Mulle on alati ristsõnad tundunud pigem selline vanaduspõlve meelelahutus. Ma olen kujutanud ette, kuidas me Kardoga istume vanana kuskil maakodus või suvilas. Mina istun terrassil, aknast kiikan, et millal need lapselapsed külla tulevad ja samal ajal täidan muudkui usinasti ristsõnu, nagu üks tubli vanaemake.
Kui ma olin väiksem siis ma lahendasin laste Kumakest küll. Sõitsin tihti Pärnu-Tallinna vahet ja bussis suurt midagi targemat teha polnud. Lugesin need koomiksitekstid läbi, mõtlesin ise, et mis see lahendus olla võiks ja hakkasin muudkui vastuseid otsima. Eks alguses oli see paras pusserdamine, aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid vastused korduma ja ristsõnade lahendamine läks ludinal. Eriti lahe oli veel need õiged vastused ära saata ja siis oodata järgmist Kumakest, et kas ma midagi võitsin ka või mitte. Konkreetselt never ei võitnud…Sellel ajal ju oli loose tegelikult vähe ja enamus toimusidki ajakirjades ja telekas. Eriti tahtsin ma raha võita, et saaks selle eest cocat osta, haha.
Mingi hetk oma elus mul enam ei olnud aega ristsõnade peale enam mõeldagi kuid nüüd, mingi aeg tagasi ma ostsin uuesti ristsõnad. Mõtlesin seekord osta täiskasvanute omad, sest noh… Ma olen täiskasvanu ja arvasin, et olen vanem ja targem, aga teate mis? See on ikka paras ajugümnastika! Nagu reaalselt, kas on minu mõistusega midagi viga, või…ei ole sugugi enam niimodi, et muudkui võtad ette, lahendad ja saad ludinal vastuseid teada. Hea, kui paari asja vastused välja mõelda suutsin. Veits piinik küll, kui aus olla.
Muidugi mängib siin ilmselt ka rolli, et ma ei ole enam peale ajakirjanikuna töötamist viitsinud ennast eriti seltsieluga kursis hoida ja kuulsuste nimedest ja sellest, millega nad tegelevad või kuulsaks on saanud tean ma üsna vähe.
Ärge nüüd arvake, et mu aju on ka unustanud info selle kohta, et millised tähed järjestikus tähestikus asetsevad või, millises järjestikus kuud ja nädalapäevad asetsevad aga ma pean tõdema, selleks, et ma sinna vanaduspõlve unistuseni, mina ristsõnu lahendamas ja lapselapsi ootamas, jõuaksin, pean ma vist hakkama juba praegu hoolega ennast erinevate teemadega kurssi viima. Ja no ever ei viitsi seda teha, tahaks lihtsalt seda tunnet tunda, et JESSS, valmis sain ristsõna! Ja muuseas, lõpuks saingi. Kahjuks selle jaoks pidin ma uuesti KUMAKESE ette võtma, aga noh… Vähemalt sai tehtud, haha.
Muuseas, ma lugesin, et ristsõnade ja sudokude lahendamine aitab aju treenida. Ilmseget on mu aju sama püdel, kui mu ülejäänud keha. Ups! Just leidsin köögikapilt selle ristsõna, kust ainult paar asja välja mõelda suutnud olin. Viskasin ta minema. Tont temaga, Kumakeses veel paar tükki lahendamata, abiks ikka ?
Millised suhted teil ristsõnadega on? Millal ise viimati lahendasite?
39 kommentaari
Kumakese aasta tellimust sooviks küll väga võita. 4a. Poiss tunneb huvi lihtsamate ristsõnade lahendamisel?
Mulle meeldis väga nooremana ristsõnu lahendada. Siis aga viis elu mujale ning neid polnud enam nii kerge kätte saada. Nüüd avastasin, et Elisa Raamat annab võimaluse nädalas üks lahendada. Nii et olen käpp 🙂 Tegelikult tahtsin hoopis nimetada, et kui mõnele ehk ongi ristsõnad ainult vanaduspõlvega seotud, siis minu ema lahendas neid terve elu. Surmani välja, ta oli juba 85, aga meel oli väga nooruslik, ainult keha ei pidanud lõpuks vastu. Tal polnud vähematki märki, et aju ei töötaks. Olen täiesti kindel, et just tänud oma hobile, nii et soovitan 😉
Vanasti oli ristsõnade lahendamine mu suur kirg ja hobi. Lahendasin ikka regulaarselt. Nüüd on hobiks fotograafia ja ristsõnad on jäänud kuidagi unarusse. Aga just paar päeva tagasi mõtlesin, et peaks jälle ostma, mõnus ajaviiteks võrkkiiges mõnuleda ja lahendada. Telefoni ei taha väljas kuuma käes väga koormata ja raamatute lugeja olen väike.
