots, et ei oska, kuigi kui süveneks ja mõtleks, siis oskaks küll…), võib pooletunnisest tööst täitsa märkamatult kolmetunnine saada ja ma millegipärast arvan, et just nii nende päev otsa õppivate lastega juhtunud ongi.
    Mulle tundub, et praegu on väga hea aeg õpetada lastele enesejuhtimist – aja planeerimist, ühele asjale keskendumist. On arusaadav, et need aspektid võivad väiksematel lastel või teismelistel (erineval põhjusel) nõrgad olla, kuid varem või hiljem tuleb see enese tööle motiveerimise oskus üles leida nagunii, praegu on saatus lihtsalt mänginud ette olukorra, kus seda tuleks teha pigem varem.
    Ja kordan veel, ma tegelikult ei usu, et kõik lapsed hommikust õhtuni ainult koolitööd teevad, sellisel juhul oleks ka otsene tagasiside õpetajatele sellekohane ja õpetajad kohandaksid ülesandeid, praegu tuleb ka täiesti teistsugust tagasisidet õnneks.
    Ja tõe huvides lisan, et ka õpetajate töökoormus on omajagu suurenenud 🙂

    • Reply A. 25. märts 2020 at 12:29

      Oih, telefonis trükkides tuli palju kirjavigu 😕

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:04

        Mul tuleb alati, no worries :D

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:06

      Aitäh pika ja põhjaliku kommmentaari eest “teise poole pealt” :D

  • Reply Helen 25. märts 2020 at 12:13

    Mina lõpetan küll vist vaimuhaiglas .. mul kodus 4nda klassi poiss ja issand kuidas me maadleme selle õppimisega. Ta ei liiguta lillegi, kui keegi kõrval ei istu ja samas kui kõrval oled, siis vaidleb ja jaurab kuigi teab ise kah, et tal pole õigus, reaalselt meil käibki võimuvõitlus kodus hommikust õhtuni ja närvid krussis. Ükspäev õpib ja teine päev ei tea sellest mitte midagi, pole väidetavalt kunagi õppinud ega kuulnudki midagi

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:06

      Oeh, pea vastu!

  • Reply LL 25. märts 2020 at 12:13

    Minu vend on kuuendas klassis ning kirjutan seda nii nagu eemalt aru olen saanud. Distantsõpe hoiab mingi rutiini, mis oli enne, kõik tunnid peaksid neil toimuma suures osas tunniplaani alusel. Selliselt toimides peaks ju laps saama õpetaja käest abi küsida täpselt nagu kooliski asi toimub, mitte lapsevanem ei pea õpetama ning näpuga järge ajama. Koolis ju ei käi ka koos emmega. Rutiin jääb sisse, ärkad hommikul tavaliselt. Lisaks hoiab neid tegevuses väsitades ühtlasi ka aju. Kui üldse midagi tegema ei peaks, siis töllerdaksid õues kampades oluliselt rohkem ma usun. Kui muidu oli selline venitamine igasuguste kodutöödega, siis kohe esimesel nädalavahetusel tegid kõik usinalt oma ülesandeid ja grupitöid läbi interneti ning läheb magama palju varem kui tavaliselt kooli ajal. :D Üks vanematest oli küll paanika tõstnud, et nii keeruline, mitte midagi ei saa aru, kuidas siis laps aru peab saama. Tegelikult laps sai väga hästi aru, vanem ei saanud ise aru. Klassijuhatajagi neil ütles, et kuuenda klassi laps peaks juba saama aru ülesannete kirjeldustes. Teisest küljest saan ka aru, et väiksemate klasside lastega võib tõesti olla seda jeblamist rohkem ja vajavad abi oluliseeeeelt rohkem ning siin on õpetajate kord arvestada laste nii digi kui ka muude võimekustega.
    Mul on kahju lasteaialaste lapsevanematest, kes kodukontoris töötavad ja lapsed päev läbi toas möllavad. Nüüd ei tohi mänguväljakule ka minna, tuleb uusi võimalusi laste väsitamiseks ja välja elamiseks leida. Seda enam kui osad ikka eiravad keelde ja soovitusi mitte mänguväljakuid kasutada ning väikesed ei saa aru, miks nemad siis ei tohi.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:08

      Jaa, aga õpetaja klassis saab vastata kõigile, aga kuskil netis võib ju keerulisemaks minna? Lisaks, et kirjalikult vb raskem seletada jne?

  • Reply kriiks-krääks 25. märts 2020 at 12:09

    Minu neljanda klassi lapsel on see õppimise värk veidi kehvasti ülesse ehitatud. Väikeklassi laps ja ülesanded ilmuvad e-kooli. Jah, palju neid ei ole, lapse jaoks täiesti piisavalt ja esitama peab päeva jooksul, aga…kõik uued teemad pean mina talle selgeks õpetama. videoõpet ei toimu ja nii on meie õppimised hilja õhtul, sest mina pean tööl käima.
    Üldse ei ole tore tulla töölt, teha valmis söök , siis teha endale kõigepealt teema selgeks, siis õpetada last ja alles siis saab ta ülesannete lahendamisega pihta hakata.Hinnete pärast ma ei põe, küll aga tahan, et ta ülesanded ära teeks. Kogu õhtu läheb selle alla ikkagi ära ja enda toimetusi teen öösel unetundide arvelt. Lisame veel sinna mure enda ja lähedaste tervise pärast(olen esiliini meditsiinitöötaja) ja eeldatava töökoormuse suurenemise, siis varsti on mul küll mu esimesed hallid juuksekarvad platsis.
    Aga lapse hinnete pärast ei murets

