Me kunagi sattusime sõbrannadega mängima mingit kaardimängu nimega “appi kui piinlik”. Kui see teile kunagi poes kätte satub, siis võite heaga ostmata jätta. Ei tea, kas oleme meie oma sõpradega liiga varmad oma tõeliselt piinlikke seikasid jagama, või mis, aga see mäng on lamp. Ma eeldasin veidi mahlasemaid küsimusi, kui “kas sa oled kunagi kinos nutnud?”. Nagu tõesti, issshhhaaaand kui piinlik, ma tõesti olen. Muuseas, peaaegu IGA KORD kui ma kinno satun, siis ma kipun nutma, isegi lastemultikaid vaadates 😀 Sure või piinlikkusse ära.
Üks sõbranna kunagi rääkis, et keskkooli ajal läks ta ühe kutiga esimest korda jalutama ja see tüüp meeldis talle VÄGA! Jalutasid ringi ja puhusid juttu ja sõbrannal juba peas keerlesid mõtted, et kus nad nüüd alles hakkavad sebima ja armuvad ja saavad lapsi ja abielluvad ja kõik muud loogilised mõtted, kui sa meeldivad tüübiga esimest korda klikid, kui ta äkki libastus. Sitas. Ja kuna nad oli kallaku peal, siis ta libises terve kehaga üle selle koerasita ja pidi silmad häbi täis koju jooksma.
See pani mind mõtlema enda elu kõige piinlikuma seiga peale. Muidugi oli see ammu aega tagasi. Aga ei enne ega pärast seda ole ükski olukord mind nii tundma pannud, et hea meelega tõmbaks oksa ennast, haha. Ja kuna see oli mega ammu, siis ma võin teile ka rääkida. Ma muuseas isegi ei tea, võib-olla ma olen sellest juba siin blogis rääkinud ka. Aga ega üks hea sitajutt saagi ainult korra rääkimiseks olla…
Igatahes, Mari oli siis mega pisikene, ma pakuks midagi üle aasta. Mina ja Kardo põdesime samal ajal mega räiget kõhuviirust. Vedelesime elutult elutoadiivanil, tekkidesse mähitud ja üritasime vaadata, et Mari elus püksiks. Ise samal ajal liipasime kordamööda vetsu vahet, endal laibanäod ees. Mõlemal oli veel palavik ka ja ma absull ei mäleta, kus meie vanemad olid, et keegi Mari endale võtta ei saanud. Aga no ikka väga kehv oli olla. Ma ei suutnud isegi vetsu minekuks enda tekki hüljata, sest ma olin konkreetselt külmakrampides. Üritan seda võimalikult siivsalt seletada, aga männikul on vetsupoti vastas kohe kraanikauss ja ütleme nii, et need olid mul korraga kasutuses 😀 Ja mingi hetk toetasin ma pea kraanikausile ja vedelesin seal. Ühtäkki kuulsin mingit kahtlast kolinat, ajasin ennast püsti ja läksin voodisse oma pessa tagasi.
Loomulikult jäin ma kohe magama ja ärkasin mingi sellise röögatuse peale, et ma arvasin, et Kardol lahkuski nüüd hing kehast või miskit. Ega ma super palju mööda ei pannud. Selles suhtes, et ta ajas ennast püsti, et vetsu minna, aga kahjuks oli sinna enne jõudnud Mari, kellel oli tol ajal komme vetsupotis käsipidi sulistamas käia. Ja kahjuks oli üks meist seal enne käes mitte vett lasknud…
Ehk siis vaene Kardo, kellel nagunii rops kurgus oli, pidi siis sealt eemaldama üleni sitase Mari, teda vannis kasima. Ilmselt vahepeal kettides. Mina lihtsalt lamasin diivanil ja juurdlesin, et kui ma püsti tõuseks, kui kaugele metsa ma ära joosta suudaks, enne kui maha sureksin.
Praegu on seda veits naljakas meenutada (ma ei ole kindel, et Kardol ka :D), aga no sel hetkel oli mul küll tunne, et mul pole elusees ka nii mark olnud. Ups! Ma nüüd siinkohal loodan, et see jääbki mu elu kõige piinlikumaks seikluseks, aga mu sisetunne ütleb, et äkki mõni sama jube on veel ees. Valmistun siis selleks…
Õnneks on inimestel hullemini ka läinud, kuulake näiteks seda. Ma ei tea, kas ma olen tõesti ainuke nii lapsik, aga ma ausalt ei suutnud naermist lõpetada 😀
Ja kuna kommentaarides saab täitsa anonüümne olla ja hea naer kulub marjaks, siis jagage oma elu kõige piinlikumat seika. Mul oleks täna küll head naeru vaja 😀
163 kommentaari
Reisil läbi Poola bensukas kiire WC-peatus. Jooksen siis WC-sse naiste tähisega uksest sisse. Seal on rivis pissuaarid. Vaatan neid ja mõtlen, et näed kuhu on nüüd võrdõiguslikkus jõudnud. Proovisin isegi, et kuidaspidi neile pissuaaridele siis läheneda tuleks, kas nägu või selg eespool. Ei olnud mugav kumbagi pidi ja läksin ikka vanamoodsalt kabiini. Kui sealt välja tulin, siis õiendas üks mees parajasti pissuaari juures oma häda.
Kadusin sealt nagu välk. Hiljem sain teada, et Poolas on wc märgid teistsugused, naiste oma on ring ja meeste oma on kolmnurk.
Ma ei tea, kuhu mu kommentaar kadus, panen uuesti.
Olin 19, julmalt armunud ja käimas esimene suhteaasta. Polnud peiksi kuu aega näinud ja sõitsime lennujaamast kodu poole, see siis ühes Lõuna-EU riigi kiirteel. Mul tuli hiilgav idee sõidu pealt blowjobi teha. Mõeldud-tehtud. Peale mida arvasin, et on kõige parem variant oleks midagi aknast välja sülitada. Mingid autotuled seal taga olid, aga arvasin, et nad piisavalt kaugel. 5 sek hiljem pani taga sõitev auto vilkurid tööle ja huilgas meile kõrvale, ma nägin seda kõike nagu aegluubis 😀 Siis pandi politseiauto katusel olev julmalt ere prožektor põlema ja valgustati meile autosse, vahtisime seal silmad punnis ja tardunult nagu kitsed keset teed. Valjuhääldist kästi aeglustada ja politseiautole järgmise parklani järgi sõita. Mõtlesin hirmuga, et mind raudselt arreteeritakse ja kuidas ma seda seletuskirja kirjutan. Parklas tulid kaks karmi politseinikku kohe minule taustakontrolli tegema. Ahah, Ida-Euroopast, jah. Kontrolliti pikalt, sest pealtnäha olin prost, kes toodi lennujaamast ja pimp pani ta kohe tööle 😀 Nad otseselt ei saanud siiski meid milleski süüdistada, tegime nagu poleks midagi teinud. Mees sai valju noomituse ohtliku sõidustiili eest ja minu kohalt leebuti, kui tegime pikalt selgeks, et ta päriselt on mu peika ja pole ammu näinud. Ma tundsin ennast ikka väga bitchina ja siiani mõtlen, kuidas nad aru said, kas midagi lendas nende esiklaasile või?
Noh. Ma oma praeguse abikaasaga saime kokku äkki kolmas kord vms ja läksime autoga suht kõrvalisse kohta, et sexida. Maru kihk oli. Tema istus ees kahe istme vahel ja mina talle otsa. Aga kuna ma olen selline naine kes niisama lihtsalt ise rahuldust ilma kõrvalise abita ei saa siis ma mõtlesin, et lasen ennast eriti lõdvaks ja püüan ikka iga ihurakuga nautida, et äkki ikka õnnestub aga noup ei õnnestunud. Kuid kui me lõpetasime siis olin mina oma lõdvestunud olekus täiesti märkamatult käigukangi ümbruse, mis lohkus oli, konkreetselt täis sittunud. Et nagu. Ma ei saanud mitte midagi aru kuidas see juhtus, sealjuures olin ma täiesti kaine. Aga asi lõppes veel sellega, et mina häbenesin auto taga sel ajal kui mees selle kõik ära koristas.?? Ma ei saa siiani aru miks ta mind pärast seda ikka veel tahtis ja veel naiseks ka võttis??
Pole ammu nii palju naernud kui siin kommentaare lugedes. ? Aastaid 10+ tagasi käisime vennanaise ja lastega Taevaskojas jalutamas. Ilm oli ilus suvine, jalutasime, jõudsime tagasi parklasse, et koju hakata sõitma. Istusin rooli. Hetkega ilm muutus, taevast sadas alla rahet ja vihma, paduvihma. Ei hakanud sõitmagi veel kui vaatan, et mingi mees, tume dressipluus seljas, pea kapuutsis, karjub midagi teises parkla otsas ja vehib käega. Vennanaine ka siis imestab ja küsib, et mis tal viga on..mina siis ka, et ah mingi joodik. Panen auto käima, hetke pärast ehmatan, sama mees paduvihmast ujuva klaasi taga midagi mulisemas mulle. Uksed ruttu lukku, aga mees näitab, et akna alla laseksin ja samal ajal räägib mingit arusaamatut juttu. Lasen siis viisakusest akna paar sentimeetrit allapoole, mees räägib midagi, mitu korda ja mina vastasin lõpuks, et jajah..(et ta ära läheks) kuigi ma ei kuulnud läbi vihma ikka mida rääkis. Sõitsime siis minema ning arutleme autos ikka korralikult ehmatusega juhtunu üle, kahtlane isik. Jõudsime raudteeülesõidu juurde, mis ei ole sealt kaugel, peatusime, sest just fooris põles punane tuli. Ja järsku..see mees oli mu akna taga taas. Nüüd oli asi ikka väga kahtlane aga vennanaine julgustas, et lase aken alla. Vihm oli üle jäänud ja kapuuts ära võetuna, oli isik väga viisakas kui teatas, et meil on tagumine rehv tühi. Vabandasime ja tänasime ning tahtsin häbist maa alla vajuda. Aga polnud aega selleks. Sõitsime üle raudtee ära, peatusin, kohe hetke pärast peatus ka teine võõras auto, kus noorukid mehed meie rehvi ära vahetasid.
Teine lugu: Aasta oli vist 2016 kui tähistasime sõbrannaga tegusa koolituse lõppu ning ta kutsus teise sõbranna ka meiega tähistama Tallinna Vanalinna söögikohta. Kuna Terminaator esines Venuses siis muidugi oli vaja sinna minna. Tore õhtu, mõned kenad dringid, ja kolmas sõbranna tellis joogi, mis üldsegi ei ole kaunis naiste jook. Kannustati siis maitsma. Järgmine hetk olin taksoga sõitnud sadamasse, kus tellisin pileti telefonis, järelmaksuga, üüratu kalli hinnaga, istusin ihuüksi sadamas ja ootasin laeva, et koju minna. Ootan ja ootan, sõbranna kõnedele ma ka ei vasta ( ei tea miks), Lõpuks avastan, et olen ju vales sadamas. Tellisin siis uuesti takso ja sõitsime Tallinki sadamasse. Taksojuht kannustas üle tee lahti olevasse hotelli sooja ootama minna, laevani veel aega. Võtsin end kokku ja läksin sisse ootama. Istusin ja ootasin, admini kahtlase pilgu all. Tükk aega oodanud juba, admin tuleb küsima kas soovin midagi. Põgusa vestluse käigus tuli välja, et saan veel oodata, sest kellad keerati just tagasi ja laevani veel tund enne kui peale saab. Terve laevasõit oli raske, mehe sain teisel pool lompi sadamasse järgi kutsutud, kõik muresolevad sõbrannad said rahuliku südamega magama minna. Mees ikka tükk aega võttis mu kallal. Käis veel ekstra sadamas mu kohvri järel, mille sõbranna Tallinnast kokku pakkis ja ära tõi. NB: Lisaks oli mul seljas viisakas hall kontorikleit. Selline stiil, mis siis kindlasti ei sobi ööklubisse (kui pole just Halloween).
