Täitsa jabur, kui kiiresti elu muudkui mööda jookseb. Ma ei jõua korralikult hingegi tõmmata, kui juba avastan, et hommikust on saanud õhtu ja esmaspäevast reede ja nii see aeg meil läheb. Ma, vana loll, kujutasin endale jälle ette, et see vannitoa remont on… vannitoas. Noh, teoorias ongi, aga terve esimene korrus on paksult mingi tolmukihi all, nahk on max kuiv, kõik asjad tolmused, lapsed jooksevad tolmus ringi ja noh, pesta neid (ega ennast) ei saa. Täielik hullumajapuhvet.
Mul käib elu haldamine periooditi, ehk siis on aegu, kus ma olen omadega jumala järjel, kõik asjad on kontrolli all, suudan oma rahaasju normaalselt hallata ja muud sellist. Ja siis on ajad nagu praegu, kus kõik on konkreetselt kaoses, midagi aru ei saa, kõik asjad on aina tegemata, ideid on rohkem kui päris tegusid ja pidevalt on tunne, et ma tahaks lihtsalt kuskile üksikule saarele põgeneda, aga see tähendaks omakorda seda, et mul jääks veel rohkem tööd tegemata. Õudne. Ma juba 30 aastane, aga ikka ei suuda ennast kuidagi disiplineerida või elu hallata.
Mis seal ikka, ootan lihtsalt uut perioodi, kus asjad jälle paika loksuvad. Elu on näidanud, et need ajad alati varem või hiljem tulevad ka, seega ei tasu põdeda, vaid ainult oodata. Mitte, et ma korraga ennast sellisesse lõksu mänginud oleks, et teen korraga megakallist vannitoaremonti, pluss lambist mõtlesin, et prooviks siis endale OMA auto liisida ja noh, loomulikult see liising mulle anti ja nüüd mulle tunduks ebaviisakas seda ära ka öelda, kui ma LÕPUKS selle sain, seega tere tulemast sissemaks ja kaskod ja liikluskindlustused (pluss mobire lõpparve tegemine ka ?).
Ahjaa, lotiimu konsultatsioonis käisin ka ära ja panin endale aja kirja, õnneks see on alles 1.juuni, seega seda ma KOHE maksma ei pea ja jõuan ennast enne kuskil Sõles müütamas käia. Kes oleks võinud arvata, et see “lõbu” nii kallis on. Aga noh, ise ma olen selline fat f, kes ei suuda muidu oma lotist loobuda, seega nutan ja maksan ?.
Ja konkreetselt te ei pea siin nüüd mind hurjutama, et appi, sa ikka oled nii loll ja ei oska oma rahaasju planeerida ja blaablaa. Ma TEAN ju, selle pärast ma halangi. Ja mul pole kuskil mujal ka halada kui siin, sest Kardo ei taha rahaasjadest ja sellisest teemadest, et “palju midagi maksab” midagi kuulda, sest muidu ta sureb jalapealt ära. Talle meeldib elada illusioonis, et kõik asjad maksavad u 20 euri ja ülejäänu on juba liig. Ups. Õnneks ta mu blogi ei loe ja ma saan siin nüüd südamest halada, HELP, mida ma teinud olen ??.
Ma hakkaks hea meelega teilt raha kerjama, aga see oleks vist NATS imelik, et klge, ma tahan iluoppi ja uut autot, andke raha plzzz. Seega ok ok, ei küsi. Aga kui siin lehel mingi reklaam kõnetab, siis kiigake see üle, suureks abiks seegi ?♀️. Üldse ma arvan, et ma lähiajal teen selle postituse ka ära, kus näitan teile, palju ma blogiga teenin ja palju youtube’iga. Ma juutuubis pole veel kuu aegagi olnud, aga ütlen kohe ära, et raha pärast seda juutuubi mul teha külll mõtet pole, sest erinevus sissetulekus blogiga on lihtsalt massiivne. Muidugi eks erinevus on ka selles, et blogis üle 5000 postituse, mille peale keegi sattuda võib, vs need paar videot youtube’is. Sellegipoolest mulle meeldib neid videosid teha ja mul plaanis seal sellest paganama lotiimust kah rääkida. Seega kui selle kohta küsse, siis küsige aga, vastan nii palju kui tean (või küsin arstilt üle, kui ei tea).
Ok, sry, ma tean, et kogu mu post on mingi esimese maailma hala, ma siis lisan siia ühe “päris” mure ka, kuigi ega seegi mingi väga suur mure pole, on tunduvalt hullemaid. Marta on nimelt veits kõõrdsilmne (või pigem laisa silmaga, nagu öeldakse). Ja ma tean, et on palju tõsisemaid haigusi, millega vanemad tegelema peavad, aga see tundub lihtsalt nii tüütu, et peame hakkama mässama selle silma kinni panemisega ja ilmselt ta ei taha, et see kinni oleks ja kisub seda ära jne, aga eks näis, kuidas sellega jääb. Ei saa mina ikka rahu, kaks ei oska rääkida, üks on laisa silmaga. Samas, ema on neil üldse töötu virts, seega, mis siin imestada ?. Kes vihjest aru ei saa, siis vaadake seda:
Igatahes on mul kindel teadmine, et küllap ma ennast sellest jamast ka välja rapsin, pean lihtsalt tublisti tööd tegema ja küll ma varsti saan mõelda, et ah issand, mida ma pabistasin, jumala lebo oli ju. Võiiiiii elan oma lotivaba elu kuuse all või uues autos, kes teab ?
Ps! Jeesus, tõesti on õigus neil, kes ütlevad, et ma ainult halan ? Mu blogi nimi oli kunagi halavihikuke, oleks pidanud vist selle jätma.
Kommentaarid puuduvad