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:08

      Tubli oled! Jõudu ja tervist sulle tööl ka ❤️

  • Reply Mari-liis 25. märts 2020 at 12:05

    Mul lapsed 1ja 6 klass. Ise enamus ajast tööl hommiku kell seitse lähen kodust välja ja õhtu kell seitse jõuan koju.kui teismeline saab veel enam vähem ise hakkama siis esimese klassi oma ei suuda iseseisvalt oma õppimisi teha.ja kuna suuremal peavad tunni tööd olema suht ajaliselt esitatud siis pole ka tal võimalik väiksemaga istuda.ja kui õhtul töölt tuled tahavd lapsed süüa tähelepanu ja ise tahaks puhata selle asemel ,,et veidi rahulikult olla istun ma oma esimese klassi lapsega 9 pool 10nii õhtul ,et tal päevased tunni tööd tehtud saaks.samas õhtused ülesanded jäävad tihti tegemata või poolikuks.see on nii lapsele kui mulle nii väsitav.vahepeal aitab veidi vanaema järje peale saada kui tal puhkepäevad.töö mahud on suured ja võtavad palju aega.see kodu õppe pole midagi nii lebo ja kerge kui enamus väidava.pidevalt on ka probleeme suuremal lapsel erinevad õpetajad tahavad erinevaid programme arvutise aga arvuti pole just kõige uuema,et kõike saaks allalaadida ja nii siis see elu veereb kõik on stressis.võibolla nendel kes saavad kodus tööd teha on veidi lihtsam 😊

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:08

      Vaene laps ja vaene sina :(

  • Reply Catwoman 25. märts 2020 at 12:04

    Tubli Mallukas, et sul on iga päev uus post üleval. Tee rohkem videosid ka, mulle täiega meeldib lambiseid videosid vaadata. PS! Märkasin, et Lotte on paksuks läinud. Jalutage temaga rohkem ja vaadake toitumine üle.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 12:06

      Mul läks eile telefon parandusse :(

  • Reply Karolin 25. märts 2020 at 11:57

    Tere! Ma käin praegu üheksandas klassis ja see olukord käib tõesti üle jõu. 😞Õppida on nii palju, et õpid südaööni ja vahest isegi kauem. Võibolla ei olegi väga palju õppida, aga kui sul on kodus väiksemad õed/vennad on väga raske õppida. Isegi mu vanemad sunnivad mind südaööl magama, siis ma lihtsalt ei saa minna, mul on ju pooled asjad õppimata. Kõige raskem on selle juures kuupäevalisedja kellaajalised tööde esitamised. Ma puhkaks ka, kuid ikkagi üheksas klass. Võibolla ei saaks kümnendas klassis hakkama. Väga kurb.😥

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:08

      Oeh, pea vastu!

  • Reply DW 25. märts 2020 at 11:56

    Ma olen nõus, et ei peaks üle pingutama. Kuigi jah, ka minu lapsed pole veel kooliealised. Aga ma kasutan seda kodus passimise aega, et nendega koos süüa teha, aias toimetada, koristada, pesu pesta. Need ju ka oskused, mida igal lapsel elus vaja võiks minna.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:57

      Seda kah jah :)

  • Reply Suusi 25. märts 2020 at 11:56

    Minul 6.klassi laps ja distantsõpe meeldib talle endale rohkem ja esimese nädala põhjal tundub, et ka mulle. Varasemalt tuli laps koolist koolibussiga kella 16 paiku ja pidin aitama tal ka mõningaid aineid õppida. Ühesõnaga nii ühel või teisel juhul alati lõpetas ta õppimise kella 22-23 ajal. Ja õppida oli tõesti palju ja minu meelest ka ülesanded kohati väga rasked ja keerulised. Muidugi on lastel õppida vaja, aga kas just nii süvendatult. Pigem võiks olla õppekavas ka midagi majanduse (loe rahaga ringikäimise) ja perekonnaõpetuse jms. taolist. Ühesõnaga, midagi, millest ka elus päriselt kasu oleks. Ja ma ei taha siinkohal väita, et matast või füüsikast või keemiast pole kasu, on küll.
    Ühesõnaga – praegu antakse siiski õppida lastele koju nö ainult kodutööd ja sellega tuleb laps ise toime päeva jooksul, kui mina koju jõuan, on juba kõik tehtud tal. Vahest lihtsalt kontrollin üle. Ilmselt ka õpetajad arvestavad ja panevad siiski lastele jõukohasemaid ülesandeid. Ja midagi ei olegi katki, kui lapsed veidi vähem või kergemalt õpivad. Peaasi, et õpivad.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:57

      Jah, ma oleks ka soovinud, et keegi oleks mulle kooolis rahaga ümber käimist õpetanud :D

      • Reply Marit 25. märts 2020 at 12:17

        Midagi võivad ka vanemad ise õpetada. :)
        Ma olen saanud mitmeid halvamaigulisi kommentaare selle kohta, et annan lastele iga kuu kindla summa taskuraha.
        Nüüd aga ma näen, kuidas nad on hakanud sellega seoses raha väärtust hindama. Päris paljude asjade hinnad kalkuleeritakse üle taskurahaga võrreldes ja hinnatakse, on see siis odav või kallis. Ja ka otsuseid teevad sellest lähtuvalt juba märksa kaalutletumalt. :)

        • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:06

          Muidugi võivad ja peavad vanemad ka õpetama :)

      • Reply Vaike 25. märts 2020 at 14:04

        Majandus on keskkool õppekavas ja perekonnaõpetus minu teada 9. klassis. Vähemalt mul oli.

        • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:03

          Aa okok

  • Reply Prita 25. märts 2020 at 11:52

    Ma saan öelda, et meil õpetajad väga mõistlikud ja mõlemad lapsed (kolmandas klassis) on üldiselt ise saanud hakkama oma koolitöödega. Muidugi on neil varem olnud e-õppepäevi ja süsteem selles suhtes selge, et teavad kust ja kuidas info leida jne. Eks ikka on asju, millega abi vajavad – mõni päev rohkem ja mõni päev vähem ja seni kuni see pole matemaatika, millega nad abi vajavad, võin ma enamvähem rahulikuks jääda :D. Ma ei ütle, et see kerge oleks kellelegi, aga samas on mõjuv põhjus ja selle nimel võib veidi hulluda ka.
    Pean veel lisama, et erinevates gruppides/artiklite kommentaarides jms on mitmed inimesed kirjutanud,et mismõttes ma teen kogu töö ära ja õpetaja saab lambist palka. Mu tädi, kes on õpetaja, on algusest peale meiega siin karantiinis istunud ja ma võin kinnitada, et ta ei lebota ja ei hängi niisama, vaid koormus on ikka päris suur ja ei ole õpetajatel üldse lihtne selle süsteemiga. Et jah kõigil on keeruline, aga tuleb see aeg üle elada, et saaks üks kord normaalselt edasi elada jälle.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:09

      Jaa, normaalsus tundub nii kaua aega tagasi olevat :D

  • Reply Ema 25. märts 2020 at 11:50

    Mul laps kaks aastat koduõppel ja ei saa aru nende vanemate halast. Koolist saadud kodutööd olid 10x hullemad, koduõpe on täiega lebo. Vahe ongi vist selles, et koolis õpetajad annavad lastele koju teha nii palju ebavajalikku, mida õppekava järgi tegelikult vaja pole, aga koduõppel saad ise määrata. Lõppkokkuvõttes on lapsed sama targad, aga ajasääst on tohutu, närvidest ei räägigi.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:09

      Jaa, päris äge oleks mõnes mõttes. Samas I would die :D

  • Reply kätlin 25. märts 2020 at 11:47

    Minul on koduõppel esimese klassi laps ning lisaks üks Lende vanune plikatirts, kes oma tähelepanu vajab. Hetkel pole midagi hullu koolitööga. Õpetaja paneb ühe-kahepäeva tööd e-kooli üles ja lahendame neid nii nagu jõuame. Tema peamine töö seisneb õpikute ja töövihikutega (mulle meeldib, seda nutivärki koguneb muidu ehk liiast. Mida vähem seda parem!). Hetkel saame hakkama, kuid tunnen eos kaasa peredele, kus sul ongi koolivanuseid lapsi kaks ja enam ning ise peab ka kodus tööd tegema. Uhhhh…Respekt!
    Samas tean ühte peret, kellel laps käib ka esimeses klassis ning vanem aeg ajalt ikka avastab, et oih kehalises on liikumiskava vaja täita. Siis, et laps peab lugema e-kooli kuhugi tekste sisse. Ja seda on ta ise kuskilt failide alt leidnud, mitte et oleks kuhugi nähtavale kohale paigutatud. Iga päev avastab. Võib olla olen ka ise millesti ilma jäänud :D
    Minu jaoks pole karantiin elus eriti midagi muutnud. Olen nagunii kodune. Meie päevakava näeb enam – vähem samasugune välja, kui enne viirust. Ainuke erinevus on see, et ei käi nii palju avalikes kohtades ning püsime rohkem kodus.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:10

      Haha, ma arvasin ka, et mu elu sama. Siis tuli meelde, et… aga veinitamine?? aga sõbrannad????!?! :D

  • Reply D 25. märts 2020 at 11:44

    Mul kodus 1,3 aastane ja käin ise gümna lõpuklassis, olen klassi algusest peale e-õppes ja ei virise. E-õpe ongi raske, sest kogu materjali peab ise läbi töötama/lugema, selgeks tegema, vajadusel juurde otsima jne. Arvan, et inimesed ise pingutavad üle, mu meelest oleks juba põhikooli alguses vaja kohustuslikku õpioskuste kursust, et inimene oskaks ise õppida, aega planeerida jne. Ega lapsega ses suhtes mul kerge ei ole, jonniperiood on kenasti alanud, ise teen periood käes, potitamine jne. Kui läpaka kätte võtan, tuleb ja segab, lükkab klapi kinni, hakkab klahve näppima ja ühesõnaga kiusab, kui mul läpakas ees on, haha. Aga õpitud ma saan, jõuan koristada, süüa teha, pesu pesta, poes käia, lapsega tegeleda ja õues käia, filmiõhtuid teha. Olen muidu sellega nõus, et tuleb oma tempos teha, kiiruga ja halades ei ole mõtet, sest nii pole sellest mingit tolku.
    Jah, tööl ma hetkel ei käi, seda küll, aga ikkagi arvan, et inimesed reageerivad üle ja pigem ei osata oma aega planeerida.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:10

      jõudu sulle, tubli oled.