Üks veel: Olime just eelkooliealise lapsega Soome kolinud, keeleoskus nullilähedane, ja läksime jäähalli uisutama. Lapsele meeldis väga tagaajamine. Karjus kõva häälega mulle: ” Emme, mängime KULLI!” Sel hetkel minu ümber olev maailm peatus, kõik isad mu ümber lastega peatusid ning vaatasid ammuli sui mulle otsa. Ja mina…mina ei saanud ju aru, mida nemad vaatavad ? aga jah..huvitaval kombel oli just sel pereuisutamise pühapäeval paljud isad lastega uisutamas. Soome keeles see tähendas siis meessuguelundit.
Üks lugu tuli veel meelde. Kuskil 5 aastat tagasi laps proovis muusikakoolis karusselli. Hõlmas siis seda, et sai iga nädal koju ühe pilli, mida tundma õppida. Oli siis kord tšello käes. Laste mõõtu aga ikkagi suur. Muusikakoolist koju oli umbes 4 km ja kuna vihma sadas siis tellisime takso. Kodu maja ette jõudes, ütles takojuht summaks 10.50. Selle peale mu laps tagaistmelt imestusega kõva häälega teatas: ” Emme, sa raiskasid nii palju pappi!” Taksojuhil suured silmad, mina näost punane, seletasin ära talle ning taksojuht lihtsalt naeris ning andis 50 senti soodukat ?
See lugu juhtus kooliõega, kes polnud just kõige teravam ja kaunim pliiats karbis.
Oli nö disco ja tantsuõhtu vahepealne pidu, kooli suure aulas. Kõik toolid seina äärtes, keskel tyhi plats tantsuks.
Oli ajastu,kus polnud kombeks, et tüdrukud poisse tantsule kutsuvad , Samuti ei tantsitud kambas või tüdrukud-poisid omavahel , Seega oli hulk õnnetuid piigasid, kes ootasid kas või ühte tantsule palumist õhtu jooksul.
Discor teatas , tüdrukute valik, siis oli võimalus enamasti neil kel oma kutt olemas . Üldjuhul teised väga ei riskinud paluma minna või kui, siis pidi neid paarikesi juba platsil palju olema. Sest eksisteeris ka selline asi, et poiss keeldus sinuga tantsimast. Seega läksid esimesena ikka kindlad paarid tantsule.
Nii nüüd selle piinliku loo juurde. Discor teatab tüdrukute valik. Meie nüripliiats kargas kolinaga püsti ja tormas nagu püssikuul oma lemmiku suunas. Selles jooksus kaotas ta tasakaalu ja räntsatas pauguga kõhuli aga et hoog oli tal sees , siis libises käed ees kõhuli meetreid edasi ja otse selle kooli mees-poiss iluduse jalge vahelt peadpidi tema tooli alla. Kogu saal rõkatas, sest kogu see tormakas kimamine üksi ja esimsena üle saali oli totter-naljakas ja finaal veelgi naljakam. Sama kiirelt kui ta sinna tooli alla jõudis, kihutas ta nüüd vastas suunas väljapääsu suunas rammides saali ust.
VOT SEE OLI TÕELISELT PIINLIK JA VÕIBOLLA KA TRAUMEERIV KOGEMUS.
Kuskilkümme aastat tagasi oli mul on again off again peika. Olime just jälle värskelt on again reziimis ja ööbisin üle pika aja tema pool. Sel ööl nägin unes, et tõusin sealtsamast voodist üles ja läksin wcsse pissile. Ärgates avastasin, et wc külastus ei toimunud ainult unenäomaailmas vaid sealsamas voodis. Ärkasin enne teda ja pidin hommikul vist tööle minema, nihverdasin voodist välja ja surusin tema kassi ta kõrvale endale asemele teki alla. Paar tundi hiljem saatis ta sõnumi, et täiesti perses kass kuses voodisse. Eeeeexcelent ?
Üks sarnane kakajutt siin juba on, aga mul lõppes see natule teistmoodi. Nimelt olime sôbrannal Saaremaal külas kellel oli sünnipäev. Teisel päeval tekkis mul nr. 2 häda. Algul ikka hoidsin kinni, aga kaua
ma seda ei suutnud. No ütleme nii, et ikka korralik purakas kang laskus sinna potti. Ja täitsa pekkis, see kang ei lâinud veega alla, kuna vee surve oli väga nõrk. Oi mul nagu käis 100 môtet peast läbi, et mis nüüd saab vôi mida ma teen. Ma ei saanud seda purakat lihtsalt sinna potti jätta. Teised oleks shoki saanud nähes, mis kange mu keha väljutab. Ja nii ma selle tugeva junni paberi sisse mässisin ja viskasin kööki prügikasti.
Olin 17-aastane ja värske peikaga enne klubiõhtut jalutamas. See oli mu elu ainus tõeline kohting muide, selline reeglite järgi päriskohting. Olime nii kaua jalutanud, et ühel hetkel avastasime, et öö juba käes ja võiks ikkagi peole ka jõuda. Noormees arvas, et lähme üle mingi müüri, seal taga oli otsetee. Selline sportlik kuju oli, tõstis mu hops! kõrgele müürile, ja hüppas ise ka sinna ja kohe teisele poole alla. Ja siis sirutas käed. Tema plaan oli ilmselgelt, et ma kükitan müüril, kuniks meie käed kokku ulatuvad ja siis ta toetab mind mu hüppel. Mina aga ei kükitanud, seisin täies pikkuses püsti ja hüppasin kuidagi, kujutledes, et ta püüab mind langemise pealt romantiliselt kinni. Ütleme nii, et kui tüüp nägi, et 65 kilo naist tema poole vabalangemises on, siis ta ehmatusest astus pool sammu eest ära ja ma kukkusin kõhuli vastu maad, samal ajal hoidsime ikka veel käest kinni. Maa ei olnud kõva nagu oleks võinud eeldada. Oli püdel poriloik. Noormees seisis kuivema koha peal, mina siis lamasin kõhuli sopas oma sinise mantliga. Hämaras ei tundunud asi eriti hull, puhastasime mind veidi ja lonkisime häbelikult klubi poole. Kogu romantika oli poriloiku maha jäänud. Ja alles klubisse jõudes nägin ennast korralikult, suurest peeglist. Seisin seal õnnetult puhtusest särava poisi kõrval, endal kõhu peal suur plekk, kõik kohad poripritsmeid täis, nägu sopane ja juustes räpane vahtraleht.
Imeline naeruteraapia, kui kogu kommentaarium läbi lugeda! Panen siis ka enda loo kirja.
Alustuseks siis nii palju, et mul oli piltilusa naabripoisi (no ta nägi välja nagu Johnny Depp) korterivõti, kuna lubasin teatud perioodil tema kassipoegasid käia söötmas ja nendega mängida, kui ta ise reisile läks. Ühel hommikul, ärkasin selle peale, et kogu mu korter oli tossu täis – tagantjärgi selgus, et õde, kellega tol hetkel koos elasin oli unustanud hommikul riisi pliidi peale keema ja ise kodust ära läinud. Unesegase peaga oli esimene reaktsioon, et pean ruttu välja saama ja haarasin kapi pealt naabri korterivõtmed, nagist hommikumantli ja komberdasin koridori.
Ühe käega pusisin naabri ukseluku kallal, teise käega üritasin hommikumantlit napile öösärgile peale tõmmata, selja taga oli minu veidi avatud korteriuks, kust immitses tossu välja. No mitte kuidagi ei saanud ust lukust lahti, kui siis korraga avaneb uks seespoolt, vastas on kena naabripoiss, kellele rõõmsal häälel teatan, et “Oi sa oled juba kodus? Ma tulin kasse söötma. ” Naabripoiss oli just öösel reisilt tagasi jõudnud ja tundis ikka tõsiselt muret, et kas mul on kõik hästi. Teatasin enesekindlalt, et jaaa muidugi on, et mõtlesin lihtsalt kasse sööta (ise paljajalu ja öösärgi väel, taustal nagu stsenaarium põnevikust, kus kangelane astub pärast autoplahvatust tossupilvest välja). Tatsasin rõõmsal sammul tagasi enda koju, aknad kõik pärani lahti ja tuulutama. Igatahes jäi see kasside söötmise lugu ikka väga eredalt meelde ja siiani on esimene asi, mis meenub, kui keegi piinlikest hetkedest räägib.
Muidugi juhtumeid sellest, kus olen valesse autosse istunud, omaette kõva häälega keset poodi rääkinud või vale inimesega selja tagant pikalt seletanud enne kui aru saan, et tegemist ei olegi minu tuttavaga on lugematutel kordadel, nii et selliste olukordade üle ei oskagi enam piinlikkust tunda 😀
Olen kuulnud sellist lugu, et ühel naisel oli jube peeruhäda ja ta kiirustas autosse, et noh, saab rahus peeru lasta. Kiiruga siis hüppas autosse, peeretas häälega ja siis vaatab, et võõras mees vaatab talle otsa, suured silmad peas. Vot see on alles mark, ahh ???
See lugu juhtus aastaid tagasi. Olid päevad, vahetasin siis kodus vetsus sideme ja kasutatud unustasin põrandale. Siis läksime kodust ära juubelile. Sinna olid tulnud ka mehe vend naisega teisest linnast. Poole peo pealt nad tahtsid ära magama minna ja mees siis ütles, et saavad meie juurde minna kui tahavad… Et siis jahhh, SIIS mul tuli midagi meelde, kohutav.
Kooli ajal mul olid hullud probleemid päevade-aegse kõhuvaluga. Tihti kaasnes kõhuvaluga kõhulahtisus või minestamine. Olin koolis, kui päevad hakkasid ja räme valu kõhtu lõi. Otsustasin siis koju minna. Sõitsin trolliga ühe peatuse, kui tundsin, et kõhuvalu on nii hull, et liigutada ei saa ja kõht vist läheb ka lahti. 32KK kooliõde oli mulle enne seda muidugi valu vastu C-vitamiini ka andnud ehk see ei aidanud millelegi kaasa.
Ühesõnaga, tulin trollist maha, kui tundsin, et nüüd on kõik ja ma situn püksi. Aga mul olid valged tutikad teksad jalas ja üldse ei tahtnud neist ilma jääda. Otsustasin siis põõsasse oma häda teha, aga kahjuks sellele sattus peale mu koolivend. Mäletan, et läbi valu ja piinlikkuse ütlesin veel talle, et kui ta kellelegi räägib, siis tapan ta ära. Vist ei rääkinud kellelegi, vähemalt koolis ei läinud jutud lahti 😀
Selver, mina koos vennanaise ja vennaga ostlemas. Kassas meenus, et mingi maitseaine jäi ostmata. Panin siis kontsade klõbistades mööda vahekäiku joostes tagasi, aga ühel hetkel jättis tasakaal mind maha ja tundsin reaalselt, et nüüd lendan ninali, aga aega veel pisut on. Selle asemel, et hoogu vähendada, lisasin kiirust (!?) mis päädis kõhuli kuni küünarnukkideni riiuli alla kadumisega, kleidisaba ülepea, üks kingadest loobus minust kinni hoidmast. Vennas vaatas korra üle õla ja selmet mulle appi tulla, pani sealt vahest minema… Vennanaine ei teadnud, kas nutta või naerda, aga kuna ma haiget ei saanud, siis kõõksusime naerda seal vahes nii kaua, et turva tuli kontrollima…
Bhahaha, “nüüd lendan ninali, aga aega veel pisut on” 😀
Üks piinlik hetk oli selline, et laps võis olla umbes 4-5kuune ja minul soov minna nv hommikul kuskile välja täidetud pannkooke sööma. Läksimegi ja siis vaatan seda menüüd, kuigi ise täpselt teadsin, et pannkooki tahan. Teenindaja siis vaatab küsivalt otsa, et mida soovin. Ei tea mis mu peas sellel hetkel juhtus aga küsin siis täie tõsidusega teenindajalt, et mis vahe on omletil ja pannkoogil (siin kohal kujuta ette teenindaja suuri imestunud silmi) peale väikest pausi siis ütleb teenindaja üpriski veidra häälega, et noohh pannkook on pannkook ja ma siis, et ahah ma võtan siis omleti. Ise veel ikka uskusin, et tellisin pannkooke, täielik lühis, eks noh vähene uni. Igatahes kui see omlett meile lauda toodi, jõudis mulle kohale mida ma küsinud ja tellinud olin ja oli nii häbi aga naerma ajab siiani.