Lahendamisega eriti probleeme pole olnud, sest nagu Sa ütlesid, see treenib mälu. Väga paljud asjad on lihtsalt pähe kinni kulunud. Ma arvan, et Mendelejevi tabel on mul suures osas peas just tänu ristsõnadele. ?
Ahjaa 130 euri olen ka võitnud ja korra 10. –
Peaks ka hakkama lahendama 😀
? Kui aega leiad, siis muidugi.
Aeg ajalt ikka lahendan. Mul käib paar ajakirja, siis nende tagant täidan ära. Mu vanaema on hiiglama suur ristsõnade lahendaja ja vanaisa oli samamoodi -vahel läksid isegi tülli, kes mis ristsõna lahendab 😀 Poest ostan ka aeg ajalt, aga aeg on näidanud, et ega ma siis seda lahendada küll ei jõua.
Viimati “täiskasvanute” ristsõnu lahendades pidin tõdema, kui loll ma olen, seega ostsin kaastöötaja eeskujul endale uue ristsõnaajakirja “Sõnaotsing” vms, mis mulle täitsa meeldib.
Vanaema on mul usin ristsõnalahendaja, enne insulti lahendas neid raskemaid ka, pärast seda kaotas mõneks ajaks osaliselt kõnevõime, näitas haiglas, kui loll ta on, et püüab Rebase Ruute lahendada, aga pea ei võta ä. Nüüd on vist tagasi ree peal või vähemalt sinnapoole. Vanaisa mul jällegi sudokufänn ja minagi natuke, kui huvi jälle tekib 🙂
mina lahendan raudset loogikat ja jaapani mõistatusi juba aastaid?
Mulle mingi aeg ka hullult meeldis ristsõnasid lahendada, nüüd on kuidagi soiku jäänud see. Aga samamoodi ma ei saa nende täiskasvanute ristsõnadega hakkama ja vahest ostan siiani endale Kumakese ja lahendan peaaegu korraga kõik ära ja tunnen mega targana ennast ? aga ka sudokusid meeldib mulle lahendada, ma ostsin 6 või 7 aastat tagasi ühe sudoku vihiku, kus sudokud lähevad järjest keerulisemaks ja mul ei ole siiani see veel lahendatud, kui vahest igav on siis võtan jälle kätte ja pusin. Minu vanaisa oli ka hästi suur ristsõnade lahendaja, ma olen selle ilmselt temalt pärinud sest keegi teine meie peres ei lahenda ristsõnu.
Ikka lahendan, eriti meeldivad NUTI ristsõnad, Super Kuma. Aeg-ajalt ikka võidan ka. Tavaliselt aktiivsem olen sügiseti ja talviti ristsõna lahendamisega.
Lahendaks küll, aga 3 väikse vahega väikelast… Ain’t nobody got time for that! KOgu oma isiklik elu tuleb päeval 1tunni ja õhtul kahe tunniga ära lahendada, never ei raatsi ma seda praegu ristsõnade peale kulutada 😀 Aga see aeg tuleb kunagi ma usun. Kui need siis veel eksisteerivad…. Enne lapsi lahendasin alati, kui kuskil midagi kätte trehvas. Ma muidugi pean seda suht raiskamiseks, et ostan ristsõna, lahendan ära ja viskan minema. Nii nagu ka kõike muud ajakirjandust. nagi miks? Looduse hävitamine ja raha raiskamine kõige ehtsamal kujul ju 😀 Agga iga kord kui emale külla trehvasin ja diivanile istuma sain, otsisin kohe tema telekava üles ja vaatasin, kas on midagi sealt lahendada. Teadmistega on jah nii ja naa, aga pea polegi prügikast, et igast kuulsusi ja seltskonnastaarikesi teada. Mida see teadmine mulle annab anyway……
Sudokusid lahendan küll siiani kas laste või enda und oodates, aga seda telefonis, mitte paberkandjal. Never ei lähe poodi ostma endale paberikaustikutäit sudokusid, et see siis hiljem lihtsalt ära visata.
Tere, Mallu!