  • Reply Kats 25. märts 2020 at 11:43

    Uus süsteem oli eelmisel nädalal hirmutav küll, kui see korraldus tuli. Mul kodus beebi, lisaks üliaktiivne lasteaialaps ja siis algklassides käiv õpilane.
    Mulle tundub, et meie kool ongi võtnud selle suuna, et ülemäära teha ei anta. Ja kuigi ma alguses kartsin ajahäda pärast, siis tegelikult võtab see kodus õpetamine vähem aega ja energiat, kui tava koolipäeva õhtul koduste ülesannete lahendamine.
    Nimelt enne pidin ma ise kiirelt läbi lugema ja endale meelde tuletama kodutööga seonduva peatüki, et ma üldse oma last kodutöödes aidata oskaksin. See juba võttis oma aja + laps oli õhtuks väsinud ega viitsinudki niiväga süveneda.
    Nüüd aga töötamegi koos peatüki läbi ja sujuvalt teeme ülesanded ka otsa ära.
    Me muidugi ei tambi kõike korraga järjest. Teeme näiteks ühe aine, siis käime vahepeal söömas. Siis teise aine, siis käime õues. Siis kolmanda aine, vahepeal koristame/teeme söögi ettevalmistusi vms. Ta ise ka arvamust avaldanud, et kergem ja lõbusam on kodus minuga. No muidugi, magab ju une täis. Midagi otseselt kellapeale ei käi jne.
    Kõige rohkem unarusse muidugi siinjuures jääbki lasteaialaps, kuna beebi võtab nagunii lõviosa minu ajast, ülejäänu jaguneb siis koolilapsele, kodustele toimetustele jms. Lasteaialapsega tegelemise tund tuleb siis, kui abikaasa koju jõuab ja beebi ja koolilapse vajadusi täidab ja mina siis lasteaialapsega midagigi meisterdada/mängida saan.

    • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:10

      Külll me kõik vastu peame ja hakkama saame, eks :D

  • Reply Kätlin 25. märts 2020 at 11:42

    Mul laps õpib 6klassis. Suhteliselt väikses maakohas. Mul on raske mõista seda, kui palju õppida jäetakse neile, kes ei jõua päeva jooksul oma asju tehtud. Võibolla linnas suurtes koolides ongi asi nii hull? Meil näiteks laps ärkab üldjuhul 8-9 paiku. Teeb oma asjad ära maksimum 2 tunni jooksul ja ongi õppimised õpitud. Õpetajad hindavad võibolla jaa nats levomalt seda asja aga kommenteerivad iga hinde järel lapse tööd. Tööde ettenäitamine toimub emaili teel, saadetud lahendatud ülessandest pilt. Mõni õpetaja vist võtab ka lebomalt pannes alles lõunaks ekoolj ülesse õppimised et ole hea tee päeva jooksul ära.
    Ei näe probleemi ja asi sujub. 🙂 küll aga ei kujuta ma ette et 9klass lõpetaks see aasta ilma eksamiteta?

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:47

      Okei, siis hea, kui nii ka on asjalood. :)

      • Reply Vaike 25. märts 2020 at 14:06

        Mul lööb siinkohal pisut häirekella lööma, aga see vast mu enda kogemuse põhjal. Nimelt, kui ma oma kuulsusetut õpetajakarjääri pidasin, olid mul igas klassis viiendast kuni üheksandani mõned õpilased, kes sõna otseses mõttes ei osanud lugeda. Eesti keele hinded olid seejuures viied ja ei, nad ei olnud erivajadustega. Vastasel korral ei oleks ma suutnud neid pärast tunde lugema õpetada. Üks poiss oli 17-aastane! Vähemalt midagi olen ma siin elus kasulikku teinud.

        • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:03

          what? mismõttes ei osanud lugeda?! kuidas nad nii kaugele edasi saanud olid koolis?

          • Vaike 27. märts 2020 at 00:16

            Neile pandi lihtsalt positiivsed hinded, sest nagu eesti keele õpetaja mulle ühe lapse kohta ütles (ma päriselt ei liialda!): “Aga tal on nii toredad vanemad”. Ma ei tea, ma laiutan siiamaani käsi.

            See oli VÄGA veider kool, just õpetajaskonna poolest.

          • Mallu 27. märts 2020 at 10:11

            Väga hea põhjus ju heade hinnete panemiseks, kas pole :D

    • Reply C 25. märts 2020 at 13:10

      9.klass veel, nende eksamite ära jätmist nagunii kaalutakse ning gümnaasiumi vastuvõtt ei sõltu eksamitest. Aga 12.klassi eksamid jäävad võib-olla ära, see on hirmus. Keegi veel ei tea, kuidas siis ülikooli sisseastumine toimuma hakkab ja no naljakas ka 12a õppida ja lõpetuseks eksamit ei olegi.