Ükskord jälle hakkasime spaast välja tulema, seal oli kaks klaasist ust, üks pärani lahti aga mina jooksin ikka selle kinnise klaasukse vastu, aru ka ei saanud mis juhtus. Katsun käega ja lükkan ja üritan ikka läbi selle klaasi saada (kuigi üks samm vasakule ja uks pärani) ja siis piuksun teenindajale, et miks ma siit välja ei saa, noh ta ka siis soovitas minna läbi avatud ukse.
Üks lugu veel, olime vb mõned kuud alles sebinud aga kuna elasime suht kaugel üksteisest, siis tihti ei näinud ja üks külm ja pime sügisõhtu tuli ta peale tööd mu juurest läbi. Istusime ja jutustasime ta autos, noh auto soe ja vaikne muusika ja õues pime ja midagi ta rääkis ja mina jäin lihtsalt magama, pool tundi lasi magada mul, siis äratas vaikselt ülesse, et ta peab liikuma hakkama ?
Olin lõpetanud 10. klassi ja läksin koos sõbranna ja tema perega Sitsiiliasse reisile.
Läksin esimest korda lennukiga ja ilma oma pereta. Aga mul on väike kiiks. Ma ei suuda käija WC nr 2 tegemas, kui olen võõras kohas. Ilmselgelt tabas see saatus mind reisil ka. Ma siis tegin nii nagu ema oli soovitanud – võta loodusliku kõhulahtistit. Ja nii ma seda seal reisil igapäev võtsin aga ei midagi. No ei saanud selle kakamisega hakkama.
Üle poole reisist oli tehtud kui me tutvusime kohaliku basseinipoisiga. Ta siis tuli ühel õhtul meile külla (meil oli eraldi tuba sõbranna vanematest). Nii kui see poiss oli kohale jõudnud siis ma tundsin, et nonii, nüüd on küll vaja WC-sse minna. Jooksin teisele korrusele WC-sse, aga ma polnud valmis, et peaaegu nädala jagu kraami väljub minust suure pauguga. Reaalselt, nagu oleks kuskil plahvatus toiminud.
Ma ei tea, mis nägu nad all korrusel olid, aga sõbranna kirjeldas seda väga ilmekalt. Meil jagus nalja pikemaks ajaks… Aga poiss pani paugu peale jooksu ja ütles “tundub et Etna purskab/pahvatab”…
Lisan veel nii palju, et tõesti sel ajal, kui me reisil olime, siis Etna vulkaan oli aktiivne ja nägime aknast laava valgumist. Ja see basseinipoiss võrdles minu kehahelisid sellega.
Ülejäänud reisi ma lootsin, et ei kohtu temaga.
Läksin Viru keskuses tualetti. Sisenedes veel endamisi mõtlesin, et huvitav miks naiste tualetis on pissuaarid. Süvenema ei hakanud ja läksin edasi. Hiljem käsi pestes vaatan, et mis see meesterahvas nüüd siia naiste tualetti tuli, ise veel tähtsalt käsi edasi pestes 😀 Kusjuures see mees vaatas mind ka ikka väääga kummalise näoga. Mõtlesin nojah, eksis ära, pole hullu. Lähen välja ja elukaaslane südamest naerab, hoopis mina olin see, kes meeste tualetis käis…
Põhikool, mingi 6-7-8 klass, täpselt enam ei mäleta. Otsisin hommikul enda sukkpükse, ei leia. Savi, võtan teised. Sukad ja teksad jalas, lähen rõõmsalt kooli. Koolis oli kehalise tund mingi teise või kolmanda tunnina (et siis paar tundi sai koolis kindlalt oldud). Lähen siis riietusruumi, et kehalise ajaks riideid vahetada. Aga klass vanemaid tüdrukuid olid seal ees, sest nende kehalise tund just lõppes ja nad veel sahmerdasid seal. Seisan ja ootan kannatlikult. Siis üks tüdruk, kes muidu oli selline mean girl, küsib mu käest, et kas on äge käia nii ringi, et sukk ripub sääre alt välja. Ma paar sekki ei saanud üldse aru, et ta minuga räägib. Vaatan siis alla ja voilaa, mu kadunud sukad! Hakkan siis otsapidi sealt teksasäärest tõmbama, aga need raisad ju venivad! ?? Kapronsukad olid. Tõmban ja tõmban ja tõmban, otsa ei paista kuskilt saabuvat, kõik ümberringi naeravad ?♀️?♀️?♀️ No ma siis naersin ka, aga pigem sellepärast, et mul oli megapiinlik ?
Kooli ajal olin ka lühinägelik ning läksime sõbranna (tšau, Anne!) ja tema uue peikaga ja tolle sõbraga pubisse. Džentelmenid lasid naistel trepist ees minna. Aga trepi lõpus oli selline klaasist akvaarium, millest üks klaas oli uks. No ma seda UST loomulikult ei pannud tähele ja sõitsin otsejoones klaasseina sisse. Nagu ? terve näoga ja päris kõvasti! Litaki! ?♀️?♀️?♀️ Pubi oli rahvast täis ja oumaigaad, ma tundsin, kuidas ma punastasin ? Kusjuures siiamaani vihkan, kui mehed lasevad mul esimesena siseneda sinna, kus ma pole enne käinud ???
Minu üks piinlikuimad hetki oli siis, kui oma rasedusega esimest korda ämmaka juurde kontrolli läksin. Selgus, et tema praktikant oli minu mehe eksnaine (ja tema esimese lapse ema). Kahjuks toimus äratundmine alles siis, kui jalad harkis “pukis” olin ?
Minu piinlik lugu pubeka ajast, mida ei tea reaalselt mitte keegi. Käisin kunagi oma tollase peika ja ta sõbraga nende ülemuse sünnipäeval. Ööbimine oli meil telkides. Magama minnes võttis mu toonane peika mind kaissu. Mul aga tuli mingi megagaas kõhtu ja mõtlesin, et okei lasen vaikselt pussu ära. Lasin ja no vaikne mädamunakas… Hommikul metsas pissil käies avastasin, et mädamunakas oli tulnud varrega…
Täiesti õudne, miks mehed ei pea midagi sellist läbi elama ? Päevad just lõppesid, aga seekord sain 3nndal päeval 3x pükse vahetada, rekord ?
*Lugeda omal vastutusel*
Üsna vähese toidu peale rohkelt alkoholi tarbinuna oksendasin suuseksi tehes oma tollase partneri peenise täis.
Mul kunagi oli kogu aeg häbi ja süümekad iga asja peale, aga vist tegelesin nii kõvasti selle väljajuurimisega, et nüüd on enamik aja ikka siiralt poxxui, mis inimesed minust arvavad.
Aga mul tuleb meelde küll, et see polnud alati nii. Ja mul pigem üks meganõme lugu. Noorena tegime kunagi kanepit… ja ma naersin nii palju, et mul reaalselt tuli püksi piss. Ma kohe sidusin dressika teksapükste peale ja istusin kuhugi maha ja ütlesin ülejäänud gängile, et a la ma jään siia ja varsti tulen järele. Aga seal olid mingid eriti nômedad vennad, kes vist said aru ja muudkui naaksusid, et tõuse püsti, tõuse püsti. Ja ma olin kivis ja mul olid megaparakad. Ei mäletagi, kuidas see lõppes, ilmselt nad ikkagi läksid ära. Peale seda väga pikalt ei julgenud midagi tarbida ega proovida, sest kartsin jälle naerust püksi pissida ? Aga… Fkn tondid olid need tüübid ikkagi.
No vaheldust kehahäda juttudele. Oli mingi sulnis kevad-suve hommik enne tööle minekut ja mul oli vaja autot tankida. Päike paistis ja ilm oli ilus ning tanklasse sisenesin väga valju muusika saatel. Nägin, et tanklas seisid grupis koos mingi 3-4 päris kena ja siledat kutti… Ja no liiga vaba ja liiga vallatu nagu ma tollal olin, oli vaja ikka muljet avaldada, muusika veel valjemaks panna ja ikka “fanfaaride” saatel tankuri juurde sõita, et kõik mind märkaksid. No tankuri juurde jõudes märkasin, et auto kütteluuk on teisel pool. ?♀️ Nojah. Sõitsin siis lihtsalt ümber tankuri, aga no see ju ei aita. Ikka olin valel pool. Panin muusika vaiksemaks (muidu ei näe ju sõita ?) ja siis tegin ühe tiiru veel ning ALLES siis sain enda veale pihta, et auto tuleb ümber keerata või teise tankuri juurde sõita. Kutid naersid. SÜDAMEST! Mõtlesin, et suren sinna samasse maha. Ässa pifina, kes sammub oma enda trummide saatel, keerasin auto julgelt ümber ning tankisin auto paagi täis ja marurahulikult tasusin arve, samal ajal maa alla vajuda tahtes. Lahkusin ülikiirelt ja kummi vilistades ning minust jäid need kutid ikka sosistama ja auto tagatulesid vaatama.
Mul õnnestus 5 aastat tagasi leida üks imeline mees… Imeliste käte ja muude kehaosadega. No parim seks eveeeeer! Vähe sellest, et kõik n-ö tavapärane oli hulluks ajav, valdas see vend ka tehnikat, millega naist squirtima ajada. Ma ei olnud enne teda teadlik, et ma üldse selleks võimeline olen. No niiiii kaif lihtsalt.
Ükskord peale meeletut ragistamist kaisutasime ja mõnnatasime ja jutustasime ja ma märkasin, et jala peal midagi. Kuna me armastasime ka voodis süüa, siis ma käisin mõnusalt näpuga üle sealt ja otsejoones ju nina suunas, et ikka üle nuusutada, on see šoks või BBQ kaste…
Polnud kumbki.
Squirtimisega on selline tore lugu lihtsalt, et see toimub vaid siis, kui lõdvestad kõik lihased, mis sul kehas on…
Mu lugu on nii piinlik, et ei kannata isegi anonüümselt rääkida, meenutab sinu lugu, ainult et 10x piinlikum ?
Aa üks megapiinlik lugu tuli veel meelde, siis kui ema mu voodist padja alt pornoajakirjad leidis ? Ma arvan ma olin umbes 13 äkki ? Sain need oma sõbrannalt, kes need oma vennalt rotti lasi.
No minul oli nii, et müüsin tagi FB marketplaces ja üks tüdruk küsis lisapilte… Samal ajal oli mees komandeeringus ja ütles, et saada pilte… Oh well, see vaene tüdruk kes tagi tahtis osta, sai mu tissipildid ?????? #megamark
Kui juba sitaäparduste jagamiseks läks, siis jagan enda oma ka. Mitte keegi peale minu (ja nüüd siinsete lugejate) ei tea sellest juhtumist.
Pidin talvisel ajal miskipärast suvilas käima, veed ja asjad seal külmumise vältimiseks kinni keeratud, nii et WC ei toimi (välikäimlat ka ei ole). Kuna talv, siis maapind külmunud (auku kaevata ei saanud). Sõites juba oli natuke nagu häda, aga ei viitsinud tanklast läbi põigata. Mõtlesin, et ah küll hoian kinni, kuni käidud. Jõudsin kohale ja häda pressis aina enam peale, kuni ükshetk oli selge, et siin ei ole enam midagi päästa – kas tuleb püksi või pean kuskile aianurka sittuma (mida ma teha ei tahtnud, oma aed ju ikkagi). Suures paanikas genereerisin lahenduse – sittusin kilekotti ja kallasin sinna kassiliiva peale. Ja siis viskasin kogu selle “paki” prügikasti. Palju kergem hakkas aga kuna prügiauto käib kord kvartalis, siis sain veel kevadeni prügi ära visates oma piinliku saavutust kastis imetleda ja palvetada, et mehel mingit prügisorteerimise ideed ei tekiks.
Niimoodi kirja panduna on lugu lausa natuke igav, ei sittunud täis ega midagi 😀 Aga tol hetkel oli see lihtsalt nii ajulage, täiskasvanud inimene situb kilekotti, kes teeb nii?!