Palun saada mulle e-kirjaga oma postiaadress ning saadan sulle valiku ristsõnu (Nuti, Terav Pliiats, Eesti Ristsõnad, Adolf Mardikas jm) ning meie uue sudokuajakirja Suur Eesti Sudoku. Midagi sulle neist kindlasti meeldib hästi:)
Seniks naudi e-ristsõnu: nutigrupp.ee/e-ristsonad
Parimat
Tarmo Tuule
Nuti Grupi loovjuht
Meil elukaaslasega käib see ristsõnade ja sudoku lahendamine lainetena üle. Mingi aeg ei tee üldse ning mõne aja pärast jälle suur tuhin peal. Just tegin elukaaslasele kingituseks ise ristsõna, mille küsimused-vastused on igasugused meie ühised huvid, sarjad, laste ja koduga seonduv, ühised teatri- ja kontserdikülastused jne… Üritasin kuidagi huvitavalt neid küsimusi üles ehitada, et liiga lihtne ei oleks. Tundus, et talle meeldis küll 😀 Tahaks isegi, et keegi mulle analoogse valmis vorbiks 😀
Ma kunagi lahendasin täiega, aga nüüd pole nagu aega olnud. Mul ema lahendab, ok ta on suht vana. Aga mul ka õetütred on väiksest peale lahendanud ja teevad seda siiani, kui on juba pubekad.
Ma arvan, et enam ma ka väga hea lahendaja poleks, uued teemad on sisse tulnud, aga kui võtaks kätte ja hakkaks tegema, siis hakkavad sõnad jälle korduma ja tuleks vast päris hästi välja.
Muide, lugesin just mingit uuringut, kus öeldi, et ristsõnade lahendamine niiväga aju ei treenigi, pigem treenib aju pilimängu või uue keele õppimine.
Mulle lapsepõlvest saati meeldinud ristsõnu teha. Aga siis laste omasid niimoodi vihikutena ei müüdud, kui ma laps olin 🙂 Seega pusisin suurte omasid nii palju , kui oskasin. Aga eks ajaga tuli tarkust juurde ja vastused ju korduvad ka. Päevitamas käin ma alati ristsõnadega, reisidel on ka alati kaasas. Ja püüan pigem teha kõrvalist abi kasutamata. Mõnikord siiski cheatin ka kui ikka kuidagi ise välja ei mõtle ja sellest oleneb, kas üldse saangi edasi liikuda lahenduseni jõudmiseks 🙂 Aga ma ei viitsi neid vastuseid kunagi ära saata sest ma mõnda vihikut võin aastaotsa ka lahendada 🙂 Vahepeal lihtsalt pole aega neid edasi teha ning ega need vastused ju vanaks seal lähe 🙂
Oi ei ristsõnade lahendamine pole juba ammu teema. Aga selleks ikka vaja igast tarkasid raamatuid ka kus vastuseid ja lahendusi jne leida kui ise ei mõtle vastust välja. Mul vanaema juures igast raamatuid ja seal sai ikka lahendatud kui raamatud abiks ja teised ka lahendasid.
Ma lahendan igakuiselt ja saadan vastused ära ka. Laps lahendab Kumakest ja Ripsikut, mina lahendan Mixi ja Nuti ristsõnu. Auhindu oleme võitnud, korra sain peaauhinnagi, milleks oli 100€. Kõiki vastuseid peast ei tea, aga internetist leiab kõik vajaliku. Ja kui 3-4 korda on miskit guugeldatud, siis hakkab vaikselt üht-teist ka meelde jääma ?
Ajan oma pere närvi, lahendan köögilaua taga ja WC-s EE ristsõnu ?
Need saan alati kokku✍????
Öökapil on igaks juhuks ka paks ristsõna ajakiri, juba teist aastat on see seal, mõnikord teen paar kraapsu ka sinna
Tegelikult mulle megal meeldib neid lahendada, aga pigem selliseid lihtsamaid, et ikka vastus ka kokku tuleks
Muidu pole ju eduelamust??
Väga tšill ajaviide minu arvates! ??
Mina alustasin ka Kumakesega. Võitsin vist ka Nukuteatri piletid korra, aga ma ei saanud neis kunagi kätte XD. Lahendasin järgmisena Kooli Ruute, aga üsna ruttu ka see ammendas ennast. Nüüd lähendan Mixit ja ka ikka suht keeruline. Samas tunnen et järjest rohkem vastuseid tuleb ise, aga palju ka veel googeldan. Miziga võitsin ka eelmisel aastal 130 eurot nii et õnne mul on 😀
Aaaah jaa, kumakesega pole ma ka kunagi võitnud, kuigi oli lapsepõlves suur unistus ? aga nüüd vahepeal harva kooli ruute lahendanud, täitsa mõistliku raskusastmega.
sama 😀
Mulle väga meeldivad. Kui Eestisse satun(elan välismaal), ostan alati suure hunniku kaasa.