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:03

        Eks seda nä’itab aeeeg

  • Reply K 25. märts 2020 at 11:33

    Meie pere hoiab see praegu toimimas, et on kodused tööd ja videotunnid. Hoiab päevarütmi ja lastel on kindel kohustuslik tegevus. Muidu oleks varsti kaos…ole toas, maga palju tahad, ole arvutis pikemalt kui muidu, mine vennaga tülli… Mitme lapsega on kooliasjad abiks :) Päevad venivad pikemaks küll kui koolis, aga maht liialt suur pole ja kõik tegemine käib lihtsalt totaalse rahu ja pauside
    ga ja vahepeal perega juttu ajades.
    Lasteaiaülesandeid ma ei tea, kas meil antakse. Meilile pole saadetud. Nende puhul äkki on mõte selles, et õpetajad saavad mingigi suhtluse edasi hoida (nad ju lastega muidu päevad läbi, ka omavahel sõbraks saanud). Lapsel ka ju tore kui ütled talle, et näe õpetaja kirjutas et sa maalisid oravale väga vinge saba :)

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:39

      Seda ehk ka jah, et suhtlusena. Kuigu ma ei näe, et keegi neid kommenteerinud oleks :D

  • Reply J. 25. märts 2020 at 11:33

    Mul on vend koduõppel ja ema on mitmel korral öelnud, et väga palju jääb teha ja ega 9.aastane üksi kodus ise midagi ei tee ka nii, et ema tuleb õhtul töölt ning hakkab terve päeva asju temaga tegema (ükspäev lõpetasid kell 22)..ja osad asjad on veel nii, et kui selleks kindlaks ajaks tehtud ei ole saab antud aine eest 0. Korra aitas õde vennal telefoni teel inglise keelt õppida, sest ema ei oska.. tundub kuidagi läbimõtlemata olema kogu see värk

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:38

      Aga… mis siis saab, kui 0 saab? :D midagi tegelt ju?

      • Reply J. 25. märts 2020 at 11:41

        noh kui ta terve selle aja kõik matemaatika ülesanded 0 saab, siis vast midagi ikka välja mõeldakse 😀

        • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:41

          Noh, las teeb üle ühe. siis tuleb kokkku kolm :D

  • Reply Sandra 25. märts 2020 at 11:19

    Olen tegevõpetaja ja tahaksin esialgu ehk täpsustada meedias levivat terminit “koduõpe”. Täna ei ole lapsed koduõppel, vaid distantsõppel, mis tegelikkuses peaks tähendama siiski seda, et number üks õppetöö suunaja, läbiviija ja toetaja on lapse õpetaja, mitte vanem. Nüüd siin tekivad aga kaks probleemi, mis meedia ja sotsiaalmeedia abil tublisti võimendunud ja kuju muutnud on: ühelt poolt on lapsevanemad, kes ei julge/oska oma lastele anda seda vabadust õppimiseks, eksimiseks ja ajaplaneerimiseks ning on seeläbi väga käed-küljes ning stressis, põhjustades lisastressi ka õppijatele; teisalt on õpetajad, kes unustavad ära, et lisaks õppetööle on kodus oleval lapsel veel miljon aspekti, mis tema elu mõjutavad (õed/vennad, nutivahendite kättesaadavus, internetiühendus, perekonna emotsionaalne seisund jpm). Osa õpetajaid usub, et kodus saab tehtud vähemalt sama palju kui koolis, osa usub, et isegi rohkem. Ülikoolid, ministeerium jt spetsialistid on korduvalt püüdnud öelda, et õpetaja vastutab ja peab jaama mõistlikuks — selgita, leia erinevaid lahendusi materjalide edastamiseks (mitte ainult live tunnid), seo teemasid igapäevase eluga veel enam ja kõige olulisem: hoia palun end õppetegevuste mahukusega tagasi! Muidugi on ka need kolmandad õpetajad — need, kes püüavad uut olukorda kasutada kui võimalust õppida ise ja arendada lastes neid pädevusi/teadmisi/oskusi, mida koolitunnis arendada ei jõua (nt eneseregulatsioon, ajaplaneerimine, enesejuhtimine jm).

    Olukord on uus kõigile. Muresid on lisaks õppetööle veel kümneid. Küll aga on õppetöö säilimine oluline ka selleks, et lastel/noortel säiliks normaalsus. Õppekava täitmine või mitte.. ausalt öeldes ei lähe midagi katki, kui aasta viimased teemad poolikuks jäävad. Aga rutiin ja tuttavlike tegevustega jätkamine mõistlikus mahus tekitavad lapses turvatunnet ning maandavad stressi. Seda muidugi siis, kui õpetaja, lapsevanem ja laps teineteist päriselt usaldavad ning koostööd teevad. :)

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:26

      Nii tore ja informatiivne kommentaar! Jah, ma nõustun, et ilmselt enamik vanemaid ajavad ise ennast stressi ja panevad liiiga hullu sellega.

    • Reply Jane 25. märts 2020 at 11:51

      Mul omal lapsi pole, aga näen õe pealt kuidas ta vireleb. Käib kuuendas klassis ja igapäev on megapalju õppida. Eilne õppimine oli lihtsalt ebaloogiline. Peale tavaliste ainete pidid ka kodunduse tunnis kokkama. Tuli lisada ka tõestusmaterjal, et kokkasid. Plus kõik kodused tööd peab ära esitama kella kolmeks. Ja õpetajad on sellised hitlerid, et sekund peale kolme saad juba nulli kirja 🙁

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:09

        :((

    • Reply Tiia 25. märts 2020 at 12:03

      Täitsa nõus. Lasen oma lastel teha õppetööd nende enda tunde järgi. Ei stressa üle ise ega lase lastel muretseda. Samas natuke on vaja tagant utsitada, et just säiliks see rutiin, normaalsus õppida. Kui ei saa miskit valmis ja tõesti meeleolu on ära, siis ongi suvakas. Oleme terved!