No näiteks kriisiinfo mingis materjalis kortermajade elanikele soovitataksegi, et kuna vett pole, siis kasutage ämbrit/prügikotti. Sa olid õigel teel. 😀
Issand, mul tuleb kahjuks nii palju asju meelde ?
1. Minu enda kõige hullem – Käisin kord hommikul jooksmas ja hakkas halb. Trepil koju hakkas pilti tasku lööma, jõudsin vaevu koju ja vetsu, kõht lõi alt. Siis hingeldasin seal poolteadvusetult mingi aja, kasisin end kuidagi ära ja ronisin voodisse. Mõtlesin, et ju kõhuviirus. Aga poole tunni pärast polnud enam halb ja mõtlesin, et krt jõuan ikkagi tööle veel. Jooksin tööle. Tunni pärast saan peikalt SMS-i: “Eee wtf. Tänks üllatuse eest.”
KUIDAS MA UNUSTASIN VETT LASTA ? Igatahes ma kaalusin riigist põgenemist ja mitte kunagi koju naasmist, sest su peika kindlalt ei peaks sinu täispasandatud potti kunagi nägema 😀
2. Mu sõbranna oli jätnud tampooni duši all šampoonide riiulile ja ta kutt pani käe selle sisse ?
3. Olen ärganud selle peale, et mu eksmees kuseb voodi kõrval voodile, millel ma magan.
Meil abikaasaga ühiseid lapsi pole. Minu omad elavad meiega, tema laps on nädal kodus, nädal meie juures. Õhtul lapsed magama pandud, hakkasime hullama sängis. Täpselt sel hetkel, kui mu abikaasa peadpidi mu jalgevahel toimetas, astus mu kasupoeg tuppa (11a). Selle asemel, et sealt vaikselt eemalduda, ootas ta, kuni mina läbi voodi põrgusse vajusin ja ta isa end rahulikult teki alla sättis ja maha surra tahtis ning siis küsis “kus mu laadija on?” Jumala tuima näoga. Väga. Väga. Väga. Piinlik.
See juhtus paar aastat tagasi peale ühte korralikumat pidu. Mu armas elukaaslane oli kaine ja vaatas telekat. Mina tulin koju, maani täis. Läbi mingite automaatsete reaktsioonide pesin hambad, võtsin meigi maha, koorisin end paljaks ja läksin sõnagi lausumata magama. Umbes tund peale magamaminekut olin ma täies alastuses voodist tõusnud, jalutanud kööki, teinud külmkapi ukse lahti, umbes minut aega külmkappi jõllitanud, seejärel ukse sulgenud ja…sinnasamma urineerinud. Seejärel läksin voodisse tagasi nagu midagi poleks juhtunud. Ilmselgelt ei mäleta ise sellest mitte midagi. Hommikul küsisin üllatunult, et miks prügikast märga majapidamispaberit täis on… Tuli välja, et ta olevat üritanud minuga rääkida ja mind äratada, kuid ma olevat tühja pilguga ringi vaadanud ja lihtsalt omi asju ajanud. Tundub maxxxx creepy ausalt öeldes 😀 Peale seda lubasin endale, et elus enam nii palju ei joo ja õnneks on see ka enam-vähem õnnestunud.
Ma ikka imestan, kui täis peab olema, et oma hädasid kuhuiganes (kappi, voodi kõrvale, teise peale, põrandale) kergendada 😀 Mul pole kunagi juhtunud. Kuigi mälukatega joominguid on olnud. Oksendamiseks on ikka vetsu jõutud, muudeks hädadeks ka.
Kui sul mälukatega joominguid olnud siis kuidas tead, et just selle mäluka ajal nurka pole sirtsutanud või kedagi täis pole ropsinud? ?
Olin u 20, täisealine igatahes. Helistasin emale töö juurde lauatelefonile. Neil oli selline süsteem, et kui ta ise ei saanud vastu võtta, siis suunati kõne edasi sekretärile. Keegi naishääl võttis vastu, ütles osakonna nime (mu ema alati oma nime ka), aga see käis kuidagi kiirelt ja ma polnud kindel, kas ikka tema. Ja siis selle asemel, et normaalse inimese moodi üle küsida, ma lihtsalt piiksusin suht lapse häälega telefoni “Emme?”. Sekretär oli kaks sekundit vait ja küsis siis “Siim, sina või?…” Mul oli nii piinlik, et katkestasin kõne. Sest Siim oli ühe teise kolleegi 5-6a poeg, kellelt võiks sellist käitumist oodata, et helistab “tähtsasse asutusse” ja piiksub telefoni “emme” 😀 Nüüd mõtlen, et parem ongi, et ei hakanud midagi seletama, sest muidu oleks oma emale ka veel häbi teinud, et tal selline tütar on 😀
Kordades hullemaid asju on muidugi elus olnud aga paljusid ma ei taha isegi meenutada. Ja no päevade feile on vist pea kõigil naistel ette tulnud, ma olen korra tuttava autosse pleki jätnud 🙁
See way kõige parem, kuseb kõrge kaarega nende sitateemade peale, hehehe 😀
Siim, sina või XD hahahahahahahahaha
Umbes kuu aega tagasi käisin Soomest Eestis arsti juures, kus olid muidugi ilusad sametist toolid. Tunnikese jutustasime minu haigusest. Lõpuks kui püsti tõusin, oli tugitoolil 10*10 punane laik. Ma pidin häbist maa alla vajuma. Vabandasin seal maad ja ilmad kokku. Olin teadlik, et alles pooleteise nädala pärast peaks hakkama, aga ups. Muidugi mul kaasas polnud ühtegi pesukaitset ega midagi, nii et vetsus käies toppisin veel alukad paberit täis. Sedasi sai kiirest apteeki joostud ja ma muidugi ostsin kogemata kusepeetuse vastu sidemed, kuna siis muid ei näinud ja siis otse sadamasse, et saaks midagigi kaitseks panna, kuna veel 2-tunnine laevasõit ees.
Kunagi 3-4 aastat tagasi tuli meie siis veel nooremapoolsem tütar koju ja uuris minult: “Mis tähendab “eat pussy not animals”. See olevat kritseldatud ühele seinale, millest ta möödub, kui koolist tuleb ja näeb iga päev seda kirja. Mina siis selgitasin nii delikaatselt kui võimalik ning ta sai aru, mis see tähendab ja ainult muigas.
Nüüd siis nädal tagasi, kui väiksed lapsed vanaema ja vanaisa juures maal ning nüüdseks juba 14-aastane vanim tütar väljas oli, otsustasime Pereemaga , et… Olin mina parasjagu seal “väravate” vahel mõnusasti maiustamas kui tütar meie tuppa hüppas, et uurida, kas meie ka kodus oleme. Mina seda nägu muidugi ei näinud aga see olevat olnud praisslessss 🙂 kui tagurpidi tuldud teed välja mindi. See oli ülimalt piinlik ja samas nii naljakas…
Issand, ma vist sureks, kui ma lastele vahele jääks 😀 Aga ilmselt nemad ka 😀
No just 😀
Sellepärast peab magamistoa uksel lukk olema 😀
Hea idee 😉 aga siis lukustaks kõige pisemad ennast sinna jälle kinni… Win win.
Paneme selle idee kõrvataha 😉
Oh hellll no, ma ei suudaks edasi elada peale sellist vaatepilti 😀
Emadepäeva kontsert. Pidime klassiõega kultuurimajas kahekesi lauluga esinema. (Lugu küll enam ei mäleta, sest juhtus see ligikaudu 25a tagasi.)
Klassiõel oli hirmus esinemispaanika ja ju siis lõi sellega seoses kõhu korrast ära.
Looga me maha ei saanud, sest kusagil esimese salmi poolepeal oli temal suu kinni ja näost punane… Lihtsalt seisis nagu rividrilli eeskujulik sõdur.
Mina seevastu lihtsalt rämedalt öökisin loo lõpuni mikrisse nii, et lugulaulu lõpuks võis rahvas ilmselt arvata, et poole loo pealt kiskuks hardcore metaliks ära. Oli küll piinlik jah ?
Ma ei tea kas sa mõtlesid “öökisin” või “röökisin”. Igal juhul naersin ma pisarateni, kujutades ette kuidas sa kõvasti mikrisse öögid taustamuusika saatel ja üks vaikuses su kõrval seismas 😀
Appiii ? Ma suren naerukrampidesse ????
Tead sa… See lõõritamine võis küll kõlada röökimisena, sest samal ajal kui ma laulda üritasin, ma ka öökisin (A la “eeemakeeeneööääk”). Publikule võis tunduda, et laulan heavy metalit ? Igal juhul see lõhn seal laval oli hirmus paha. Ilmselt 20 prossa esireas istuvatest emadest enam järgnevatel aastatel kontserti kuulama ei tulnud. Vähemalt sinnamaani, kuni meie kooli lõpetasime.
Ja kusjuures on mul siiamaani teema, et katsun avalikke WC-sid, kus on rohkem kui üks kabiin, vältida. Lihtsalt kui keegi juhtub minu kõrvale kakile, siis mul see sama emadepäeva viisijupp lahti ja nii hullusti, et öögin lausa pisarateni. Välja minna ei julge sest inimene kõrvalkabiinis ju kuulis ja ka kõik ülejäänud järjekordlased. Siis pean seal oma pool tundi ootama, millal uus sats peale tuleb ja palvetama looja poole, et keegi jumala eest si*ale ei tuleks ?♀️
Piinlikke olukordi on minu elus olnud väga palju… Aga vist kõige piinlikum hetk minu elus on 9 aastat tagasi jaanipäevast. Nägin üle pika aja enda crush’i. Me polnud rääkinud mitu pikka kuud ja kui märkasime küla jaanipeol teineteist, ei tahtnud silmside kaduda kummagi poolt. Terve pool jaanipäeva käis eri laudade vahel pingsalt silmside mäng, kuni oli liigselt alkohoolseid jooke tarvitatud ja mindud juttu rääkima. Oli juba hiline aeg, vb juba pool hommik. Tema otsustas võtta oma sõbra autovõtmed ja me hiilisime kahekesi autosse, mis asus parklas teiste autode vahel. Meil oli silmi ainult teineteise jaoks. Ühtäkki me ehmatasime, kui keegi toetas auto tagumise akna vastu ja varjas meid. Me ei pannud tähelegi, et keegi oli meid pikalt jälginud ja auto tuled meie auto peale keeranud. (~14 inimest). Peale seda seika me passisime veel autos ja läksime peole tagasi. Istusime oma puntide juurde tagasi ja siis tuli meie seltskonda üks mees ja kõva häälega ütles: ”Oota sa oled see neiu, kes just parklas autos seksis”. Ma vajusin näost lihtsalt nii kaameks ja ei osanud muud öelda, kui et ta ajab mind kellegagi sassi.
Minu meelest selle loo puhul peaks olema piinlik nendel vendadel, kes vahtima tulid.
Ma olin just viimast kuud rase, mees tuli Soomest ja läksin koeraga talle laeva vastu. Tema soovis poest läbi käia, ma jäin koeraga välja ootama. Mul ei olnud pidamist enam tol ajal üldse ja ootamatult tuli häda… Mees telefonile ka ei vasta, koeraga ju keskusesse ei tohi minna ja tõukoera kutsikat ei julge välja ka üksi jätta. Panin jooksuga siis prügikonteinerite vahele end kergendama, sest kõht oli ka veel lahti. Ja keegi jalutas mööda…
Teine lugu juhtus töökaaslasega suvepäevadele minnes. Olin jube lõbusas meeleolus ja soovisin poest läbi käia. Poest tagasi tulles, oli sarnane auto parkinud tema kõrvale kuhu ma ka sisse hüppasin. Taga istmelt vaatas väike laps otsa ja meesterahvas roolis ei öelnud ka midagi. Jube piinlik oli, eriti kuna mu töökaaslane kõrval autos oli naerukrampides ja tundis ka seda, kelle autosse hüppasin ?