Muideks suuremad tegijad lahendavad lausa sõnaraamatute ja teatmikega neid. Isegi olen googeldanud vastuseid. Minu arust see on lausa hariv ja õpetlik. Ma muidu pooli asju ajaloost ei teaks ja ega niisama ei huvitaks ka.
Vastute ära saatmine on alati piirdunud vaid vastuste välja kirjutamisega, sest ma magan alati selle viimase saatmise kuupäeva maha. Mõnikord harva olen sõnumiga saatnud aga kui ikka 20+ lahendust sms-iga saata, tuleb päris kirves hind kokku.
Sa ei ole Mallu ainuke 😀 mulle tundub ka see täiskasvanute oma paras ajurünnak ☺️
Googeldan tihti, kui ei tea 🙂
hea idee
Mulle meeldib ristsõnu osta, aga lahendada ei oska 😀 koguaeg tahaks juurde osta, aga siis meenub, et mul kapis mingi 10tk lahendamist ootamas 😀
Aga muidu mulle täiega meeldib, mingid ristsõnade on jaa kuldvillaku mängijatele tehtud, aga muidu kui mõnda asja reaalselt ei oska isegi ette kujutada, siis Google ja äkki jääb isegi tulevikuks meelde midagi.
Pärast seda, kui sudokud meie maale jõudsid, olen üliharva tavalist ristsõna lahendanud. Muidu ikka lehesabades lahendasin ära niipalju kui aru üle käis, päris kõike ei viitsinud kunagi punnitada. Praegu aga sudokud jm sellised numbrimõistatused on super ajaviide, kui kuskil ootama pean või pikal sõidul. Mul isegi telefonis üks äpp selleks 🙂 Lastele olen ka sudokusid ostnud ja lahendavad hea meelega. Ristsõnad vb sellepärast enam ei paelunudki, et küsimused kippusid korduma ja siis lõpust jäi puudu mingi N.Liidu jõutõstja nimi või eriti haruldase metalli keemiline valem… Käige kanni. Numbrid ja loogika on järelikult rohkem minu teema. Vb Sinu ka?
oi, need veel vähem minu teema, have we met? 😀 (ok ilmselt pole) 😀
Tead, me tõesti pole kohtunud. Ükskord nägin Sind poes, aga täiskasvanud inimesena ei jooksnud ma kiljudes ligi ja nii jäigi lähedalt nägemata, et ei maksa Sulle sudokusid pähe määrima hakata 😀 Aga ära iial ütle iial, vanaduspõlves on ennegi inimesed veidraks läinud, vb siis proovid ja hakkab meeldima! Seni pead end kuidagi muudmoodi lõbustama (ma ei kahtle, et saad sellega suurepäraselt hakkama 🙂 ).
hehe, eks ma proovin 😀
Nooremana lahendasin päris palju kumakest ja edasi kooli ruute, isegi võitsin ükskord peaauhinna ja sain endast pildi ajakirja ? aga nüüd täiskasvanuna ka lahendanud kooli ruute, sest seal reaalselt sellised ristsõnad mis mega rasked pole aga pusimist vajavad ikka ja saab lõpuks lahenduse ka kätte. Ma neid liiga raskeid täiskasvanute omasid ei viitsi alustadagi, sest tean et nii tark ka pole 😀
Mis see peaauhind toona oli?:D
Ma lahendan Sudokusid ja ristsõnu suht kogu aeg. Iga kuu ostan omale Kooli ruudud, see on selline Kumakese next level, et mõnda asja vb peab mõtlema, aga teeb ikka peast ära kõik. Vahest ostan mõne “täiskasvanute” paksema ristsõnakogumiku ja hakkan lahendama googli abiga, ehk siis enne uut ei võta kui vastus käes. ?
aaa, et teed googlega sohki, jah 😀 Samas… õppimise mõttes ilmselt mega hea 😀
Muidu ei saagi ju õigeid vastuseid teada, kui kuskilt ei otsi. Ja midagi jääb meelde ka lõpuks kui mitu korda otsida. ?
true 🙂
Mina lahendan regulaarst juba mitu aastat ristsõnu. Kui tervega kiire on, siis katsun vähemalt lahenduse kätte saada, et vastused ära saata. Kroonika ristsõnad ja koolituudud on täpselt paraja raskusega, enne last lahendasin ka sudokusi rohkrm, nüüd pole enam nii palju aega ?
Kui tihti sa siis neid ära saadad? Võitnud oled?
Iga kuu mõlema vastused saadan, nii juba 3-4 aastat äkki väikesi võite vist kokku 8