      • Reply Mallu 25. märts 2020 at 12:07

        No vot see on mnu meelest hea suhtumine :)

    • Reply Marit 25. märts 2020 at 12:27

      Mina oma laste (1. ja 3. klass) õppimisse ise eriti ei sega. Kui on vaja abi, siis aitan. Kui on antud ülesanded, siis korraldan neid neid ära tegema.
      Ajaliselt lõpetavad nad üsna samal ajal kui koolipäev oleks lõppenud. Asjad tunduvad olevat tehtud. Kuigi on kohati näha, et osad asjad tehakse üle jala. Seda ma ikka suunan, et nad teeks oma asjad korralikult.
      Samas ei nõua ma neilt, et nad rangelt järgiks seda päevakava, mis neil oleks kooliajal.
      Videotunnid on väga suureks abiks praeguses situatsioonis.

      Mind häirivad sõnavõtud teemal, et suvevaheaega ilmselt edasi ei lükata. Mis mõttes? Milleks kogu see tsirkus, kui me räägime võimalusest, et äkki ikka lükkame suvevaheaja alguse edasi. Siis tundub kogu praegune korraldus üleliigne.

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:05

        Ma isegi pole kursis, et mis nende suvevaheaegadega pidi saama v mitte? 🤷‍♀️🤷‍♀️

  • Reply Maija 25. märts 2020 at 11:16

    Mul kodus kaks algklassi plikat, 1.klass ja 3.klass, õpetajad lasevad täiel rinnal samas tempos edasi. Mõni päev on kodutööd vähem, aga siis seeeest on järgmisel päeval topelt. Lisaks oli 3 nda klassi plikal vaja lugeda läbi 200 lk raamat! Kehalises tuleb täita liikumispäevik(!), igas kunsti tunnis tuleb midagi meisterdada, joonistada, pildistada. 1klassi plika peab täna mõtlema välja näidendi eesti keeles, ja kunstis peab siis tegema kuulutuse pluss juurde joonistama veel eraldi ka lavakujunduse(?).
    Ühesõnaga õppimist on sitaks ja peale(vabandust väljenduse pärast). Lisaks kahele algklassi lapsele on kodus ka 1,5 aastane kes tahab oma osa. Mõni päev tulebki õpetada nii, et väiksem puusa peal jonnimas. Lisaks nüüd kus nad kodus on tahavad nad koguaeg süüa! Süüa tuleb mul teha nüüd vähemalt 4-5x päevas. Ja siis ka veel jorisetakse, et kõht on tühi🤦‍♀️
    Enamus ajast olen lastega üksi, mees käib tööl, koju tuleb 17-18 ajal. Õppimise lastega lõpetame me kuskil 14-16 ajal. Õppima hakkamiseks kindlat kellaaeg ei ole. Lasen neil hommikul siiski kauem magada. Üldjuhul kella 9 ajal hakkame juba õppima.
    Seega lihtne ei ole. Olen lasnud ka tegemata jätta mõned asjad, nt mingis aines oli vaja loodusmuster pildistada ja õpetajale saata, muusikas laulda mingite käemärkidega🤷‍♀️. Seda viimast ei osanud ma ise ka 🤦‍♀️

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:38

      No vot, ma arvan ka, et mõni asi võib ju tegemata kah jääda 🤷‍♀️

    • Reply Tiina 25. märts 2020 at 13:13

      Njahh asi on perekonniti erinev aga tõesti mis eelmine nädal õppida anti oli üle mõistuse. 5 ülesannet mates…🙄 no kuulge te koolis ju ka ei jõua 45 min tunni ajal need lahendatud. Pidi olema ju õpe mis kestab lapse jaoks umbes sama kaua nagu kooli tunnis. Veel näide 15 pikka lauset tõlkida vene keelde kus ka osad sõnad puhta võõrad ja ka õpikus puudu. Mille pead veel omakorda õpetajale saatma st.vene keeles sisse trükkima arvutisse. No mida nagu. Ma saan aru et mina olen nüüd siis täiskohaga õpetaja? Ma pole seda ametit omale ju valinud. Andke ikka mõistuse piires õppimimist ja saage aru et kõik vanemad pole õppinud end õpetajateks ja samas minu meelest ka õpetajad ise ei oska kõiki aineid õpetada? Peale selle oli meil enamjaolt kõik asjad vaja kellaajaliselt vastata. Milleks selline pinge? Mul pea ausalt huugab juba. Olgu mainitud siis et 6 klass. Ja mul 3 tütart nendest 2 täiskasvanut juba. Olen kõiki aidanud kui vaja aga sellist pinget ja jama pole ennem olnud. See pole distantsõpe vaid meie puhul küll laus koduõpe ja nii õppelajuhataja meilis ka kirjutab,et koduõpe.