Ühe tuttava piinlik lugu oli selline, et nad olid kaitseväes ühel õppusel ja said mingil hetkel pesema minna. Tuttav läks siis duši alla ja nägi selja tagant ühte tüüpi end pesemas. Mõtles nalja teha – keeras rätikule keerud sisse, võttis hoogu ja laksas pesevale tüübile sellega kõvasti vastu kanni. Samal ajal ütles juurde midagi sellist, et mis näpid siin. Kui pesev tüüp end ringi keeras, selgus, et tegemist oli pataljoniülemaga, kes on enam-vähem nagu jumal väeosas. Õnneks oli tegemist üsna rahuliku inimesega ja mingit jama sellest ei tulnud, aga vähemalt on lugu, mida rääkida ja mille üle naerda 😀
Tuli veel miskit meelde. Algklassides kakasin klassiõe juures ja vajutades ei läinud vesi alla. Kuna ei julgenud seda sinna jätta, siis võtsin junni potist (õnneks oli solid junn), pakkisin rohke paberi sisse, pakkisin enda koolikotti ja panin ruttu kodu poole ajama. Kodus lasin oma junni potist alla 😀
Appi, ahahha 😀 Kas vetsuharja vm polnud, millega see kuidagi alla aidata?
Täiega pekkis, kuidas ma praegu rongis naerma purskasin. Väga piinlik hetk ????? Issand, aga siiani ei suuda naeru lõpetada.
???? Ok, ma konkreetselt naersin pisarateni ???
Meenus ka see, kui kasuisaga poes käisime, ma olin siis ka mingi 19 äkki. Mina kaine, tema päris vines. Ja ta hakkas üle poe laulma: “Mu isa oli kuldimuna lõikaja, jah lõikajaa, jah lõikajaaa, lõikas ikka kaks muna korraga, jah korraga, jah korraga!” Kurat, nii mark oli, see oli pisike külapood ka, nii et kõik kuulsid ? Ma ei tahtnud hiljem paar nädalat sinna poodi minna. Aga kasuisa pole seal siiani käinud ??
Mu kõige piinlikum hetk on olnud vist see, kui üks sõber/töökaaslane tegi FB-is oma juubeli kohta eventi ja tekitas messengeris grupivestluse selle kohta. See oli megauhke pidu, kuhu oli kutsutud väga palju tuntuid inimesi, muuhulgas ministreid. Kui ühel hetkel nägin, et minister X oli märkinud end üritusele tulema, mõtlesin, et kirjutan sõbrale “Üüüüü, X tuleb ka sinna.” Kogemata kirjutasin selle aga grupivestlusesse, kus oli mingi 100+ inimest (minister X ja ta naine ka). Kui sellest aru sain ja nägin, et inimesed olid seda järjest näinud, oli nii piinlik, et oleks tahtnud oma FB konto ära kustutada ja juubelile mitte minna. Tükk aega hiljem leidsin nupu, kust saab oma sõnumit kustutada, aga selleks ajaks olid enamus seda juba näinud 😀
Minu üks lugu on selline, et olime Pärnu rannas. Otsustasin minna päevitusi kabiini selga panema. Võtsin punased stringid jalast ja riputasin need konksu otsa, kui tuli tuul ja keerutas need üles ja sama hetkega viis need kabiini alt välja. Seisin tükk aega kabiinis ja mõtlesin, et mida teha, kuna riietuma minnes seisis kabiini lähedal umbes 7-pealine kenade meeste seltskond. Valikut mul polnud, nägu peas punane astusin kabiinist välja ja otsejoones siis oma püksikute poole. Üks meesterahvas vaid muigas ja ütles juba kabiinist väljudes, et need kuuluvad vist Teile 😀 Haarasin püksikud ja kadusin teise ranna otsa.
Teine lugu oli selline, et 2 aastat tagasi ööklubisse minnes panin selga endale tagant lukuga seeliku. Tundsin ennast ikka mega seksikana. Turvadest mööda kõndides vaatasin, kuidas kaks turvat pikalt veel järele vaatavad ja muigavad… Nii kaua see lõbu siis kestiski. Järgmisel hetkel tuli teenindaja ja küsis, et vabandage, kas teie seelik peabki tagant niii lahti olema. Ja nii oligi. Kõndisin sirge seljaga klubisse, endal sukapüksid ja tagumik välkumas, kuna lukk oli otsad andnud. Läksime sõbrannadega siis kähku tualetti, kabiinis istudes saime pundi peale vea parandatud, kuna imekombel oli klubist võimalik laenutada niiti ja nõela. Hiljem sai pidu jätkuda, kuid pidevalt ikkagi oma tagumikku kontrollides 😀
Olen 26 ja paar aastat tagasi astusin sisse samal ajal kui mu vanemad sugu tegid, tahan seda oma peast välja saada. Mul ausalt teraapiat vaja.
Teine lugu siis ka. Käisin jalkatrennis ja meil oli naistreener ning ta oli lesbi btw ja mul oli sünnipäev, olin dušši all ja siis ta tuli kommikarbiga mulle dušši alla õnne soovima, selle asemel et mind välja kutsuda korraks või miskit ?
Palun seletage mulle, mis sellest siis nii hullu on, et vanemad seksivad? They are people, sa oled 26. Saa üle ?
Hullu polegi, mainisin, et see oli mitu aastat tagasi, tol hetkel olin umbes 20 kui õigesti mäletan, lihtsalt see pole asi mida näha tahaks niiviisi 😀
Teine lugu meenus veel. Istusime mehega diivanil, mõtlesin et peeretan (meil mehega algusest saati see loomulik, edasine aga pole :D). Tegin siis enda peeru ära, oli liiga hilja kui sain aru et ei olnudki ainult peer – konkreetselt sittusin täis diivani, mis oli paar kuud enne ostetud. Jooksin vetsu, korrastasin end ja ülejäänud õhtu möödus kord diivanit puhastades kord vetsus potil istudes.
Korra õnnestus ka voodi täis oksendada ja samal ajal sittuda, kui mees lapsega kõrval oli. Tundub, et olen kõhugripi lemmik ohver 😀
Ma pole ammu ühes päevas nii palju naernud kui täna 😀
Ma nõustun ? Tänks, Mallu… Mul oli seda väga vaja ?
Okei, meenus üks s*tajutt ikka ka. Aga õnneks ei tea sellest mittte keegi teine. V noh. Peale seda kommentaari teatakse, aga vaid anonüümse loona, eks 😀
Siin rohkem räägitud juhtudest, kus on kena vedelapoolsem kook ootamatult välja vurtsatanud. Ma siis pakun tasakaaluks ühe kõhukinnisuse jutu. Kunagi 10 või enam aastat tagasi sõin munadepühal vist mingi 3 keedumuna järjest ära. Teadsin küll, et keedumuna võib kõhukinnisust tekitada, aga ei arvanud, et kolm muna nüüd mingi nii suur asi oleks. Järgmiseks päevaks aga oli probleem käes. Hullem s*tahäda oli, aga punnitada tuli nii, et higi otsa ees ja nägu punane. Potti ei jõudnud sellest kahjuks midagi, sest ainult otsakese jõudsin välja punnitada. Jumala jama, mis teen siis nüüd, mõtlesin. Proovisin paberiga nii palju kui sai nö välja aidata. Ei saanud eriti midagi. Olin juba meeleheitel, sest üldse polnud mõnus olla selliselt, et junn kuskil poolepeal, sisemus justkui tahab, et see väljuks, aga nooooo eiiiiii õnnestu kuidagi. Läksin siis võtsin köögist kahvli abiks (olin õnneks üksi kodus) ja kuidagi selle abiga sain probleemi nii palju lahendatud, et mingi osa suutsin välja koukida, nii et enam mingit otsest hullu häirivat tunnet polnud. Kahvli viskasin ära ja kõhu sain korda nii, et jõin paar korda ülejäänud päeva jooksul õunaäädika lahust ja veel mingit linaseemneleotist. Iial ei julge enam üle ühe keedumuna süüa. Võehh.
Okei, ma tahaks nats kettida 😀
Ma ka tahtsin… A mingit muud lahendust ka nagu pähe ei tulnud 😀
Kahvel???? Miks kahvel, mitte nt teelusikas????
Sama küss ??
Minu üks lähiaja piinlikuim seik toimus umbes kaks aastat tagasi, kui proovisin teist korda elus palju kiidetud rullmassaaži. Sel korral lasin kõikvõimalikud rullimise kiirused põhja panna ja suristas ikka korralikult. Sel imelisel ja saatuslikul hommikul olin teinud ka otsuse, et jätaks hommikusöögi vahele, lisaks olin antibiootikumide kuuri lõpusirgel. Juba reite sisekülgi masseerides tundsin, et vähe kehvake on olla, nõrk ja hägune. Aga eks hea vormi nimel tuleb nii mõndagi välja kannatada, mõtlesin. Järgmine etapp oli alakehamassaaž ja mäletan sellest nii palju, et pea jõudsin kuskile toetada ja järgmine hetk ärkasin umbes 5 min hiljem (vähemalt selle järgi, et masinal oli ees järgmise kehaosa pilt) ja kahtlaselt soe ja märg oli olla. Jah, ma konkreetselt urineerisin kuskil avalikus rullmassaaži salongis. Enda teadmata, aga siiski. Tore oli ka see, et mul ei olnud vahetusriideid vaid tulin otse kodust nende riietega, millega rullima hakkasin. Oi kurjam, mis paanika mind tol hetkel valdas… Leidsin küll piisavalt paberrätikuid, et ümbrust korrastada, aga no helehallide pükste pealt juba laiku ei peida. Punastades kutsusin administraatori ruumi ja küsisin vahetuspükse, et saaksin koju minna :’D Seal minu rullmassaaži teekond ka lõppes, kuigi olin soetanud 10 korra pileti 😀
Muuseas, mul on ka alati rullmassaažis süda pahaks läinud, aga õnneks täis kusnud pole 😀 Ma ka enam minna ei taha 😀
Käisin kunagi neidudekooris. Läksime laulupeole. Kes laulupeol käinud, see teab, et eelmise laulu ajal juba lava taga kogutakse järgmisi koore kokku. Seisavad inimesed, kellel on sildid kõrgel peakohal ja tema juurde tuleb siis minna. Me siis sõbrannaga jalutasime seal ringi, teades, et meil on hulk vaba aega kui järsku vaatame, et mismõttes meie häält juba kogutakse. Arvasime mõlemad, et ju jäi midagi valesti meelde ja tõmbasime aga ligi. Lavale jõudes imestasime, et nii vähe inimesi kuidagi ja enda omi ei näe kuskil. Kõrval seisvalt tüdrukult küsisime, et mis toimub ja saime teada, et laval olid eliitkoorid! Alla enam minna ei saanud, sest laul juba käis. Tüdruk andis meile oma lauliku ja nii me seal kaasa maigutasime. Isegi TV-s näidati ? Pärast naersime, et vot eliiti – teised pidid terve aasta harjutama, me alles laval nägime neid laule esimest korda ?
Haha 😀 level up!
Appi, siin on nii palju häid lugusid ? ja kui muidu mul nagu midagi väga piinlikku juhtunud pole, siis paistab, et klassika kakalugu on vist kõigil haha. Paar kuud tagasi tabas mind ja mu elukaaslast toidumürgitus, ärkasin ja süda läikis, kõhus keeras, käisin vetsus, aga nagu midagi too hetk ei toimunud. Vedasin end elutuppa diivanile, sest voodi tundus WC-potist liiga kaugel. Samal ajal oli mu elukaaslane ka ärganud, et kuidagi halb on olla ja läks vetsu. Istun ja suren seal diivanil ja tunnen, et pussu vaja lasta… Oleks see puss siis pussuks jäänud, aga sittusin hoopis diivanile ja mitte vähe. Ja see oli ka selline olukord, et mul polnud kontrolli sealt lihtsalt tuli, peksin elukaaslase vetsust välja ja vaene mees, endal halb olla, läks diivanilt minu vedelat koristama ? Ma tegelt väga muud tollest õhtust ei mäletagi, mul pole elus nii halb olla olnud.
Järgmine päev meenus see ka ainult sellepärast, et ma nägin diivanil märga laiku ? Mul oli niii mark aga elukaaslane oli nagu et pole hullu, shit happens ? True love vist ikka.