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:03

        Oleneb ülesandest :D

    • Reply K 25. märts 2020 at 16:13

      Andke mulle nüüd andeks, aga mina mõtlesin esimeses klassis ise neid loovaid näidendeid välja vms, ja ma ei mäleta korda ka, kus mul ema või isa oli kõrval, ja aitas õppida midagi. Liiga palju olete lastele ise ette ära teinud pisikesest peale. Sageli on ka nii, et vanemad on nii kontrollivad, et kõik peab saama tehtud just nii, nagu nemad seda näevad. Vaatan oma vennalast, kes ka distantsõppel. Vanemad keerlevad tal ümber, et tee nii, kirjuta nii. Nad on kõik lapsele ette ja taha ära teinud, see laps ei oskagi oma peaga mõelda enam.
      Lapsi võiks olla peres ka nii palju, et sa tunned, et jaksad üles kasvatada. Kunagi ei tea, mis elu sulle teele veeretab. Ei saa jääda lootma koolide, lasteaedade, trennide peale. Eelkõige kasvatab ja toidab oma last siiski vanem, mitte muu asutus. Sina kujundad talle esmase keskkonna, alles siis ülejäänud maailm.
      Ja tõesti näpuga järje ajamine ja kõige paaniline täitmine näitabki enda pedantlust. Kui lapsel jääb midagi tegemata, ta võib olla ei põegi nii väga. Andke lastele tagasi võimalus vastutada oma asjade eest. See on tema õppimiskoht elus, et kõigel on mingisugune tagajärg. Kas see tundub tema jaoks liiga karm või mitte. Las ta ise tunnetab seda, mida see tema jaoks tähendab.

      • Reply Mallu 27. märts 2020 at 00:01

        Anna ise andeks, aga lapsed on erinevad :) Ei olene üldse sellest, kas tehakse ette v taha, mõni lihtsalt vajab rohkem abi kui teine.

  • Reply Kass 25. märts 2020 at 11:16

    Mina olen lasteaiaõpetaja. Nii naljakas kui see ka pole, pidin mina vastupidi saatma vanematele kirja, et palun rahunege maha ja ärge mõelge üle, sest päriselt küsiti ja uuriti soovitusi lasteaia õppekava täitmiseks, mis teemad meil plaanis oleks olnud jne. Samuti on sellest olukorrast tunda, et mõnele ongi võõras oma lapsega niisama igapäevane tegelemine (ala teeme koos süüa, õues vaatame linnukest või loeme kõndides lihtsalt trepiastmeid ja vaatame mis siltidel kirjas).
    Seda enam on rõõm näha sinusuguseid vanemaid, kes nagu möödaminnes teevad oma lapsega KOGUAEG tegelikult last arendavaid asju! 🙂
    Pliis ärge m{rlge üle, jah söögi tegemine ja ka värvidega niisama plätseramine arendab last!

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:34

      Ma mõtlen ka, et ma saan aru, kui lasteaed pakub ideid, et näe, tehke seda v toda, aga nagu nõuda ülesandeid tundub veits overkill :D

  • Reply Siiri 25. märts 2020 at 11:11

    Aamen Mallu.
    Minul on 2 klassi laps kes oma 2klassi ongi olnud koduõppel minu enda soovist ja siis on koolis käiv 1 klassi laps + veel 11 kuune.
    Koduõppe lapsega on meil õppimine ära jaotatud ja no srress et on nii palju päevaks ette antud. Nüüd esimese klassi omale esimene nädal oli niii palju teha. Mul olid ka silmad punnis ja et miiiiiiiks nagu ?
    Kirjutasin õpetajale oma murest ja kopeerisin ka teiste vanemate arvamusi ja kodus olukorda mis leidsin ja siis vastas mulle hoopis õppealajuhataja 😄.
    Et nemad on teinud ka küsitluse ( mida mina pole saanud ega näinud ) et enamus rahul ja et võiks rohkemgi olla õppimist ( ni ei usu ) .
    Et just et kava tuleb täita et keegi suvetööle ei jääks jne.

    Nagu whaaaaaaaat ??????
    Terve maailm on kriisis , inimesed kaotavad töid ja raha jne jne , aga vat lapsed peavad oma normidest kinni pidima, nagu lapsi ei mõjutaks üldse see kogu olukord .

    Mina võtsin kh vastu otsuse, et ma ei hakka ennast ega last hulluks ajama. Teeme nii palju kui jõuame antud olukorras.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:33

      Ma teeks sama, kui ei saa parimaid hindeid, no siis ei saa, mis seal ikka juhtub. Vaevalt, et kunagi tööle kandideerides küsitakse, et kuulge, mis teil teise klassi eesti keele hinne oligi?! :D

  • Reply Mann 25. märts 2020 at 11:04

    Vat see oli tõesti rumal postitus praegu 😀

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:32

      Ma ju ei ütlegi, et ma siin tarkuse etalon oleks, ma küsingi teie arvamust :) Miks see rumal on? Minu meelest on rumal last 10h päevas ülesannetega piinata ja ma ei teeks seda🤷‍♀️

      • Reply Sille 25. märts 2020 at 11:52

        Minu meelest on su postitus juba seetõttu imelik, et see põhineb kuulujutul. Kuskil olevat keegi, kes õpib 10 tundi. Minu meelest näitab seekas lapse või kaödun arvama, et pigem vanema rumalust. õpetaja peab arvestama kõigiga. Ta ei saa panna õppimist klassi nõrgemate laste järgi. Ja kui see lapsele pole jõukohane, siis selle asemel, et õpetajaga ühendust võtta ja tunnistada, et mu laps ei saa sellega hakkama, kaevelda ja levitada kuulujutte kui raske on kõigil lastel. KÕIGIL lastel ei ole raske. Enamus on teinud juba kella 10 kõik asjad ära ja tahavad veel juurdegi.

        • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:53

          No mu arvamus ongi selle põhjal, et mis mulle silma jäänud on. Aga ilmselt ongi nii, et rohkem jäävad silma negatiivsed asjad. Need, kes hakkama saavad ja muret ei ole, need ei räägi kuskil :D Ja ma ei ole ka öelnud,et KÕIGIL on, või kust sa seda loed?