Ma ei suuda, ma hakkasin kahjuks kõva häälega naerma 😀 😀
Nii sarnane minu kogemusele, ma pidin ise ainult diivanit puhtaks kraapima. Teil vähe rohkem true love kui meil vist ?
Ma lihtsalt röökisin naerda
Olin umbes 6 kuud rase, käisime sõbrannaga väljas söömas ja peale seda jalutasime parki. Söök, mida sõin, mingil põhjusel minu organismile ei sobinud ja kõik oksendasin seal samas pargis välja, samal ajal andis põis järgi ja lasin end veel täis ka. No nii piinlik oli, park asub tiheda liiklusega tänaval ka veel. Jumal tänatud, et sõbrannaga lapsepõlvest juba tuttavad, muidu oleks seal samas otsad andnud vist 😀
Mis mul muud üle jäi kui see, et jalutasin paar tänavat edasi vanavanemate juurde, vanaisale olukorda selgitada polnud kuigi tore. Käisin pesemas, pesin enda jalanõud, seeliku pesin käsitsi ära ja panin läbi märjana selga. Otsejoones läksin ostsin endale kleidi, mida selga panna, kuna ämmaka visiit oli tunnike hiljem. Antud kleiti kannan ka praegu kommentaari kirjutades 😀
Mälestustega kleit! 😀
Kõige piinlikum on vist see, kui olin äsja saanud 18 ja mõned päevad töötanud uues töökohas, kus valdav enamus olid 35+ vanuses.
Nii, olin siis sõpradega linnapeal ja jõime, vähemalt mina jõin, teisi ei mäleta ? Parkisime auto bussijaama lähedusse ja tahtsin võssa pissile minna, aga jalg jäi turvavöö taha ja kukkusin selg ees autost välja, siidritopsi kallasin ka peale endale ja tõenäoliselt vandusin nagu vana voorimees. Tulin siis nii ruttu püsti kui võimalik ja läksin autosse tagasi, lootes et keegi ei näinud. Tegu oli väikelinnaga ja bussijaamas oli ainult paar inimest.
Ülejärgmine päev tööl olles hõikas üks tsehhi juhatajatest üle terve ruumi: “Noh K, mis tegid laupäeval bussijaama juures?”
Ma oleks tahtnud maa alla vajuda ??♀️
Pole küll otseselt minu lugu, aga kuna ma olin kogu selle juhtumiajal kõrval siis räägin ikka.
Olin 7. klassis ja läksime bussiga kuhugile ekskursioonile Tallinna, mu kõrval istus mu klassiõde kes mainis, et tal põiekas. Ma nagu välja ei teinud, sest noh, bussis ju oli vets, et miks ta ei läinud siis. Ajasime sõpradega mingit lolli juttu, nii et kõik naersid lihtsalt kogu südamest. Ja lõpuks kui see klassiõde süvenes ka sellesse paska, mis tootsime, hakkas ka kaasa naerma. Hakkasime juba sihtkohta jõudma kui järsku tunnen inimese kusehaisu. Sõbranna näost punane ja kohe kui buss peatus, spurtis minema. Mina aru ei saanud ja jalutasin ka välja. Ühesõnaga ta kusi end naerust täis. Õnneks talle tuli ta ema järgi ja sinnani oli sall tagumiku ümber. Aga ma pidin terve bussisõidu tagasi istuma kuseloigu kõrval, ja ma ei tahtnud kellelegi öelda ka ja buss oli täiesti rahvast täis ja siis mu tolleaegne crush nägi võimalust ja istus mu kõrvale, otse kuseloiku. ja ma olin nii šokis, et ei taha öelda, et klassiõde end täis lasi ja samuti ei tahaks, et crush kuseloigus istuks. Ja siis ma olin vait, tõmbasin salli ninani ja kui crush küsis miks märg on pink ütlesin ,et vesi läks ümber. ja siis ta pani oma käe sinna loiku ja pühkis mööda oma pükse käe kuivaks ? Ja ma julgesin talle alles aasta hiljem öelda, miks ma tollest päevast alates teda ignoreerima hakkasin.
Ptui, ptui, ptui, väga hullult piinlikke asju pole olnud ja loodan, et ei tule ka.
Põhikoolis mäletan, et päevad hakkasid ja muidugi teksatagumikul punased plekid. Läksin veel uhkelt õpetajale kontrolltööd ära viima ja no polnud inimest, kes poleks näinud… Ise avastasin pleki muidugi siis, kui see tund läbi sai ja vetsu läksin. Õnneks oli viimane tund. Aga no niiiii ebaõiglane tundus see kõik, et nutsin peatäie ära ja ootasin, et oma klassi rahvas vähemalt on koju läinud, enne kui ise tihkasin minna. Siuke õrn iga, madal enesehinnang jms.
Muud margid on olnud ka, aga mitte midagi värvikat, et ommgg. Kunagi olin praktikal ja mul oli vetsupaber on kuidagi püksivärvli vahele kinni jäänud ja ripnes seal, nii et mu juhendaja koputas õlale ja üritas viisakalt sellele olukorrale tähelepanu pöörata. Ma ei saanud aru, mida ta tahtis ja tegin omi asju edasi. Lõpuks ei jäänud tal muud üle, kui öelda mulle otse, milles asi. Krt. Okei, see oli päris mark.
Kassas kui kunagi töötasin olen mitu korda nutma hakanud, kui on ikka pinge nii üles kruvitud ja mingid emmid kliendid on sattunud, et ei jaksa enam tuimalt asjadesse suhtuda.
Enamus olukordi, mis mulle meenutades piinlikkust tekitavad on olnud minu puhul aga mingi siira emotsiooni väljendused. A la, olen kellelegi mõista andnud, et olen kiindunud või et meeldib mulle. Sest alati on see olnud mingi mission impossible, nii et ma isegi tol ajal teadsin seda kõike. Kuid ikkagi oli mulle nii vajalik teistele oma tunnetest ja mõtetest teada anda. Nüüd on lihtsalt jah piinlik, kui trehvan kedagi neist nägema. A no kokkuvõttes pisiasi.
Lastega on ka mingeid seiku olnud. Üks, mis meenub… Ämm ja äi olid külas. Kuidagi läks jutt kepikõnnile. Laps kuulis kõike pealt ja tahtis ka vestluses osaleda ning teatas, kuidas emme ja issi ka käivad vahepeal keppimas. Lapsesuu ei valeta noh.
Oi, pean ka enda loo kirja panema. Elasin sõbra juures mingiaeg, ja tegime õhtul väikse siidri, siidrist sai punane vein ja veinist viin… Jõin ennast nii mällu, et läksime lõpuks magama. Hommikul ärkasin suures toas, olin sõbra korteri ja ennast täis oksendanud. Sõber oli mind veel vannis puhtaks pesnud ja diivanile magama pannud. hommikul kuulsin sellest, siis oli veits häbi ???
Paar head seika tuli veel meelde.
Sõbranna oli saanud just tuttavaks ühe noormehega. Läksime suurema kambaga koos välja pubisse. Mina olin end enne korralikult segi kammind ühe teise sõbranna juures. Tellisime jooke ja pitsat. Mingi hetk mõtlen, et miks krt see pitsa nii kõva on ja üldse lõigates katki ei taha minna. Kild killu haaval sain ikka kuidagi söödud. Maitse oli – no pigem seda ei olnudki. Paar päeva hiljem kui sõbrannaga rääkisin ütles, et krt miks sa pead ennast nii segi jooma, õnneks see kutt suhtleb minuga edasi aga ta ütles mulle kuule su sõbranna sööb salvrätte 😀
Paar s*ta/ku*e seika ka.
Töötasin ühes firmas, mis lõpetas tegevuse. Oli lõpupidu ja kõik muidugi maani täis. Kui öösel koju jõudsin, läksin otsejoones magama. Sellel ajal poeg oli veel väike ja alati õhtul tuli meie suurde voodisse magama. Mees ja poeg magasid ja jäin ka magama. Hommikul ärkasin ja vaatan, et kedagi voodis ei ole. Et huvitav kus nad siis läinud on. Lisaks oli toas megarõve hais.
Esiteks olin ma oksendanud voodi kõrvale. Siis omast arust olin vist vetsu läinud aga kogu häda teinud voodi ette. Ja otse voodisse tagasi roninud. Tundsin midagi on varvaste vahel – see oli kuivand sitt!!! Selle peale läks muidugi süda pahaks ja läksin oksendama. Ma ei tea, kuidas ma ei tulnud selle peale, et oksendada vetsupotti, vaid ma oksendasin vanni. Et okse alla läheks, lasin muidugi vett peale. Ise läksin voodisse tagasi, sest nii mega paha oli olla. Mingi hetk tuleb vihane mees ja ütleb mine krt korista see vann ära. Muidugi oli kõik umbe läinud ja vann poolest saadik okse-vee segu täis. Kuna äravool on vanni teises otsas pidin ma sinna jalgupidi sisse minema. Loomulikult öökisin ma sinna uuesti. Aga enne ära ei läinud kui vann lõpuks puhtaks sai.
Mõned aastad tagasi pojal oli pruut, kes ei elanud meiega samas linnas ja vahest harva jäi ööseks meile. Mina muidugi suur peomutt olin kuskil klubis käinud ja koju tulnud. Olin omast arust riided ära võtnud ja magama keeranud. Tegelt olin teksad alukad ära võtnud, saapad jalga jätnud (reaalselt müstika kuidas ma sain kitsad teksad üle saabaste jalast ära) ja magasin nii, et istudes pikali vajunud, tagumine ots paljas, saapad jalas, jalad harkis ja magamistoa uks lahti. Uks avaneb esikusse…
Tõesti alati pärast selliseid seiku ma “mitte kunagi enam ei joo”.
Apppi, ausalt ma ei suuuuuuda 😀 Teie lood on liiga head 😀
Issand kui naljakas see on, ma naersin nii et pisarad väljas ???
Sellega tuli ka enda sitalugu meelde. Ma võisin olla 17, kui olin kuskil joomas käinud (pühapäevane päev) ja järgmine hommik tuli ema mind üles ajama, tegi magamistoa ukse lahti ja ütles: “Siin toas on ju sitahais, kle kas sa oled voodisse sittunud v?” Ma ütlesin, et ei ole. Tegelt oli terve voodi sitta täis ja tuba haises ja ma muudkui ütlesin, et “Ei ole ma sittunud ju”. Läksin siis pesema, aga terve tee rongiga linna sõites ma vist ikka haisesin, sest terve tee tundsin seda sitahaisu.
Omg!!!!!! Niiii hea lihtsalt!!! Mul juba meik laiali ühest silmast ???
Ükskord ootasin Grossi poe kõrval kasuisa, vaatan sama Passat, istun autosse. Vaatan mingi laps ka taga, küsin, et kust selle peale korjasid ja siis vaatan ette, vale auto! Hüppasin ilma midagi ütlemata autost välja ja panin ajama.
Teine juhtum oli siis, kui sõber kutsus kuskile linnast välja külla, läksin taksoga (olin 1x pimedas käinud ka seal) ja siis läksin panin uksekoodi, kõndisin enda arust õige korteri juurde, astun sisse vaatan wtf, vale korter, panen ajama. Nii ma siis käisin 4 trepikoda valed korterid läbi (ühekorra vaatas alasti mees vastu), siis sain aru et vale maja ees olen, aga kood oli ikka sama 😀
Haha, kujutad ette, istud oma lapsega autos ja siis võõras kargab sisse ja küsib, et kust selle peale korjasid 😀 I cant!
Olime umbes 13-14aastased sõbrannaga, kui tahtsime Baltast 138 bussiga Kosele sõita. Mina siis pileteid ostma (kõva ja selge häälega üle bussi): ”Kaks piletit KUSELE palun!”
Bussijuht ütles, et sellega ta aidata ei saa, aga äkki Kosel on võimalik ????
See on selline natuke piinlik lugu, aga see oleks võinud olla selline, mille peale oleks tahtnud end oksa koheselt tõmmata.
Olin endise peika kodus ja nad on omal isaga väga sarnased. Askeldasin köögis seal ja üks hetk oli peika mu juures, lühikesed püksid jalas. Keerasin selja ja teine hetk vaatan, et tal äkki dressipüksid jalas ja kummardab. Murdosa sekundist käis mul mõte peast läbi, et paneks ühe hea litaka vastu kanni kui niimoodi kummardab ja annab võimaluse, AGA ma küsisin selle asemel, et mis sul veel jalas on… Ja siis ta isa vaatas minu poole, tegi mh? Ja niiiii ma sealt köögist siis ära jooksin. See oli hea 3 a tagasi ja siiamaani kui ma mõtlen sellele, et kui ma oleks selle laksu teinud… Mul tõmbab seest kõik õõnsaks ???
Hahahhaha 😀 Hea, et krabama ei kukkunud 😀
Olin umbes 12 ja töötasin suvel linnalaagris, pidin Baltast rongiga sinna sõitma. Lähen siis hommikul rõõmsalt lühikese suvekleidiga mööda perrooni, ikka kõige kaugema ukse juurde ja üks jalg juba rongis, kui tunnen, et kõht läheb lahti, mõtlen hetke, astun rongist välja ja siis ta hakkab tulema, vedel sitt jookseb mööda sääri alla, jooksen perroonil jaamahoone poole, kandandeni sitane, inimeste vahel ? Kasisin ennast kuidagi puhtaks seal jubedas vetsus ja sõitsin trammiga koju Koplisse, sitahais käis üle pea. Ema igatahes naeris mu üle, kui koju jõudsin ?
Issssand, next level naljakas sry 😀 Sul ilmselt siis ei olnud 😀
Issand kui hea 😀
Olin 8. klassis ja alles olid päevad alanud ja eks ei tundnud seda värki veel. Peale tunni lõppu püsti tõustes nägin, et tooli peal vereplekk, oli lekkinud. Õnneks istusin tagumises reas ja mingi pusa või jaki sain ümber puusade siduda ja koju putkata. Aga meeletu paanika oli, et jumal hoidku kui keegi peaks nägema, olin klassis väga tõrjutud laps ka. Kõik päevadega seoses on siiani häbiasi miskipärast, isegi kodus ?
Mul on neid piinlikuid momente kohe palju. Kirjutan need mis esimesena meelde tulid.
Esimene. Arst kirjutas uue rohu ja läksin seda siis apteegist välja ostma. Andsin ID-kaardi ja tädi küsib, mis ma sulle siit annan. Ma ütlesin et ma võtaks seda oraali. Apteegitädi (no umbes selline 65-aastane proua) ütleb siis, et “Mul sulle oraali pole anda, aga Oltari saaks küll”. Oltar oli siis rohu õige nimi. Pärast seda pole ma kordagi sinna apteeki enam läinud.
Teine piinlik juhtum. Olin oma mehega juba mõnda aega tuttav, kui läksime maale ta vanematele külla. Tal on lisaks ka 2 venda. Vaatasime õhtul telekast mingit filmi koos ta vendadega ja ma jäin mingi hetk magama. Ärkasin selle peale, et peeretasin läbi une kõva häälega üle toa 🙂
Kolmas. Olime ühes veepargis Portugalis. Seal oli üks sõit selline, et pidi nagu joogamati moodi asjal kõhuli veerenni pidi alla sõitma. Ja seda matti siis ootas terve hunnik rahvast all järjekorras. Hakkasin alla laskma ja mingi hetk lendas matt alt ära. Kuna megavalus oli kõhuli niisama alla lasta siis üritasin ennast keerata ühele küljele, teisele küljele ja selili. Aga selle ukerdamise peale tuli hoopis trikoo ära. Alla basseini, kus mati järjekord algas, jõudsin tissid ripakil, trikoo poolest saadik seljast ära. Püsti ei jaksanud tõusta kuna olin naerukrampides.
Apppiii, ma ei suuda 😀
Siinseid lugusid vaadates mitte just kõige piinlikum, kuid esimesel deidil kukkusin kunagi poole jutu pealt pikali ja sain kiigega vastu pead (käisime romantiliselt kiikumas) 😀 😀 Oli häbi, kuid nüüd naerame koos selle üle ?
Läksin kutiga deitima ja jalutasime parasjagu kuskile, kui rääkisin hästi süvenenult millestki. Jaheda ilmaga ikka kisub õues nina tatiseks ja jutu vahele küsin, et kas salfakat on anda. Kutt annab, siis salfaka, mina nuuskan selle korralikult täis ja annan selle tatise paberi talle tagasi. Ise nii oma jutus sees, et ei pane üldse tähele mida ma teen. Olin, siis oma jutu lõpetanud kui talle otsa vaatan. Ta rahumeeli jalutab edasi mu tatist salfakat käes hoides. Ma rabasin ruttu selle temalt ära ise “issand kui piinlik mul on” öeldes.
Ilmselt jätsin ikkagi kustumatu mulje, sest nüüdseks oleme koos olnud 12 aastat millest abielus 5.
Sellel hetkel oli küll no niii piinlik 😀
Haha, noh, ma kujutan ette, et see praegu pigem naljakas 😀
Alustan loo lõpust.
Ärkasin kodus voodis pesuväel ja sokid jalas. Telefon nõudis PUK-koodi. Mitte midagi ei mäleta (siiamaani ei mäleta).
Mitu aastat tagasi suutsin ennast klubis niiii täis juua.
Turvad hakkasid mind välja viskama ja vend astus mu kaitseks välja. Loomulikult viidi ta ka kainerisse ja mind visati lihtsalt välja. Mina ei osanud mitte kedagi endale järele kutsuda. Lõpuks siis kutsusin endale järgi ühe tüübi, kellega Tinderis tutvunud olin (kordagi kokku saanud ei olnud).
Kui ta kohale jõudis, seisin ma seljaga vastu klubi seina, endal pluus kõik eest lahti ja rinnahoidjad ainult varjasid. Noo davai. Ütlesin talle, et mu vend on kuskil ja palun otsigu ta üles. Venda ta ei leidnud. Siis proovisin oma telefoni tööle saada, aga aku oli tühi. Kutt pani siis laadima selle. Küsis PIN-koodi. Ütlesin oma pangakaardi PIN-koodi ? Ja niimoodi kolm korda ? erinevaid koode.
Siis jõudsime minu juurde. Ta vedas mind mu tuppa. Olin just päev tagasi seal ümberkorraldusi teinud ja voodi poole joostes lendasin sellest üle, peaga vastu põrandat ???
Hiljem tuli pissihäda ja üritasin riidekappi ronida. Ta juhatas mu alla. Vetsu asemel läksin pissisin dušikabiini. Siis oli vaja trepist üles saada. Nii ma siis kutsusin teda omale appi, aga nimi ei meenunud.
Hõikasin siis: ‘“Tauri, Rauno, Raido!” No ei reageeri. Tuli ainult trepile ja vaatas otsa. Siis joristasin “Taunoooooo” siis aitas mu üles.
Siis tahtsin hirmsasti temaga seksida. Võtsin ta riidest lahti, aga midagi ei teinud, jäin magama. Kui ta hakkas ära minema, siis ärkasin ja lohistasin ta voodisse tagasi. Kokkuvõtlikult jaurasime seal mingi 3-4 h ja kutt läks hommikul minu juurest otse tööle.
Selle jutu ta rääkis ka mulle kui õhtul kokku saime ?? Ütles et võtaksin kaasa hea tuju ?
Aga häbi ei saanud tunda, kui ei mäleta midagi.
Tule jumal appi, ma suren 😀
Taunoooooo 😀 😀 😀 😀
Olin parajas hoos mehel suhu võtmas, samal ajal tuli tal lampi mingi nali meelde ja toimus lõpupurse. Minul suu värki täis, nali jõudis kohale ja naerupurskega oli kogu suu tühi. Purskasin naerma ja kogu kraam voodis laiali ? ?
😀 😀 😀
Käisin poes süüa ostmas ja kassast lahkudes tundsin, et pean kohe autosse jooksma, sest tuli puuksuhäda peale. Eks ma siis jooksin, hüppasin autosse ja lasin kuuldele valjult ühe korraliku puuksu. Siis hakkas kõrval mees naerma aga mul oli nii häbi, sest too oli täiesti võõras mees. Läksin ruttu autost välja õigesse autosse, mis seisis otse vastas ? Mõlemad olid sama marki ja värvi.
Hahahhaha, käisid võõras autos peeru sahistamas v 😀 ????
No ei suuda naermist lõpetada 😀 😀 Lasid võõra auto sitahaisu täis 😀 Ei tea, mida see mees küll mõtles ja kuidas seda juttu teistele edasi rääkis. Krt, liiga palju häid lugusid, et kõht naermisest krampis 😀
Omg ma ei suuda ? ? ?
See on tase, ma ei või 😀
Hahahhahahhahahhaha
Ma käisin mingi põhikoolis ja oli mingi kontsert mudilaskooriga esinesime seal, ma mingi esireas ka ning täpselt minu suu juures oli ka mikker. Hakkasime siis laulma ja mul kõrval klassiõde hakkas valet laulu laulma ja ma kõrvalt käratasin talle: “See on vale laul!” otse mikrisse 😀 Terve saal hakkas naerma ja ma paaniliselt mõtlesin, et kuhu poole ma joosta võiksin 😀
Issand ma ei suuda neid lugusid lugeda. Ma panen last magama ja ma ei saa naeru kinni hoida.
No kui juba kaka lugudeks läks, need mu lemmikud:
Aastaid tagasi vaatasin peiksiga kodus telekat, lasin siis törtsu peeru vaikselt, veidi hiljem tunnen kuidas midagi märga mööda mu jalga alla voolab. Jooksin ruttu vetsu vaatama mis värk on, olin püksi sittunud, nii et ei saanud ise arugi. Läksin kohe riietega koos duši alla 😀 Samal päeval tuligi mega kõhugripp, istusin terve päeva WC-s ja tuli nagu kraanist, ei saanud üldse kontrollida. Peiks vist ei saanud midagi aru, ma vist hiljem ütlesin talle. Piinlikkust justkui ei tunne, aga lihtsalt tore lugu mida meenutada 😀
Noh, oma mehega vb jah selles suhtes lebom, kui mingi võõra inimese ees 😀
Öää kui piinlik seda piinlikku lugu endal meenutada 😀 Olin elus ühe korra suusatanud (Eesti küngastel murdmaad ja pehmelt öeldes sakkisin selles), kui tuli reis Šveitsi. Ja muidugi viidi mind mingi mega mäe otsa suusatama. Hea küll, ma oleks võinud seal laugetel nõlvadel chillida, sest vaade oli ilus ja ilm hea, aga mind kogemata viidi kaaslase poolt tõstukiga liiga raskele mäenõlvale. Kui ma sealt tõstukist maha astusin, siis esimene laskumine oli pmst siuke, et mingi kraater oli kõrval ja ma ausalt mõtlesin, et siin ma suren 😀 Aga seal ei saa alla nii, et ütled, et sa ei julge. Sinu probleem, kui sinna roninud olid 😀 Ja no siis asi päädis sellega, et mu kaaslane valetas sealsetele instruktoritele, et ma olen kukkunud vms, et mul on mega peavalu. Ja siis mind mässiti fooliumi sisse!! pandi kelgu peale!! ja mingi naine suusatas ees ja ma selle kelguga libisesin järgi. Oo mai gaad kui mark, terve see maru pikk tee mäest alla kõik suusatajad vaatasid, et kes see faking burrito on ja endal oli ikka mega mark, sest pidin feikima ka, et ooo ikka kehva olla 😀 😀 See oli mingi 8 a tagasi ja ühtlasi ka viimane kord kui suusatasin 😀
Hahahhahahaa, ma nii naeran, aga usu mind, mind oleks sealt samamoodi alla viidud 😀
Hahaha, ma kõik lood peaaegu ära lugenud ja see ajas mind päriselt kõvahäälega naerma 😀 😀 Ma ei tea miks, aga “kes see faking burrito on” 😀 😀 😀 😀 😀 😀 😀 😀
Samaaa ????
Korralikult kõveras ???
Kujutasin ette, kuidas sa seal fooliumi sisse mähituna kelguga alla sõitsid ??
Omg, ma suren naeru kätte ????