  • Reply Käroly 25. märts 2020 at 11:03

    Pole õrna aimugi, kui palju aega see võtab 😂 poiss käib 10ndas klassis ja mina tema õppimisse enam ei sekku. See aeg, kui ta õppima hakkab, lähen mina beebiga õue 😃 kui tagasi jõuan on õpitud ( nii ma vähemalt arvan😂, ekoolis tundub kõik ok olevat)

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:34

      Hehe, sul veab!

  • Reply A 25. märts 2020 at 11:01

    Ma küll isiklikult olen tudeng ja saan oma asjadega ise hakkama. Kaks õde käivad mõlemad erinevate koolide viiendas klassis ja ma ütleks kõrvalt vaadates, et see oleneb nii palju koolist ja õpetajast. Kui üks õde, kes õpib Tallinnas, peab oma kodutööd saatma mingiks kindlaks ajaks õpetajale, siis õde, kes õpib Otepääl, seda tegema ei pea. Keegi koolist ei kontrolli, kas ja mis on tehtud. Õppekoormuse pealt oskan öelda, et Otepää omadel küll seda väga palju pole. Võib olla tekitab mu arvamuse ka just see, et mu õde ise on kohusetundlik ja hakkaja ja siis see ei tundugi nii raske.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:31

      Jah, tõsi ta on, et oleneb lapsest JA koolist kah!

  • Reply A. 25. märts 2020 at 10:59

    Suuremal, lõpuklassi, tüdrukul on õppida keskmiselt, saab enamasti kenasti hakkama või teevad üle messengeri koos klassikaaslastega. Ainult sõpru igatseb väga, aga kõik püsivad kenasti omades kodudes.
    Pisem, algklassi laps…tema e-kooli vaadates tekib küll ahastus-10 ülesannet, 12… ta on hästi kohusetundlik ja tahab kõik ära teha, aga….vabandage distantsõppega ei ole sellel asjal midagi pistmist- puhas koduõpe.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:33

      Suuremad jah, saavad ise hakkama. Aga tee väiksemaga ka siis vähem, mis siis ikka saaks :)?

  • Reply Põmm 25. märts 2020 at 10:58

    Mul esimese klassi laps ja ei ütleks küll, et asi nii hull on. Iga päev on midagi teha, aga ei ole üle mõistuse raske. Pooldan õppimist kodus, et säiliks õpitahe ja rutiin. Tean omast käest ka seda, et teatud lapsed kipuvad unustama elementaarseid asju kui igapäevaselt neid läbi ei tee- tähed ja numbrid!! Mingi väike tegevus, ülesanne, läbi kirjutamine, arvutamine hoiab meele erksana.

    Oma lasteaiaealisele lapsele midagi peale ei sunni, aga olen printinud talle värvilehti, kergemaid eelharjutusi kirjutamiseks (puntiiri järgi joonte tõmbamine jne). Teeb hea meelega, aga kui ei teeks, ei sunniks. Tema töö on veel mängida.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:31

      Jaa, väike tegevus ja ülesanne ongi lapsele hea, aga see 9st 7ni õppimise jutt ehmatas mind küll ära.

  • Reply Ly 25. märts 2020 at 10:56

    No kui me selle suhtumisega oleme, et me saame googeldades kõik teada, siis tekib küsimus, et miks üldse lapsed koolis käivad? Ilmselt vist sellepärast, et lapse aju on mega kiires arengus, et tal tekiks oskus teadmisi omandada ning seetõttu, et baasteadmised siiski erinevates valdkondades olemas oleks. Samuti on ilmselt koduõpe ka seetõttu, et oleks lastel tavapärane rutiin, sest varasemalt polnud teada kui kaua selline olukord kestab. Loomulikult on see vanematele ning ka lastele stressirikas ning keeruline, kuid see ongi kriisiaeg ja me kõik püüame tugevad olla. Teisalt kõik oleneb ka suhtlemisest, kui lapsevanemad ei jaksa/jõua/ei saa lapsi õpetada piisavalt, siis on variant rääkida õpetajatega.

    • Reply Mallu 25. märts 2020 at 11:30

      Jah, ma saan aru, et lapsed peaksid ikka oma aju arendama jne, aga ma mõtlen, et miks on vaja seda selles mastaabis teha, et tekitab mega stressi kogu perele? Et võiks ju vähem ka teha ja ikka aju arendada? Aga nõustun, et vanemad võiks ise öelda, et jah, me ei jõua, mis me teha saaks.

    • Reply Liina 25. märts 2020 at 15:19

      Veits off-topic, aga tooks selle asja ka välja guugeldades saab väga palju informatsiooni. 99% sellest on jura ja 1% asjalik. Õppimine ja baasteadmised on olulised, et kogu seda info üleküllust kriitiliselt analüüsida ja see 1% välja sealt selekteerida .

      PS! Ei ole mõeldud tänitamiseks vms. Lihtsalt tasub meelde tuletada, et Google esimene vaste ei ole ülim tõde. Kipun ka ise vahel seda unustama :D

      • Reply Mallu 25. märts 2020 at 15:25

        Jaa, ei kindlasti on sellseid asju, aga tegelt on v’ga palju fakte, mis koolis sai pähe tuubitud ja absull ei mäleyta :D