Haahaa, see on megahea jah, ma ka siin naersin omaette südamest ja valjult
Mul on neid piinlikke hetki palju, sest ma põen suht kõike, kuid üks sündmus siiski ületab teised. Ma olen selline inimene, kes emotsionaalsetel hetkedel teeb midagi nutmise ja naermise vahepealset. No tead küll, nagu üritaks kinnise suuga naerda, aga pisarad tulevad ka. Laulatused on mu õudusunenägu, sest ma ei suuda seda reageeringut kuidagi tagasi hoida ja ma küll püüan mega vaikselt olla, kuid see mul enamasti ei õnnestu. Tavaliselt üritan vältida minekut, kuid iga kord moraalsetel põhjustel ei õnnestu. Viimases pulmas arvasid ilmselt kõik teised, et ma itsitan omaette ja olen max ebaviisakas inimene (peiu kõne ajal pääses ka üks turtsatus välja). Jaaaa kogu üritust filmiti veel ka, ning ma siiani palvetan, et ma ei jäänud kaadrisse ega helisse. Ikka väga piinlik on, kuid mul on võimatu vabandada teiste ees ning nii ma põengi saja asja pärast, selle asemel et üritada miskit siluda ?
Tead, mul on see asi, et kui mul on awkward, siis ma ka naeran ja ma ei EI SAA seda tagasi hoida 😀
Minu piinlikuim seik pärineb gümnaasiumi ajast. Jooksin suure pissihädaga tualetti ja kuna ma ühistualettides istuda ei taha (aga paberit vahele ei jõudnud panna), siis olin n-ö kükakil poti kohal. Kahjuks unustasin kontrollida, kas potikaas on ikka üles tõstetud, ning nii see kogu uriin seal põrandale laiali lendas. Kahjuks märkasin probleemi alles tegevuse lõpus ning tulemuseks olid üleni kusesed teksad. Plaanisin silmad maas koju hiilida, aga kahjuks oli mu seljakott klassiruumis, mistõttu jalutasin veel kusehaisuselt risti-rästi läbi koolimaja, kohtusin umbes 100 000 000 inimesega ja alles siis sain läbimärjana koju minna. Oh mälestusi!
Ilusad ajad 😀
Ohjessus. Elame Hollandis ja siin palju erinevaid kultuure. Jalutasime tänaval ja sõbranna laps viipas näpuga ühe naisterahva poole, kes kandis pearätti, nägu oli kaetud jne ja siis laps karjus: “Vaata emme, kummitus!” ???
Minu enda silmis pani see olukord ikka kogu abielu korraks proovile, aga mehel on nähtavasti suht pohlad 😀
Ühesõnaga, käisin vetsus ja enda meelest sooritasin seal kõik protseduurid reeglite järgi ja sain tavapäraselt hästi hakkama. Läksin rahus pikutama, kuni kallis abikaasa tuleb ja uurib, et miks ma maha sittusin 😀 Ta kullake olevat vetsu läinud ja vaadanud, et ohhoo, mis asi see siin maas on ja esimese ropsuga siia kohe üles korjanud mu junni ja ALLES SIIS avastanud, et see junn on 😀
Õnneks ta nii normaalne inimene mul, et suuremat asja sellest loost ei tulnud ja ütles lihtsalt, et no tiba rõve jah, aga mis seal ikka.
Siiani ei tea, kuidas see sinna sai 😀
Hahahhahaha, isssand, nagu HOW :D?
Eks ta rippus seal veel ja kui püsti tõusid ja külge pöörasid, siis lendas kusagile ??
Eks neid piinlikke hetki on olnud küll ja veel, aga kõige meeldejäävamad on olnud ehk see, kui seitsmendas klassis ütlesin meessoost keemiaõpetajale “emme” ja kui mu 1,5-aastane laps hõikas üle poe “onu munn!” Tegelikkuses tahtis öelda, et onul on punn ?♀️
😀 😀
Mul laps väiksena ütles nuusib asemel n*ssib. “Mis see koer seal n*ssib?”
Õnneks kasvas suht kiirelt välja sellest.
Mul oli üks päris piinlik olukord, kui läksin ükskord sõbrannaga kaubanduskeskusesse ja mul oli niiiiii kõrini nendest LHV jms tüüpidest. Tuli siis üks seal jälle ligi mulle ja enne kui ta midagi öelda jõudis, ütlesin ma suht kurjalt: “Jaaaa, mul juba on LHV-s pension”. Tüüp hakkas muigama ja vastas: “Väga tore, mina pakuks teile hoopis Telia kodulahendust”.
Sõbranna oli kõrval naerust täiesti kõveras ja mina üritasin oma suure rasedakõhuga ruttu poeriiulite vahele peitu minna ?
Kunagi ammu läksime poiss-sõbraga õhtul magama. Mõlemad olime täiesti täis, ärkasin mingi hetk selle peale, et korralik kepp käib ja siis järsku koidab, et mul on päevad ja tampoon sees :O Esialgu sõimasin tüübil näo täis ja siis koos kordamööda urgitsesime ja kaevasime, tema tahtis mind emosse viia, mina võitlesin, et ma ei lähe sinna, nii häbi on seletada, mis juhtus. Helistasin tööle, et olen haige ja paar tundi hiljem mega valusa tussiga oli tampoon käes 😀
Palun vabandust, aga ma ei suuda naermist lõpetada 😀 😀
Julm peika, paneb magavat naist, appi maivõi. 😀
Mul meenub sellega veel üks piinlik juhus. Olin alles suhte alguses, seksisime teist korda ever ja polnud veel harjunud üksteisega. Peale seksi jäi kumm mu sisse ja polnud muud valikut kui et peiks selle ise sealt välja urgitseks kuidagi. Awkward, väga awkward. See kumm oli kusagil kosmosesügavustes ja läks hea 10 min arstipuki positsioonis enne kui ta selle välja sai.
Ma olin ennast joomingul mällarisse tõmmanud. Jõudnud kuidagi koju ja voodisse. Hommikul ärgates tunnen toas sitahaisu. Kust see tuleb, aru ei saa. Vaatasin riided ja asjad üle, ei leia allikat. Lõpuks jõudnud kõige tugevama haisu kohani, avasin riidekapi ja taevas halasta! Ma vist mäluaugus pidasin riidekappi WC-ks ja olin sinna junni teinud ??????????
Okei, SEEE on next level 😀 😀 😀 😀 😀 😀
?????
Meil ülikooli ajal ühes väiksemas ühiselamus oli ka WC uks samamoodi nagu kõik teised tavaliste tubade uksed koridoris reas. Ja no elutoas oli pidevalt pidusid. Ükskord üks tüüp oli ikka nii juua täis, et WC asemel kakerdas WC kõrval olevasse tuppa, vajutas lingi alla, astus sisse ja kergendas ennast sinna kus tualettruumis pott peaks asuma. Tüüp, kes seal toas elas, oli selline omamoodi ja vaiksem, tol ööl juba magas rahulikult. Aga selle pasandamise peale ärkas üles ja no niiii vihasena ma pole teda veel elus näinud 😀 😀
Olin 16 ja oma esimeses suhtes ning esimesed korrad ka teki all. Mõtlesin, et haaran siis ohjad enda kätte ja olen peal. Ma ei teadnud, kuidas see täpselt käib, aga filmides olen näinud, et kangesti ohivad naised. Olin siis peal ja ohkisin. Oma tükk aega tegin seda, kuniks härra julges öelda, et väikemees pole seeski ?
Püha issand 😀
HAHAHAHAH kuidas sul see detail tundmata jäi 😀 Ma olen kõveras
Olin vist 12 ja olin just 15 kg alla võtnud. Pidasin end mega püssiks ja kuna nägin nagu 15 välja, siis vanemad (14/15-aastased) kutid ikka sebisid mind. Igatahes olin orienteerumisvõistlusel ning vaatan, et mingi kamp kutte julmalt jõllitab mind ja siis mina, mega meelitatult, panin neile “MIDA TE VAHITE” ja vennad hakkasid julmalt naerma. Siis mõtlesin, et vaatan igaks juhuks selja taha ja täpselt mu selja taga oli purjus vanem mees, kes mega koomiliselt mäest alla komberdas ning poisid vaatasid hoopis teda, mitte mind ?? Paar aastat hiljem hakkasin ühe poisiga käima ning piinlikest olukordadest rääkides saime mõlemad naerda, sest selle loo peale vastas ta “Ouu, ma olin ka sääl ju!” ?
Haha, saatus! 😀
Haha, tore, et ma seda postitust oma lõunasöögi kõrvale otsustasin lugeda 😀 😀
Aga ma ei tea… Piinlikkusetunnet tean küll, aga midagi konkreetset polegi meelde jäänud. Ju siis pole elus veel piisavalt piinlik olnud… Kinos nutan ka.
Ups, sorri 😀
Mäletan, et olin 13 ehk ja mul olid heledad teksad jalas, kui olime sõpradega õues ning mul hügieeniside lekkis. Püksid olid verised jõhkralt, aga õnneks taipasin panna pusa katteks, päris mark 😀
Issand, ma kindel, et mul ka elus seda ette tulnud, aga ma õnneks suurt ei mäleta 😀
Jaa, mul ka! Mul olid heledad teksad jalas ja istusin, jalad laiali ka veel. Siis sattusin vaatama midagi maha ja nägin, et jalgevahel laiutab punane laik! Ja inimesed, meesterahvad, seisid mul veel ees, kellega ma rääkisin. Raudselt nägid, omg häbist maa alla vajusin ?
Tulin lapsega poest ja istusin autosse. Kõrvalautosse tuli ka samal ajal üks mees. Nägin, et ta jälgib mind autost ja pilgud paar korda kohtusid. Ma polnud ammu võõrast tähelepanu saanud ja no arvasin, et ehk näen hea välja. Järsku koputab mulle see mees auto aknale ja ütleb, et mu rehv on tühi ??? Mul oli enda mõtete pärast nii piinlik ? Korralik feil.
No vb nägid ikka hea välja ka 😀
Olin 17-aastane kui sai möllatud oma peika ja ta seltskonnaga. Mul olid päevad. Läksin WC-sse pissile ja avastasin, et tampoon koos nööriga on sisse lupsanud. Läksin murega peika juurde, ise olles juba parajalt purjakil. Ta viis mind kiirabisse, kus vastu võttis mind meessoost valvearst. Egas midagi, ajasin püksid ma ja istusin pukile. See tore meesarst suure otsimise peale teatas: “Neiuke, ma ei näe küll siin midagi” ?♀️?♀️?♀️
Ainuke järeldusel oli see, et ju siis unustasin ise uue tampooni eelnevalt panna ? Tahtsin maa alla vajuda, kui sealt väljusin. Peikal oli muidugi nalja nabani.
Haha, apppii 😀 Miks sa ise ei urgitsenud seal, selle asemel et emosse minna? 😀
Kunagi ammu põhikoolis olles esinesime emadepäevakontserdil tütarlastekooriga – suur saal rahvast täis jne. Üks laul oli selline, mis kõigil kuidagi meelde ei tahtnud jääda, nii ka mul. Laulu lõpp oli selline, et pidime 2-3x sõna “uhke” laulma. Ma muidugi nagunii esinemispaanikas, unustasin ära mitu korda me juba ütlesime ja viimase (üleliigse) korra üürgasin ma kogemata üksi üle saali “uhke”. Rahvas muidugi naeris ja ma oleks tahtnud maa alla seal samas vajuda ?
Hahahaaa, see kõlab täpselt nagu midagi, mida mina teeks 😀
Mul tuli seoses sellega meelde, et käisin laulmas kui mingi 14 olin ja meil oli suuuuuuur kontsert ja pidime sõbrannaga ühe laulu kahekesi esitama. Õpetaja hakkas siis klaveril mängima ja esimesed 15 sekundit oli kõik hea aga siis läksid sõbrannal sõnad lihtsalt meelest ära ja ta hakkas seal kõrval nii naljakalt midagi ümisema, et mina hakkasin järgmiseks mikrofoni naerma ja ei suutnud lõpetada ? Õpetaja mängis eeskujulikult lugu edasi ja lootis, et suudan ennast kokku võtta, aga no ei suutnud ?
Ma ka ei suudaks 😀